1-20-2476/18 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTU

MÄÄRUS

Kohtuasja number 1-20-2476 Määruse kuupäev

15. oktoober 2020 Kohtukoosseis Eesistuja Paavo Randma, liikmed Velmar Brett ja Juhan Sarv Kohtuasi Kriminaalasi H.L-i süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 22. juuli 2020. a

määrus nr 1-20-2476/12 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik H.L-i kaitsja vandeadvokaa , t Indrek Västrik määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Prokuratuur, esindaja r Põhja Ringkonnaprokuratuu i abiprokurör Katrin Tron Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

14. oktoober 2020, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Muuta T

allinna Ringkonnakohtu 22. juuli 2020. a määruse põhiosa, jättes sellest välja põhjenduse, mille kohaselt peab KarS § 424 lg 2 järgi süüdi mõistetud isik alati kasvõi osa vangistusest ära kandma ja vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on välistatud tema . 2.

Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata. 3.

Määruskaebus rahuldada osaliselt. 4. - & Partnerid H.L-ile Riigikohtus Määrata OÜ le Advokaadibüroo Valdma toimunud määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks

64 eurot 80 senti, sh käibemaks 10 eurot 80 senti. Jätta see summa menetluskuluna riigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maakohtu otsus

1. Harju Maakohtu 8. juuni 2020. a otsusega tunnistati H.L lühimenetluses süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi ja teda karistati vangistusega üheks aastaks ja kaheksaks kuuks. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendas maakohus seda karistust kolmandiku võrra ehk ühe aasta ühe kuu ja kümne päeva pikkuse vangistuseni ning arvas KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka neli päeva eelvangistust. KarS § 74 lg-te 1–3 alusel määras kohus, et kaks kuud vangistusest tuleb H.L-il kohe ära kanda ja ülejäänud vangistus kestusega 11 kuud ning 6 päeva jääb tingimisi pooleteistaastase katseajaga täitmisele pööramata

.

1-20-2476

2(4) Kohus määras KarS § 75 lg 2 p

-de 2 ja 8 alusel, et katseajal peab H.L lisaks KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõuete järgimisele mitte tarvitama alkoholi ja osalema - kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis.

2. H.L tunnistati süüdi kokkuvõtlikult selles, et ta juhtis nii 20. augustil kui ka 12. oktoobril 2019 mootorsõidukit, olles ise alkoholijoobeseisundis. Alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli esimesel korral 1,28 mg/l ja teisel korral 1,46 mg/l.

3. Põhjendades mõiste ja selle täitmisele pööramist, märkis maakohus järgmist. tud karistust

4. Arvestades seda, milline oli alkoholisisaldus H.L-i väljahingatavas õhus, tuleb tema süüd pidada keskmisest ohtlikult raskes suuremaks. Ta juhtis korduvalt mootorsõidukit alkoholijoobeseisundis. Lisaks polnud H.L-il juhtimisõigust. 12. oktoobril 2019 riivas ta mootorsõidukit juhtides teist mootorsõidukit. Kergendava asjaoluna tuleb aga arvestada süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust.

5. KarS § 424 lg 4 ei jäeta § 424 lg nähtud kuriteo korral p 1 kohaselt sama seadustiku -s 2 ette karistust täielikult tingimisi kohaldamata. Seega on vangisusest täielik vabastamine H.L-i välistatud.

6. H.L-i vangistuse asendamine

d. S pani üldkasuliku tööga pole põhjendatu üüdistatav lühikese aja jooksul toime kaks joobes juhtimist. Pärast esimest rikkumist kinnitas H.L , et rohkem ta midagi sellist toime ei pane. kahe juhtis ta aga uuesti Vähem kui kuu möödudes mootorsõidukit, olles alkoholijoobeseisundis. Seejuures oli alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus veelgi kõrgem. polnud tal mootorsõidukit juhtides juhtimisõigus Lisaks t ja oktoobris riivas ta ka teist sõidukit.

7. Arvestades seda ta kahetses toimepandut , et süüdistatava varasem karistus on kustunud ja kohtuistungil korduvalt, tuleb tal vangistusest ära kanda kaks kuud ja ülejäänud vangistus jääb tingimisi pooleteistaastase katseajaga täitmisele pööramata. Apellatsioon

8. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni H.L-i kaitsja vandeadvokaat Indrek Västrik, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist karistuse osas, paludes asendada vangistuse üldkasuliku tööga. Karistuse asendamata jätmise korral palus kaitsja tühistada maakohtu otsuse osas, millega H.L-ile pandi katseajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. Ringkonnakohtu määrus

9. Tallinna Ringkonnakohtu 22. juuli 2020. a määrusega jäeti apellatsioon selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 3 alusel läbi vaatamata

26 lg 3 .

10. Kohtukolleegium leidis, et maakohtu kohaldatud õigusjärelmeid pole võimalik muuta. Maakohus on süüdistatavale karistust mõistes arvestanud kõigi oluliste asjaoludega, samuti põhjendanud veenvalt, miks ei saa H.L-i vang

istust asendada üldkasuliku tööga.

11. Lisaks kordas ringkonnakohus enda varasemat seisukohta, et seadusandja tahte kohaselt peab KarS § 424 lg 2 järgi süüdi mõistetud isik kasvõi osa vangistusest reaalselt ära kandma. See tähendab, et KarS § 424 lg 2 järgi mõistetud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on välistatud. (Tallinna Ringkonnakohtu otsused asjades nr 1-19-8179 ja 1- -4203)

1-20-2476

3(4)

12. Kohtukolleegium -de 2 ja pidas veatuks ka maakohtu otsustust H.L-ile KarS § 75 lg 2 p

8 alusel lisakohustuste panemise kohta. MÄÄRUSKAEBEMENTLUSE POOLTE SEISUKOHAD Määruskaebus

13. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse H.L-i kaitsja vandeadvokaat

I. Västrik, kes taotleb vaidlustatud kohtumääruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist samale ringkonnakohtule apellatsiooni menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaitsja hinnangul leidis ringkonnakohus ekslikult, et KarS § 424 lg

2 sätestatud kuriteo eest mõiste -s tud karistuse asendamine üldkasuliku tööga on välistatud. Seadusest sellist keeldu ei tule . Järelikult ei ole ka ne põhjendatud apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu. teise astme kohtu seisukoht, et kaitsja

Prokuratuuri vastus

14. Prokuratuur palub jätta ringkonnakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

15. Riigikohus ei kahtle selles, et ringkonnakohtu oli l küllaldane alus jätta

H.L-i kaitsja apellatsioon kui ilmselgelt põhjendamatu KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. Samas ei nõustu kolleegium ja seal viidatud vaidlustatud kohtumääruse põhiosas kohtulahendites väljendatud seisukohaga, et KarS § 424 lg 2 järgi mõistetud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on alati välistatud.

16. KarS § 424 lg 4 p 1 kohaselt ei jäeta sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata aldamata jätmine osutatud sätte . Karistuse tingimisi koh mõttes tähendab karistusest vabastamist KarS § 73 või § 74 alusel. Seda järeldust kinnitab ka koos KarS § 424 lg 4 p 1 kehtestamisega nii KarS § 73 sse 1 kui ka § 74 lg

- lg -sse 1 lisatud teine lause, mis sätestab, et k e võib täielikult jätta tingimisi kohaldamata, kui aristus sama seadustiku eriosast ei tulene teisiti (vt karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 07.07.2017, 1 -d 5, 7 ja 18). sellised , nagu ) § 1 p Järelikult on eriosa sätted KarS § 424 lg 4 p 1 erinormid just KarS §-de 73 ja 74 suhtes ja seda osas, milles viimati viidatud normid lubavad jätta karistuse täielikult ka tingimisi kohaldamata.

17. Vangistuse asendamine üldkasuliku töö (KarS § 69) ei ole ga karistuse tingimisi kohaldamata jätmi , mida reguleerib karistusseadustiku 5. peatükk „Karistusest vabastamine“ ne ( ), vaid hoopis karistusseadustiku (asenduskaristus).

4. peatükis ette nähtud karistuse kohaldamise erivorm Seejuures ületab asenduskaristus oma võrdlevalt raskuselt vangistusest tingimisi vabastamist (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. juuni 2003. a otsus asjas nr 3-1-1-84-03, p 7).

Seetõttu ei tähenda v asendamine üldkasuliku töö (KarS § 69) – angistuse ga niisamuti nagu ka selle asendamine elektroonilise valve (KarS § 691) või raviga (KarS § 692) – mitte karistuse tingimisi kohaldamata jätmist, vaid üksnes karistuse kohaldamist teises ehk asenduskaristuse vormis. Järelikult ei KarS § 424 lg 4 p 1 lõike järgi mõistetud keela sama paragrahvi teise

vangistuse asendamist

üldkasuliku töö, elektroonilise valve või raviga.

18. Ringkonnakohus põhjendas enda tõlgendust seadusandja tahtega, et KarS § 424 lg 2 järgi süüdi mõistetud isik kasvõi osa vangistusest reaalselt ära Kolleegium märgib, et seaduse kannaks . tekstist seadusandja sellist tahet ei nähtu. Üksnes õiguspoliitilistele argumentidele tuginedes ei saa normi tekstist isiku õigusi kitsendavalt ulatuslikult kõrvale kalduda (vt nt Riigikohtu

1-20-2476

4(4) kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2016. 3-1-1-68-16, p 49 ja 28. oktoobri a määrus asjas nr 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-49-11, p 39). Karistusõigusnormi sisu selgitamisel tuleb esmajoones tugineda selle grammatilisele tõlgendamisele (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. oktoobri 2015. 3-1-1-68-15, p 16). a määrus asjas nr Seega olukorras, kus KarS § 424 lg 4 p 1 keelab sõnaselgelt üksnes karistuse täieliku tingimisi kohaldamata jätmise, võimalik seadusandja pole väidetavale viidates tõlgendada seda normi isikule ebasoodsas suuna välistatud on tahtele s nii, et ka karistuse asendamine, ehkki seadus ei loe viimast karistuse tingimisi ks. kohaldamata jätmise Selliseks tõlgenduseks ei saaks alust anda ka seaduseelnõu seletuskiri, sest üksnes seletuskiri ei õigusta üldjuhul seadusesätte tõlgendamist lahknevalt selle sõnalisest tähendusest (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. detsembri 2019. a otsus nr 1-18-3901/97, p 10).

19. Neil põhjustel tuleb ringkonnakohtu vaidlustatud määruse põhiosast välja jätta argument, mille kohaselt ei ole KarS § 424 lg 2 järgi mõistetud vangistust võimalik üldkasuliku tööga asendada.

20. Selle põhjendi eemaldamine ei sea aga löögi alla ringkonnakohtu vaidlustatud määruse resolutsiooni. Maakohus lähtus erinevalt teise astme kohtust arusaamast, et ka KarS § 424 lg 2 järgi mõistetud vangistus on üldkasuliku tööga asendatav, kuid asus seisukohale, et H.L-i puhul poleks asenduskaristus Seejuures tugines kohus argumentidele, mis on õigustatud. KarS § 69 kontekstis igati asjakohased (vt käesoleva määruse punkt 6). Kaitsja apellatsioonis pole ühtki sellist asjaolu, mis võiks anda alust järelduseks, et maakohus tegi menetletavas asjas KarS § 69 kohaldamata jättes kaalutlusvea või kohaldas muul põhjusel materiaalõigust lg-t 1

valesti.

Järelikult on igati nõustumisväärne ka ringkonnakohtu seisukoht, et maakohtu põhjendus vangistuse asendamata jätmise kohta on veenev ja apellandi taotlus asenduskaristuse kohaldamiseks ilmselgelt perspektiivitu.

21. Määruskaebuses pole väidetud, et pidas KrMS § 326 lg 3 mõttes ringkonnakohus eksis, kui ilmselgelt põhjendamatu H.L-ile KarS § 75 lg 2 ks ka apellandi alternatiivset taotlust

p- Kolleegium ei leia ka ise ringkonnakohtu de 2 ja 8 alusel pandud kohustuste tühistamiseks. sellisest a. järeldusest vig

22. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg st 1 ja § 361 lg 1 p - -st 3, muudab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 22. juuli 2020. a määruse põhiosa, jättes sellest välja põhjenduse, mille kohaselt KarS § 424 lg 2 järgi süüdi mõistetud isik alati kasvõi osa peab vangistusest ära kandma ja vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on välistatud. tema Muus osas leegium e jätab kol ringkonnakohtu määrus muutmata. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

23. Riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse asta

nr 16 § 1 lg te 6 ning 10 ja § -

7 lg 1 alusel rahuldab kolleegium H.L-i kaitsja taotluse määrata määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks H.L-ile

64,80 10,80 eurot). eurot (sh käibemaks

24. Olukorras, kus Riigikohus muudab vaidlustatava kohtumääruse põhjendusi, tuleb menetluskulude hüvitamise otsustamisel koosmõjus KrMS § 390 lg ga 1 kohaldada KrMS § 186 (vt Riigikohtu - kriminaalkolleegiumi 17. oktoobri 2019. a määrus nr 1-18-5023/12, p 28 koos seal toodud viidetega). KrMS § 186 lg 1 sätestab, et kui kassatsioonimenetluses tehakse üks sama seadustiku § 361 lg 1 p – -des 2 7 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Kuna kolleegium teeb menetletavas asjas KrMS - tasu kui § 361 lg 1 p s 3 nimetatud lahendi, tuleb määratud kaitsja KrMS § 175 lg 1 p s 4 nimetatud menetluskulu jätta riigi kanda. -

(allkirjastatud digitaalselt)