2-18-13872/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

16. oktoober 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-13872

Tsiviilasi

Fire System Services OÜ hagi SCM Baltic OÜ vastu

töövõtulepingust tulenevas tasu ja viivise nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 19. novembri 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Fire System Services OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

7643,28 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): Fire System Services OÜ (registrikood

12899129), lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov

Kostja (vastustaja): SCM Baltic OÜ (registrikood

12914260), lepinguline esindaja Raul Ernes

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 28. septembril 2020, millel osalesid poolte

lepingulised esindajad

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 19. novembri 2019 otsus jätta muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.

4. Määrata kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks apellatsiooni-

menetluses 250 eurot ning mõista see summa hagejalt Fire System Services OÜ-lt

kostja SCM Baltic OÜ kasuks välja.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (4)

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Fire System Services OÜ (hageja) esitas 17. septembril 2018 Harju Maakohtule hagi SCM

Baltic OÜ (kostja) vastu töövõtulepingujärgse tasu ja viivise nõudes. Hageja palus kostjalt välja

mõista põhivõla 6999,60 eurot ja viivise 643,68 eurot.

Hageja peamised väited on järgmised:

-

hageja ja kostja sõlmisid suulise töövõtulepingu elektritööde teostamiseks tunnitasu

alusel Xxxxxxxxi külas nn yyyyyyi objektil. Teostatud tööde akti nr 71947-01 alusel

esitas hageja kostjale arve nr 10033 summas 6999,60 eurot. Kokkuleppeline tunnitasu

hind oli 19 eurot (lisandub käibemaks). Lisaks leppisid pooled kokku, et iga sõidu eest

tasub kostja 13 eurot (lisandub käibemaks);

-

tööd tehti ajavahemikul 22. mai – 27. juuni 2017, kostja vaatas need üle ja töö ka anti

tellijale üle. Vastuväiteid tööde kvaliteedi osas kostja ei esitanud;

-

hageja tasunõue muutus sissenõutavaks alates töö valmimisest. Hageja esitas kostjale

korduva arve ja saatis hiljem saldoteatise. Kostja ei esitanud vastuväiteid saldoteatisele,

aga arvet ei tasunud;

-

kostja on rahalise kohustuse täitmisega viivituses alates 23. juulist 2017. Viivis tuleb

kostjalt välja mõista seadusjärgses määras.

2. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

elektritööde suuline tellimine pole eluliselt usutav. Need tööd peavad olema alati

kaetud jooniste, skeemide, paigaldusjuhiste, tootenimekirjaga ja hilisemate elektritöö

valmisoleku seisundi sisuliste kontrollimise tulemustega, ennekõike tööle vastavust ja

ohutust selgelt väljendavate dokumentidega. Hageja selliseid tõendeid ei esitanud;

-

kui poolel varem ka oli suulisi lepinguid, kaasnesid ikkagi alati tehnilised dokumendid,

aga hageja nõude kohta sellised pole. Allkirjastamata dokumentidel puudub tähendus;

-

arvel kirjeldatud töö on vastuolus aktis märgituga, sest teenusena märgiti elektrikilbi

koostamine, aga mitte elektritööd. Elektrikilbi koostamine ei võta aega 294 tundi,

tavaliseks töömaht on kuni 32 tundi. Ka transpordikulu 19 korra eest on ülepaisutatud,

põhjendatud oleks kuni neli korda. Hageja esitatud osades dokumentides märgitud

aadress Keemia 4 ei ole kostja aadress, mis muudab need tõendid ebausaldusväärseks;

-

hageja ei esitanud paigaldise kontrolltulemusi, millega saaks tõendada suusõnalist

tellimust ja teenuse osutamist. Suulised lepingud ei ole poolte majandustegevuse

valdkonnas tavalised. Arvete tasumine ei tõenda alati suusõnalise tellimuse või

tellimuseviisi olemust. Arvete ekslik või ennetähtaegne tasumine ei ole seadusega

keelatud. Pooltel ei ole kokkuleppeid saldo kinnitamise või kinnitamata jätmise kohta;

-

hagejal või tema töötajatel puudus aktis kajastatud töö teostamise pädevus.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus jättis hagi 19. novembri 2019 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel

hageja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt.

3.1. Maakohus kohaldas võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 ja leidis, et hageja ei tõendanud

kostjaga lepingu sõlmimist. Hageja ei toonud esile ega tõendanud, millal pooled kokkuleppe

sõlmisid, millise töö ja millises mahus pidi ta kostjale tegema. Hageja ei tõendanud tasunõude

sissenõutavaks muutumist, sest pole tõendatud töö üleandmine kostjale. Hagejal lasus nõude

esmase tõendamise kohustus. Kui hageja nõuab kostjalt lepingujärgse tasu ja viivise

väljamõistmist, peab ta tõendama lepingu sõlmimise ja tasunõude sissenõutavuse. Arve ei

tõenda lepingu sõlmimist arves märgitud tingimustel. Hageja väited lepingu sõlmimise aja

kohta on ebajärjekindlat ja seetõttu ebausaldusväärsed.

3 (4)

3.2. Oma väidete tõendamiseks esitas hageja kohtule akti. Kostja aktile allkirja andnud ei ole

ning asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks kostjale akti kohtumenetlusele eelneval

ajal saatnud. Ainuüksi allkirjastamata akt ning arve ei tõenda, et hageja ja kostja vahel oli

sõlmitud töövõtuleping ning hageja tasunõue muutus sissenõutavaks. Ka teised tõendid

(e-kirjad 2018. aasta jaanuarist, 6. juuni 2018 nõudekiri kostjale, tööaja tabelid) ei tõenda, et

kostja on hagejaga lepingu sõlminud ja tal on arve tasumise kohustus.

3.3. Samuti ei tõenda RRi (edaspidi: tunnistaja) ütlused lepingu sõlmimist hageja ja kostja

vahel. Tunnistaja kinnitas, et neile esitati YYYYY objektil tööde teostamiseks

projektdokumentatsioon, kuid tema sõnul teostasid tööde üle järelevalvet ja kontrollisid töid

kaks hollandlast. Hageja ei selgitanud ega tõendanud, et tegemist oleks olnud kostja

esindajatega. Hageja ei osanud selgitada, milliseid töid täpselt tehti. Tunnistaja ütlustest ei saa

järeldada, et tegemist oli töödega, mida said teostada pädevust mitteomavad isikud. Tunnistaja

kinnitas, et tal puudus vajalik pädevus elektritööde teostamiseks.

3.4. Maakohus nõustus kostjaga, et hageja muudest tõenditest ei nähtu samuti aktis kajastatud

töö teostamiseks vajalikku pädevust, samuti ei ole töö nõuetekohaselt dokumenteeritud. Selles

osas viitas maakohus seadme ohutuse seaduse (SeOS) § 2 lg 2 p-le 4, § 3 lg-tele 4 ja 7 (lg 4

asemel vaidlustatud otsuse p-s 40 ekslik viide lg-le 3) ning § 7 lg-tele 1 ja 2, samuti majandus-

ja taristuministri 14. juuli 2015 määrusega nr 91 kehtestatud elektriseadmele esitatavad ohutuse

nõuded ning elektriseadmele ja elektripaigaldisele esitatavad elektromagnetilise ühilduvuse

nõuded ja vastavushindamise korra §-le 7, aga ka majandus- ja taristuministri 26. juuni 2015

määrusega nr 74 kehtestatud elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavate nõuete

(edaspidi: määrus nr 74) §-dele 2–4.

3.5. Kostja õigusabikulud on põhjendatud 700 euro ulatuses, mis tuleb hagejalt kostja kasuks

välja mõista. Kostja esindaja tunnitasu (50 eurot) on mõistlik, arvestades vaidluse sisu ja

keerukust. Kostja esindaja ajakulu õigusabi osutamiseks on kooskõlas kohtule esitatud

menetlusdokumentide sisu ja mahuga, samuti kohtuistungite kestusega.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja uue

otsusega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

4.1. Kaebuses leiab hageja, et maakohus ei arvestanud põhjendamatult tunnistaja ütlustega

ning arvetega nr 10038 ja 10042.

4.2. Lepingu tingimus tööde maksumuse kohta on tõendatud arvetega nr 10038 ja 10042.

Kostja esitatud arved viitavad mõistlikule hinnale, mida samas valdkonnas tegutsevad

ettevõtted samadel asjaoludel oleksid nõudnud. Nimetatud arved on kostja tasunud. Seega on

hind nõuetekohaselt tõendatud ja maakohus oleks pidanud sellega arvestama. Maakohus

otsustas vastuoluliselt, et hiljem esitatud arvete tasumisest ei järeldu poolte kokkulepe töö hinna

kohta.

4.3. Tunnistaja kinnitas, et töötas YYYYYYY objektil kaks kuud, objektil käis kostja juhatuse

liige xxxxxx, kes varustas teda tarvikutega ja andis tööülesanded. Tunnistaja väitis ka, et tema

ühendas kaablid, kuid hollandlased lülitasid seadme sisse, pingestasid selle ja veendusid, et

kõik on korras. Seega on tunnistajaütlustega tõendatud nii töö sisu kui ka vastuvõtmine.

Objektile lubamine kostja juhatuse liikme poolt ja ülesannete jagamine viitab tahteavalduse

andmisele lepingu sõlmimiseks, selles osas saaks kohaldada analoogiat töölepinguga.

