2-20-1078/92 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

16. oktoober 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-1078

Tsiviilasi

XX avaldus lapsega suhtluskorra määramiseks

QQ avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliselt

lõpetamiseks ning hooldusõiguse lapse viibimiskoha

määramise, hariduse ja kodakondsusega seotud

küsimustes emale täielikult üle andmiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 30. juuni 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

QQ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (isa, vastustaja määruskaebemenetluses): XX

(isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

Sofja Pevzner-Belošitski

Puudutatud isik I (ema määruskaebuse esitaja): QQ

(isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

Jevgenia Pahhutši

Puudutatud isik II (laps): XX (isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras

vandeadvokaat Marika Jaanson

Kohalik omavalitsus Tallinna linn:

- Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu, esindaja Marju

Õispuu

- Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, esindaja Mare

Pihlak

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

I. RINGKONNAKOHTU MÄÄRUSE RESOLUTSIOON

I.1. Jätta rahuldamata QQ 16. juuli 2020 taotlus tõendite kogumiseks.

I.2. Jätta rahuldamata QQ 16. juuli 2020 taotlus korraldada kaebuse läbi- vaatamiseks

istung. Lahendada kaebus kirjalikus menetluses.

I.3. Mitte menetleda QQ 8. oktoobri 2020 menetlusdokumente ja nende lisadega

seonduvaid taotlusi ning tagastada need esitajale.

I.4. Mitte menetleda XX 8. oktoobri 2020 menetlusdokumenti ja selle lisaga seonduvat

taotlust ning tagastada need esitajale.

I.5. Harju Maakohtu 30. juuni 2020 määrus tühistada osaliselt suhtluskorra määramise

osas ja teha selles osas uus määrus, millega muuta isa suhtluskorda lapsega vastavalt

kohtumääruse resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule. Täiendada sama

2 (11)

määrust otsustusega, et käesolevas asjas rakendatud esialgse õiguskaitse abinõud

tühistatakse määruse jõustumisel. Ülejäänud osas jätta sama määrus muutmata.

I.6. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

I.7. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja

arvatud lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jääb riigi kanda.

II. KOHTUMÄÄRUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Rahuldada QQ avaldus vanema õiguste määramiseks osaliselt.

II.2. Lõpetada QQ (ema) ja XX (isa) ühine hooldusõigus osaliselt ja anda hooldusõigus

XX (laps) viibimiskoha määramise õiguse osas ja hooldusõigus haridusküsimustes

täielikult üle emale.

II.3. Jätta rahuldamata ema avaldus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse

kodakondsusega seotud küsimustes ja hooldusõiguse selles osas üleandmiseks.

II.4. Rahuldada isa avaldus lapsega suhtluskorra määramiseks osaliselt.

II.5. Määrata isa ja lapse järgmine suhtluskord:

II.5.1 isa kohtub lapsega igal laupäeval kell 11-16 nii, et võtab lapse tema ja ema

elukohast kell 11 ning viib tagasi või ema teatatud treeningule kella 16-ks;

II.5.2 isal on õigus lapsega suhelda telefoni või muu sidevahendi teel ajal, mil laps

on ema juures, arvestades lapse päevakavaga. Ema peab võimaldama

telefonisuhtluse vähemalt igal esmaspäeval kell 19-20;

II.5.3 lapse viibimisel isa juures arvestab isa lapse päevakavaga ning viib last

treeningutele, võistlustele jne.

II.6. Vanematel on alati õigus kokku leppida isa ja lapse teistsuguses, käesoleva

määrusega sätestatust erinevas suhtluskorras.

II.7. Suhtluskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse

vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult

nõustunud; kokkulepete sõlmimine võib toimuda e-kirja ja SMS-i teel.

II.8. Tühistada Harju Maakohtu 9. märtsi 2020 määrusega ja Tallinna Ringkonna-

kohtu 9. oktoobri 2020 määrusega käesolevas asjas rakendatud esialgse õigus-

kaitse abinõud käesoleva määruse jõustumisel.

II.9. Kõik senised menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud

lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jääb riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

3 (11)

MENETLUSE KÄIK

1. XX (isa, kohtumenetluses avaldaja) ja QQ (ema, kohtumenetluses puudutatud isik I)

kooselust sündis XX.XX.XXXX XX (laps, kohtumenetluses puudutatud isik II). Vanemad

läksid lahku 2017. aastal, laps jäi elama emaga. Vanematel on lapse ühine hooldusõigus, kuid

igapäevaselt korraldab lapse elu ema.

2. Isa esitas 22. jaanuaril 2020 Harju Maakohtule avalduse suhtluskorra määramiseks.

Avalduse kohaselt ei võimalda ema isal lapsega regulaarselt suhelda. Isa palus tema suhtluskord

lapsega määrata järgmiselt:

-

kuni 1. septembrini 2020 (enne kooli minekut) viibib laps kaks nädalat järjest isa juures

ja kaks nädalat järjest ema juures. Isa võtab lapse enda juurde pühapäeval kell 18 ning

toob tagasi ema juurde peale kahe nädala möödumist pühapäeval kell 18. Lapse

üleandmine toimub vaikimisi ema elukohas või kokkuleppe järgi mujal;

-

alates 1. septembrist 2020 on isal õigus lapsega kohtuda iga nädalavahetusel reedest

pühapäevani. Isa võtab lapse koolist reedel kell 15 ja laps tuuakse tagasi ema elukohta

pühapäeval kell 18. Laps antakse vanemale üle käest-kätte;

-

isal on õigus lapsega kohtuda iganädalaselt teisipäeviti ja neljapäeviti, tulles lapsele

kooli järgi kell 16 kohustusega tuua laps tagasi ema elukohta samal päeval hiljemalt

kell 20;

-

2020. aastal veedab laps sügisekoolivaheaja emaga ja jõulukoolivaheaja isaga,

2021. aastal talvevaheaja emaga ja kevadvaheaja isaga. Edaspidi jätkub lapse ja

vanemate suhtlemine eelpool märgitud graafiku alusel vastavas edaspidises ajalises

järjestuses;

-

suvevaheaja osas lepivad vanemad omavahel kokku aprillis, arvestades puhkuse

ajakavasid. Laps veedab suvel lahus elava vanemaga mitte vähem kui kaks järjestikust

nädalat. Puhkusesoovide langemisega samale ajale antakse eesõigus ja otsustus emale;

-

perekondlikud tähtpäevad (nt vanemate ja vanavanemate sünnipäevad) võib laps veeta

selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on. Sellel päeval ära jäänud

suhtluskorrajärgsed tunnid ja päevad tuleb asendada;

-

jõulud (24.–26. detsember) ja aastavahetuse (31. detsember–1. jaanuar) veedab laps

järgemööda nii isa kui emaga, nt 2020. aastal veedab laps jõulud isaga ja aastavahetuse

emaga;

-

võimalikest muutustest lapsega kokkusaamise aegades ja graafikus teavitab teine

vanem ette vähemalt 3 päeva, lapse haigestumisest tuleb teist vanemat teavitada

elektroonilise posti kaudu;

-

kui vanemad on nõus ja selles eelnevalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

kokku lepivad, on isal võimalus olla lapsega koos ka käesolevas suhtluskorras

nimetatust erinevatel aegadel;

-

lapse haiguse puhul on vanemal õigus lapse tervislikust seisundist teada saada ning teda

teise vanema juures külastada. Lapsevanem on kohustatud perearsti informeerima;

-

kui kohtumine jääb ära lapsest tingitud põhjustel, siis lepivad vanemad esimesel

võimalusel kokku uue aja ärajäänud kohtumise asendamiseks;

-

isal on õigus osaleda ja viibida isiklikult lapse sünnipäevadel ja muudel tähtsatel

tähtpäevadel või sündmustel. Ema annab isale informatsiooni sündmuse kohta (sh täpse

koha ja kellaaja) edasi vähemalt seitse päeva ette;

-

vanem ei takista teise vanema ja lapse suhtlemist telefoni või muu sidevahendite abil

ning tagab, et lapse mobiiltelefon on sisse lülitatud ja töökorras tööpäeviti kell 15-21

ning puhkepäevadel kell 10–21;

4 (11)

-

kumbki vanem austab lapse kiindumust teise vanemasse ja tal on keelatud lapse

juuresolekul teist vanemat halvustada ning lapses eemalviibiva vanema suhtes

pahameelt, hirmu või vastumeelsust tekitada. Suhtluskorra täitmisel seavad vanemad

esikohale üksnes ja ainult lapse huvid;

-

vanemad kohustuvad tegema enda poolt kõik, et lapsega suhtlemine saaks toimima

ning lapsega suhtlemisel arvestatakse poolte põhjendatud huve ja võimalusi. Lapsega

seotud sündmustest, haigestumisest või asjaolust, mis takistab lapse üleandmist teisele

vanemale, on kohustatud vanem koheselt teist vanemat teavitama. Lapse kasvatamisel

kohustuvad vanemad lähtuma eelkõige lapse huvidest;

-

vanemad võivad lapsega suhtlemise korra kokku leppida käesolevas suhtluskorras

määratust erinevalt. Sellised kokkulepped ei muuda püsivalt käesolevat suhtluskorda;

-

vanemad kohustuvad teavitama elukoha ja sidevahendite muutusest teist vanemat

mõistliku aja jooksul, et oleks tagatud kokkuleppe täitmine;

-

suhtluskorras nimetamata jäänud lapsega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad

pooled mõistlikkuse põhimõttest, arvestades lapse parimaid huve.

3. Ema leidis, et suhtluskorra määramine on vajalik, kuid isa pakutud tingimustel ei ole

suhtlemine realistlik. Lapsel peab olema üks kindel elukoht, vahelduv elukorraldus tekitab

lapses ebakindlust ja segadust. Ema ei nõustunud lapse ööbimisega isa juures, sest isa elamis-

tingimused pole teada. Isa ei suuda tagada lapse eest nõuetekohast hoolitsemist. Isa soovil

võimaldab ema lapse tervislikust seisundist teada saada ja ema juures last külastada.

Asenduskohtumised saavad toimuda vanemate kokkuleppel. Isal on võimalik lapsega kohtuda

võimaluse korral lapse sünnipäeval. Ühisüritused isa osavõtul on välistatud, sest isa põhjustab

last kahjustavaid intsidente. Isa võib lapsega telefoni teel suhelda, arvestades lapse ajakava

(trennid, lasteaed, kool), 15–20 minutit ning puhkepäevadel kell 10–20. Iga nädalavahetust ei

saa isa lapsega veeta, kuna ema soovib samuti lapsega koos olla nädalavahetusel. Just

nädalavahetus sobiks lapsel suhtlemiseks õe ja sõpradega. Seega võiks isa kohtuda lapsega

pühapäeval mõneks tunniks ja seda üle nädala. Koolivaheajal võivad nad kohtuda nädala sees.

4. Ema esitas 21. veebruaril 2020 omapoolse avalduse vanemate ühise hooldusõiguse

osaliseks lõpetamiseks ning hooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise, hariduse ja

kodakondsusega seotud küsimustes emale täielikult üleandmiseks. Isa on vägivaldne ja

ettearvamatu, ta käitub oma emotsionaalselt ega arvesta lapse huvidega. Vanemad elavad lahus

ja ei suuda kokku leppida lapsega seonduvates küsimustes.

Ema soovib mh õigust otsustada lapse kodakondsuse üle. Lapsel on nii Eesti kui ka Venemaa

kodakondsus. Samas on laps tugevalt Eestiga seotud. Ema ja laps sündisid ja elavad Eestis,

emal on Eestis töökoht, laps käib Eestis lasteaias, tal on siin sõbrad, samuti elavad lapse ja ema

sugulased Eestis. Sellises olukorras ei ole Venemaa kodakondsus lapsele vajalik ning ema tahab

sellest loobuda. Isa on kategooriliselt sellele vastu. Isal puudub Eestis elukoht ja ka töökoht, isa

töötab Rootsis ja Venemaal.

Ühtlasi esitas ema esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kuni asjas lõpplahendi

jõustumiseni anda ainuotsustusõigus lapse igakordse viibimiskoha määramisel emale ja keelata

isal lapse väljaviimine Eestist.

5. Isa vaidles ema avaldusele vastu. Vanemad ei vaidle lapse viibimiskoha, kodakondsuse ja

hariduse küsimustes. Mõlemad vanemad on huvitatud hooldusõiguse teostamisest ja isa ei tee

emale selles osas takistusi. Ema ei toonud esile asjaolusid, mis põhjendaks ainuhooldusõiguse

andmist ühele vanemale lapse viibimiskoha määramiseks. Isa on nõus, et laps elab emaga, kuigi

ema takistab isa suhtlemist lapsega ja otsib pidevalt põhjusi erinevate piirangute seadmiseks.

Lapse ebastabiilse emotsionaalse seisundi põhjus saab olla ainult ema käitumine, sest isa ja

lapse suhtlus on oluliselt piiratud.

5 (11)

Isal on registreeritud elukoht Tallinnas XXX ja ta on registreeritud kui töötav isik. Isa ei soovi

lahutada ema lapsest ega kolida Venemaale. Kahe kodakondsuse olemasolu annab lapsele

tulevikus võimaluse valida, kus õppida ja elada. Laps võib täisealisena otsustada, millist

kodakondsust soovib.

6. Maakohus rahuldas 9. märtsi 2020 määrusega ema esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt

ning lõpetas osaliselt vanemate ühise hooldusõigus lapse suhtes ja andis hooldusõiguse lapse

viibimiskoha määramise õiguse osas üle emale kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni.

7. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja (edaspidi: lapse esindaja) hinnangul on

vanematel küll ühine hooldusõigus, aga igapäevaselt korraldab lapse elu ainuisikuliselt ema.

Isa osaleb lapse elus vähesel määral, vanemate omavaheline suhtlus on äärmiselt konfliktne ja

isa oluliste otsuste tegemisel ei osale. Lapse elukorralduse osas vaidlusi pole, aga vanemad ei

suuda teha ka koostööd. Isa võttis lapse lasteaiast sellest ema teavitamata ja hoidis last enda

juures mitu päeva. Selline käitumine on otseses vastuolus lapse huvidega.

Isa teave tema töö- ja elukoha kohta on vastuoluline. Jääb ebaselgeks, kus ja millistes

tingimustes isa elab. Kui laps ööbib isa juures, siis peaks lastekaitsetöötaja enne isa kodu

hindama. Senise kohtupraktika järgi tuleks lapsele tagata lahuselava vanemaga suhtlemine

vähemalt kahel nädalavahetusel kuus. Isa soovis suhtluskorda, et laps viibiks kummagi vanema

juures võrdse aja. See ei ole kooskõlas lapse huvidega. Ema soovitud suhtluskorda, et laps

viibib isaga üle laupäeva kell 9–15, võiks rakendada ajutiselt.

8. Kristiine Linnaosa Valitsuse (edaspidi: Kristiine LOV) esindaja ei toetanud isa avaldust

suhtluskorra määramiseks. Isa selgitused elukoha ja töö osas olid vastuolulised. Isa pole loonud

tingimusi lapsega koos elamiseks, isa ja laps kohtusid viimase aasta jooksul ainult kolmandate

isikute juuresolekul ja vanemate vahel puudub usaldus – sellises olukorras ei järgi isa soovitud

suhtluskord lapse huve.

9. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse (edaspidi: Lasnamäe LOV) esindaja märkis, et on teadlik

pere probleemidest alates 2018. aasta augustist. Vanemad ei suuda omavahel kokkuleppeid

sõlmida. Emal puudub usaldus isa vastu, mistõttu suhtlemine isa ja lapse vahel on olnud

ebaregulaarne. Vanemate konfliktsed suhted mõjutavad lapse heaolu, sest laps armastab nii ema

kui ka isa. Pere suunati Tallinna Perekeskuse lahus elava vanemaga suhtlemise korraldamise

teenusele, mis andis võimaluse korraldada isa ja lapse regulaarseid kohtumisi ning saada

tagasisidet teenuse käigu kohta. Perekeskuses toimus kaksteist isa ja lapse kohtumist, üks

kohtumine nädalas ühe tunni jooksul. Kohtumised kulgesid probleemideta, mõlemad vanemad

suutsid kokkulepetest kinni pidada. Isal ei olnud probleeme lapsega suhtlemisel, laps ei karda

isa, heameelega läheb temaga kaasa. Viimane kohtumine toimus 17. detsembril 2019.

Isal puudub registreeritud elukoht. Kodukülastus isa uude elukohta Tallinnas LLL teostati

11. veebruaril 2020. Tegemist oli ühetoalise korteriga, mis oli täiesti tühi ja tundus, et seal ei

elata. Isa peab kohandama korteri vastavalt lapse vajadustele, kuna korter ei ole valmis

elamiseks koos lapsega. Lapse huvides ei ole veeta võrdselt aega mõlema vanema juures.

Lapsel peab olema üks kindel ja püsiv elukoht, käesoleval juhul ema juures. Lahuselava

vanemaga peab olema tagatud regulaarne suhtlus, ilma kolmanda isiku juuresolekuta.

MAAKOHTU MÄÄRUS

10. Maakohus rahuldas 30. juuni 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) ema avalduse osaliselt

ja lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise ja haridusküsimuste

osas ning andis selles osas ainuhooldusõiguse emale. Ema avaldus jäi rahuldamata lapse

kodakondsusega seotud küsimuses ja hooldusõiguse selles osas emale üle andmiseks.

6 (11)

Ühtlasi rahuldas maakohus isa avalduse lapsega suhtluskorra määramiseks osaliselt ning

määras isa ja lapse suhtluskorra järgmiselt:

-

isa kohtub lapsega alates suhtluskorra jõustumisest kahe kuu jooksul igal esmaspäeval

ja neljapäeval kell 17-20; isa võtab lapse lasteaiast või kodust kell 17 ja viib lapse koju

tagasi kell 20 (resolutsiooni p 5.1);

-

isal on õigus lapsega suhelda telefoni või muu sidevahendi teel sellel ajal, mil laps on

ema juures, arvestades lapse päevakavaga. Telefonisuhtlus peab olema ema poolt

võimaldatud vähemalt laupäeval ajavahemikul kell 19-20 (p 5.1.1);

-

isa kohtub lapsega pärast suhtluskorra jõustumisest kahe kuu möödumist järgmiselt:

o iga kalendri järgi paaris nädala laupäeval kell 11-20, isa võtab lapse ema juurest

kodust kell 11 ja viib lapse koju tagasi kell 20 (p 5.2);

o iga kalendri järgi paaritu nädala laupäevast pühapäevani, isa võtab lapse laupäeval

kell 11 ema juurest kodust ja viib lapse pühapäeval ema juurde tagasi kell 15 (p 5.2);

-

isal on õigus lapsega suhelda telefoni või muu sidevahendi teel sellel ajal, mil laps on

ema juures, arvestades lapse päevakavaga. Telefonisuhtlus peab olema ema poolt

võimaldatud vähemalt neljapäeval ajavahemikul kell 19-20 (p 5.2.1);

-

vanematel on alati õigus kokku leppida isa ja lapse teistsuguses, käesoleva määrusega

sätestatust erinevas suhtluskorras (p 5.3);

-

suhtluskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate

vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud; kokkulepete

sõlmimine võib toimuda e-kirja ja SMS-i teel (p 5.4).

Menetlusosaliste menetluskulud jättis kohus nende endi kanda, riigi õigusabi kulud riigi kanda.

10.1. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud:

-

laps elas ema ja isaga ühise perena alates sünnist kuni augustini 2018;

-

vanemad elavad lahus alates augustist 2018, sellest ajast elab laps emaga;

-

laps kohtub isaga vastavalt vanemate kokkuleppele;

-

vanemad on üksmeelel selles, et lapsel on õigus kohtuda ja suhelda oma isaga, kuid ei

ole üksmeelel lapse ja isa suhtlemise korras;

-

mõlemad vanemad on võimelised lapse eest hoolitsema ja soovivad last kasvatada;

-

vanemate omavahelised suhted on komplitseeritud, emotsionaalsed ja kantud

nendevahelistes suhetes kogetud tunnetest;

-

vanemate vahelised konfliktsed suhted kahjustavad lapse kasvatamist ja lapse heaolu;

-

vanemad ei saavutanud kohtumenetluses kokkulepet.

10.2. Maakohus tugines perekonnaseaduse (PKS) §-le 137 ja leidis, et emale lapse viibimis-

koha määramise osas ainuhooldusõiguse andmine on kooskõlas lapse huvidega.

10.2.1. Ema esile toodud asjaoludel on vanemate suhted halvad alates jaanuarist 2015, mil isa

ründas ema peretüli käigus. Vanematel on pärast augustit 2018 pidevad arusaamatused. Isa on

võtnud lapse enda juurde lapse emaga kooskõlastamata ja teda lapse asukohast teavitamata

(20.-25. veebruar 2020) või ei tagastanud last kokkulepitud ajaks (23. august 2018). Vanematel

puudub üksmeel, kuidas toimus ema ja lapse lahkumine pere ühisest kodus ning kas 2019.–

2020. aastal toimunud kohtumised tänaval olid juhuslikud või jälitas isa ema ja last. Isa

põhjendas oma ootamatuid ilmumisi lapse juurde sooviga lapsega kohtuda. Korduvalt on

vanemate eriarvamuste tõttu kaasatud politsei ja kohalik omavalitsus. Kohtumenetluses on

tuvastatud, et vähemalt 21.–25. veebruaril 2020 hoidis isa last ema tahte vastaselt enda juures.

Selline isa käitumine on vastuolus mõistlikult käituvalt vanemalt oodatavaga ja ka lapse

huvidega.

7 (11)

10.2.2. Kliinilise psühholoogi tõendist nähtub, et vanemate komplitseeritud suhted mõjutavad

lapse emotsionaalset seisundit. Laps vajab toetavat ja turvalist keskkonda. Tingituna lapse

vanusest ja vanemate konfliktide toimumisest lapse juuresolekul, saab laps toimuvast omal

viisil aru ja selline olukord on juba mõjunud halvasti lapse tervisele, mis väljendub

kontrollimatus urineerimises.

10.2.3. Laps elab alates augustist 2018 emaga ja on selle elukorraldusega harjunud. Lapse kodu

on seotud emaga ja lapse igapäevase hooldamisega tegeleb ema. Vanemad on üksmeelel, et

laps elab ka edaspidi ema juures. Samas oli neil eriarvamus ühise hooldusõiguse teostamise

võimalikkuse osas. Esitatud menetlusdokumentidest nähtub, et vanemate suhted on väga halvad

ja nad ei ole seni suutnud oma erimeelsusi lapse huvides kõrvale jätta. Seetõttu on vähe

tõenäoline, et vanemad suudavad lähiajal jõuda kokkuleppele lapsele olulistes küsimustes.

Samas puudub alus arvata, et lapsel ei ole emaga elades turvaline, arengut soosiv ja rahulik

elukeskkond. Isa esitas oma elukoha kohta erinevaid ja vastuolulisi andmeid, kuid viimase teabe

kohaselt on isa kasutuses ühetoaline korter Tallinnas LLL, mida lastekaitsetöötajad külastasid

11. veebruaril 2020. Kodukülastuse ajal puudus korteris eraldi voodi lapsele. See ei takista

lapse isa juures viibimist oluliselt, kuna mööblit saab lisada. Ema teatas, et laps sõi isa juures

putru ja pelmeene, mis ei ole taunitav. Lapsed elavad ka neis kodudes, mida lastekaitsetöötajad

ei ole kunagi kontrollinud, samuti on lastekaitsetöötajatel vajadusel võimalik isa elukohaga ja

selle tingimustega täiendavalt tutvuda ja hinnang kujundada.

10.2.4. Lapsel suhe emaga on lähedane ja usalduslik, sest ta elab alates sünnist koos emaga ja

ema on tema igapäevane hooldaja. See ei tähenda, et isa suhe lapsega oleks vähem tähtis või

isa ei sobiks last igapäevaselt hooldama. Samas ei peaks laps kogema vanemate vahelist

vägivaldsust, sh sõnalisi konflikte. Menetluses esitatud seisukohtadest nähtub, et vanematel on

tülisid, mida ei saa praegu ilmselt vältida ja mis takistavad ühise hooldusõiguse teostamist.

Vahel on konflikte pidanud lahendama politsei. Vanemad suhtuvad teineteisesse süüdistavalt

ja kriitiliselt. Sellised suhted ei ole kohane alus vanemate ühise hooldusõiguse teostamisel.

10.3. Samuti on põhjendatud lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse haridusküsimustes.

Kuigi ühise hooldusõiguse teostamise tõttu ei ole jäänud lahendamata ükski lapse haridusega

seonduv oluline küsimus, on vanematel eriarvamused seoses lapse kooli minekuga. Arvestades

vanemate omavahelisi suhteid ei saa eeldada, et nad suudavad rahumeelselt lapse lasteaias

käimisega ja kooli valikul tekkivaid asjaolusid arutada. Lapse huvides on, et haridusega

seonduvad otsustused saab vajadusel viivitamatult teha vanem, kes elab igapäevaselt lapsega.

Samuti ei ole eluliselt õigustatud seada lapse haridusega seonduv ja heaolu vanemate vahelise

konflikti meelevalda. Vanemate suhete ja suhtlemise puudulikkusega kaasneb oht, et lapsele

vajalikud toimingud võivad viibida. Ka seetõttu on oluline, et haridusega seotud asju otsustab

lapsega koos elav vanem. Lapsel on õigus sellele, et vanemate vahelised tülid ei takista lapse

haridusküsimuste sujuvat korraldamist.

10.4. Põhjendatud ei ole ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse kodakondsuse küsimuses.

Lapse kodakondsusega seotud küsimusi ei ole eluliselt õigustatud seada vanemate vahelise

konflikti meelevalda. Kodakondsuse seaduse § 3 lg 1 kohaselt on lapsel täisealisena võimalik

ise otsustada, millise riigi kodanik ta soovib olla.

10.5. Maakohus kohaldas PKS § 143 ja määras kindlaks isa ja lapse suhtluskorra.

10.5.1. Puuduvad põhjused, mille tõttu peaks keelama isal suhelda lapsega, samuti ei ole esile

toodud, et isa ei soovi lapsega kohtuda ega tegeleda. Põhjendatud on lapse suhtlemine lahus

elava vanemaga olukorras, kus mõlemad vanemad soovivad lapse kasvatamises osaleda ja on

võimelised seda tegema ning ei ole tõendatud, et suhtlemine kummagi vanemaga avaldaks

edaspidi lapsele kahjulikku mõju või et vanemad mõjutaksid last viisil, mis ei ole ühiskonnas

aktsepteeritav. Lapsel on õigus kohtuda lahuselava vanemaga ja selle õiguse kasutamine ei tohi

sõltuda vanemate tujudest. Samas on vanematel kohustus suhtluskorda täita.

8 (11)

10.5.2. Lapse ja isa kiindumussuhte tekkimiseks ja säilimiseks on oluline, et nad õpiks teineteist

tundma ja veedaks regulaarselt koos aega. PKS § 145 lg-te 1, 2 ja 3 alusel on kindlustatud

mõlemal vanemal hooldusõiguse teostamise võimalus vastavalt sellele, kumma vanemaga koos

laps suhtluskorra järgi viibib. Seega on ka suhtluskorra alusel lapsega koos oleval vanemal

õigus otsustada, kus ta lapsega viibib ja millega tegeleb. Ta ei pea teisele vanemale pidevalt aru

andma, kus laps täpselt viibib. Lähtudes eeltoodust ei saa üks vanem keelata teisel vanemal

viibida lapsega enda valitud kohas, kui see on lapsele ohutu. Vanemad elavad lahus ja seetõttu

ei ole võimalik ühel vanemal piiramatu aja jooksul saada teiselt vanemalt lapse kohta

üksikasjalikku teavet ja lapsega igal ajahetkel suhelda. Samas peab teine vanem olema lapse

asukohast üldiselt teadlik, et võimaliku ohu või muu juhtumi korral koheselt reageerida.

10.5.3. Suhtluskorras pole vaja korrata PKS-st niigi tulenevaid vanemate kohustusi suhtlemisel

ja hooldusõiguse teostamisel. Täiskasvanud lapsevanemale pole vaja selgitada, et lapse

üleandmine ühelt vanemalt teisele peab olema viisakas ja rahumeelne, et vanemad peavad

hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga, et vanemad ei tohi laste

juuresolekul halvustada teineteist või üksteise lähikondseid.

10.5.4. Laps elab emaga, st terviseprobleemide korral on ema esimene, kes saab reageerida.

Lapsega koos elava vanemana on ta täielikult teadlik lapse terviseküsimustest ja saab võtta

vastu lapsele vajalikke otsuseid, sh kiireloomulisi. Vanematel tuleb aktsepteerida teise vanema

hinnangut lapse terviseseisundi kohta. Lapse haigus takistab lapse ja isa kohtumist väljaspool

lapse kodu siis, kui kohtumine ei ole eluliselt võimalik, nt kui laps on palavikus, voodirežiimil,

ainult kodus võimalikul ravirežiimil või arsti keelas õue minna. Muu haigus, mille kestel laps

võib õues käia, ei ole isa ja lapse kohtumise keelamise alus, samuti on isal edaspidi võimalik

last vastavalt arsti ettekirjutusele ravida enda kodus.

10.5.5. Lapse, vanemate ja teiste perekonnaliikmete sünnipäevadel kohtumised on vanematel

võimalik kokku leppida täiendavalt, kuna sünnipäevade tähistamine ei ole elutähtis ega

kohustuslik sündmus. Kui vanemad konkreetsetes päevades eraldi kokkuleppele ei jõua, viibib

laps koos vanemaga vastavalt suhtluskorrale ja saab sünnipäevi tähistada muul ajal. Samadel

kaalutlustel pole kohane määrata suhtluskorda jõuludeks ja aastavahetuseks, sest esitatud

seisukohtadest nähtuvalt võivad vanemate vastuolud pigem lapse pühad rikkuda. Jõuluajal ja

aastavahetusel kehtib tavaline suhtluskord ja vanematel on võimalik suhtluskorda muuta

kokkuleppel ja lapse soove arvestades

10.5.6. Puhkusereisid väljapoole Eestit on tänapäeval tavapärased ja laps ei pea neist loobuma

vanemate erimeelsuste tõttu. Mõistlik ei ole lapse välisreisi keelata, kui selleks pole lapsega

seonduvat põhjust või kui reisimine ei ole lapsele kahjulik ega ohtlik.

10.5.7. Vanematel on eriarvamused lapsega telefoni teel suhtlemise osas, mistõttu on vajalik

määrata aeg, millal on tagatud isa ja lapse suhtlemine.

10.5.8. Suhtluskorra määramisel tuleb arvestada, et esialgu peab laps isaga harjuma lühiajalistel

kohtumistel kaks korda nädalas ja edaspidi saab laps isaga kokku puhkepäevadel. Laps käib

tööpäevadel lasteaias või koolis, tal on oma elurütm ja huvitegevused, samuti valmistub ta kooli

ajal järgmiseks koolipäevaks. Lasteaia- ja koolipäevadel algab lapse päev varakult, mistõttu on

põhjendatud jätta isaga kohtumine puhkepäevadeks. Samuti on puhkepäevadel lapsel võimalik

koos isaga pikemalt koos viibida ja osaleda ühistegevuses.

10.5.9. Laps läheb kooli alles järgmisel, 2021. aastal. Praegu on ennatlik määrata suhtluskord

koolivaheaegadeks. Lapse koolimineku ajaks võiks vanemad saada aru, et vanemate rahulik ja

konfliktivaba suhtlemine on lapse huvides. Vanemad saavad eeldatavasti leppida suhtluskorra

koolivaheaegadel kokku ilma kohtu abita.

9 (11)

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLEMISE KÄIK

11. Ema esitas 16. juulil 2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada

resolutsiooni p-de 1, 3, 5.1 (sh 5.1.1) ja 5.2 (s.h 5.2.1) osas ja uue määrusega:

-

rahuldada täielikult ema avaldus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning

anda ainuotsustusõigus lapse kodakondsusega ja/või lapse dokumentide (sh

reisidokumendid, pass ja ID-kaart) väljastamise ning tühistamisega seotud küsimustes

ja lapse esindamisel emale;

-

määrata lapse suhtluskord isaga järgmiselt:

o isa kohtub lapsega laupäeviti üle nädala kell 11–15. Isa võtab lapse ema juurest

kodust kell 11 ja viib lapse koju ema juurde tagasi kell 15;

o lapse telefonivestlus isaga peab olema ema poolt võimaldatud vähemalt

esmaspäeviti ajavahemikul kell 19–20;

o lapse viibimisel isa juures arvestab isa ja täidab lapse päevakava, sh täidab lapse

söögirežiimi, viib last treeningutele, kooli, võistlustele.

Menetluskulud palub ema panna isa kanda.

Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

maakohus ei arvestanud, et isa võib viia lapse Venemaale. Isa käes on lapse Venemaa

pass. Isa võttis lapse omavoliliselt lasteaiast ja hoidis enda juures viis päeva ega

teatanud lapse asukohta emale, kohaliku omavalitsuse esindajatele ja lapse esindajale.

