Legislator Case Law & Legislation
2-20-122471/11 AI generated

2-20-122471/11 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Case Number 2-20-122471/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

2-20-122471

Legislator headnote

AI generated

2-20-122471/11 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: 2-20-122471

Keywords

AI generated
bank guarantee claim event bank credit balance bank account attachment bank resolution bank counter mail banking law
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-20-122471

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 14.oktoober 2020.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-122471 Tsiviilasi Swedbank AS hagi G A vastu võlgnevuse ja viivise nõuetes Menetlustoiming Hagiavalduse läbi vaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Külli Reinfeld Kostja G A (isikukood XXXXXXXXXXXXXXX, lepinguline esindaja Aleksander Laus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi läbi vaatamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Tagastada hagejale hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 400 eurot, Swedbank AS arvelduskontole nr EE932200227000000016, selgitusega ,,riigilõivu tagastamine tsiviilasjas nr 2-20-122471“. Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Swedbank AS on Pärnu Maakohtule esitanud hagiavalduse G Alt 4519,95 euro suuruse võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks (põhivõlgnevus 3 357,14 eurot, intressi võlgnevus 59,86 eurot, põhiosa viivise võlgnevus 1 093,87 eurot ja kindlustusvõlgnevuse viivis 9,08 eurot) tulenevalt hageja ja E A vahel 03.06.2008 sõlmitud laenulepingust nr 08-080224-EL. E A suri 10.03.2019. Tema pärijateks on E A ja kostja G A.

2. Kohus võttis 11.09.2020 määrusega hagi menetlusse.

3. Pärnu Maakohtu 8.09.2020 määrusega tsviilasjas 2-20-12558 kuulutas Pärnu Maakohus välja E A pärandvara pankroti 08.09.2020 kell 13.00.

2-20-122471

2

4. 29.09.2020 teatas kostja kohtule et ta hagi ei tunnista ja et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna kostja poolt vastu võetud pärandi suhtes on kohtutäitur Enno Kermik läbi viinud inventuuri ja koostanud 31.05.2019 vastava akti. Kuna kostja päritud pärandvara suhtes on väljakuulutatud pankrot, ei pea kostja täitma pärandaja kohustusi hageja ees. 12.10.2020 menetlusdokumendis palub kostja jätkuvalt jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja kinnitusel tal menetluskulud puuduvad.

5. Hageja leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata PankrS § lg 2 alusel, mitte rahuldamata. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja tagastada talle hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 400 eurot TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel.

KOHTU SEISUKOHT

6. TsMS § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul kui sama paragrahvi lõikes 1 ja 2 sätestatule. PankrS § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. PankrS § 44 lg 1 kohaselt võivad pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ning nõuete rahuldamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras. PankrS § 9 lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Antud juhul on ts asjas nr 2-20-12558 kohtule 29.08.2020 pärija E A esitanud avalduse 10.03.2019 surnud võlgniku E A pärandvara pankroti väljakuulutamiseks ning Pärnu Maakohtu 8.09.2020 määrusega kuulutati välja E A pärandvara pankrot 08.09.2020 kell 13.00. Kuna hagiavaldus on kohtu menetluses ning menetluse käigus on saanud teatavaks, et võlgniku pärandvara suhtes on välja kuulutatud pankrot, jätab kohus PankrS § 43 lg 2 alusel hageja nõude kostja kui pärija vastu läbi vaatamata. PankrS § 43 lg 3 kohaselt kohus taastab hageja avalduse alusel PankrS § 43 lg 2 nimetatud menetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotiotsuse tühistanud ja on jõustunud kohtuotsus, millega pankrotiavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu.

7. Hagi läbivaatamata jätmisel tuleks TsMS § 168 lg 2 kohaselt jätta üldjuhul menetluskulud hageja kanda. Kohtu hinnangul ei ole see praeguses asjas siiski põhjendatud. Hagi jäetakse TsMS § 423 kohaselt läbi vaatamata üldjuhul siis, kui hagimenetlust takistab mingi hagi puudutav või hageja tegevusest mõjutatud takistus. Võlgniku pärandvara pankroti väljakuulutamine ei ole asjaolu, mida hageja oleks saanud mõjutada (vt Riigikohtu lahend 3-2- 1-154-09 p 12). Kuivõrd hagi jäetakse läbi vaatamata võlgniku pärandvara pankroti tõttu, leiab kohus, et menetluskulude hageja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane. Kohus jätab menetluskulud seetõttu TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda (vt Tartu Ringkonnakohtu 11.11.2015. a. määrus 2-15-104063).

8. Kohus tagastab hagejale tema taotlusel TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu.

/digitaalallkiri/ Reena Undrest kohtunik