4-20-193/53 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

asi 4- -193 Väärteo 20

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. juulil 2020.a. Tallinn kohtumaja a Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Tõlk Julia Senkevitš Ingrid Oja Vaidlustatud lahend

L.B ’e kaebus Tallinna Vangla 09.01.2020.a. otsuse peale

väärteoasjas nr 650019000187

Kaebuse esitanud isik

L.B , isikukood XXX, asukoht xxxx (xxxx)

Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja L.B Kohtuvälise menetleja Tallinna Vangla esindaja Jane Rosar

LÕPPOSA

Juhindudes VTMS § 132 p st 3 ja § 30 lg 1 p - -st 1 kohus otsustas:

Tühistada Tallinna Vangla 09.01.2020.a. otsus väärteoas

jas nr 650019000187 L.B

’e karistamises Karistusseadustik § 276 lg 1 järgi ja lõpetada väärteoasjas menetlus Väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme

päeva jooksul Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale ates otsuse lõpposa kuulutamisest ning arv

esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jook ates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. sul arv

Kassatsioonkaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav 11.09.2020.a.

2 ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Tallinna Vangla teabeja uurimisosakonna 09.01.2020 üldmenetluse otsusega karistati L.B’t Karistusseadustik § 275 lg 1 järgi ja mõisteti KarS § 63 alusel rahatrahv

15 trahviühikut s.o 60 eurot. Otsuse kohaselt heidetakse L.B’ele ette kaht episoodi järgmiselt: 1) 12.08.2019 kella 14:17 paiku Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna

Vangla OP- -09 L.B , olles vahistatu hoone esimese üksuse kambris nr OK4

Tallinna Vanglas, solvas talle kambrisse helistamist võimaldama tulnud valvur M-L P, nimetades valvurit „pederastiks ja „litsiks“. Sellise käitumisega L.B tahtlikult solvas ametikohustusi täitnud valvur M , mistõttu pani L.B toime KarS § -L P 275 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise. 2) 16.09.2019 kell 06:57 Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna Vangla

OP- -08 L.B, olles vahistatu Tallinna hoone esimese üksuse kambris nr OK4

Vanglas, pritsis hommikusööginõude kokku korjamise ajal läbi kambri nr OK4-08 avatud toiduluugi selle taga seisnud valvur K-T M pudelist veega. Pudelist pritsis vesi vastu K-T M

rindkere, mille tõttu sai tema seljas olnud särk märjaks. Sellise käitumisega L.B

-T M tahtlikult solvas ametikohustusi täitnud valvur K , mistõttu pani L.B toime KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise.

2. Menetlusalune isik L.B esitas 14.02.2020 Harju maakohtule kaebuse, mille juurde ta ka kohtuistungil jäi ja milles taotles väärteomenetluse lõpetamist. Kaebaja selgitas

istungil esimese episoodi kohta, et kui talle võimaldati telefonikõnet siis tema M-L ei solvanud, selle kohta ei ole ühtegi tõendit ega tunnistajat. Menetlusalune isik leiab, et sõnad,

mis on kirjas otsuses on kontekstist välja rebitud tuues näite, et sõna pederast käib

meesterahva kohta ja sõna lits on tarvitatav mingis konkreetses situatsioonis. Menetlusalune

isik väljendas istungil rahulolematust vanglaametniku M ´i vene keele oskamatuse kohta -L

viidates, et vanglaametnik peaks õiguskantsleri hinnangul rääkima nii eesti, vene ja

võimalusel inglise keeles ning viitab sellele, et vanglaametnik on süstemaatiliselt M-L

väljendanud seda, et ta ei saa vene keelest aru. Menetlusalune isik leiab, et kõnealuse

vanglaametniku enda käitumise ja suhtumisega on näidanud lugupidamatust provotseerides konflikte ja menetlusaluse isiku ütluste kohaselt on konfliktid temaga pidevad. 12.08.2020 ei

tulnud vanglaametnik ajal, mida menetlusalune isik oli oma taotlusesse märkinud. Ütluste kohaselt nõuab vangla ning kõnealusel päeval ametnikku ei helistamise avalduses kellaaega tulnud, ta jõudis palju hiljem. Menetlusalune isik väidab, et ta küsis normaalselt ja viisakalt,

miks ta kirjutab avalduses kellaaja, kui ametnik tuleb palju hiljem ja ta ei saa

seepärast helistada. Ametnik M-L hakkas midagi eesti keeles rääkima millest menetlusalune isik aru ei saanud kuid ametnik andis telefoni ja ta sai helistada, jäädes samal ajal menetlusaluse isiku kõrvale seisma. Menetlusaluse isiku sõnade kohaselt ütles ta ametnikule, et sellepärast nad

ei jõuagi oma tööd tehtud, kuna viimane seisis kõrval selle asemel, et minn tema a muud tegema.

Ametnikule ei meeldinud märkus ja menetlusaluse isik tegi uue märkuse, et kui ta ei oska telefonistina töötada, siis ei ole vaja võtta seda tööd endale, mingu tegelegu oma kirjadega.

Menetlusaluse isiku sõnade kohaselt konflikti ja solvanguid ametniku suunas ei olnud ja

temalt keegi seletust ei küsinud. ik soovis istungil juhtida tähelepanu, et Menetlusalune is

vanglas on taoline situatsioon tavapärane, et ametnik ja kinnipeetu on kahekesi, keegi ei

tõenda mis nende vahel juhtus, kes mida ütles ja pärast ametnik kirjutab kaebuse, et

kinnipeetav solvas teda ja mitte keegi ei kontrolli kas ametniku jutt vastab tõele.

Menetlusalune isik tõi välja asjaolu, et ta on viibinud vanglas pikka aega ja tal on olnud

mitmeid erinevaid konflikte ametnikega ja tema on kirjutanud kaebusi, mis ametnikele ei

3

meeldi. Olukord kus ametnik kirjutab raporti ilma tunnistajateta ja selgituseta annab ametnikule võimaluse Menetlusaluse isiku väitel kui Tallinna kinnipeetavaga arveid klaarida.

Vangla kirjutab, et ametnikul M-Lil ei olnud mingit põhjust tunda ebameeldivat tunnet L.B suhtes selgitab kaebaja, et tal on selle ametnikuga olnud

süstemaatilisi konflikte kui viimane kirju laiali jagas, viidates, et ametnik

teab väga hästi, et kui ta kirjutab raporti siis karistatakse selle eest viidates, et pole esinenud ühtegi olukorda kus vangla oleks tunnistanud oma tegude ebaõigsust, et t innipeetavaga võidakse läbi viia v a oleks vabandanud. K estlus, aga ikkagi karistatakse, i Kaebaja selgitab, et ta on olnud kaebuse arutamise segi siis kui on õigus. hetkel poolteist aastat üksikkambris, peale neid konflikte, peale seda kui ametnikud lahkusid

vanglast ei ole tal ka enam probleeme, ei ole raporteid kuivõrd vahetused on erinevad ja töötavad erinevalt.

Mis puudutab ametniku K-Ti episoodi siis selgitas menetlusalune isik et ta unustas õhtusel

loendusel avalduse anda, millest ta andis teada ja öeldi et õhtune valve tuleb aga kedagi ei tulnud. Kohtus selgitas menetlusalune isik, et hommiku toidu ajal palus ta korrapidajat, et ta

võtaks tema avalduse vastu kuid korrapidaja keeldus ning kaebaja selgitusele, et tal ei ole

võimalust äeva jooksul telefoniga rääkida korrapidaja ei reageerinud sellisel juhul nelja p mistõttu otsustas kaebaja korraldada konflikti teadvalt kuivõrd kui vanglas ei korralda mingit

konflikti, siis see probleem ei lahene. Kaebaja selgitas, et ta võttis pudelisse vett ja kallas

ametniku veega üle. Peale seda sündmust mindi kaebaja sõnul tema kambrisse läbiotsimist

teostama ja võeti ära kõik elektrilised esemed, lapse fotod eesmärgiga kaebajale kahju

tekitada. Kaebaja andis bloki ülemale selgitusi miks konflikt toimus ning ainus kidas lahendada mõnd probleemi on konfliktide abil. Karistuseks hoiti kaebajalt äravõetud asju viis päeva peale mida anti need talle tagasi. Kaebaja selgitas, et peale tema korraldatud konflikti saab anda avaldust ka hiljem või hommikul kui unustad õigel ajal anda mida aga enne nende konflikti ei olnud. Kaebaja selgitas, et ta ei tahtnud ametnikku T solvata vaid see oli kõigest

võimalus administratsiooni tähelepanu pälvida kuna üksi kambris istudes võid küll kaebuse esitada kirja teel kuid seda vaadatakse alles 30 päeva jooksul ja ei ole ette teada, mis vastus sealt tuleb.

3. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi väärteootsuses nimetatu juurde. Esimese episoodi osas leidis kohtuväline menetleja, et tegemist on sõna sõna vastu olukorraga mistõttu on tunnistaja -

kohutusse kutsutud. Teises episoodis, mis leidis aset 16.09 hommikuse toidunõude ära

korjamise ajal käsitletakse solvamisteona veega pritsimist, mida ka menetlusalune isik ise

tunnistab, seetõttu jääb kohtuvälisele menetlejale arusaamatuks milles vaidlus seisneb. Kokkuvõtvalt jääb kohtuvälise menetleja varasema juurde.

KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

4. 05.06.2020 ist M-L P ungil kuulati üle tunnistaja , kes töötab valvurina Tallinna Vanglas.

Ütluste kohaselt on kaebuse esitaja talle tuttav, ta paikneb selles üksuses kus tema töötab, kaebaja kannab karistust. 12.08.2019 täitis tunnistaja töökohustusi võimaldades kinnipeetutel telefonikõnesid teha. Peale lõunat jõudis tunnistaja helistamisega kaebaja isiku juurde ja kui ta kambriluugi lahti tegi, Tunnistaja ütles ta tere ja kaebaja hakkas teda venekeelselt sõimama. sõnade kohaselt üritas ta kaebajat maha rahustada, pakkus talle telefonikõne teha kuid kaebaja jätkas tema sõimamist. Sõim seisnes erinevatest roppudest sõnadest vene keeles, millest kaks

jäi tunnistajale meelde. Kõigest aru. Need kaks sõna olid šljuha ja ei saanud tunnistaja

pederast. Tunnistaja selgitas, et ta saab veene keelset aru osas mis on mingil määral,

töökohustuste täitmiseks vajalik, aga ta ei räägi vene keelt. Kaebaja poolt öeldud sõnade

4 tähendusest sai tunnistaja ja ta võttis seda isiklikult põhjendades, et i aru gasugune solvamine mõjub ini e halvasti. Tunnistaja ütluste kohaselt ta vanglatöötajana teab mesel , et loomulikult tuleb sellised asju tihti ette, aga see ei tähenda seda, et see on õigustatud ja lubatud. Põhjus, miks kaebaja hakkas sõimama oli selles, et tema jaoks jõudis telefon liiga hilja, muud põhjust seal ei olnud.

Kohtuvälise menetleja küsimustele vastas tunnistaja , et kui tema kaebaja juurde läks M-L P

siis . teisi L.B istus kambris üksinda Sündmuse vahetus läheduses valvureid või

kinnipeetavaid ei olnud, täps ee korrus oli peaaegu tühi. ustades, et s Tunnistaja veendus, et need sõnad olid adresseeritud , sellepärast et ütles need mulle otsa vaadates, talle kaebaja neil

oli silmkontakt läbi avatud kambriluugi. L.B kehahoiak ja meelestatus oli väga agressiivne mistõttu oli tunnistajal väga halb tunne. Tunnistaja sõnul hakkas kaebaja sõimama kohe kui ta selle luugi tegelikult avas ja tere ütles halb olla, see rikkus ära ta . Tunnistajal oli tuju ja peale juhtunut ei tundnud ta l teiste kinnipeetavate ennast enam hästi. Varasemalt töö poolt ilmselt ei ole L.B-ga kokku ning talle nii öeldud. Peale seda puutus tunnistaja tunnistaja sõnul ei mäleta ta asjaolu, kas as oma varasema käitumise eest. L.B vaband

Kaebuse tunnistaja M-L P, et selliseid konflikte esitaja L.B küsimustele vastas kindlasti ei ole olnud kellegagi teisega. Sõna pederast oli suunatud talle, kuna kaebaja vaatas

talle . otsa läbi avatud kambriluugi ja sõimas teda Kohtu küsimustele vastas tunnistaja, et kaebaja on tihti väga ärritunud ja sõimab kõiki pederastiks. Kasutab seda väljendit tihti, aga

seekord oli see suunatud otse talle selgitades, et kui inimene vaatab läbi luugi sulle otsa ja

sõimab sind, siis ei ole kahtlust kellele see suunatud on, kui seal ümbruses ei ole rohkem inimesi.

Tunnistaja K-T M andis kohtus ütlusi ning meenutas 16.09.2019, mil ta töötas Tallinna

Vanglas. Sel päeval toidu jagamise ajal soovis L.B anda helistamise taotlust, mida

tunnistaja keeldus vastu võtmast. Hiljem toidujagamise ajal nõusid ära võttes palus

L.B uuesti, et tunnistaja ta taotluse vastu võtaks kuid tunnistaja jätkuvalt keeldus

sellest. Siis L.B ägestus ja pritsis tunnistajat veega. Sündmust nägi pealt kaks kinnipeetava, kellest üks pani kinni toiduluugi läbi mille L.B vett pritsis. Tunnistaja selgitas kohtuistungil, et keeldus avaldust vastu võtmast kuna avalduse vastuvõtmise aeg oli

eelmisel õhtul, loenduse ajal ja temale teadaolevalt ei ole ta näinud et teised ametnikud võtaksid avaldusi vastu muul ajal ning seetõttu ei teinud ka tema seda kunagi.

Kohtuvälise menetleja küsimustele vastas tunnistaja , et toidunõude tagasikorjamise K-T M ajal kinnipeetav L.B ägestus kuna tunnistaja ei võtnud ta avaldust vastu, enne seda ta

oli rahulik. Tunnistaja selgitas, et telefoni avaldusi võetakse õhtuti vastu kuna hommikul võtab telefonist avaldused ja hakkab nendega tegelema. Kui telefonist tuleb varem näiteks ja

ametnik võtab avalduse hommikul vastu, siis äkki telefonist ei saa seda kätte. Töökorralduslikult öisel vahetusel mingisugust kohustust neid kontrollida ei ole. Tunnistaja ei mäleta, kas selgitas L.B’ele avalduste vastuvõtmise korda. Kinnipeetav võttis ketšupi

pudeli, pani selle vett täis ja pritsis läbi toiduluugi ava tunnistajat veega. Seda tunnistaja ei

näinud, kuidas L.B pudelisse vett pani, tal oli eelnevalt see pudel valmis pandud.

Tunnistaja veendus, et tegemist oli veega kuivõrd vedelikul polnud lõhna ning see oli läbipaistev. Tunnistaja terve ülakeha külm, märg ja vastik ning ta sai veega kokku, tal hakkas

tundis ennast solvatuna ja tema kuna tunnistaja pidi minema töökohustused pidid ootama

ennast kuivatama. Tunnistaja sõnade kohaselt oli ta sattunud segadusse, ei teadnud miks ta L.B teda veeg pritsis. L.B tunnistaja ees vabandanud ei ole. Kaebuse esitaja a L.B küsimustele vastas tunnistaja, et ta ei tööta enam vanglas ja ei tea öelda, miks hakati avaldusi vastu võtma peale lõunat ja teistel aegadel.

5

Kuivõrd kohtusse ei ilmunud sündmuse toimumise hetkel kinnipeetavana olnud tunnistaja M

R, kelle asukoht ei ole kohtule ega kohtuvälisele menetlejale teada ning isik on vanglast

vahepealsel ajal vabanenud, avaldas kohus tema 11.10.2019 antud ütlused ning loeti ülejäänud osas väärteomaterjalid avaldatuks.

Väärteomaterjalide hulgas on ametnike M-L P ja K-T M ettekanded ning nende tunnistajatena ülekuulamise protokollid, Tallinna Vangla direktori käskkirjad ametnike ametisse nimetamise

kohta ja ametijuhend , tunnistaja M R id ülekuulamise protokoll, asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll. Väärteomaterjalide hulgas on

L.B kaebused , L.B nii kohtule kui ka kohtuvälisele menetlejale

vaie ja vaide tagastamine Tallinna Vangla poolt, kohtuvälise menetleja otsus

väärteoasjas nr 650019000187, 08.07.2019 käskkiri vahistatu L.B suhtes

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, eelnimetatud käskkirja muutmise käskkiri 16.09.2019 ja sama käskkirja muutmise käskkiri 20.09.2019, akt esemete äravõtmise kohta, Tallinna Vangla vastused L.B erinevatele pöördumistele ja kaebustele.

KOHTU SEISUKOHT

5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab et menetlus tuleb lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlustel.

