3-20-1417/5 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver

Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1417

Haldusasi

Maksu-

ja

Tolliameti

taotlus

täitmist

tagavate

toimingute sooritamiseks loa saamiseks

Menetlusosalised

Haldusorgan – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Kaire

Jurjev

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks luba –

J.V, esindaja Yulia Zaitseva

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 31. juuli 2020. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

J.V määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse J.V määruskaebus Tallinna Halduskohtu 31. juuli 2020. a määruse

peale haldusasjas nr 3-20-1417.

2. Tagastada J.V ile määruskaebuse lisad 1–3.

3. Jätta J.V määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31. juuli 2020. a

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse punkti 3 peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265

lg 5, maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 ja § 130

lg 1 alusel Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks J.V

kuuluvale kinnisasjale registriosa numbriga 6122301 (xxx; summas 59 463,47 eurot). Taotluse

esitamisega alustas MTA puudutatud isiku kui AJ Grupp OÜ (AJ Grupp) endise juhatuse liikme

vastu maksumenetlust, mille lõpptulemuseks võib olla isiku solidaarne vastutus äriühingu

täitmata maksukohustuse eest 53 911,47 eurot, sh põhivõlg 46 782,87 eurot ja intress 7128,60

eurot.

1) MTA kontrollis AJ Grupi käibemaksu ja tööjõumaksude arvestamise, deklareerimise ning

tasumise õigsust maksustamisperioodil märts–august 2019. MTA tuvastas kontrollimenetluses,

et AJ Grupp ei soetanud tegelikult Marketing Pluss OÜ-lt metallposte, akende paigaldamise,

3-20-1417

2(6)

klaasimise ja transporditeenust, SonikExpressCargo OÜ-lt transporditeenust ning Install

Solution OÜ-lt akende paigaldamise teenust. AJ Grupi töötajad J.V ja P.V vormistati Marketing

Pluss OÜ ja Install Solutions OÜ töötajateks näilikult eesmärgiga vältida tööjõumakse ning

vähendada AJ Grupi käibemaksukohustust. SonikExpressCargo OÜ arve alusel pole raha välja

makstud. Puudutatud isik AJ Grupi juhatuse liikmena esitas 27.11.2019 parandatud andmetega

käibedeklaratsioonid ja maksudeklaratsioonide vorm TSD lisa 1, lisa 4 ja lisa 6

parandusdeklaratsioonid, mille tulemusena suurenes märts–august 2019 käibemaksukohustus

16 922,56 euro võrra, jaanuar–oktoober 2019 tööjõumaksud 5173,20 euro võrra, märts–juuli

2019 erisoodustuse sotsiaalmaks 2345,82 euro ja tulumaks 1420,94 euro võrra; veebruar–

oktoober 2019 tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 16 812,41 võrra.

2) Puudutatud isik oli ajavahemikul 01.02.2012–11.05.2020 AJ Grupi juhatuse liige,

vastutades äriühingu maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste

tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Maksuvõlg tekkis puudutatud isiku tahtliku tegevuse

tulemusena: ta esitas maksudeklaratsioonides teadlikult tõele mittevastavaid andmeid ning tegi

ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid. Deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu ei olnud

äriühingul hiljem raha, et tasuda parandatud andmetega esitatud maksudeklaratsioonide

tulemusel

tekkinud

maksukohustust

ega

november–detsember

2019

deklareeritud

maksukohustusi.

3) Pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase

tegevuse tõttu osutuda raskemaks või võimatuks. Puudutatud isik esitas maksustamisperioodide

01–10.2019 kohta teadlikult tõele mittevastavaid andmeid. Pärast rikkumiste ilmnemist ja

parandusdeklaratsioonide esitamist võõrandas puudutatud isik äriühingu arvatavale variisikule.

Tema varasem käitumine – sisendkäibemaksu deklareerimine võltsarvete alusel, töötasu

väljamaksete deklareerimata jätmine, ettevõtlusega mitteseotud kulutuste tegemine – näitab

pahatahtlikku suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Puudutatud isiku sissetulek ei ole

piisav, et täita vastutusotsusega kavandatav kohustus. Talle maksti viimati töötasu 2019. a

novembris 4500 eurot. 2019. a keskmine väljamakse oli 1222,22 eurot kuus. Dividende on

viimati makstud 2018. a-l. Isik on seotud küll viie erineva äriühinguga, kuid need pole teeninud

märkimisväärset kasumit. Tõenäoliselt tuleb vastutusotsus sundtäita.

4) AJ Grupp pole maksusummat tähtpäevaks tasunud. Maksuhaldur on proovinud kolme kuu

jooksul nõuet sundtäita, kuid see on ebaõnnestunud. MTA seadis 08.01.2020 keelumärked

kahele äriühingule kuuluvale sõidukile. MTA arestis 2020. a jaanuaris ja veebruaris AJ Grupi

arvelduskontod krediidiasutustes, mille tulemusena on maksuvõlg vähenenud 5397,03 euro

võrra. Nõuet ei ole võimalik täita AJ Grupi majandustegevusest saadava tulu arvelt. Äriühing

deklareeris viimati käivet 2019. a novembris, puuduvad registreeritud töötajaid, tööjõu

väljamakseid

tehti

viimati

2019.

a

detsembris.

Äriühing

kustutati

09.06.2020

käibemaksukohustuslaste registrist, sest ei tõendatud ettevõtlusega tegelemist.

5) Maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud. Varaseim maksukohustus pärineb perioodist

03.2019, mistõttu algab viieaastane aegumistähtaeg 22.04.2019.

6) Hüpoteegi seadmine puudutatud isikule kuuluvale kinnistule 59 463,47 euro ulatuses põhi-

ja intressivõla ning täitmiskulude katteks on sobivaim meede, sest see ei takista kinnistu

kasutamist ega käsutamist.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 31. juuli 2020. a määrusega taotluse ning andis MTA-le

loa taotleda kohtuliku hüpoteegi seadmist puudutatud isikule kuuluvale kinnisasjale asukohaga

xxx (registriosa nr 6122301) 59 436,47 euro ulatuses (resolutsiooni p-d 1 ja 2).

Taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele. Vastutusmenetlus võib alata taotluse

esitamisega halduskohtule. Tuvastatav on eeldatava maksukohustuse suurus, taotluses on

märgitud andmed tagatise kohta. Maksuvõlg on kehtiv. AJ Grupp pole maksukohustust täitnud,

3-20-1417

3(6)

samuti on ebaõnnestunud selle sissenõudmine äriühingult. On tõenäoline, et puudutatud isiku

suhtes tehakse vastutusotsus. Puudutatud isik vastutas juhatuse liikmena äriühingu rahaliste ja

mitterahaliste kohustuste täieliku ja tähtaegse täitmise eest. Maksuhaldur on piisavalt

põhjendanud kahtlust, et puudutatud isik on rikkunud maksuseadustest tulenevaid kohustusi

ning tema tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Töötajad vormistati

näilikult Marketing Pluss OÜ ja Install Solution OÜ töötajateks, et vältida tööjõumaksude

tasumist ning vähendada käibemaksu kohustust sisendkäibemaksu deklareerimise kaudu.

