28 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-08-3348

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10 mai 2010.a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 03 mai 2010 Tartu kohtumaja a s) Kriminaalasja number 1-08-3348 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Ruti Kilg Kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo Taotlus

A.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu A.R

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht

vabanemisel:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood XXX RESOLUTSIOON

Jätta A.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

A.R Harju Maakohtu 10.12.2008.a otsusega kriminaalasjas on süüdi tunnistatud nr 1-08-3348 KarS ning karistuseks on Kar § 422 lg 1 ja § 424 järgi S § 65 lg 1 ja § 64 lg 1

alusel mõistetud 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe

2 (3) kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 01.11.2006.a otsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osa, mis on 3 kuud 27 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 03.02.2009.a ja lõpeb Tingimisi enne tähtae 29.09.2010.a. ga vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 22.03.2010 10.03.2010.a edastas Tartu Vangla .a.

Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 03.05.2010 seisuga on .a A.R-i kandmata karistusaeg 4 kuud 26 vangistust. päeva A.R on varem kriminaalkorras karistatud 5 korral:

1) 02.05.2001.a llinna Linna

Ta kohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 -

§ 15 lg 2 järgi rahatrahv 10 päevamäära ulatuses, s.o 460 krooni;

2) 31.10.2002.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 204 lg 3 järgi 3 kuud vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 aastaks;

3) 06.01.2003.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi 6 kuud vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga;

4) 26.01.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 § 25 lg 2 järgi 1 kuu - vangistust, lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel 7 kuud vangistust;

5) 01.11.2006.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 § 25 lg 2 järgi 4 kuud - vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta A.R-i tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Prokurör samuti ei toeta A.R-i ennetähtaegset vabastamist, kuna arvestada tuleb nii toimepandud kuriteo raskust, kui ka seda, milline on süüdimõistetu käitumine vangistuse

ajal. Süüdimõistetu põhjustas joobes olles avarii, mille tagajärjel sai inimene surma. A.R

on vangistuse kolmel korral distsiplinaarkorras karistatud, s.h kahel korral

allumatuse eest. Eelnev näitab, et tal võib tekkida kriminaalhooldusel probleeme. Viimane

kuritegu oli toime pandud katseajal. A.R iseloomutavad andmed on sellised, et prokuröri arvates peaks ta oma karistuse lõpuni kandma.

Kaitsja leiab, et kuigi karistus kandmise ajal on süüdimõistetu suhtes kohaldatud

distsiplinaarkaristusi, võib täheldada ka progressi: kui algselt A.R ei tunnistanud oma sõltuvust alkoholist ja narkootikumidest, siis praeguseks on ta teinud teistsugused järeldused.

Katseajaks saaks talle panna kohustuseks läbida alkoholi ja narkootikumide vastane ravi, vabaduses olemas elukoht ja ilmselt ka töökoht. Kandmata jäänud karistuse osa on lühike ja praegu oleks otstarbekas panna talle katseaeg ja kohustused. Nende mittetäitmisel pööratakse karistus täitmisele.

A.R ise leiab, et teda võiks ennetähtaegselt vabastada. Ta elab raskelt üle seda, mida tegi, ta on vaadanud üle oma ellusuhtumise ja tal on tekkinud uued vaatenurgad elule. Ta on aru saanud joovastavate ainete kahjulikkusest ja on valmis vabaduses läbima vajalikke programme. Vabanedes on tal olemas lähedaste toetus ja loodab kohe ka tööle saada endise tööandja juurde.

KarS § 76 lg kohaselt võib kohus 1 p 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud

isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on

tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus

kuud A.R . on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist

3 (3)

karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et A.R tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tegemist on

isikuga, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud, s.h ka kandnud vangistust. Eelnevad

karistused ei ole mõjutanud teda seaduskuulekusele. Käesolevalt kannab ta karistust raske kuriteo eest, millega põhjustas teise inimese surma ja see kuritegu oli toime pandud katseajal. Lisaks nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et küllaltki lühikese vangistusaja jooksul on

teda kolmel korral distsiplinaarkorras karistatud, kaks üleastumist on olnud seotud

allumatusega ja viimati alles käesoleva aasta jaanuaris ning rikkumine on olnud piisavalt tõsine, et karistada teda kartseriga. Eelnev seab kahtluse alla A.R-i sobivuse üldse kriminaalhooldusele, kui ka tugevdatud kontrolli tingimustes, s.o vanglas, eirab ta võimaluse tekkimisel endiselt kehtestatud reegleid. Kinnipeetav peaks enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine. Ta

peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg st 1, § 432 lg - -st 3.

Kohtunik