4.4. Kohtu järeldus tööde dokumenteerimise kohustuse kohta on väär. Tunnistaja kinnitas, et

ta töötas alalispingega kuni 24 V ning seega võis määruse nr 74 § 4 kohaselt elektritöid teha.

5. Kostja vaidleb kaebusele vastu.

4 (4)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

7. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud

asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.

8. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8.1. Asjakohatu on kaebuse etteheide, et maakohus ei käsitlenud arveid nr 10038 ja 10042.

Maakohus analüüsis viidatud tõendeid vaidlustatud otsuse p-s 36 ning märkis õigesti, et neist

kui vaidlusalusest arvest hilisematest ei saa teha järeldusi hageja praeguse nõudega hõlmatud

lepingu tingimuste või poolte praktika kohta. Maakohtu otsuse p 30 ei sisalda vastuolu, sest

käesolevas asjas vaidlusaluse töö kokkulepet ei saa tuvastada teiste tööde põhjal.

8.2. Tunnistaja ütlustest ei saa teha hageja soovitud järeldusi. Sisuliselt nähtub ütlustest, et TT

käis YYYYY objektil, kus tunnistaja töötas, ja tõi sinna varuosi. Tunnistaja ütlustest ei selgu

siiski, kas vaidlusaluses arves märgitud tööd tellis hagejalt kostja või keegi kolmas isik. Pigem

võib ütlustest aru saada, et juhiseid töö tegemiseks saadi projektist, mille olid koostanud ja ette

andnud hollandlased. Tunnistaja avaldas ka selgelt, et tal puudub teadmine hageja ja kostja

vahelisest lepingust. Analoogiat töölepinguga pole alust kohaldada.

8.3. Maakohus andis õige hinnangu ka hageja väidetavate tööde dokumenteerimisele. Hageja

jätab tähelepanuta, et elektriseadme ning ühtlasi seadme- ja elektritööga eespool p-s 3.4

kokkuvõtvalt viidatud õigusaktide tähenduses on tegemist ka juhul, kui elektrit edastavas,

jaotavas või muundavas seadmes tehakse töid, kui seade ei ole veel tööle lülitatud. Maakohus

lähtus vaidlustatud otsuse p-des 43 ja 44 põhjendatult tõlgendusest, et SeOS § 3 lg 4 määratlus

ei olene sellest, kas seade on sisse lülitatud. Seega kohalduvad sama seadusega ja selle alusel

kehtestatud määrustega ette nähtud normid ka alles koostatava elektrikilbi puhul. Samuti leidis

maakohus põhjendatult, et tõendamata jäi hageja väide nagu oleks vaidlusalusel arvel

kajastatud töö tehtud tavaisikule lubatud elektritööna määruse nr 74 § 4 tähenduses.

8.4. Kokkuvõtvalt leidis maakohus õigesti, et töövõtulepingul rajaneva tasunõude edukuseks

pidi hageja tooma esile ja tõendama lepingu sõlmimise asjaolud ning konkreetsed tingimused,

milles pooled hageja väitel kokku leppisid. Samuti tuli hagejal tuua esile ja tõendada tellitud

töö kostjale üleandmine. Hageja ei täitnud kummaski osas asjaolude esiletoomise ja tõendamise

kohustust. Seega jäi hagi nii põhi- kui ka viivisnõudes õigesti rahuldamata.

9. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes

TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste

menetluskulude jaotuse.

10. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt

kindlaks määrata kostja kulunimekirja alusel. Kostja taotles 650 euro hüvitamist, mis on tasu

13 t õigusteenuse eest tasumääraga 50 eurot/t (käibemaksu hüvitamist kostja ei taotle). Hageja

leidis, et põhjendatud ajakulu on kuni 4 t. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja vajalik

ja põhjendatud ajakulu 5 t (sh kaebusega tutvumine ja nõupidamine kokku 1 t, vastuse

koostamine ja esitamine 3 t ning istungi ettevalmistamine ja sellel osalemine 1 t). Ringkonna-

kohus võtab arvesse, et vaidluse ulatus apellatsioonimenetluses oli sisuliselt sama nagu

maakohtus ning pooled ei esitanud uusi väiteid ega tõendeid. Esindaja tunnitasu määr on

kohane. Käibemaksu hüvitamist kostja ei taotle. Neil kaalutlustel tuleb hagejal kostjale hüvitada

apellatsioonimenetluse kuluna 250 eurot (= 5 t × 50). Rahuldamata jääb kostja taotlus 400 euro

(= 650 – 250) hüvitamiseks. Viivise väljamõistmise taotlust kostja kulunimekiri ei sisalda.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm