3-20-955/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar Määruse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2020, Tartu Haldusasja number 3-20-955 Haldusasi Igor Abdulajevi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõttu kohaldatud piirangutega Menetluse alus ringkonnakohtus Igor Abdulaijevi määruskaebus Tartu Halduskohtu 22. juuli 2020. a määruse peale Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Igor Abdulajev Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON Jätta Igor Abdulajevi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22. juuli 2020. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Igor Abdulajev esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla direktori 18. märtsi 2020. a käskkirja nr 1-1/54, 31. märtsi 2020. a käskkirja nr 1-1/57, 14. aprilli 2020. a käskkirja nr 1-1/64, 27. aprilli 2020. a käskkirja nr 1-1/65 ja 11. mai 2020. a käskkirja nr 1-1/69 alusel ajavahemikul 18. märts kuni 18. mai 2020 kohaldatud piirangutega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 100 eurot. Kaebaja leiab, et tema õigusi rikuti sellega, et talle ei tagatud jalutuskäike, helistamisja pesemisvõimalusi tagati ebapiisavalt ning kamber oli kahele kinnipeetavale liiga väike, kuivõrd kinnipeetavad pidid seal viibima 24 tundi ööpäevas. Kaebaja toob välja ka puudused seoses juuste lõikamise, kaupluse külastamise, toidu halva kvaliteedi, ajalehtede ja raamatute võimaldamise, ebapiisava ventilatsiooni ja õhuvahetuse ning varajase ärkamise ja hommikusöögiga. Samuti selgitab kaebaja, et valvur sisenes kambrisse jalanõudega, millega võis levitada koroonaviirust, valvurid suitsetasid väljaspool vangla territooriumi ning põrandat ei pestud iga päev. 2. Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu Tartu Halduskohus tagastas kaebuse 8. juuli 2020. a määrusega osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist ajavahemikul 26. märts kuni 18. mai 2020 tekitatud kahju eest, samuti seoses juuste lõikamise,

2 kaupluse külastamise, toidu halva kvaliteedi, ajalehtede ja raamatute võimaldamise, ebapiisava ventilatsiooni ja õhuvahetuse, varajase ärkamise ja hommikusöögiga ning seoses sellega, et valvur sisenes kambrisse jalanõudes, millega võis levitada koroonaviirust, valvurid suitsetasid väljaspool vangla territooriumi ning põrandat ei pestud iga päev. Ajavahemikul 16. kuni 25. märtsini jalutuskäikude mittevõimaldamise, helistamisja pesemisvõimaluste ebapiisavuse ja isikliku ruumi vähesusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes võttis kohus kaebuse menetlusse. 3. Kaebaja esitas 20. juulil 2020 kohtule taotluse kaebuse muutmiseks, selgitades et sai 17. juulil 2020 kätte kohustuslikku kohtueelset menetlust lõpetava Tartu Vangla 10. juuli 2020. a otsuse nr 1-13/97-2. Kaebaja soovib täiendada kahjunõude aluseid ning tühistada sellega Tartu Halduskohtu 8. juuli 2020. a määruse kaebuse tagastamist puudutavas osas. 4. 22. juuli 2020. a määrusega jättis Tartu Halduskohus rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks. Kohus leidis, et kaebaja 20. juuli 2020. a menetlusdokumenti taotlust tuleb pidada kaebuse muutmise taotluseks. Kuigi lubatavuse kriteeriumid võivad kaebuse muutmiseks olla täidetud, arvestades, et kaebaja on käesolevaks hetkeks kohustusliku kohtueelse menetluse vastavalt HKMS § 47 lg le 1 ja vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-le 8 läbinud, ei ole kaebuse muutmine halduskohtu hinnangul otstarbekas. Kaebuse muutmine oleks vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega (HKMS § 2 lg 2), kuna pikendaks haldusasja läbivaatamise aega ning ei lihtsustaks asja lahendamist. Seetõttu ei nõustu kohus kaebuse muutmisega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 22. juuli 2020. a määruse tühistamist. Kaebaja leiab, et menetlusökonoomia nõuab tema kahjunõude tervikuna lahendamist ühes haldusasjas, et oleks võimalik hinnata kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. 7. Tulenevalt VangS § 11 lg-st 8 on kinnipeetaval õigus pöörduda vangla vastu kahju hüvitamise kaebusega kohtusse tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohtupraktikas on seda nõuet mõistetud selliselt, et kohtumenetluses saab taotleda kahju hüvitamist üksnes seoses nende asjaoludega, mis kinnipeetav on tema õigusi rikkuvatena esile toonud ka vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses. 28. veebruari 2020. a otsuses asjas nr 3-17-1503 rõhutas Riigikohus küll, et inimväärikuse alandamisega tekitatud kahjunõude lahendamisel tuleb hinnata asjaolusid kogumis, s.t kahjunõuet ei tohi jagada osadeks, vaadeldes eraldi iga piirangu või kambritingimuse õiguspärasust (p 17). Kuid see seisukoht puudutab kahjunõude läbivaatamist. Kohustusliku kohtueelse menetluse nõude täitmiseks tuleb kinnipeetaval esitada taotluses vanglale siiski kõik rikkumised ja piirangud, millega seoses ta kahju hüvitamist nõuab (vt sealsamas p 18). 8. Seega kujundab kaebaja kohtueelses menetluses esitatud nõudega ka need piirid, milles on tal hiljem võimalik esitada kahju hüvitamise kaebus halduskohtule. Kui kaebaja kohtueelses menetluses jätab nimetamata piirangu, mida ta oma õigusi rikkuvaks peab, siis ei ole tal halduskohtumenetluses võimalik sellega seoses tekkinud kahju hüvitamist nõuda. Halduskohus ei saa seda asjaolu aga arvata kogumisse, mida ta hindab võimaliku inimväärikuse alandamise tuvastamisel ja hüvitise määramisel.

3 9. Käesoleval juhul leidis kaebaja juba 25. märtsil 2020, et vangla kohaldatud piirangud – jalutamise ja ühiskondlike ruumide kasutamise võimaluse puudumine, vähene isiklik ruum, helistamise ja pesemise võimaluste piiramine – on sedavõrd intensiivsed, et nende kohaldamise kümnepäevase perioodi jooksul on tekkinud mittevaraline kahju, mille eest on kohane määrata rahaline hüvitis. Sellega piiritles kaebaja ühtlasi ka hilisema kohtule esitatava kahju hüvitamise kaebuse asjaolud. Vangla lahendas kahjunõude 15. mai 2020. a otsusega. Selle otsusega lahendatud osas võttis halduskohus kaebuse 8. juuli 2020. a määrusega ka menetlusse ja andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks. Sama määrusega tagastas kohus hüvitamiskaebuse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu nendes nõuetes, mida kaebaja nüüd kaebuse muutmise kaudu kaebusele uuesti lisada soovib. Täpsemalt nõuab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist hilisema perioodi eest, s.o alates 26. märtsist 2020, lisaks on kaebaja varasema kahju hüvitamise nõudega laiendanud ka piirangute ringi, mida ta seostab endale kahju tekkimisega. Mõlema kahjunõude läbivaatamist samas kohtumenetluses peab kaebaja vajalikuks seetõttu, et see võimaldab arvestada piirangute kumulatiivset mõju. Samas ei ole kaebaja vanglale esitatud kahjunõudes, halduskohtule esitatud esialgses kaebuses ega kaebuse muutmise taotluses määratlenud hüvitise nõuet piirangute kumulatiivse mõju tõttu ajas progresseeruvana. Vastupidi, kaebaja on seadnud hüvitise suuruse lineaarsesse sõltuvusse päevade arvust, mille jooksul ta piiranguid pidi taluma. Seega ei ole takistatud erinevaid ajavahemikke hõlmavate nõuete läbivaatamine erinevates menetlustes. Hilisemas kahju hüvitamise taotluses loetletud lisapiirangute iseloomu tõttu on nende arvesse võtmine ka ajas kumuleeruvat mõju silmas pidades samuti võimalik kahjunõuete lahendamisel eraldi menetluses. Kahju hüvitamise nõude esitamine vanglale kahes osas viitabki sellele, et kaebaja on tunnetanud piirangute mõju ajas muutuvana, kujundades sellele vastavalt ka oma nõude. Hilisem nõue hõlmab enam etteheiteid vangla kohaldatud režiimi kohta, mistõttu ei lange nõude alus kokku käesolevas asjas esitatud kaebuse alusega. Seega on kaebaja ise valinud oma õiguste kaitsmise viisi, mis võib viia hüvitisenõuete läbivaatamiseni erinevates menetlustes. 10. Eeltoodud asjaoludel jagab ringkonnakohus halduskohtu arusaama, et kaebaja õiguste kaitseks ei ole vältimatult vajalik käesolevas asjas esitatud nõude muutmine ja täiendamine kaebuse muutmise kaudu. Kaebaja saab oma õigusi efektiivselt kaitsta ka juhul, kui esitab kaebuse muutmise taotluses toodud nõude iseseisva kaebusena. Nõuete lahendamine oleks võimalik ka ühe haldusasja raames. Samas tooks see kaasa viivituse käesoleva asja menetluses, kuna halduskohus on juba nõudnud vastustajalt vastust kaebusele ning kaebuse muutmise tõttu oleks sunnitud tagasi pöörduma menetluse sellesse etappi. 11. Määruskaebus jääb rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22. juuli 2020. a määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)