2-18-6727/64 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.10.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-6727

Tsiviilasi

Credendo-Short-Term Non-EU Risks SA/NV hagi

Expert Eesti AS (endine Elmaksi Hulgikaubandus

AS) vastu põhivõlgnevuse 100 796,40 euro ja

viivisenõudes

Tsiviilasja hind

127 771,17 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Credendo-Short-Term Non-EU Risks SA/NV

(registrikood 0867.435.663 (Belgia)), lepinguline

esindaja Igor Sumarok

Kostja Expert Eesti AS (registrikood 10090323),

lepingulised esindajad advokaat Evelin Prunt ja

vandeadvokaat Elmer Muna

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 21.09.2020

RESOLUTSIOON

1. Jätta Credendo-Short-Term Non-EU Risks SA/NV hagi Expert Eesti AS vastu

põhivõlgnevuse 100 796,40 euro ja viivisenõudes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud hageja Credendo-Short-Term Non-EU Risks SA/NV kanda.

3. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja väitel tegeleb Poola ettevõte SHARP Electronics (Europe) GmbH Sp.a o.o (müüja)

erinevate kaupade müügiga. Hageja sõlmis müüjaga kindlustuslepingu, millega hageja

kindlustas müüja ostjate tasumaksmise kohustuste täitmist. Müüja ja kostja sõlmisid

müügilepingu. Müüja müüs kostjale aastatel 2014-2015 kaupu ja kostja pidi kaupade eest

maksma. Pärast kauba vastuvõtmist ei saanud müüja kostjalt mingeid pretensioone ei kauba

kvaliteedi ega koguse kohta.

2. Kostja jäi kauba eest tasumisega viivitusse ning tasus seejärel osaliselt. Kostja saatis

müüjale kirja, milles nimetas võlgnevuse suurust ning pakkus välja maksegraafiku. Hageja

peab eelnimetatud kirja võlatunnistuseks. Müüja nõustus maksegraafikuga, kuid kostja ei

tasunud maksegraafiku alusel ettenähtud summasid. Müüja nõudis hagejalt kindlustuslepingu

alusel kohustuse täitmist. Hageja tasus müüja 23.12.2015 kindlustushüvitise 90 716,76 eurot.

Müüja loovutas oma nõude hagejale ning hageja pöördus nõudega kostja vastu kohtusse.

3. Hageja leiab, et müüja ja kostja vahelised võlasuhted on olemuslikult müügilepingust

tulenevad õigussuhted. Sellest tulenevalt reguleerib hageja hinnangul tema nõudeid ÜRO

1980 konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu-müügilepingute kohta (CISG konventsioon)

ja Belgia õigus, milles leppisid kokku hageja ja müüja.

4. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 100 796,40 eurot, mis moodustub

müüja väljamakstud kindlustushüvitisest summas 90 716,76 eurot ning kostja poolt müüja

tasumata jäetud ostuhinnast 10 079,64 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt seisuga

27.04.2018 sissenõutavaks muutunud viivis summas 18 911,06 eurot ning jooksev viivis 8%

aastas tasumata jäetud põhivõlgnevuse summast alates 28.04.2018 kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

5. Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja pole tõendanud müügilepingust tuleneva kohustuse

olemasolu. Poola materiaalõiguses puudub Eesti õigusega sarnane võlatunnistuse

institutsioon. Võlatunnistuse institutsiooni ei ole sätestatud ka CISG-i artiklites.

Maksegraafiku kohtule esitamisega ei ole hageja tõendanud kostja müügilepingust tuleneva

kohustuse olemasolu. Maksegraafik ei ole käsitletav nõude tunnustamisena ning seega ei ole

maksegraafikust tekkinud kostjale mis tahes eraldiseisvat kohustust müüja ees.

6. Samuti on tõendamata nõuete loovutamine, sest loovutamise leping ei ole usaldusväärne.

Nõude loovutamise tehing ei ole kehtiv müüja esindaja tahteavalduse puudumise tõttu. Nõude

loovutamise tehingu kehtivuse seab kahtluse alla ka asjaolu, et tehing on väidetavalt sõlmitud

2018. aastal, aga hageja on esmakordselt pöördunud kostja poole kohustuse täitmise nõudega

juba 2017. aastal. Hageja on asunud kostjalt nõudma väidetava võlgnevuse tasumist enne

nõudeõiguse saamist.

7. Igal juhul ei ole viivisenõudeõigust hagejale loovutatud, mistõttu on viivisenõue alusetu.

Müüja ei kindlustanud kindlustuslepinguga viivitusintressi tasumata jätmise riski. Hageja ei

ole tõendanud seadusjärgse viivisemäära suurust.

8. Kostja hinnangul kohaldub müügilepingu suhtes Rooma I määruse alusel müüja hariliku

viibimiskoha õigus ehk Poola õigus. Poola tsiviilkoodeksi järgi aegub müügilepingust tulenev

nõue 2 aastaga. Seega on hageja nõue ka aegunud ja kostja palub kohaldada aegumist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata.

10. Hageja esitas nõude kostja vastu kostja ja Sharp Electronics GmbH Spolka zo.o vahel

sõlmitud müügilepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. Hageja nõuab kostjalt kostja poolt

tunnustatud maksegraafiku alusel müüja väljamakstud kindlustushüvitise summas 90 716,76

euro ning ülejäänud kostja poolt müüjale tasumata jäetud ostuhinna summas 10 079,64 euro,

kokku 100 796,40 euro tasumist. Kostja arvates ei ole hageja nõude esitamiseks õigustatud

isik ja müügilepingust tuleneva kohustuse olemasolu on tõendamata. Kostja taotleb hagis

esitatud nõuete suhtes aegumise kohaldamist.

11. Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised asjaolud. Hageja sõlmis 22.08.2013 müüjaga

kindlustuslepingu, millega hageja kindlustas müüja võlgnike kohustuse täitmata jätmisega

seotud riske (kd II lk 16-23). Müüja ja kostja sõlmisid müügilepingu, mille alusel müüja

tarnis ja müüs kostjale aastatel 2014-2015 tooteid. Kostja kinnitas 29.04.2015, et ta teeb

endast oleneva võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 20.05.2015 (kd I lk 12). Hageja maksis

16.12.2015 müüja kindlustuslepingu alusel välja kindlustushüvitise summas 90 716,76 eurot

(90 % ulatuses tasumata võlgnevusest (kd I lk 24 pöördel).

12. Pooltevahelise õigussuhte kvalifikatsioon

12.1 Esmalt tuleb kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe. Müüja ehk Poola ettevõte SHARP

Electronics (Europe) GmbH Sp.a o.o tegeleb erinevate kaupade müügiga. Müüja ja kostja

sõlmisid lepingu, mille alusel müüs müüja kostjale aastatel 2014-2015 kaupu ja kostja pidi

kaupade eest maksma. Kostjal oli kohustus kaup vastu võtta ja selle eest tasuda.

12.2 Kostja ja müüja vahel sõlmitud müügilepingust tulenevatele õigustele ja kohustustele

kohalduvad Poola tsiviilseadustiku (Kodeks cywilny) sätted. Poola Justiitsministeeriumi

seisukohast nähtuvalt tuleb kaubandustehinguna mõista lepingut, mille esemeks on kaupade

tarnimine või teenuste osutamine tasu eest, kui lepinguosalised sõlmivad selle seoses oma

tegevusega (kd I tl 192 pöördel). Seega on pooltevaheline õigussuhe kvalifitseeritav

kaubandustehinguna (kaupade müügilepinguna).

12.3 Poola Justiitsministeeriumi seisukoha kohaselt puudub Poola materiaalõiguses

võlatunnistuse institutsioon, mida mõistetakse võlgniku ühepoolse kinnitusena võla olemasolu

kohta (kd I lk 193 pöördel). Eelneva põhjal ei ole tegemist võlatunnistusest tuleneva nõudega.

13. Hageja nõudeõigus

13.1 Kohus kontrollib kas hageja on kohustuse täitmise nõudmiseks õigustatud isik. Kohus

täitis 15.01.2019 toimunud korraldaval kohtuistungil selgituskohustust (kd I lk 199). Kohus

selgitas mh, et hagejal tuleb täiendavalt tõendada, et hageja on nõude esitamiseks õigustatud

isik.

13.2 Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja on kostja poole nõudega pöördunud

juba 2017 aastal ning (tl 54-58). Nõude loovutamise lepingule on lisatud templi jäljend „8.

FEB 2018“. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kuna nimetatud templi jäljendi juures

puudub selgitus, kes ja millisel hetkel kuupäevatempli lisas ei ole teada, mis kuupäeva seisuga

väidetav nõude loovutamine toimus ning kas nimetatud kuupäeval olid mõlemal lepingu

osapoolel esindusõigused. 8. veebruari templit kandev leping ei tõenda seda, et nõude

loovutamise leping sõlmiti nimetatud kuupäeval. Kohtule esitatud 08.02.2018 nõude

loovutamise lepingu on allkirjastanud müüja seaduslik esindaja JK (kd 1 lk 53). JK on

allkirjastanud ka kindlustuslepingu (kd I lk 16-23 pöördel). Kostja vaidlustas seadusliku

esindaja allkirja autentsuse vastuses hagile (I kd, tl 96). Kohtul puuduvad eriteadmised

allkirja autentsuse tuvastamiseks. Hageja vaatamata kostja vastuväidetele ja kohtu selgitustele

nõudeõigust täiendavalt ei tõendanud. Hageja esitas 08.02.2018 nõudeõiguse ülemineku

tõendamiseks volikirja (kd I lk 144). Nimetatud volikirjast nähtub, et volikiri on allkirjastatud

14.02.2019. Nõude loovutamise tehing on hageja väitel sõlmitud aga 08.02.2018. Kohus on

seisukohal, et hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, et hageja on esindusõiguseta isiku

tehtud tehingu tagantjärele heaks kiitnud. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et

nõude loovutamise leping on autentne ja kehtiv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja

tõendanud, et ta on hagi esitamiseks õigustatud isik.

14. Taotlus aegumise kohaldamiseks

14.1 Hageja nõude aegumist tuleb hinnata Poola tsiviilkoodeksi artiklite 118 ja 554 alusel.

Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et aegumisele tuleb kohaldada Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni konventsiooni rahvusvahelise kaupade müügi aegumistähtaja kohta

(konventsioon). Konventsiooni artikli 3 lg 1 alusel rakendatakse konventsiooni kaupade ostu-

müügi lepingutest tulenevate vaidluste korral, kui lepingu sõlmimise hetkel asuvad

kommertsettevõtete registreeritud tegevuskohad konventsiooniga liitunud riikides (kd I lk

119). Konventsiooniga on liitunud ainult riik, kus on registreeritud müüja tegevuskoht. Eesti

ei ole Konventsiooniga liitunud. Seega ei kohaldu käesolevale vaidlusele konventsiooni

sätted.

14.2 Poola õiguse järgi kohaldub majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate osapoolte

vahelisest kaupade müügilepingust tulenevatele nõuetele kaheaastane aegumistähtaeg

(õigusabipalve vastuse tõlge p 5, kd I lk 193). Poola tsiviilseadustiku artiklist 554 tulenev

aegumistähtaeg on iga hageja nõude aluseks oleva arve osas möödunud. Kohus ei nõustu

hageja seisukohaga, et aegumist tuleks hinnata alates 29.04.2015 maksegraafiku

kooskõlastamisest. Kohus kvalifitseeris õigussuhte müügilepingust tuleneva õigussuhtena.

14.3 Müügilepingust tulenev ostuhinna tasumise nõue muutus pooltevahelise kirjavahetuse

tabelist nähtuvalt 16 105 euro osas sissenõutavaks 16. veebruaril 2015, 75 055 euro osas 21.

veebruaril 2015 ning 13 000 euro osas 22. veebruaril 2015 (hagiavalduse lisa 1, lk 2, kd I tl 6

pöördel ja kd I tl 145). Seega aegus hageja nõue Poola tsiviilkoodeksi artiklist 554 tulenevat

aegumistähtaega arvestades 16 105 euro osas 15. veebruaril 2017, 75 055 euro osas 20.

veebruaril 2017 ning 13 000 euro osas 21. veebruaril 2017. Hageja pöördus kohtusse

27.04.2018, so pärast nõude aegumistähtaja möödumist.

14.4 Kohus jätab hageja poolt 01.02.2019 esitatud arvamuse tähelepanuta (kd I lk 126-127),

kuna õiguslikarvamus on esitatud vormis, mis ei ole välisriigi õiguse sisu tõlgendamiseks

lubatav. Arvamus ei vasta TsMS § 293 lg-s 1 märgitud tunnustele.

14.5 Kuivõrd hageja on kohtusse pöördunud alles pärast nõude aegumistähtaja möödumist,

(mh puudub hagejal ka nõudeõigus), tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Sellest

tulenevalt ei ole vaja edasi analüüsida hageja nõude olemasolu.

15. MENETLUSKULUD

15.1 TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagimenetluse kulud jätta täielikult hageja kanda.

15.2 Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist. TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 10. märtsi 2021. a otsusega nr 2-

18-6727.