2-19-6089/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2020.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-19-6089

Tsiviilasi

Ü. K.i (K.) hagi T. K.i (K.) vastu 755,88 euro nõudes

Tsiviilasja hind

755,88 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Ü. K. (isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Senny Pello

(e-post: senny.pello@concordia.ee)

Kostja: T. K. (isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Kostja lepinguline esindaja: Peeter Malve (e-post:

info@amantese.ee)

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

lihtmenetlus

1. Jätta läbi vaatamata Ü. K. hagi kriminaalmenetluse lõpetamise määruse

tühistamiseks.

2. Ü. K. hagi T. K. vastu kahju hüvitamiseks rahuldada osaliselt.

3. Välja mõista T. K.’lt Ü. K. kasuks kahju hüvitis summas 667 eurot ja viivised

summas 33,38 eurot.

4. Jätta rahuldamata Ü. K. hagi viiviste summas 55,58 eurot nõudes.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta kostja T. K. kanda.

Edasikaebamise kord

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud loa edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada

apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates

kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Hagiavalduse kohaselt 20.augustil 2017 ründas kostja hagejat Xxxx vastas asuval sillal

tekitades hagejale füüsilist valu, näkku marrastused ning lõhkudes ära hageja

hambaproteesid. Hageja helistas koheselt politseisse ja ka kiirabisse. Hageja nõue on kostja

vastu ründamisest tekkinud hambaravi kulude katmine. 01. augustil 2018 sai hageja

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse (kriminaalasi nr.xxxx), milles on otsus, et hageja

tsiviilhagi summas 667 eurot jätta läbi vaatamata. Antud dokumendi uuesti läbilugemisel

avastas hageja, et seal on puudulik ja vale info. Kahtlustatava T. K.'i isikukood on vale.

Määruses on kahtlustatava nime juures asuvaks isikukoodiks xxxx kuid T. K.'i korrektne

isikukood on xxxx. Määruse punktis nr.8 on ka kahtlustatava nimi vale. Määruse punktis

nr.8 on kirjutatud kahtlustatava nimeks T. K., kuid õige nimi on T. K.. Hageja loeb

kriminaalasja lõpetamise määrust õigustühiseks ning nõuab endiselt T. K.'ilt hambaravi

kulude katmist 667 eurot ja viiviseid seisuga 19.04.2019 summas 88,88eur. 19.04.2019

seisuga on hageja nõue kostja vastu kokku summas 755,88eur.

Kostja vastuväited

2. Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu.

3. Kostja vastuväidete kohaselt 19.augustil 2017 23:30-23:40 sooritas kostja stardirevolvrist

3-4 lasku Xxxxs verandal. Samas soovis külalistele head Vabariigi taasiseseisvumispäeva.

20. augustil umbes 2 tundi peale laskusid helistas hageja, külavanem ja küsis, mis

valanguid ta laseb. Kostja vastas, valangutest ei tea midagi, aga öise tülitamise eest vanasti

anti kerepeale. ,,Tule anna, tule sillale,“ ütles hageja. Sild talust 45-50m. Kostja äratas oma

poja T. ja palus, et tuleks talle tunnistajaks. Samas selgitas, et tema ei sekkuks, ainult

jälgiks. Kostja teadis, et xxxx Ü. K. võib olla agressiivne ja teda rünnata. Kostja kohtus

hagejaga sillal umbes 5-10 min möödudes. Kostja selgitas hagejale, mis tegelikult oli

toimunud ja valangutest ei tea ta midagi. Hageja ütles, et teab, mis on valangud ja jäi oma

arvamuse juurde. Mõttetu vaidluse lõpetamiseks kostja ütles: Ära käi mind sillal luuramas.

Hakka minema kas vasakule või paremale ja rohkem kostja hagejat näha ei taha. Miski

murdus hagejas ja ta hakkas karjuma: Kes sa niisugune oled, kelleks sa ennast pead – Käin

kus tahan ja millal tahan. Ootamatu füüsilise ründe peatamiseks hageja poolt, lõi kostja

hagejat näo piirkonda. Veidi toibunud jooksis hageja ähvardades ja sajatades minema.

Kostja leiab, et juhtunu oli kostja poolt hädakaitse. Kostja tunnistab, et ei pea oma

reageerimist ainuõigeks. Kahetsusväärne, et hagejale lõppes kõik raskete tagajärgedega.

Kahjuks ei osanud tekkinud olukorda lahendada teisiti. Kõik toimus nii kiiresti ja ei olnud

etteaimatav.

4. Kostja palub jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt hüvitise summas 667,00 eurot ja viivise

väljamõistmiseks, jätta rahuldamata hageja nõue määruse tühistamise kohta ja jätta asja nr

xxxx lõpetamise määrus kehtivaks. Menetluskulude jaotamisel jätta kõik hageja ja kostja

menetluskulud hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjendused

Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tühistamise nõue

5. Hageja on hagiavalduses esitanud nõude kriminaalmenetluse lõpetamise määruse

tühistamiseks. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul,

kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või

eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada. KrMS § 2017 lg 1 kohaselt kannatanu võib esitada kaebuse

prokuratuurile käesoleva seadustiku § 199 lõikes 1 või 2 sätestatud alustel

kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale. Seega KrMS määrab kindlaks täpse korra,

kuidas saab kannatanu prokuratuuri määrust vaidlustada. Kohus märgib, et tsiviilasjas ei

ole võimalik sellise nõudega hagi läbi vaadata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi

kriminaalmenetluse määruse tühistamiseks läbi vaatamata kuna hagiga ei ole hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alt3).

Hageja kahju hüvitamise nõue

6. Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid

kogumis

leiab,

et

hagi

kahju

hüvitamise

nõudes

tuleb

rahuldada

osaliselt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse

üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

7. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt 20. augustil 2017 ründas kostja hagejat Xxxxs

vastas oleval sillal tekitades hagejale füüsilist valu, näkku marrastused ning lõhkudes ära

hageja hambaproteesid. Hageja on esitanud kostja vastu varalise kahju hüvitamise nõude.

Hageja palub kostjalt välja mõista varalise kahju hüvitise summas 667 eurot, mis seisneb

lõhutud hambaproteeside maksumuses. Kostja ei välista seda, et tema poolt sooritatud ühe

käelöögi tagajärjel võis hageja hambaprotees puruneda, kuid kostja leiab, et ta tegutses

hädakaitse seisundis, mistõttu kostja ei vastuta hagejale tekkinud kahju eest. Kostja ei

vaidle vastu hagejale tekkinud varalise kahju suurusele.

8. Kohus peab esmalt vajalikuks märkida järgmist seoses asjaoluga, et hageja ei ole oma nõuet

kvalifitseerinud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-106-13 p-s 18 öelnud, et hageja nõude

kvalifitseerimine ja õige seaduse kohaldamine on kohtu ülesanne. Nimelt ei ole kohus

tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-st 7 seotud hageja poolt

õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne

tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-69-12 p 13, 3-2-1-62-

09 p 13, nr 3-2-1-147-08 p 11, nr 3-2-1-57-13 p 10).

9. Antud juhul on hageja esitanud asjaolud, mille pinnalt on kohtul võimalik tuvastada, et

hageja nõue on kvalifitseeritav kahju hüvitamise nõudena võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043

ja VÕS § 1045 lg 1 p 2alusel. Nimelt hageja väidab, et kostja ründas hagejat tekitades

hagejale füüsilist valu ja lõhkudes ära hageja hambaproteesid. VÕS § 1043 kohaselt teisele

isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju

hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui

kannatanule tekitati kehavigastusi.

10. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-80-13 p-s 15 märkinud, et VÕS § 1043 alusel nõude

rahuldamise üldise eeldusena peab hageja tõendama esmalt kostja käitumise

õigusvastasuse, endal kahju tekkimise ning põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel. Nende

eelduste tõendamisel vabaneb kostja VÕS § 1050 lg 1 järgi vastutusest, kui ta tõendab, et ei

esine ühtegi seaduses sätestatud (eelkõige VÕS § 1045 lg 2 p-des 1–4) õigusvastasust

välistavat asjaolu või et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Lisaks viitab kostja VÕS §-le

1045 lg 2 p 3, mille kohaselt ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja

tegutses hädakaitseseisundis.

11. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja lõi 20. augustil 2017 Xxxx vastas oleval

sillal toimunud kohtumisel hagejat rusikaga, mille tulemusena purunesid hageja

hambaproteesid ning hambaproteeside parandamine läks hagejale maksma 667 eurot. Kahju

suuruse tõendamiseks on hageja esitanud ka hambaravi kulusid tõendavad kviitungid (tlk

71). Seega on tõendatud, et kostja oma käitumisega kahjustas kostja hageja tervist, mis

seisneb hageja hambaproteeside purunemises.

12. VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline

kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ja lg 3 sätestab, et otsene

varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara

halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju

tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud

kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju

kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 130 lg 1 järgi

isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise

kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud

kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest

töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste

majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.

13. Hagejal on tekkinud varaline kahju VÕS § 128 lg-te 2 ja 3 ning § 130 lg 1 tähenduses

hambaproteeside parandamise maksumuse näol summas 667 eurot, mille tekkimise eest

kaitseb hagejat VÕS § 1045 lg 1 p 5.

14. Kohus leiab, et hagejal tekkinud kahju hambaproteeside parandamise vajaduse ja kostja

käitumise vahel esineb põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 järgi. Kui kostja ei oleks hagejat

vastu nägu rusikaga löönud, ei oleks hageja hambaproteesid kahjustada saanud ja hageja ei

oleks pidanud käima korduvalt hambaarsti juures ja hambaproteese parandada laskma.

15. Kostja väidab, et kahju tekitamine ei ole õigusvastane VÕS § 1045 lg 2 p 3 alusel, sest

kostja tegutses hädakaitseseisundis. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 140

sätestab, et hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud

hädakaitse piire. Hädakaitse piiride mõiste on sätestatud KarS § 28 lg-s 2. Selle sätte järgi

ületab isik hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset

vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta tekitab ründajale

kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju. Isik, kes väidab, et ta tekitas kahju

hädakaitse seisundis, peab VÕS § 1045 lg 2 p 3 järgi tõendama ka selle, et ta ei ületanud

hädakaitse piire (RKTKo 3-2-1-72-12, p 11).

16. Kriminaalmenetluses kahtlustatava T. K. 20.08.2017 ülekuulamise protokolli kohaselt on

kostja andnud järgmiseid ütluseid: „Ü. ülbitses ja kutsus mind silla peale juttu rääkima. Sild

asub minu maja vahetus läheduses, kuna otse minu maja juures on Xxxx jõgi. Mina

nõustusin ja läksin koos oma pojaga T. K. silla juurde. Mina võtsin kaasa taskulambi, kuna

välja oli pime. Jõudsin silla juurde Ü. veidi varem, kuna Ü. kodu asub 150 m kaugusel

sillast. Meil oli Ü.ga sõnavahetus, kuid siis mina ütlesin temale, et oleme rahulikud ja

läheme nüüd laiali, kuid tema oli vihane. Ma hoidsin taskulampi käes ja valgustasin Ü.t, et

näha mida tea võib teha, kuna teadsin, et Ü. on äkilise iseloomuga ja kord tahtis mu tütre

pojale kallale minna ja Ü. oli rääkinud, kuidas ta seal andis ühele ja teisele peksa. Üks

moment märkasin, et Ü. oli juba minu ees ja tegi liigutust nagu tahaks mind rünnata ning

ma lõin teda rusikaga näkku. Ü. ütles, et ta ei jäta seda nii ja läks kodus poole (tlk 67

pöördel). Kriminaalmenetluseses tunnistaja T. K. 24.04.2018 ülekuulamise protokolli

kohaselt on tunnistaja andnud järgmised ütluseid: „Seejärel isa ütles, et Ü. helistas, kes on

külavanem, ja soovis silla peal kokku saada. Isa palus, et tuleksin temaga kaasa. Meie

võtsime taskulampe ja suundusime silla poole, mis asub majast umbes 25 meetri kaugusel.

Isa jõudis sillani samaaegselt Ü.ga ja mina jäin veidi eemale seisma. Ü. oli agressiivselt

meelestatud ning süüdistas isa hobuste laiali hirmutamises ja isa selgitas vastu, et see ei ole

võimalik, kuna stardipüstoli paugud ei kõla nii kõvasti, et hobused nende peale ehmataks.

Isa ütles Ü.le, et too ei jamaks ja pakkus laiali minna, Ü. oli agressiivse hääletooniga ja

teatas, et kas tema siis ei või silla peal olla ja hakkas sammuma isa suunas ning mingi

hetkel nad oli väga lähedal kohakuti. Isa aimates ohtu, selle tõttu, et Ü. liikus tema suunas

käed ees ning kontakt oli juba väga lähedane, lõi ühe korra Ü.le näkku. Ü. ütles isale: “seda

sa veel kahetsed!“ ja astus eemale. Seejärel mina ja isa läksime koju ja umbes kella viie ajal

kohale tulid kiirreageerijad ja viisid isa ära“ (tlk 70). 20.08.2017 on patrullpolitseinik S. B.

teinud ettekande, mille kohaselt 20.08.2017 olles patrullis AP 3684 koos patrullpolitseinik

A. M.’ga, saime kell 01:30 väljakutse aadressile Xxxx, kus ootab kannatanu Ü. K., kellel

oli eelnevalt toimunud naabriga konflikt, mille käigus naaber T. K. lõi Ü.t paremale näo

piirkonda rusikaga. Kell 01:55 jõudsime kohale koos kiirabi ekipaažiga. Kiirabi fikseeris

Ü.l vigastused paremal pool lõua piirkonnas marrastuse ja muhk, paremal pool ülemine ja

alumine hammas pooleks, kannatanu üle kuulatud. Konflikt oli saanud alguse sellest, et T.

K. tulistas 6-7 korda relvast õhu, mis hirmutas kõrval koplis olevaid hobuseid. Ü. K.

helistas ja uuris miks naaber seda tegi, mille peale T. K. kutsus Ü. K. enda juurde, Jõe talu

juures avalikul teel T. K. ründas Ü.t. T. nähtavad vigastused puudusid visuaalselt, samuti T.

tunnistas tulistamist ja Ü. loomist (tlk 72 a).

17. Kohus leiab, et kriminaalmenetluses kahtlustatava (kostja) ja tunnistaja antud ütlused ning

Politsei- ja Piirivalveameti Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseiniku S. B.e ettekanne

sedastavad riimuvalt tüli tekkimise asjaolud – kostja lasi (stardi)relvast, hobused ehmatasid

laskudest ja jooksid laiali, hageja helistas kostjale ja kutsus kokku saama. Kostja antud

ütlused ja tunnistaja antud ütlused riimuvad osas, et Ü. K. helistas kostjale öösel pärast

kella 00.00. Ettekande kohaselt sai politsei patrull väljakutse kell 01.03. Kostjale esitatud

süüdistuse kohaselt lõi ta hagejat kella 01.25 ajal. Samuti riimuvad kostja ja tunnistaja

kriminaalmenetluses antud ütlused osas, et hageja oli kohtudes agressiivselt meelestatud,

tekkis sõnavahetus, kostja tahtis tüli lõpetada ja rahulikult laiali minna, hageja kõndis

kostjale lähemale ja seisis tema ees. Kostja järeldas hageja liigutusest, et viimane tahab teda

rünnata ning lõi esimesena hagejat rusikaga näkku. Tunnistaja nägi eemalt, et kostja lõi

enesekaitseks hagejat.

18. T. K. esitati kahtlustus karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 1 järgi. Põhja

Ringkonnaprokuratuuri 01.08.2018 määrusega ringkonnaprokurör Natalja Vester lõpetas

kriminaalasjas nr xxxx menetluse kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 199 lg 1 p 1, §

200 ja § 206 alusel. Kriminaalmenetlus lõpetatakse kui puudub kriminaalmenetluse alus

(KrMS § 199 lg 1 p 1, § 200). Kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine

kriminaalmenetluse ajendis (KrMS § 194 lg 2). Kostja suhtes lõpetati kriminaalmenetlus

kuriteokoosseisu puudumise tõttu mitte oportuniteediga (avaliku huvi puudumine,

ebaoluline kahju) (tlk 7-7 pöördel).

19. Kohus leiab, et kostja lõi hagejat vähemalt kaudse tahtlusega – ta pidas võimalikuks ja

möönis, et rusikaga löök näkku võib põhjustada tervisekahjustuse või valuaistingu. KarS §

28 annab hädakaitse mõiste. Isik on hädakaitse seisundis kui ta tõrjub vahetut või vahetult

eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja

õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta

kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe

ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju

tekitab. Võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole ei välista

õigust hädakaitsele.

20. Hädakaitse olemasoluks järgi tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund, s.o vahetu või

vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu. Ründe

olemasolu ja selle lõpuhetke tuvastamine sõltub faktilistest asjaoludest ja lähtub objektiivse

kõrvaltvaataja

seisukohalt

teo

toimepanemise

ajal

(nn

ex

ante

hindamine).

Hädakaitseseisundi tuvastamise järel tuleb edasi kontrollida kaitsetegevuse vastavust KarS

§ 28 nõuetele ja hädakaitse piiride ületamist KarS § 28 lg 2 tähenduses. Kaitsetegevus

seisneb ründaja õigushüve kahjustamises ründe tõrjumiseks. Kaitsetegevuseks valitud

vahend peab olema sobiv ründe lõpetamiseks ehk ründe lõplikuks tõrjumiseks, kuid samas

ka säästvaim vahend selle eesmärgi saavutamiseks. Kaitsetegevus peab olema kantud

kaitsetahtest, s.t kaitsja peab aru saama, et ta viibib ja tegutseb kaitseolukorras, ning

lähtuma sellest oma tegevuses. Kui süüdlase tegevus ei ole kaitsetahtest kantud, ei saa

rääkida ka õigusvastasust välistava asjaolu esinemisest KarS § 28 lg 1 mõttes ega

hädakaitse piiride ületamise võimalikkusest. (RKKKo 3-1-1-71-14, p 8).

21. Hageja oli osalt kostja tegevuse tõttu olukorras, kus tema hobused jooksid laiali ning hageja

vastutas nende eest. Hageja pidi olukorra lahendama, kuid võttis inimlikult ebasobiva

verbaalselt ründava positsiooni. See aga ei õigusta kostja tegevust. Kostja ütlustest ei nähtu

ja tunnistaja T. K. kriminaalmenetluses antud ütlused ei kinnita, et kostja oli

hädakaitseseisundis. Kuuldused hageja isiku kohta, hageja agressiivne hoiak kohtumisel ja

hageja seismine kostja lähedal ees ei ole piisav, et jaatada võimalikku eesseisvat rünnet.

Kostja ei selgita, millest ta järeldas eelseisvat rünnet. Kohtu hinnangul ei olnud esitatud

tõenditele tuginedes kostja hagejat rünnates hädakaitse seisundis.

22. Isegi, kui kostja oleks olnud hädakaitseseisundis, siis kostja kaitsetegevus (rusikaga löök

näkku) ei olnud sellises olukorras kohtu hinnangul sobiv kaitsevahend selle intensiivsuse

tõttu. Kahtlustuse sisu kohaselt T. K. lõi Ü. K.i rusikaga lõua piirkonda, mis põhjustas

kannatanule füüsilist valu ja kehalisi vigastusi. Vastavalt 20.08.2018 kell 02.15 koostatud

isiku läbivaatuse protokollile ülemise parema hamba murd, alumise parema hamba murd,

parema lõua poole marrastus ja muhk. Kiirabikaardi anamneesi kohaselt eemaldunud tükk

suulae proteesi ülemisest 2 hambast ja tükk alumisest hambast. Paremal alalõual 1cm x 0,5

cm muhk, marrastus (tlk 4-6). Sellega tekitas kostja hagejale üleliigset kahju. Hageja

helistas enne kohtumist kostjale ja oli agressiivselt meelestatud. Kostjal oli võimalik

loobuda kokkusaamisest hagejaga öösel ehk vältida rünnet enda suhtes. Kostja tekitas

hagejale vähemalt kaudse tahtlusega üleliigset kahju ning olukorras, kus ta sai vältida

kokkupõrget.

23. Seega ei ole leidnud kohtule esitatud tõenditega tõendamist, et kostja oleks tekitanud

hagejale kahju tegutsedes hädakaitse seisundis.

24. Kostja ei ole tõendanud endal süü puudumist VÕS § 1050 lg 1 tähenduses.

25. Eeloodust tulenvalt tuleb rahuldada hageja kahju hüvitamise hagi ja kostjalt hageja kasuks

välja mõista kahju hüvitis summas 667 eurot.

Hageja viivise nõue

26. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivised summas 88,88 eurot. Hageja on

arvestanud viivist perioodi 20.08.2017-19.04.2019 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Kostja vaidles hageja viivise nõudele vastu. Kostja leiab, et viivise nõue

on alusetu, sest hagist ei nähtu, et kostja oleks hageja kahjust ja nõudest enne hagi esitamist

üldse midagi teadnud.

27. VÕS § 82 lg 7 kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda

kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja

möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka

võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva

paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.

28. Kohus leiab, et kostja seisukoht, justkui ei oleks kostja teadnud enne hagi esitamist hageja

hammaste purunemisest ja hageja nõudest kahju hüvitamiseks, on ümber lükatud kohtule

esitatud tõenditega. Asjaolu, et hageja üleval paremal murdus hammas ja paremal all

murdus hammas, oli kostjale teada juba 20.08.2017.a., kuna seda on selgitatud kostjale

kahtlustatavana ülekuulamise protokollis (tlk 57-68). Nimetatud hageja kahtlustuses

kirjeldatud vigastused fikseeris politsei ja kiirabi 20.08.2017.a. sündmuskohale jõudes ning

selle kohta koostas 20.08.2017.a. patrullpolitseinik S. B. ettekande (tlk 73a). Samuti esitas

hageja 01.03.2018.a. hambaravikviitungid ja kriminaalasjas tsiviilhagi nõude 01.03.2018.a.

(tlk 71-72). Seega oli kostja teadlik hageja nõudest juba kriminaalmenetluse toimumise

ajal. Samas ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohata, millal täpselt kostja sai teada

hageja kahju hüvitamise nõudest. Hageja on esitanud kriminaalmenetluses kostja vastu

kahju hüvitamise hagi 01.03.2018. Seega ei saanud kostja kohustus hagejale tekkinud

kahju hüvitamiseks olla jõudnud sissenõutavaks 20.08.2017, sest hageja ei olnud selleks

ajaks veel kostjale oma nõuet esitanud. Kohus peab eluliselt usutavaks, et kostja võis

hageja kahju hüvitamise nõudest teada saada 20 päeva pärast kriminaalmenetluses

hagiavalduse esitamist, st 20.08.2018. Seega on hageja viivise nõue kohtu hinnangul

põhjendatud alates 21.08.2018.

29. VÕS § 113 lg 1 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 kohaselt kui kohustuselt

tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa

Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär

enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Alates juulis 2018 kuni jaanuarini 2020 on intressimäär 0%. Seega on viivisemäär 8 %.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuselt 667 eurot viivised

ajavahemiku 21.08.2018 -19.04.2019 eest summas 33.38 eurot (vt viivisekalkulaator.ee).

30. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks

välja kahju hüvitise summas 667 eurot ja viivised 33,38 eurot. Kohus jätab rahuldamata

hageja viivise nõude summas 55,58 eurot.

Menetluskulude jaotus

31. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele peaaegu täies ulatuses, siis tuleb

menetluskulud jätta kostja kanda.

32. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse

jõustumisest alates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 25.11.2021 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 14.10.2020 kohtuotsus.