3-20-50/24 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja

Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.10.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-50

Haldusasi

ALTAM Konsultatsioonide OÜ kaebus Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti poolt 10.12.2019 Tallinnas

Karjavälja tn 12 kinnistule ehitise püstitamiseks antud

projekteerimistingimuste tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – ALTAM Konsultatsioonide OÜ, esindaja

vandeadvokaat Veiko Viisileht

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Eva Vanamb

Kolmas isik – Lidl Eesti OÜ, esindaja vandeadvokaat

Triinu Hiob

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 31.03.2020 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

ALTAM Konsultatsioonide OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta ALTAM Konsultatsioonide OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 31.03.2020 otsus haldusasjas nr 3-20-50 muutmata.

2. Mõista ALTAM Konsultatsioonide OÜ-lt välja 1094,40 eurot (koos käibemaksuga)

Lidl Eesti OÜ apellatsioonimenetluse kulude katteks. Ülejäänud osas jätta

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.11.2020, välja arvatud halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

3-20-50

2(9)

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinnas Karjavälja tn 12 asuva kinnistu (registriosa nr 13345750, katastritunnus

78401:101:4216) ehitusõigust reguleeris Tallinna Linnavalitsuse 20.01.2016 korraldusega nr

61-k kehtestatud Laki tn 25 krundi detailplaneering. Tallinna Linnavolikogu tunnistas

21.03.2019 otsusega nr 47 nimetatud detailplaneeringu osaliselt (Karjavälja tn 12 kinnistu

osas) kehtetuks, arvestades kinnistu omaniku Lidl Eesti OÜ taotlust. ALTAM

Konsultatsioonide OÜ vaidlustas 21.03.2019 otsuse nr 47 kohtus, kuid haldusasja nr 3-19-

1434 menetlus lõpetati kaebetähtaja rikkumise tõttu (kohtulahendid jõustusid 24.03.2020).

2. Osaühing Esplan (OÜ Esplan) esitas Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA)

10.09.2019

taotluse,

mille

eesmärgiks

oli

projekteerimistingimuste

väljastamine

kahekorruselise ärihoone püstitamiseks aadressile Karjavälja tn 12, Tallinn.

3. TLPA andis planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 5 ja ehitusseadustiku (EhS) § 26 lg 4

alusel 10.12.2019 projekteerimistingimused, millega nähti ette Karjavälja tn 12 kinnistule

kuni 2640 m2 suuruse ehitusaluse pindalaga kahekorruselise kuni 12 meetri kõrguse ärihoone

projekteerimine.

TLPA märkis mh, et „[kuna] projekteerimistingimuste koostamisel on lähtutud [PlanS-s]

määratud tingimustest ning piirkonna hoonestuslaadist ja Mustamäe linnaosa üldplaneeringus

on määratud maa-ala hoonestuse üldised tingimused, siis ei ole detailplaneeringu koostamine

põhjendatud ja otstarbekas“ ning et „detailplaneeringumenetlus [tooks kaasa] üleliigseid

kulutusi ja ebameeldivusi isikule ning oleks aeganõudev olukorras, kus on täidetud kõik

tingimused kiirema ja lihtsama menetluse läbiviimiseks“.

4. ALTAM Konsultatsioonide OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse 1 0.12.2019

projekteerimistingimuste tühistamiseks.

Kaebus on esitatud PlanS § 141 alusel avalikes huvides. Projekteerimistingimused on varjatult

uue detailplaneeringu kehtestamine, mistõttu on kaebajal kaebeõigus.

Projekteerimistingimused on vastuolus Tallinna Linnavolikogu 22.06.2006 otsusega nr 230

kehtestatud Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga, mille kohaselt jääb Karjavälja tn 12

kinnistu detailplaneeringu kohustusega alale, mis on linnaehituslikult olulisem kui muud alad,

sest see on määratletud arengualana A-7. Üldplaneering välistab arengualale ehitamise

detailplaneeringut koostamata. Samuti ei sisalda kehtiv üldplaneering PlanS § 125 lg 5 p-s 2

nimetatud tingimusi ning selle detailsusaste ei ole selline, et selle alusel oleks võimalik

projekteerimistingimusi anda. PlanS §-dest 124 ja 125 tuleneb, et ehitusõiguse andmine

projekteerimistingimustega on detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ette nähtud vaid

juhul kui üldplaneeringus on selgelt määratud projekteerimistingimuste aluseks olevad

tingimused. Vaidlustatud projekteerimistingimuste andmise eesmärk oli avalikkust kaasamata

minna mööda varem avalikkuse osalusel üldplaneeringus ja detailplaneeringus kokku lepitud

arengust,

lähtudes

üksnes

Karjavälja

tn

12

omaniku

huvist.

Vaidlustatud

3-20-50

3(9)

projekteerimistingimustest ei nähtu, milliseid avaliku huviga seotud asjaolusid arvesse võeti,

kui otsustati määrata ehitusõigus kindlaks detailplaneeringut koostamata ja samas nii, et uus

ehitusmaht erineb oluliselt varasemast.

Vastustaja ei ole piisavalt kaalunud kavandatud lahenduse sobivust ümbritsevasse miljöösse,

arvestades et kõnealune lahendus erineb oluliselt varem kehtinud detailplaneeringus ette

nähtust. Projekteerimistingimustes puudub analüüs, milline on selle mõju piirkonna

hoonestuskontseptsioonile, ega ole selgitatud, miks ei ole enam vaja arvestada tänava äärde

hoonestusfrondi loomisega. Projekteerimistingimustest ei selgu, millist mõju see tegelikkuses

ümberkaudsetele detailplaneeringutele avaldab.

Vastustaja oleks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS)

§ 6

lg 2

p-st 10

tulenevalt

pidanud

andma

eelhinnangu

kavandatava

lahenduse

keskkonnamõjudele.

Projekteerimistingimustes puudub liikluskorralduse muutuse (sh parkimiskorralduse muutuste

mõju)

analüüs.

Varasemas

detailplaneeringus

ette

nähtuga

võrreldes

muutub

projekteerimistingimustes näidatud lahenduse realiseerimisel olukord märkimisväärselt, kuna

rajatav kauplus ei toimiks vaid lähikonna elanike esmatarbe kauplusena, vaid muutuks

suuremale osale Mustamäe elanikest külastuskohaks, mis toob piirkonda lisaliiklust ja on

vastuolus üldplaneeringuga.

PlanS § 140 lg 2 ja § 125 lg 5 regulatsioon ei ole seadusandja tahte ja mõtte kohaselt mõeldud

kasutamiseks „skeemina“ selleks, et kehtivast ebasobivast detailplaneeringust vabaneda ning

seejärel saada planeerimismenetlust läbimata ja avalikkust kaasamata endale sobiv

ehitusõigus projekteerimistingimuste kaudu. PlanS § 125 lg 5 on erisus, mida kohaldatakse

vaid piiratud juhtudel, kui kõik vastavad eeldused on täidetud ning kui ka detailplaneeringu

lihtsustatud korras menetlemine ei oma sisulist väärtust, kuid toob kaasa tarbetu ressursikulu.

Antud juhul see nii ei ole, sest kehtis detailplaneering, mis oli läbinud 13 aasta jooksul

põhjaliku ja avalikkuse kaasamisega toimunud planeerimismenetluse.

Projekteerimistingimuste andmine oli ennatlik, kuna kaebaja oli kohtus vaidlustanud Tallinna

Linnavolikogu 21.03.2019 otsuse nr 47 ning kohtumenetlus oli pooleli.

5. Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata.

Projekteerimistingimuste vaidlustamine avalikes huvides ei ole PlanS § 141 alusel lubatav.

Tegemist pole detailplaneeringu varjatud kehtestamisega, kuna projekteerimistingimuste

andmine sellises olukorras on seadusega ette nähtud.

Puudub vastuolu Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga. PlanS § 125 lg 5 p 2 ja lg 6 järgi

eeldab detailplaneeringu asemel projekteerimistingimuste andmine seda, et üldplaneeringus

on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, mis võimaldavad

projekteerimistingimustes ette näha sellised EhS § 26 lg-s 4 sätestatud tingimused, mis on

konkreetsel juhul asjakohased. Karjavälja tn 12 jääb linna/ linnaosa keskuse/ äriehitiste/

elamute arengualale A-7, kuhu on üldplaneeringu kohaselt ette nähtud ärimaad, mille puhul on

võimalik keskuse ja elufunktsioonide integreerimine ning kus kogu parkimine tuleb lahendada

oma krundil ja tagada seal ka heakorrastatud haljasmaa osakaal vähemalt 10% planeeritavate

maade pindalast, samuti alasiseselt kergliiklusteede võrgustik. Üldplaneeringus on

arengualadele antud suhteliselt vaba arengu võimalused ning täpsustatud arhitektuursed ja

ehitustingimused on üldplaneeringus ette näha vaid olemasoleva miljöö säilimisega aladele.