Tegelikult kaupa ja teenuseid Marketing Pluss OÜ-lt, Install Solutions OÜ-lt ja

SonikExpressCrago OÜ-lt ei soetatud. Ettevõtetele tehtud väljamaksed ning puudutatud isiku

arvelduskontole kantud raha kokku 67 249,54 eurot on maksustatav ettevõtlusega mitteseotud

kuluna. Erisoodustusena on jäetud deklareerimata puudutatud isiku ja tema pereliikmete

hüvanguks tehtud väljamaksed 5687,70 eurot. Puudutatud isik esitas parandusdeklaratsioonid,

mille tulemusena suurenes AJ Grupi maksukohustus 42 676,22 euro võrra, mistõttu ei suutnud

äriühing tasuda ka 2019. a novembri ja detsembri maksukohustusi. Ei esine vastutusotsuse

tegemist välistavaid asjaolusid. Äriühingut ei ole registrist kustutatud ning maksuvõlg ei ole

aegunud. Kontrolli tulemusena antud haldusakti sundtäitmine võib maksukohustuslase

tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Puudutatud isiku tegevusest nähtub

käitumismuster, mis iseloomustab tahtlikku maksudest kõrvalehoidumist, mistõttu võib

eeldada, et maksukohustuse hilisem täitmine on oluliselt raskem või võimatu. Arvestades

puudutatud isiku varasemat käitumist (sisendkäibemaks deklareeriti fiktiivsete arvete alusel,

töötajatele tehtud väljamaksed jäeti deklareerimata, tehti ettevõtlusega mitteseotud kulutusi),

on tõenäoline, et ta hakkab kohustuse vältimiseks vara võõrandama. Pärast rikkumiste ilmsiks

tulekut ja parandusdeklaratsioonide esitamist võõrandas puudutatud isik äriühingu arvatavale

variisikule. Puudutatud isiku sissetulek ei ole ka piisav, et täita vastutusotsusega kavandatavat

kohustust, mistõttu võib tulevikus tekkida vajadus vastutusotsus sundtäita. Hüpoteegi seadmine

puudutatud isikule kuuluvale kinnisasjale on proportsionaalne ja põhjendatud. Ennetavate

meetmete rakendamata jätmisel võib haldusakti hilisem täitmine raskeneda või muutuda

võimatuks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. J.V palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 31.07.2020 määrus.

Halduskohus ei ole piisavalt põhjendanud kahtlust, et kontrolli tulemusena antava haldusakti

sundtäitmine võib osutuda raskemaks või võimatuks. Parandusdeklaratsioonide esitamine ei

tähenda, et puudutatud isik oleks tahtlikult maksudest kõrvale hoidnud. Sedastus, et isiku

varasem käitumine iseloomustab tahtlikku maksudest kõrvalehoidumist, ei ole kontrollitav.

MTA ei ole teinud puudutatud isiku suhtes vastutusotsust ega AJ Grupi suhtes maksuotsust.

Taotluses ei ole selgitatud maksuvõla kujunemist, samuti puuduvad selgitused deklareerimis-

ja tasumiskohustuse rikkumise kohta. Välja on toomata põhjuslik seos ning tuvastamata on

jäetud isiku süü. Kuna puudub maksuotsus, ei saa rääkida maksuvõlast, mis oleks muutunud

sissenõutavaks ja mille sundtäitmine on osutunud võimatuks. AJ Grupp on tegutsev äriühing.

Tema 2018. a kasum oli majandusaasta aruande kohaselt 66 296 eurot. Äriühing oli

käibemaksukohustuslane kuni 10.06.2020. Valitud meede on ka ebaproportsionaalne, sest

takistab vara käsutamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebuse võib HKMS § 204 lg 1 ja § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 265 lg 5), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele.

Tallinna Halduskohus rahuldas 31.07.2020 määrusega MTA taotluse ning andis loa taotleda

kohtuliku hüpoteegi seadmist Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) J.Vle kuuluvale kinnisasjale

3-20-1417

4(6)

asukohaga xxx (registriosa nr 6122301) 59 436,47 euro ulatuses. Määruskaebuse eesmärk on

kõnealusest hüpoteegist vabaneda. Ringkonnakohus tõlgendab HKMS § 2 lg 4 alusel

määruskaebuse esitaja tahet taotleda lisaks halduskohtu määruse tühistamisele uue määruse

tegemist, millega jätta MTA taotlus rahuldamata. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba

(HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea vajalikuks nõuda

määruskaebuse lahendamiseks MTA seisukohta, vaid arvestab taotluses tooduga.

5. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu määruses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 203

lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

6. MKS § 1361 kohaldamine eeldab, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust,

kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine ning kontrolli

käigus on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava

haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (nt Riigikohtu

05.04.2017 määrus nr 3-3-1-68-16, p 11; 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50). Loa andmise

otsustamisel tuleb kohtul eelkõige kontrollida, kas maksuhalduri esile toodud faktilistel

asjaoludel on vastutusotsuse tegemine võimalik ja tõenäoline ning ega ei esine vastutusotsuse

tegemist välistavaid asjaolusid. Vastutusotsuse tegemine on välistatud, kui maksusumma

määramine on aegunud, maksuvõlg on kustunud või juhatuse liikme tahtluse või raske

hooletuse tuvastamise on ebatõenäoline (Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 18).

Kuna MKS § 1361 alusel loa andmine otsustatakse piiratud informatsiooni põhjal enne

maksukontrolli lõppemist, ei pea loa andmist otsustav kohus võtma lõplikku seisukohta

vastutusotsuse sisuliste eelduste täitmise ja vastutusotsuse õiguspärasuse osas. Kui loa andmise

eeldused on täidetud, tuleb kontrollida ka kohaldatava meetme põhjendatust ja

proportsionaalsust võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada (27.11.2012

määrus 3-3-1-15-12, p 57).

7. MTA taotluses on piisavalt põhjendanud kahtlust, et juhatuse liige võis rikkuda

maksuseadustest tulenevaid kohustusi (deklareerimis- ja tasumiskohustust), ning juhatuse liikme

tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos (p-d 1, 2.1–2.2). Määruskaebuse esitaja

vastupidised väited on otsitud. J.V oli AJ Grupi juhatuse liige 01.02.2012–11.05.2020, mistõttu

vastutas ta äriühingu rahaliste ja mitterahaliste kohustuste nõuetekohase ja täieliku täitmise

eest. Taotluse kohaselt tekkis maksuvõlg seetõttu, et puudutatud isik jättis deklareerimata

tööjõumaksud ja erisoodustusmaksud, deklareeris alusetult sisendkäibemaksu ning jättis tekkinud

maksukohustuse tasumata. Tegelikult töötasid E. L ja P. V katkematult AJ Grupis ning nad

vormistati Marketing Pluss OÜ ja Install Solutions OÜ töötajateks näilikult maksueelise

saamiseks. Tegelikult kaupu ja teenuseid nimetatud äriühingutelt ega SonikExpressCargo OÜ-lt

ei soetatud. Ettevõtetele tehtud väljamaksed, millelt on maha arvestatud tööjõukulud, kuuluvad

seega maksustamisele ettevõtlusega mitteseotud kuluna. AJ Grupi arveldusarvelt tehti kulutusi

ka puudutatud isiku ja tema pereliikmete hüvanguks, kuid erisoodustusmakse ei deklareeritud ega

tasutud. Puudutatud isik esitas kontrolli järel parandusdeklaratsioonid, mille tulemusena suurenes

maksukohustus 42 676,22 euro võrra, mida ei ole tasutud. Samuti on tasumata november–

detsember 2019 deklareeritud maksukohustus. See, kas kohustusi rikuti tahtlikult või raskelt

hooletult, selgub lõplikult vastutusmenetluses. Ainult erandlike asjaolude esinemisel saaks juba

vastutusmenetluse algstaadiumis jõuda järeldusele, et juhatuse liige ei saanud ilmselgelt

tegutseda MKS § 40 lg-s 1 sätestatud vormis (Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-17-17, p

13). Selliseid erandlikke asjaolusid asja materjalidest ei nähtu.

8. Määruskaebuse esitaja leiab sisuliselt, et esineb MKS § 96 lg 6 p-s 1 sätestatud vastutusotsuse

tegemist välistav asjaolu. Tema arvates, ei ole maksuvõlga tekkinud, sest AJ Grupi suhtes pole

tehtud maksuotsust.

3-20-1417

5(6)

Maksuvõlg tekib reeglina vahetult seaduse alusel (MKS § 32). Vastutusotsuse tegemise

faktiliseks aluseks saab olla vaid kehtiv maksuvõlg. Vastutusotsuse sisuks ei ole mitte

tasumisele kuuluva maksusumma määramine, vaid juba varem fikseeritud maksuvõla

sissenõudmine uuelt kohustatud isikult. Selleks, et kolmandal isikul tekiks maksuvõla tasumise

kohustus,

on vaja

enne

tuvastada maksuvõla olemasolu,

mille sissenõudmisele

vastutusmenetlus on suunatud (27.11.2012 määrus 3-3-1-15-12, 50e). Kui maksumenetlus

lõpeb maksuotsust andmata teatega maksukontrolli lõpetamise kohta, toob see kaasa

maksuotsuse andmisega sarnase tagajärje, st teatel on maksukohustust tuvastava haldusakti

toime. Ühtlasi toimub kontrolli tulemuste muutmine või kehtetuks tunnistamine MKS §‑des

101−103 sätestatud alustel ja korras (Riigikohtu 17.05.2016 otsus nr 3-3-1-3-16, p 18).

Praegusel juhul teavitas MTA äriühingut 09.12.2019 teatega nr 12.2-3/050432-13 (MTA

taotluse lisa 3) kontrolli lõpetamisest ning luges deklaratsioonide parandused õigeks.

Paranduste tulemusena suurenes AJ Grupi maksukohustus 42 676,22 euro võrra. Teade kehtib,

seda ei ole vaidlustatud. Ülejäänud osa maksuvõlast moodustab november–detsember 2019

deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustus. Kui maksukohustuslane on esitanud

maksudeklaratsiooni, milles esitatud andmetes pole maksuhalduril põhjust kahelda, tekib

maksukohustus deklaratsiooni alusel. Maksuotsus tehakse juhul, kui maksuhaldur ise määrab

maksukohustuse suuruse, sest deklaratsiooni ei ole tähtaegselt esitatud, selles on esitatud

valeandmeid või muudel MKS § 92 lg-s 1 sätestatud juhtudel. Maksuotsus on maksuõigussuhet

tuvastav, mitte tekitav haldusakt. See tähendab, et maksuvõlg on olemas ka maksuotsust

koostamata (MKS § 88 lg 1 ls 1). Küll tuleb sellisel juhul taotluses ära näidata maksuvõla

kujunemine. Praegu nähtub see taotluse p-st 1 ja saldopäringust (MTA taotluse lisa 1).

9. Taotluse lahendamisel ei ole tähtsust ka sellel, kas maksuvõla sissenõudmine äriühingult on

ebaõnnestunud. MKS § 96 lg-st 5 ei tulene keeldu alustada menetlusega, vaid üksnes piirang

teha vastutusotsus (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2020 määrus nr 3-20-629, p 9 ja seal

viidatud kohtupraktika). Sarnaselt ei ole tähtsust sellel, kas AJ Grupp on tegutsev äriühing või

mitte. Ringkonnakohus tagastab seega määruskaebusele lisatud tõendid, sest seda asjaolu ei ole

tarvis tõendada (HKMS § 62 lg 2). Asja materjalidest nähtub sellegipoolest, et maksuhaldur on

üritanud maksuvõlga äriühingult sisse nõuda, kuid see ei ole õnnestunud. Maksuhaldur arestis

äriühingu arveldusarved, kuid arestimise tulemusena on maksuvõlg vähenenud vaid 5397,03

euro võrra.

10. Täitmist tagava toimingu sooritamiseks loa andmine on prognoosotsus, sest puudub

kindel teadmine isiku võimaliku käitumise kohta tulevikus. Kahtlus, et pärast maksuseadusest

tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase

tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, ei eelda, et isik oleks astunud

konkreetseid samme hilisema sissenõudmise takistamiseks, sest meetme eesmärk ongi sellist

käitumist ennetada. Selliseks kahtluseks võib anda aluse isiku käitumine maksuvõla

põhjustanud sündmustes, isiku käitumine maksumenetluses jms. Kui isik on korraldanud

äriühingu tegevust eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, võib põhjendatult eeldada, et

ta teeb seda ka tulevikus (vt nt Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 27; 28.01.2013

määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4).

11. Halduskohtu arvates andis aluse kahtluseks, et puudutatud isiku käitumise tõttu võib

kavandatava vastutusotsuse sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks,

puudutatud isiku varasem käitumine. Kahtluse aluseks ei olnud parandusdeklaratsioonide

esitamine, nagu väidab määruskaebuse esitaja. Liiati on halduskohus järelduse teinud

konkreetsete maksumenetluses tuvastatud ning puudutatud isikuga seotud asjaolude põhjal

(halduskohtu määruse p 18 jj). Määruskaebus ei sisalda väiteid, mis selle kahtluse ümber

lükkaks. Iseenesest ei anna regulaarse sissetuleku puudumine eeldatava maksukohustuse

tasumiseks põhjust eeldada, et isikul ei ole võimalik maksukohustust korraga täita. Kahtluse

3-20-1417

6(6)

hindamisel on olulise kaaluga isiku tegevus ja sellest järelduv usaldusväärsus, mida hinnatakse

isiku varasema käitumise põhjal maksuõigussuhtes. Praegu ei loo isiku varasem käitumine

tõepoolest usaldust, et määratav maksukohustus on võimalik raskusteta täita. On alus arvata, et

puudutatud isik deklareeris maksukohustuse vältimiseks teadlikult sisendkäibemaksu

võltsarvete alusel, jättis deklareerimata töötajatele tehtud väljamaksed ning tegi ettevõtlusega

mitteseotud kulutusi, mille jättis deklareerimata ja tasumata. Samuti on tasumata november–

detsember 2019 deklareeritud maksukohustus. Äriühing on 04.05.2020 võõrandatud arvatavale

variisikule. Seega on olemas kahtlus, et puudutatud isik on korraldanud äriühingu tegevust

eesmärgiga saada ebaaus maksueelis ning vältida maksude tasumist. Võib eeldada, et ta ei soovi

täita ka enda suhtes määratavat maksukohustust ning võib vastutusotsuse täitmisest hakata

kõrvale hoidma, muutes end varatuks.

12. Taotluses on asjakohaselt põhjendatud ka valitud täitetoimingu proportsionaalsust.

Määruskaebuse esitaja ei ole toonud välja asjaolusid, mis võimaldaks järeldada, et valitud

täitetoiming riivaks tema õigusi ülemääraselt. Kohtuliku hüpoteegi seadmine võimaldab tagada

maksude laekumist, mille vastu on kaalukas avalik huvi ning mida ei ole praegusel juhul

võimalik kaitsta muul viisil kaitsta. Puudutatud isikul säilib samas kinnisasja valdamise ja

kasutamise õigus (sh õigus teenida sellelt tulu), samuti on võimalik leppida maksuhalduriga

kokku kinnistu käsutamise tingimustes.

13. Eelnevat arvestades jääb J.V määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

31.07.2020 määrus muutmata.

14. Määruskaebusele ei ole lisatud selles neljanda lisana märgitud maksekorraldust ning

riigilõivu tasumist ei nähtu ka kohtute infosüsteemist. Ringkonnakohus jätab viite

maksekorraldusele tähelepanuta.

(allkirjastatud digitaalselt)