3-20-1949/5 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 16.10.2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-1949 Haldusasi XX taotlus vaidemenetluse ajal esialgse õiguskaitse korras sagedamini helistamise ja videokõnede võimaldamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Taotleja – XX Puudutatud isik – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 08.10.2020 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus XX määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta XX määruskaebus menetlusse.

2. Jätta XX määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta Tallinna Halduskohtu 08.10.2020 määrus muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu põhjendustele. Selgitus Määrus ei ole edasi kaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vanglas kinni peetav XX esitas 07.10.2020 Tallinna Halduskohtule taotluse vaidemenetluse ajal esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, paludes kohtul kohustada Tallinna Vanglat edastama taotleja vaie Justiitsministeeriumile või alternatiivselt võimaldama tal kaks korda nädalas helistada ning korraldama koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku ajal kokkusaamiste asemel videokõnesid. Taotleja märgib, et ta viibib üksikvangistuses ning vajab psüühilise seisundi tõttu suhtlemist sagedamini kui vangla seda võimaldab (helistamine kord nädalas).

2. Tallinna Halduskohus jättis 08.10.2020 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Taotlejal võib esialgse õiguskaitse vajadus tekkida alles siis, kui vaie jääb rahuldamata. Seega on taotluses esitatud nõuded ennatlikud. Kui vangla rahuldab vaide, siis langeb ära ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamise vajadus. Vaidemenetlus on pooleli ning pole teada, kas see lõpeb taotlejale positiivse tulemusega või mitte. Kohus ei saa esialgse õiguskaitse korras kohustada

3-20-1949 2(3) vanglat edastama taotleja vaiet Justiitsministeeriumile, kuna vaide edastamine on vangla pädevuses ja vangla saab vaide edastada alles siis, kui selle puudused on kõrvaldatud. Vaides sisalduvate puuduste kõrvaldamise tähtaeg ei ole veel saabunud. Taotlejal tuleb oma õiguste efektiivseks kaitseks keskenduda eelkõige vaide puuduste kõrvaldamisele vastavalt vangla selgitustele ning ära oodata vaideotsus. Taotlusest ei nähtu ja kohtule ei ole teada ka ühtegi muud põhjust, millest tulenevalt oleks põhjendatud esialgse õiguskaitse kohaldamine vaidemenetluse ajal. Samuti ei nähtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võiks kahjustada või rikkuda avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. XX esitas Tallinna Halduskohtu 08.10.2020 määruse peale määruskaebuse, milles palub kohaldada esialgset õiguskaitset. XX selgitab, et vaidemenetluses vaidlustatud Tallinna Vangla 25.09.2020 käskkiri nr 1-1/20/45 rikub tema õigusi, kuivõrd varem võimaldati talle kokkusaamisi kaks korda kuus, kuid praegu on see vähendatud ühe korrani kuus. Samuti võimaldatakse taotlejal lukustatud kambris viibimise ajal helistamist kord nädalas, kuid taotleja soovib telefoni kasutada kaks korda nädalas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1 ja § 207 lg 1 alusel võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele määral, mis võimaldab selle menetlemist. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

5. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab seega isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi isikule, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15).

6. Ringkonnakohus mõistab määruskaebust selliselt, et XX taotleb halduskohtu 08.10.2020 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega rahuldatakse tema esialgse õiguskaitse taotlus.

7. Taotlusele lisatud Tallinna Vangla 02.10.2020 kirjast, millega määrati taotlejale tähtaeg vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks, nähtub, et taotleja on vaidlustanud Tallinna Vangla direktori 25.09.2020 käskkirja, millega osaliselt lõpetati 27.08.2020 käskkirjaga kehtestatud piirangud ning lubati alates 28.09.2020 lühiajalised kokkusaamised kinnises vanglas klaasist vaheseinaga eraldatult. XX taotles vaides videokõnede tegemise võimaldamist ning kaks korda nädalas telefoni kasutamise lubamist. Vaides esinevate puuduste tõttu ei edastanud vangla vaiet Justiitsministeeriumile.

8. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et taotlejal tekib esialgse õiguskaitse vajadus alles siis, kui tema vaie on jäetud rahuldamata. XX on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse selleks, et talle võimaldataks sagedasemat helistamist ja videokõnede tegemist kokkusaamiste asemel juba vaidemenetluse ajal. HKMS § 249 lg-test 2 ja 4 tuleneb, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Taotluse rahuldamine ei ole siiski põhjendatud, kuivõrd ringkonnakohtule ei nähtu, et taotletud meetmete kohaldamata jätmisega võiks taotleja õiguste kaitse vaideotsuse ja hilisema võimaliku kohtuotsusega osutuda

3-20-1949 3(3) raskendatuks või võimatuks. Pole usutav, et taotlejale kaasneksid rasked tagajärjed tulenevalt sellest, et vangla ei võimalda tal vaidemenetluse ajal kaks korda nädalas helistada ja lühiajaliste kokkusaamiste asemel videokõnesid pidada. Samuti ei saa suureks pidada vaide eduväljavaateid. Taotleja väidete põhjal võimaldatakse tal kord nädalas helistada, millega on täidetud vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 51 lg-s 2 sätestatud miinimumnõue. Vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale õigust nõuda sagedasemat telefoni kasutamist, v.a telefonikõned riigiasutustele, kohalike omavalitsustele ja nende ametiisikutele, kaitsjale või advokaadist esindajale (vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 3 teine lause). Taotleja ei väida, et vangla oleks põhjendamatult piiranud taotleja telefonikõnesid nimetatud isikutele, vaid on välja toonud üksnes soovi sagedamini suhelda. Samuti ei tulene õigusaktidest kinnipeetavale õigust nõuda lühiajalise kokkusaamise asemel videokõne pidamist. VangS § 24 lg 1 järgi võimaldatakse kinnipeetavale lühiajaline kokkusaamine vähemalt kord kuus. Reeglina eraldatakse kinnipeetav ja temaga kokkusaamisele tulnud isik klaasist vaheseinaga (VSKE § 31 lg 2). Vaidlustatud käskkirjaga leevendatakse kokkusaamiste piiranguid ning lubatakse kinnises vanglas lühiajalised kokkusaamised klaasist vaheseinaga. Seda arvestades on põhjendamatu taotleja kartus, et kokkusaamisele tulles riskiksid tema lähedased viirushaigusesse nakatumisega. Tuleb märkida, et Tallinna Vangla 02.10.2020 kirja kohaselt ei ole taotlejal alates 2015. aastast keegi ka külas käinud. Videokõnede tegemise nõude kaudu ei saa taotleja nõuda seaduses sätestatuga võrreldes ulatuslikumat helistamise võimalust.

9. Puudub alus kohustada esialgse õiguskaitse korras vanglat edastama taotleja vaie Justiitsministeeriumile. Taotleja pole väitnud, et Tallinna Vangla 02.10.2020 kiri, millega anti tähtaeg vaides puuduste kõrvaldamiseks, oli õigusvastane menetlustoiming. Halduskohus selgitas õigesti, et taotleja peab kõrvaldama vaide puudused, misjärel saab edastada vaide lahendamiseks pädevale ametiisikule. Lisaks, kuna ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine nagunii põhjendatud, ei aitaks vaide kiirem edastamine Justiitsministeeriumile taotleja õigusi rohkemal määral kaitsta. Vaide rahuldamata jätmise, õigusvastase tagastamise või tähtaegselt lahendamata jätmise korral on taotlejal võimalik pöörduda vaides esitatud nõuetega halduskohtusse.

10. Eelneva põhjal jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

(allkirjastatud digitaalselt)