1-10-5942/4 · 1-10-5942/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(3)

Kriminaalasi nr 1-10-5942

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. mai 2010. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-10-5942 (10260102109)

Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Kriminaalasi Kiirmenetluses N.I süüdistus KarS § 424 järgi Prokurör Margit Luga Süüdistatav N.I

Elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel-eesti

keel, põhiharidus, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud, tõkendit ei ole kohaldatud

Kaitsja Vandeadvokaat Karl Saavo RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada N.I KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 240 päevamäära, s.o 12000 (kaksteist tuhat) krooni.

K

arS § 66 lg 1, 3 alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi 1 (üks) aasta jooksul kohustades N.I tasuma igakuiselt 25- alates 2010.a juunist ndaks kuupäevaks rahalise karistuse katteks vähemalt 1000 krooni kuus kuni kogu summa tasumiseni. Rahaline

karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011, viitenumber 4100065035.

Sisse nõuda N.I-lt menetluskuludena riigituludesse:

1)

sundraha 3263 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kolm) krooni;

2) kaitsetasu 1380 ) krooni vandeadvokaat Karl

(üks tuhat kolmsada kaheksakümmend Saavo

poolt osutatud õigusabi eest.

KrMS § 423 ja 424 alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa 1 (üks) aasta jooksul, kohustades N.I tasuma igakuiselt 05- menetluskulude ndaks kuupäevaks

katteks alates 2010.a juunist vähemalt 390 (kolmsada üheksakümmend) krooni kuus kuni

2(3)

kogu summa tasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800049874.

Menetluskuludena kaitsjale 1 lg 1

RÕS § 2 ja „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise

ulatus ja korra p 52 ja 57 alusel välja makstud tasu õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ning sõidukulu eest, kokku summas 720 krooni, jätta riigi kanda.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate

menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada ja esitada 15 päeva jooksul kirjalik apellatsioon otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et tema, olles N.I-le alkoholijoobes ( mg/l alkoholi), juhtis 02.05.2010. a kell 06.10 ühes liitris väljahingatavas õhus 0,81 ajal Jõgevamaal Torma vallas Jõgeva – mootorsõidukit ratastraktor T Mustvee mnt 25 km/l -25 reg nr 044 ET. Seega pani Toomas manas

toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Karistusseadustiku e eest taotleb § 424 järgi toimepandud kuritegud prokurör süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse , s.o 12000 krooni riigi tuludesse. 1, 3 240 päevamäära KarS § 66 lg

alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi ühe aasta jooksul. Kohustada N.I tasuma iga kuu 25- alates 00 krooni ndaks kuupäevaks kohtuotsusele järgnevast kuust vähemalt 10 kuus kuni kogusumma tasumiseni.

Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba

tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kuna süüdistataval puudu üldse mootorsõiduki juhtimise õigus, siis KarS § 50 lg 1 p 1 lisakaristust kohaldada ei ole võimalik ja see on jäetud õigesti kokkuleppest välja. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 256

5 lg 2 alusel vähendab kohus sundraha suurust poole võrra.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi

osutamise eest maks kohaselt tav tasu. RÕS § 21 lg 3 kehtestab riigi õigusabi osutamise eest

makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra advokatuuri juhatus igaks eelarveaastaks, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu. „Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi

kulude (edaspidi kord) on kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse hüvitamise ulatus ja kord“

15.12.2009.a otsusega. Eelnimetatud korra punkti 14 kohaselt on riigi õigusabi korras määratud

kaitsjale tasutud menetlustoimingutes osalemise tasud kriminaalasja kohtueelses menetluses

osalemise eest vastaval menetlustoimingute arvule, Korra punktide 24 ja 25 alusel istungil t

3(3) osalemise eest iga poole tunni kohta ja lisaks Korra punkt 52 alusel tasu riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest alusel riigi õigusabi ning Korra punkt 57 osutamisega seoses kantud sõidukulud. Kokku on kaitsjale väljamaksmisele määratud 2100 krooni. Kohus leiab, et süüdimõistetult tuleb riigituludesse õigusabi eest sisse nõuda vaid kaitsjale menetlustoimingutes ja kohtuistungil osalemise eest makstavad tasud, s.o kokku 1380 krooni (3x350 kr + 100 kr = 1150 kr + 20%, s.o 210 kr = 1380 kr). Tasu, mis on kaitsjale makstud Korra p-de 52 ja 57 alusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ja õigusabi osutamisega seoses kantud

sõidukulude eest, tuleb jätta riigi kanda. Kehtiva korra kohaselt riigi õigusabi korras kaitsja määramisel puudub süüdistataval võimalus kaasa rääkida või avaldada arvamust otsustuse üle,

millega talle määraratakse Jõgeval menetlustoimingu läbiviimiseks kaitsja teisest linnast (antud

juhul Tartust), millega kaasneb täiendavaid kulusid (antud juhul 720 kr). Nimetatud kulusid ei kaasneks, kui kaitset teostaks samast linnast määratud kaitsja. Antud olukord seab ilmselgelt need

süüdistatavad põhjendamatult halvemasse olukorda, kui need, kellele osutavad õigusabi samas linnas paiknevad õigusabi osutajad.

Arvestades süüdimõistetu sissetulekuid ja asjaolu, et tal on igakuiselt vajalik tasuda ka rahalist

karistust, peab kohus võimalikuks kohaldada KrMS § 423 ja 424 sätteid ning rahuldada taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks.

Kohtunik