Kaebaja ei ole näidanud, kuidas võiks projekteerimistingimuste realiseerimine eeldatavalt

ületada mõjuala keskkonnataluvust. Isegi kui Karjavälja tn 12 kinnistule ehitamiseks oleks

koostatud uus detailplaneering, puudunuks keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadus.

3-20-50

4(9)

Liikluskorraldus on endiselt ette nähtud Tallinna Linnavalitsuse 20.01.2016 korraldusega nr

61-k kehtestatud Laki tn 25 krundi detailplaneeringus, mille kohaselt on Karjavälja tn 12

kinnistule tagatud juurdepääs nii Laki kui ka Aiandi tänavalt, kusjuures suurema liiklusega

Laki tänavale on planeeritud lisarada, et planeeritud kinnistutele sõitvad autod ei takistaks

Laki tänava liiklusvoogu. Võib eeldada, et kaupluse külastajaid võib olla rohkem kui büroo

külastajaid, kuid arvestades Karjavälja tn 12 asukohta, olemasolevat teedevõrku ja rajatavat

lisarada, on muutused liiklusvoogudes ebaolulised. Naaberkinnistu Aiandi tn 22 omanik on

andnud Karjavälja tn 12 asendiplaanile tingimusliku kooskõlastatuse.

Projekteerimistingimuste teisel leheküljel on toodud ümbritsevate ehitiste otstarbed, kõrgused

ja ehitisealused pinnad ehk kaalutud kavandatava hoone piirkonda sobivust. Tõsiseltvõetavaks

ei saa pidada väidet, et kavandatud hoone ei sobi miljöösse, arvestades et Karjavälja tn 12

kinnistut ümbritsevad erinevast ajast ja eriilmelised äri- ja kaubandushooned ning

garaažikompleksid. Projekteerimistingimustes 250 m² võrra suurema ehitisealuse pinna

lubamisel ei ole piirkonnas märkimisväärset linnaruumilist mõju, arvestades Karjavälja tn 12

krundi suurust (5979 m2).

Pooleliolev kohtumenetlus ei mõjuta vaidlustatud haldusakti kehtivust.

6. Lidl Eesti OÜ palus jätta kaebus rahuldamata.

Populaarkaebuse esitamine ei ole lubatav. Kaebaja on kaebeõigust kuritarvitanud, kuna

kaebajaks olevat advokaatide äriühingut kasutatakse tegelikku huvitatud isikut varjates

kinnistu arendamise ja Lidli turule tuleku takistamiseks.

Projekteerimistingimuste andmine oli PlanS § 125 lg 5 kohaselt võimalik ning vastustaja on

seda piisavalt kaalunud. Väited, nagu ei pruugiks hoone sobituda ümbritsevasse miljöösse, on

põhistamata, eriti kuna kõnealusel alal on keeruline rääkida väljakujunenud miljööst.

Mustamäe linnaosa üldplaneering võimaldab vaidlustatud projekteerimistingimuste andmist,

kuna esiteks uue ehitise sobivust saab võrrelda väljakujunenud keskkonna ja piirkonna

hoonestuslaadiga ning üldplaneeringus on sätestatud kõnealuse ala üldised kasutus- ja

ehitustingimused. Üldplaneering on projekteerimistingimuste andmiseks piisavalt detailne.

Täpsed tingimused ehitise püstitamiseks määrataksegi EhS § 26 lg 4 kohaselt kindlaks

projekteerimistingimustega. Üldplaneeringust tulenevate tingimuste all on silmas peetud

üldplaneeringus kehtestatud maakasutus- või ehitustingimusi.

Pole mingit alust arvata, et kavandataval tegevusel võiks olla oluline keskkonnamõju, mis

tähendab, et keskkonnamõju strateegiline hindamine ei olnuks vajalik ka detailplaneeringu

koostamise korral. Ühe kaupluse ehitamine ei kuulu KeHJS § 6 lg-tes 1 või 2 nimetatud

tegevuste hulka ning sellega ei muudeta ka üldplaneeringut.

Sisutud on kaebaja väiteid, mille järgi vaidlustatud haldusaktiga kujundatakse ümber varem

kehtinud detailplaneeringut. Kõnealune detailplaneering on Karjavälja tn 12 kinnistu osas

kehtetuks tunnistatud. Asjaolust, et üldplaneering ei viita otseselt võimalusele ehitada

kauplusehooneid projekteerimistingimuste andmise läbi ilma detailplaneeringut koostamata, ei

kujuta endast üldplaneeringu ümberkujundamist.

Vaidlustatud

haldusakti

kohase

lahenduse

linnaruumiline

mõju

on

varasemas

detailplaneeringus kavandatuga võrreldes väiksem. Ehitada võib madalama hoone, mis

tähendab väiksemat kasutuskoormust kinnistule, sh eeldatavalt väiksemat autoliiklust.

Varasema detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise ja projekteerimistingimuste andmisega ei

muutunud olemuslikult maakasutus, sest ka kehtetuks tunnistatud detailplaneering võimaldas

kaubanduspindade rajamist, täpsemalt hoone kaks alumist korrust olid ette nähtud enamjaolt

3-20-50

5(9)

kaubanduspindadeks. Kuigi projekteerimistingimused lubavad ehitada ühe kümnendiku võrra

suurema ehitisealuse pinnaga hoone, loob projekteerimistingimustega kavandatud lahendus

meeldivama linnakeskkonna, kui see olnuks võimalik luua kehtetuks tunnistatud

detailplaneeringu alusel, sest kavandatav hoone paikneb enam Karjavälja tänava pool ning

selliselt on kavandatud tänava äärest ulatusliku parkimise viimine enamasti hoonesse ja selle

asemel rajatakse haljasvöönd.

Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamine ei takistanud vaidlustatud

haldusakti andmist.

7. Tallinna Halduskohus jättis 31.03.2020 otsusega kaebuse rahuldamata (p 1) ja mõistis

kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu 3800 eurot (p 2).

Kohtupraktikas ei peeta võimalikuks projekteerimistingimuste vaidlustamist avalikes huvides.

Kuna kaebaja ei tugine kaebuses oma subjektiivsete õiguste rikkumisele, tuleb kaebus jätta

rahuldamata, ilma et oleks võimalik asuda hindama kaebaja ülejäänud väiteid, sh kontrollida,

kas PlanS § 125 lg 5 kohaldamise eelduseks olevad tingimused olid täidetud.

PlanS §-s 141 on sõnaselgelt ette nähtud igaühe õigus vaidlustada avalikes huvides

detailplaneeringu kehtestamise otsust. Avalikes huvides kaebuse esitamise õigus on erand,

mille kohaldamisala ei saa analoogia alusel laiendada seadusandja maha märgitud piiridest

kaugemale. PlanS §-st 141 ega ka seaduse üldisest ülesehitusest ei saa järeldada, et

seadusandja oleks soovinud allutada avalikes huvides teostatava kaebeõiguse andmise teel

avalikkuse kontrollile igasuguse detailplaneeringu kohustusega alale jääva krundile

ehitusõiguse andmist puudutava tegevuse. Nii ei saaks avalikes huvides vaidlustada kehtiva

detailplaneeringuga vastuolus olevat ehitusluba, kuigi vastuolule detailplaneeringuga saaks

ehitusloa vaidlustamisel edukalt tugineda isik, kelle subjektiivseid õigusi asjaomane

ehitusluba rikub. Iseenesest on tõsi, et ehitustegevuse vastu detailplaneeringu koostamise

kohustusega aladel on suur avalik huvi, kuna sellise ala ruumilise planeerimise tulemus on

igapäevaselt tajutav suurele hulgale inimestest ning võib mõjutada nende elukvaliteeti või

väljakujunenud harjumusi. Teatud haldusotsustuse suur avalik mõju iseenesest ei nõua aga

võimalust vaidlustada otsust avalikes huvides. Avalikkuse kontroll halbade haldusotsuste üle

saab

toimida

ka

muul

moel,

eeskätt

demokraatlike

protsesside

kaudu.

Projekteerimistingimuste vaidlustamine avalikes huvides ei ole seaduse kohaselt lubatud isegi

juhul, kui projekteerimistingimustega ehitusõiguse andmise eesmärgiks oli detailplaneeringu

koostamise vältimine või kui üldplaneering ei võimalda konkreetsel juhul PlanS § 125 lg 5

kohaldamist. Avalikes huvides kaebuse esitamise õigust ei saa tuletada sellest, et varasema

detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise ja projekteerimistingimuste andmise

tulemuseks on varasemast põhjaliku menetluse tulemusena kehtestatud detailplaneeringust

hälbiv ehitusõiguse andmine. Seadus ei näe ette võimalust vaidlustada avalikes huvides krundi

ehitusõiguse määramist kui sellist, vaid ehitusõiguse määramist saab sel moel vaidlustada vaid

juhul, kui see on otsustatud detailplaneeringu kehtestamisel.

Ilmselt olnuks mõeldav käesolevas kaebuses esitatud sisulistele argumentidele tuginedes

vaidlustada

varasema

detailplaneeringu

osalist

kehtetuks

tunnistamist,

lähtudes

kohtupraktikast,

mis

samastab

detailplaneeringu

muutmise

uue

detailplaneeringu

kehtestamisega. Selle vaidluse kaebaja ka ette võttis, ent see lõppes menetluse lõpetamisega

kaebetähtaja rikkumise tõttu. Praeguses asjas vaidluse all olevat olukorda ei saa samastada ka

varasema detailplaneeringu muutmisega, sest see otsustati ära juba linnavolikogu 21.03.2019

otsusega nr 47 ja selle vaidlustamise võimalused on kaebaja jaoks ammendunud.

Kolmas isik on esitanud taotluse mõista kaebajalt välja 5085 euro suurune menetluskulu, mis

vastab esitatud taotluse ja sellele lisatud arvete kohaselt õigusabikulule 44 advokaadi töötunni

3-20-50

6(9)

ulatuses. Vaidluse sisu ja mahtu silmas pidades tuleb kolmanda isiku kasuks välja

mõistetavaid kulusid vähendada umbes 1/4 võrra ning mõista välja 3800 eurot. Esitatud

kaebuses on tõstatatud küll põhimõttelised küsimused, mis seonduvad kaebeõiguse olemasolu

ja PlanS § 125 lg 5 kohaldamise eeldustega, ent kaebus ei olnud detailide osas kuigi mahukas,

määruskaebuse menetluses ning oma täiendavates seisukohtades märkis kaebaja vähe uut ning

ka kolmanda isiku seisukohad on põhimõtteliselt läbi menetlusdokumentide kordunud. Neil

asjaoludel näib kokku 44-tunnise mahuga õigusabikulu mõnevõrra ülepaisutatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. ALTAM Konsultatsioonide OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu

otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus.

Halduskohus kohaldas vääralt PlanS §-i 141 ja § 125 lg-t 5. Vaidlustatud haldusakt tähendas

sisuliselt uue detailplaneeringu kehtestamist (Karjavälja tn 12 kinnistu suhtes anti ehitusõigus)

olukorras, kus oleks pidanud läbi viima detailplaneeringu menetluse. Detailplaneeringu

„varjatud muutmist“ peab saama vaidlustada ka avalikes huvides. PlanS § 125 lg 5 eelduste

täidetuse kontroll ei eelda kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist. Kaebaja jääb varem

esitatud

seisukohale,

et

viidatud

normi

kohaldamise

eeldused

ei

ole

täidetud.

