4-20-3161/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Väärteoasi nr 4-20-3161

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.09.2020.a Tallinnas Väärteoasja number 4-20-3161 (2317,20,005895) Kohtukoosseis kohtunik Kristina Väliste Kohtuistungi sekretär Simona Šois Tõlk Jelena Kremez Väärteoasi Ilja Zelinski väärteoasi LS § 207 lg 2 järgi

Menetlusalune isik Ilja Zelinski; ik: 36609110243 elukoht: xxx; kodakondsus: Eesti Vabariik; xxx.

Kohtuvälise menetleja esindaja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse esindaja Triinu Riigor

Istungil osalenud isikud menetlusalune isik Ilja Zelinski; kaitsja Riho Viik

RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48 ja VTMS § 107–111, § 113, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada Ilja Zelinski 02.07.2020.a toime pandud väärteos LS § 207 lg 2 järgi ja mõista karistuseks arest 5 (viis) päeva.

Ilja Zelinski poolt aresti kandmise alguseks lugeda tema karistuse kandmisele ilmumise päev.

Kohustada Ilja Zelinskit ilmuma PPA Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskusesse (Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa) hiljemalt 19.10.2020.a. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada Ilja Zelinski suhtes sundtoomist kinnipidamiskeskusse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest s.o alates 16.09.2020.a. ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, s.o alates 16.10.2020.a.

Asjaolud ja menetluse käik

02.07.2020.a on Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi V patrullpolitseinik Triinu Eilo koostanud Ilja Zelinskile väärteoprotokolli selle kohta, et tema, 02.07.2020.a kella 07.48 ajal, Harjumaal Saue vallas, Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 27. kilomeetril, juhtis N2-kategooria mootorsõidukit MB 1117 registreerimismärgiga x X, millel puudus korraline tehnonõuete vastavuse kontroll. Nimetatud tegevusega rikkus Ilja Zelinski väärteoprotokolli kohaselt LS § 73 lg 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 207 lg 2 järgi.

16.09.2020.a kohtuistungil leidis menetlusalune isik Ilja Zelinski, et ta ei ole väärtegu toime pannud. Menetlusalune isik selgitas, et ta oli teel Sauelt tehnilise ülevaatuse punkti Vasalemmas, kuna sealt saadeti veok korduvülevaatusele ja ta tahtis minna tagasi Vasalemma, sest sellistel puhkudel teised ülevaatuspunktid ei soovi ülevaatust teha. Varasemate vigade osas märkis ta, et ta sai selle sõiduki isalt ja isa kinnitas, et sõiduk on korras, kuid tegelikkuses see nii ei olnud. Ilja Zelinski leidis, et talle varasemalt mõistetud ja nüüdseks sooritatud üldkasuliku töö tunnid on mõju avaldanud, ta saab aru, et ei tasu edaspidi rikkumisi toime panna. Samuti on ta juba mitu talle varasemalt määratud trahvi tasunud. Aresti kohaldamise osas märkis, et hoolitseb ainsana haige ema eest.

Kohtuistungil leidis Ilja Zelinski kaitsja Riho Viik, et I. Zelinski ei ole väärtegu toime pannud. Kaitsja leidis, et isikut ei saa karistada selle eest, et ta püüdis õigesti käituda. Isik ei teadnud, et ka Sauel on tehnilise ülevaatusepunkt, vaid oli sõitmas Vasalemma, et läbida veoautoga tehniline ülevaatus. Kaitsja hinnangul on lähtutud eeldusest, et tegu on teadliku rikkumisega ja ei ole mõistlik, et inimesed peaks meetri täpsusega hakkama ülevaatuspunktide kaugusi mõõtma. Seejuures oli I. Zelinski uurinud teistest ülevaatuspunktidest, kuid seal ei soovitud teda teenindada. Isik soovis parimal võimalikul viisil käituda, ta on teinud üldkasuliku töö tunnid, läbinud sama autoga ülevaatuse, soovib ausalt raha teenida.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalune isik on süüdi, ta on teo toime pannud tahtlikult, tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud ja teda tuleb karistada arestiga 15 päeva, kuivõrd ta on varasemalt korduvalt ka samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud. Isikule varasemalt mõistetud rahalised karistused on tasumata. Alles juunikuus on isik karistatud samalaadse teo eest, sama veoautoga ning siis andis kohus võimaluse, asendas aresti üldkasuliku tööga. Tänaseks on üldkasuliku töö tunnid tehtud, kuid isik on ka uue samalaadse õigusrikkumise toime pannud.

KOHTU SEISUKOHT Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid ja analüüsinud neid kogumis, samuti kuulanud üle menetlusaluse isiku ning kuulanud ära poolte seisukohad, jõudis järeldusele, et Ilja Zelinski süü on täies mahus tõendatud ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud.

Koostatud väärteoprotokollist nähtub teo toimepanemise aeg ja koht: 02.07.2020 kell 07:48 Tallinn- Pärnu – Ikla, 27 km suunaga Pärnu poole (tl 4). Sõiduki taustakontrolli andmetest kõnealuse veoki osas nähtub, et sõidukil puudub kehtiv ülevaatus 06.07.2020 seisuga (tl 7). Sama lehekülje pöördel on märked: „ 25.04.2019 – teel kontroll – liiklemiskeeld; 02.07.2020 – AK Tehno OÜ – ülevaatus katkestatud“. Menetlusaluse isiku enda lisatud samast taustakontrolli andmetest nähtub käsitsi kirjutatult ülevaatuse katkestamise põhjendus – „17.10.2017 fikseeritud vead kõrvaldamata“ (tl 28). Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Ila Zelinskit karistatud 02.06.2020.a Harju Maakohtu poolt arestiga 20 päeva, mis asendati 20 tunni üldkasuliku tööga. Etteheidetud rikkumised olid: LKindlS § 81, LS: § 207 lg 2, § 214, § 217 lg 1, 2171 lg 1, 238, 2611 lg 1, 2618 (tl 10). Avalikust väljatrükist Saue Auto kodulehelt nähtub, et Sauel teostatakse tehnilist ülevaatust mh ka veoautodele, sh N2 kategooriale (tl 32-33jj).

Kohtuistungil andis menetlusalune isik ütlusi, mille kohaselt tema sõitis ülevaatust tegema, kui politseinikud ta peatasid. Auto oli enne seda remondis. Ta soovis sõita Vasalemma, sest on alati seal ülevaatust teinud. Tagasi sõitis ta Vasalemma, sest ülevaatuskohad ei soovi vastu võtta teises ülevaatus punktis tehnilist ülevaatust mitteläbinud autot. Sõitis ka Keilasse, kuid seal ei teostatud veoauto ülevaatust. Sõitu alustas Sauelt ning seda, et Sauel on ülevaatuspunkt ta ei teadnud, ei uurinud enne, sest tal ei olnud kusagilt enne uurida. Auto kuulus enne surma tema isale ja tema ei teadnud, kas ülevaatus on tehtud või mitte. Varasemad trahvid on tal tasumata, sest oli pikaajaliselt töötu ja ei olnud raha. Leiab, et ei ole seadust rikkunud, kuna sõitis tehnilist ülevaatust tegema. Ta saab aru, et seaduse järgi tohib sõita lähimasse ülevaatuspunkti, kuid ta ei teadnud, et see Sauel olemas on. Eelmine karistus oli tal samuti veoautoga tehnilise ülevaatuseta sõitmise eest, peale seda ta hakkaski remonti korraldama. Sõitu Vasalemma alustas Sauelt, sest veoauto oli Sauel, Olerexi tanklast natuke eemal. Veoautoga sõitis ta sinna Märjamaalt umbes nädala eest, enne nägi, et tehnilises passis ülevaatuse läbimise kohta märget ei olnud. Auto oli Märjamaal remondis. On lugenud, et tehnilise ülevaatuseta võib sõita lähimasse ülevaatuspunkti. Saab aru, et see on tema kui juhi kohustus teha selgeks, kus asub lähim ülevaatuspunkt. Saue ülevaatuspunktis ta veokiga ei käinud.

Kohus märgib, et antud asjas puudub vaidlus selles, et kehtiva liiklusseaduse § 73 lg 2 kohaselt peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga.

Liiklusseaduse § 207 lg 2 sätestab vastutuse tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest, kui see pandi toime üle 3500-kilogrammise täismassiga veoautoga.

Kohtuasjas puudub vaidlus selles, et 02.07.2020.a kella 07:48 ajal, Saue vald, Harju maakond, Tallinn- Pärnu-Ikla maantee 27. kilomeetril juhtis Ilja Zelinski veoautot, millel ei olnud läbitud tehniline ülevaatus. Käesolevas asjas on vaidlus selles, kas Ilja Zelinski võis nimetatud veoautoga sõita Vasalemma tehnilist ülevaatust teostama või oleks ta pidanud seda tegema Sauel, kus asus tema ütluste kohaselt auto ja kus asub samuti tehnilise ülevaatuse punkt. Vaidlus selles osas, et Saue tehnilise ülevaatuse punkt lähim ülevaatuspunkt oli, puudub.

Kohus leiab, et Ilja Zelinskil, kui juhil on kohustus täita liiklusseadusest tulenevaid nõudeid, sh tulnuks tal endale selgeks teha antud juhul vaidluse all olev lähima ülevaatuse punkti asukoht (arvestades temale koostatud 02.07.2020.a väärteoprotokollis esitatud kergemat etteheidet ning mitte arvestades asjaolu, et reaalsuses poleks ta tohtinud seda sõidukit pärast 25.04.2019.a teel kontrolli üldse juhtida enne, kui selle ohtlikud vead on kõrvaldatud). Kohus jätab tähelepanuta kaitsja kohatud märkused Tallinnas asuvate ülevaatuspunktide läheduse mõõtmise vajadusest meetritega nimetatud sätte täitmiseks.

Kohus arvestab, et antud juhul on I. Zelinski ise väitnud, et auto asus Sauel. Ta alustas sõitu enne politsei poolt kinnipidamist Sauelt. Kohus on vahetult kohtuistungil tuvastanud, et Sauel asus tehnilise ülevaatusepunkt, millises teostati ka veoautode tehnilist ülevaatust, sealjuures N2-kategooriale, millisesse liigitub I. Zelinski poolt juhitud veoauto. Tähelepanu väärib siinjuures veel see, et tegelikkuses rikkus I. Zelinski juba (kohtus antud ütluste põhja) vähemalt Märjamaalt Sauele sõites nimetatud sätet, kuid viimast ei ole talle etteheidetud.

Tähelepanuta ei saa jätta ka ajalist kriteeriumi. Nimelt asus veoauto tema ütluste kohaselt remondis Märjamaal, sealt sõitis ta sellega Sauele, kus see asus nädala, misjärel ta asus sõitma Vasalemma ülevaatusele. Märkimisväärne on asjaolu, et menetlusalune isik ei pöördunud remondijärgselt lähimasse ülevaatuspunkti Märjamaalt, vaid sõitis liiklemiskeelu saanud veoautoga Sauele. Samuti ei leidnud ta nädala jooksul võimalust uurida, kus asub Sauele lähim ülevaatuspunkt. Olles samalaadse teo eest korduvalt karistatud peaks antud juhul isikule selge olema liiklusseadusest tulenev nõue pöörduda lähimasse ülevaatuspunkti, mitte otsima õigustusi Vasalemma sõitmiseks.

Puutuvalt tema ütlustesse, et ta soovis sõita otse ülevaatusele, siis leiab kohus, et need on ebausaldusväärsed. Nimelt märgib kohus, et Märjamaalt Vasalemma on otsem sõit, kui Märjamaalt Sauele ja sealt Vasalemma. Menetlusaluse isiku ütluste ebausaldusväärust näitab ilmekalt ka asjaolu, et ta tabati Tallinn- Pärnu- Ikla maantee 27. km-l suunaga Pärnu poole. Isegi kui lähtuda tema enda ütlustest, et ta alustas sõitu Sauelt, siis mööda nimetatud maanteed sõites, ei valinud ta ka lähimat teed Sauelt Vasalemma sõiduks. Juhul, kui tema veoauto asus Sauel Olerexi juures parklas, siis nimetatud tanklaga paralleelselt kulgeb Keila maantee, mida mööda on otseim tee Sauelt Vasalemma.

Ühtegi eluliselt usutavat versiooni ei ole kaebaja kohtule esitatud, miks ta pidanuks läbi Pärnu mnt Vasalemma sõitma. Tõepoolest on menetlusalune isik peale politsei poolt kinnipidamist sõitnud Vasalemma ülevaatuspunkti, kuid ta ei läbinud ülevaatust seoses sellega, et puudused olid kõrvaldamata. Olukorras, kus veokil esinevad mitu aastat kõrvaldamata puudused, veok tuleb väidetavalt remondist, ei ole eluliselt usutav, et nimetatud puudused oleksid olnud reaalselt kõrvaldamata. Kohus leiab, et olukorras, kus isikut on juba seitsmel korral karistatud tehnoülevaatuseta sõiduki juhtimisega seonduvalt, on isiku käitumismustrit arvestades ka eluliselt usutav, et kaebaja otsustas sõita ülevaatuspunkti pärast politsei poolt kinnipidamist, selleks, et õigustada enda liikluses osalemist.

Seda veendumust süvendab iseäranis see, et isik ei olnud selleks hetkeks kõrvaldanud rohkem kui 2 aasta ja 8 kuu pikkuse aja jooksul sõiduki puudusi, seejuures oli vahepealsel ajal enam kui aasta enne seda seatud sõidukile liiklemiskeeld ja I. Zelinski selle sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud (tl 7pö, 39). Ka kinnitab taolist tegevust see, et pärast 02.07.2020.a kinnipidamist siirdus ta tehnoülevaatusele, mis katkestati koheselt põhjusel, et sõidukil esinesid jätkuvalt varasemalt tuvastatud rikked (tl 28).

Liiklusseaduse § 73 lg 74 sätestab, et kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit võib liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on mootorsõiduki või selle haagisega lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti. Kuigi Ilja Zelinski on antud juhul rikkunud mõlemat nõuet, saab kohus, jäädes väärteoprotokolli piiridesse, märkida, et ühelgi juhul ei ole Vasalemma Sauele lähim tehnilise ülevaatuspunkt. Ilmselgelt on tehnilise ülevaatuse punktid ka Tallinnas, sh Laagris, mis asub Sauele lähemal kui Vasalemma. Ilja Zelinski kaitseväidet, et teised ülevaatuspunktid mitu aastat pärast eelmisele kordusülevaatusele saatmist (mitte nt 30 päeva jooksul – viimane ülevaatus enne seda oli 17.10.2017.a) või enam kui aasta teel liiklemiskeelu määramist ei võtnuks teda vastu, ei toeta ükski tõend ega kehtiv seadus. Kohus loeb seega kaebuse esitaja taolised väited ennastõigustavaks. Liiklusseaduse § 73 lg 12 alusel on majandusja kommunikatsiooniminister kehtestanud 18.07.2011.a määrusega „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja korra„ (edaspidi: Kord“). Korra § 3 lg 4 järgi tuleb korduvülevaatuseks sõiduk esitada samasse ülevaatuspunkti, kus korduvülevaatus määrati. Korra § 8 kohaselt võib pärast korduvülevaatuse määramist korduvülevaatus piirduda kontrollkaardil esitatud puuduste kõrvaldamise kontrollimisega, kui sõiduk esitatakse korduvülevaatusele enne kehtiva korralise ülevaatuse tähtaja lõppu ja 30 päeva jooksul pärast korralise ülevaatuse tähtaega. Seega tuleb nimetatud korra süstemaatilise tõlgendamise järel asuda seisukohale, et pärast korduvülevaatuseks määratud tähtaega tuleb tehnoülevaatus teostada igal juhul täies mahus ning seda võib teha mistahes tehnoülevaatuspunktis, arvestades seejuures LS §

73 lg-tes 72 kuni 77 märgitud, riketega sõidukitega liiklemiseks kehtestatud erisusi. Tähele tuleb panna sedagi, et 25.04.2019.a oli antud sõidukile (reg nr xX) määratud liiklemiskeeld ning koostatud I. Zelinskile selle sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus LS § 94 lg 2 p 5 alusel, s.o põhjusel, et sõiduki rikke, heitmete saasteainesisalduse, mürataseme või muu puuduse tõttu on sellega sõidu jätkamine keelatud (tl 7pö, 39). LS § 731 näeb ette, et mootorsõidukit, mille juhtimiselt on juht kõrvaldatud LS § 91 lg 2 p 5 alusel, võib liikluses kasutada üksnes pärast ohtliku rikke või puuduse kõrvaldamist ning pärast ohtliku rikke või puuduse kõrvaldamist tuleb mootorsõiduk või selle haagis esitada tehnonõuetele vastavuse kontrolli ja seejuures pärast ohtliku rikke või puuduse kõrvaldamist võib mootorsõidukit liikluses kasutada ainult LS § 73 lõikes 74 sätestatud korras. Arvestades, et 02.07.2020.a olid sõidukil varasemalt tuvastatud olulised vead kõrvaldamata ja tehnoülevaatus seetõttu katkestati (tl 28) ja lisaks oli ta selle sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, puudus I. Zelinskil tegelikkuses ka õigus seda konkreetset sõidukit enne vigade kõrvaldamist juhtida. Seega on isiku põhjendused sõidukil vigade kõrvaldamise ja konkreetsesse tehnoülevaatuspunkti sõitmise vajaduse kohta otsitud. Kohus osundab, et hetkel on kohtuvälise menetleja puuduliku tegevuse tulemusel isik tegelikkuses pääsenud ka LS § 201 lg 2 kohaldamisest ning kuivõrd väärteoasja saab arutada üksnes väärteoprotokolli piires, siis ei ole see eksimus ka kohtumenetluses ületatav.

Kohus leiab, et Ilja Zelinski, eriti arvestades, et ta on samalaadsete tegude eest karistatud, sh sama veoautoga sõitmisel, omades kehtivat juhtimisõigust, olles seega läbinud liiklusseaduse alase koolituse, pidi olema teadlik sellest, et tal on õigus sõita lähimasse ülevaatuspunkti, kuid ta ei teinud seda. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et Ilja Zelinski poolt LS § 207 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kvalifitseeritud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Kohus leiab, et Ilja Zelinski on teo toime pannud kavatsetult. Nimelt ta kinnitas ise kohtuistungil, et oli juhtima asudes teadlik, et veoautol oli oluliste vigade tõttu tehniline ülevaatus läbimata. Samuti oli ta teadlik, et seaduse järgselt võib sellise sõidukiga sõita lähimasse ülevaatuspunkti. Selle asemel, et sõita Sauele tehnilist ülevaatust teostama, soovis ta sõita enda sõnade kohaselt Vasalemma, kuid oli tabatud roolist sõidusuunaga Pärnu, Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 27. km-l. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Ilja Zelinski teadis, et veoautol puudub tehniline ülevaatus, ta pidi vähemalt möönma, et Vasalemma ei ole Sauele lähim ülevaatuspunkt. Väheoluline ei ole ka see, et isikut on varem seitsmel korral LS § 207 alusel karistatud, seega pidi tema teadlikkus tehnoülevaatuse läbimise vajadusest olema kinnistunud. Eelnevat arvestades on I. Zelinski käesoleva teo toime pannud kavatsetult. Ta on täisealine süüvõimeline isik, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

KARISTUS

Liiklusseaduse § 207 lg 2 alusel karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Ilja Zelinski käitumises puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Teo on ta toime pannud kavatsetult. Ta on varasemalt korduvalt väärteokorras karistatud, sh samaliigilise väärteo toimepanemise eest. Talle on varasemalt määratud rahatrahve, millistest osa on tasutud osa tasumata. Samuti on teda karistatud arestiga, milline on asendatud üldkasuliku tööga. Nimetatud tunnid on ta täitnud. Ometi ei ole nimetatud karistused temale seni mõju avaldanud.

Asjaolu, et ta on teostanud üldkasuliku töö tunnid, näitab kahtlemata tema kohusetunnet ja soovi aresti mitte kanda. Samas, arvestades, et ta ei ole vaatamata objektiivselt tuvastatule kohtus ilmselgelt tõepäraseid ütlusi andnud, saab kohus asuda seisukohale, et ta ei ole enda poolt toimepandud rikkumistest endale järeldusi teinud. Seda ei väära ka asjaolu, et ta on käesolevaks ajaks veoautoga ülevaatuse läbinud. Ilmselgelt olukorras, kus ta on teistkordselt kohtu ees aresti taotluse subjektina on tema motivatsioon kõrgenenud. Tema enda positsioon teo toimepanemise suhtes on enda süüd vähendav ja õigustust otsiv, mitte arusaamine enda eksimusest.

Kohus leiab, et rahaline karistus ei avalda temale mingit mõju, kuivõrd varasematest karistustest ei ole ta järeldusi teinud, osaliselt rahatrahvid on tasumata ning ta on korduvalt väärteokorras karistatud. Teatavasti on tehnonõuetele mittevastav, oluliste või ohtlike vigadega sõiduk liikluses ohtlik. Seda enam, et tegemist on veoautoga, mis on nt oma halvema manööverdatavuse, pikema pidurdusteekonna jne tõttu liikluses kõrgendatud ohuallikas ning antud juhul on ta korduvalt veoautoga liikluses osalenud, millel talle teadeolevalt esines pikemaajaliselt probleeme mh piduritega (tl 22pö, 28).

Nimetatud väljendab selgelt, et I. Zelinski ei olnud 02.07.2020 aru saanud enda teo ohtlikkusest ja võimalikest tagajärgedest. Kohus möönab, et tänaseks päevaks on antud veoautol tehniline ülevaatus läbitud, mis näitab seda, et tänaseks on I. Zelinski ülevaatuse veoautoga edukalt läbinud ehk esinenud ohtlikud vead kõrvaldanud. Viimast arvestades ja võttes arvesse, et isik ei ole varasemalt reaalselt aresti kandnud, samuti seda, et antud juhul on talle etteheidetud üks rikkumine, peab kohus kohaseks karistuseks 5-päevat aresti. Kohus märgib sedagi, et isik, kes paneb toime pidevalt uusi liiklusalaseid väärtegusid, peab võimalikuks pidama ka seda, et uute väärtegude toimepanemisele võib järgneda karistus reaalselt kandmisele kuuluva aresti määramise näol.

Seega ei saa sellisele isikule olla üllatuseks ka asjaolu, et taoline karistus võib mõjutada tema töötamist või eraelu. Eelpool nimetatut ning ka vastavate tõendite sisulist puudumist arvestades jääb tagajärjetuks ka menetlusaluse isiku väide oma ema hooldamise vajaduse kohta.

Kohus juhindub VTMS § 23, § 38 lg 1; § 109-111, § 132 p 1, § 133-135, § 155-156.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Väliste kohtunik