11.12.2019 koostatud v ette kahe äärteoprotokolli kohaselt heidetakse L.B’ele väärteo episoodi toimepanemist, mis on kvalifitseeritud KarS § 275 lg 1 järgi järgmiselt:

1) 12.08.2019 kella 14:17 paiku Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuvas

Tallinna Vangla OP-hoone esimese üksuse kambris nr OK4-09 L.B, olles vahistatu Tallinna Vanglas, solvas talle kambrisse helistamist võimaldama tulnud valvur M-L

P, nimetades valvurit „pederastiks ja „litsiks“. Sellise käitumisega L.B tahtlikult solvas ametikohustusi täitnud valvur , mistõttu pani L.B toime M-L P

KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise.

2) 16.09.2019 kell 06:57 Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna

Vangla OP- -08 L.B , olles vahistatu hoone esimese üksuse kambris nr OK4

Tallinna Vanglas, pritsis hommikusööginõude kokku korjamise ajal läbi kambri nr OK4

-08 avatud toiduluugi selle taga seisnud valvur K-T M pudelist veega. Pudelist pritsis vesi vastu

K-T M rindkere, mille tõttu sai tema seljas olnud särk märjaks. Sellise käitumisega L.B

taht K-T M likult solvas ametikohustusi täitnud valvur , mistõttu pani L.B toime KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise.

5.1 KarS § 275 objektiivse koosseisu moodustab avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Pole kahtlust ega vaidlust asjaolu üle, et M-L P ja K-T M olid teo toimepanemise hetkel vanglaametnikuna avalikku korda kaitsvad võimuesindajad, seda kinnitab kohtule esitatud Tallinna Vangla direktori käskkirjad ametnike ametisse nimetamise kohta ja ametijuhendid. Avaliku korra kaitse hõlmab laiemas tähenduses

6

lisaks korrakaitseseadusele mh ka vangistuse täideviimist, kui õiguskorra kaitse üht vormi

(VangS § 6 lg 1). Seega saab vangivalvurit ja teisi vanglaametnikke, kes lähtuvalt

tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku korda

kaitsvaks võimuesindajaks KarS § 275 lg 1 tähenduses. Objektiivse koosseisu omistamisel tuleb tuvastada, kas L.B käitumine riivas ülalkirjeldatud võimuesindajate au

ja väärikust ning kas solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kohtu

hinnangul on solvamine määratlemata mõiste, mille sisustajaks on kohtu hinnangul kohtupraktika.

12.08.2019 episoodi osas on solvamisteoks valvuri solvamine vahistatu poolt sõnadega ja Arvestades asjaolu, et tunnistaja ei valda vene keelt sellisel määral, et oleks aru saanud kõikidest talle öeldud sõnadest tuleb kohtul arvesse võtta neid tunnistajal meelde jäänud sõnu šljuha ja pederast. Tunnistaja kohtus antud ütlustest nähtub, et ta võttis neid sõnu

isiklikult kuivõrd need olid suunatud otse temale ning L.B lausus neid talle silma vaadates. Samuti möönab tunnistaja, et vanglaametnikuna töötades tuleb taolisi olukordi

ette tihti kuid tunnistaja sõnul ei tähenda see, et see võiks olla õigustatud ja lubatud.

Tunnistaja kirjeldas, kuidas L.B kehahoiak ja meelestatus oli väga agressiivne mistõttu oli tunnistajal väga halb tunne, see rikkus ära ta tuju ja peale juhtunut ei tundnud ta

ennast enam hästi. Kohtu hinnangul nõuab vanglaametniku, kes suhtleb kinnipeetavatega, amet keskmisest kõrgemat pingetaluvust kuivõrd vanglakaristust kandvad isikud sihtgrupina

üldiselt ongi meelestatud tihtipeale ärritatuna, võimalik, et ka agressiivsena ning nende

sõnakasutust ei oska ette prognoosida. See on üldtuntud teada asjaolu ka mitteametnikele.

Kohtul ei ole põhjust kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses eba , lugedes M-L P antud

ütlused usaldusväärseks tõendiks. Kohus analüüsides, kas eelnimetatud väljendid solvasid

vanglaametnikku tuleb nõustuda, et kinnipeetava väljaöeldud väljendid võivad solvata ning kuivõrd tunnistaja ütluste kohaselt need isiklikult teda sedavõrd puudutasid ei ole kohtul alust arvata vastupidist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et KarS § 275 objektiivsed asjaolud on täidetud – käitumine riivas M on tuvastatud, et L.B -L P u kui võimuesindaja a ja väärikust ja solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega.

16.09.2019 episoodi osas on solvamisteoks pudelist veega pritsimine, mille tagajärjel sai

valvuri vorm märjaks ja ta pidi katkestama oma tööülesanded selleks, et riideid vahetama

minna. Ka siinkohal peab kohus märkima, et vanglaametnik, kes suhtleb kinnipeetavatega,

peaks olema keskmisest kõrgema pingetaluvusega kuivõrd vanglakaristust kandvad isikud

sihtgrupina üldiselt on meelestatud tihtipeale ärritatuna, võimalik, et ka ag

ressiivsena ning nende ei oska ette prognoosida.

käitumist Kohus peab kinnipeetavate ettearvamatut käitumist

üldtuntud teada asjaolu Kohtul ei ole põhjust kahelda tunnistaja ks ka mitteametnikele.

ütlustes, lugedes K-T M antud ütlused usaldusväärseks tõendiks. Kohus analüüsides, kas

eelnimetatud tegevus - valvuri veega märjaks pritsimine solvas vanglaametnikku tuleb nõustuda, et kinnipeetava tegevus võis solvata, ta ei saanud jätkata tööülesannetega kuivõrd

märg vormiriietus ei ole esiteks nõuetekohane vormi kandmisel ning olukorras, kus valvur

peab suhtlema edasi teiste kinnipeetavatega õõnestaks see tõenäoliselt valvuri üldist

autoriteeti, mis raskendaks järgnevate töökohustuste läbiviimist. Nimetatud sündmust nägi

pealt ka teine tunnistaja M R, kes kohtusse ei ilmunud ja kohus avaldas tema 11.10.2019

kohtueelses menetluses antud ütlused. M ütluste kohaselt töötas ta kinnipeetavana toidu R komplekteerijana ja toidujagajana ning vaidlusaluse päeva lõuna toidunõude kokku korjamisel

ei allunud üks kinnipeetav korraldusele anda nõud, soovides anda helistamise taotlust valvurile. Sama taotlust soovis ta anda ka eelnevalt, toidu jagamisel kuid valvur seda vastu ei

võtnud. Kui valvur K oli keeldunud avalduse vastu võtmisest pritsis kinnipeetav läbi luugi

ketšupi pudelist vett valvuri suunas, mille peale valvur eemaldus. Kui valvur taas lähemale

7 läks, pritsis kambris olev isik uuesti valvurit veega, mille peale lükkas tunnistaja M R kambri

toiduluugi kinni. Tunnistaja ütlused riimuvad teiste tõenditega on ning kohtu hinnangul usaldusväärsed. Nimetatud olukord on jäädvustunud ka turvakaamera videosalvestusele, mille kohta on koostatud asitõendi vaatlusprotokoll. Kohus vaatas salvestist, salvestiselt nähtub, et valvur läheb koos kahe isikuga kambri juurde, asitõendi vaatlusprotokollis on tuvastatud, et kambriks on OK4-08, videosalvestiselt konkreetselt kambri numbrit näha ei ole kuid kohtul ei ole kahtlust, et tegemist on nimetatud kambriga kuivõrd turvakaamera vaateväli on suunatud sektsioonile O5 esisele alale, mille vaatevälja jääb ka nimetatud kamber. Videosalvestiselt on

näha kuidas kambri söögiluugist ulatub välja punakas ese, tuvastatud asitõendi

vaatlusprotokollis kui ketšupi pudel, ning valvur eemaldub uksest. Kui valvur üritab

toiduluuki kinni panna visatakse luugist välja kandik. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt visati läbi luugi välja ka kauss. Videosalvestis ning asitõendi vaatlusprotokoll on kattuvad ja kohtu hinnangul usaldusväärsed tõendid kuigi vaatlusprotokollis on kirjeldatud nähtut kohtu

hinnangul detailsemalt kui videosalvestiselt tuvastada saab. Vaatlusprotokoll koos fototabeliga riimub tunnistajate ütlustega ning kohtu hinnangul ei ole põhjust kahelda tõendite usaldusväärsuses. Kuivõrd tunnistaja ütluste kohaselt K-T Merilaiu veega pritsimise tegu teda

isiklikult solvas, sedavõrd tunnistaja kirjeldas, et tal hakkas külm, märg ja vastik ja ta ei saanud jätkata oma töökohustusi enne kui ta oli saanud kuivad riided selga, ei ole kohtul alust

arvata vastupidist ning tegu tuleb kohtu hinnangul lugeda solvavaks. Eeltoodust tulenevalt

leiab kohus, et on tuvastatud, et L.B KarS § 275 objektiivsed asjaolud on täidetud –

K-T M kui rikust solvamine leidis käitumine riivas võimuesindaja au ja vää ja aset seoses tema ametikohustuste täitmisega.

Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et L.B on täitnud KarS § 275 lg 1

sätestatud väärtegude objektiivse koosseisu. Kohtu hinnangul on L.B käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 275 lg 1 järgi.

5.2 Kuivõrd tegemist on väärtegudega piisab subjektiivse koosseisu kõigi objektiivsete

koosseisuasjaolude suhtes ettevaatamatusest (KarS § 15 lg 3). Kohtu hinnangul on L.B

episoodid toime pannud mõlemad vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4

mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. L.B oleks pidanud 12.08.2019 episoodi osas aru saama, et valimatute sõnadega vangivalvurit sõimates

võib ta panna toime solvamisteo ametniku suhtes. Põhjendused, et selliselt ta suhtlebki on

ennast õigustavad ning kohtu hinnangul tuleb ka vanglas viibides käituda tavapäraste

sotsiaalsete norm . Sama kehtib ka 16.09.2019 episoodi osas. ide kohaselt õiguskuulekalt Tekkinud konflikti lahendamiseks olnuks teisi võimalusi, L.B pidi aru saama, et valvur ei saa märgade riietega oma tööülesandeid edasi täita ja ta pidi möönma, et taolist m

ärjaks pritsimist võib käsitleda solvamisteona ametniku suhtes.

5.3

L.B’e süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

5.4 KarS § 275 lg 1 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kohtu hinnangul ei too süülise väärteo toimepanemine endaga kaasa

vältimatut vajadust isiku karistamiseks. Käesoleval juhul l

eiab kohus, et karistuse

kohaldamine L.B’e suhtes ei ole otstarbekas. VTMS § 30 lg 1 p 1 koha

selt

võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, kui menetlusaluse isiku süü ei ole

suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Seega näeb seadus ette

õigusliku aluse väärteomenetluse lõpetamiseks juhul, kui asetleidnud rikkumine on isiku

väärteo korras karistamiseks ebaoluline või vähetähtis. Kohtu hinnangul on Gintas

8

L.B’e tegu koosseisupärane ja puuduvad ka õigusvastasust ning süüd välistavad

asjaolud, seega on tegemist väärteoga ja menetlust VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada ei saa. Küll aga leiab kohus, et asetleidnud rikkumine on vähetähtis, menetlusaluse isiku süü

ei ole suur ning väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus möönab, et kuigi

kinnipeetavate suhtlusviis võib olla ebameeldiv, väljaöeldud sõnad ning teod võivad olla

solvavad siis käesoleval juhul

, arvestades kõiki asjaolusid kogumine ja vaatamata täidetud väärteo koosseisule peab kohus menetlusaluse isiku süüd väikeseks. Mõlema episoodi puhul

oli tegemist ametniku ning kinnipeetava vahelise konfliktiga, mis päädis solvamisteoga ametiisiku suhtes. Ühel juhul (12.08.2019 episoodis) on tuvastatud, et kumbki pool ei saanud üksteisest täiel määral keelebarjääri tõttu arugi, seega oli konflikti lahendamine etteulatuvalt

keerulisem kui keelt valdavate isikute puhul. Süü suuruse on kohtuväline menetleja jätnud põhistamata nii otsuses kui ka oma seisukohas. Arvestades määratud rahatrahvi suurust - 15

trahviühikut s.o 60 eurot järeldab kohus, et ka kohtuväline menetleja ei saanud süüd isegi

mitte keskmiseks pidada kuivõrd määratud rahatrahvi suurus jääb sanktsiooni alammäära lähedale , et rikkumisega kaasnes kahju või muu raske tagajärg. Samuti ei ole . Pole tuvastatud

tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid. Asja edasist menetlemist ei tingi ka avaliku menetlushuvi olemasolu mistõttu on kohus seisukohal, et väärteomenetlus tuleb VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel lõpetada.

Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; §132 p 3; § 133

-135.

Piret Liivo kohtunik