1-18-5430/13 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus

(Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht

. okoober 2020, Võru Kriminaalasja number 1-18-5430 Kriminaalasja nimetus

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru

esinduse kriminaalhooldusametniku erakorraline

ettekanne F.E-le täiendava kohustuse määramiseks Kohtunik Ingrid Kullerkann Süüdimõistetu

F.E . Isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx Kriminaalhooldusametnik

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik Lauri Kasak Menetluse vorm Kirjalik

RESOLUTSIOON

Määrata KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 2 alusel F.E-le Tartu Maakohtu 13.

augusti 2018. a otsusega määratud katseajaks täiendav kohustus hoiduda alkoholi tarvitamisest.

Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 13. augusti 2018. a otsusega tunnistati F.E süüdi KarS § 215 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel karistati teda KarS § 424 lg 1 järgi vangistusega üks aasta. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 22. – 24. jaanuar 2018, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja mõisteti F.E kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 l jäeti mõistetud vangistus täitmisele g-te 1 ja 3 alusel

pööramata, kui F.E ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p –6 sätestatud kontrollnõudeid. Katseaja algust arvat -des 1 i kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 13. augustist 2018.

2. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 21. septembril 2020 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale F.E suhtes erakorralise ettekande, sest F.E ei ilmunud 7. septembril 2020 registreerimisele.

3. F.E suhtes algas kriminaalhooldus 29. augustil 2018. Esimene kohtumine kriminaalhooldusametnikuga pidi toimuma 5. septembril 2018, kuid F.E ei ilmunud registreerimisele. Uueks registreerimise ajaks lepiti kokku 10. september 2018 ja F.E ilmus s kohale Kriminaalhooldusametnik selgitas talle ellel päeval .

kriminaalhoolduse olemust, kohtuotsust, kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ja kontrollnõuete rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. 10. septembril 2018 antud kirjalikus seletuses tunnistas F.E, et ta ei ilmunud 5. septembril 2018 ametniku vastuvõtule, kuna ei saanud kutset kätte. Kriminaalhooldusametnik luges registreerimisele ilmumata jätmise põhjendatuks. F.E ei ilmunud 7. veebruaril 2019 registreerimisele ning ei teatanud ilmumata jätmise põhjusest. Selle eest tegi kriminaalhooldusametnik 8. veebruaril 2019 talle esimese kirjaliku hoiatuse. 7. veebruaril 2019 tegid kriminaalhooldusametnikud F.E elukohta kodukülastuse, kuid F.E tabada ei õnnestunud. Ta ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ka 9. augustil 2019. Selle eest tegi kriminaalhooldusametnik 13. augustil 2019 teise kirjaliku hoiatuse.

4. F.E pidi 16. aprillil 2020 kriminaalhooldusametnikule helistama, sest riigis kehtinud eriolukorra tõttu olid kohtumised asendatud telefonivestlustega. Kuna F.E oli 16. aprillil 2020 alkoholijoobes ja tema jutt oli segane, polnud võimalik temaga vestelda.

Kriminaalhooldusametnik selgitas talle, et ametnik võib käsitleda 16. aprillil 2020 alkoholijoobes helistamist kontrollnõude rikkumisena. Kuna F.E oli nõus osalema riiklikus alkoholi tarvitamise raviprogrammis „Kainem ja tervem Eesti“, ei pidanud ametnik otstarbekaks kohtule erakorralist ettekannet teha.

F.E käis 15. juunil 2020 vaimse

tervise õe vastuvõtul, kuid ta otsustas programmis osalemise katkestada, sest ta leidis, et ta suudab ise oma alkoholi tarvitamist kontrollida ja suudab edaspidi registreerimiskohustust täita.

Registreerimiskohustuse rikkumised on eelkõige tingitud asjaolust, et F.E on tarvitanud alkoholi. F.E tunnistas 17. aprillil 2020, et ta tarvitas alkoholi, kuna ta meenutas oma kadunud ämma. Ta leiab, et kuna tal pole alkoholi tarvitamise keeldu, pole ta seadust rikkunud. Sellest nähtub, et ta pole mõistnud, et kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi allkirjastades andis ta ühtlasi allkirja selle kohta, et ta peab registreerimise ajal olema kaine.

5. F.E on võtnud end töötuna arvele ja ta läbis ajavahemikul 7.

– 10. märts jaanuar

2020 sotsiaalprogrammi Viha juhtimine. 7. septembril 2020 tegi kriminaalhooldusametnik elukohta kodukülastuse ja F.E leidis alkoholijoobes. Katseajal on ametnikule korduvalt laekunud politseist teateid juhtumitest, kus oli alkoholijoobes F.E kokkupuuteid politseiga. Katseajal on temaga vesteldud ühiskonnast kehtivatest reeglitest ja normidest, teda on motiveeritud kuritegelikust käitumisest loobuma ja põhjalikult on analüüsitud kuritegeliku käitumise põhjusi.

6. Kriminaalhooldusametnik tegi kohtule ettepaneku määrata F.E-le katseajaks täiendav kohustus hoiduda alkoholi tarvitamisest, sest alkoholi tarvitamise tõttu on ta jätnud registreerimisele ilmumata ja ta on registreerimiskohustuse täitmise ajal olnud alkoholijoobes. Hoolduskavas kavandatu realiseerimiseks on vaja, et F.E oleks kaine ja käiks kokku lepitud aegadel registreerimisel. Kriminaalhooldusametnik leiab, et F.E-le võiks anda viimase võimaluse positiivsete muutuste tegemiseks.

Kohtu seisukoht

7. Erakorralises ettekandes heidetakse ette registreerimiskohustuse rikkumist 7. septembril

2020. Väite tõendamiseks on erakorralisele ettekandele lisatud registreerimisleht, millest nähtu F.E sellel päeval valt ei ilmunud registreerimisele, kuigi oli

kriminaalhooldusametnikuga selles 31. augustil 2020 telefoni teel kokku leppinud. Kriminaalhooldajale antud seletuses põhjendab F.E ilmumata jätmist valudega ja alkoholi tarvitamisega. Ta vigastas 5. septembril 2020 oma selga ja ta tarvitas 6. septembril 2020 alkoholi. Kohus ei loe sellist põhjust mõjuvaks. Valu leevendamiseks on valuvaigistid ning alkoholi ei ole lubatud tarvitada juhul, kui see takistab kohtuotsusega pandud kohustuste täitmist. Seega rikkus F.E 7. septembril 2020 talle katseajaks KarS § 75 lg 1 p 2 alusel pandud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.

8. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

9. F.E on sama kohustust ka varem rikkunud. Kriminaalhooldusametnik tegi selle kohta hoiatused. amikel kordadel on ta . Samuti En täitnud registreerimiskohustust korrektselt on ta täinud teisi talle katseajaks pandud kohustusi. F.E on vabatahtlikult läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine ja käinud programmi „Kainem ja terve Eesti“ raames vaimse tervise õe vastuvõtul.

10. Kuna F.E on registreerimiskohustust kaks aastat kestnud katseaja jooksul rikkunud mõnel üksikul korral ta on täitnud teisi katseajaks pandud kohustusi, on ja katseaja läbimine siiski piisavalt tõenäoline. F.E seletustest nähtub, et ta jättis kahel korral

7. veebruaril 2019 ja 7. septembril 2020 registreerimisele ilmumata alkoholi tarvitamise tõttu ja 16. aprillil 2020 oli ta telefoni teel toimunud registreerimise ajal alkoholijoobes. Kuna registreerimiskohustuse rikkumise peamine põhjus on alkoholi tarvitamine, määrab kohus KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 2 alusel F.E-le katseajaks täiendava kohustuse hoiduda alkoholi tarvitamisest. Alkoholi tarvitamisest hoidumine peaks

võimaldama registreerimiskohustust nõuetekohaselt täita. Senised alkoholi tarvitamised on olnud piisavalt harvad ning seega pole põhjust eeldada, et isikul oleks alkoholisõltuvus, mis muudaks sellise keelu

panemise lubatavuse küsitavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/