1-09-2824/18 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-09-2824

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

10 mai 2010.a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 03 mai 2010 Tartu kohtumaja a s) Kriminaalasja number 1-09-2824 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Ruti Kilg Kaitsja vandeadvokaat Ann Saar Taotlus

K.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu K.Z

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht

vabanemisel:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikukood ; xxx RESOLUTSIOON

Jätta K.Z tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

K.Z on süüdi

tunnistatud Harju Maakohtu 14.05.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-2824 KarS § jär

199 lg 2 p 9 gi ja karistuseks on mõistetud 1 aasta vangistust. KrMS §

238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 8

2 (3)

kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 14.12.2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 aasta 1 kuu vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg algas 19.08.2009.a ja lõpeb Võimalus koos 19.05.2011.a.

elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 19.03.2010.a. K.Z esitas 15.01.2010.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 19.03.2010.a edastas Tartu

Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 03.05.2010 seisuga on .a K.Z-i kandmata karistusaeg 1 aasta p vangistust.

16 äeva K.Z on varem kriminaalkorras karistatud 5 korral:

1) 02.09.1999.a llinna Linnakohtu poolt K

139 lg 2 p 1, 3 j

Ta Kr § ärgi 6 kuud vabadusekaotust tingimisi 1-aastase katseajaga;

2) 30.04.2003.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 1411 lg 2 p 1, § 140 lg 2 p 2, § 143 lg 2 p 2 ja § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 1 aasta 3 kuud vangistust 2-aastase katseajaga;

3) 06.02.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 6 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks 1 aasta 7 kuud 16 päeva vangistust;

4) 06.12.2006.a Harju Maakohtu poolt KarS § § 25 lg 2 järgi 6 kuud

199 lg 2 p 4, 8 - vangistust 2-aastase katseajaga;

5) 14.12.2007.a Harju Maakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi 1 aasta 1 kuu vangistust 2-aastase katseajaga.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta tingimisi K.Z-i enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna K.Z on varem korduvalt karistatud, olnud ka kriminaalhooldusel, kuid jätkanud kuritegude toimepanemist. Isik ei asunud määratud ajal karistust kandma ja on jätkanud kuritegude toimepanemist, mille kohta praegu veel menetlus pooleli. Lisaks on isikul probleeme narkootikumide tarvitamisega, mis on jätkunud kuni viimase kuriteoni, kuid isik ise seda ei tunnista.

Kaitsja lei võiks vabastada ennetähtaegselt, kuna selline ab, et K.Z-i vabastamine kehtestaks isikule igapäevase kontrolli, selle mittetäitmisel saab ta panna uuesti karistust kandma. K.Z on varem küll korduvalt karistatud, kuid sellise isiku suhtes oleks just vajalik kohaldad rangemat järelevalvet. K.Z-ise selgitas, et ta soovib vabaneda ja on nõus igasuguste kohustustega, mis talle vabanemisel pannakse. Vabanemisel asuks ta elama ema juurde ja ta loodab asuda tööle

AS-s Leibur. Ta soovib asuda elama koos perega, tal on väike laps, keda vaja toetada. Edaspidi ei kavatse K.Z enam kuritegusid toime panna, vaid jätkab distsipliini hoidmist. Süüdimõistetu arvates võru tugevdab seda ja temast saab täisväärtuslik kodanik.

KarS § 76 lg kohaselt võib kohus

1 p 1 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vä hem

kui kuus kuud ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle ühe K.Z

kolmandiku ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3 (3)

Kohus leiab, et K.Z-i ei saa enne tähtaega vangistusest vabastada. Aleksandr

K.Z on kriminaalkorras korduvalt karistatud, tema suhtes on kohaldatud karistusest tingimuslikku vabastamist ja ta on reaalselt kandnud ka vangistust. Varasemad karistused ei ole olnud tulemuslikud, süüdimõistetu on jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesolevalt kannab süüdimõistetu karistust kuritegude eest, mis ta on toime pannud katseajal, seega ei olnud kriminaalhooldaja kontroll piisavalt tõhus vahend hoidmaks K.Z-i seaduskuuleka elu juures. Süüdimõistetu suhtumist talle pandud kohustustesse iseloomustab kohtu arvates ka see, et ta ei ilmunud määratud ajal vangistusse, vaid tema suhtes tuli kohaldada sundtoomist. Lisaks nähtub kohtu käsutuses olevatest materjalidest, et ta jätkas uute kuritegude toimepanemist kohtuotsuse järgselt enne viimati mõistetud karistuse kandmisele asumist, millise süüdistuse kohta puudub küll veel kohtuotsus, kuid on prokuratuuris sõlmitud kokkulepe. Toetav sotsiaalne võrgustik ja võimalus töötada, mis on kahtlemata positiivsed asjaolud, olid

K.Z ka enne viimase karistuse määramist, kuid see ei takistanud tal uute kuritegude sooritamist. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et puudub alus K.Z-i ennetähtaegseks vabastamiseks.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg st 1, § 4 -

32 lg-st 3.

Kohtunik