4-20-3013/14 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. oktoober 2020.a. Pärnu

Väärteoasja number

4-20-3013 [2670,20,002607]

Kohtunik

Rubo Kikerpill

Kohtuistungi sekretär

Jaanika Lusti

Väärteoasi

N.O kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri

Pärnu

politseijaoskonna

menetlusgrupi

III

vanemväärteomenetleja Aime Kase

25.06.2020.a.

üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2670,20,002607.

Istungil osalenud isikud:

kaebuse esitajana

kaitsjana

kohtuvälise menetleja

ametnikuna

N.O (ik XXX; elukoht XXX-i; e-post XXX)

Vandeadvokaat Vahur Krinal

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu

politseijaoskonna menetlusgrupi III vanemväärteo-

menetleja Aime Kask

RESOLUTSIOON

Juhindudes Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 ja § 201 lg 1 ning

Väärteomenetluse seadustiku § 2, § 132 p 1, § 133-135,

kohus otsustas:

Jätta N.O kaebus rahuldamata.

Jätta Politsei- ja Piirivalveameti

Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna

menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aime Kase poolt 25.06.2020.a koostatud

üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2670,20,002607 muutmata.

Rahatrahv 400 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011 SEB Pank,

arvele EE932200221023778606 Swedbank, arvele EE701700017001577198 Luminor Bank või

arvele EE777700771003813400 LHV Pank AS (viitenumber 10220205061465. Kui nõude

tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas

loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva

lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb

sundtäitmine täiendavate kuludega.

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 01.10.2020.a.

1 (7)

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul

alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule

30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest ning selleks tuleb kasutada

advokaadi abi.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele

kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 16.10.2020.a.

Asjaolud ja menetluskäik

Antud väärteoasjas on koostatud 05.06.2020 väärteoprotokoll selle kohta, et 05.06.2020 14:04

Pärnu maakonnas Pärnu linnas, Saugamõisa teel, juhtis N.O mootorsõidukit omamata vastava

kategooria juhtimisõigust. Antud teoga rikkus N.O Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 90 lg 1 p 1

nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 201 lg 1 järgi.

Menetlusalune isik on esitanud väärteoprotokolli peale vastulause, mida kohtuväline menetleja ei

lugenud esitatuks tähtaegselt.

25.06.2020.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,20,002607 on määratud kohtuvälise

menetleja poolt N.O-le eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 100

trahviühiku ulatuses, so summas 400 eurot.

Kaebuse sisu

Kaebaja ei nõustu kaebuses ja puuduste kõrvaldamise määrusele esitatud kaebuse täienduses

väärteos süüditunnistamise ja karistuse kohaldamisega järgmistel motiividel.

Kaebaja ei saa väärteokirjeldusest aru. Väärteokirjeldus on lakooniline, sisustamata ja ei

võimalda aru saada rikkumise sisust. Kirjeldusest ei selgu, millise rikkumise milline konkreetne

asjaolu on kaebajale etteheidetav. Analoogiliselt kriminaalmenetlusega, kus süüdistus peab

olema sisustatud konkreetsete asjaoludega, ei saa leebemaid nõudeid kohaldada ka

väärteomenetluses.

Kohtuväline menetleja rikkus ka menetlusnorme, jättes N.O esitatud vastulause täielikult läbi

vaatamata motiivil, et vastulause on esitatud hilinenult. Selline seisukoht on täiesti väär.

Kaebajale koostati protokoll 05.06.2020 ja vastulause esitamiseks oli aega 15 päeva. Vastulause

esitamise viimane tähtaeg langes puhkepäevale 20.06.2020 ja vastavalt KrMS § 171 lg 3 oli

tähtaeg 22.06.2020, sest olukorras kus tähtaja lõpp langeb puhkepäevale, on tähtaja viimane päev

sellel järgnev esimene tööpäev.

Arusaamatu on otsuses kajastatud seisukoht, et menetlusalune isik on teo toime pannud

tahtlikult. Kaebajat on liikluses ka varem kinni peetud ja mitte ükski kontrollija ei ole osundanud

asjaolule, et temal puudub õigus juhtida AMG Hummer H2. Ka sõiduki registreerimisel 2013 ei

osundanud keegi, et kasutajal puudub antud sõiduki juhtimiseks vajalik kategooria. Kaebajal

puudus tahtlus LS § 201 lg 1 sätestatud teokoosseisu realiseerimiseks, sest nimetatud sõidukiga

on ta sõitnud aastaid ja mingeid etteheiteid esitatud ei ole. Süüdistuses pole esitatud mitte ühtegi

asjaolu, mille alusel oleks võimalik teha kindlaks, millise sõidukiga ja millist kategooria

mittevastavust on ette heidetakse. Kaebaja leiab, et talle mõistetud karistus on määratud ekslikult

ja igal juhul on ülemäära karm. Vastuväite ebaseaduslik mittemenetlemine tingib igal juhul

vähemalt karistuse vähendamise. Kaebajal puudus tahtlus.

Kaebaja on nõus kirjaliku menetlusega, kuid tõendite kogumine on veel pooleli. Nimelt on

osadel sama marki sõidukitel registreerimistunnistusel märgitud täismassiks 3500 kg (vt

kaebusele lisatud tõendit) osadel 3909 kg. Miks selline erinevus eksisteerib, ei ole teada. Kaebaja

esitab võimalikud tõendid esimesel võimalusel.

Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 132 p 2, palub kaebaja:

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti kohtuvälise menetleja Aime Kase otsus 25.06.2020

nr 2670,20,002607;

2 (7)

2. Lõpetada menetlus väärteoasjas;

3. Alternatiivselt palub kaebaja karistust oluliselt vähendada, sest asjaolu, mida ilmsel

soovitakse süüks arvata (tahtlik rikkumine) ei olnud temale teada.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Kohtuväline menetleja ei toeta kaebust ning palub jätta kaebus rahuldamata. N.O-d on

karistatud Liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi üldmenetluse korras. Karistus on määratud 100

trahviühiku ulatuses, s.o. 400 EUR-i. Karistus on määratud keskmises karistusmääras. Väärteo

kirjelduses on selgelt kirjeldatud, mida N.O rikkus. Isik juhtis mootorsõidukit, omamata vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Mootorsõidukiks oli AMG Hummer H2,

registreerimismärgiga XXX , mille täis mass on 3901. Mootorsõiduki tehnilised andmed

kantakse registreerimistunnistusele valmistaja tehase poolt antud tehniliste andmete alusel.

Antud mootorsõiduki juhtimiseks peab mootorsõiduki juhil olema vasta kategooria. s.o. C

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. N.O-l selle kategooria juhtimisõigus puudub. N.O-l on

Liiklusregistri andmetel B ja A kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

N.O ei andnud 05.06.2020 isiku kinnipidamisel ütlusi, vaid kirjutas, et annab ütlused 15 päeva

jooksul vastulausena. 15 päeva jooksul N.O vastulauset ei esitanud. Vastulause on esitatud

22.06.2020 kell 20:24. Vastulause esitamiseks oli N.O-l aega 15 päeva ning vastulause ei

esitatud tähtaegselt ja kohtuväline menetleja sellega ka seepärast ei arvestanud.

Kohtuväline menetleja leidis, et tegu on toimepandud tahtlikult, sest N.O oli mootorsõiduki

kasutajana teadlik tema kasutuses olnud mootorsõiduki tehnilistest andemetest seega pidi isik

olema ka teadlik, et antud mootorsõiduki juhtimiseks puudub tal vastav kategooria.

Liiklusregistris mootorsõidukit registreerides ei pea olema isikul mootorsõiduki juhtimisõigus,

küll on see vajalik mootorsõidukit juhtides.

Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et antud väärtegu on tõendamist leidnud ja karistus

määratud õiglaselt, arvestades teo tahtlikust, menetlusaluse isiku eelnevat liiklusalast käitumist.

Lähtudes eeltoodust ning tuginedes Väärteomenetluse seadustik § 132 lg 1, palub kohtuväline

menetleja N.O kaebus jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Kohtuistungil kaebuse esitaja N.O ja tema kaitsja jäid kaebuses toodud seisukohtade juurde.

Kohtuväline menetleja esindaja Aime Kask leidis, et kaebaja süü antud väärteorikkumiste

toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik, järgitud on

väärteomenetlusõigust ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Esindaja tugineb

kaebusele esitatud kirjalikus vastuses toodule.

Pärnu Maakohtu seisukoht

1. VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse

lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Käesolevaga kohus ei tuvastanud väärteomenetlusõiguse rikkumisi.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära osapoolte

seletused, leidis, et N.O kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.

2. Esiteks tuleb märkida, et kohus nõustub kaebajaga, et kohtuvälisele menetlejale esitatud

vastulause oli esitatud tähtaegselt. Kaebajale koostati protokoll 05.06.2020 ja vastulause

esitamiseks oli aega 15 päeva. Vastulause esitamise viimane tähtaeg langes puhkepäevale

20.06.2020, mistõttu oli tähtajaks 22.06.2020, sest olukorras, kus tähtaja lõpp langeb

puhkepäevale, on tähtaja viimane päev sellel järgnev esimene tööpäev. VTMS § 38 lg 1 kohaselt

3 (7)

kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude

arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kaebaja on õigesti

viidanud KrMS § 173 lg 3, millest tulenevalt päevades arvutamise korral lõpeb tähtaeg viimasel

tööpäeval kell kakskümmend neli. Kui päevades arvutatava tähtaja lõpp langeb puhkepäevale, on

tähtaja viimane päev sellele järgnev esimene tööpäev. Järelikult esitas N.O oma vastulause

tähtaegselt, mistõttu oleks kohtuväline menetleja pidanud seda ka otsuse tegemisel arvestama.

Sättes on kirjas selgelt, et tähtajaks on tööpäev, mitte nt tööaja lõpu aeg. Kuna kohus arutab

väärteoasjas esitatud kaebusi ab ovo, s.t täises ualtuses, ning N.O poolt 22.07.2020 esitatud

vastulauses esitatud vastuväited on sisuliselt samad, mis kohtule esitatud kaebuses, siis on kohtul

võimalik kohtumenetluses kohtuvälise menetleja eksimus kõrvaldada. Küll ei tulene vastavast

eksimusest iseenesest alust määratud karistuse kergendamiseks. Vastav alus saab esineda üksnes

juhul, kui vastulauses on esitatud argumendid, mida tulnuks karistuse määramisel arvesse võtta

ning millega kohtuväline menetleja ei arvestanud.

3. Antud väärteoasjas puudub vaidlus selles, et N.O juhtis 05.06.2020 14:04 Pärnu maakonnas,

Pärnu linnas, Saugamõisa teel mootorsõidukit AMG Hummer H2 registreerimismärgiga XXX.

Eeltoodu on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega

ning kaebuse esitaja ise ei ole eitanud, et juhtis konkreetsel ajal ja kohas nimetatud

mootorsõidukit.

Mootorsõiduki täismass on sõiduki dokumentide järgi 3901 kg. Eeltoodu on tõendamist leidnud

liiklusregistri päringuga väärteotoimikus sõiduki registrimärgiga XXX kohta.

LS § 93 lg 2 p 5 kohaselt mootorsõidukite, autorongide ja masinrongide põhikategooria, milline,

on antud juhul asjakohane, on järgmised: C – auto, mis ei kuulu D-kategooriasse ega D1-

alamkategooriasse ja mille täismass on üle 3500 kilogrammi ning mis on kavandatud ja

valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat; sama auto koos kerghaagisega.

Vaidlus puudub selleski, et N.O ei omanud sõidukit juhtides C-kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigust. Kaebuse esitaja ise ei vaidlusta asjaolu, et tal puudus C-kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigus. N.O-l on väärteotoimikus sisalduva liiklusregistri päringu kohaselt B ja A

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

Küll on N.O istungil selgitatud ja kaitsja poolt on esitatud kohtule ka tõend, et menetlusalune

isik käis autoga kaalu peal ja tema auto mass oli 3020 kg. Kohus leiab, et konkreetne kaalumine

on igati kooskõlas ka liiklusregistri päringus märgitud andmetega, kus auto tühimassiks on 2909

kg. Seega kui mõningad esemed või kütus kaalumise ajal sõidukis olid, saigi tulla auto kaaluks

3020 kg. Ülal viidatud LS normist tulenevalt on aga üheselt selge, et see, millise kategooria

juhiloaga millise sõidukiga sõita võib, et tulene mitte mootorsõiduki tühimassist, vaid

täismassist. Kuna N.O on vastulauses märkinud, et ei tea, miks sõiduki passis sellised andmed

on, siis kohus selgitab, et LS § 2 p 89 sätestatult on täismass valmistaja määratud juhi, sõitjate ja

veosega täisvarustuses sõiduki suurim mass. Täisvarustus ei tähenda üksnes tangitud

kütusepaakide massi ja istekohtade arvu järgi sõitjate kaalu arvestamist, vaid sellele lisatakse

veel ka veose mass.

LS § 90 lg 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või

alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kusjuures LS § 201 lg 1 näeb ka sellise keelu

eiramise eest ette väärteokaristuse.

Seega tuleb asuda seisukohale, et tuvastatud on N.O käitumises olemas LS § 201 lg-s 1

sätestatud väärteo objektiivne koosseis. Kohtuväline menetleja on õigesti märkinud kohtuistungil

ka, et kui sõiduki omanik ei nõustu passis määratud märgitud andmetega, tuleb tal selles osas

4 (7)

pöörduda Maanteeameti poole. Kuni sõiduki passis toodud andmete võimaliku muutmiseni

eeldab menetleja, et need kajastavad sõiduki valmistaja poolt määratud andmeid õigesti.

4. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohtuväline menetleja on leidnud otsuses, et tegemist oli tahtliku rikkumisega. Kaebaja N.O

märgib, et teda on liikluses ka varem kinni peetud ja mitte ükski kontrollija ei ole osundanud

asjaolule, et temal puudub õigus juhtida AMG Hummer H2. Ka sõiduki registreerimisel 2013 ei

osundanud keegi, et kasutajal puudub antud sõiduki juhtimiseeks vajalik kategooria. Kaebajal

puudus tahtlus LS § 201 lg 1 sätestatud teokoosseisu realiseerimiseks, sest nimetatud sõidukiga

on ta sõitnud aastaid ja mingeid etteheiteid esitatud ei ole. Samuti viitab kaebaja, et osadel sama

marki sõidukitel on registreerimistunnistusel märgitud täismassiks 3500 kg (vt kaebusele lisatud

tõendit) osadel 3909 kg. Miks selline erinevus eksisteerib, ei ole kaebajale teada.

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et N.O pani LS § 201 lg-s 1 kvalifitseeritud väärteo

toime tahtlikult. Kohus leiab, et N.O pani liiklusnõuete rikkumise toime kaudse tahtlusega KarS

§ 16 lg 4 tähenduses. Tähele tuleb panna, et N.O ei ole väitnud ei kaebuses ega ka kohtuistungil,

nagu ta ei oleks kursis asjaoluga, et üle 3500 kg täismassiga autoga liiklemiseks on tarvis C

kategooria juhtimisõigust. Vastavat ei välista ka asjaolu, et N.O on varasemalt peetud sama

sõiduki roolis kinni ning ükski kontrollija ei ole osundanud sellele, et N.O ei tohiks konkreetset

sõidukit juhtida. Teo tahtlikkuse osas ei ole iseenesest tähtsust sellel, kas isiku tähelepanu oli

enne rikkumisele juhitud, vaid kaude tahtluse puhul kas isik pidas teo toimepanemise ajal

võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönas seda. Kui varasem

kontrollija vastavale asjaolule tähelepanu ei juhtinud, ei tähenda see, et juht muutub sellega

sisuliselt nö lindpriiks ning on saanud nõusoleku rikkumist edaspidi toime panna. Varasem

tähelepanu juhtimine rikkumisele ja karistamine viitaks hoopis teo korduvusele. Ka ei ole

sõiduki registreerimisel isiku nimele tähtis konkreetse sõiduki juhtimisõiguse olemasolu.

Tahtluse saab välistada üksnes süüteokoosseisule vastava asjaolu mitteteadmine (KarS § 17 lg-d

1-2), mitte aga seaduse mittetundmine (KarS § 17 lg 3). Tulenevalt LS § 14 lg 2 peab iga liikleja

järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama

liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Ükski tõend ei näita, et N.O ei oleks

teadnud, et üle 3500 kg täismassiga autoga liiklemiseks on tarvis C kategooria juhtimisõigust.

N.O ei ole väitnud ka, et ta ei oleks teadlik, millised konkreetsed andmed tema sõiduki passis

sõiduki täismassiks märgitud on. Vastupidiselt on kaitsja kohtuistungil märkinud, et auto

registreeriti 2019.a ümber ja siis märgiti sinna peale 3900 kg, enne oli täismassis kirjas 3500 kg.

Seega pidi N.O pidama vähemalt võimalikuks, et teostab konkreetse sõiduki juhtimisega

süüteokoosseisule vastava asjaolu ning pidama võimalikuks vastava asjaolu saabumist ja

möönma seda. Viidatu näitab, et menetlusalune isik teadis passis tehtud muudatust ning pidi

võimalikuks pidama süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist, kui ta jätkab sõiduki juhtimist.

Et mõne sarnase sõiduki või ka sama sõiduki täismassiks on varem märgitud 3500 kg, ei tähenda,

et vastav asjaolu annaks õiguse N.O-l enda poolt juhitud sõidukit juhtida hetkel, mil juhitud

sõidukil vastavat väiksemat kaalunumbrit registriandmetes ei ole. Seega on tegemist toime

pandud tahtliku süüteoga.

5. Märkima peab, et kaitsja leidis, et varasemate andmete registris muutmise näol on tegemist

Maanteeameti juhendite ja trikitamisega. Ühelegi konkreetsele juhendile kaitsja siinjuures

viidanud ei ole. Kohus selgitab, et nii see siiski ei ole. Vastavad muudatused on tingitud

seadusemuudatusest. 2011.a kehtima hakanud LS järgi ei arvestatud juhilubade kategooriat enam

registrimassi, vaid täismassi järgi. Varasemalt registreeritud sarnastel sõidukitel oli registrimassi

osadel vähendatud kandevõime arvel (registrimass, millest lahutati osa kandevõimest). Saadud

vastuse võrra sai registrimassi vähendada, päris nulli ei saanud kandevõimet küll viia. Seetõttu

5 (7)

sai osade konkreetsete sõidukitega B kategooriaga sõita kuni 2016 aasta lõpuni, sellise

pikendatud üleminekutähtaja andis seaduse rakendussäte. Täpsemalt LS § 264 lg 3, mille

kohaselt B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusega isik võis 2016. aasta 1. jaanuarini juhtida

C-kategooria mootorsõidukit, mis on kantud enne käesoleva seaduse jõustumist liiklusregistrisse,

tingimusel, et mootorsõiduki registrimass ei ületa 3500 kg, või sama mootorsõidukit koos

kerghaagisega. Nagu eelnevalt viidatud, siis kaitsja ütlustest kohtuistungil selgus, on

menetlusalune isik vastava seadusemuudatusega ka kokku puutunud (kaitsja selgitused

istungiprotokolli lk 2, et „..see auto registreeriti 2019 ümber ja siis märkides sina peale 3900

aga enne oli täpselt sellel samal autol tehniline pass, milles oli täismaas kirjas 3500“), kui

sõidukile 2019 samade andmetega passi enam ei väljastatud.

6. Antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei

kuulu väärteomenetlus lõpetamisele § 30 sätestatud alustel. Väärteomenetluse lõpetamst on

menetlusalune isik taotlenud nii kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauses kui ka kohtule

esitatud kaebuses. Kohus leiab, et VTMS § 30 rakendamine ja väärteomenetluse lõpetamine ei

ole menetleja kohustus. VTMS § 30 lg 1 on sõnastatud, et menetleja võib menetluse lõpetada.

Selline sõnastus tähendab, et ka juhtudel, kui menetlusalune isik on täitnud VTMS § 30 lg 1 p 2,

3 tingimused (näiteks hüvitanud kahju või võtnud kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis), ei ole

menetlejal kohustust väärteomenetlust lõpetada. Ehk antud sättest tuleneb sõnaselgelt, et

menetlejal on õigus ja võimalus väärteomenetlus menetlusaluse isiku suhtes lõpetada, kuid tal

ei ole sellist kohustust näiteks menetlusaluse isiku nõudmisel. Seetõttu ei ole menetlusalusel

isikul ka mitte mingit alust kohtuvälisele menetlejale ette heita asjaolu, et teda karistati antud

väärteo toimepanemise eest rahatrahviga selle asemel, et väärteomenetlus hoopis lõpetada.

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et käesoleval juhul on menetlusaluse isiku

karistamine põhjendatud ning väärteomenetuse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel

otstarbekuse kaalutlusel alust ei ole. Sellel seisukohal on kohus eelkõige põhjusel, et

menetlusalune isik ei ole siiani aru saanud ega nõustunud sellega, ta on üldse midagi valesti

teinud ning liiklusrikkumise toime pannud.

7. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane

ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab

seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva

seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. KarS § 32 lg

1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises

süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos

sätestatud süüd välistav asjaolu. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei

tuvastanud kohtumenetluse käigus. Seega N.O süüdimõistmises tuleb jätta kohtuvälise menetleja

otsus muutmata.

8. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistus kergendavaid või

raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistusregistri andmete kohaselt N.O-l varasemad

kehtivad liiklusalased karistused puuduvad. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid

inimese hoiakute muutmise kaudu ja konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab

karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks

efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut

(Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1).

Riigikohus on 17. mai 2013. a otsuses nr 3-1-1-52-13 jätkuvalt selgitanud, et karistuse

mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine

6 (7)

määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine

jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse

süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või

allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära

korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Kuivõrd tegu on toime pandud

tahtlikult, nõustub kohtuvälise menetlejaga, et LS § 201 lg 1 nõuete rikkumises tuleb hinnata

isiku süüd keskmiseks.

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Käesolevas asjas on karistusraam kuni 200

trahviühikut või kuni 30 ööpäeva aresti. Karistuse mõistmine on kohtuvälise menetleja

diskretsioon, millesse saab kohus sekkuda diskretsioonipiiride ületamisel. Antud juhul

kohtuväline menetleja diskretsioonipiire ületanud ei ole. Võimalikest sanktsioonialternatiividest

on kohtuväline menetleja valinud kergeima, s.o rahatrahvi, mida isiku karistusregistri andmeid

silmas pidades saab pidada igati kohaseks (karistusregistri andmetel N.O-l kehtivaid

liiklusalaseid karistusi ei ole). Kohtuväline menetleja on kohaldanud menetlusalusele isiku

suhtes rahatrahvi keskmises ulatuses - 100 trahviühikut. Kuna kergendavad ja raskendavad

asjaolud puuduvad, on keskmises määras karistuse kohaldamine õiguspärane.

Kohtu hinnangul on karistuse liik ja määr vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja

raskusastmega ning arvestab teo toimepanija isikut. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et

menetlusalusele isikule määratud karistus, rahatrahv 400 eurot, on igati põhjendatud ja tuleb jätta

muutmata. Väärteo toimepanemise asjaolusid arvestades peab kohus N.O karistamist eelviidatud

rahatrahviga piisavaks tagamaks tema puhul KarS § 56 lg 1 ettenähtud eesmärkide täitmist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rubo Kikerpill

Kohtunik

7 (7)