Laps elab emaga ja tema igapäevast hooldusõigust teostab ema, peab emal olema

otsustusõigus lapse dokumentide üle. Sel juhul jääb lapsele üks komplekt kehtivaid

dokumente ja laps on kaitstud isa ettearvamatu ja pahatahtliku käitumise eest;

-

maakohus ei arvestanud suhtluskorra määramisel lapse ajakavaga. Laps käib lasteaias

ning teisipäevast reedeni on trennid. Nädalavahetusel käib laps trennis laupäeval

kell 16–19 ning pühapäeval kell 17.30–20. Kuna laps läheb uue õppeaasta alguses

eelkooli, siis tal lisandub eelkool ning pühapäeviti eesti keele kursus kell 14–17.

Lähtudes lapse ajakavast, võiksid isaga kohtumised toimuda laupäeviti kell 11–15;

-

emal, lapse esindajal ja kohaliku omavalitsuse esindajatel ning ka kohtul puuduvad

andmed isa alalise elukoha kohta. Seega ei saa isa last ööseks enda juurde võtta, sest

isa juures viibides puuduvad emal andmed lapse tegeliku viibimiskoha kohta;

-

pole teada isa töö- ega elukoht, mistõttu on isaga reisimise keelamine lapse huvides;

-

vaidlustatud määruse järgi on isa lapsega kõigil laupäevadel, mis riivab ema õigust

veeta lapsega vaba aega. Emal peab samuti olema võimalus lapsega suhelda väljaspool

tavarutiini ning veeta lapsega kvaliteetaega ehk tegeleda koos meeldivate asjadega.

Laupäeva vaba aja osas peab vanematel olema tagatud võrdne võimalus;

-

arusaamatuste vältimiseks on oluline määrata lahendi täitmise kord ja lisada

resolutsiooni, et kui laps viibib isaga, siis tuleb isal lapse graafikust kinni pidada.

12. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis isale, lapse esindajale ja kohaliku

omavalitsuse esindajatele tähtaja sellele vastamiseks. Isa vaidleb kaebusele vastu, lapse

esindaja ja kohaliku omavalitsuse esindajad toetavad kaebust. Maakohus määruskaebust ei

rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik

saabus 21. septembril 2020.

13. Isa esitas 1. oktoobril 2020 ringkonnakohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks,

milles palus reguleerida suhtluskorda kohtumenetluse ajaks. Ringkonnakohus rahuldas taotluse

osaliselt 9. oktoobri 2020 määrusega ning reguleeris isa ja lapse suhtluskorda menetluse ajal.

10 (11)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 2 alusel suhtluskorra määramise osas osaliselt

tühistada ning uue määrusega suhtluskorda muuta ja täpsustada. Lisaks tuleb määrust täiendada

otsustusega esialgse õiguskaitse abinõude tühistamise kohta. Määrus jääb muutmata vanemate

ühise hooldusõiguse ja menetluskulude jaotuse osas. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt ning

vanemad ja kohaliku omavalitsuse asutused kannavad ise oma menetluskulud ka ringkonna-

kohtus, aga lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda.

15. Esmalt lahendab ringkonnakohus seni veel lahendamata menetluslikud taotlused.

15.1. Ema soovis määruskaebuse lahendamist istungil. TsMS § 667 lg 3 esimene lause sätestab,

et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit

korraldada. Ringkonnakohus ei pea istungi korraldamist vajalikuks. Maakohus on menetlus-

osalised vajalikus ulatuses ära kuulanud ja kaebuse saab lahendada toimiku materjalide põhjal.

15.2. Ema esitas määruskaebuses taotluse tõendite kogumiseks ning palus nõuda Maksu- ja

Tolliametilt andmed isa sissetuleku kohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole taotlus

põhjendatud, sest kohus lahendab hooldusõiguse ja lapsega suhtlemise küsimusi, mitte nt lapse

elatise nõuet. Käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt ei oma isa sissetulek määravat

tähtsust. Seetõttu jääb ema taotlus TsMS § 238 lg 1 p 2, § 652 lg 4 ja § 659 alusel rahuldamata.

15.3. Ema ja isa esitasid 8. oktoobril 2020 täiendavad selgitused ja dokumentaalseid tõendeid.

Viidatud menetlusdokumente ringkonnakohus TsMS § 331 lg-st 1 juhindudes ei menetle ja

tagastab need koos lisadega esitajatele, sest menetlemine põhjustaks asja lahendamise viibimist.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tõendid asjassepuutuvad, sest nende põhjal ei saa teha

kindlaks vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust omavaid asjaolusid. Toimikusse jäävad

vanemate menetlusdokumentide väljatrükid, aga lisasid ei trükita ega köideta.

16. Järgmiseks käsitleb ringkonnakohus ema etteheidet, et maakohus jättis vanematele ühise

hooldusõiguse lapse kodakondsusega ja/või lapse dokumentide seotud küsimustes.

16.1. Tulenevalt TsMS § 477 lg-st 5 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlus-

osaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene

teisiti (vt nt Riigikohtu 14. novembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-16, p 14 teine lõik ja

seal viidatud varasem praktika). Hagita menetluses kohaldab kohus esmajoones kaalutlusõigust

(Riigikohtu 1. juuni 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-11, p 11 teine lõik, ja 31. mai 2011

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19 teine lõik; hagita perekonnaasja kohta nii ka

12. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik).

16.2. Seega on esimese astme kohtul vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise otsustamisel

ulatuslik diskretsiooniõigus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui selle

teostamisel ületati kaalumispiire või rikuti oluliselt menetlusnorme. Hooldusõiguse vaidluse

lahendamisel maakohus diskretsiooni piire ei ületanud ega menetlusõiguse norme ei rikkunud.

16.3. Maakohus lõpetas PKS § 137 alusel vanemate ühise hooldusõiguse lapse viibimiskoha

määramise osas ja andis ainuhooldusõiguse selles osas emale. Viibimiskoha määramise õigus

hõlmab ka selle otsustamist, kuhu laps reisib (Riigikohtu 19. veebruar 2020 määrus tsiviilasjas

nr 2-18-15686, p 18 neljas lõik ja selles viidatud 7. juuni 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-11,

p 19). Kui lapse viibimiskoha määramise õigust ei ole territoriaalselt piiratud, saab isa lapsega

välismaale reisida vanemate kokkuleppel või kui taotleb kohtult selleks otsustusõigust.

16.4. Seega leidis maakohus põhjendatult, et olukorras, kus emal on ainuhooldusõigus lapse

viibimiskoha määramiseks ja isa ema nõusolekuta lapsega üle piiri minna ei saa, on ennatlik

anda ühele vanemale hooldusõigus lapse kodakondsusega seotud küsimustes. Maakohus märkis

õigesti, et laps peaks täiskasvanuna saama ise valida, millise riigi kodanik ta soovib olla.

11 (11)

16.5. Eeltoodust tulenevalt jääb vaidlustatud määrus hooldusõiguse osas muutmata, st emal on

ainuhooldusõigus viibimiskoha määramise ja haridusküsimuste osas ning muudes küsimustes

on vanematel ühine hooldusõigus.

17. Järgmisena käsitleb ringkonnakohus isa ja lapse suhtluskorda.

17.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et isa ja lapse suhtluskorra määramine on

põhjendatud. Määratud suhtluskorda tuleb teatavas osas täpsustada ja muuta. Maakohus ei

arvestatud kõiki esiletoodud asjaolusid ja asjaomaste isikute, sh lapse huve.

17.2. Maakohus ei põhjendanud, miks peaks peale lahendi jõustumist esimese kahe kuu jooksul

toimuma isa ja lapse suhtlemine erinevalt edaspidisest. Maakohus märkis, et laps käib lasteaias

või koolis ja tal on huvitegevused ning puhkepäevadel on lapsel võimalik isaga pikemalt koos

olla. Ema tõi kaebuses esile, et lapse vähim koormatud ajad on esmaspäeva õhtu ja laupäev.

17.3. Lapse huvides on suhtluskorra määramisel järgida eesmärki, et lapsel püsiks tihe side

lahusoleva vanemaga. Seetõttu on õige maakohtu seisukoht, et isa ja laps peavad kohtuma iga

nädal. Kuna lapse vaba aeg on tihedalt sisustatud, on kõigi asjaomaste isikute huvides, et laps

kohtub isaga igal nädal samal ajal. Erinev kokkusaamiste aeg võib tekitada lapses segadust ja

asjatuid pingeid vanemate vahel. Arvestades lapse ajakava on põhjendatud isa ja lapse

kohtumised määrata iganädalaselt laupäeviti kell 11–16. Lapsega koos olles peab isa arvestama

lapse päevakavaga ning vajadusel viima last trenni, võistlustele, kursustele jne.

17.4. Suhtluskorra alusel kohtub laps isaga laupäeviti ning pühapäevad jäävad emale ja lapsele

omavahel vaba aja veetmiseks. Ema valis ainuisikuliselt lapse huviringid ja trennid. Kui ema

leiab, et tal on lapsega koosolemiseks liiga vähe aega, tuleb tal lapse ajakava üle vaadata.

17.5. Isa esitas oma elukoha kohta vastuolulisi andmeid, seetõttu ei olnud Lasnamäe LOV

esindajal võimalik kontrollida, mis tingimustes laps isa juures viibib. Kohtul puuduvad andmed

isa elukoha kohta, mistõttu ei saa määrata suhtluskorda nii, et laps viibib öösel isa juures.

17.6. Maakohus leidis asjakohaselt, et isal peab olema lisaks võimalus lapsega suhelda telefoni

või muude sidevahendite teel. Sel viisil suhtlemist ei saa siiski väga täpselt reguleerida ja ema

ei peaks tegema isale takistusi lapsega sidevahendite teel suhtlemiseks igal lapsele sobival ajal.

Kuivõrd lapsel on esmaspäeva õhtud vabad, siis kindlasti peab oleme tagatud isale võimalus

lapsega telefoni või muu sidevahendi teel suhtlemiseks esmaspäeva õhtuti kell 19–20.

17.7. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga suhtluskorra taotluse lahendamisel.

18. Tulenevalt maakohtu resolutsiooni osaliselt muutmisest koostab ringkonnakohus TsMS

§ 654 lg-st 2² juhindudes kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

19. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga mh rakendatud hagi

tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 463 lg 2, § 477 lg 1 ja § 477¹ lg 2 teise lause

järgi tuleb sellest juhinduda ka hagita asja menetlust lõpetava määruse koostamisel. Maakohus

ei võtnud vaidlustatud määruses seisukohta esialgse õiguskaitse abinõude kohta. Selle puuduse

saab ringkonnakohus omal algatusel kõrvaldada. Esialgse õiguskaitse abinõud tuleb tühistada,

sest määruse jõustumisega langeb ära ajutise hooldusõiguse ja suhtluskorra vajadus.

20. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi

korras määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi tuleb

samal viisil jaotada kaebemenetluse kulud. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid

rahaliselt kindlaks määrata. Lapse esindaja tasutaotluse lahendab kohus täna eraldi määrusega.

21. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/allkirjastatud digitaalsel/

Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm