Legislator Case Law & Legislation
1-15-10810/48 AI generated

1-15-10810/48 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 1-15-10810/48
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kriminaalasi nr 1-15-10810

Legislator headnote

AI generated

1-15-10810/48 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: Kriminaalasi nr 1-15-10810

Keywords

AI generated
severe personal hardship victim lacks legal standing request for protection status standing of petitioner substantiation of need refusal of legal aid
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi nr 1-15-10810

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. oktoober 2020. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-10810 Kohtukoosseis Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Abiprokurör Jüri Vissak (arvamus esitatud kirjalikult) Kriminaalasi Süüdimõistetu Oleg Grigorjevi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu OLEG GRIGORJEV elukoht (vabanemisel): puudub; isikukood: 38307100210; garanteeritud töökoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg 25.09.2020. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Oleg Grigorjev temale Harju Maakohtu 23.03.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-10810 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2. KrMS § 426 lg 2 ja VangS § 76 lg 4 alusel määrata, et Tartu Vangla on kohustatud edastama Oleg Grigorjevi ennetähtaegse vabastamise materjalid kohtule uuesti 4 (nelja) kuu pärast alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest.

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 23.03.2016. a kohtuotsusega tunnistati Oleg Grigorjev süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 ja 7 järgi ja mõisteti talle karistuseks 9 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse, s.o Harju Maakohtu 25.07.2014. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 9 kuud ja 26 päeva vangistust – võrra ja liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 9 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg (14.07.2015. a kuni 26.08.2015. a), s.o 1 kuu ja 13 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks loeti 6 aastat 8 kuud ja 13 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 25.08.2016. a. 2. Kinnipeetava karistusaeg algas 23.03.2016. a ja lõppeb 06.12.2022. a. 3. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid Oleg Grigorjevi suhtes tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks karistuse kandmiselt. Vangla ei toeta vabastamist. 4. Prokurör kohtule edastatud seisukohas Oleg Grigorjevi vabastamist ei toeta. 5. Süüdimõistetu Oleg Grigorjev selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT 6. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Oleg Grigorjev temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Oleg Grigorjev on karistatud vähemalt 2-aastase vangistusega ja tal on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused Oleg Grigorjevi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 7. Sellele vaatamata pole kohtu hinnangul täidetud KarS §-s 76 lg 4 kõik sätestatud materiaalsed eeldused. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. 8. Kuriteo toimepanemise asjaolusid arvesse võttes tuleb kahetsusväärselt nentida, et mõlemad hetkel kehtivad kuriteod on Oleg Grigorjev sooritanud ühe ja sama kannatanu suhtes ja viimane tegu lõppes kannatanu surmaga. Teo toimepanemisel oli Oleg Grigorjev alkoholijoobes, agressiivne ja jõhker, mis viib tõdemuseni, et alkoholijoobes ei suuda Oleg Grigorjev end kontrollida, käitub ettearvamatult ja tagajärgedele mõtlemata. Seega on kahtlusteta selge, et Oleg Grigorjevi puhul on peamiseks ohuteguriks uute kuritegude toimepanemisel alkoholisõltuvus. Järgnevalt peabki jõudma järeldusele, kas alkoholist tulenevad riskid on Oleg Grigorjevi puhul tänaseks maandatud või ei. 9. Oma alkoholisõltuvust Oleg Grigorjev ise tunnistab ja see on hea. Tema enda sõnul ta enne praegust vangistust alkoholi tarvitamisega midagi ette ei võtnud. Üritas ravida küll tabletidega, aga need ei aidanud. Vanglas on ta läbinud Eluviisitreeningu ja Viha juhtimise programmi. 10. Vanga iseloomustus Oleg Grigorjevi kohta on valdavalt väga positiivne osas, mis puudutab tema elu vanglas. Ta on väga motiveeritud, korrektne, viisakas, abivalmis ja lugupidav. Ehk et käitumine karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemine uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates

3

tegevustes, on olnud muljetavaldav ja näitab Oleg Grigorjevit selgelt selles valguses, et uute kuritegude toimepanemise oht, sh alkoholist tulenev oh, on viidud miinimumi. Ka vabadusse saades on Oleg Grigorjev lubanud endaga edasi tegeleda, sh ravile asuda. 11. Kahjuks ei näita aga Oleg Grigorjevit heast küljest tema senine elukäik. Ta on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning kannab teist reaalset vangistust. Esimese reaalse vangistuse kandmiselt vabastati ta enne tähtaega, kuid kahjuks pani Oleg Grigorjev uue kuriteo toime suhteliselt kiiresti ja katseajal. 12. Ennetähtaegset vabanemist ei soodusta ka Oleg Grigorjevi vabanemisjärgsed elutingimused. Vabanemise korral on Oleg Grigorjevil võimalik küll asuda töölexxxxxxxxxxxxxxxxxxxs, kuid tal puudub kindel elukoht. Lisaks 24.08.2020. a seisuga oli K-raha andmetel isikul võlgnevusi summas 6047 eurot ja vabanemisfondis üksnes 879 eurot, mis omakorda tähendab, et vabanemise korral võivad Oleg Grigorjevil tekkida rahalised raskused. 13. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates, kohus on seisukohal, et Oleg Grigorjevi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole hetkel põhjendatud. Kohus leiab, et Oleg Grigorjevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda praegu eelkõige vabanemisjärgsed elutingimused. Kindel elukoht on üks peamisi tugisambaid iseseisva elu üles ehitamiseks, nii nagu soovib seda teha ka Oleg Grigorjev ise. Materjalidest nähtuvalt soovib ta tööle minna, abielluda ja pere luua. Ka tööl käimine eeldab seda, et pärast tööd on inimesel koht, kus elada. 14. Samas leiab kohus, et Oleg Grigorjevile tuleb anda võimalus enne tähtaega vangistusest vabastamise uueks otsustamiseks varem, kui seda näeb ette seaduses sätestatud üldkord. Vangistusseaduse § 76 lg 4 alusel edastab vanglateenistus kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 2 punkti 2 alusel materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. Praegusel juhul tuleb sätestada lühem tähtaeg, mille jooksul on Oleg Grigorjevil võimalus tegeleda oma elukoha otsingutega. Elukoht peab olema kindel. Seda esiteks põhjusel, et see vähendab uute kuritegude riski. Teiseks peab olema võimalus kohtul vabastamist uuesti kaaludes otsustada ka käitumiskontrolli küsimus, mille üheks eelduseks on just kindel elukoht. Selleks tähtajaks määrab kohus neli kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik