2-20-13188/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-20-13188

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Alan Biin Määruse tegemise aeg ja koht

13. oktoober 2020.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-13188 Tsiviilasi

S. T. hagi B. P. vastu isaduse tuvastamise nõudes

Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlustoiming Isaduse tuvastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S. T. (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post xxx) Kostja B. P. (isikukood xxx) Eestkosteasutus Keila Linnavalitsus (e-post xxx) Asja läbivaatamine

13. oktoober 2020.a ärakuulamine

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Tuvastada, et B. P. (isikukood xxx) põlvneb S. T.’ust (isikukood xxx).

3. Kanda rahvastikuregistrisse B. P.’i isana – S. T. (isikukood xxx).

4. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele ja saata 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest B. P.’i sünniakti isa kohta kande tegemiseks perekonnaseisuasutusele.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

2-20-13188

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

Hageja ja A.-L. P.i (isikukood xxx) kooselu algas 2015. aastal ja kooselust on 18.04.2017.a sündinud poeg A. E. T., keda vanemad koos kasvatasid. 27.08.2020.a sündis enneaegsena hageja ja A.-L. P.i ühine poeg B. P.. A.-L.P. suri xxx.a haiglas terviseprobleemide tõttu. Eeltoodu tõttu ei ole lapse emal võimalik tõendada, et hageja on sündinud lapse isa. Lapse sünni registreeris Keila Linnavalitsus eestkosteasutusena. B. P. asub hetkel Mustamäe Lastehaigla vastsündinute ja imikute osakonnas intensiivravi palatis. Kuna isadus on tuvastamata, siis puudub hagejal võimalus jääda lapsehoolduspuhkusele ja anda vajalikku hoolitsust enneaegsena sündinud pojale. Samuti pole hagejal õigust võtta vastu pojaga seotud otsuseid, s.h tervisega seotud küsimustes ega teostada hooldusõigust. Rasedusega arvele võttes andis A.-L. oodatava lapse isa andmeteks hageja andmed, mis on fikseeritud ka tema rasedakaardil (välja antud xxx 2020.a). Hageja palub tuvastada, et B. P. põlvneb hagejast.

Keila Linnavalitsus eestkosteasutusena on seisukohal, et S. T.u tuvastamine B. P.i isana on õigustatud ja vastab lapse huvidele.

Kohus kuulas hageja ära 13.10.2020.a. Hageja jäi hagi juurde.

13.10.2020.a kuulas kohus ära ka A.-L. P.i ema A. P.i, kes avaldas, et tema tütar ja S. T. elasid üle 5 aasta perekonnana koos. A. P. on 100%, isegi rohkem kui 100% kindel, et S. on B.i isa. Palub kohtul avaldus rahuldada.

Kohtuotsuse põhjendused ja järeldus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. PKS § 95 sätestab, et isaduse tuvastamise otsustab kohus muuhulgas mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu. Rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et isa ei ole B. P.i sünnitunnistusele kantud. Seega on S. T.ul õigus esitada hagi, milles ta soovib tuvastada B. P.i põlvnemist endast.

B. P. on sündinud xxx.a. B. P.i ema on A.-L. P., kes suri xxx.a.

Anna-Liisa P.i ema Aire P. kinnitas kohtu poolt ärakuulamisel hagis toodut, et tema tütre lapse B. P.i isa on hageja. Samuti kinnitas kohtu poolt ärakuulamisel hageja ise, et on poisi isa. Ka Keila Linnavalitsus oma arvamuses kohtule on seisukohal, et lapse isa on S. T..

2-20-13188

PKS § 94 lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.

Arvestades menetlusosaliste poolt kohtule esitatud seletusi, mida kohus loeb tõenditeks käesolevas asjas, leiab kohus, et on piisavalt tõendeid, mis võimaldavad pidada hagejat B. P.i isaks.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuvastamist on leidnud B. P.i põlvnemine S. T.ust.

Hagi rahuldada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Alan Biin kohtunik