1-20-5982/7 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U J.Q S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus J.Q tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2020, Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-5982 (202740000 ) Kohtukoosseis kohtunik Rajar Miller Kohtuistungi sekretär Liina Lõhmus Kriminaalasi J.Q süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Agnes Ollema-

Barndõk Süüdistatav J.Q, isikukood XXX,

Kaitsja riigi õigusabi korras määratud kaitsja Andres Tamm Kohtuistungi toimumise aeg 14.10.2020 RESOLUTSIOON Juhindudes

KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311 ja § 313, kohus otsustas: 1. da J.Q kuriteos

424 lg 2 Süüdi tunnista KarS § järgi ja mõista karistuseks vangistus .

1 (üks) aasta 2.

360 (kolmsada KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 1 (üks) aasta, s.o kuuskümmend) päeva vangistust üldkasuliku tööga 360 (kolmsada kuuskümmend) tundi.

2.1. J.Q-l tuleb temale määratud tundi üldkasulikku tööd ära teha (kaheksateistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

2.2. KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 määrata, et teostab üldkasulikku tööd

alusel J.Q Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõike 1 punktidest 1- :

6 tulenevaid kontrollnõudeid

2.2.1. elama oma alalises elukohas: vvvvvvvvvvvvvv

2.2.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

2.2.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

2.2.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

2.2.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

Kriminaalasi nr 1-20-5982 2(4)

2.2.6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2.3. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrab kohus, et üldkasuliku J.Q on kohustatud töö tegemise tähtaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi.

KarS § 69 sätestab ui süüdlane hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi , et k kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades KarS § 69 lg 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. Kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lg 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. 3. J.Q-lt KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahend, milleks on J.Q-le kuuluv vara -

sõiduauto Audi A4 registreerimismärgiga ), mis käesoleval ajal asub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kuressaare piirivalvekordoni hoiuplatsil asukohaga Roomassaare tee 1C Kuressaare. 3.1.

KarS § 85 lg 1 kohaselt läheb konfiskeeritu riigi omandisse. Riigivaraseaduse § 7 lg 5 p 2 alusel antud Siseministeeriumi volituse kohaselt on kohtuotsusega konfiskeeritud vallasvara valitsejaks Politseija Piirivalveamet.

3.2. Kohtu lahend konfiskeerimise kohta toimib enne selle

jõustumist käsutamiskeeluna (KarS § 85 lg 3).

3.3. Konfiskeeritud vara võõrandamise ja hävitamise kulud tasub süüdimõistetu või kolmas isik (KrMS § 421 1 lg 2). 3.4. -le 421 Juhindudes KrMS §

1 lg 1 saata jõustunud kohtuotsuse koopia konfiskeeritud vara valitsema volitatud asutusele Politseija Piirivalveamet. 4.

180 lg 1 KrMS § alusel välja mõista J.Q-lt riigituludesse menetluskulud: vastavalt 4, 6, 9 KrMS § 175 lg 1 p sõiduki teisaldamiskulud summas 174,96 eurot ja KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamisega kaitsjatasu osaliselt, s.o summas 105,60 eurot ja KrMS

, s.o 438,00 eurot. § 179 lg 1 p 2 ette nähtud sundraha vähendatud ulatuses Kokku on J.Q-lt riigituludesse eurot välja mõistetav menetluskulu 718,56 (seitsesada kaheksateist eurot 56 senti).

5. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda kaitsjatasu kohtueelsest ja kohtumenetlusest kokku sumas 138,00 eurot. 6. 718,56 eurot tuleb J.Q-l tasuda ositi igakuiste Väljamõistetud menetluskulu osamaksetena 12 (kaheteist) kuu jooksul, igakuise maksega 59,88 eurot. Igakuine makse tasuda hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks. Esimene menetluskulude osamakse teostada hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr: EE351010052031000004 (SEB Pank AS) või arveldusarvele nr: EE502200221014193355 (Swedbank AS) või arveldusarvele nr: EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), kohus viitenumber 99920700044936. Selgituseks tuslik on märkida maksekorraldusele

märkida: „menetluskulud, “. Kui rahalised nõuded pole J.Q , kr asi 1-20-5982

Kriminaalasi nr 1-20-5982 3(4)

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

7. Kohtuotsus saata süüdistatava ja prokurörile, kohtuotsuse jõustumisel Tallinna le, kaitsjale Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonnale ja Politseija Piirivalveametile. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 318 lg lõikele 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki

2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUD Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse J.Q selles, et tema, omades kuriteo toimepanemise ajal karistatust Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 05.11.2015 kohtuotsuse järgi, mille alusel teda karistati mootorsõiduki joobes juhtimise toimepanemise eest KarS § 424 järgi vangistusega 4 kuud tingimisi katseajaga 18 kuud ehk kuni 04.05.2017, seega varem mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toime pannud isikuna, kelle karistatus on käesolevaks ajaks kustunud, juhtis vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, millega pani toime Liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, 10.04.2020 kella 12.14 ajal Saare maakonnas Muhu vallas Rootsivere-Koguva tee 1. kilomeetril endale kuuluvat mootorsõidukit - xxxxx sõiduautot Audi

– isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 seerianumbriga ARAF0019 (taatlustunnistuse nr TTRC-20/00040) mõõtes alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus 1,11 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,10 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,01 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis J.Q mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellise tegevusega J.Q , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis ning kuriteo toimepanemise ajal ka isikuna, kes on varem samalaadse kuriteo toime pannud, pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOKKULEPPE SISU JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS

1. Kooskõlas süüdistatava kaitsja ja prokurör .2020 sõlmitud

J.Q , tema i vahel 26.08 kokkulepega kohtus J.Q

424 lg 2 taotleb prokurör süüdimõistmist KarS § järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 1 (üks) aasta KarS §

69 lg 1 alusel asendatakse mõistetud vangistus 1 päeva vangistust üldkasuliku aasta, s.o 360 tööga ja määratakse, et J.Q-le määratud tundi üldkasulikku tööd tuleb

360 tundi

ära teha kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Määrat akse, et J.Q teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1-

Kriminaalasi nr 1-20-5982 4(4)

6 tulenevaid kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata , et süüdistatav kse J.Q on kohustatud üldkasuliku töö teostamise tähtaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kuna on piisav ja põhjendatud alus arvata, et juhtimisõigust mitteomav J.Q paneb samalaadseid liiklussüütegusid toime ka edaspidi, sest leebemad meetmed pole suutnud teda mõjutada uutest analoogilistest süütegudest loobuma, konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel tahtliku süüteo toimepanemise vahend, milleks on süüdistatavale J.Q-le kuuluv vara – sõiduauto Audi A4 ), mis käesoleval ajal asub Kuressaare xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx piirivalvekordoni hoiuplatsil asukohaga Roomassaare tee 1C Kuressaare. Kuna süüdistatav on väikese sissetulekuga töövõimetuspensionär, siis KrMS § 180 lg 3 alusel jäetakse riigi õigusabi tasu ja sundraha 50 % ulatuses riigi kanda ning määrata, et süüdistatavalt kuulub väljamõistmisele: sõiduki teisaldamiskulud summas 174,96 eurot, sundraha summas 438 eurot ja riigi õigusabi tasu summas 105,60 eurot. Riigi kanda jäetakse riigi õigusabi tasu 50% ulatuses kohtueelsest menetlusest, s.o 105,60 eurot ja riigi õigusabi tasu kohtumenetlusest. KrMS § 180 lg 3 sätetele tuginedes menetluskulude tasumise võimalust 12 kuu jooksul.

2. Kohtuistungil avaldas J.Q , saab enda b et sõlmitud kokkuleppest aru ja nõustu kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega. Konfiskeerimise olemus ja toime on arusaadavad. Samuti kinnit b kokkulepe juurde, andis v as, et jää abatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahe t ning soovis ja kaitsja , et kohus teeks just sellise otsuse, nagu kokkuleppes kirjas. Prokurör toetasid t, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. sõlmitud kokkulepe MAAKOHTU SEISUKOHT JA

PÕHJENDUSED

3. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkulepe sõlmimine vastab tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud tema

kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista J.Q süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista talle kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kohus leiab, et KarS § 83 lg 1 alusel tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, J.Q-le kuuluva sõiduauto, konfiskeerimine on põhjendatud, kuna on piisav ja põhjendatud alus arvata, et J.Q paneb samalaadseid liiklussüütegusid toime ka edaspidi, sest leebemad meetmed pole suutnud teda mõjutada uutest analoogilistest süütegudest loobuma. Kohtu veendumust toetab asjaolu, et lisaks mootorsõiduki korduvalt joobeseisundis juhtimisele, puudus J.Q-l samaaegselt J.Q on kinnitanud, et saab ka mootorsõiduki juhtimisõigus. konfiskeerimise tähendusest aru ja nõustub sellega.

4. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Süüdistatav on võtnud kokkuleppega kohustuse tasuda KrMS § 175 lg 1 p 4,6, 9, §

179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1 alusel välja mõistetavad menetluskulud sundraha, kaitsjatasu ja sõiduki teisaldamise kulu. Kuna on väikese sissetulekuga töövõimetuspensionär J.Q , on põhjendatud jätta KrMS § 180 lg 3 alusel vastavalt kokkuleppele kaitsjatasust kohtueelsest

Kriminaalasi nr 1-20-5982 5(4)

menetlusest 50 % ja kaitsjatasu kohtumenetlusest kogu ulatuses riigi kanda ja mõista süüdistatavalt välja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha vähendatud, s.o ½, ulatuses. Kohtumenetluses lisanduv ja riigi kanda jäetav kaitsjatasu on 32,40 eurot. ppe olulised osised ning kohtul Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkule puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Koos 50 % ulatuses kaitsjatasuga kohtueelsest menetlusest, sõiduki teisald vähendatud amise kulu ja sundrahaga kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 718,56 eurot. Vastavalt karistuskokkuleppes esitatule ja taotlusele määrab kohus KrMS § 180 lg 3 sätetele tuginedes menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul igakuiste osamaksetega, mis tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks. (allkirjastatud digitaalselt) Rajar Miller kohtunik