Projekteerimistingimuste avalikes huvides vaidlustamise võimalusele on viidatud halduskohtu

09.09.2019 määruses nr 3-19-1627. Kaebajalt võeti võimalus olla kaasatud asja menetlusse, sh

esitada kaebus projekteerimistingimuste andmise otsuse peale. Kohtud leidsid ka asjas nr 3-

18-835, et õigusvastaselt väljastatud ja piisavalt kaalumata projekteerimistingimused tuleb

tühistada. PlanS § 140 lg-t 2 ja § 125 lg-t 5 ei saa kasutada „skeemina“ ebasobivast

detailplaneeringust vabanemiseks ning projekteerimistingimuste kaudu sobiva ehitusõiguse

saamiseks, läbimata seejuures kohast ja avalikkust kaasavat planeerimismenetlust. See oleks

vastuolus PlanS § 140 lg-ga 7, § 124 lg-ga 4 ja hea halduse põhimõttega. PlanS § 125 lg-t 5

tohib kohaldada vaid väga erandlikul juhul ja kõigi selles sättes toodud eelduste täitmise

korral.

Kui apellatsioonkaebus jääb sisuliselt rahuldamata, tuleb vähendada kaebajalt kolmanda isiku

kasuks väljamõistetud menetluskulude suurust. Halduskohtu otsus on selles osas

nõuetekohaselt motiveerimata.

9. Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse

põhjendustega.

Kuigi

ka

projekteerimistingimustega

antakse

ehitusõigus,

teeb

seadusandja

projekteerimistingimustel ja detailplaneeringul selget vahet. Projekteerimistingimused saab

anda vaid PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud tingimustel. PlanS § 141 näeb avalikes huvides

kohtusse pöördumise õiguse ette vaid detailplaneeringu puhul ja seda õigust ei saa

meelevaldselt laiendada projekteerimistingimuste vaidlustamisele.

10. Lidl Eesti OÜ palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kaebajal puudub õigus vaidlustada 10.12.2019 projekteerimistingimusi avalikes huvides.

Seda kinnitab nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2019 otsus nr 3-17-2721, p 10 ja Riigikohtu

28.05.2020 määrus nr 3-19-1627, p 11. Vaidlustatud projekteerimistingimusi ei saa käsitada

uue detailplaneeringu kehtestamisena, mis annaks kaebajale populaarkaebuse esitamise

õiguse. Apellatsioonkaebuses viidatud lahendid ei ole praeguses vaidluses asjakohased ja

halduskohus ei pidanud neid arvestama. Lisaks pole kohus seotud poole õiguslike

argumentidega.

3-20-50

7(9)

Halduskohus ei ületanud menetluskulude jaotamisel diskretsioonipiire, mistõttu puudub alus

selles osas kohtuotsust muuta. Kaebaja ja kolmanda isiku menetluskulud halduskohtus olid

praktiliselt võrdsed.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Kaebaja on öelnud selgesõnaliselt, et vaidlustab 10.12.2019 projekteerimistingimusi

avalikes

huvides.

Halduskohus

jättis

kaebuse

rahuldamata

põhjusel,

et

projekteerimistingimuste vaidlustamiseks ei ole populaarkaebus lubatud, mistõttu puudub

vajadus kontrollida vaidlustatud haldusakti sisulist õiguspärasust. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu järeldusega ja selgitab vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele järgmist.

12. PlanS § 125 lg 1 p 1 järgi on linnades kui asustusüksustes hoone püstitamiseks üldjuhul

nõutav detailplaneeringu koostamine. PlanS § 125 lg 5 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse

üksus lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata

projekteerimistingimuste alusel püstitada olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale

ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna

väljakujunenud keskkonda (sh hoonestuslaadi) ning üldplaneeringus on määratud vastava ala

üldised kasutus- ja ehitustingimused (sh projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad

tingimused) ning ehitise püstitamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude

tingimustega.

13. HKMS § 44 lg 1 järgi võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes enda

subjektiivsete õiguste kaitseks. Teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks võib HKMS § 44

lg 2 kohaselt kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. PlanS § 141 sätestab, et igal

isikul on õigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse 30

päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu

kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud

tema õigusi või piiratud tema vabadusi.

14. Ringkonnakohus on varem korduvalt leidnud ja jääb ka praeguses asjas seisukohale, et

PlanS § 125 lg 5 alusel antud projekteerimistingimusi ei ole võimalik vaidlustada avalikes

huvides. PlanS § 141 näeb avalikes huvides kaebuse esitamise ette detailplaneeringu

kehtestamise otsuste vaidlustamise puhul ning selles sättes viidatud erandlikku kaebeõigust ei

saa laiendada projekteerimistingimuste vaidlustamisele (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

25.02.2019 otsus nr 3-17-2721, p-d 10–11; 18.04.2019 otsus nr 3-18-1141, p 10; 25.04.2019

otsus nr 3-18-1117, p-d 12–13; 17.09.2019 otsus nr 3-18-506, p 17; 04.08.2017 määrus nr 3-

16-489, p 9; 09.11.2017 määrus nr 3-17-2023, p 18; sama Tartu Ringkonnakohtu 10.10.2017

otsus nr 3-16-2611, p-d 21–23; vrd ka Riigikohtu 28.05.2020 määrus nr 3-19-1627, p 11).

15. Praeguses asjas ei ole tegemist detailplaneeringu (varjatud) muutmisega, mida kaebaja

hinnangul peaks samuti saama vaidlustada mh avalikes huvides. Tallinnas Karjavälja tn 12

asuva kinnistu ehitusõigust reguleeris Tallinna Linnavalitsuse 20.01.2016 korraldusega

kehtestatud Laki tn 25 krundi detailplaneering, mille Tallinna Linnavolikogu tunnistas

Karjavälja tn 12 kinnistu osas kehtetuks 21.03.2019 otsusega nr 47. Kaebaja vaidlustas otsuse

nr 47 halduskohtus ja selles haldusajas pidas Tallinna Ringkonnakohus tõepoolest

võimalikuks, et PlanS § 141 alusel saab populaarkaebusega vaidlustada ka olemasoleva

detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise otsust (s.o sisuliselt detailplaneeringu

muutmise otsuse ehk detailplaneeringu muudetud kujul kehtestamise otsust; vt 11.11.2019

määrus nr 3-19-1434, p-d 9–14). Kõnealune vaidlus ei olnud aga kaebaja jaoks edukas –

haldusasja nr 3-19-1434 menetlus lõpetati kaebetähtaja rikkumise tõttu. Otsus nr 47 Laki tn 25

detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise kohta on seega kehtiv haldusakt ja kõigile

3-20-50

8(9)

täitmiseks

kohustuslik.

Praeguses

asjas

on

kaebuse

esemeks

10.12.2019

antud

projekteerimistingimused. Sellisel viisil ehitusõiguse andmise põhimõttelise võimaluse näeb

ette PlanS § 125 lg 5, seega ei ole tegemist ka (varjatult) uue detailplaneeringu

kehtestamisega.

16. Järelikult saab kaebuse rahuldamise aluseks olla üksnes kaebaja subjektiivsete õiguste

rikkumine. Kuna kaebaja on juriidiline isik, saavad vaidlusalused projekteerimistingimused

rikkuda eeskätt tema ettevõtlusvabadust või omandiõigust (põhiseaduse §-d 31 ja 32). Lisaks

võib kaebaja subjektiivne õigus tuleneda üldplaneeringust (praegusel juhul nt Mustamäe

linnaosa üldplaneeringust) eeldusel, et üldplaneeringu eesmärk on kaitsta mh kaebaja huve.

17. Kaebaja ei ole oma menetlusdokumentides ära näidanud mitte mingit puutumust

10.12.2019 projekteerimistingimuste või Karjavälja tn 12 kinnistuga (vt ka kolmanda isiku

20.01.2020 seisukoha lisa 1 – www.teatmik.ee teave kaebaja kohta –, mille järgi on kaebaja

töötajate ja käibeta äriühing, kelle omandis pole Tallinnas ühtki kinnistut). Kaebaja soovib

praeguses vaidluses kaitsta üksnes avalikku huvi (projekteerimistingimuste kooskõla

Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga; plaanitava ehitise miljöösse sobivus; keskkonnamõjude

ja liikluskorralduse täiendav analüüs), mis pole aga kehtiva õiguse järgi võimalik.

Selles osas erineb praegune vaidlus ka kaebaja välja toodud haldusasjadest nr 3-17-2721 ja 3-

18-835. Nimetatud asjades olid PlanS § 125 lg 5 alusel välja antud projekteerimistingimuste

vaidlustajateks naaberkinnistute omanikud. Ringkonnakohus pidas 25.02.2019 otsuses nr 3-

17-2721 võimalikuks, et projekteerimistingimuste alusel rajatava hoone teistsuguse

paiknemise korral võinuks riive kaebaja õigustele (sh seoses insolatsiooni ja müraga) olla

väiksem või puududa sootuks (vt p-d 3 ja 13). Ka 19.06.2019 otsuses nr 3-18-835 arvestas

ringkonnakohus PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud tingimuste täidetust hinnates mh kaebaja

väiteid, et projekteerimistingimustega ettenähtud hoone rajamine riivab ebaproportsionaalselt

tema

privaatsusõigust

ja

vähendab

insolatsiooni

(Tallinna

linn

ei

vaidlustanud

apellatsioonkaebuses kaebaja õiguste riive võimalikkust, vt p-d 3 ja 7).

18. Eelnevat arvestades võis halduskohus jätta kaebuse rahuldamata ainuüksi põhjusel, et

vaidlustatud haldusakt ei riku kaebaja õigusi, hindamata kaebuses toodud väidete alusel selle

haldusakti õiguspärasust.

19. Kaebaja vaidlustab halduskohtu otsust ka menetluskulude jaotuse osas. HKMS § 108 lg 1

järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 8 sätestab, et

kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu

poolele. HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt on menetluskulude väljamõistmise eelduseks

menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine. HKMS § 109 lg 6 alusel

mõistetakse välja vaid vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Neid norme arvestades tuli

kaebajal kanda kolmanda isiku vajalikud ja põhjalikud menetluskulud.

20. Kolmanda isiku menetluskulud halduskohtus olid kokku 5085 eurot, millest halduskohus

pidas vajalikuks ja põhjendatuks 3800 eurot. Kaebaja arvates oleks halduskohus pidanud

veelgi vähendama kaebajalt kolmanda isiku kasuks väljamõistetavate menetluskulude suurust.

21. Kõrgema astme kohtul on põhjust muuta väljamõistetud esindajakulude ulatust üksnes

juhul, kui madalama astme kohus on teinud õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates

ilmselge diskretsioonivea (nt Riigikohtu üldkogu 02.05.2017 otsus nr 3-2-1-134-16, p 56).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus praeguses asjas teinud sellist ilmset viga. Kuigi

halduskohtu põhjendused menetluskulude väljamõistmise ulatuse kohta on napid, on

halduskohus siiski selgelt hinnanud kaebuses tõstatatud küsimuste olulisust ja kaebuse

detailsusastet ning menetluse käiku, sh kaebaja algatatud määruskaebemenetlust ja kaebaja

3-20-50

9(9)

poolt täiendavate seisukohtade esitamist. Need asjaolud mõjutavad ilmselgelt ka aega, mis

kolmanda isiku advokaadist esindajal menetlusdokumentide koostamisele kulus. Samuti

arvestas halduskohus kolmanda isiku menetlusdokumentides sisalduvaid kordusi. Neil

asjaoludel ei saa pidada ilmselgelt põhjendamatuks järeldust, et vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud on umbes ¾ kolmanda isiku tõendatud kuludest.

22. Eelnevat arvestades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

23. Kaebaja apellatsioonimenetluse kulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja vastustaja

menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda. Kolmas isik on taotlenud

õigusabikulude hüvitamist 1136 euro ulatuses (ilma käibemaksuta). Kuludokumentide

(23.09.2020 lisa 2, dtl 462, 464, 466, 468) kohaselt on apellatsioonimenetlusega seoses

esitatud arveid 1219,20 euro ulatuses ning seda koos käibemaksuga (91,20 + 144 + 681,60 +

302,40 = 1219,20). Seejuures on apellatsioonimenetlusega seotud 31.03.2020 arvel nr

20200297 kaks viimast kulurida (31.03.2020 toimingud). Ringkonnakohtule ei ole esitatud

22.09.2020 toimingutega seotud arvet. Põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mis kuuluks teise

menetlusosalise poolt hüvitamisele, ei saa pidada toimiku täiendamisega seotud kulusid.

Toimik on menetlusosalistele ja nende esindajatele e-toimiku veebipõhises infosüsteemis

digitaalsel kujul tasuta kättesaadav. Ringkonnakohus peab asja mahtu ja keerukust arvestades

põhjendatud ja vajalikuks kuluks 1094,40 eurot (koos käibemaksuga), mis tuleb kaebajalt

HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 alusel välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)