2-20-2145/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-2145

Tsiviilasi

Flagito OÜ hagi Air Baltic Corporation AS-i vastu

hüvitise 250 euro, viivise ja sissenõudmiskulude 40

euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 3. septembri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Air Baltic Corporation AS-i apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Flagito OÜ (registrikood 14275048), lepinguline

esindaja advokaat Kristjan Tuul

Kostja Air Baltic Corporation AS (Läti Vabariigi

registrikood

40003245752),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Timo Kullerkupp

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Harju Maakohtu 3. septembri 2020. a otsuse peale esitatud Air Baltic

Corporation AS-i apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Air Baltic Corporation

AS-i kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Flagito OÜ esitas 9. veebruaril 2020 Harju Maakohtule Euroopa maksekäsu avalduse Air

Baltic Corporation AS-i (kostja) vastu. Seoses kostja vastuväitega jätkas maakohus nõude

menetlemist hagimenetluses.

2 (5)

2. Hageja esitas 8. aprillil 2020 kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks

välja hüvitise 250 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 6,02 eurot, viivise põhinõudelt alates

11. veebruarist 2020 kuni otsuse tegemiseni kindla summana ja edasi kuni põhinõude täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning sissenõudmiskulud 40

eurot.

Hagiavalduse kohaselt oli XX-l (reisija) broneering VK42TW kostja korraldatavale

15. oktoobri 2019 lennule BT622 (Amsterdam-Tallinn, lennumarsruut 1476 km), mis pidi

saabuma Tallinna kell 13.20. Lend BT622 tühistati, kuid sellest reisijat ei teavitatud. Reisija

jõudis Tallinnasse 2 tundi 35 minutit hiljem. Reisija loovutas oma nõude hagejale. Hageja esitas

kostjale 23. oktoobril 2019 nõudekirja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)

nr 261/2004, 11. veebruar 2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist

mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja

abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91EMPs kohaldatav tekst

(edaspidi määrus nr 261/2004) alusel reisijale hüvitise 250 euro saamiseks. Kostja keeldus

13. detsembril 2019 hüvitist maskmast.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kahju hüvitamine on välistatud, kuna lennu hilinemise

põhjustasid erakorralised asjaolud. Lennukil avastati enne väljumist tehniline rike, parempoolse

mootori madalsurvekompressoril oli pragu või defekt. Nimetatud defekt oli tootmisdefekt, mis

esines ka teistel sama mudeli lennukitel. Tootja on saatnud juhised rikkega edasiseks

tegelemiseks.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 3. septembri 2020. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi ja mõistis

kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 250 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 17,22 eurot ja

sissenõudmiskulud 40 eurot, samuti viivise põhinõudelt alates 3. septembrist 2020 kuni

kohustuse kohase täitmiseni seadusjärgses määras. Menetluskulud jättis maakohus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 75 eurot (s.o riigilõiv) koos seadusjärgse viivisega.

Hüvitise nõude õiguslikuks aluseks on määruse nr 261/2004 art 5 lg 1 p c kolmas alternatiiv.

Kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul on õigus saada hüvitist kuni 250 eurot (määruse

261/2004 art 7 lg 1 p a). Vaidluse põhisisu on selles, kas kostja nimetatud tehniline rike saab

olla erakorraliseks asjaoluks, mis välistab hüvitise maksmata jätmist määruse nr 261/2004 art 5

lg 3 tähenduses.

Maakohus tuvastas, et reisijal oli kinnitatud broneering VK42TW kostja 15. oktoobri 2019

lennule BT622 (Amsterdam – Tallinn), milline pidi Tallinna saabuma kell 13.20. Lend BT622

tühistati, mistõttu jõudis reisija asenduslennuga sihtkohta rohkem kui 2 tundi planeeritust

hiljem. Kostja ei teavitanud reisijat lennu tühistamisest.

Maakohus viitas Euroopa Kohtu praktikale, mille kohaselt lennuki osade enneaegset või

ootamatut riket ei saa pidada erakorraliseks asjaoluks, kui rike toimub seoses lennuki osaga,

mis on mõeldud mingi perioodi järel või mingite tingimuste saabumisel väljavahetamiseks

(12. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas C-832/18, A e.a. vs. Finnair Oy, p-d 40-42). Erandiks

võivad olla juhud, kus lennukite tootja või muu pädev asutus tuvastab, et lennukid on varjatud

tootmisdefektiga, mis mõjutab lennuohutust (22. detsembri 2008. a otsus kohtuasjas C‑549/07

Friederike Wallentin-Hermann vs. Alitalia - Linee Aeree Italiane SpA, p 26). Erandit võib

tõendada see, kui sama probleem esineb mitmel õhusõidukil või lennukite tootja või pädev

ametiasutus on teatanud, et ka teised lennukid on varjatud tootmisdefektiga (17. septembri

2015. a otsus kohtuasjas C-257/14 C. van der Lans vs. Koninklijke Luchtvaart Maatschappij

NV, p 40). Samas tuleb hinnata ka seda, kas rikke ennetamine või kõrvaldamine või defektse

osa asendamine kuulus lennuettevõtja tegeliku kontrolli alla või mitte (eelpool viidatud otsus

3 (5)

kohtuasjas C-257/14, p 43). Lennuettevõtja peab tõendama, et ta oli kogu tema käsutuses olevat

personali, seadmeid ja rahalisi vahendeid kasutades võtnud sobivad meetmed, vältimaks seda,

et asjaolud viiksid asjaomase lennu tühistamise või pikaajalise hilinemiseni, nõudmata temalt

siiski seda, et ta nõustuks oma ettevõtte suutlikkusele asjakohasel hetkel vastuvõetamatute

ohverdustega (4. aprilli 2019. a otsus kohtuasjas C-501/17 Germanwings GmbH vs. Wolfgang

Pauels, p 31).

Maakohus leidis, et kostja ei ole vaatamata selgitustele tõendanud, et lennu hilinemise põhjustas

tootmisdefekt ja tootmisdefekti tõttu oli lennukiga lendamine välistatud ohutuse eesmärgil.

Samuti on tõendamata, et kostja käsutuses olnud personali, seadmeid, töötajaid ja rahalisi

vahendeid kasutades võttis ta sobivad meetmed vältimaks lennu tühistamist. 13. mai 2020. a

menetlusdokumendiga esitatud tõendid ega tõlgitud kokkuvõte nimetatut ei tõenda.

Kostja tõendatud tehniline rike, s.o pragu või defekt ei ole Euroopa Kohtu praktika kohaselt

käsitatav erakorralise asjaoluna. Seega kuulub reisijale hüvitamisele 250 eurot.

Seadusjärgne viivisenõue ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue kuuluvad VÕS § 113 lg 1,

§ 1131 lg 1 ja TsMS § 367 järgi rahuldamisele.

Apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Koos apellatsioonkaebusega esitas kostja uued tõendid

(SWISS uudise väljavõte ja USA Föderaalse Lennuameti määruse täistõlge).

Apellatsioonkaebuse kohaselt hindas maakohus selgelt ebaõigesti tõendeid, mistõttu tuleb

kostja apellatsioonkaebus TsMS § 637 lg 21 alusel menetlusse võtta. Pooltevahelise vaidluse

põhisisu maakohtus seisnes selles, kas kostja viidatud tehniline rike kvalifitseerub määruse

nr 261/2004 art 5 lg 3 mõistes erakorraliseks asjaoluks. Maakohtu menetluses on piisavalt

tõendatud, et kostja käsutuses olnud personali, seadmeid, töötajaid ja rahalisi vahendeid

kasutades võttis kostja sobivad meetmed vältimaks lennu tühistamist.

Maakohus leidis valesti, et kostja ei ole tõendanud, et lennu hilinemise põhjustas tootmisdefekt

ja tootmisdefekti tõttu oli lennukiga lendamine välistatud ohutuse eesmärgil. Kostja esitas

tootmisdefekti tõendamiseks lendu BT622 teostama pidanud lennuki mootori tootja

Pratt&Whitney teavituse ja selgitas, et selle edastamist loetakse tootja poolt tüüpveast

teavitamiseks. Samuti esitas kostja mootori madalsurvekompressorite defekti käsitleva USA

Föderaalse Lennuameti määruse, millega viimane kinnitab, et Pratt&Whitney mootoritel on

avastatud praod, mis on põhjustanud ka lennu ajal olulisi rikkeid. USA Föderaalse Lennuameti

määrus viitab mootorimudeli ohtlikkusele ja nõuab mootori madalsurvekompressori

võimalikku asendamist. Nii Pratt&Whitney kui ka USA Föderaalne Lennuamet kinnitavad oma

dokumentides, et rike on esinenud ka teistel sama mootoriga õhusõidukitel. Eelnevat arvestades

ei pidanud kostja nende asjaolude täiendavat tõendamist maakohtus vajalikuks.

Maakohtu üllatuslike järelduste tõttu ja asja õige lahendamise tagamiseks peab kostja

vajalikuks esitada tootmisdefekt tõendamiseks täiendava tõendi, mille kohaselt on

lennuettevõtja SWISS tulenevalt Airbus A220 mootori rikkest kõrvaldanud 2019. a oktoobris

teenistusest kõik lendu BT622 teostama pidanud lennukiga sama mudeli lennukid. Kuna USA

Föderaalne Lennuamet on ainuüksi määruse esimesel leheküljel selgelt väljendanud, et

mootoririke on ohtlik, pidas kostja vajalikuks ja mõistlikuks esitada maakohtu menetluses

üksnes määruse esimese lehekülje tõlke. Seejuures ei kohustanud kohus kostjat ka tõendi

täistõlget esitama ning ei keeldunud tõendi vastuvõtmisest. Inglisekeelse tõendi vastuvõtmise

vastu ei vaielnud ka hageja. Kostja esitab ringkonnakohtule kogu USA Föderaalse Lennuameti

määruse tõlke, et üheselt tõendada, et esinenud defekt välistas lennukiga lendamisest tulenevalt

mõjust lennuohutusele. Eeltooduga on tõendanud, et esinenud tehniline rike oli tootja defekt ja

selle tõttu oli lennukiga lendamine välistatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4 (5)

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637

lg 2¹

alusel

koosmõjus

TsMS § 405

lg-ga 1

keelduda.

Ringkonnakohus

lähtub

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses

valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste

kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise

üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel

ülemääraseid menetluskulusid.

7. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb

kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes TsMS-is sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus).

Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja põhivõla 250 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 6,02 eurot ja edasiulatuva seadusjärgses määras viivise 250 eurolt (millelt aastane

viivisesumma on 20 eurot) ning sissenõudmiskulud 40 eurot. Seega ei ületa hageja põhinõue

2000 eurot ega põhinõue koos viivisega 4000 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga

TsMS § 405 lg 1 mõttes.

8. Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit. Kohtupraktikas on leitud, et eeltoodust hoolimata peab

ringkonnakohus võtma apellatsioonkaebuse menetlusse, kui menetlusosaline vaidlustab

apellatsioonkaebuses ka menetluskulude jaotust ja täidetud on TsMS § 178 lg-s 2 sätestatud

eeldus ehk vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (vt Riigikohtu 10. aprilli

2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-13363, p-d 17 ja 18).

Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Vaidlustatud

määrusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 75 eurot, mistõttu

vaidlustatud menetluskulude summa ei ületa 200 eurot.

9. Arvestades asja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei

ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse

normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Sh ei

ole maakohus selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid.

9.1. Maakohus tuvastas asjas menetlusõiguse norme järgides, et kostja ei ole tõendanud, et

lennu BT622 hilinemise põhjustas tootmisdefekt ja tootmisdefekti tõttu oli lennukiga

lendamine välistatud ohutuse eesmärgil. Sh hindas maakohus ka USA Föderaalse Lennuameti

määrust. Arvestades määruse nr 261/2004 eesmärki, milleks on vajadus tagada reisijate

kaitstuse kõrge tase, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et lennuki tehnokaardist,

Pratt&Whitney teavitusest ja USA Föderaalse Lennuameti määrusest nende asjaolude

tõendamiseks

praegusel

juhul

ei

piisanud

(tl

50–64).

Kostja

13. mai

2020. a

menetlusdokumendis ei ole kostja ka veenvalt selgitanud, miks peaks nimetatud tõendeid

hinnates jõudma järeldusele, et lennu BT622 hilinemise põhjustanud tehniline rike oli tootja

defekt ja selle tõttu oli lennukiga lendamine välistatud. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab ning kohus ise

asjaolusid tõenditest ei otsi.

9.2. Maakohus tugines asjakohasele Euroopa Kohtu praktikale ja leidis põhjendatult, et kostja

esile toodud tehniline rike, s.o pragu või defekt, ei ole Euroopa Kohtu praktika kohaselt

käsitletav erakorralise asjaoluna. Samuti leidis maakohus põhjendatult, et kostja ei ole

tõendanud, et tema käsutuses olnud personali, seadmeid, töötajaid ja rahalisi vahendeid

kasutades võttis ta sobivad meetmed vältimaks lennu tühistamist. Euroopa Kohtu praktikast

tuleneb, et teatavate lennukiosade enneaegne rivist väljalangemine ei ole erakorraline asjaolu,

5 (5)

kuna niisugune rike on lahutamatult seotud lennuki töötamissüsteemiga. See ootamatu sündmus

ei ole lennuettevõtja tegeliku kontrolli alt väljas, sest lennuettevõtja ülesanne on tagada oma

majandustegevuses kasutatavate lennukite hooldus ja tõrgeteta funktsioneerimine (eelpool

viidatud otsus kohtuasjas C-257/14, p-d 41 ja 43).

9.3. Kolleegium märgib, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse

poolte esitatust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). Kohus peab eelmenetluses otsustama,

kas esitatud tõendid on asjakohased ja lubatavad (TsMS § 238 lg-d 1-4). Alles otsuse tegemisel

saab kohus hinnata tõendeid ja otsustada, mis asjaolud on tuvastatud (TsMS § 438 lg 1).

Maakohus selgitas poolte tõendamiskoormist ja kohaldatavat õigust 6. juuli 2020. a määrusega

(tl 70-71). Vastavalt määruse nr 261/2004 art 5 lg-le 3 pidi kostja vastutusest vabanemiseks

tõendama, et hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi

siis, kui tarvitusele oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Kuna vaidlust ei olnud õigussuhte

kvalifitseerimise ega asjakohase kohtupraktika üle, ei pidanud maakohus kostjale

eelmenetluses selgitama, et tema esitatud tõenditest ei piisa tema vastu esitatud nõude

rahuldamata jätmiseks (vt Riigikohtu 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19).

Lisaks esindas kostjat menetluses professionaalne õigusnõustaja (vandeadvokaat). Kostja

kohustuseks oli tagada, et ta esitab vajalikud asjaolud ja piisavad tõendid erakorralise asjaolu

kohta määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 mõttes, mis välistaks hageja hüvitise nõude art 5 lg 1 p c

kolmanda alternatiivi alusel.

10. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme

menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

11. Kolleegium selgitab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral on

apellandil õigus TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv

tagasi.

12. Kohus ei toimeta apellatsioonkaebust hagejale kätte (TsMS § 638 lg 4). Kuna kostja esitas

apellatsioonkaebuse ja uued tõendid elektrooniliselt, puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada.

TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

13. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)