2-20-11220/7 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-20-11220

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.10.2020, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-20-11220 Tsiviilasi Kxxx-Kxxxxxx Exxx hagi Exxxx Pxxx vastu asenduskohustuse määramiseks elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Kxxx-Kxxxxxx Exxx(isikukood: xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja Gxxxx Exx (isikukood: xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja advokaat Janne-Liisa Ottis (Advokaadibüroo Sirel & Partnerid; janne-liisa.ottis@sirel.ee); Kostja: Exxxx Pxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; e-post:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistung Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja seadusliku esindaja Gxxxx Exxxxja kostja Exxxx Pxxx vahel 09.10.2020 kirjalikult sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad:

1.1. Kostja tasub iga kuu 15. kuupäevaks hageja arvelduskontole nr EE302200221073000159 elatist summas 292 eurot, kuid mitte vähem kui elatise miinimummäär (pool töötasu alammäära), millest on maha arvatud kostjale langev riiklik hageja toetuse osa (2020. aastal on peretoetus 30 eurot. Seega 2020. aastal on kostja kohustatud tasuma hagejale elatist summas 262 eurot (miinimelatis 292 eurot – peretoetus

30 eurot = 262 eurot).

1.2. Punktis 1.1. kokkulepitud elatist on kostja kohustatud hagejale tasuma kuni hageja 18- aastaseks saamiseni.

1.3. Juhul, kui Rxxxx Pxxx (edaspidi nimetatud hageja isa) täidab enne 15. kuupäeva oma ülalpidamiskohustust hageja ees, on Gxxxx Exxx(edaspidi nimetatud hageja seaduslik esindaja) kohustatud kostjat sellest tekstsõnumiga telefoninumbril xxxxxxxxxxx teavitama esimesel võimalusel ning nimetatud kuul ei ole kostja kohustatud hagejale käesolevas kompromissis kokkulepitud elatist tasuma. Juhul, kui hageja isa täidab oma ülalpidamiskohustust peale 15. kuupäeva, mil kostja on oma kohustust täitnud, tagastab hageja kostjale kostja poolt tasutud summa.

1.4. Punktis 1.3. kokkulepitud hakkavad pooled täitma, peale seda, kui hageja isa on likvideerinud hageja ees elatisvõlgnevuse. Elatisvõlgnevuse likvideerimisest teavitab hageja seaduslik esindaja kostjat tekstsõnumiga telefoninumbril xxxxxxxxxxx esimesel

2-20-11220 võimalusel.

1.5. Juhul, kui kostja telefoninumber muutub, on kostja kohustatud hageja seaduslikku esindajat sellest teavitama esimesel võimalusel e-posti aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

1.6. Pooled kinnitavad, et kompromissi sõlmimisega ja täitmisega on kõik vastastikused nõuded ammendavalt ja lõplikult lahendatud ning pooled ei esita üksteise suhtes enam mis tahes täiendavaid nõudeid või pretensioone.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-20-11220 menetlus Kxxx-KxxxxxxxExxxxhagi Exxxx Pxxx vastu asenduskohustuse määramiseks elatise nõudes.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav.

Menetluse käik Kxxx-Kxxxxxx Exx esitas 04.08.2020 kohtule hagiavalduse Exxxx xxxx vastu asenduskohustuse määramiseks elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja seaduslik esindaja Gxxxx Exxxkostjalt elatise väljamõistmist, sest hageja isa RxxxxxPxxx täida Pärnu Maakohtu 23.10.2017.a otsust tsiviilasjas nr 2-17-12950, millega kohus mõistis hageja isalt hageja kasuks välja elatise miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja seaduslik esindaja on proovinud hageja isaga saada kontakti, kuid see on ebaõnnestunud. Hageja isal on elatise võlgnevus 28.07.2020 seisuga 5066,79 eurot. Rxxxx Pxx emaks ja hageja vanaemaks on kostja ning seadusest tulenevalt on kostjal hageja ees asenduskohustus, kui hageja isa ei täida hageja suhtes ülalpidamiskohustust. Hageja palus kostjalt välja mõista elatis miinimummääras alates 04.08.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Tartu Maakohtu 12.08.2020.a määrusega võeti hagi menetlusse. Kostja vaidles hagile vastu osaliselt. Kostja oli nõus kompromissi korras maksma elatist 262 eurot kuus. 09.10.2020 esitasid pooled kohtule allkirjastatud kompromissilepingu.

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab

2-20-11220 vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. TsMS § 661 lg 4 alusel on see võimalik, seega ei ole käesolev määrus edasikaevatav.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik