2-19-18654/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

13. oktoober 2020. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-18654

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 18. veebruari 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

YY apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

2430 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXX),

seaduslik esindaja QQ

Kostja (apellant) YY (isikukood XXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 18. veebruari 2020. a otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud YY kanda. Hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti

esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja) esitas 27. novembril 2019 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu igakuise

elatise perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistmiseks

2 (3)

alates 2018. a novembrist. Hageja on kostja laps. Kostja kannab alates 27. novembrist 2017

karistust Tartu Vanglas. Kostja ei osale alates sellest ajast hageja ülalpidamises.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja väitel puudus

alus hagi rahuldamiseks, sest kostjalt elatise väljamõistmine võib takistada tema sotsiaalset

toimetulekut. Kostjal on raske puue ning ta on ise õigustatud saama Sotsiaalkindlustusametilt

toetusi. Kostja viibib kinnipidamisasutuses ja tal puudub võimalus hagejat ülal pidada.

3. Hageja täpsustas maakohtu istungil, et nõuab kostjalt tagasiulatuvalt elatist alates

27. novembrist 2018. Hageja ema teatas, et kuni kinnipidamiseni tasus kostja vabatahtlikult

hagejale miinimumelatist. Kinnipidamise ajal on hageja ema nõudnud kostjalt elatise maksmist,

kuid kostja on sellest keeldunud. Kostja võttis selle omaks. Hageja ema väitel on kaalutud kostja

ja hageja ema ühisomandis oleva korteriomandi võõrandamist, kuid kostja on sellest keeldunud

kinnipidamisasutuses viibimisega seotud takistustele viidates. Kostja avaldas istungil

nõusolekut korteriomandi võõrandamiseks, et selle arvel elatist maksta.

Maakohtu otsus

4. Maakohus rahuldas 18. veebruari 2020 otsusega hagi. Maakohus mõistis kostjalt hageja

ülalpidamiseks välja igakuise elatise 292 eurot kuus alates 1. märtsist 2020, kuid mitte vähem

kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, kuni hageja täisealiseks

saamiseni. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva ja kohtuotsuse tegemise

ajaks sissenõutavaks muutunud elatise 4107,33 eurot. Menetluskulud jättis maakohus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 kohaselt poolte endi kanda.

4.1. Maakohus leidis, et PKS § 96 ja § 97 p 1 kohaselt on alaealisel lapsel õigus saada oma

isalt elatist. Kostja võttis omaks, et talt on nõutud elatist enne kohtusse pöördumist. Seega ei

olnud kostjale tagasiulatuva elatise nõude esitamine ootamatu. Kostja ei ole ka väitnud, et ta on

nõude aluseks oleval perioodil hagejale ülalpidamist andnud. Kinnipidamisasutuses viibimine

ei vabasta vanemat lapse ülalpidamise kohustusest. Kostja ja hageja ema ühisvaras on

korteriomand, mille võõrandamisest saadava tulu arvel on võimalik elatist maksta. Maakohtule

antud seletuste kohaselt pooled korterit ise ei kasuta. Kinnistusraamatusse pole kantud

hüpoteeke ega muid korteri väärtust vähendavaid kolmandate isikute õigusi. Kostja kinnitas

kohtuistungil oma nõusolekut korteri võõrandamiseks. Tartu Vangla 13. veebruari 2020 kirjaga

on tõendatud, et kinnipidamise ajal on kostjal võimalik teha tasustatavat tööd. Maakohus

mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise PKS § 101 lg 1 järgses miinimummääras alates

27. novembrist 2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Maakohus mõistis kostjalt hageja

kasuks välja elatise tagasiulatuvalt perioodi 27. november 2018 kuni 29. veebruar 2020 eest

summas 4107,33 eurot ning alates 1. märtsist 2020 igakuiselt 292 eurot, kuid mitte vähem

seadusega sätestatud elatise miinimummäärast, kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Poolte seisukohad

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada. Kostja palub

kohtul määrata hagejale õiglane ja seadusele vastav elatisraha maksmine hageja isiklikule

pangaarvele, mille avab hageja ema. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda.

5.1. Kostjalt välja mõistetud elatis 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi

Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, on arusaamatu ja meelevaldne. Kostja ei ole

võimeline tasuma hagejale elatist rohkem kui 125 eurot kuus, kuid sedagi alates ajast, kui

kostjal on võimalik minna tööle ja teenida palka. Seadusest tulenevalt peavad mõlemad

vanemad andma lapsele ülalpidamist. Ei ole mingit alust arvata, et hageja vajab igakuuseks

ülalpidamiseks 584 eurot. Tavaline lapse kasvatamise raha on ca 250 eurot kuus, millest ema

ja isa osa on mõlemal 125 eurot kuus. Kui kohus ei nõustu hageja elamiskulude suurusega

250 eurot kuus, siis palub kostja esitada kohtul kalkulatsioon hageja vajadustest lõppsummaga,

3 (3)

kus on reaalselt arvestatud hageja vajadustega, mitte ema lõbustuseks vajalike kuludega.

Maakohus ei arvestanud asja lahendamisel ka kostja puudeastmega ega tema vähenenud

töövõimega.

5.2. Kostja palub temalt mitte välja mõista elatist tagasiulatuvalt, sest siis peab ta loobuma

oma korterist ehk eluasemest ning vanglast vabanedes satuks kostja sotsiaalselt haavatavate

isikute hulka, kui temal ei ole elu- ega töökohta. Lisaks ei ole õiglane ning puudub seaduslik

alus kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis 4107,33 eurot, arvestades asjaolu, et kostjal ei

võimaldata vanglas töötada. Maksimum töötasu vanglas on 0,64 eurot tunnis. Kui kostja töötaks

vanglas 160 tundi, siis teeniks ta 102,4 eurot. Seega ei ole kostjal ühtki seaduslikku võimalust

teenida kuus 292 eurot. Kostja jääb võlglaseks. Ka oma tervisliku seisundi tõttu ei ole kostja

võimeline töötama täistööajaga. Kostja soovib korteri pärandada hagejale peale oma surma.

Praegune kohtuotsus välistab sellise kingituse tegemise tema tütrele.

6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta kaebus rahuldamata ja maakohtu

otsus muutmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega.

8. Hageja on esitanud kostja vastu hagi elatise saamiseks ja PKS § 108 järgi nõudnud ka elatist

tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist. Maakohus on rahuldanud hageja nõude PKS

§ 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummääras. Ringkonnakohus märgib vastuseks kostja

apellatsioonkaebuse väidetele, et miinimummääras elatise nõudmisel ei pea hageja tõendama

enda vajaduste suurust (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p

13).

9. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra vähendada

üksnes mõjuval põhjusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjaolu, et kostja kannab

vangistust, ei ole mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks. Vangistus on karistus kostja

toimepandud kuriteo(-tegude) eest ning see ei ole aluseks tema vabastamiseks

ülalpidamiskohustuse kandmisest. Kostja väited selle kohta, et ta on töövõimetu, on

paljasõnalised. Kostja on ise maakohtu istungil kinnitanud, et sooviks vanglas töötada, kuid

talle ei ole seal olnud tööd pakkuda. Maakohus on tuvastanud, et kostja ja hageja ema

ühisvaraks on korteriomand, mida nad ei kasuta. Kostjal on võimalik tasuda elatist

korteriomandi müügist talle kuuluva raha arvel. Kostja oli ka ise maakohtu istungil

korteriomandi müümisega nõus.

10. Kohustatud vanem on alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitnud, kui ta on lapse

ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest

hoolitseb (vt Riigikohtu 16. jaanuari 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-12., p 11). Seega

ei ole põhjendatud kostja taotlus, et tal võimaldataks tasuda elatis lapse nimel olevale

pangakontole.

11. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS

§ 171 lg 1 järgi kostja kanda. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks hüvitatavaid

menetluskulusid kandnud. Hagejat on esindanud seaduslik esindaja.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav