3-20-1984/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVladimir Jaas esitas 11. oktoobril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovis vaidlustada õiguste rikkumist kriminaalasjas nr 1-20-3601 seoses tingimisi ennetähtaegse vabastamise mittevõimaldamisega karistusseadustiku (KarS) § 76 lõike 1 järgi. Kaebuses esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
Legislator headnote
AI generated3-20-1984/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Vladimir Jaas esitas 11. oktoobril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovis vaidlustada õiguste rikkumist kriminaalasjas nr 1-20-3601 seoses tingimisi ennetähtaegse vabastamise mittevõimaldamisega karistusseadustiku (KarS) § 76 lõike 1 järgi. Kaebuses esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number 3-20-1984 Määruse kuupäev
13. oktoober 2020 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Vladimir Jaasi (Jaas) kaebus seoses tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaldamisega RESOLUTSIOON 1. Tagastada Vladimir Jaasi kaebus. 2. Jätta menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule
15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD
1. Vladimir Jaas esitas 11. oktoobril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovis vaidlustada õiguste rikkumist kriminaalasjas nr 1-20-3601 seoses tingimisi ennetähtaegse vabastamise mittevõimaldamisega karistusseadustiku (KarS) § 76 lõike 1 järgi. Kaebuses esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lõike 1 punkt 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
3. HKMS § 4 lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Seega tuleb esmalt kontrollida, kas vaidluse lahendamiseks on seaduses sätestatud teistsugune menetluskord.
4. Kaebaja avaldab rahulolematust kriminaalasjaga nr 1-20-3601 ning viitab vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise mittevõimaldamisele. Kohtule ei ole üheselt selge kaebaja eesmärk. Siiski ei pea kohus vajalikuks kaebust täpsustamiseks käiguta jätta, kuna kaebuse läbivaatamine ei oleks ka nõuete täpsustamise korral halduskohtu pädevuses.
5. Tartu Maakohtu 3. juuli 2020. a kohtuotsus asjas nr 1-20-3601 on jõustunud. Vastava otsuse vaidlustamise kord oli otsuses kirjas. Edasikaebamise soovi korral oleks kaebajal tulnud teavitada apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud maakohut (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 319 lõige 1). Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule (KrMS § 319 lõige 2). Maakohtu otsust ei saa vaidlustada halduskohtus.
6. Kaebaja viitas vangistusest tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele KarS § 76 alusel. KrMS § 426 lõikest 1 tuleneb, et süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine on maakohtu pädevuses. Kaebaja viidatud kriminaalasjas ei arutatud tema vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist.
Vangistusseaduse (VangS) § 76 lõikest 1 tulenevalt edastab vangla kinnipeetava katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamiseks pärast kinnipeetava poolt KarS §-des 76, 761 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist kohtule asjakohased dokumendid. Riigikohtu halduskolleegium märkis 21. novembri 2012. a otsuses asjas nr 3-3-1-52-12, et VangS § 76 lõikest 1 tulenevalt otsustab vangla selle üle, kas saabunud on KarS §-des 76 ja 77 sätestatud tähtaeg ja sõltuvalt sellest edastab või jätab edastamata kinnipeetava taotluse ja muud asjakohased dokumendid. Halduskolleegium leidis, et olemuslikult on tegemist kohtuotsuse täitmise küsimusega, mis on vaidlustatav KrMS § 431 lõike 1 alusel maakohtus (viidatud otsuse punktid 17‒20). KrMS § 431 lõige 1 sätestab, et seadustiku §-des 424–4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega.
Kui kinnipeetav leiab, et vangla on jätnud pärast KarS §-des 76, 761 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist põhjendamatult tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks vajalikud dokumendid maakohtule edastamata, on kinnipeetaval õigus esitada vanglale taotlus vastavate dokumentide maakohtule edastamiseks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21. novembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-52-12, punkt 15). Kui vangla taotlust ei rahulda, saab kinnipeetav vangla tegevuse peale kaevata maakohtule. Halduskohus ei ole pädev selliseid vaidlusi lahendama.
7. Eelnevale tuginedes asub kohus seisukohale, et kaebus ei kuulu läbivaatamisele halduskohtus. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.
8. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust, mistõttu jääb see läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)