2-20-11058/14 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Narva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Angelina Abol Otsuse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2020, Narva Tsiviilasja number 2-20-11058 Tsiviilasi A K hagi S K vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

Hageja: A K (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja advokaat Andrei Matvejev (e-post andrei.matvejev@sillar.ee) Kostja: S K (isikukood XXX, viibimiskoht XXX) 1. Lahutada A K (isikukood XXX) ja S K (isikukood XXX) abielu, mis on registreeritud 13. septembril 2017 aastal, Jõhvi notar K J poolt. 2. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest. 3. Taastada A K abielu eel kantud perekonnanimi Z . A K nimeks jääb pärast kohtuotsuse jõustumist A Z . 4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Toimetada otsus kätte pooltele ning peale jõustumist Narva Linnakantseleisse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud A K esitas Viru Maakohtule 31.07.2020 S K vastu hagi, milles palub lahutada poolte abielu. Hagiavaldusest ning sellele lisatud tõenditest nähtub, et poolte abielu sõlmiti 13.09.2017, Jõhvi notar K J poolt. Rohkem kui aasta tagasi poolte kooselu lõppes, abielusuhted on pöördumatult lõppenud, abielu taastada ei ole võimalik. Hageja palub poolte abielu lahutada ja taastada tema abielu eel kantud perekonnanimi Z .

Kohtuistungil teatas hageja, et tema soov abielu lahutamiseks on kindel, leppimisaega ei soovi. Pooled on eraldi elanud pea kaks aastat. Pooltel ei ole ühisvara ega ühiseid alaealisi lapsi. Kostja kirjalikust seisukohast nähtub, et ta ei ole abielu lahutamise vastu. Kuivõrd hageja ei ole abielu lahutamise küsimuses tema poole kohtuväliselt pöördunud, tuleb menetluskulud jätta

2 hageja kanda. Kohtuistungil teatas kostja, et ta on abielu lahutamisega nõus. Kostja leppimisaega ei soovi.

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus, kuulanud pooled ära ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Toimiku materjalidest nähtub, et poolte abielu on sõlmitud 13.09.2017, Jõhvi notar K J poolt. Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik.

Toimiku materjalidest ja hageja poolt antud seletustest nähtub, et poolte vahel abielulised suhted lõppesid pea kaks aastat tagasi, hageja ei soovi abielu jätkata ega abielulisi suhteid taastada. Pooled koos ei ela. Hageja leppimisaega ei soovi. Kostja on samuti nõus abielu lahutama, leppimisaega ei soovi.

Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on lõppenud, poolte kindel soov on abielu lahutada, abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte arvates ei ole võimalik abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui abikaasad ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist.

Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et pooltel puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida neid abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik poolte sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada.

Hageja soovis taastada tema abielu eel kantud perekonnanime. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 järgi võib kohus või perekonnaseisuasutus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime. NS § 11 lg 2 p 1 kohaselt võib taastatav perekonnanimi olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Rahvastikuregistrist ning abielu tõendist nähtub, et hageja abielu eel viimati kantud perekonnanimi on olnud Z . Kohus leiab, et vastavalt hageja taotlusele tuleb tema abielu eel viimati kantud perekonnanimi taastada.

Menetluskulude jaotus

3 TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 k A b hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jätab kohus seega poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik