1-20-4653/26 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-20-4653

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2020, Tallinn Kohtuasja number 1-20-4653 Kohtunik Meelika Aava Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 28. septembri 2020. a otsus Andre Kuslapuu süüdistuses KarS § 184 lg 21 järgi kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Andre Kuslapuu Prokurör Vahur Verte Kaitsja Vandeadvokaat Silver Reinsaar

RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Andre Kuslapuu apellatsioon Harju Maakohtu 28. septembri 2018. a kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale läbi vaatamata ja tagastada.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 28. septembri 2020. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Andre Kuslapuu süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 21 järgi ja teda karistati vangistusega 8 aastaks alates kinnipidamisest 15. jaanuarist 2020.

Kohus mõistis süüdistatavalt välja menetluskuluna sundraha 1460 eurot, määratud kaitsjale määratud tasu 79,20 eurot, narkootilise aine ekspertiisi kulu 2156 eurot, DNA-ekspertiisi kulu 2964 eurot ja jäljeekspertiisi kulu 104,67 eurot, mis kuuluvad tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Igas kuus tuleb tasuda vähemalt 563,66 eurot.

2. A. Kuslapuu tunnistati süüdi isikute grupis ebaseaduslikult suures koguses narkootiliste ainete käitlemises suure varalise kasu saamise eesmärgil.

2(3)

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav A. Kuslapuu, kes vaidlustab maakohtu otsuse temalt välja mõistetud menetluskulude osas.

Taotleb osa menetluskulude riigi kanda jätmist või selle tasumise tähtaja pikendamist, sest ta viibib vanglas ja tal puudub sissetulek.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, sõlmitud kokkuleppega, maakohtu otsusega ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.

Ringkonnakohus märgib, et käesolev kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud. Maakohtu otsuse edasikaebekorra all on vastavad piirangud ka sedastatud.

KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni üksnes kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao (s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või KrMS § 339 lg 1 sätete rikkumise korral, samuti juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

5. Praeguse asja materjalidest nähtub, et 14. septembril 2020 sõlmisid riigiprokurör Vahur Verte, süüdistatav A. Kuslapuu ja tema kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar kokkuleppe (tl 36-42), millest nähtuvalt taotleb prokurör maakohtult muuhulgas kriminaalmenetluse kulude väljamõistmist, mis kuuluvad tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud koosnevad sundrahast, määratud kaitsjale määratud tasust ja ekspertiisikuludest.

Kokkuleppe arutamise kohtuistungil jäid prokurör, süüdistatav ja kaitsja sõlmitud kokkuleppe juurde. 14. septembril 2020 toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et süüdistatav

A. Kuslapuu on kohtuistungil avaldanud, et kokkuleppe sõlmimisel on ta väljendanud oma tõelist tahet, talle on kokkulepe arusaadav ning ta jääb kokkuleppe juurde (tl 26-27). Apelleeritud kohtuotsusega ongi A. Kuslapuu kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja karistatud ning temalt on välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud vastavalt kokkuleppes märgitule (tl 58-77).

6. Apellatsioonis ei nõustu A. Kuslapuu maakohtu kokkuleppe sõlmimise otsusega, s.t sisuliselt soovib ta loobuda kokkuleppe sõlmimisest. Ringkonnakohus selgitab, et olukorras kus süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 4. novembri 2011. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-11. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud.

7. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust, koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse. Kuna

3(3) ringkonnakohtule esitatud kaebuses ei ole viidatud KrMS 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele, tuleb KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud aluste puudumise tõttu jätta A. Kuslapuu apellatsioon läbi vaatamata.

8. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava A. Kuslapuu apellatsioon kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/