2-20-12885/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Hagi läbivaatamata jätmine

Määruse tegemise aeg ja koht 16.oktoober 2020 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-20-12885; X.X.ja X.X.hagi X.X.vastu elatise väljamõistmiseks Kohtunik Kalev Kuningas Hageja I X.X. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress Xxxxx x-xx xxxxxxx xxxxxxxxxxx) Hageja II X.X. (isikukood xxxxxxxxx; aadress Xxxxx x-xx xxxxxxx xxxxxxxxxxx) Hageja esindaja X.X.(isikukood xxxxxxxxxx; aadress Xxxxx x-xx xxxxxxx xxxxxxxxxxx; ) Kostja X.X.(isikukood xxxxxxxxxx; aadress xxxxx xx, xxxxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxx; )

RESOLUTSIOON

Jätta hagi läbi vaatamata.

2. Seoses eelnevaga:

2.1 jaotada menetluskulud ja jätta need hagejate kanda;

2.2 toimetada kohtumäärus hagejatele ja kostjale kätte.

3. Selgitada:

3.1 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 463 lg 2 kohaselt määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti;

3.2 TsMS § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule;

3.3 TsMS § 661 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest;

3.4 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud

Hagejate esindaja esitas kohtule avalduse, millega võtab hagi tagasi.

Kohtu põhjendused

TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Asjas tuleb hagi läbi vaatamata jätta, sest hageja võttis hagi tagasi. Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426 lg 1).

TsMS § 168 lg 2 kohaselt jäävad võimalikud menetluskulud seoses hagi läbivaatamata jätmisega hagejate kanda. Tsiviilasja toimikust nähtub, et menetluskulusid ei ole tekkinud.

Hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 427).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kalev Kuningas

Kohtunik