3-20-36/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-36

Haldusasi

OÜ Ekovir kaebus Keskkonnainspektsiooni 15.11.2019

ettekirjutuse nr 428 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: OÜ Ekovir, esindaja v.adv Küllike

Namm

Vastustaja: Keskkonnainspektsioon, esindaja Väino Linde

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Ekovir kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.11.2020. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates

või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg

3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnainspektsioon (KKI) tegi OÜ-le Ekovir 15.11.2019 ettekirjutuse nr 428,

kohustades teda käitlema vastavalt nõuetele Ida-Viru maakonnas Toila vallas Kukruse külas

Uikala prügila maaüksusel ladustatud pallitatud jäätmed (ettekirjutuse resolutsiooni p-d 1–6).

Ettekirjutus tuleb täita ajavahemikul 15.01.2020 kuni 31.12.2020. Ettekirjutus sisaldab

sunniraha rakendamise hoiatust selle tähtaegselt täitmata jätmisel (ettekirjutuse V osa).

2. OÜ Ekovir esitas 18.12.2019 KKI-le vaide 15.11.2019 ettekirjutuse nr 428 kehtetuks

tunnistamiseks ja ettekirjutuse täitmise peatamiseks. KKI 27.12.2019 vaideotsusega jäeti OÜ

Ekovir vaie rahuldamata.

OÜ Ekovir esitas 07.01.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse KKI 15.11.2019 ettekirjutuse nr

428 tühistamiseks. Ühes kaebusega esitas kaebaja kohtule esialgse õiguskaitse taotluse.

3. 14.01.2020 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ja viis läbi eelmenetluse toimingud.

Kohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata 18.09.2020 määrusega määras

kohus asja lahendamise viisik kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebaja palub kaebuse rahuldada. Kaebaja põhjendab oma kaebust alljärgnevalt.

4.1. KKI põhimääruse § 8 lg 2 p 19 kohaselt on riikliku järelevalve teostamisel ettekirjutuste

tegemine peadirektori pädevuses ning peadirektori äraolekul täidab tema ülesandeid

peadirektori asetäitja või peadirektori määratud osakonnajuhataja (§ 8 lg 3). Ettekirjutuse on

koostanud KKI Tartumaa büroo keskkonnakaitse vaneminspektor. Seega ei ole ettekirjutuse

tegemine kooskõlas põhimäärusega. Ettekirjutuses puuduvad viited volitusnormile, mis annaks

vaneminspektorile õiguse riikliku järelevalve teostamise raames ettekirjutuste tegemiseks.

Selline edasivolitamine ei oleks ka õiguspärane (vt Riigikohtu 04.03.2003 määrus asjas nr 3-3-

1-32-03, p 18). Asjaolu, et ettekirjutuse koostaja on keskkonnakaitseinspektor, kellele on

pandud järelevalvekohustus ametijuhendiga, ei muuda põhimääruse § 8 lg 2 p-i 19 (vt ka

keskkonnajärelevalve seaduse (KeJS) § 10).

4.2. Uikala prügilas ei ole pallitatud jäätmed jagatud sektsioonidesse ning seetõttu ei ole

võimalik ettekirjutuse täitmine n-ö sektsioonide kaupa. Sektsioonide puhul on tegemist Maa-

ameti ortofotodele kantud mõtteliste osadega, mis ei ole prügila territooriumil jälgitavad. Seega

ei ole ettekirjutus täidetav (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 1 ja lg 2 p 5).

Ettekirjutus refereerib olulises osas eelnevat haldusmenetlust (ettekirjutuse I osa). Ettekirjutuse

sisuline ja õiguslik põhjendus on puudulik ning raskesti jälgitav. Ettekirjutuse I osas viidatakse

JäätS § 34 lg-le 1 ja lg 3 p-le 2, kuid norm ei ole seostatav ettekirjutuse III osaga. KKI on

29.11.2018 koostanud objekti kontrollimise protokolli nr 1084960, mille p-st 8 tuleneb, et

vajalik on välja selgitada käitise täpsed laoseisud, ladustatavate jäätmete laos viibimise aeg ning

muuta 2018. a jäätmearuannet. Kaebaja esitas 30.04.2019 kirjaga nr 31/19 KKI-le parandused,

mille kaebaja tegi 2018. a jäätmearuandes. Kaebaja edastas 08.07.2019 kirjaga täiendavad

selgitused.

KKI 05.01.2018 haldusmenetluse alustamise teates teavitati AS-i Uikala Prügila, et prügila

territooriumil on ladestatud rohkem segaolmejäätmeid kui kompleksloaga lubatud aastane

käitluskogus. Pärast AS Uikala Prügila 19.01.2018 seisukoha esitamist kaasas KKI

haldusmenetlusse eksperdi (AS Kobras ekspert Ivo Maasik), kelle ekspertiisiakti kohaselt oli

18.04.2018 Uikala prügilas vaheladustatud segaolmejäätmete summaarne kogus lubatud

piiridesse jääv (51 130 tonni). KKI tuvastas eelnevalt, et segaolmejäätmete ladustatud kogus on

87 428,05 tonni. Seega on segaolmejäätmete kogus muutuv. Samuti on KKI varem tuvastanud,

et segaolmejäätmete vaheladustatud kogus ei ületa kompleksloaga lubatud koguseid. Lisaks on

kaebaja alustanud pallitatud jäätmete käitlemist käitise loodenurgas asuvast sorteerimisliinile

lähimast jäätmehunnikust (n-ö I sektsioonist), mis tõendab segaolmejäätmete koguse

muutumist.

Kaebaja on 15.05.2019 KKI-le saadetud kirjas selgitanud, et tagaplatsil vaheladustatud pallides

on enamasti eelnevalt sorteeritud ja purustatud segaolmejäätmed, mida kaebaja kvalifitseerib

jäätmekoodiga 19 12 10 ning hetkel toimub selle materjali täiendav sorteerimine, sõelumine ja

lõplik purustamine. Lisaks on 03.05.2019 tagaplatsil kasutusele võetud uus sorteerimisliin

segaolmejäätmete sorteerimiseks erinevate fraktsioonide ja liikide kaupa. Sõlmitud on leping

Kunda Nordic Tsement AS-ga prügikütuse RDF üleandmiseks koguses 8000 tonni aastas.

Kaebaja ettevõttes töötab üheaegselt kolm sorteerimisliini: üks tsehhis paberi ja pakendi

sorteerimiseks (töö kolmes vahetuses) ja kaks tagaplatsil segaolmejäätmete sorteerimiseks (töö

kahes vahetuses), millega tagatakse jäätmete efektiivne ümbertöötlemine. Kaebaja esitas

21.06.2019 KKI-le ajakava, et segaolmejäätmed on planeeritud ümber töödelda hiljemalt

31.12.2020. KKI 10.07.2019 kirjast ei nähtu, et ajakava oleks vastuvõetamatu või vajaks

täpsustamist. Kaebaja esitas 04.09.2019 KKI-le teabe, kui suure koguse pallitatud jäätmeid on

Ekovir OÜ alates 2019. a maist (kui käivitati uus sorteerimisliin) kuni 2019. a augustini ümber

töödelnud. Sellises olukorras jääb ettekirjutuse koostamine arusaamatuks. Samuti on ebaselge,

millele tuginedes asus KKI seisukohale, et ladustatud jäätmed jäävad käitlemata või

käideldakse neid keskkonda ohustavalt ning vastuolus JäätS-ga. Ebaõige on KKI seisukoht, et

Maa-ameti ortofotode pinnalt on tuvastatav, et pallitatud segaolmejäätmete laoseis pole

muutunud vähemalt alates 05.05.2016. Ortofotode põhjal ei ole võimalik arvestada jäätmete

laoseisu. Ettekirjutuses puuduvad muud andmed, mille põhjal on KKI järeldanud, et jäätmeid

on ladustatud üle kolme aasta.

4.3. KKI 10.07.2019 kirjast nr 8-5/19/2993-6 selgub, et 02.07.2019 tehti haldusmenetluse nr

428 raames Uikala prügilas kohapealset kontrolli ning prügilas teostati droonimõõdistused

vaheladustatud jäätmete ja ladeala mahtude määramiseks ja hetkeolukorra hindamiseks.

Kaebajale ei ole andmeid tutvustatud. Droonimõõdistustele ja 02.07.2019 kontrollile ei ole

ettekirjutuses viidatud.

4.4. Ettekirjutuse p III kohaselt tuleb kaebajal likvideerida Uikala prügila maaüksuselt kõik

pallitatud jäätmed, käideldes neid vastavalt kehtivatele nõuetele. Kaebajale ei ole mõistetav,

kas pallitatud jäätmete likvideerimisega on samastatav ettekirjutuse resolutsiooni p-des 1–6

kirjeldatud tegevused. JäätS §-st 128 tulenevalt saab likvideerida üksnes jäätmete keskkonda

viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduvat kahju, mitte jäätmeid. Vaideotsusest

saab järeldada, et KKI eesmärk on pallitatud jäätmete hävitamine. Samas tuleneb ettekirjutuse

resolutsioonist, et pallitatud jäätmetest tuleb sorteerida välja ringlusse võetavad jäätmed, toota

prügikütust ning prügikütuseks mittesobiv osa ladestada. Ettekirjutust tagav haldussunnivahend

saab üldjuhul olla õiguspärane vaid siis, kui adressaadil on olnud mõistlik võimalus

ettekirjutuse täitmiseks (nt Riigikohtu 20.04.2018 otsus asjas nr 3-15-443).

4.5. Ei ole arusaadav, kas ettekirjutus on tehtud ohu tõrjumiseks või korrarikkumise

kõrvaldamiseks (korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1 ja § 5 lg 2). Abstraktse ohu ennetamise

korral ei saa ettekirjutuse aluseks olla KorS § 28 lg 1 (vt eelnevalt viidatud Riigikohtu otsus

asjas nr 3-15-443). Ettekirjutusest ei selgu, milline on konkreetne oht ning mis põhjusel leiab

haldusorgan, et esineb olukord, milles lähitulevikus leiab piisava tõenäosusega aset

korrarikkumine. Järelevalvemenetluse eesmärk ei peaks olema ettekirjutuse tegemine iga

õigusrikkumise ja puuduse kohta, mis riikliku järelevalve käigus avastatakse (vt nt viidatud

Riigikohtu otsuse p 15). Põhjendatud oleks olnud teha ettepanek pallitatud jäätmete

käitlemiseks.

4.6. Vastustaja on 25.09.2020 esitanud kohtule järgmised dokumendid: 1) Päästeameti

16.07.2020 kiri ja 2) kaebaja 18.06.2020 teatis vastustajale. Vastustaja seisukohast ei selgu,

millist käesolevas asjas tähtsust omavat asjaolu soovib vastustaja viidatud dokumentidega

tõendada. Vastustaja ei seo esitatud tõendeid ettekirjutuses nr 428 käsitletud pallitatud

jäätmetega.

Kaebaja hinnangul on vastustaja esitatud tõendid asjakohatud ega puuduta käesolevat

kohtumenetlust. Vastustaja esitatud tõenditest ei selgu, millisel põhjusel on Uikala prügilas

põleng tekkinud. Vastupidi, kaebaja 18.06.2020 teatise kohaselt on 02.06.2020 toimunud

põlengu võimalikku tekkepõhjust raske täpselt määrata. Eeldatavasti on selleks

ilmastikutingimuste ja füüsikaliste faktorite kombinatsioon. Kuivõrd vastustaja esitatud tõendid

ei ole seostatavad ettekirjutuses nr 428 käsitletud pallitatud jäätmetega, s.o põlengu(te)

tekkimine ei ole põhjustatud ettekirjutuses nr 428 käsitletud jäätmetest, ei oma vastavad tõendid

käesolevas asjas ka tähendust.

4.7. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 3006 eurot vastavalt

menetluskulude nimekirjale (tl 82-83p).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.

5.1. Korrakaitseseaduse (KoRS) § 28 lg 1 kohaselt on pädeval korrakaitseorganil ohu või

korrarikkumise korral õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu

tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda haldussunnivahendite

kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul. Jäätmeseaduse

(JäätS) § 119 lg 1 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet JäätS nõuete täitmise üle

Keskkonnainspektsioon.

5.2. Keskkonnajärelevalve seaduse § 10 kohaselt on riigi keskkonnakaitseinspektor mh KKI

ametnik, kellele on järelevalvekohustus pandud ametijuhendiga. Keskkonnainspektsiooni

peadirektori 23.09.2019 käskkirjaga nr 1-1/19/39 on kinnitatud KKI keskkonnakaitse

vaneminspektori ametijuhend. Keskkonnakaitse vaneminspektori tegevuse eesmärk ja ülesanne

on riikliku keskkonnajärelevalve teostamine ning seaduses ettenähtud ulatuses ja korras riikliku

sunni rakendamine. Ametijuhendi p 3.6 kohaselt viib keskkonnakaitse vaneminspektor

vastavalt vajadusele läbi haldusmenetlust, väärteomenetlust või kriminaalmenetlust. Seega on

ettekirjutus nr 428 koostatud pädeva haldusorgani pädeva ametiisiku poolt. Ka Tallinna

Ringkonnakohus on oma 13.02.2020 määruse p-s 21 otsesõnu märkinud: „Kuna

ringkonnakohtu hinnangul sisepädevust ei ole ületatud, ei ole kaebuse neil väidetel

eduväljavaadet.“

5.3. Jäätmeseadus sätestab jäätmehoolduse nõuded ja seaduse üheks eesmärgiks on inimese

tervise ja keskkonna kaitsmine jäätmete kogumisest, veost, töötlemisest säilitamisest ja

ladestamisest tulenevate kahjulike mõjude eest. JäätS § 28 lg 1 järgi on jäätmevaldaja

kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt jäätmeseaduses kehtestatud

nõuetele. JäätS § 73 lg 1 kohaselt annab jäätmeluba jäätmeid käitlevale isikule õiguse üheks

või mitmeks JäätS § 73 lg 2 nimetatud jäätmekäitlustegevuseks ning määrab selle õiguse

realiseerimise tingimused.

5.4. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjendustes märkida

haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus.

5.5. 04.10.2017 kontrollis AS Uikala Prügila keskkonnaalase tegevuse vastavust kompleksloas

nr KKL/150026 sätestatule, mille tulemusena koostati objekti kontrollimise protokoll (OKP) nr

1075463 (vt toimik lk 4-25). Tuvastati, et käitise läänepoolses osas asuval kompostimisväljakul

toimub

pallitatud

segaolmejäätmete

ja

segaolmejäätmete

ning

segaolmejäätmete

jämefraktsiooni vaheladustamine. Samuti toimub prügila ladestusalast kagu suunas

segaolmejäätmete purustamise käigus tekkiva peenfraktsiooni vaheladustamine. Ettevõtte

esitatud andmete kohaselt oli käitise territooriumil vaheladustatud üle 80 000 t

segaolmejäätmeid, mis on rohkem kui kompleksloaga lubatud, sest aastane segaolmejäätmete

lubatud käitluskogus oli 70 000 t (vt haldusmenetluse toimik lk 27-28).

5.6. 05.01.2018 alustas KKI haldusmenetluse nr 428 AS Uikala Prügila (registrikood

10339722)

tegevuse kooskõlla viimiseks kompleksloa

nr KKL/150026 nõuetega

segaolmejäätmete ladustamise osas. Vaheladustatud segaolmejäätmete koguse määramiseks

koostatud ekspertiisiakti (vt haldusmenetluse toimik lk 33-35 p 9.1.1) kohaselt oli 18.04.2018

seisuga Uikala prügilas vaheladustatud pallitatud segaolmejäätmete summaarne kogus 31 935

t. Uikala prügila asendiplaani (vt haldusmenetluse toimik lk 152 eksplikatsioon 23-24) järgi

on

käitise

lääne

osa,

kus

pallitatud

segaolmejäätmeid

ladustatakse,

kasutusel

kompostiväljakuna ja järelvalmimisalana (lahtine ladu) ehk tegemist ei ole prügilaga JäätS

mõistes.

5.7. Jäätmeseaduse § 34 lg 1 kohaselt on prügila jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse

maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed

tekkekohal (käitisesisene prügila) ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete

vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel. Sama §-i lg 3 p 2 järgi ei loeta prügilaks jäätmete

ladustamise kohta enne nende töötlemist või taaskasutamist, kui kõik sinna paigutatud jäätmed

töödeldakse või taaskasutatakse kolme aasta jooksul nende ladustamisest arvates.

5.8. 29.11.2018 teostatud kontrolli raames tuvastas KKI muuhulgas, et segaolmejäätmete

laoseis ei ole Uikala prügilas muutunud vähemalt alates 05.06.2016. Juba 2017 aastal esitas

käitaja KKI-le andmed, mille kohaselt hakati segaolmejäätmeid pallitatud kujul vaheladustama

Uikala prügilas alates 2014 aastast (vt toimik lk 148-149 p 8). See tähendab, et pallitatud kujul

on segaolmejäätmeid ladustatud prügila maaüksusel juba üle kolme aasta.

5.9. Keskkonnaoht on sisustatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 5, kui olulise

keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. Jäätmeseadus sätestab jäätmehoolduse

üldnõuded ja seaduse üheks eesmärgiks on inimese tervise ja keskkonna kaitsmine jäätmete

kogumisest, veost, töötlemisest, säilitamisest ja ladestamisest tulenevate kahjulike mõjude eest.

5.10. 21.10.2019 tuvastas KKI täiendavalt, et käitise territooriumile on ladestatud 35 000

jäätmepalli (vt OKP nr 1091468 p 8 lk 8). „Kuivõrd käitaja ei ole suutnud jäätmetele väljundit

leida ning osaliselt on pallitatud jäätmed hakanud taimestikuga kattuma, on vajalik jäätmed

likvideerida“ – väljavõte 29.11.2018 koostatud OKP-st nr 1084960 (vt haldusmenetluse toimik

lk 148-149 p 8 lõpuosa). Seega on ettekirjutuse nr 428 kolmandas osas asutud õigustatult asutud

seisukohale, et eksisteerib oht, et kinnistule ladustatud (pallitatud) jäätmed jäävadki käitlemata

või käideldakse keskkonda ohustavalt ja JäätS nõuetele mittevastavalt.

5.11. Ettekirjutuse nr 428 tegemiseks esines piisav alus, kuivõrd eelnimetatud asjaolusid

arvestades võis ohu realiseerumist mõistlikult prognoosida ja selle ohustava tegevusega võib

piisava tõenäosusega kaasneda oluline oht keskkonnale. Niisugust olukorda, kus

keskkonnaohu tekkimise võimalust tuleb hinnata piisavalt tõenäoliseks, ei saa KKI

korrakaitseorganina aktsepteerida ning vajadus kaebajale ettekirjutuse tegemiseks oli olemas.

Esitatust tuleneb, et KKI 15.11.2019 ettekirjutus nr 428, millega kohustati OÜ Ekoviri

likvideerima Uikala prügilast kõik pallitatud jäätmed, käideldes neid vastavalt kehtivatele

nõuetele, tehti just keskkonnakaitselistest vajadustest lähtuvalt.

5.12. OÜ Ekovir on 21.06.2019 KKI-le edastatud vastuskirjas (vt haldusmenetluse toimik lk

166-167) märkinud: „Ettevõtte poolt koostatud segaolmejäätmete käitlemise ajakava järgi, mis

võtab arvesse muuhulgas käitises tagaplatsile tekkinud sorteerimata segaolmejäätmete laoseisu

ning jooksvalt saabuvad kogused, planeeritakse segaolmejäätmeid ümber töödelda 31.12.2020

aastaks. Ajakava võib muutuda meist olenematutel asjaoludel (näiteks KNC AS-ga

lepingutingimuste muutmine jm)“.

5.13. Seega on OÜ Ekovir ka ise selgitanud, et arvestades nii igapäevaselt saabuvate

segaolmejäätmete koguseid kui ka laoseisu, on kaebajal olemas tootmisvõimekus pallitatud

jäätmed ümber töödelda 2020 aasta lõpuks (mis on ka ettekirjutuses nr 428 toodud kohustuste

viimase osa täitmise lõpptähtaeg).

5.14. Samas on kaebuse esitaja ise vabatahtlikult asunud prügila maaüksusel asuvaid

pallitatud jäätmeid nõuetekohaselt likvideerima minimaalselt. 21.10.2019 läbi viidud

kontrollimise kohta koostatud OKP-st nr 1091468 p 8 lk 8 nähtub, et ajavahemikul mai-

oktoober 2019 on kaebaja likvideerinud vaid ca 1100 jäätmepalli 35 000-st. Seetõttu anti

kaebajale ettekirjutusega kohustus Uikala prügila maaüksusele ladustatud pallitatud jäätmed

käidelda haldusaktis märgitud tähtaegadeks (alates esimese sektsiooni puhul 15.01.2020 kuni

kuuenda sektsiooni puhul 31.12.2020) ja teha seda vastavalt kehtestatud nõuetele. Ühtlasi

selgitati ettekirjutuses, et see tähendab kohustust sorteerida välja ringlusse võetavad jäätmed,

toota prügikütust ja prügikütuseks mittesobiv osa ladestada.

5.15. Ettekirjutuse nr 428 III osas kasutatud mõiste „vastavalt kehtivatele nõuetele“ on lahti

kirjutatud selle resolutsioonis – sorteerida välja ringlusse võetavad jäätmed, toota prügikütust

ja prügikütuseks mittesobiv osa ladestada. Samuti annab Eesti Keele Sihtasutuse poolt 2013

välja antud Eesti Õigekeelsussõnaraamat sõnale „likvideerima“ tähenduseks „kaotama“,

„kõrvaldama“, „hävitama“, „lõppu tegema“. Kaebaja väide, et ettekirjutus nr 428 ei ole

arusaadav ega täidetav, sest KKI nõuab sellega vaid pallitatud jäätmete hävitamist, on seetõttu

oma olemuselt ainetu ja kontekstivälise sisuga. OÜ Ekovir jäätmeluba omava juriidilise isikuna

pidi olema teadlik, et jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid

vastavalt jäätmeseaduses kehtestatud nõuetele või andma need üle selleks õigust omavale

isikule.

5.16. Ettekirjutuse I osas olevast droonifotost nähtub, et Uikala prügila maaüksusel on

jäätmepallid ladustatud kompostimisväljakul ja järelvalmimisalal kuue ääristatud sektsioonina.

Ettekirjutuse selguse ja täidetavuse eesmärgil on selle resolutsioonis adressaadi kohustused ja

täitmise tähtajad esitatud jäätmepallidega täidetud sektsioonide kaupa.

5.17. Päästeameti Ida päästekeskuse poolt on 09.05.2019 KKI-le edastatud OÜ Ekoviri

26.04.2019 kiri tuleohutuse tagamisest Uikala prügilas (vt haldusmenetluse toimik lk 157).

Selle dokumendiga on kaebaja esitanud Päästeametile ka Uikala prügila territooriumi plaani

(vt haldusmenetluse toimik lk 158) ja ladustamise plaani (vt haldusmenetluse toimik lk 159),

kus lahtise lao maa-alal on ära toodud kuus eraldi asuvat sektsiooni. Seetõttu jääb sügavalt

arusaamatuks kaebaja väide, et ettekirjutuses viidatud sektsioonid jäätmepallidega ei ole

looduses järgitavad ja neid tegelikkuses ei esine. 21.10.2019 koostatud OKP-st nr 1091468,

mis oli ka ettekirjutuse nr 428 tegemise üheks aluseks nähtub, et „segaolmejäätmed ei ole

ladustatud vastavalt loa nõuetele aunadesse. Segaolmejäätmed on ladustamisplatsil kuhjatud

suurtesse hunnikutesse ning ladustatud pallitatud jäätmete vahele ja peale“ (vt OKP nr 1091468

p 2 lk 2).

5.18. Vastustaja esitas kaebaja määruskaebusele vastates ringkonnakohtule tõendina Uikala

prügila kohta 09.01.2020 koostatud objekti kontrollimise protokolli nr 1093589 koos

fototabelitega (tl 63-66). Neist nähtub, et Uikala Prügila vaheladustusala lõunapoolses otsas

asuvate pallitatud jäätmete peale ja vahele on kuhjatud suurtesse hunnikutesse

segaolmejäätmeid. Seetõttu pole selgelt eristatavad pallitatud jäätmete V ja VI sektsioon.

Vaatluse käigus olid eristatavad piirid pallitatud sektsioonide I-IV vahel. Asjaolu, et need kuus

pallitatud jäätmete sektsiooni on OÜ Ekovir poolt osaliselt kaetud juba muu jäätmematerjaliga,

üksnes kinnitab ettekirjutuse nr 428 tegemise vajadust.

5.19. Eeltoodust nähtub, et haldusmenetluses nr 428 on tuvastatud ettekirjutuse kui haldusakti

andmiseks vajalikud faktilised ja õiguslikud eeldused. Haldusmenetlus on läbi viidud pädeva

haldusorgani poolt haldusmenetluse seaduse nõuetest lähtuvalt.

5.20. Vastustaja toob veel välja, et kohtule esitatud Päästeameti 16.07.2020 kirjast OÜ-le

Ekovir nähtub, et Uikala prügilas on ajavahemikul 01.01.2018 – 13.07.2018 toimunud kokku

21 erinevat põlengut (tl 86-87p). Esitatust tuleneb veelkordselt, et KKI 15.11.2019 ettekirjutus

nr 428, millega kohustati OÜ Ekoviri likvideerima Uikala prügilast kõik pallitatud jäätmed,

käideldes neid vastavalt kehtivatele nõuetele, tehti keskkonnakaitselistest vajadustest lähtuvalt.

Kaebaja poolt 18.06.2020 KKI-le saadetud teatisest (tl 88-102) nähtub, et 02.06.2020 toimus

Uikala prügilas kahe päevane põleng. Hävis 2000 t segaolmejäätmeid ja põlengu ulatus oli 600

m2.

Keskkonnaoht on sisustatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 5, kui olulise

keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. Jäätmeseadus sätestab jäätmehoolduse

üldnõuded ja seaduse üheks eesmärgiks on inimese tervise ja keskkonna kaitsmine jäätmete

kogumisest, veost, töötlemisest, säilitamisest ja ladestamisest tulenevate kahjulike mõjude eest.

Toimunud põlengute kaudu on keskkonnaoht ka Uikala prügilas kahjuks korduvalt

realiseerunud.

5.21. Kaebaja erahuvi - mitte teha kulutusi ega asuda JäätS-ga sätestatud nõuete ja

ettekirjutusega määratud pallitatud jäätmete likvideerimiskohustuste täitmisele - ei saa

prevaleerida seadusest tulenevate nõuete täitmise kohustuse ja keskkonnakaitselise avaliku huvi

ees. Ettekirjutuse tähtaegse täitmata jätmise korral võib see olla loodusele koormavam ja

piisava tõenäosusega ohu realiseerumisel keskkonnaalase olukorra hilisem taastamine oluliselt

raskem kui vaide esitaja majanduslike huvide taastamine.

5.22. Eeltoodud asjaoludel on Keskkonnainspektsioon seisukohal, et alust ettekirjutuse nr 1360

tühistamiseks ei ole ja OÜ Ekovir kaebus tuleb jätta rahuldamata. KKI poolt välja antud

haldusakt on õiguspärane, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid

kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused

on alljärgnevad.

7. Keskkonnainspektsioon (KKI) tegi OÜ-le Ekovir 15.11.2019 ettekirjutuse nr 428,

kohustades teda käitlema vastavalt nõuetele Ida-Viru maakonnas Toila vallas Kukruse külas

Uikala prügila maaüksusel ladustatud pallitatud jäätmed (ettekirjutuse resolutsiooni p-d 1–6).

Ettekirjutus tuleb täita ajavahemikul 15.01.2020 kuni 31.12.2020. Ettekirjutus sisaldab

sunniraha rakendamise hoiatust selle tähtaegselt täitmata jätmisel (ettekirjutuse V osa).

Ettekirjutusest nähtub, et KKI tegi 21.10.2019 Uikala prügilas keskkonnakompleksloa

korrapärast kontrolli, mille käigus käitaja esindajad selgitasid, et käitise territooriumil on

ladestatud ligikaudu 35 000 jäätmepalli. Ühe palli keskmine kaal on 700 kg. Pallitatud jäätmete

käitluse üle peetakse arvestust pallide koguste järgi ning alates 2019. a maist on Ekovir OÜ

käidelnud ca 1100 jäätmepalli. Pallitatud jäätmete käitlemist on alustatud käitise loodenurgas

asuvale sorteerimisliinile lähimast jäätmehunnikust.

Jäätmeseaduse (JäätS) § 34 lg 1 kohaselt on prügila jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse

maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed

tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete

vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel. Sama paragrahvi lg 3 p 2 järgi ei loeta prügilaks

jäätmete ladustamise kohta enne nende töötlemist või taaskasutamist, kui kõik sinna paigutatud

jäätmed töödeldakse või taaskasutatakse kolme aasta jooksul nende ladustamisest arvates.

Uikala prügila asendiplaani järgi on käitise lääneosa, kus ladustatakse pallitatud

segaolmejäätmeid, kasutusel kompostimisväljakuna ja järelvalmimisalana (lahtine ladu) ning

tegemist pole prügilaga JäätS mõistes.

Ettekirjutuse tegemine on vajalik, et tagada JäätS-s kehtestatud nõuete täitmine, kaitsta

keskkonda ning kohustada jäätmete valdajat käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt

kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale jäätmekäitlejale.

OÜ Ekovir ladustab Uikala prügila maaüksusel pallitatud jäätmeid kauem kui kolm aastat.

Eksisteerib oht, et ladustatud jäätmed jäävad käitlemata või käideldakse keskkonda ohustavalt

ja JäätS nõuetele mittevastavalt. Ettekirjutuse tegemisel lähtutakse vajadusest tagada jäätmete

nõuetekohane käitlemine ning sel viisil kaasa aidata keskkonna kaitsele.

Ettekirjutuse tähtaegade määramisel on võetud arvesse ettevõtte poolt edastatud

segaolmejäätmete käitlemise ajakava, mille kohaselt plaanib OÜ Ekovir pallitatud jäätmed

käidelda hiljemalt 31.12.2020. Pallitatud jäätmete sektsioonidesse jagamisel ja jäätmete

käitlemise järjekorra määramisel on arvestatud, et OÜ Ekovir on alustanud pallitatud jäätmete

käitlemist käitise loodenurgas asuvast sorteerimisliinile lähimast jäätmehunnikust (I sektsioon).

(vt tl 11-15)

8. Kaebuse esitaja on esmalt kahtluse alla seadnud ettekirjutuse õiguspärasuse väites, et

KKI vaneminspektoril puudus ettekirjutuse tegemiseks pädevus.

Kaebuse esitaja viitab KKI põhimääruse § 8 lg 2 p 19, mille kohaselt on riikliku järelevalve

teostamisel ettekirjutuste tegemine peadirektori pädevuses ning peadirektori äraolekul täidab

tema ülesandeid peadirektori asetäitja või peadirektori määratud osakonnajuhataja (§ 8 lg 3).

Kuivõrd ettekirjutuse on koostanud KKI Tartumaa büroo keskkonnakaitse vaneminspektor, siis

ei ole ettekirjutuse tegemine kaebaja arvates kooskõlas põhimäärusega.

Kohus märgib, et JäätS § 119 lg 1 tulenevalt teostab riiklikku järelevalvet JäätS nõuete täitmise

üle KKI.

Keskkonnajärelevalve seaduse (KeJS) § 2 lg 1 sätestab, et keskkonnajärelevalve on KKI ja

kohaliku omavalitsuse üksuse organi või asutuse tegevus eesmärgiga ennetada, selgitada välja

ja tõrjuda oht ning kõrvaldada korrarikkumine keskkonnakaitse valdkonnas. Sama seaduse § 4

lg 1 tulenevalt teostab KKI keskkonnajärelevalvet seaduses või määruses sätestatud alusel ja

korras. KeJS § 10 kohaselt on riigi keskkonnakaitseinspektor KKI või muu seaduse alusel

keskkonnajärelevalve kohustust omava valitsusasutuse ametnik, kellele järelevalvekohustus on

pandud ametijuhendiga.

KKI põhimääruse § 8 lg 2 p 8 sätestab, et peadirektor kinnitab inspektsiooni asjaajamiskorra,

sisekorraeeskirja, struktuuriüksuste põhimäärused, tööplaanid, ametijuhendid ja muud sisemist

töökorraldust reguleerivad dokumendid.

Vaidlust ei ole selles, et KKI peadirektori 23.09.2019 käskkirjaga nr 1-1/19/39 on kinnitatud

KKI keskkonnakaitse vaneminspektori ametijuhend (vt tl 26-33p). Keskkonnakaitse

vaneminspektori tegevuse eesmärk ja ülesanne on riikliku keskkonnajärelevalve teostamine

ning seaduses ettenähtud ulatuses ja korras riikliku sunni rakendamine. Ametijuhendi p 3.6

kohaselt viib keskkonnakaitse vaneminspektor vastavalt vajadusele läbi haldusmenetlust,

väärteomenetlust või kriminaalmenetlust (tl 30p).

Eeltoodust tulenevalt ei nähtu kohtule, et haldusakt oleks väljastatud selleks pädevust

mitteomava isiku poolt. Asjaolu, et ka KKI peadirektori pädevuses on teha ettekirjutusi ei

tähenda, et vastav pädevus puuduks KKI keskkonnakaitse vaneminspektoril olukorras, kus

vastav pädevus on talle antud seaduse alusel, põhimääruse ja ametijuhendiga.

Kohus jagab siinkohal ka Tallinna Ringkonnakohtu 13.02.2020 määruses käesolevas asjas

avaldatud seisukohta selles, et isegi kui haldusakti andmisel oleks rikutud sisepädevust (millega

kohus ei nõustu), ei tooks see kaasa haldusakti tühisust nagu leiab kaebaja. HMS § 63 lg 2 p 3

kohaselt on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Sisepädevuse

rikkumisel on tegemist menetlusveaga, mille esinemisel tuleb HMS § 58 alusel hinnata, kas

vastav rikkumine mõjutas asja otsustamist (Riigikohtu 24.04.2018 määrus asjas nr 3-17-725, p

20). Kohus leiab, et käesoleva asja otsustamist ei saanud kuidagi mõjutada see, kas ettekirjutuse

allkirjastas vaneminspektor või peadirektor. Ka kaebaja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis

võiks kinnitada vastupidist.

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et ettekirjutus nr 428 on koostatud pädeva haldusorgani ja pädeva

ametiisiku poolt ning kaebaja poolt esitatud väited pädevuse normide rikkumise kohta on

alusetud ega too kaasa ettekirjutuse õigusvastasust.

9. Kohus ei nõustu kaebajaga väitega selles, et ettekirjutust ei ole võimalik täita ning

ettekirjutus on sellest tulenevalt tühine (HMS § 63 lg 2 p 5), kuna Uikala prügilas ei ole

pallitatud jäätmed jagatud mistahes sektsioonidesse.

Kaebaja väited sellest, et pallitatud jäätmed ei ole sektsioonides ei ole põhjendatud ega veenvad.

Haldusmenetluse toimikusse lisatud fotodelt nähtub, et pallitatud jäätmed on ladustatud nn

sektsioonide (vaheladude) kaupa (vt nt haldusmenetluse toimik, lehed 23–24; ekspertiisiakti

lisa, haldusmenetluse toimik, lehed 46 ja 47; 05.06.2016 ja 07.05.2017 ja 09.05.2018 ja

29.11.2018 ortofotod, haldusmenetluse toimik, lehed 150–150p; OÜ Ekovir 26.04.2019 kirja

lisa, haldusmenetluse toimik, lehed 158 ja 159).

Sõltumata sellest, millise terminiga pallitatud jäätmete ladustamiskohtasid nimetada, puudub

alus arvata, et kaebajale ei oleks ettekirjutuse täitmisel mõistlikult arusaadav, milliseid

konkreetseid vaheosasid (sektsioone) on ettekirjutuse osatähtaegade täitmisel silmas peetud.

Kuigi V ja VI sektsiooni piiri ei ole vaheladustatud segaolmejäätmete tõttu võimalik täpselt

eristada, on ettekirjutuse täitmisel võimalik teha kindlaks konkreetne pallitatud jäätmete kogus,

mis tuleb likvideerida, võttes seejuures arvesse, et kaebaja väitel on ühe palli kaal keskmiselt

0,7 tonni ja hinnanguliselt on käitise territooriumil 35 000 palli. Samuti on eelnevate

sektsioonide käitlemisel võimalik lähtuda nendes sisalduvate pallide mahust ning kaalust.

Eelnev ei muuda ettekirjutust mittetäidetavaks ega tühiseks (HMS § 63 lg 2 p 5).

Kohus ei nõutu kaebajaga ka selles, et ettekirjutuse resolutsioon ei ole eraldiseisvalt haldusakti

põhjendustest aru saadav ning täidetav, et ei ole arusaadav, milleks täpselt KKI kaebajat

kohustab.

Haldusakti resolutsioonis (vt tl 11 ja selle pöördel) on selgelt välja toodud, milliste osadena

tuleb pallitatud jäätmeid käidelda, st sorteerida taaskasutatav osa, toota prügikütust ning

mittesobiv osa ladestada. Selliselt toimides saavad pallitatud jäätmed nõuetekohaselt käideldud.

Tegemist on jäätmete sorteerimise protsessiga, mistõttu ei ole kaebajat ettekirjutusega

kohustatud täitma ülesandeid, mis väljuvad OÜ Ekovir tavapärase majandustegevuse piiridest.

Küsimus sellest, kas osad segaolmejäätmed on ebaõigesti vaheladustatud, ei oma puutumust

praeguse haldusasjaga, sest selles osas on KKI alustanud eraldi haldusmenetlust (vt 21.10.2019

objekti kontrolli protokoll, p 19, lk 10, tl 39p).

10. Kohus ei nõustu sellega, et ettekirjutuse sisuline ja õiguslik põhjendus on puudulikud

ning raskesti jälgitavad, millest tulenevalt ei selgu ettekirjutusest selle tegemise vajadus.

Kaebaja märgib kaebuses muuhulgas, et ettekirjutuse I osas viidatakse JäätS § 34 lg-le 1 ja lg

3 p-le 2, kuid norm ei ole seostatav ettekirjutuse III osaga. Kohus kaebajaga ei nõustu.

KKI 04.10.2017 objekti kontrollimise käigus selgitas käitaja (kaebaja õiguseellane), et 2014.

aastal vastu võetud pallitatud segaolmejäätmeid ladestatakse prügilasse 2017. a lõpul ning KKI

tuvastas, et segaolmejäätmed olid osaliselt kattunud taimestikuga (protokolli p 8;

haldusmenetluse toimiku leht 6p). KKI 29.11.2018 objekti kontrolli protokollist nähtub, et

vastustaja etteheidete kohaselt on pallitatud segaolmejäätmeid ladustatud üle kolme aasta.

Võrreldes 05.05.2016 ei ole segaolmejäätmete kogus muutunud. Osad pallitatud jäätmed on

kaetud taimestikuga (protokolli p 8; haldusmenetluse toimik, leht 148p). KKI 29.10.2019

objekti kontrollimise protokollist selgub, et ühe palli kaal on keskmiselt 0,7 tonni ja

hinnanguliselt on käitise territooriumil 35 000 palli. Käitaja selgitas, et alates 2019. a maist on

OÜ Ekovir käidelnud ca 1100 jäätmepalli (protokolli p 8; tl 35–40p).

KKI palus 03.06.2019 kaebajal edastada täiendavad selgitused pallitatud jäätmete

likvideerimise kohta (haldusmenetluse toimik, lehed 164–164p). OÜ Ekovir selgitas

21.06.2019 vastuses, et on võimeline ümber töötlema ca 4000–6000 t jäätmeid kuus ja 48 000–

72 000 t aastas. Sellest 30% moodustavad pallitatud segaolmejäätmed (haldusmenetluse toimik,

lk 167p). Ajakava planeerimisel arvestas kaebaja sissetulevate jäätmete suurusega, kuid märkis,

et see võib muutuda kaebajast olenematutel põhjustel (haldusmenetluse toimik, lk 167p).

Kokkuvõtvalt nähtub haldusmenetluses esitatud vastustest, et kaebaja suudab ühe kuu jooksul

töödelda ca 5000 tonni prügi, millest pallitatud jäätmed moodustavad 30% (vt OÜ Ekovir

21.06.2019 ja 02.08.2019 kirjad; haldusmenetluse toimik, lehed 167–167p ja 182–183p).

Samas selgitas Ekovir OÜ 04.09.2019 kirjas, et vahemikus 2019. a maist kuni septembri

alguseni kulus RDF kütuse valmistamiseks ca 700 tonni pallitatud jäätmeid (haldusmenetluse

toimiku lehed 189–189p).

Kohus leiab, et haldusmenetluses kogutud materjalid kinnitavad ohukahtlust, et ettekirjutust

tegemata võivad vaidlusalused pallitatud jäätmed jääda nõuetekohaselt käitlemata.

Haldusmenetluse materjalidest nähtub, et KKI on juba 2017. aastal juhtinud kaebaja

õiguseellase tähelepanu sellele, et pallitatud jäätmeid on Uikala prügila territooriumil

ladustatud üle kolme aasta. Kaebaja selgitused pallitatud jäätmete nõuetekohase käitamise osas

ei ole olnud veenvad, et tagada jäätmete nõuetekohane käitlemine ilma ettekirjutust tegemata.

Kaebaja selgitas 21.06.2019, et käitleb ühes kuus ca 1500 t pallitatud jäätmeid (5000×0,3), ent

on samas selgitanud, et vahemikus 2019. a maist kuni septembri alguseni käideldi üksnes 700

t pallitatud jäätmeid. Lisaks viitavad haldusmenetluse materjalide juurde lisatud droonifotod,

et pallitatud jäätmete hulk ei ole nõutaval määral vähenenud. Eelnevast järeldub, et vähemalt

suuremas osas on tegemist vanemate kui kolm aastat ladestunud jäätmetega. Veenvaid

tõendeid, et tegemist on uuemate kui kolm aastat ladustatud jäätmetega, ei ole haldusmenetluse

materjalidele lisatud. Vastavaid tõendeid ei ole ka kaebaja haldusmenetluses ega

kohtumenetluses esitanud. Maa-ameti kaardirakendusest nähtub 05.05.2016 ja 24.04.2019

ortofotode võrdlemisel, et II, III ja IV sektsioonis olevad jäätmepallid on puutumata (paiknevad

sama värvimustri järgi); V ja VI sektsiooni peale on ladestatud jäätmeid, kuid sektsioonide

servades paiknevate jäätmepallide värv ja asend on jäänud samaks. Maa-Ameti ortofotod on

kätte saadavad Maa-Ameti geoportaalist.

Ettekirjutuses viidatud JäätS § 34 lg 1 ja lg 3 p 2 on seostatav ettekirjutuse III osaga ehk

ettekirjutuse tegemise vajadusega seeläbi, et kindlaks on tehtud, et kaebaja ei ole käidelnud

pallitatud jäätmeid, mis asuvad käitise lääne osas ja mis on kaebaja poolt esitatud asendiplaani

kohaselt (vt haldusmenetluse toimiku lk 152) kasutusel kompostimisväljakuna ja

järelvalmimisalana (lahtine ladu) ära kolme aasta jooksul, kuigi tal puudub õigus pikemalt neid

ladustada, kuivõrd tegemist ei ole prügilaga JäätS § 34 lg 1 mõistes.

Seega oli põhjendatud ettekirjutuse tegemine, et määrata kindlaks konkreetne ajakava pallitatud

jäätmete käitlemiseks ning vastustajal oli ettekirjutuse tegemise hetkeks ilmnenud piisavalt

asjaolusid, mis andsid aluse arvata, et kaebaja jätkab JäätS-s sätestatud jäätmekäitlusnõuete

rikkumist ega pruugi ettekirjutust koostamata käidelda jäätmeid hiljemalt 31.12.2020.

11. Kaebaja viitas veel, et 10.07.2019 KKI poolt kaebajale edastatud kirjast nr 8-5/19/2993-6“

tuleneb, et 02.07.2019 teostas KKI haldusmenetluse nr 428 raames Uikala prügilas kohapealselt

kontrolli, millesse oli kaasatud Sisekaitseakadeemia, kellega koostöös teostati prügilas

droonimõõdistused vaheladustatud jäätmete ja ladeala mahtude määramiseks ja hetkeolukorra

hindamiseks. Kaebajale vastavaid materjale ei ole edastatud ega tutvustatud ning vastavatele

mõõdistustele ei ole viidatud ka ettekirjutuses. Kohus märgib, et kuivõrd ettekirjutuses ei ole

neile materjalidele tuginetud ning 02.07.2019 kohapealse kontrolli kohta ei ole kohtule esitatud

ka protokolli, siis jääb kaebaja etteheide seoses eeltooduga arusaamatuks. Isegi kui käsitleda

vastavat asjaolu, et kaebajale vastavaid dokumente ei tutvustatud menetlusveana, siis ei saa see

kaasa tuua vaidlustatud ettekirjutuse tühistamist, kuivõrd see ei saanud mõjustad asja

otsustamist. Ka kaebaja ise tõi välja, et siis ettekirjutuses ei ole vastavatele dokumentidele

tuginetud.

12. Viimaseks heitis kaebaja ette, et ettekirjutusest ei ole aru saadav, kas ettekirjutus on tehtud

ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks (korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1 ja §

5 lg 2).

Kohus nõustub kaebajaga selles, et KorS § 28 lg-ga 1 antakse korrakaitseorganile riikliku

järelevalve raames õigus teha ettekirjutus kas ohu või korrarikkumise korral ning vastavalt kas

ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Siin peetakse silmas ohtu KorS § 5 lg 2

mõttes, st konkreetset ohtu ehk olukorda, kus lähitulevikus leiab piisava tõenäosusega aset

korrarikkumine. Abstraktse ohu ennetamiseks KorS § 28 lg-ga 1 ettekirjutuse tegemiseks alust

ei anta.

Kohus ei nõustu aga kaebajaga selles, et käesoleval juhul puudus alus ettekirjutuse tegemiseks

KorS§ 28 lg 1 alusel ning põhjendatud oleks olnud teha ettepanek pallitatud jäätmete

käitlemiseks.

Vaidlusaluses ettekirjutuses tehtud ettekirjutused tuginevad neist nähtuvalt juba toimepandud

korrarikkumisele ehk sellele, et kaebaja ladustab üle kolme aasta pallitatud jäätmeid selleks

mitte ettenähtud kohas olles sellega tekitanud ohu keskkonnale. Samuti on ettekirjutuses

väidetud, et kaebaja paneb lähitulevikus tõenäoliselt toime sarnase rikkumise ehk jätkab nende

ladustamist selleks mitte ettenähtud alal tekitades sellega jätkuva ohu keskkonnale.

KorS § 5 lg 2 p 2 sätestab, et oluline oht on oht isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele

hüvele, keskkonnale või käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata kuriteo toimepanemise oht.

Käesoleval juhul on tegemist ilmselge ohuga keskkonnale, mis tuleneb sellest, et jäätmete

käitlemisel ei ole järgitud jäätmeseaduses sätestatud nõudeid. Vastavad nõuded on sätestatud

just selleks, et vältida ohtu keskkonnale. Jäätmeseadus sätestab jäätmehoolduse nõuded ja

seaduse üheks eesmärgiks on inimese tervise ja keskkonna kaitsmine jäätmete kogumisest,

veost, töötlemisest säilitamisest ja ladestamisest tulenevate kahjulike mõjude eest. Vastavate

nõuete rikkumise korral võib eeldada ohtu keskkonnale. Seega ei ole käesoleval juhul tegemist

abstraktse ohu ennetamisega, vaid konkreetse ohuga looduskeskkonnale. Kohus möönab, et

vastav asjaolu võiks olla ettekirjutuses põhjalikumalt käsitletud. Küll aga on vastustaja

vastuseks kaebusele täiendavalt vastavat asjaolu selgitanud ning märkinud, et kõiki asjaolusid

arvestades võis ohu realiseerumist mõistlikult prognoosida ja selle ohustava tegevusega võib

piisava tõenäosusega kaasneda oht keskkonnale. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS)

§ 5 defineerib keskkonnaohutu kui olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisavat tõenäosust.

Kohus nõustub siinkohal vastustaja käsitlusega ja leiab, et käesoleval juhul ei ole, arvestades

asjas tuvastatud faktilisi asjaolusid, võimalik asuda seisukohale, et keskkonnaohtu ei ole. Lisaks

märgib kohus, et keskkonda puudutavates küsimustes tuleb lähtuda KeÜS § 10 sätestatud

vältimispõhimõttest, mille kohaselt tuleb keskkonnaohtu vältida. Keskkonnaohtu või olulist

keskkonnahäiringut tuleb taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik

alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud

meetmed. Käesoleval juhul puudub selline ülekaalukas avalik huvi. Järelikult tuli vastustajal

võtta tarvitusele vajalikud meetmed keskkonnaohu vältimiseks. Kohus leiab, et vastavaks

sobivaks meetmeks oli ettekirjutuse tegemine ning kaebaja väited nagu oleks tulnud talle

lihtsalt teha ettepanek pallitatud jäätmete käitlemiseks ettekirjutuse asemel ei ole asjakohane

ega põhjendatud olukorras, kus esines alus ettekirjutuse tegemiseks.

13. Haldusakti õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2

teine lause). Vaidlustatud haldusakt on antud 15.11.2019. Seega ei saa kohus arvestada

käesoleva haldusasja lahendamisel vastustaja poolt kohtule esitatud Päästeameti 16.07.2020

kirja OÜ-le Ekovir, millest nähtub, et Uikala prügilas on ajavahemikul 01.01.2018 – 13.07.2018

toimunud kokku 21 erinevat põlengut (tl 86-87p), kuivõrd see on tehtud peale haldusakti

andmist ning haldusmenetluses ei ole sellele tuginetud. Samal põhjusel ei arvesta kohus ka

kaebaja poolt 18.06.2020 KKI-le saadetud teatist (tl 88-102), kust nähtub, et 02.06.2020 toimus

Uikala prügilas kahepäevane põleng.

14. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et KKI 15.11.2019 ettekirjutus nr 428 on õiguspärane ja

tühistamisele ei kuulu. Ettekirjutus on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva

õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele.

15. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus

tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja menetluskulude hüvitamise taotlust kohtule esitanud ei ole.

Seega jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik