3-20-36/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.11.2020. Vastuseks esitatud Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei
Legislator headnote
AI generated3-20-36/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Vastuseks esitatud Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Daimar Liiv
Otsuse avalikult teatavaks
tegemise aeg ja koht
16. oktoober 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-36
Haldusasi
OÜ Ekovir kaebus Keskkonnainspektsiooni 15.11.2019
ettekirjutuse nr 428 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: OÜ Ekovir, esindaja v.adv Küllike
Namm
Vastustaja: Keskkonnainspektsioon, esindaja Väino Linde
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta OÜ Ekovir kaebus rahuldamata.
2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul
otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.11.2020. Vastuseks esitatud
apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva
jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates
või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg
3).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,
vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §
182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal
Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei
peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks
peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Keskkonnainspektsioon (KKI) tegi OÜ-le Ekovir 15.11.2019 ettekirjutuse nr 428,
kohustades teda käitlema vastavalt nõuetele Ida-Viru maakonnas Toila vallas Kukruse külas
Uikala prügila maaüksusel ladustatud pallitatud jäätmed (ettekirjutuse resolutsiooni p-d 1–6).
Ettekirjutus tuleb täita ajavahemikul 15.01.2020 kuni 31.12.2020. Ettekirjutus sisaldab
sunniraha rakendamise hoiatust selle tähtaegselt täitmata jätmisel (ettekirjutuse V osa).
2. OÜ Ekovir esitas 18.12.2019 KKI-le vaide 15.11.2019 ettekirjutuse nr 428 kehtetuks
tunnistamiseks ja ettekirjutuse täitmise peatamiseks. KKI 27.12.2019 vaideotsusega jäeti OÜ
Ekovir vaie rahuldamata.
OÜ Ekovir esitas 07.01.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse KKI 15.11.2019 ettekirjutuse nr
428 tühistamiseks. Ühes kaebusega esitas kaebaja kohtule esialgse õiguskaitse taotluse.
3. 14.01.2020 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ja viis läbi eelmenetluse toimingud.
Kohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata 18.09.2020 määrusega määras
kohus asja lahendamise viisik kirjaliku menetluse.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4. Kaebaja palub kaebuse rahuldada. Kaebaja põhjendab oma kaebust alljärgnevalt.
4.1. KKI põhimääruse § 8 lg 2 p 19 kohaselt on riikliku järelevalve teostamisel ettekirjutuste
tegemine peadirektori pädevuses ning peadirektori äraolekul täidab tema ülesandeid
peadirektori asetäitja või peadirektori määratud osakonnajuhataja (§ 8 lg 3). Ettekirjutuse on
koostanud KKI Tartumaa büroo keskkonnakaitse vaneminspektor. Seega ei ole ettekirjutuse
tegemine kooskõlas põhimäärusega. Ettekirjutuses puuduvad viited volitusnormile, mis annaks
vaneminspektorile õiguse riikliku järelevalve teostamise raames ettekirjutuste tegemiseks.
Selline edasivolitamine ei oleks ka õiguspärane (vt Riigikohtu 04.03.2003 määrus asjas nr 3-3-
1-32-03, p 18). Asjaolu, et ettekirjutuse koostaja on keskkonnakaitseinspektor, kellele on
pandud järelevalvekohustus ametijuhendiga, ei muuda põhimääruse § 8 lg 2 p-i 19 (vt ka
keskkonnajärelevalve seaduse (KeJS) § 10).
4.2. Uikala prügilas ei ole pallitatud jäätmed jagatud sektsioonidesse ning seetõttu ei ole
võimalik ettekirjutuse täitmine n-ö sektsioonide kaupa. Sektsioonide puhul on tegemist Maa-
ameti ortofotodele kantud mõtteliste osadega, mis ei ole prügila territooriumil jälgitavad. Seega
ei ole ettekirjutus täidetav (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 1 ja lg 2 p 5).
Ettekirjutus refereerib olulises osas eelnevat haldusmenetlust (ettekirjutuse I osa). Ettekirjutuse
sisuline ja õiguslik põhjendus on puudulik ning raskesti jälgitav. Ettekirjutuse I osas viidatakse
JäätS § 34 lg-le 1 ja lg 3 p-le 2, kuid norm ei ole seostatav ettekirjutuse III osaga. KKI on
29.11.2018 koostanud objekti kontrollimise protokolli nr 1084960, mille p-st 8 tuleneb, et
vajalik on välja selgitada käitise täpsed laoseisud, ladustatavate jäätmete laos viibimise aeg ning
muuta 2018. a jäätmearuannet. Kaebaja esitas 30.04.2019 kirjaga nr 31/19 KKI-le parandused,
mille kaebaja tegi 2018. a jäätmearuandes. Kaebaja edastas 08.07.2019 kirjaga täiendavad
selgitused.
KKI 05.01.2018 haldusmenetluse alustamise teates teavitati AS-i Uikala Prügila, et prügila
territooriumil on ladestatud rohkem segaolmejäätmeid kui kompleksloaga lubatud aastane
käitluskogus. Pärast AS Uikala Prügila 19.01.2018 seisukoha esitamist kaasas KKI
haldusmenetlusse eksperdi (AS Kobras ekspert Ivo Maasik), kelle ekspertiisiakti kohaselt oli
18.04.2018 Uikala prügilas vaheladustatud segaolmejäätmete summaarne kogus lubatud
piiridesse jääv (51 130 tonni). KKI tuvastas eelnevalt, et segaolmejäätmete ladustatud kogus on
87 428,05 tonni. Seega on segaolmejäätmete kogus muutuv. Samuti on KKI varem tuvastanud,
et segaolmejäätmete vaheladustatud kogus ei ületa kompleksloaga lubatud koguseid. Lisaks on
kaebaja alustanud pallitatud jäätmete käitlemist käitise loodenurgas asuvast sorteerimisliinile
lähimast jäätmehunnikust (n-ö I sektsioonist), mis tõendab segaolmejäätmete koguse
muutumist.
Kaebaja on 15.05.2019 KKI-le saadetud kirjas selgitanud, et tagaplatsil vaheladustatud pallides
on enamasti eelnevalt sorteeritud ja purustatud segaolmejäätmed, mida kaebaja kvalifitseerib
jäätmekoodiga 19 12 10 ning hetkel toimub selle materjali täiendav sorteerimine, sõelumine ja
lõplik purustamine. Lisaks on 03.05.2019 tagaplatsil kasutusele võetud uus sorteerimisliin
segaolmejäätmete sorteerimiseks erinevate fraktsioonide ja liikide kaupa. Sõlmitud on leping
Kunda Nordic Tsement AS-ga prügikütuse RDF üleandmiseks koguses 8000 tonni aastas.
Kaebaja ettevõttes töötab üheaegselt kolm sorteerimisliini: üks tsehhis paberi ja pakendi
sorteerimiseks (töö kolmes vahetuses) ja kaks tagaplatsil segaolmejäätmete sorteerimiseks (töö
kahes vahetuses), millega tagatakse jäätmete efektiivne ümbertöötlemine. Kaebaja esitas
21.06.2019 KKI-le ajakava, et segaolmejäätmed on planeeritud ümber töödelda hiljemalt
31.12.2020. KKI 10.07.2019 kirjast ei nähtu, et ajakava oleks vastuvõetamatu või vajaks
täpsustamist. Kaebaja esitas 04.09.2019 KKI-le teabe, kui suure koguse pallitatud jäätmeid on
Ekovir OÜ alates 2019. a maist (kui käivitati uus sorteerimisliin) kuni 2019. a augustini ümber
töödelnud. Sellises olukorras jääb ettekirjutuse koostamine arusaamatuks. Samuti on ebaselge,
millele tuginedes asus KKI seisukohale, et ladustatud jäätmed jäävad käitlemata või
käideldakse neid keskkonda ohustavalt ning vastuolus JäätS-ga. Ebaõige on KKI seisukoht, et
Maa-ameti ortofotode pinnalt on tuvastatav, et pallitatud segaolmejäätmete laoseis pole
muutunud vähemalt alates 05.05.2016. Ortofotode põhjal ei ole võimalik arvestada jäätmete
laoseisu. Ettekirjutuses puuduvad muud andmed, mille põhjal on KKI järeldanud, et jäätmeid
on ladustatud üle kolme aasta.
4.3. KKI 10.07.2019 kirjast nr 8-5/19/2993-6 selgub, et 02.07.2019 tehti haldusmenetluse nr
428 raames Uikala prügilas kohapealset kontrolli ning prügilas teostati droonimõõdistused
vaheladustatud jäätmete ja ladeala mahtude määramiseks ja hetkeolukorra hindamiseks.
Kaebajale ei ole andmeid tutvustatud. Droonimõõdistustele ja 02.07.2019 kontrollile ei ole
ettekirjutuses viidatud.
4.4. Ettekirjutuse p III kohaselt tuleb kaebajal likvideerida Uikala prügila maaüksuselt kõik
pallitatud jäätmed, käideldes neid vastavalt kehtivatele nõuetele. Kaebajale ei ole mõistetav,
kas pallitatud jäätmete likvideerimisega on samastatav ettekirjutuse resolutsiooni p-des 1–6
kirjeldatud tegevused. JäätS §-st 128 tulenevalt saab likvideerida üksnes jäätmete keskkonda
viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduvat kahju, mitte jäätmeid. Vaideotsusest
saab järeldada, et KKI eesmärk on pallitatud jäätmete hävitamine. Samas tuleneb ettekirjutuse
resolutsioonist, et pallitatud jäätmetest tuleb sorteerida välja ringlusse võetavad jäätmed, toota
prügikütust ning prügikütuseks mittesobiv osa ladestada. Ettekirjutust tagav haldussunnivahend
saab üldjuhul olla õiguspärane vaid siis, kui adressaadil on olnud mõistlik võimalus
ettekirjutuse täitmiseks (nt Riigikohtu 20.04.2018 otsus asjas nr 3-15-443).
4.5. Ei ole arusaadav, kas ettekirjutus on tehtud ohu tõrjumiseks või korrarikkumise
kõrvaldamiseks (korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1 ja § 5 lg 2). Abstraktse ohu ennetamise
korral ei saa ettekirjutuse aluseks olla KorS § 28 lg 1 (vt eelnevalt viidatud Riigikohtu otsus
asjas nr 3-15-443). Ettekirjutusest ei selgu, milline on konkreetne oht ning mis põhjusel leiab
haldusorgan, et esineb olukord, milles lähitulevikus leiab piisava tõenäosusega aset
korrarikkumine. Järelevalvemenetluse eesmärk ei peaks olema ettekirjutuse tegemine iga
õigusrikkumise ja puuduse kohta, mis riikliku järelevalve käigus avastatakse (vt nt viidatud
Riigikohtu otsuse p 15). Põhjendatud oleks olnud teha ettepanek pallitatud jäätmete
käitlemiseks.
4.6. Vastustaja on 25.09.2020 esitanud kohtule järgmised dokumendid: 1) Päästeameti
16.07.2020 kiri ja 2) kaebaja 18.06.2020 teatis vastustajale. Vastustaja seisukohast ei selgu,
millist käesolevas asjas tähtsust omavat asjaolu soovib vastustaja viidatud dokumentidega
tõendada. Vastustaja ei seo esitatud tõendeid ettekirjutuses nr 428 käsitletud pallitatud
jäätmetega.
Kaebaja hinnangul on vastustaja esitatud tõendid asjakohatud ega puuduta käesolevat
kohtumenetlust. Vastustaja esitatud tõenditest ei selgu, millisel põhjusel on Uikala prügilas
põleng tekkinud. Vastupidi, kaebaja 18.06.2020 teatise kohaselt on 02.06.2020 toimunud
põlengu võimalikku tekkepõhjust raske täpselt määrata. Eeldatavasti on selleks
ilmastikutingimuste ja füüsikaliste faktorite kombinatsioon. Kuivõrd vastustaja esitatud tõendid
ei ole seostatavad ettekirjutuses nr 428 käsitletud pallitatud jäätmetega, s.o põlengu(te)
tekkimine ei ole põhjustatud ettekirjutuses nr 428 käsitletud jäätmetest, ei oma vastavad tõendid
käesolevas asjas ka tähendust.
4.7. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 3006 eurot vastavalt
menetluskulude nimekirjale (tl 82-83p).
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.
5.1. Korrakaitseseaduse (KoRS) § 28 lg 1 kohaselt on pädeval korrakaitseorganil ohu või
korrarikkumise korral õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu
tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda haldussunnivahendite
kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul. Jäätmeseaduse
(JäätS) § 119 lg 1 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet JäätS nõuete täitmise üle
Keskkonnainspektsioon.
5.2. Keskkonnajärelevalve seaduse § 10 kohaselt on riigi keskkonnakaitseinspektor mh KKI
ametnik, kellele on järelevalvekohustus pandud ametijuhendiga. Keskkonnainspektsiooni
peadirektori 23.09.2019 käskkirjaga nr 1-1/19/39 on kinnitatud KKI keskkonnakaitse
vaneminspektori ametijuhend. Keskkonnakaitse vaneminspektori tegevuse eesmärk ja ülesanne
on riikliku keskkonnajärelevalve teostamine ning seaduses ettenähtud ulatuses ja korras riikliku
sunni rakendamine. Ametijuhendi p 3.6 kohaselt viib keskkonnakaitse vaneminspektor
vastavalt vajadusele läbi haldusmenetlust, väärteomenetlust või kriminaalmenetlust. Seega on
ettekirjutus nr 428 koostatud pädeva haldusorgani pädeva ametiisiku poolt. Ka Tallinna
Ringkonnakohus on oma 13.02.2020 määruse p-s 21 otsesõnu märkinud: „Kuna
ringkonnakohtu hinnangul sisepädevust ei ole ületatud, ei ole kaebuse neil väidetel
eduväljavaadet.“
5.3. Jäätmeseadus sätestab jäätmehoolduse nõuded ja seaduse üheks eesmärgiks on inimese
tervise ja keskkonna kaitsmine jäätmete kogumisest, veost, töötlemisest säilitamisest ja
ladestamisest tulenevate kahjulike mõjude eest. JäätS § 28 lg 1 järgi on jäätmevaldaja
kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt jäätmeseaduses kehtestatud
nõuetele. JäätS § 73 lg 1 kohaselt annab jäätmeluba jäätmeid käitlevale isikule õiguse üheks
või mitmeks JäätS § 73 lg 2 nimetatud jäätmekäitlustegevuseks ning määrab selle õiguse
realiseerimise tingimused.
5.4. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjendustes märkida
haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus.
5.5. 04.10.2017 kontrollis AS Uikala Prügila keskkonnaalase tegevuse vastavust kompleksloas
nr KKL/150026 sätestatule, mille tulemusena koostati objekti kontrollimise protokoll (OKP) nr
1075463 (vt toimik lk 4-25). Tuvastati, et käitise läänepoolses osas asuval kompostimisväljakul
toimub
pallitatud
segaolmejäätmete
ja
segaolmejäätmete
ning
segaolmejäätmete
jämefraktsiooni vaheladustamine. Samuti toimub prügila ladestusalast kagu suunas
segaolmejäätmete purustamise käigus tekkiva peenfraktsiooni vaheladustamine. Ettevõtte
esitatud andmete kohaselt oli käitise territooriumil vaheladustatud üle 80 000 t
segaolmejäätmeid, mis on rohkem kui kompleksloaga lubatud, sest aastane segaolmejäätmete
lubatud käitluskogus oli 70 000 t (vt haldusmenetluse toimik lk 27-28).
5.6. 05.01.2018 alustas KKI haldusmenetluse nr 428 AS Uikala Prügila (registrikood
10339722)
tegevuse kooskõlla viimiseks kompleksloa
nr KKL/150026 nõuetega
segaolmejäätmete ladustamise osas. Vaheladustatud segaolmejäätmete koguse määramiseks
koostatud ekspertiisiakti (vt haldusmenetluse toimik lk 33-35 p 9.1.1) kohaselt oli 18.04.2018
seisuga Uikala prügilas vaheladustatud pallitatud segaolmejäätmete summaarne kogus 31 935
t. Uikala prügila asendiplaani (vt haldusmenetluse toimik lk 152 eksplikatsioon 23-24) järgi
on
käitise
lääne
osa,
kus
pallitatud
segaolmejäätmeid
ladustatakse,
kasutusel
kompostiväljakuna ja järelvalmimisalana (lahtine ladu) ehk tegemist ei ole prügilaga JäätS
mõistes.
5.7. Jäätmeseaduse § 34 lg 1 kohaselt on prügila jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse
maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed
tekkekohal (käitisesisene prügila) ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete
vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel. Sama §-i lg 3 p 2 järgi ei loeta prügilaks jäätmete
ladustamise kohta enne nende töötlemist või taaskasutamist, kui kõik sinna paigutatud jäätmed
töödeldakse või taaskasutatakse kolme aasta jooksul nende ladustamisest arvates.
5.8. 29.11.2018 teostatud kontrolli raames tuvastas KKI muuhulgas, et segaolmejäätmete
laoseis ei ole Uikala prügilas muutunud vähemalt alates 05.06.2016. Juba 2017 aastal esitas
käitaja KKI-le andmed, mille kohaselt hakati segaolmejäätmeid pallitatud kujul vaheladustama
Uikala prügilas alates 2014 aastast (vt toimik lk 148-149 p 8). See tähendab, et pallitatud kujul
on segaolmejäätmeid ladustatud prügila maaüksusel juba üle kolme aasta.
5.9. Keskkonnaoht on sisustatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 5, kui olulise
keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. Jäätmeseadus sätestab jäätmehoolduse
üldnõuded ja seaduse üheks eesmärgiks on inimese tervise ja keskkonna kaitsmine jäätmete
kogumisest, veost, töötlemisest, säilitamisest ja ladestamisest tulenevate kahjulike mõjude eest.
5.10. 21.10.2019 tuvastas KKI täiendavalt, et käitise territooriumile on ladestatud 35 000
jäätmepalli (vt OKP nr 1091468 p 8 lk 8). „Kuivõrd käitaja ei ole suutnud jäätmetele väljundit
leida ning osaliselt on pallitatud jäätmed hakanud taimestikuga kattuma, on vajalik jäätmed
likvideerida“ – väljavõte 29.11.2018 koostatud OKP-st nr 1084960 (vt haldusmenetluse toimik
lk 148-149 p 8 lõpuosa). Seega on ettekirjutuse nr 428 kolmandas osas asutud õigustatult asutud
seisukohale, et eksisteerib oht, et kinnistule ladustatud (pallitatud) jäätmed jäävadki käitlemata
või käideldakse keskkonda ohustavalt ja JäätS nõuetele mittevastavalt.
5.11. Ettekirjutuse nr 428 tegemiseks esines piisav alus, kuivõrd eelnimetatud asjaolusid
arvestades võis ohu realiseerumist mõistlikult prognoosida ja selle ohustava tegevusega võib
piisava tõenäosusega kaasneda oluline oht keskkonnale. Niisugust olukorda, kus
keskkonnaohu tekkimise võimalust tuleb hinnata piisavalt tõenäoliseks, ei saa KKI
korrakaitseorganina aktsepteerida ning vajadus kaebajale ettekirjutuse tegemiseks oli olemas.
Esitatust tuleneb, et KKI 15.11.2019 ettekirjutus nr 428, millega kohustati OÜ Ekoviri
likvideerima Uikala prügilast kõik pallitatud jäätmed, käideldes neid vastavalt kehtivatele
nõuetele, tehti just keskkonnakaitselistest vajadustest lähtuvalt.
5.12. OÜ Ekovir on 21.06.2019 KKI-le edastatud vastuskirjas (vt haldusmenetluse toimik lk
166-167) märkinud: „Ettevõtte poolt koostatud segaolmejäätmete käitlemise ajakava järgi, mis
võtab arvesse muuhulgas käitises tagaplatsile tekkinud sorteerimata segaolmejäätmete laoseisu
ning jooksvalt saabuvad kogused, planeeritakse segaolmejäätmeid ümber töödelda 31.12.2020
aastaks. Ajakava võib muutuda meist olenematutel asjaoludel (näiteks KNC AS-ga
lepingutingimuste muutmine jm)“.
5.13. Seega on OÜ Ekovir ka ise selgitanud, et arvestades nii igapäevaselt saabuvate
segaolmejäätmete koguseid kui ka laoseisu, on kaebajal olemas tootmisvõimekus pallitatud
jäätmed ümber töödelda 2020 aasta lõpuks (mis on ka ettekirjutuses nr 428 toodud kohustuste
viimase osa täitmise lõpptähtaeg).
5.14. Samas on kaebuse esitaja ise vabatahtlikult asunud prügila maaüksusel asuvaid
pallitatud jäätmeid nõuetekohaselt likvideerima minimaalselt. 21.10.2019 läbi viidud
kontrollimise kohta koostatud OKP-st nr 1091468 p 8 lk 8 nähtub, et ajavahemikul mai-
oktoober 2019 on kaebaja likvideerinud vaid ca 1100 jäätmepalli 35 000-st. Seetõttu anti
kaebajale ettekirjutusega kohustus Uikala prügila maaüksusele ladustatud pallitatud jäätmed
käidelda haldusaktis märgitud tähtaegadeks (alates esimese sektsiooni puhul 15.01.2020 kuni
kuuenda sektsiooni puhul 31.12.2020) ja teha seda vastavalt kehtestatud nõuetele. Ühtlasi
selgitati ettekirjutuses, et see tähendab kohustust sorteerida välja ringlusse võetavad jäätmed,
toota prügikütust ja prügikütuseks mittesobiv osa ladestada.
5.15. Ettekirjutuse nr 428 III osas kasutatud mõiste „vastavalt kehtivatele nõuetele“ on lahti
kirjutatud selle resolutsioonis – sorteerida välja ringlusse võetavad jäätmed, toota prügikütust
ja prügikütuseks mittesobiv osa ladestada. Samuti annab Eesti Keele Sihtasutuse poolt 2013
välja antud Eesti Õigekeelsussõnaraamat sõnale „likvideerima“ tähenduseks „kaotama“,
„kõrvaldama“, „hävitama“, „lõppu tegema“. Kaebaja väide, et ettekirjutus nr 428 ei ole
arusaadav ega täidetav, sest KKI nõuab sellega vaid pallitatud jäätmete hävitamist, on seetõttu
oma olemuselt ainetu ja kontekstivälise sisuga. OÜ Ekovir jäätmeluba omava juriidilise isikuna
pidi olema teadlik, et jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid
vastavalt jäätmeseaduses kehtestatud nõuetele või andma need üle selleks õigust omavale
isikule.
5.16. Ettekirjutuse I osas olevast droonifotost nähtub, et Uikala prügila maaüksusel on
jäätmepallid ladustatud kompostimisväljakul ja järelvalmimisalal kuue ääristatud sektsioonina.
Ettekirjutuse selguse ja täidetavuse eesmärgil on selle resolutsioonis adressaadi kohustused ja
täitmise tähtajad esitatud jäätmepallidega täidetud sektsioonide kaupa.
5.17. Päästeameti Ida päästekeskuse poolt on 09.05.2019 KKI-le edastatud OÜ Ekoviri
26.04.2019 kiri tuleohutuse tagamisest Uikala prügilas (vt haldusmenetluse toimik lk 157).
Selle dokumendiga on kaebaja esitanud Päästeametile ka Uikala prügila territooriumi plaani
(vt haldusmenetluse toimik lk 158) ja ladustamise plaani (vt haldusmenetluse toimik lk 159),
kus lahtise lao maa-alal on ära toodud kuus eraldi asuvat sektsiooni. Seetõttu jääb sügavalt
arusaamatuks kaebaja väide, et ettekirjutuses viidatud sektsioonid jäätmepallidega ei ole
looduses järgitavad ja neid tegelikkuses ei esine. 21.10.2019 koostatud OKP-st nr 1091468,
mis oli ka ettekirjutuse nr 428 tegemise üheks aluseks nähtub, et „segaolmejäätmed ei ole
ladustatud vastavalt loa nõuetele aunadesse. Segaolmejäätmed on ladustamisplatsil kuhjatud
suurtesse hunnikutesse ning ladustatud pallitatud jäätmete vahele ja peale“ (vt OKP nr 1091468
p 2 lk 2).
5.18. Vastustaja esitas kaebaja määruskaebusele vastates ringkonnakohtule tõendina Uikala
prügila kohta 09.01.2020 koostatud objekti kontrollimise protokolli nr 1093589 koos
fototabelitega (tl 63-66). Neist nähtub, et Uikala Prügila vaheladustusala lõunapoolses otsas
asuvate pallitatud jäätmete peale ja vahele on kuhjatud suurtesse hunnikutesse
segaolmejäätmeid. Seetõttu pole selgelt eristatavad pallitatud jäätmete V ja VI sektsioon.
Vaatluse käigus olid eristatavad piirid pallitatud sektsioonide I-IV vahel. Asjaolu, et need kuus
pallitatud jäätmete sektsiooni on OÜ Ekovir poolt osaliselt kaetud juba muu jäätmematerjaliga,
üksnes kinnitab ettekirjutuse nr 428 tegemise vajadust.
5.19. Eeltoodust nähtub, et haldusmenetluses nr 428 on tuvastatud ettekirjutuse kui haldusakti
andmiseks vajalikud faktilised ja õiguslikud eeldused. Haldusmenetlus on läbi viidud pädeva
haldusorgani poolt haldusmenetluse seaduse nõuetest lähtuvalt.
5.20. Vastustaja toob veel välja, et kohtule esitatud Päästeameti 16.07.2020 kirjast OÜ-le
Ekovir nähtub, et Uikala prügilas on ajavahemikul 01.01.2018 – 13.07.2018 toimunud kokku
21 erinevat põlengut (tl 86-87p). Esitatust tuleneb veelkordselt, et KKI 15.11.2019 ettekirjutus
nr 428, millega kohustati OÜ Ekoviri likvideerima Uikala prügilast kõik pallitatud jäätmed,
käideldes neid vastavalt kehtivatele nõuetele, tehti keskkonnakaitselistest vajadustest lähtuvalt.
Kaebaja poolt 18.06.2020 KKI-le saadetud teatisest (tl 88-102) nähtub, et 02.06.2020 toimus
Uikala prügilas kahe päevane põleng. Hävis 2000 t segaolmejäätmeid ja põlengu ulatus oli 600
m2.
Keskkonnaoht on sisustatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 5, kui olulise
keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. Jäätmeseadus sätestab jäätmehoolduse
üldnõuded ja seaduse üheks eesmärgiks on inimese tervise ja keskkonna kaitsmine jäätmete
kogumisest, veost, töötlemisest, säilitamisest ja ladestamisest tulenevate kahjulike mõjude eest.
Toimunud põlengute kaudu on keskkonnaoht ka Uikala prügilas kahjuks korduvalt
realiseerunud.
5.21. Kaebaja erahuvi - mitte teha kulutusi ega asuda JäätS-ga sätestatud nõuete ja
ettekirjutusega määratud pallitatud jäätmete likvideerimiskohustuste täitmisele - ei saa
prevaleerida seadusest tulenevate nõuete täitmise kohustuse ja keskkonnakaitselise avaliku huvi
ees. Ettekirjutuse tähtaegse täitmata jätmise korral võib see olla loodusele koormavam ja
piisava tõenäosusega ohu realiseerumisel keskkonnaalase olukorra hilisem taastamine oluliselt
raskem kui vaide esitaja majanduslike huvide taastamine.
5.22. Eeltoodud asjaoludel on Keskkonnainspektsioon seisukohal, et alust ettekirjutuse nr 1360
tühistamiseks ei ole ja OÜ Ekovir kaebus tuleb jätta rahuldamata. KKI poolt välja antud
haldusakt on õiguspärane, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6. Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid
kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused
on alljärgnevad.
7. Keskkonnainspektsioon (KKI) tegi OÜ-le Ekovir 15.11.2019 ettekirjutuse nr 428,
kohustades teda käitlema vastavalt nõuetele Ida-Viru maakonnas Toila vallas Kukruse külas
Uikala prügila maaüksusel ladustatud pallitatud jäätmed (ettekirjutuse resolutsiooni p-d 1–6).
Ettekirjutus tuleb täita ajavahemikul 15.01.2020 kuni 31.12.2020. Ettekirjutus sisaldab
sunniraha rakendamise hoiatust selle tähtaegselt täitmata jätmisel (ettekirjutuse V osa).
Ettekirjutusest nähtub, et KKI tegi 21.10.2019 Uikala prügilas keskkonnakompleksloa
korrapärast kontrolli, mille käigus käitaja esindajad selgitasid, et käitise territooriumil on
ladestatud ligikaudu 35 000 jäätmepalli. Ühe palli keskmine kaal on 700 kg. Pallitatud jäätmete
käitluse üle peetakse arvestust pallide koguste järgi ning alates 2019. a maist on Ekovir OÜ
käidelnud ca 1100 jäätmepalli. Pallitatud jäätmete käitlemist on alustatud käitise loodenurgas
asuvale sorteerimisliinile lähimast jäätmehunnikust.
Jäätmeseaduse (JäätS) § 34 lg 1 kohaselt on prügila jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse
maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed
tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete
vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel. Sama paragrahvi lg 3 p 2 järgi ei loeta prügilaks
jäätmete ladustamise kohta enne nende töötlemist või taaskasutamist, kui kõik sinna paigutatud
jäätmed töödeldakse või taaskasutatakse kolme aasta jooksul nende ladustamisest arvates.
Uikala prügila asendiplaani järgi on käitise lääneosa, kus ladustatakse pallitatud
segaolmejäätmeid, kasutusel kompostimisväljakuna ja järelvalmimisalana (lahtine ladu) ning
tegemist pole prügilaga JäätS mõistes.
Ettekirjutuse tegemine on vajalik, et tagada JäätS-s kehtestatud nõuete täitmine, kaitsta
keskkonda ning kohustada jäätmete valdajat käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt
kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale jäätmekäitlejale.
OÜ Ekovir ladustab Uikala prügila maaüksusel pallitatud jäätmeid kauem kui kolm aastat.
Eksisteerib oht, et ladustatud jäätmed jäävad käitlemata või käideldakse keskkonda ohustavalt
ja JäätS nõuetele mittevastavalt. Ettekirjutuse tegemisel lähtutakse vajadusest tagada jäätmete
nõuetekohane käitlemine ning sel viisil kaasa aidata keskkonna kaitsele.
Ettekirjutuse tähtaegade määramisel on võetud arvesse ettevõtte poolt edastatud
segaolmejäätmete käitlemise ajakava, mille kohaselt plaanib OÜ Ekovir pallitatud jäätmed
käidelda hiljemalt 31.12.2020. Pallitatud jäätmete sektsioonidesse jagamisel ja jäätmete
käitlemise järjekorra määramisel on arvestatud, et OÜ Ekovir on alustanud pallitatud jäätmete
käitlemist käitise loodenurgas asuvast sorteerimisliinile lähimast jäätmehunnikust (I sektsioon).
(vt tl 11-15)
8. Kaebuse esitaja on esmalt kahtluse alla seadnud ettekirjutuse õiguspärasuse väites, et
KKI vaneminspektoril puudus ettekirjutuse tegemiseks pädevus.
Kaebuse esitaja viitab KKI põhimääruse § 8 lg 2 p 19, mille kohaselt on riikliku järelevalve
teostamisel ettekirjutuste tegemine peadirektori pädevuses ning peadirektori äraolekul täidab
tema ülesandeid peadirektori asetäitja või peadirektori määratud osakonnajuhataja (§ 8 lg 3).
Kuivõrd ettekirjutuse on koostanud KKI Tartumaa büroo keskkonnakaitse vaneminspektor, siis
ei ole ettekirjutuse tegemine kaebaja arvates kooskõlas põhimäärusega.
Kohus märgib, et JäätS § 119 lg 1 tulenevalt teostab riiklikku järelevalvet JäätS nõuete täitmise
üle KKI.
Keskkonnajärelevalve seaduse (KeJS) § 2 lg 1 sätestab, et keskkonnajärelevalve on KKI ja
kohaliku omavalitsuse üksuse organi või asutuse tegevus eesmärgiga ennetada, selgitada välja
ja tõrjuda oht ning kõrvaldada korrarikkumine keskkonnakaitse valdkonnas. Sama seaduse § 4
lg 1 tulenevalt teostab KKI keskkonnajärelevalvet seaduses või määruses sätestatud alusel ja
korras. KeJS § 10 kohaselt on riigi keskkonnakaitseinspektor KKI või muu seaduse alusel
keskkonnajärelevalve kohustust omava valitsusasutuse ametnik, kellele järelevalvekohustus on
pandud ametijuhendiga.
KKI põhimääruse § 8 lg 2 p 8 sätestab, et peadirektor kinnitab inspektsiooni asjaajamiskorra,
sisekorraeeskirja, struktuuriüksuste põhimäärused, tööplaanid, ametijuhendid ja muud sisemist
töökorraldust reguleerivad dokumendid.
Vaidlust ei ole selles, et KKI peadirektori 23.09.2019 käskkirjaga nr 1-1/19/39 on kinnitatud
KKI keskkonnakaitse vaneminspektori ametijuhend (vt tl 26-33p). Keskkonnakaitse
vaneminspektori tegevuse eesmärk ja ülesanne on riikliku keskkonnajärelevalve teostamine
ning seaduses ettenähtud ulatuses ja korras riikliku sunni rakendamine. Ametijuhendi p 3.6
kohaselt viib keskkonnakaitse vaneminspektor vastavalt vajadusele läbi haldusmenetlust,
väärteomenetlust või kriminaalmenetlust (tl 30p).
Eeltoodust tulenevalt ei nähtu kohtule, et haldusakt oleks väljastatud selleks pädevust
mitteomava isiku poolt. Asjaolu, et ka KKI peadirektori pädevuses on teha ettekirjutusi ei
tähenda, et vastav pädevus puuduks KKI keskkonnakaitse vaneminspektoril olukorras, kus
vastav pädevus on talle antud seaduse alusel, põhimääruse ja ametijuhendiga.
Kohus jagab siinkohal ka Tallinna Ringkonnakohtu 13.02.2020 määruses käesolevas asjas
avaldatud seisukohta selles, et isegi kui haldusakti andmisel oleks rikutud sisepädevust (millega
kohus ei nõustu), ei tooks see kaasa haldusakti tühisust nagu leiab kaebaja. HMS § 63 lg 2 p 3
kohaselt on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Sisepädevuse
rikkumisel on tegemist menetlusveaga, mille esinemisel tuleb HMS § 58 alusel hinnata, kas
vastav rikkumine mõjutas asja otsustamist (Riigikohtu 24.04.2018 määrus asjas nr 3-17-725, p
20). Kohus leiab, et käesoleva asja otsustamist ei saanud kuidagi mõjutada see, kas ettekirjutuse
allkirjastas vaneminspektor või peadirektor. Ka kaebaja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis
võiks kinnitada vastupidist.
Kokkuvõtvalt leiab kohus, et ettekirjutus nr 428 on koostatud pädeva haldusorgani ja pädeva
ametiisiku poolt ning kaebaja poolt esitatud väited pädevuse normide rikkumise kohta on
alusetud ega too kaasa ettekirjutuse õigusvastasust.
9. Kohus ei nõustu kaebajaga väitega selles, et ettekirjutust ei ole võimalik täita ning
ettekirjutus on sellest tulenevalt tühine (HMS § 63 lg 2 p 5), kuna Uikala prügilas ei ole
pallitatud jäätmed jagatud mistahes sektsioonidesse.
Kaebaja väited sellest, et pallitatud jäätmed ei ole sektsioonides ei ole põhjendatud ega veenvad.
Haldusmenetluse toimikusse lisatud fotodelt nähtub, et pallitatud jäätmed on ladustatud nn
sektsioonide (vaheladude) kaupa (vt nt haldusmenetluse toimik, lehed 23–24; ekspertiisiakti
lisa, haldusmenetluse toimik, lehed 46 ja 47; 05.06.2016 ja 07.05.2017 ja 09.05.2018 ja
29.11.2018 ortofotod, haldusmenetluse toimik, lehed 150–150p; OÜ Ekovir 26.04.2019 kirja
lisa, haldusmenetluse toimik, lehed 158 ja 159).
Sõltumata sellest, millise terminiga pallitatud jäätmete ladustamiskohtasid nimetada, puudub
alus arvata, et kaebajale ei oleks ettekirjutuse täitmisel mõistlikult arusaadav, milliseid
konkreetseid vaheosasid (sektsioone) on ettekirjutuse osatähtaegade täitmisel silmas peetud.
Kuigi V ja VI sektsiooni piiri ei ole vaheladustatud segaolmejäätmete tõttu võimalik täpselt
eristada, on ettekirjutuse täitmisel võimalik teha kindlaks konkreetne pallitatud jäätmete kogus,
mis tuleb likvideerida, võttes seejuures arvesse, et kaebaja väitel on ühe palli kaal keskmiselt
0,7 tonni ja hinnanguliselt on käitise territooriumil 35 000 palli. Samuti on eelnevate
sektsioonide käitlemisel võimalik lähtuda nendes sisalduvate pallide mahust ning kaalust.
Eelnev ei muuda ettekirjutust mittetäidetavaks ega tühiseks (HMS § 63 lg 2 p 5).
Kohus ei nõutu kaebajaga ka selles, et ettekirjutuse resolutsioon ei ole eraldiseisvalt haldusakti
põhjendustest aru saadav ning täidetav, et ei ole arusaadav, milleks täpselt KKI kaebajat
kohustab.
Haldusakti resolutsioonis (vt tl 11 ja selle pöördel) on selgelt välja toodud, milliste osadena
tuleb pallitatud jäätmeid käidelda, st sorteerida taaskasutatav osa, toota prügikütust ning
mittesobiv osa ladestada. Selliselt toimides saavad pallitatud jäätmed nõuetekohaselt käideldud.
Tegemist on jäätmete sorteerimise protsessiga, mistõttu ei ole kaebajat ettekirjutusega
kohustatud täitma ülesandeid, mis väljuvad OÜ Ekovir tavapärase majandustegevuse piiridest.
Küsimus sellest, kas osad segaolmejäätmed on ebaõigesti vaheladustatud, ei oma puutumust
praeguse haldusasjaga, sest selles osas on KKI alustanud eraldi haldusmenetlust (vt 21.10.2019
objekti kontrolli protokoll, p 19, lk 10, tl 39p).
10. Kohus ei nõustu sellega, et ettekirjutuse sisuline ja õiguslik põhjendus on puudulikud
ning raskesti jälgitavad, millest tulenevalt ei selgu ettekirjutusest selle tegemise vajadus.
Kaebaja märgib kaebuses muuhulgas, et ettekirjutuse I osas viidatakse JäätS § 34 lg-le 1 ja lg
3 p-le 2, kuid norm ei ole seostatav ettekirjutuse III osaga. Kohus kaebajaga ei nõustu.
KKI 04.10.2017 objekti kontrollimise käigus selgitas käitaja (kaebaja õiguseellane), et 2014.
aastal vastu võetud pallitatud segaolmejäätmeid ladestatakse prügilasse 2017. a lõpul ning KKI
tuvastas, et segaolmejäätmed olid osaliselt kattunud taimestikuga (protokolli p 8;
haldusmenetluse toimiku leht 6p). KKI 29.11.2018 objekti kontrolli protokollist nähtub, et
vastustaja etteheidete kohaselt on pallitatud segaolmejäätmeid ladustatud üle kolme aasta.
Võrreldes 05.05.2016 ei ole segaolmejäätmete kogus muutunud. Osad pallitatud jäätmed on
kaetud taimestikuga (protokolli p 8; haldusmenetluse toimik, leht 148p). KKI 29.10.2019
objekti kontrollimise protokollist selgub, et ühe palli kaal on keskmiselt 0,7 tonni ja
hinnanguliselt on käitise territooriumil 35 000 palli. Käitaja selgitas, et alates 2019. a maist on
OÜ Ekovir käidelnud ca 1100 jäätmepalli (protokolli p 8; tl 35–40p).
KKI palus 03.06.2019 kaebajal edastada täiendavad selgitused pallitatud jäätmete
likvideerimise kohta (haldusmenetluse toimik, lehed 164–164p). OÜ Ekovir selgitas
21.06.2019 vastuses, et on võimeline ümber töötlema ca 4000–6000 t jäätmeid kuus ja 48 000–
72 000 t aastas. Sellest 30% moodustavad pallitatud segaolmejäätmed (haldusmenetluse toimik,
lk 167p). Ajakava planeerimisel arvestas kaebaja sissetulevate jäätmete suurusega, kuid märkis,
et see võib muutuda kaebajast olenematutel põhjustel (haldusmenetluse toimik, lk 167p).
Kokkuvõtvalt nähtub haldusmenetluses esitatud vastustest, et kaebaja suudab ühe kuu jooksul
töödelda ca 5000 tonni prügi, millest pallitatud jäätmed moodustavad 30% (vt OÜ Ekovir
21.06.2019 ja 02.08.2019 kirjad; haldusmenetluse toimik, lehed 167–167p ja 182–183p).
Samas selgitas Ekovir OÜ 04.09.2019 kirjas, et vahemikus 2019. a maist kuni septembri
alguseni kulus RDF kütuse valmistamiseks ca 700 tonni pallitatud jäätmeid (haldusmenetluse
toimiku lehed 189–189p).
Kohus leiab, et haldusmenetluses kogutud materjalid kinnitavad ohukahtlust, et ettekirjutust
tegemata võivad vaidlusalused pallitatud jäätmed jääda nõuetekohaselt käitlemata.
Haldusmenetluse materjalidest nähtub, et KKI on juba 2017. aastal juhtinud kaebaja
õiguseellase tähelepanu sellele, et pallitatud jäätmeid on Uikala prügila territooriumil
ladustatud üle kolme aasta. Kaebaja selgitused pallitatud jäätmete nõuetekohase käitamise osas
ei ole olnud veenvad, et tagada jäätmete nõuetekohane käitlemine ilma ettekirjutust tegemata.
Kaebaja selgitas 21.06.2019, et käitleb ühes kuus ca 1500 t pallitatud jäätmeid (5000×0,3), ent
on samas selgitanud, et vahemikus 2019. a maist kuni septembri alguseni käideldi üksnes 700
t pallitatud jäätmeid. Lisaks viitavad haldusmenetluse materjalide juurde lisatud droonifotod,
et pallitatud jäätmete hulk ei ole nõutaval määral vähenenud. Eelnevast järeldub, et vähemalt
suuremas osas on tegemist vanemate kui kolm aastat ladestunud jäätmetega. Veenvaid
tõendeid, et tegemist on uuemate kui kolm aastat ladustatud jäätmetega, ei ole haldusmenetluse
materjalidele lisatud. Vastavaid tõendeid ei ole ka kaebaja haldusmenetluses ega
kohtumenetluses esitanud. Maa-ameti kaardirakendusest nähtub 05.05.2016 ja 24.04.2019
ortofotode võrdlemisel, et II, III ja IV sektsioonis olevad jäätmepallid on puutumata (paiknevad
sama värvimustri järgi); V ja VI sektsiooni peale on ladestatud jäätmeid, kuid sektsioonide
servades paiknevate jäätmepallide värv ja asend on jäänud samaks. Maa-Ameti ortofotod on
kätte saadavad Maa-Ameti geoportaalist.
Ettekirjutuses viidatud JäätS § 34 lg 1 ja lg 3 p 2 on seostatav ettekirjutuse III osaga ehk
ettekirjutuse tegemise vajadusega seeläbi, et kindlaks on tehtud, et kaebaja ei ole käidelnud
pallitatud jäätmeid, mis asuvad käitise lääne osas ja mis on kaebaja poolt esitatud asendiplaani
kohaselt (vt haldusmenetluse toimiku lk 152) kasutusel kompostimisväljakuna ja
järelvalmimisalana (lahtine ladu) ära kolme aasta jooksul, kuigi tal puudub õigus pikemalt neid
ladustada, kuivõrd tegemist ei ole prügilaga JäätS § 34 lg 1 mõistes.
Seega oli põhjendatud ettekirjutuse tegemine, et määrata kindlaks konkreetne ajakava pallitatud
jäätmete käitlemiseks ning vastustajal oli ettekirjutuse tegemise hetkeks ilmnenud piisavalt
asjaolusid, mis andsid aluse arvata, et kaebaja jätkab JäätS-s sätestatud jäätmekäitlusnõuete
rikkumist ega pruugi ettekirjutust koostamata käidelda jäätmeid hiljemalt 31.12.2020.
11. Kaebaja viitas veel, et 10.07.2019 KKI poolt kaebajale edastatud kirjast nr 8-5/19/2993-6“
tuleneb, et 02.07.2019 teostas KKI haldusmenetluse nr 428 raames Uikala prügilas kohapealselt
kontrolli, millesse oli kaasatud Sisekaitseakadeemia, kellega koostöös teostati prügilas
droonimõõdistused vaheladustatud jäätmete ja ladeala mahtude määramiseks ja hetkeolukorra
hindamiseks. Kaebajale vastavaid materjale ei ole edastatud ega tutvustatud ning vastavatele
mõõdistustele ei ole viidatud ka ettekirjutuses. Kohus märgib, et kuivõrd ettekirjutuses ei ole
neile materjalidele tuginetud ning 02.07.2019 kohapealse kontrolli kohta ei ole kohtule esitatud
ka protokolli, siis jääb kaebaja etteheide seoses eeltooduga arusaamatuks. Isegi kui käsitleda
vastavat asjaolu, et kaebajale vastavaid dokumente ei tutvustatud menetlusveana, siis ei saa see
kaasa tuua vaidlustatud ettekirjutuse tühistamist, kuivõrd see ei saanud mõjustad asja
otsustamist. Ka kaebaja ise tõi välja, et siis ettekirjutuses ei ole vastavatele dokumentidele
tuginetud.
12. Viimaseks heitis kaebaja ette, et ettekirjutusest ei ole aru saadav, kas ettekirjutus on tehtud
ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks (korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1 ja §
5 lg 2).
Kohus nõustub kaebajaga selles, et KorS § 28 lg-ga 1 antakse korrakaitseorganile riikliku
järelevalve raames õigus teha ettekirjutus kas ohu või korrarikkumise korral ning vastavalt kas
ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Siin peetakse silmas ohtu KorS § 5 lg 2
mõttes, st konkreetset ohtu ehk olukorda, kus lähitulevikus leiab piisava tõenäosusega aset
korrarikkumine. Abstraktse ohu ennetamiseks KorS § 28 lg-ga 1 ettekirjutuse tegemiseks alust
ei anta.
Kohus ei nõustu aga kaebajaga selles, et käesoleval juhul puudus alus ettekirjutuse tegemiseks
KorS§ 28 lg 1 alusel ning põhjendatud oleks olnud teha ettepanek pallitatud jäätmete
käitlemiseks.
Vaidlusaluses ettekirjutuses tehtud ettekirjutused tuginevad neist nähtuvalt juba toimepandud
korrarikkumisele ehk sellele, et kaebaja ladustab üle kolme aasta pallitatud jäätmeid selleks
mitte ettenähtud kohas olles sellega tekitanud ohu keskkonnale. Samuti on ettekirjutuses
väidetud, et kaebaja paneb lähitulevikus tõenäoliselt toime sarnase rikkumise ehk jätkab nende
ladustamist selleks mitte ettenähtud alal tekitades sellega jätkuva ohu keskkonnale.
KorS § 5 lg 2 p 2 sätestab, et oluline oht on oht isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele
hüvele, keskkonnale või käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata kuriteo toimepanemise oht.
Käesoleval juhul on tegemist ilmselge ohuga keskkonnale, mis tuleneb sellest, et jäätmete
käitlemisel ei ole järgitud jäätmeseaduses sätestatud nõudeid. Vastavad nõuded on sätestatud
just selleks, et vältida ohtu keskkonnale. Jäätmeseadus sätestab jäätmehoolduse nõuded ja
seaduse üheks eesmärgiks on inimese tervise ja keskkonna kaitsmine jäätmete kogumisest,
veost, töötlemisest säilitamisest ja ladestamisest tulenevate kahjulike mõjude eest. Vastavate
nõuete rikkumise korral võib eeldada ohtu keskkonnale. Seega ei ole käesoleval juhul tegemist
abstraktse ohu ennetamisega, vaid konkreetse ohuga looduskeskkonnale. Kohus möönab, et
vastav asjaolu võiks olla ettekirjutuses põhjalikumalt käsitletud. Küll aga on vastustaja
vastuseks kaebusele täiendavalt vastavat asjaolu selgitanud ning märkinud, et kõiki asjaolusid
arvestades võis ohu realiseerumist mõistlikult prognoosida ja selle ohustava tegevusega võib
piisava tõenäosusega kaasneda oht keskkonnale. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS)
§ 5 defineerib keskkonnaohutu kui olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisavat tõenäosust.
Kohus nõustub siinkohal vastustaja käsitlusega ja leiab, et käesoleval juhul ei ole, arvestades
asjas tuvastatud faktilisi asjaolusid, võimalik asuda seisukohale, et keskkonnaohtu ei ole. Lisaks
märgib kohus, et keskkonda puudutavates küsimustes tuleb lähtuda KeÜS § 10 sätestatud
vältimispõhimõttest, mille kohaselt tuleb keskkonnaohtu vältida. Keskkonnaohtu või olulist
keskkonnahäiringut tuleb taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik
alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud
meetmed. Käesoleval juhul puudub selline ülekaalukas avalik huvi. Järelikult tuli vastustajal
võtta tarvitusele vajalikud meetmed keskkonnaohu vältimiseks. Kohus leiab, et vastavaks
sobivaks meetmeks oli ettekirjutuse tegemine ning kaebaja väited nagu oleks tulnud talle
lihtsalt teha ettepanek pallitatud jäätmete käitlemiseks ettekirjutuse asemel ei ole asjakohane
ega põhjendatud olukorras, kus esines alus ettekirjutuse tegemiseks.
13. Haldusakti õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2
teine lause). Vaidlustatud haldusakt on antud 15.11.2019. Seega ei saa kohus arvestada
käesoleva haldusasja lahendamisel vastustaja poolt kohtule esitatud Päästeameti 16.07.2020
kirja OÜ-le Ekovir, millest nähtub, et Uikala prügilas on ajavahemikul 01.01.2018 – 13.07.2018
toimunud kokku 21 erinevat põlengut (tl 86-87p), kuivõrd see on tehtud peale haldusakti
andmist ning haldusmenetluses ei ole sellele tuginetud. Samal põhjusel ei arvesta kohus ka
kaebaja poolt 18.06.2020 KKI-le saadetud teatist (tl 88-102), kust nähtub, et 02.06.2020 toimus
Uikala prügilas kahepäevane põleng.
14. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et KKI 15.11.2019 ettekirjutus nr 428 on õiguspärane ja
tühistamisele ei kuulu. Ettekirjutus on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva
õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab
vorminõuetele.
15. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus
tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja menetluskulude hüvitamise taotlust kohtule esitanud ei ole.
Seega jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Daimar Liiv
Kohtunik