4-20-3802/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S ( L Õ P P O S A ) EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.10.2020 Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-20-3802 (2317,20,008172 ) Kohtunik Anne Rebane Kohtuistungi sekretär Triin Pilberg Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, Veiko Kiik (Sõbber) Väärteoasi LS § 201 lg 2, LKindlS § 81 Menetlusalune isik

Janis Kukk, isikukood: 38907066017; elukoht: xxxx

Väärteoasja arutati menetlusaluse isiku osavõtuta VTMS § 90 lg 1 alusel

Juhindudes VTMS § 107 lg 1 p 1 kohus otsustas:

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Janis Kukk LS § 201 lg 2 ja LKindlS § 81 järgi ning mõista temale KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 10 (kümme) päeva aresti. 2. VTMS § 205 lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks arestimajja saabumise aeg. 3. Arest tuleb ära kanda hiljemalt 01.12.2020.a Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskuses (Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa). Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada Janis Kukke suhtes sundtoomist arestimajja.

Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantseleis kättesaadav hiljemalt 22.10.2020.a.

Asjaolud Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi IV patrullpolitseinik Kristjan Laht koostas 18.08.2020.a väärteoprotokolli AB1427128 (tl 4) selle kohta, et Janis Kukk juhtis 18.08.2020.a kell 22:19 aadressil Üksnurme tee 3, Saku alevik, Saku vald, Harju maakond mootorsõidukit omamata vastava kategooria

2

mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Lisaks puudus Janis Kukke poolt juhitud mootorsõidukil liikluskindlustus. Oma tegevusega rikkus Janis Kukk LS § 90 lg 1 p-des 1 ja 3 ning LKindlS § 3 lg-s 2 sätestatud nõudeid, millega pani toime LS § 201 lg 2 ja LKindlS § 81 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusväärtegude grupp edastas kohtule arutamiseks Janis Kukke väärteoasja.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ning hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid leiab, et Janis Kuke süü on tõendamist leidnud.

Kohus arutas väärteoasja tema osavõtuta VTMS § 90 lg 1 alusel, kuivõrd Janis Kukkele oli asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtuks (kohtukutse avalikus e-toimikus kätte toimetatud 11.09.2020.a kell 11:49) ning ta ei esitanud taotlust asja arutamise edasilükkamiseks.

LS § 90 lg 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik: 1) kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust; 3) kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt liiklusseaduse §-le 91. LS § 91 lg 1 kohaselt sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine on liiklusjärelevalve teostaja või muu korrakaitseorgani otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni.

LKindlS § 3 lg 2 kohaselt liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust.

LS § 201 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud.

LKindlS § 81 näeb ette vastutuse liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest või välisriigis põhiasukohta omava sõiduki juhi poolt riiklikku järelevalvet teostavale politseiametnikule või abipolitseinikule liikluskindlustuse olemasolu tõendava dokumendi esitamata jätmise eest

Sõidukit juhtinud Janis Kukel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning ta oli eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud (tl 6). Asjaolu, et Janis Kukk oli eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud tõendab 29.08.2018.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati Janis Kukk sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl 8). Janis Kukk kõrvaldati uuesti sõiduki juhtimiselt 18.08.2020.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl 5). Sõiduki taustakontrolli väljavõte tõendab, et mootorsõidukil xxxx registreerimismärgiga xxxx puudus väärteo toimepanemise hetkel liikluskindlustuse leping (tl 9-13). Maanteeameti liiklusregistri 24.08.2020.a väljavõte tõendab, et Janis Kukel puudub juhtimisõigus (tl 14).

Menetlusaluse isiku Janis Kuke 18.08.2020.a ülekuulamise protokollist nähtub, et ta tunnistab väärteo toimepanemist ja kinnitab, et oli teadlik ka sellest, et tema poolt juhitud mootorsõidukil puudub liikluskindlustus (tl 7).

3

Kohus leiab, et Janis Kukk pani väärteo toime kavatsetult – ta teadis, et ta ei tohi sõidukit juhtida, kuid sellest hoolimata seadis eesmärgiks ilma juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise. Samuti oli Janis Kukk teadlik, et tema sõidukil puudub kehtiv liikluskindlustus, kuid asus sellest hoolimata sõidukit juhtima.

Eeltoodud tõenditega on seega tõendamist leidnud, et Janis Kukk on toime pannud LS § 201 lg 2 ja LKindlS § 81 järgi kvalifitseeritud väärteod. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning KarS 3. jaos nimetatud süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistus LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. LKindlS § 81 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

LS § 201 lg 2 ja LKindlS § 81 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest saab Janis Kuke süüd lugeda keskmisest suuremaks. Menetlusalusel isikul on kaks kehtivat väärteokaristust, sealhulgas on teda varem korduvalt karistatud LS § 201 lg 2 järgi (tl 15). Väärteokaristusena määratud rahatrahvide täitmise kohta info puudub. Kohus leiab, et rahatrahv ei mõjuta Janis Kukke õiguskuulekalt käituma, sest ta ei ole tasunud ka temale varasemalt mõistetud rahatrahve, vaid jätkab õiguserikkumiste toimepanemist. Asjaolu, et Janis Kukk on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud juhtimisõiguse puudumise tõttu juba 2018. aastal, kuid isik ei ole sellest teinud vajalike järeldusi ja jätkab ilma juhtimisõiguseta sõitmist, näitab kohtu hinnangul Janis Kuke suhtumist õiguskorda tervikuna. Kohus on seisukohal, et Janis Kukke tuleb seetõttu karistada arestiga. Karistust kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse menetlusaluse isiku süü tunnistamist. Kuna Janis Kukk ei ole varem aresti kandnud, siis leiab kohus, et arest alla keskmise määra on piisav tema mõjutamiseks. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Üldja eripreventsiooni arvesse võttes leiab kohus, et Janis Kukke süü suurusele vastav karistus on 10 päeva aresti, mis tuleb ära kanda hiljemalt 01.12.2020.a. Kohtul puudus võimalus kaaluda Janis Kukele karistusena mõistetud aresti asendamist üldkasuliku tööga, kuna Janis Kukk ei ilmunud kohtuistungile ja üldkasuliku töö tegemiseks on vaja isiku nõusolekut. Kuigi Janis Kukele selgitati kohtukutse kättetoimetamisel (AET-i vahendusel), et istungile ilmumata jätmise korral puudub tal võimalus rääkida kaasa talle mõistetava karistuse osas, siis jättis Janis Kukk sellest hoolimata kohtuistungile tulemata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Rebane Kohtunik