2-20-6953/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 16.10.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number 2-20-6953 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind abielu lahutuse nõudes

Tsiviilasja hind elatise nõudes

I L hagi O L vastu abielu lahutamiseks ning A L hagi O L vastu elatise nõudes

3500 eurot

2628 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja 1 (abielulahutuse nõudes) I L (isikukood xxxx, epost: xxxx) Hageja 2 (elatise nõudes) A L (isikukood xxxx), seaduslik esindaja I L Hagejate lepinguline esindaja Jelena Benevolenskaja (e-post: benevolenskaja@gmail.com) Kostja O L (isikukood xxxx, e-post: xxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 24.09.2020

Resolutsioon

1.Rahuldada I L hagi abielu lahutamise nõudes.

2. Lahutada I L ja O L abielu, mis sõlmiti xxxx.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, abieluakti nr xxxx.

3. Võtta vastu A L loobumine tagasiulatuva elatise nõudest ja lõpetada selle nõude osas menetlus.

4. Rahuldada A L hagi igakuise elatise väljamõistmiseks.

5.Välja mõista O Llt A L kasuks elatis 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 01.09.2020 kuni A L täisealiseks saamiseni.

6. Kohustada O Lt kandma väljamõistetud elatis I L

2

arvelduskontole nr xxxx Swedbank AS iga kuu 10. kuupäevaks.

7. Jätta poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.

8. Tagastada pool tasutud riigilõivust, summas 50 eurot, maksja I L arvelduskontole.

Edasikaebamise kord Pooled loobusid edasikaebeõigusest.

Hagide aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik

1.13.05.2020 esitas I L (hageja 1) kohtule hagi O L (kostja) (koos nimetatuna pooled) vastu abielu lahutamiseks ja A L (hageja 2) hagi kostjalt elatise väljamõistmiseks.

2.Hageja 1 palus lahutada poolte vahel 10.05.2020 Tallinna Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu. Pooltevahelised abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Alates 2019.a veebruari lõpust puudub pooltel abieluline kooselu. 2018.a veebruari lõpust alanud sündmuste jada annab alust arvata, et pooled kooselu ning abielusuhteid ei taasta. Hageja 1 arvates ei ole mõistlik võtta tarvitusele abinõusid poolte lepitamiseks. See vaid süvendab poolte vahelist konflikti ning suurendab hagejatele tekitatud niigi märkimisväärset moraalset kahju.

3.Hageja 2 palus välja mõista kostjalt alates 13.05.2020 elatis summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni hageja 2 täisealiseks saamiseni. Välja mõista kostjalt elatise võlgnevus ajavahemike 01.02.2020- 29.02.2020 ja 01.05.2020-12.05.2020 eest summas 408,79 eurot. Kohustada kostjat hageja 2 kasuks väljamõistetud elatise kandma hageja 2 seadusliku esindaja I L arvelduskontole iga kuu 10. kuupäevaks ja elatise võlgnevuse samale kontole.

4.Kostja kirjaliku vastuse kohaselt suhted hakkasid halvenema alates 2017.aasta lõpust. 2018.a. alguses hakkas kostja tegema vanusega seotud muutusi, tööprobleeme ja armukadedust. Teades hageja suhtumist armukadedusse, koges kostja vaikides kõike. Hageja hakkas reisima perest eraldi, püsis pikalt tööl, perre ilmus vale. 2019.a. aprillis hakkas perekond lagunema. 2019 septembris teatas hageja, et soovib elada eraldi. Hageja 1 keeldus pakkumisest proovida suhteid ja perekonda taastada. Kostja püüded pärast 20.01.2020 pere loomist alustada ei andnud tulemust. 2020.a. jaanuari lõpus tegi kostja hagejale 1 ettepaneku lahkuda ühisest elukohast. Kostja tegi hagejale 2 kaks ülekannet. Kostja sai tööle alates 03.09.2020 ja maksab tütrele elatist regulaarselt. Lisaks tasus kostja hageja nõudel 408,79 eurot.

5. I L saatis 15.09.2020 kohtule teate elatise võlgnevuse kustutamise kohta.

6. Kohtuistungil kinnitasid hageja 1 ja kostja, et abielulised suhted on lõppenud, leppida ja abielusuhteid taastada nad ei soovi. Hageja 2 loobus tagasiulatuva elatise nõudest. Hageja 2 soovis elatist alates septembrist 2020. Kostja oli sellega nõus. Pooled loobusid edasikaebeõigusest. Hageja 1 taotles poole tasutud riigilõivu tagastamist.

Kohtuotsuse põhjendused

3

7. Perekonnaseaduse PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Tõendamist on leidnud, et abikaasade abielusuhted on lõppenud ja nad soovivad abielu lahutada. Kuna abikaasad on lahutusega nõus, saab sellest teha järelduse, et nad kooselu ei taasta ning nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja 1 hagi kostja vastu.

8. PKS § 96 ja § 97 lg 1 järgi peab vanem oma alaealist last ülal pidama. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine altis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad.

Hageja 2 palus igakuise elatise välja mõista miinimummääras alates 01.09.2020 kuni hageja 2 täiealiseks saamiseni. Kostja oli sellega nõus. Elatis tuleb kanda I L arvelduskontole iga kuu 10. kuupäevaks.

9. Poolte kantud menetluskulud jäävad nende endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Tulenevalt TsMS § 150 lg 2 punktist 3 tagastab kohus pool tasutud riigilõivust maksja arvelduskontole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik