2-19-7853/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

13. oktoober 2020. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-7853

Tsiviilasi

NNi hagi VV vastu elatise vähendamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 5. mai 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

NNi apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

1080 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) NNi (isikukood xxxxxxxx), lepinguline

esindaja Olga Väina

Kostja (vastustaja) VV (isikukood xxxxxxxx), lepinguline

esindaja Priit Lantin, seaduslik esindaja EE

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 5. mai 2020. a otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud NNi kanda.

4. Mõista NNilt VV kasuks välja menetluskulude hüvitis 300 eurot. Hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti

esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2 (5)

1. NNi (hageja) esitas 23. mail 2019 Harju Maakohtule hagi, 29. mail 2019 täpsustatud

hagiavalduse, 17. oktoobril 2019 hagi tervikteksti ning 30. detsembril 2019 hagi täpsustuse VV

(kostja) vastu elatise vähendamiseks. Hageja lõplik nõue oli muuta 10. aprillil 2014. a

tsiviilasjas nr 2-14-8639 tehtud kohtumäärust selliselt, et hageja on kohustatud tasuma kostjale

igakuiselt elatist 150 eurot.

1.1. Hagi kohaselt on kostja hageja laps. Pooled sõlmisid 10. aprillil 2014 tsiviilasjas nr x-xx-

xxxx kompromissi, mille kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale elatist määras, mis vastab

poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärale, kuni kostja täisealiseks

saamiseni. Pärast kompromissi jõustumist on oluliselt muutunud maksete suurust mõjutavad

asjaolud. Nimelt sündis xx. xxxxxx xxxx hagejal teine laps, kes sarnaselt kostjaga vajab

ülalpidamist, ning kostja nõuab hagejalt elatise võla tasumist kohtutäituri kaudu. Hageja ei

keeldu kostja ülalpidamise kohustuse täitmisest, kuid kui hageja tasub kostjale elatist 270 eurot

kuus, siis osutub tema noorem laps kostjast varaliselt vähem kindlustatuks. Kuna hagejal on

nüüd kaks last, on ta kohustatud mõlemale lapsele andma ülalpidamist võrdsetes osades, s.o ¼

Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära ulatuses.

1.2. Hageja sissetulekuks on tema palk 515 eurot kuus ja tema abikaasa emapalk 1200 eurot,

kokku 1445 eurot kuus, kui kostjale tasutav elatis sellest maha arvata. Hageja töötab alates

2014. aastast sama tööandja juures ning hageja töötasu suuruseks on alates samast ajast

miinimumpalk. Hageja perekonna igakuised kulud on 980,05 eurot. Hageja noorema lapse

igakuised kulud on kokku 240 kuni 250 eurot. Hageja abikaasal ei ole võimalik tööle minna,

kuna ta viibib lapsehoolduspuhkusel kuni 2020. a juulini. Seoses asjaoludega, et hagejal on

sündinud teine laps, hageja sissetulek ei ole muutunud, hageja kohustused on kasvanud (mh

venitab kostja ema tema ja hageja kaasomandis oleva korteri müügiga, lisaks ei täida kostja

ema vabatahtlikult korteriomandi laenukohustust, mistõttu on hageja kohustatud tasuma kogu

laenu ise) ning kostja on pöördunud kohtutäituri poole hagejalt elatise võlgnevuse nõudmiseks,

on hageja majanduslik seis palju halvem kui kostjal.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja ei saa

tugineda elatise vähendamise nõude esitamisel vaid asjaolule, et tema sissetulek on väike.

Lisaks ei ole tegemist erakorralise olukorraga, kui ühel isikul on kaks last. Vanemal on kohustus

hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Hageja varjab

oma sissetulekuid. Hageja väitis, et ta töötab keevitajana ning tema sissetulek on 540 eurot

(bruto) kuus. Samas on veebikeskkonna palk.ee andmetel keskmine keevitaja sissetulek

1238 eurot kuus. Lisaks ei saa elatise vähendamise aluseks olla ainuüksi hageja majanduslik

olukord, vaid hinnata tuleb ka lapse vajadusi. Arvestades, et pooled sõlmisid kompromissi

elatise tasumiseks miinimummääras, kui kostja oli viieaastane, siis praeguseks hetkeks on lapse

vajadused oluliselt suurenenud. Lisaks ei tasu hageja ka seda elatist, mille suuruse pooled

2014. a kompromissiga kinnitasid. Kostjal on 2019. a mai seisuga hageja vastu elatise nõue

5410,77 eurot. Teiste laste olemasolu annab aluse miinimumelatise vähendamiseks üksnes

juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Hageja ei

ole selgitanud, millises ulatuses ta tasub või võimaldab oma nooremale lapsele ülalpidamist.

Samuti seda, millised on tema teise lapse vajadused.

Maakohtu otsus

3. Maakohus jättis 5. mai 2020. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus

hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 1045 eurot.

3.1. Maakohus leidis, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hageja alaealine laps, kes elab

hagejast eraldi ning hageja peab kostjale elatist maksma. Kostja esitatu kohaselt on kostja

igakuised ülalpidamiskulud 689,08 eurot. Hageja esitatud teise lapse kulud on ühes kuus

vähemalt 554 eurot. Mõlema lapse kulud on mõistlikud, vajalikud, põhjendatud ja osaliselt

3 (5)

tõendatud. Kostja ema töötab kahel töökohal ja saab töötasuna kokku 825,34 eurot. Kostja emal

on kaasomandis korteriomand hagejaga. Hageja noorema lapse emale kuulub korteriomand

Tallinnas, mis on tema lahusvara. Tema sissetulekuks on vanemahüvitis 1203,92 eurot kuus ja

peretoetus 60 eurot kuus. Hageja töötab poole kohaga ja tema töötasu suurus vastab

miinimumkuupalga suurusele. Hagejal on kaasomandis korteriomand kostja emaga, muud vara

ei ole.

3.2. Perekonnaseaduse (PKS) mõtte kohaselt on lapsevanem kohustatud hankima endale

sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise. Hageja ei

ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis annaks alust PKS § 102 lg 2 alusel elatist vähendada.

Maakohtu hinnangul on hagejal võimalik oma majanduslikku olukorda parandada, et mõlema

lapse vajadused oleksid kaetud. Hagejal võib asuda täiskohaga tööle. Samuti on hageja noorema

lapse emal pärast vanemahüvitise lõppemist võimalik asuda tööle. Hageja väited, et parema

töökoha saamiseks peab ta oskama eesti keelt ja omama vastavaid dokumente ning hageja jaoks

on eesti keele õppimine keeruline, on otsitud. Kui hageja ei soovi töötada just ametnikuna, siis

on Tallinnas piisavalt töökohti, kus ei pea oskama eesti keelt. Lisaks on hagejal olnud neli aastat

aega, et pöörata kohtulahend tsiviilasjas nr y-yy-yyyyy täitmisele, vabanemaks seeläbi

laenumaksetest ja korteriomandiga seotud kulude tasumise kohustusest. Hageja tegevusetus ei

saa olla põhjuseks kostjale makstava elatise vähendamiseks. Asjakohatu on süüdistada kostjat

hageja varandusliku olukorra halvenemises põhjusel, et kohtulahend anti kohtutäiturile

täitmiseks. Kohtule esitatud kohtutäiturite tõenditest nähtuvalt oli hagejal probleeme elatise

maksmisega alates esimese kohtulahendi tegemisest ning kostja oli sunnitud eluks vajalike

vahendite saamiseks andma kohtulahendid täitmiseks.

Poolte seisukohad

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja uue otsusega muuta rr. rrrrrr rrrr. a kohtumäärust tsiviilasjas nr x-xx-xxxx selliselt,

et hageja on kohustatud tasuma kostjale ülalpidamiseks igakuiselt elatist 150 eurot alates

23. maist 2019 kuni kostja täisealiseks saamiseni.

4.1. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme, rikkus

põhjendamiskohustust ning ei võtnud seisukohta kõigi hageja väidete ega tõendite kohta.

4.2. Maakohus leidis ebaõigesti, et ei ole alust elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1

sätestatud määra. Hagejal on lisaks kostjale ülalpidamisel veel üks laps. Kui hageja tasub

kostjale miinimumelatist, siis on hageja noorem laps võrreldes kostjaga ebavõrdses olukorras.

Maakohus ja kostja on leidnud ebaõigesti, et hageja sissetulek on 1740 eurot. Hageja tegelik

sissetulek on 516.43 eurot. Hageja abikaasale laekub 1200 eurot, mis on tema emapalk.

Emapalka ei saa lugeda hageja sissetulekuks. Hageja sissetulekust (516.43 eurot) kannab tema

tööandja 250 eurot kohtutäiturile. Hagejale jääb 263.45 eurot, millest tulenevalt peab hageja

abikaasa nende ühist last üksi ülal pidama. Ei ole proportsionaalne, et 10-aastase kostja kulud

on 540 eurot kuus, aga pärast elatisraha võla tasumist jääb hagejale kätte vähem kui pool

miinimumpalka. Hagejale on ebaõigesti pandud suurem kohustus lapsi ülal pidada, kui on laste

vajadused. Maakohus jättis tähelepanuta hageja selgituse, et ta on lihttööline, mitte keevitaja.

Keevitajana ei saa töötada ilma nõutava kvalifikatsioonita. Hageja on iseõppinu ja tööandja ei

saa riskida ja anda hagejale tööd keevitajana. Hageja on nõus töötama miinimumpalga eest,

kuna see on parem kui olla Töötukassas arvel. Hageja ei nõustu, et elatise suurus peaks

muutuma koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Riigikohus

on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et miinimumelatise maksmine võib olla

miinimumpalga kiire tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt

vanematelt tuleks elatis välja mõista väiksemas ulatuses. Riigikohus on leidnud, et seadusandja

peaks kaaluma miinimumelatise vähendamist või uuringutel põhineva vajaduspõhise

miinimumelatise kehtestamist. Samuti planeeritakse praegusel ajal PKS muudatust, mille ühe

osana on kavas elatise miinimumsumma kuupalga alammäärast lahti sidumine. Seega ei ole

4 (5)

põhjendatud elatise väljamõistmisel määrata, et elatise suurus muutub koos Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Hageja leiab, et PKS § 101 lg 1 on vastuolus

põhiseadusega.

4.3. Maakohus jättis ebaõigesti menetluskulud hageja kanda. Nimelt kannab hagilises

põlvnemisasjas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt kumbki pool oma

menetluskulud ise.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta kaebus rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega.

7. Hageja on esitanud hagi, milles soovib muuta varasemat kohtuliku kompromissiga

kinnitatud elatise suurust. Muutunud asjaoluks, millele hageja TsMS § 459 lg 1 kohaselt

tugineb, on hagejal teise lapse sünd. Teise lapse olemasolu saab olla PKS § 102 lg 2 järgi elatise

vähendamise aluseks üksnes juhul, kui see laps osutuks miinimumelatise maksmisel varaliselt

vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Praegu on maakohus tuvastanud, et hageja töötab

poole kohaga ja tema töötasu on seejuures 584 eurot (alates 1. jaanuarist 2020). Maakohus on

õigesti viidanud sellele, et olukorras, kus hageja töötab üksnes poole koormusega, ei ole alust

elatist vähendada. Hageja ei ole toonud esile mõistlikku põhjendust, miks ta ei võiks

täiskoormusega töötada. Teise lapse olemasolu ei vabasta hagejat kohustusest teenida

sissetulekut enda laste ülalpidamiseks. Olukorras, kus hageja on võimeline teenima poole

koormusega töötades 584 eurot kuus, võib eeldada, et juhul, kui ta töötaks täiskoormusega,

oleks ta võimeline teenima kaks korda suuremat töötasu. Sel juhul peaks hageja kostjale

elatiseks maksma üksnes veerandi enda sissetulekust. Ülejäänud sissetulek jääks hagejale enda

ja teise lapse ülalpidamiseks. Arvestades ka seda, et maakohus on tuvastanud, et hageja

noorema lapse ema sissetulek on suurem kui kostja ema sissetulek, ei saa asuda seisukohale, et

hageja noorem laps oleks kostjaga võrreldes halvemas olukorras, mistõttu ei ole alust elatist

vähendada.

8. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et PKS § 101 lg 1 on vastuolus põhiseadusega.

Riigikohus on leidnud, et PKS § 101 lg 1 ei ole vastuolus põhiseadusega, kuna kohtul on

võimalik mõista elatis välja alla miinimummäära eeldusel, et pool tõendab mõjuva põhjuse

aluseks olevad asjaolud (vt Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p

11). Ringkonnakohtul ei ole põhjust asuda teistsugusele seisukohale.

9. Ringkonnakohus märgib, et ainuüksi asjaolu, et tähelepanu on juhitud miinimumelatise

osas seaduse muutmise vajadusele, ei tähenda seda, et kehtivat seadust ei peaks kohaldama.

Seni kuni seadust ei ole muudetud, see kehtib ning hagejal on seadusest tulenev kohustus elatist

maksta.

10. Ainuüksi asjaolu, et kostjale makstakse riikliku lapsetoetust, ei ole mõjuvaks põhjuseks,

mis annaks alust elatist vähendada. Lapsetoetuse maksmist saaks arvestada iseenesest

koostoimes muude asjaoludega, kuid praeguses asjas selliseid asjaolusid, mis annaksid alust

elatise vähendamiseks, ei esine. Hageja ei ole mh selgelt välja toonud ega tõendanud, et kostja

vajadused on väiksemad kui seadusejärgne miinimum.

11. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus jaotas valesti menetluskulud. Praeguses

asjas on hageja esitanud hagi elatise vähendamiseks. Tegemist on ülalpidamis-, mitte

põlvnemis- ega abieluasjaga. Seega ei kohaldu menetluskulude jaotusele TsMS § 164 lg 1. Hagi

5 (5)

rahuldamata jätmise tõttu jättis maakohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi õigesti hageja

kanda.

12. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt

on kostja menetluskuluks ringkonnakohtus esindajakulu 390 eurot. Esindaja ajakulu on olnud

3 tundi ja tunnihind 130 eurot. Ringkonnakohus leiab, et esindaja ajakulu on TsMS § 175 lg 1

mõttes põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga esindaja tunnitasu määr TsMS § 175

lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik. Mitteadvokaadist esindaja tavapärane tunnitasu on ca 100

eurot. Praegune asi ei ole ka keskmisest keerulisem, mis võiks õigustada tavapärasest suuremat

esindaja tunnitasu. Ringkonnakohus peab põhjendatud ja vajalikuks esindaja tasumääraks 100

eurot tunnis. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 300 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav