3-20-205/27 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. oktoober 2020, Tallinn

Liidetud haldusasja number

3-20-205

Haldusasi

Tallinn,

Tina

tn

korteriühistu

kaebus

Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti 02.01.2020 ettekirjutuse nr

2012899/00001 tühistamisnõudes

Menetlusosalised

Kaebaja – Tallinn, Tina tn 3 korteriühistu (registrikood

80197063), volitatud esindaja vandeadvokaat Liisa Linna

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Eve Vanamb

ja Kristiina Liinak

Asja läbivaatamine

Istung 10.09.2020

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Tallinn, Tina tn 3 korteriühistu 11.09.2020

menetlusdokument koos lisaga.

2. Jätta Tallinn, Tina tn 3 korteriühistu kaebus rahuldamata.

3. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 09.11.2020 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-20-205

2(23)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi TLPA) 03.09.2019 ettekirjutusega nr

1912899/00145 kohustati PrügiAbi OÜ-d, Gutman & Gutman OÜ-d ning OÜ-d KODU

HALDUS 1) koheselt peatama Tina tn 3/1 elamu ehitusprojektile (20.11.2014 väljastatud

ehitusluba nr 1412229/00527, millega on kinnitatud Tina tn 3/1 elamu laiendamise ja

rekonstrueerimise ehitusprojekt) mittevastavad ehitustööd ettekirjutuse teatavaks saamise

hetkest, kuid mitte hiljem kui 03.09.2019 ning 2) esitama TLPA-le hiljemalt 10.09.2019

ehitusprojekt, mille järgi ehitustöid teostatakse.

2. PrügiAbi OÜ, Gutman & Gutman OÜ ning OÜ KODU HALDUS esitasid 01.10.2019

Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 03.09.2019 ettekirjutuse nr 1912899/00145 tühistamise

nõudes (haldusasi nr 3-19-1843).

3. TLPA tegi 16.10.2019 PrügiAbi OÜ-le, Gutman & Gutman OÜ-le ning OÜ-le KODU

HALDUS hoiatuse nr 1912899/00145-1, mille kohaselt tuvastas TLPA 15.10.2019 toimunud

Tina tn 3/1 hoone paikvaatluse käigus tänavapoolsete vintskappide valmisehituse (st

vintskappidele akende ja voodrilaudise paigalduse). Hoiatuse kohaselt rikuti sellega TLPA

03.09.2019 ettekirjutuse nõuet 1 (peatada ehitustegevus osaliselt või täielikult). TLPA rakendas

16.10.2019 hoiatusega kaebajate suhtes 03.09.2019 ettekirjutusega nr 1912899/00145 määratud

sunniraha summas 5000 eurot iga ettekirjutuse saaja kohta. Sunniraha tasumise tähtajaks

määrati 21.10.2019.

4. PrügiAbi OÜ, Gutman & Gutman OÜ ning OÜ KODU HALDUS esitasid 17.10.2019

Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 16.10.2019 hoiatuse ja uue sunniraha määramise

ettekirjutuse nr 1912899/00145-1 tühistamise nõudes (haldusasi nr 3-19-1953). Tallinna

Halduskohtu 21.10.2019 määrusega nr 3-19-1953 võeti PrügiAbi OÜ, Gutman & Gutman OÜ

ning OÜ KODU HALDUS kaebus TLPA 16.10.2019 hoiatuse ja uue sunniraha määramise

ettekirjutuse nr 1912899/00145-1 peale menetlusse (resolutsiooni punkt 1) ning liideti

haldusasjad nr 3-19-1843 ja nr 3-19-1953 ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-19-

1843 (resolutsiooni punkt 6).

5. Tallinna Halduskohtu 06.03.2020 otsusega nr 3-19-1843 rahuldati PrügiAbi OÜ ja Gutman

& Gutman OÜ kaebus (resolutsiooni punkt 3) ning tühistati TLPA 03.09.2019 ettekirjutus nr

1912899/00145, tuvastati TLPA 16.10.2019 hoiatuse nr 1912899/00145-1 õigusvastasus ning

keelati TLPA-l 03.09.2019 ettekirjutuse nr 1912899/00145 sundtäitmine (resolutsiooni punkt

4).

6. TLPA 02.01.2020 ettekirjutusega nr 2012899/00001 kohustati PrügiAbi OÜ-d, Gutman

& Gutman OÜ-d ning korteriühistut (edaspidi KÜ) Tina tn 3 viima Tina 3/1 elamu vastavusse

TLPA poolt 20.11.2014 kinnitatud ehitusprojektiga (20.11.2014 väljastatud ehitusluba nr

1412229/0057, millega on kinnitatud Tina 3/1 elamu laiendamise ja rekonstrueerimise

ehitusprojekt) hiljemalt 01.07.2020. Ettekirjutuse kohaselt tuleb Tina 3/1 hoone

katusekonstruktsioonid, katuseräästas ja katusehari viia õigele ja nõuetekohasele kõrgusele ja

selleks tuleb elamu katusekonstruktsioonid osaliselt lammutada ning ümber ehitada.

Ettekirjutuse adressaatidel tuli esitada TLPA-le eelnimetatud kuupäevaks (01.07.2020)

nõuetele vastavusse viimise kohta ehitusjärgne mõõdistusjoonis, mis võimaldab TLPA-l

hinnata Tina 3/1 hoone nõuetele vastavust/vastavusse viimist (sh vastavust Tallinna

3-20-205

3(23)

Linnavolikogu 16.04.2009 otsusega nr 78 kehtestatud miljööalade teemaplaneeringule

(edaspidi teemaplaneering)) ja ettekirjutuse nõude täitmist. Kõnesoleva ettekirjutusega muudeti

TLPA 03.09.2019 ettekirjutust nr 1912899/00145 ning 16.10.2019 hoiatust nr 1912899/00145-

1 selliselt, et Tina tn 3/1 korteri 7 omanik OÜ KODU HALDUS (registrikood 10510914)

arvatakse ettekirjutuse ja hoiatuse saajate/adressaatide hulgast välja (vt 02.01.2020 ettekirjutuse

osa „Märkus“). Ettekirjutuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

TLPA on algatanud kinnistul Tina tn 3, Tallinn (katastritunnus 78401:113:0033) asuva hoone

aadressiga Tina tn 3/1 (ehitisregistri kood 101013334) suhtes riikliku järelevalve menetluse

seoses asjaoluga, et hoonel teostatakse ehitustöid, mis ei ole kooskõlas TLPA poolt kinnitatud

ehitusprojektiga ega hoone suhtes kehtivate nõuete ja ehituspiirangutega. Riikliku järelevalve

menetluse raames tuvastas TLPA, et katuse rekonstrueerimistööde käigus on Tina 3/1 elamul

tõstetud katusekonstruktsioone (katuseräästast ja katuseharja), mis ei ole TLPA poolt kinnitatud

ehitusprojekti, 2016. a muudatusprojekti ega teemaplaneeringu kohaselt lubatud.

Tina 3 kinnistu paikneb Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud

„Tallinna üldplaneeringu“ ning teemaplaneeringu kohaselt Raua miljööväärtusliku

hoonestusala ehituspiirangute vööndis nr 9. Tina 3/1 elamu on hinnatud linnaehituslikult ja

arhitektuuriajalooliselt väga väärtuslikuks hooneks. Väga väärtuslikel, väärtuslikel ja

miljööväärtuslikel hoonetel tuleb säilitada hoone mahud, fassaadijaotus ja räästajoon;

katusekorruse (pööningu) võib välja ehitada olemasolevas mahus ning väga väärtuslikel

hoonetel ei ole katuseharja tõstmine lubatud (vt teemaplaneeringu lisa 1 punkt 4.9.4).

Ehitusprojektis ja ehitusprojekti seletuskirja punktis 3 on Tina 3/1 rekonstrueerimise käigus

läbiviidavad ehitustööd loetletud ning rõhutatud tekstiosas on välja toodud, et

katusekonstruktsiooni tõstmine lubatud ei ole. Punktis 6 on sätestatud, et Tina 3/1 katusehari

jääb olemasolevale kõrgusele. TLPA poolt 20.11.2014 kinnitatud ehitusprojekt nägi ette teisel

korrusel asuvate korterite (s.o korterite 7 ja 8) laiendamise pööningule. 25.05.2016 kinnitatud

ehitusprojekti muudatusprojekt ei näinud samuti ette katusekonstruktsiooni tõstmist.

10.09.2019 esitatud muudatusprojektis on hoone harjajoon nihutatud tsentreeritud asukohast

kõrvale, kuid 1955. a inventariseerimise joonistelt ja kehtivast, ameti poolt kinnitatud

ehitusprojektist nähtub selgelt, et hoone räästajoon on olnud tsentreeritud. Harja paiknemise

muudatusega on kaasnenud hoone liigenduse kadumine külgvaates ning muutunud on

räästajoone kõrgus ja asukoht külg- ja esifassaadil, mis moonutab hoone välisilmet. Tegevus ei

ole kooskõlas teemaplaneeringu punktiga 4.9.4. Katuseharja tõstmine ei ole lubatud ning

asukoha muutmine (sh ka ehitustehniliselt) ei ole põhjendatud. Järelevalve menetluse käigus on

tuvastatud, et katuseräästa tõstmisel on endises asukohas säilitatud müürlatt, millele enne räästa

tõstmist toetusid sarikad, kuid mille peale on nüüdseks lisatud katuseräästa tõstmise eesmärgil

3 (15*15 cm) prussi/palki. 10.09.2019 muudatusprojektis kujutatakse katuse räästa ja

katuseharja tõstmist graafiliselt, kuid seletuskirjas katuse harja ja räästa kõrgust ei käsitleta.

Varasemad selgitused KÜ poolt räästa tõstmise vajaduse kohta ei ole olnud piisavalt

põhjendatud ega arusaadavad. Hoone räästa kõigist külgedest kõrgemaks ehitamist ei saa

põhjendada hoone kehva tehnilise seisukorraga, kuna ehitusprojekti koostamisel on

projekteerija

hinnanud

ülevaatuse

alusel

rahuldavaks

hoone

vundamendi

ja

ehituskonstruktsioonid (2014. a ehitusprojekti seletuskiri). Vajumise märke ei esine ja suurem

osa katusekonstruktsioonist on heas korras.

Käesoleva lammutusettekirjutuse tegemise ajani ei ole ettekirjutuse saajad ega KÜ

ehitusprojekti

tööprojekti

esitatud.

Samas

sisaldab

ametile

10.09.2019

esitatud

muudatusprojekt jooniseid (MiHo OÜ, töö nr 74-2019), millelt on tuvastatavad hoone

muudetud lahenduse kõrgused. Ameti poolt kinnitatud ehitusprojekti ja 10.09.2019

3-20-205

4(23)

muudatusprojekti andmete võrdlemise tulemusel on katuseharja võrreldes ameti poolt

kinnitatud ehitusprojektiga tõstetud 38 cm ja räästast 43 cm.

TLPA poolt 26.11.2019 teostatud paikvaatluse käigus võrreldi Tina tn 3/1 elamu katuseräästa

kõrgust naaberhoone Tina tn 1a suhtes ning tuvastati, et Tina tn 3/1 elamu katuseräästast on

tõstetud ning elamu Tina tänava poolsele küljele on alustatud katusekatte (plekk) paigaldusega.

2018. a augusti Google street view fotoga võrreldes (st enne laiendus- ja rekonstrueerimistööde

alustamist) on tõstetud katuseräästast, mistõttu on muutunud ka elamu esikülje (Tina tänava

poolse) pööningu kaarakende asukoht, samuti on ehitatud kõrgemaks tulemüüri, mis külgneb

Tina tn 1a elamuga. Seega on Tina 3/1 elamul katuseharja ja katuseräästa tõstmine toonud kaasa

väga väärtusliku hoone alguspärase arhitektuurse välisilme ja fassaadi proportsioonide

moonutuse, mis kujutab ohtu kultuuriväärtusliku hoone, kui arhitektuurse terviku säilitamisele,

mida TLPA ja Tallinna linn peab kaitstavaks väärtuseks.

Katuseharja tõstmise ja nihutamisega on muudetud hoone räästajoont (nihkunud on ka katuse

neelukoht), millest tulenevalt on kadunud esifassaadi eenduvate hooneosade eripärane

liigendatus külgvaates. Katuse räästajoone tõstmine muudab ja moonutab oluliselt hoone

fassaadi proportsioone, seina pind teise korruse akende ja räästa vahel muutub algse

arhitektuurse lahendusega võrreldes ebatüüpiliselt kõrgeks ning seda ulatuslikku moonutust ei

ole võimalik visuaalselt varjata ka arhitektuursete võtetega. Hoone esifassaad (Tina tänava

poolne) on juba rikkalikult dekoreeritud saelõikeliste ehisdetailidega ning täiendavate

elementide lisamine kõrgemaks ehitatud fassaadiosale ei ole mõeldav, kuivõrd lahendus oleks

ajastu vooderdustraditsioonidega vastuolus ja seega ebatüüpiline. Täiendavate detailide

lisamine

hoovipoolsetele

fassaadidele

ei

ole

samuti

mõeldav,

sest

ajastu

arhitektuuritraditsioonis ei ole hoovipoolsed fassaadid olnud dekoreeritud. Fassaadide jaotuse,

liigendatuse ja kujunduse muutmine on vastuolus teemaplaneeringu üldpõhimõtete punktiga

4.1.3, mille kohaselt ehitiste restaureerimisel ja remontimisel tuleb järgida ajalooliselt

väljakujunenud arhitektuuritraditsioone, muuhulgas fassaadide viimistluse ja arhitektuursete

detailide ja elementide kasutamisel. Tina tn 3 on rikkalikult dekoreeritud esifassaadi ja

eripäraselt liigendatud plaanilahenduse poolest oma ajastu silmapaistev näide. Samal ajal on

hoonel tsaariaegsetele puitelamutele tüüpiliselt võrdlemisi madalal paiknev räästas, mis on

oluline hoonetüübi arhitektuurne tunnus. Hoone arhitektuurne lahendus on üldises

proportsioonist detailideni tervik ning arhitekti või ehitusmeistri poolt läbi mõeldud

terviklahenduse muutmine proportsioonide osas tingib moonutuse.

Kõnealusel juhul puudub Tina tn 3/1 elamu katuseharja ja –räästa tõstmiseks vastav

luba/ehitusprojekt ning seda ei ole võimalik ametil ka väljastada, sest see oleks vastuolus

teemaplaneeringus sätestatud nõuetega ning selle aktsepteerimine tähendaks ameti poolt

vastuolu kaitstavate õigushüvede nagu ohutus ja kultuuriväärtuse kaitse põhimõttega. Tina tn

3/1 elamu osaline lammutamine toob kaasa küll varalise kahju, kuid vastutavad isikud pidid

olema teadlikud, et omavoliline ja ameti poolt kinnitatud ehitusprojektile mittevastav ehitamine

võib tuua kaasa olulisemalt suuremad kulud. Käesoleva lammutusettekirjutuse tegemine ameti

poolt ei saa olla vastutavatele isikutele ning ettekirjutuse saajatele ootamatu, kuna

järelevalvemenetluse käigus on amet korduvalt juhtinud tähelepanu asjaolule, et

teemaplaneeringule mittevastav ehitamine ei ole lubatud ning omavolilise ehitamisega

kaasnevad kulud, mis on tingitud omavoliliselt ehitamisest ja selle hilisemast lammutamisest.

Amet on kaalunud lammutusettekirjutust tehes avalikkuse huve ja ootust kultuuriväärtusliku

hoone arhitektuursete moonutusteta säilimise ja ehitusprojektiga vastavusse viimise osas ning

Tina 3/1 elanike vajadust kütta talve perioodil ahiküttel olevaid korteriomandeid. Käesolev

ettekirjutus on ameti poolt tehtud muuhulgas ka kaalutlusel, et ettekirjutuse nr 1912899/00145

saajatel ei saaks tekkida Tallinna Ringkonnakohtu poolt 06.11.2019 rahuldatud esialgse

õiguskaitse taotlusest tulenevalt õiguslikku ootust, et amet nõustub olemasoleval kujul

3-20-205

5(23)

ehitusprojektile mittevastavate ja omavoliliste ehitustöödega, mille tulemusel on käesoleval

hetkel Tina 3/1 elamu katusräästas ja katusehari tõstetud.

7. Tallinn, Tina tn 3 KÜ esitas 03.02.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA

02.01.2020 ettekirjutuse nr 2012899/00001 tühistamise nõudes.

KAEBAJA SEISUKOHAD

8. TLPA ettekirjutus on õigusvastane, kuna see on kaalutlusvigadega, vastuoluline ja ei ole

proportsionaalne. Ehitustööde käigus ei ole Tina tn 3/1 hoone katusekonstruktsioone tõstetud.

Valminud ehitustööd vastavad ehitusprojektile ja teemaplaneeringule. Kaebaja esitas TLPA-le

10.09.2019 ehitusprojekti muudatusprojekti, mille seletuskirjas selgitatakse hoovipoolse

vintskapi ehitamisega kaasnenud vintskapi välisseina nihutamise vajadust maja välisseinaga

samasse tasapinda. Nimetatud muudatuse tingisid minetused väljastatud ehitusloa aluseks

olevas ehitusprojektis. TLPA miljööalade peaspetsialist Kristiina Liinak on oma 18.09.2019

vastuses pidanud piisavaks kaebaja selgitusi vintskapi osas ja kinnitanud, et vintskapi

suuremaks ehitamisega saab esitatud põhjendustest lähtuvalt nõustuda (kaebuse lisa 7). Tina

3/1 hoones 26.11.2019 toimunud kokkusaamisel, millest võtsid osa TLPA ametnikud, kaebaja

esindaja, kaasomanik, ehitaja esindaja ja omanikujärelevalve, kinnitas TLPA juht, et vintskapi

osas tal etteheited puuduvad. Tina 3/1 ehitustööde vastavust ehitusprojektile ja

teemaplaneeringule kinnitab ka riiklikult tunnustatud ekspert Elmet Ein 05.09.2019

eksperthinnangus (kaebuse lisa 13).

9. Kinnitatud ehitusprojekt ja 10.09.2019 esitatud muudatusprojekt ei ole võrreldavad, sest

esialgse ehitusprojekti mõõtude aluseks oli 1955. a inventariseerimise andmed, kuid need

erinevalt muudatusprojektist ei olnud seotud absoluutse nulliga. Tina tn 3/1 hoone ehitati 1905.

aasta projekti järgi. Andmeid hoone kõrguse kohta peale hoone valmimist ei ole säilinud. Enne

ehitusprojekti koostamist ei ole hoonet eraldi mõõdetud. Ehitusloa saanud ehitusprojekti

mõõdud on tuletatud 1955. a arhiivijoonistelt. Seega on ehitusprojektis märgitud hoone

arvutuslik kõrgus. Ehitusprojekti aluseks olnud 1955. a joonistele ei olnud kantud kõiki mõõte

ja arhiivijoonise mõõdud ei vastanud joonisel kujutatud proportsioonidele. Nimetatud

vastuolule on juhtinud tähelepanu ka E. Ein oma 05.11.2019 vastuskirjas (kaebuse lisa 8) ja

märkinud, et nõukogude perioodil tehtud inventariseerimise jooniste koostamise eesmärk oli

korterite pindade määratlemine, mitte ehitise mõõdete ja arhitektuurse lahenduse täpne

kajastamine, nagu vastati TLN TIB OÜ-st järelpärimisele; seetõttu ei saa 1955. a

inventariseerimise jooniseid võtta võrdlemise aluseks.

10. 10.09.2019 muudatusprojektis on põhjendatud miks muudatused projektist tuli teha, sh

muudetakse katuseharja paiknemist hoone suhtes. Põhjus, miks muudeti katuseharja paiknemist

ja kuidas, selgub ehitaja Hanset OÜ seletuskirjast. Hoone harjajoon viidi rohkem tsentrisse (vt

ka E. Ein 05.11.2019 kiri). E. Ein kinnitab 05.11.2019 kirjas, et räästa sõlmed on taastatud

vastavuses hoone esialgse projektiga ning, et hoone kõrgus ei ole muutunud ja muutunud ei ole

hoone maht. Ekspert E. Ein kinnitab ka seda, et avariiohtlikus olukorras eluhoone on

rekonstrueeritud esialgse 1905. a ehitusprojekti järgi ja miljööväärtuse säilimise nõuet on

järgitud.

Kõige

olulisem

aga,

mida

ekspert

kinnitab

on

see,

et

sellele

rekonstrueerimislahendusele ei saa olla ehitustehniliselt argumenteeritud alternatiive katuse

harja toetuse osas.

11. Katuseharja asukoha liigutamine selliselt, et katuse kõrgus ega kalle ei muutu, toob kaasa

selle, et sealt poolt kuhu suunas hari nihkub jääb katus pisut lühemaks. Harjajoont nihutati

osaliselt tänava suunas, st, et tänavaäärne katuseosa jäi lühemaks senisest. Vastupidisel juhul

3-20-205

6(23)

oleks räästaosa, mis seinajoonest üle ulatub olnud pikem, kuid see oleks moonutanud hoone

välisilmet, seega üleulatuv räästas jäi selliseks nagu enne ehitust. Kui katuse kõrgus ja kalle ei

muutu, siis tähendab katuseharjajoone nihutamine seda, et katus ja hoone tänavapoolne

välissein ei lähe enam kokku. Nende vahele jääb vahe. Selle vahe kompenseerimiseks tuli

tänavapoolse elamu seina ja katuse ühenduskohta täita ja vastustaja poolt viidatud lisa laudised

ongi see „augutäide“. Sellest tuletada, et katusehari on kõrgem või, et räästajoon on muutunud

on vale. Kui katuseharjajoon oleks kõrgem kui varem, oleks kaks võimalust: 1) kas muutunud

on ka katusekalle teravamaks või 2) on katuse ja hoone seinte vahele tekkinud vahe kõigi nelja

hoone väliskülje puhul.

12. Vastustaja on eksinud faktides. Vastustaja on ekslikult tuletanud pelgalt visuaalse

paikvaatluse käigus, et hoone katust on tõstetud, kuigi katust ei tõstetud, vaid nihutati katuse

harjajoont.

13. Hoone Tina 3/1 oli enne rekonstrueerimist amortiseerunud, kohati avariiline ja oma

esialgse kuju kaotanud (vt Perficio OÜ paikvaatluse aruanne, punktid 2.1.1., 2.1.3, 2.1.4, 2.1.6

ja 2.1.8; kaebuse lisa 11). Hoone kehva olukorda on kinnitanud ka 2019. a ehitustööde teostaja

Hanset OÜ, kelle väitel olid hoone seinad väljavajunud, toolvärk pehkinud ja ühele küljele

vajunud, hari viltu, sarikad mädanenud, osalt toestatud (kaebuse lisa 12). Tina 3/1 hoone oli

amortiseerumise tõttu ajapikku ebatasaseks muutunud, mis tähendab, et hoone kõrgus sõltub

sellest, kust täpselt mõõta. Perficio OÜ paikvaatluse aruandes oli ekspert andnud soovituse juba

enne ehitusprojekti koostamist, et uus katus tuleks ehitada vana kohale enne kui vana osa

lammutatakse, mis tähendaks seda, et uus katus on kõrgem. Selle ehitusvõtte kasutamise

eesmärk on tagada, et hoone ei kahjustu veelgi enam sel hetkel kui vana katus on lammutatud.

Selline habras ja amortiseerunud hoone ei tohi jääda katuse rekonstrueerimisel katuseta –

looduslike mõjude meelevalda. Katust pole tõstetud – katuse kõrgus pole muutunud. Katuse

kalle pole muutunud. Katuse harjajoone välja vajunud osa nihutati ehitise ohutusest lähtuvalt

ning sellest on tingitud ka, et hoone tänavapoolsel fassaadil on lisalaudised (kaebaja 10.09.2020

menetlusdokument, lk 4).

14. Vastustaja ei ole pidanud vajalikuks ehitusloa menetluses luua täpseid eeldusi hoone

mõõtude kontrollimiseks, mis viitab sellele, et TLPA ei ole pidanud neid oluliseks (vt

majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002 määrus nr 70 „Nõuded ehitusloa

taotlemisel esitatavale ehitusprojektile“ § 2 lg 4).

15. Katuse vahetuse käigus ei ehitatud tulemüüri kõrgemaks, vaid taastati pudenenud ja

vajunud tulemüür. TLPA 26.11.2019 paikvaatluse protokollis Tina 3/1 hoone tulemüüri

kõrguse võrdlemine 2018. a fotoga on meelevaldne. Juba 2009. aastal oli tulemüür Tina tänava

poolsest nurgast madalam (rohkesti tühjaks vajunud vuuke), kui hoovipoolne nurk (vt Perficio

OÜ paikvaatluse aruanne, p 2.1.26 ja foto nr 57).

16. Tallinna Kultuuriväärtuste Amet on teinud mitmeid erandeid väga väärtuslike hoonete

nõuete osas (nt J. Kunderi tn 10 asuval väga väärtuslikul hoonel ja Juurdeveo 22). Vastustaja

on lubanud erandeid kehtestatud teemaplaneeringust ja seda ka väga väärtuslike hoonete puhul.

Seega isegi kui kaebaja poolt tellitud ehitustöödel oleksid minetused (millega kaebaja ei

nõustu), siis toetudes vastustaja varasemale praktikale, oleks ehitise lammutamise ettekirjutus

äärmiselt ebavõrdne kohtlemine.

17. Vastustaja paikvaatluse protokollid on vastuolulised. Näiteks 30.08.2019 paikvaatluse

protokolli joonisel 12 on Tina 3/1 hoone hoovipoolsest küljest räästa kõrguseks maapinnast

sarika alumise punktini mõõdetud 8,253 m (kaebuse lisa 9), samas 26.11.2019 paikvaatluse

protokolli joonisel 11 on hoovipoolse räästa kõrguseks maapinnast mõõdetud 8,337 m (kaebuse

lisa 10). Kahe mõõtmise vahe on 8,4 cm. Tina 3/1 hoone oli 30.08.2019 oma lõppkõrguse

3-20-205

7(23)

saavutanud. Seega on räästa kõrguste erinevus ca 10 cm ebausutav. TLPA poolt läbiviidud

mõõdistused on ebausaldusväärsed ja ei vasta mõõdistamisele esitatavatele nõuetele (mõõdud

ei ole seotud absoluutse nulliga).

18. Vastustaja paikvaatluse protokollid on ebausaldusväärsed ega vasta haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 18 lg-s 2 sätestatud nõuetele. Asjas läbi viidud 06.08.2019, 27.08.2019 ja

26.11.2019 vaatluste puhul ei ole kaebaja juhatuse liikmeid, omanikujärelevalvet, ehitajaid ja

muid vaatluse juures viibinud puudutatud isikuid teavitatud vaatluse läbiviimisest. Isikutele

pole tutvustatud nende õigusi ega pakutud võimalust selgitada või täpsustada vaatluse käigus

kogutud infot. Paikvaatluse protokollid ei kajasta tegelikke asjaolusid. 06.08.2019 paikvaatluse

protokoll ei kajasta ametniku T. Uini kontrollmõõdistamist. Küll aga kajastub mõõdistamise

protseduur Tina 3/1 06.08.2019 ehituskoosoleku protokollis (kaebuse lisa 24). TLPA

27.08.2019 paikvaatluse protokollis ei kajastata, et ehitaja esindaja J. Naerismaa küsis

ehitusjärelevalve ametnikult luba avad sulgeda ja aknad ette anna ning sai ametnikult jaatava

vastuse. Kaebajale teadaolevalt ei toimunud 26.11.2019 paikvaatlust, vaid kaebaja juhatuse

liige M. Kütt oli kutsutud Tina 3/1 pööningukorrust avama TLPA juhile, et vaadata üle

valminud katusevahetus ja saavutada kokkulepe. Samas ei kajasta ka 26.11.2019 paikvaatluse

protokoll kõiki asjaolusid. TLPA juht kinnitas kohapeal, et vintskapi osas tal etteheiteid ei ole.

Kaebaja juhatuse liige M. Kütt selgitas ja vastas enamikele talle esitatud küsimustele.

Miljööalade peaspetsialist K. Liinak tundis huvi, millal on korstnad laotud (kuna korstnad olid

laotud juba enne ehitusloa menetlust ja neid ei ole katuse vahetuse käigus pikendatud, siis see

välistab katusekonstruktsiooni tõstmise). Paikvaatluse protokoll ei sisalda ehitaja selgitusi

ehitamise kohta ja omanikujärelevalve selgitusi tööprojekti kohta.

19. Lammutamisettekirjutus on ebaproportsionaalne ja vastuoluline. Proportsionaalsuse

põhimõttega ei ole kooskõlas TLPA tõlgendus, mille kohaselt on igasugune erinevus

katusekonstruktsioonide kõrguses (isegi 1 cm) õiguspäraseks aluseks katuse lammutamise

ettekirjutuse tegemisel. Sedavõrd range piirangu sõnastamine ei võimalda arvestada mõõteviga

ega

vanade

hoonete

amortisatsioonist

tekkinud

vajumisi.

Isegi

kui

Tina

3/1

katusekonstruktsioonid oleksid ehitamise käigus tõusnud sellisel määral nagu väidab vastustaja

(kaebaja sellega ei nõustu), siis arvutuslikult jääb see alla 5%, mistõttu ei ole lammutamine

õigustatav (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-29-10, p 28).

20. Kuigi ettekirjutus toob välja, et ehitusseadustiku (EhS) § 8 kohaselt on ehitusõiguse

keskseim väärtus ohutus, siis lükkab vastustaja selle keskse väärtuse kõrvale ning lähtub

ettekirjutuse andmisel hoopis miljööväärtuslikkuse säilitamisest. Ettekirjutus ei too esile,

millist väärtust Tina tn 3/1 hoone puhul teemaplaneering kaitseb, milles seisneb Tina tn 3/1

miljööväärtuslikkus. Ettekirjutuse tegemiseks ei ole vastustaja tellinud ega läbi viinud

ekspertiisi. Vastustaja esindaja T. Uin tugineb ettekirjutuse põhiväite puhul tõendile, mille

tulemus on ebausaldusväärne. Lasermõõtja, millega T. Uin on läbi viinud 30.08.2019 mõõtmise

ei ole vahend, millega teostatakse ehitusgeodeetilisi mõõtmisi. Paikvaatluse protokollis puudub

mõõtevahendi number, nimi ja taatlemise aeg. Seega ei ole mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud

(vt mõõteseadus § 5 lg 1; majandus- ja taristuministri määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele

uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ § 7 lg 1 (14.04.2016)). Maapind Tina

tn 3/1 hoone ümber kõigub ning meelevaldne on lähtuda ruutsentimeetrist maapinnal, kui juba

paarkümmend sentimeetrit kaugemal maapind tõuseb või langeb.

21. Hoone kultuuriväärtus ei seisne sentimeetrites vaid tervikpildis. Tina 3 kultuuriväärtus

seisneb vanuses, ajastupärasuses, autentsuses, ansambliväärtuses ja ka arhitektuuriväärtuses.

Seega mitte hoone katusekõrguses. Väikesed vead ei riku tervikut ja hoone ümberehituse

lammutamine ei ole proportsionaalne meede. Asjaolu, et ehitusprojektis, mis on ehitusloa

aluseks, on ehitamise käigus tuvastatud vead; samuti asjaolu, et ehitamise käigus

3-20-205

8(23)

konstruktsioonide avamisel on selgunud, et senise harjajoone säilitamine kujutab endast ohtu

hoone kandevõimele, ei saa olla takistuseks ehitusprojektist väikeste muudatuste tegemisel (vt

Riigikohtu lahend nr 3-3-1-92-13, p 16). Katuseharjajoone tagasinihutamine endisesse kohta

tähendab, et katus ja kogu hoone muutub varisemisohtlikuks. Alternatiiv oleks lammutada kogu

hoone ja ehitada samasugune kuid uus asemele.

22. Kohtupraktika tunnistab jätkuvalt haldusorganite kaalutlusõigust omavoliliste ehituste

seadustamisel isegi juhul, kui tegemist on sisuliselt õigusvastase ehitusega (vt Riigikohtu

lahend nr 3-17-1398, p-d 16-17.1). Need väärtused, mille kaitseks on seadusandja näinud ette

EhS § 132 lg-s 3 lammutusettekirjutuse andmise õiguse ei ole käesoleval juhul vaidlustatud

haldusakti andmise aluseks. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb juhul, kui ehitamisel

on ehitusprojektist kõrvale kaldutud, hinnata kõrvalekallete ulatust ja olulisust, mille kohaselt

oluliseks muudatuseks loetakse muutused ehitise tuleohutuses, energiatõhususes, kasutamise

otstarbes, mõjuvad koormused või ehitusloas märgitud muud olulised tehnilised näitajad.

Muudatuste olulisust hinnatakse ehitisele esitatavate nõuete valguses EhS §-st 11. Kui ehitis on

valminud, tuleb kõrvalekalded kõrvaldada kasutusloa taotlemise käigus (Riigikohtu lahend nr

3-3-1-92-13, p 13), eriti siis, kui selle kasutamine kasutusloaga määratud otstarbel ei riiva

kolmandate isikute õigusi ega avaliku huvi ülemääraselt (Riigikohtu lahend nr 3-17-1398).

Vastustaja poolt oluliseks peetavad puudused Tina tn 3/1 hoone juures ei riiva kuidagi mistahes

kolmandate isikute õigusi ega avalikku huvi, rääkimata ülemäärasest riivest. Ekspert Leele

Välja on selgitanud oma 31.03.2020 ekspertarvamuses, et Tina 3 kultuuriväärtus seisneb

vanuses, ajastupärasuses, autentsuses, ansambliväärtuses ja ka arhitektuuriväärtuses. Seega

mitte hoone katusekõrguses. Vajalike rekonstrueerimistööde maht ja määr sõltub iga

üksikobjekti olukorrast ja väga oluline on hoone säilitamiseks vajaliku töö läbiviimine.

Väikesed vead ei riku tervikut ja hoone ümberehituse lammutamine ei ole proportsionaalne

meede.

23. Vastustaja on riikliku järelevalvemenetluse jooksul käitunud vastuoluliselt ja

sõnamurdlikult. Esimese paikvaatluse viis TLPA läbi 23.07.2019, kus järelevalveametnik T.

Uin leidis, et katusekonstruktsioone on tõstetud ca 30 cm. 26.07.2019 viis paikvaatluse läbi

miljööalade spetsialist E. Siraki, kes tuvastas katuseräästa tõstmise. 06.08.2019 viis T. Uin läbi

kontrollmõõtmise, mille tulemusel oli erinevus ca 15 cm. Seejuures märkis T. Uin, et see ei ole

suur erinevus ja tema probleemi ei näe. Esimese ettekirjutuse ehituse peatamiseks tegi TLPA

alles ca poolteist kuud hiljem. TLPA vastuoluline käitumine ja viivitamine väidetava olulise ja

tõsise rikkumise avastamise järel näitab, et tegelikkuses üldse puudubki oluline ja tõsine

rikkumine.

24. Vaidlusalune ettekirjutus on tehtud valele adressaadile. Asjakohatu on ettekirjutuse viide

korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 34 lg-le 2, kuna küsimus, mida ettekirjutus

käsitleb ei seisne kaasomandi valitsemises, mis on defineeritud KrtS §-s 35 (eelkõige ei lähe

ehitustööd KrtS § 35 lg 2 punkti 1 alla).

25. Vaidlusalune ettekirjutus on tühine HMS § 63 lg 2 punkti 5 alusel, kuivõrd seda ei ole

võimalik objektiivsetel põhjustel täita. Vastustaja ei ole üheselt määranud kõrguse muutust,

samas on kinnitust leidnud, et Tina 3/1 katuseharja ja räästa kõrgused ei ole kõigil külgedel

samad. Seega on võimatu täita ettekirjutust, kus nõutakse katuseharja langetamist kogu hoone

ulatuses 38 cm ja räästa langetamist 43 cm võrra. Tõenäoliselt ei ole Tina 3/1 katuseharja ja

räästa langetamine ettenähtud ulatuses üldse võimalik, sest sel juhul peaks hakkama vähendama

ka teise korruse korterite seinade kõrgust. Harja langetamine 38 cm ja räästa langetamine 43

cm võrra tähendaks kogu valminud ehituse lammutamist, mitte osalist lammutamist. Tina 3/1

hoonele ei ole ehitusluba lammutamiseks väljastatud. Lammutamine eeldab samuti ehitusluba,

3-20-205

9(23)

kus oleks täpselt fikseeritud läbiviidavad ehitustööd (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-64-02, p

22).

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

26. Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ja palub jätta see rahuldamata.

27. Asjakohatud on kaebaja väited vintskapist, kuivõrd seda ei ole eraldiseisvalt vaidlusaluse

ettekirjutuse nõuetes käsitletud. Küsimus on Tina tn 3/1 katusekonstruktsioonis tervikuna.

28. Miljööalade teemaplaneeringu seletuskirja punkt 4.9.4 on täitmiseks kohustuslik, kuivõrd

Tina tn 3/1 hoone on väga väärtuslik hoone teemaplaneeringu kohaselt. Ekslik on L. Välja väide

31.03.2020 ekspertarvamuses, nagu otsustataks väga väärtuslike hoonete rekonstrueerimiseks

vajalike tööde maht üksnes üksikprojektide kaupa igal üksikul juhul eraldi ja midagi muud ei

pea arvestama. L. Välja ekspertarvamusest nähtub selgelt, et L. Välja ei pea miljööalade

teemaplaneeringut väga väärtuslike hoonete rekonstrueerimistööde ulatuse üle otsustamisel

üldse oluliseks.

29. Kaebaja on kaebuses tsiteeritud K. Liinaku märkustest kaebaja 10.09.2019

muudatusprojektile lause kontekstist välja rebinud. K. Liinaku märkus on järgmine: „4.

Vintskapi suuremaks ehitamisega saab esitatud põhjendustest lähtuvalt nõustuda. Vintskapi

terviklahendust saab hinnata muudatusprojektis pärast seda kui katuselahendus on viidud

eeltoodud märkustega vastavusse. Juba esitatud muudatusprojektis ei ole akende paigutus

tegelikkusele vastav. Tähelepanu tuleb pöörata, et akende paigutus vintskapi seinapinna suhtes

peab olema sobiv, st aknad peavad olema tsentreeritud, mitte otse räästa all.“ K. Liinaku

eelnevad märkused käsitlevad katuseräästa ja katuseharja tõstmise lubamatust (vastustaja

06.04.2020 menetlusdokumendi lisa 29).

30. Tina tn 3/1 hoone katusekonstruktsioon peab järgima mitte 1905. a ehitusprojekti, vaid

2014. a kinnitatud ehitusprojekti, mille alusel on kaebajale ehitusluba väljastatud. Tina tn 3/1

hoone kõrguse mõõdud on invertariseerimisjoonisel olemas (vt vastustaja 06.04.2020

menetlusdokumendi lisa 30).

31. E. Ein 30.08.2019 ekspertarvamust ja 05.11.2019 kirja ei ole võimalik käesolevas asjas

arvestada. E. Ein on 30.08.2019 ekspertarvamuses ebamääraselt väitnud, et arvamuses

hinnatakse korterelamu rekonstrueerimise vastavust projektile, arhiivi dokumentidele ja

varasematele fotodele. Millisele projektile ja millistele arhiivi dokumentidele arvamus tugineb,

dokumendist ei selgu. Ekspertarvamus koosneb vaid kuuest lausest. E. Ein nendib selle kuue

lause sees kokkuvõtlikult, et korterelamu Tina 3 rekonstrueerimine on teostatud nii, et

miljööväärtuslikud detailid on taastatud sarnaselt olemas olnule. Pealiskaudselt, igasuguste

täpsustusteta, väidab E. Ein, et katuse kaldenurk ja harjajoon vastavad projektile ja

arhiivijoonistele, ei ühtegi sõna selle kohta, kas katuseharja on tõstetud või mitte ning kas see

on lubatav või mitte. Teemaplaneeringut ei ole E. Ein üldse käsitlenud. Kokkuvõttes on

tegemist ebausaldusväärse dokumendiga.

32. K. Liinak on koostanud seisukoha E. Ein 30.08.2019 auditi osas. Oma seisukohas K. Liinak

ütleb, et eksperthinnangus toodud väide, mille kohaselt ehitatud katuse kaldenurk ja harjajoon

vastavad projektile ja arhiivijoonistele, ei ole tõene. 1905. a inventariseerimise joonistelt ja

kehtivast ehitusprojektist nähtub selgelt, et hoone räästajoon on olnud tsentreeritud, kuid

esitatud muudatusprojektis on hoone harjajoont nihutatud tsentreeritud asukohast kõrvale,

muutes asukoha asümmeetriliseks. Harja paiknemise muudatusega on kaasnenud hoone

liigenduse kadumine külgvaates ning muutunud on räästajoone kõrgus ning asukoht külg- ja

3-20-205

10(23)

esifassaadil, mis moonutab hoone välisilmet. E. Ein leiab 05.11.2019 dokumendis, et hoone

vastab 1905. a ehitusprojektile. K. Liinak ei ole oma seisukohas üldse käsitlenud 1905. a

ehitusprojekti, kuna see ei puutu asjasse. Küll aga puutub asjasse 1955. a

inventariseerimisjoonis, mis kujutab endast tegelikult looduses olemas olnud ehitise

mõõdistusjoonist. Inventariseerimisjoonis näitab, milline tegelikult oli Tina 3/1 hoone enne

seda, kui kaebajad selle katust ebaseaduslikult tõstma asusid. Ei ole ühtki alust kahtlustada,

justkui ei oleks 1955. a inventariseerimisjoonis usaldusväärne. TLPA praktikas on nõukogude

aegsed ja mitte ainult, vaid ka muudest aegadest pärinevad inventariseerimisjoonised osutunud

hindamatuks allikaks ehitiste tegelike tehniliste andmete kindlakstegemisel.

33. Ekslik on E. Eini seisukoht, justkui peaks Tina tn 3/1 hoone katuseharja tõstmise

seaduslikkust hindama 1905. a ehitusprojekti alusel. Miljööalade teemaplaneeringuga ei

tunnistatud väga väärtuslikuks mitte 1905. a ehitusprojekt, vaid Tina tn 3/1 kinnistul asunud

hoone just sellise arhitektuuriga ja katuseharja kõrgusega, nagu see reaalselt looduses

eksisteeris, kuni kaebaja selle katuseharja ebaseaduslikult tõstma asus. Milline hoone enne

ebaseaduslikku ümberehitust oli, ei näita mitte 1905. a ehitusprojekt, vaid 1955. a

inventariseerimisjoonis ehk reaalselt eksisteerinud hoone ülesmõõdistus.

34. Kaebaja on esitanud vastandlikke, teineteist välistavaid väiteid. Kaebaja väidab ühelt poolt,

et ei ole ehitusprojekti ega miljööalade teemaplaneeringu nõudeid eiranud. Teiselt poolt väidab

kaebaja, et ehitusprojekti ja miljööalade teemaplaneeringu nõuete eiramise tõi kaasa pööningu

ja katuse avariiline olukord. Need kaks väidet on teineteist välistavad ega saa olla ühel ajal

tõesed. TLPA miljööalade peaspetsialisti K. Liinaku poolt esitatud märkused ja selgitused

(vastustaja 06.04.2020 menetlusdokumendi lisad 29, 32, 33 ja 34 ning vastustaja 04.09.2020

menetlusdokumendi lisa 1) tõendavad, et Tina tn 3/1 väga väärtusliku hoone katuseharja ja

räästajoont on ebaseaduslikult olulisel määral tõstetud. Samuti tõendab Tina tn 3/1 hoone

räästajoone muutumist ja katuseharja tõstmist ühemõtteliselt 26.11.2019 paikvaatlusakt ja

selles toodud fotode võrdlus (vt vastustaja 06.04.2020 menetlusdokumendi lisa 26). Fakt, et

Tina tn 3/1 katuseharja ja räästajoont on miljööalade teemaplaneeringu ja kinnitatud

ehitusprojekti vastaselt ebaseaduslikult tõstetud, on kinnitamist leidnud juba asjas nr 3-19-1843

06.03.2020 tehtud kohtuotsuses (jõustunud 11.08.2020).

35. Kaebaja väide, justkui oleks ehituse käigus toimunud vaid viltuvajunud harja loodi

tõstmine, on väär. Kui vaadata alates 23.07.2019 tehtud paikvaatlusakte, siis on selge, et mingit

lihtsat katuseharja looditõstmist ei ole toimunud. Vana katuse peale ehitati uus kõrgem katus

ning hiljem lõhuti vana katus uue katuse alt ära. Kaebaja tahtlus tõsta ebaseaduslikult väga

väärtusliku hoone katuseharja ja räästajoont on piisavalt tõendamist leidnud.

36. Vaidlustatud ettekirjutuses on katuseharja ja räästajoone kõrguse muutus selgesõnaliselt

välja toodud – katuseharja on võrreldes TLPA poolt kinnitatud ehitusprojektiga tõstetud 38 cm

ja räästast 43 cm (andmeid on võrreldud mõõdetuna hoone 0.00-st). Sellised andmed on saadud

vastustaja poolt 2014. aastal kinnitatud ehitusprojekti ja kaebaja poolt 03.09.2019 ettekirjutuse

nr 1912899/00145 tulemusel 10.09.2019 esitatud muudatusprojekti võrdluses. Vastustaja ei ole

10.09.2019 muudatusprojekti selle vastuolu tõttu miljööalade teemaplaneeringuga kunagi

kinnitanud, aga see tõendab selgelt ebaseadusliku ehitustegevuse ulatust. Kui võrrelda

vastustaja

poolt

2014.

aastal

kinnitatud

ehitusprojekti

(vastustaja

06.04.2020

menetlusdokumendi lisa 11) koosseisus olevat Tina 3/1 hoone läbilõiget kaebaja 10.09.2019

muudatusprojektis kajastuva Tina 3/1 hoone läbilõikega, siis nähtub üheselt, et katuseharja on

tõstetud 38 cm ja räästast 43 cm (hoone harja kõrgust erinevus: 9,582-9,200=0,382 m; hoone

räästa kõrguse erinevus: 6,881-6,450=0,431 m). Eksitav on kaebaja väide, et kinnitatud

ehitusprojekt ja 10.09.2019 muudatusprojekt ei ole võrreldavad. Vaidlusaluses ettekirjutuses

selgitatakse, et võrreldud on kinnitatud ehitusprojekti ja kaebaja poolt 10.09.2019

3-20-205

11(23)

muudatusprojekti andmeid arvestades hoone 0.00-i ehk hoone kõrgust maapinnast. Absoluutne

null ehk kõrgus kindlaksmääratud keskmisest merepinnast ei puutu asjasse.

37. 2014. a ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekti seletuskirjas viidatakse Perficio OÜ

koostatud paikvaatluse aruandele ja öeldakse (ehitusprojekt on koostatud 2013. a), et suurem

osa Tina tn 3/1 katusekonstruktsioonist on heas korras. Lisaks on korteriühistu Tina 3 tellinud

OÜ-lt Ooden eksperthinnagu. OÜ Ooden poolt 2015. a septembris koostatud eksperthinnangus

leitakse, et Tina tn 3/1 hoone katusekonstruktsiooni seisukord on hea (vastustaja 06.04.2020

menetlusdokumendi lisa 36). Eksperthinnang on koostatud pärast 2014. a ehitusprojekti

koostamist, mille alusel oleks pidanud Tina tn 3/1 ehitustegevus toimuma. Tina tn 3/1

(eksperthinnangus nimetatud „esimeseks üürimajaks“) katusekonstruktsiooni ehitustehnilise

seisukorra kohta öeldakse eksperthinnangus järgmist (lk 8): „Hinnates puidust katuse

konstruktsioone on seisukord hea. Esineb küll rohkelt märke läbijooksudest puidu pinnal kuid

mädanike koldeid ja putuka kahjustusi ei ole hästi tuuldunud pööningul välja arenenud. Kui on

soov katusekorrus kasutusele võtta, siis piisab lisa sarikate paigaldamisest olemasolevate vahele

ja roovilaudade vahetusest. Muidugi lubab viimati mainitud moodustada ka tänapäeva nõuetele

vastavat soojustatud katuslage.“

38. See, et korteriühistu juhatuse liikmetel oli selge, et katusekonstruktsiooni ümberehitamisel

ei ole järgitud ameti kinnitatud ehitusprojekti, ilmneb kaebaja juhatuse liikme Katrin Kapaneni

poolt 05.08.2019 TLPA-le antud selgitusest, milles K. Kapanen tunnistab sõnaselgelt, et

tehtavad tööd ei vasta TLPA poolt kinnitatud ehitusprojektile (vastustaja 06.04.2020

menetlusdokumendi lisa 37). Lisaks on kaebaja juhatuse liige M. Karma õigustanud 26.09.2019

TLPA-s

toimunud

nõupidamisel

ebaseaduslikku

ehitustegevust

sellega,

et

katusekonstruktsioon oli väidetavalt avariiohtlik (vastustaja 06.04.2020 menetlusdokumendi

lisa 20). Lisaks selgitas kaebajale ehitustegevuse mittevastavust kinnitatud ehitusprojektile

vastustaja järelevalveametnik T. Uin oma 26.07.2019, 01.08.2019, 12.08.2019 ja 27.08.2019 e-

kirjades (vastustaja 06.04.2020 menetlusdokumendi lisad 1, 2, 4 ja 5). Samuti pidi kaebaja

mõistma ehitustegevuse ebaseaduslikkust TLPA 03.09.2019 ettekirjutusest, mis saadeti ka

kaebajale. Olenemata katusekonstruktsiooni amortiseerumisastmest tuleb väga väärtusliku

hoone katuse restaureerimisel lähtuda miljööalade teemaplaneeringus sätestatud väga

väärtusliku hoone kaitsetingimustest ning kehtivast ehitusloast ja ehitusprojektist.

Järelevalvemenetluses on selgunud, et puudub igasugune katuse konstruktiivosade tööprojekt,

mis oleks pidanud nõuetekohase lahenduse andma.

39. Vastustaja palub jätta tähelepanuta kaebaja väited ja tõendid seoses J. Kunderi tn 10 ja

Juurdeveo tn 22 hoonetega.

40. Vastustaja selgitab, et Eili Siraki ei mäletanud 30.01.2012 e-kirja kirjutamist ega ka neid

asjaolusid, miks ta oleks pidanud sellise kirja kirjutama, sest sellised erandid ei ole väga

väärtuslike hoonete puhul lubatud. Ka juhul, kui pidada E. Siraki 30.01.2012 e-kirja autentseks,

siis

ühe

ametniku

e-kiri

ei

saa

muuta

pädeva

asutuse

(TLPA)

väljastatud

projekteerimistingimusi, seda enam, et need on antud pärast viidatud e-kirja. Nõuded väga

väärtusliku hoone fassaadikrohvi valikule esitatakse ajaloolise projekti ja ajastule iseloomuliku

krohvitüübi alusel (vt teemaplaneering, p 4.1.4). Sakret OÜ uuringutele tuginevast

ekspertarvamusest selgus, et hoovifassaad on algselt krohvitud lubitsementkrohviga. See tingis

krohvitüübi muutmise. TLPA on 04.03.2013 kirjas hoone J. Kunderi tn 10 osas korranud üle,

et väga väärtuslikel hoonetel on katuseharja tõstmine keelatud (vastustaja 06.04.2020

menetlusdokumendi lisa 38).

41. Juurdeveo tn 22 hoone puutumus käesolevasse teemasse jääb arusaamatuks. Juurdeveo tn

22 hoonele väljastatud projekteerimistingimustes on öeldud, et katuseharja on võimalik

3-20-205

12(23)

mõõdukalt tõsta, säilitades seejuures tänavapoolse vintskapi olemasoleval kujul ja

detailikäsitluses

(räästa

kõrguse

muutmine

ei

olnud

lubatud),

kuid

need

projekteerimistingimused väljastati 05.04.2007 (vastustaja 06.04.2020 menetlusdokumendi lisa

39), s.o tükk aega enne miljööalade teemaplaneeringu kehtestamist. Projekteerimistingimustele

vastav ehitusluba anti 25.10.2007 (vastustaja 06.04.2020 menetlusdokumendi lisa 40). Tallinna

Linnavolikogu kehtestas teemaplaneeringu 16.04.2009.

42. Paikvaatluse aktid ei kujuta endast mõõdistusjoonist. Paikvaatluse kui haldustoimingu

läbiviimine ei ole HMS-ga reglementeeritud. Paikvaatlus ei ole haldusmenetluse istung ega

nõupidamine. Paikvaatlus on üksik järelevalvetoiming, mille käigus järelevalveametnik vaatleb

ehitisi, pildistab ja mõõdab seda. Üldjuhul koostab järelevalveametnik ka samal päeval või

hiljem paikvaatluse kohta protokolli ehk paikvaatlusakti ning selle koostamisse ei kaasata teisi

isikuid – see on vaid paikvaatlust läbiviinud järelevalveametniku koostatav dokument.

Paikvaatluse läbiviimisest ei pea asjaosalisi teavitama. Kui paikvaatlus toimub tänavalt, puudub

asjaosaliste teavitamiseks ka vajadus. Vastustaja järelevalveametnik ei ole kunagi sisenenud

Tina tn 3/1 hoonesse ega üldse kinnistul viibinud ilma korteriühistut teavitamata, see on olnud

alati korteriühistu juhatuse liikmetega eelnevalt kokku lepitud. Seega ei ole eluliselt usutav

kaebaja väide, et korteriühistu liikmed, kes on paikvaatluse juures viibinud, ei saanud aru, et

paikvaatlust viiakse läbi.

43. Kaebaja väiteid T. Uin poolt ebaseadusliku ehituse heakskiitmisest ei kinnita ükski tõend.

Oma e-kirjades korteriühistule enne ebaseadusliku ehitustegevuse peatamise ettekirjutuse

tegemist selgitab T. Uin korteriühistule järjekindlalt, et Tina tn 3/1 katuse projektile

mittevastava ümberehitamise näol on tegemist ebaseadusliku ehitustegevusega ja seda ei tohiks

jätkata. Lisaks on TLPA järelevalve osakonna juhata Tõnu Polma selgitanud, et T. Uin ei ole

kaebaja väidetud ehituskoosolekul viibinud ega mingit allkirja sellise koosoleku protokollile

andnud (vastustaja 06.04.2020 menetlusdokumendi lisa 41).

44. Vaidlusalune

ettekirjutus

on

proportsionaalne.

Vastustaja

asus

Tina

3/1

katusekonstruktsiooni ebaseadusliku ümberehitamise üle järelevalvet teostama väga varajases

staadiumis. Kui Tina 3 korteriühistu oleks peatanud ebaseadusliku katuse ümberehituse juba

2019. a juulis, oleksid korteriühistu kulutused seadusliku olukorra taastamisel ehk katuse

viimisel endisele kõrgusele märksa väiksemad olnud. Kaebaja võttis endale teadlikult riski, et

ebaseaduslik ehitis tuleb tulevikus ümber ehitada ning et rahalised kulutused ebaseadusliku

ehitustegevuse likvideerimiseks võivad osutuda suureks (vt Tallinna Ringkonnakohtu

06.11.2019 määrus nr 3-19-1843, p 25). Käesoleval juhul ei ole küsimus ühes sentimeetris.

Võrreldes TLPA poolt kinnitatud ehitusprojektiga on katuseharja tõstetud 38 cm ja räästast 43

cm – tulemuseks on moondunud hoone.

45. EhS § 8 sätestab ohutuse põhimõtte, mille kohaselt peab ehitis, ehitamine ja ehitise

kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise

kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele,

varale või keskkonnale. Ehitise ja ehitamise ohutus hõlmab loodus- ja kultuuriväärtuse kaitset

ning asjakohasel juhul ka looma elu ja tervist. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-29-10 asjaolud on

täiesti teistsugused kui käesoleval juhul. Nähtuvalt Tina 3 korteriühistu 25.02.2016

üldkoosoleku protokollist hääletasid korteriomanikud Tina 3/1 katusekonstruktsioonide

rekonstrueerimise poolt Aarius Projekt OÜ projekti nr PP 61-2013 alusel (vt vastustaja

06.04.2020 menetlusdokumendi lisa 42). Korteriomanikud ei hääletanud katuse ebaseadusliku

ümberehituse poolt. Korteriühistu 24.04.2019 üldkoosoleku protokolli kohaselt hääletasid

korteriomanikud Tina 3/1 katuse vahetamise poolt vastavalt rekonstrueerimisprojektile

(vastustaja 06.04.2020 menetlusdokumendi lisa 43). Seega puudus ebaseaduslikuks

ehitustegevuseks korteriühistu üldkoosoleku nõusolek.

3-20-205

13(23)

46. Vaidlusalune ettekirjutus ei ole tühine HMS § 63 lg 2 punkti 5 alusel. Ettekirjutuses on

konkreetselt tuvastatud rikkumine ja esitatud konkreetsed nõuded rikkumise kõrvaldamiseks.

2014. a kinnitatud ehitusprojekt ja antud ehitusluba on see luba, mida aluseks võttes peab

kaebaja ettekirjutuse täitma.

47. Ettekirjutus on tehtud õigele isikule, mida on kinnitanud ka Tallinna Ringkonnakohus asjas

nr 3-19-1843 (10.09.2020 kohtuistungi protokoll 11:11:46).

KOHTU PÕHJENDUSED

48. Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning

kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

49. Võtta asja materjalide juurde kaebaja 11.09.2020 menetlusdokument koos lisaga (HKMS

§ 62 lg 2).

50. Kohalikule omavalitsusele on pandud ülesanne teha riiklikku järelevalvet ehitiste ja

ehitamise nõuetele vastavuse üle (EhS § 130 lg 2 p 2). Sellised nõuded hõlmavad muuhulgas

ehitamise vastavust ehitusprojektile (EhS § 12 lg 1). Ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka

ehitamine, peab olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga

(EhS § 12 lg 2 ls 1). Detailplaneeringu puudumisel peab ehitatav ehitis olema kooskõlas

üldplaneeringuga

ja

projekteerimistingimuste

olemasolu

kohustuse

korral

ka

projekteerimistingimustega (EhS § 12 lg 2 ls 2). Ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis

vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile (EhS § 38 lg 1).

51. Vastustaja on läbi viinud ehitusjärelevalve kontrollimaks hoones Tina tn 3/1 teostatud

ehitustööde vastavust 2014. a kinnitatud ehitusprojektile ning 20.11.2014 ehitusloale nr

1412229/0057 ning tuvastanud, et Tina tn 3/1 katuseharja on tõstetud 38 cm ja katuseräästast

on

tõstetud

cm.

Sellest

lähtuvalt

on

TLPA

teinud

02.01.2020

kaebajale

lammutusettekirjutuse EhS § 132 lg 3 punkti 1 alusel nõudega viia elamu Tina tn 3/1 vastavusse

20.11.2014 kinnitatud ehitusprojektiga hiljemalt 01.07.2020.

52. Vastavalt EhS (redaktsioon kehtivusega 01.01.2020-30.06.2020) § 132 lg 3 punktile 1

otsustab korrakaitseorgan ehitise lammutamise eelkõige, kui ehitis ei vasta ehitisele

esitatavatele nõuetele ja nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht.

53. Tallinna Halduskohtu 06.03.2020 otsuses nr 3-19-1843 on leitud, et TLPA on tuvastanud

katuseharja ja räästajoone tõstmise hoones Tina tn 3/1 (p 96). Viidatud otsuses on

kokkuvõtlikult märgitud järgmist.

20.11.2014 ehitusluba ehitise laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks nr 1412229/00527 järgib

miljööalade teemaplaneeringut. Väär on kaebajate seisukoht, et kuna puudub üheselt selge

mõõdistamise alus ning ei ole üheselt selge, kui palju on Tina tn 3/1 hoone katuseharja tõstetud,

siis ei olegi rikkumist toimunud. Esialgse ehitusprojekti aluseks on mh teemaplaneeringu

„Tallinna

Kesklinna

miljööväärtuslike

hoonestusalade

piiride

ning

kaitse-

ja

kasutamistingimuste määramine“ Raua miljööväärtusliku piirkonna piiranguvöönd. Raua

miljööväärtusliku ala joonise kohaselt on Tina tn 3/1 hoone väga väärtuslik hoone. Ka esialgses

ehitusprojektis on märgitud Tina tn 3/1 hoone väga väärtuslikuks. Miljööalade

teemaplaneeringu seletuskirja p 4.9.4 kohaselt ei ole väga väärtuslikel hoonetel katuseharja

tõstmine lubatud. Seega ei olnud Tina tn 3/1 hoonel katuseharja tõstmine ehitusetegevuse

käigus lubatud. Ka korterelamu laiendusprojekti muudatusprojektis (kooskõlastatud

25.05.2016) ei ole katuseharja tõstmist ette nähtud, vaid projekti muudetakse selliselt, et kogu

3-20-205

14(23)

projektijärgselt pööningukorrusele väljaehitatav abipind liidetakse korteriga nr 8 ning projekti

muudatus ei muuda pööningukorrusele väljaehitatavate abipindade mahtu. Juba ainuüksi fakt,

et katuseharja on tõstetud, on piisav ettekirjutuse tegemiseks, kuivõrd miljööalade

teemaplaneeringu ja ka ehitusprojekti kohaselt oli katuseharja tõstmine keelatud, st isegi

ebaolulises osas tõstmine on ehitusprojekti, miljööalade teemaplaneeringu ja EhS § 12 lg 1

rikkumine. Vastustaja on teostanud hoone Tina tn 3/1 osas riikliku järelevalve menetluse

raames paikvaatlused 23.07.2019, 06.08.2019 ja 27.08.2019. Paikvaatluse aktidel on kajastatud

hinnanguline, visuaalsel vaatlusel tuvastatud katusekonstruktsioonide tõstmine. Katuseharja

tõstmise fakti ei väära kaebajate väidetu, justkui puuduks selge mõõdistamise alus ning pole

selge, kui palju hoone katuseharja on tõstetud. Katuseharja tõstmist kinnitavad ka

detailplaneeringute teenistuse miljööalade peaspetsialisti K. Liinaku selgitustega kaks fotot.

Fotolt 1 on selgelt tuvastatav algne katusehari, mille peale on ehitatud uus katusehari. Seega ei

saa olla kahtlust, et vana katuse peale (mitte asemele) ehitatud uue katusega on kõrgemal ka

katusehari. Katusekonstruktsioonide paiknemist esialgsetest katusekonstruktsioonidest

kõrgemal ei lükka ümber kaebajate esitatud E. Eini 05.09.2019 ekspertarvamus. E. Eini

05.09.2019 ekspertarvamuse ja 06.11.2019 seisukoha veenvust vähendab 05.11.2019

K.Liinaku koostatud seisukoht. Põhjendatud on lähtuda 1955. a inventariseerimisjoonistest,

kuivõrd need on võetud aluseks esialgse ehitusprojekti koostamisel. Katuseharja tõstmist

kinnitab ka kaebajate esitatud tõend – 27.08.2019 kirjavahetus T. Uini ja KÜ Tinamaja vahel.

Samuti on kaebajate esitatud 06.08.2019 ehituskoosoleku protokollis märgitud, et T. Uin tutvus

hoone välisilmega ning tegi kontrollmõõtmise, mille tulemus erineb projektist ca 15 cm. Lisaks

on T. Uin oma 12.08.2019 e-kirjas Katrin Kapanenile selgitanud, et TLPA hinnangul ei ole

otstarbekas katusetöödega jätkata, kuni on esitatud joonised ja seletuskiri, milliseid muudatusi

on katuse konstruktsioonis tehtud, võrreldes TLPA kinnitatud ehitusprojektiga.

54. Arvestades, et ka käesoleval juhul on üheks vaidlusaluseks küsimuseks, kas Tina tn 3/1

hoones on ehitustööde käigus katuseharja ja räästast tõstetud ning menetlusosalised on esitanud

mh samad tõendid, mis haldusasjas nr 3-19-1843 (20.11.2014 ehitusluba nr 1412229/00527,

teemaplaneering, TLPA 23.07.2019, 06.08.2019, 27.08.2019 paikvaatluste aktid; K. Liinaku

selgitustega kaks fotot; E. Eini 05.09.2019 allkirjastatud ekspertarvamus; E. Eini 06.11.2019

seisukoht; K. Liinaku 05.11.2019 seisukoht; 27.08.2019 kirjavahetus T. Uini ja korteriühistu

Tinamaja vahel; 06.08.2019 ehituskoosoleku protokoll; T. Uini 12.08.2019 e-kiri Katrin

Kapanenile; Ooden OÜ ekspertarvamus; Perficio OÜ paikvaatluse aruanne), siis on ka

käesolevas haldusasjas põhjendatud lugeda tõendatuks, et TLPA on tuvastanud hoones Tina tn

3/1 katuseharja ja räästa tõstmise. Täiendavalt märgib kohus järgmist.

55. Ainetud on kaebaja väited seoses vintskapi ehitustöödega. Vaidlusaluses ettekirjutuses ei

ole etteheiteid kaebajale tehtud seoses vintskapi ehitusega. Seetõttu jätab kohus kaebaja

sellekohased väited tähelepanuta.

56. Esmalt on kaebaja väitnud, et teostatud ehitustööd vastavad 2014. a ehitusprojektile ja

teemaplaneeringule (kaebuse lk 2, p 14). Samas selgitab kaebaja, et 2014. a ehitusprojekti

mõõdud on tuletatud 1955. a arhiivijoonistelt ning seega on ehitusprojektis märgitud hoone

arvutuslik kõrgus ning enne ehitusprojekti hoonet eraldi mõõdetud ei ole (kaebuse lk 3, p 20).

Ka 10.09.2019 esitatud muudatusprojekti seletuskirja kohaselt on ehitusloa saanud

ehitusprojekti mõõdud tuletatud 1955. a arhiivijoonistelt; 1955. a arhiivijoonised ei ole

absoluutkõrgusega seotud, vanadele joonistele ei ole kantud kõiki mõõte ja arhiivijoonise

proportsioonid ei vasta antud mõõtudele (kaebuse lisa 5, lk 3). Nähtuvalt 10.09.2019

muudatusprojekti seletuskirjast on üheks muudatuseks katuseharja paiknemise muutmine

hoone suhtes (kaebuse lisa 5, lk 3). Seega ei saa olla olukorda, kus ehitustööd vastavad 2014. a

ehitusprojektile, kuid samas on esitatud kinnitatud 2014. a ehitusprojekti muudatus, kuivõrd

esialgne ehitusprojekt on vigane puutuvalt hoone mõõtmetesse. Veelgi enam, kaebaja väitel on

3-20-205

15(23)

2014. a ehitusprojekt ebakorrektne sellele kantud hoone mõõtude osas, kuid ometi on

10.09.2019 muudatusprojektis hoone mõõdud alates hoone 0,00-st kuni teise korruse laeni

(6,100) samad, mis 2014. a ehitusprojektis.

57. Samas nähtuvad 1955. a inventariseerimisjooniselt Tina tn 3/1 hoone kõrguse mõõdud (vt

vastustaja 06.04.2020 menetlusdokumendi lisa 30, lk 3). Tina tn 3/1 hoone

katusekonstruktsioon peab järgima mitte 1905. a ehitusprojekti, vaid 2014. a kinnitatud

ehitusprojekti, mille alusel on kaebajale ehitusluba väljastatud. Seetõttu on asjakohatud kaebaja

väited seonduvalt 1905. a ehitusprojektiga.

58. Kaebaja on 10.09.2020 menetlusdokumendi punktis 1.6 väitnud, et katuseharja on viidud

tsentrisse

(viitega

E. Eini

05.11.2019

kirjale),

Samas

on

kaebaja

10.09.2020

menetlusdokumendi punktis 1.9 märkinud, et katuseharja on liigutatud tänavapoole. Võrreldes

2014. a ehitusprojekti joonist Hoone 1 Lõige (vastustaja 06.04.2020 menetlusdokumendi lisa

11) ja 10.09.2019 muudatusprojekti joonisega Lõige (kaebuse lisa 5) nähtub, et katuseharja

liigutamisel tänavapoole on see viidud tsentrist välja. Järelikult on kaebaja väited vastuolulised

ja eksitavad, mida ei saa pidada menetlusosalise õiguste heauskseks kasutamiseks (HKMS § 28

lg 1).

59. Ühtlasi on kaebaja 10.09.2020 menetlusdokumendis selgitanud, et ekspert (Perficio OÜ

aruanne) oli andnud soovituse juba enne ehitusprojekti koostamist, et uus katus tuleks ehitada

vana kohale enne kui vana osa lammutatakse, mis tähendaks seda, et uus katus on kõrgem; selle

ehitusvõtte kasutamise eesmärk on tagada, et hoone ei kahjustu veelgi enam sel hetkel kui vana

katus on lammutatud (kaebaja 10.09.2020 menetlusdokumendi punkt 1.13.).

60. Perficio OÜ paikvaatluse aruandes on loetletud tööde soovitav järjekord pealeehituse

tegemisel/katuse vahetamisel: - laetalade avamine pööningul talade vahelise täidise

eemaldamisega; - talade seisundi kontroll ja vajadusel nende tugevdamine/asendamine; -

samaaegselt talade tugevdamisega välisseinte ülemise rea/ridade palkide seisundi kontroll

vajadusel mädanenud osade asendamisega; - vana katusekonstruktsiooni lammutamine kas

järkudena või kogu ulatuses või uue ehitamisega vana kohale enne selle lammutamist; - töö

tempo huvides oleks soovitav kasutada uues katuses monteeritavaid katusekandjaid

(ogaplaatsõrestikke); - NB! Pealeehituse teostamise ajal tuleb tagada teise korruse elanike ja

nende vara turvalisus (kaebuse lisa 11, lk 9). Eelnevast nähtub, et soovitatud on 1) kas

lammutada vana katusekonstruktsioon järkudena või 2) lammutada vana katusekonstruktsioon

kogu ulatuses või 3) ehitada uus katus vana kohale enne selle lammutamist. Seega ei ole Perficio

OÜ paikvaatluse aruandes soovitatud ainult ühte võimalikku lahendust.

61. Kaebaja rõhutab oma 10.09.2020 menetlusdokumendis, et kõige olulisem, mida ekspert

kinnitab on see, et sellele rekonstrueerimislahendusele ei saa olla ehitustehniliselt

argumenteeritud alternatiive katuse harja toetuse osas (kaebaja 10.09.2020 menetlusdokumendi

punkt 1.8, lk 3). Nähtuvalt E. Eini 05.11.2019 kirjast on ekspert märkinud seoses hoone

harjajoonega, et see asub suures osas hoone tsentris kandval vaheseinal ning see on

rekonstrueerimislahendus, millele ei saa olla ehitustehniliselt argumenteeritud alternatiive

katuse harja toetuse osas (vastustaja 06.04.2020 menetlusdokumendi lisa 31, lk 2). See

tähendab, et eksperdi hinnangul ei ole katuseharja toestamisel vaheseinale muid alternatiive.

Esmalt on tegemist paljasõnalise väitega, mida ei ole põhistatud mitte ühegi dokumendi, foto

või muu tõendiga või ehitustehniliste argumentidega. Seetõttu on tegemist ebausaldusväärse

dokumendiga. Veelgi enam, asjaolu, kuidas tuleks hoone katusehari toestada või millised

variandid on võimalikud, peab nähtuma ehitusprojekti tööprojektist.

62. Vastavalt majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“

(edaspidi määrus nr 97) § 10 lõikele 1 on tööprojekt ehitusprojekti staadium, milles esitatakse

3-20-205

16(23)

arhitektuurilahenduste ja insener-tehniliste lahenduste ning kvaliteedi kirjeldus täpsusega, mis

võimaldab nõuetekohaselt ehitada ning koostada teisi ehitamisega seonduvaid dokumente,

mille olemasolu peetakse vajalikuks. Käesoleval juhul on kaebaja 10.09.2020 kohtuistungil

kinnitanud, et tööprojekt puudub (10.09.2020 kohtuistungi protokoll 11:26:00). Lisaks nähtub

26.09.2019 koosoleku protokollist, et kaebajal tööprojekti ehitustööde tegemiseks ei olnud

(vastustaja 06.04.2020 menetlusdokumendi lisa 20, lk 4). Samuti on 26.11.2019 paikvaatluse

aktis märgitud, et paikvaatluse ajal kinnitasid nii ehitaja esindaja kui ka omanikujärelevalve

läbiviija, et konstruktsioonide tööprojekti ei ole ja plaan, kuidas konstruktsioonid ehitada,

tekkis ehitamise käigus (vastustaja 06.04.2020 menetlusdokumendi lisa 26, lk 1).

63. Kohus leiab, et asjaolu, et uut katust hakati ehitama vana katuse peale nähtub 23.07.2019

paikvaatluse aktist (vastustaja 06.04.2020 menetlusdokumendi lisa 15) ning vastustaja

miljööalade peaspetsialist Eili Siraki koostatud 29.08.2019 analüüsist, milles leitakse, et

paikvaatluse akti fotodelt on näha, et uus katuse konstruktsioon on rajatud vana katuse peale,

mitte ei ole asendatud ja räästast on tõstetud; katusekonstruktsioone on muudetud säilitamisele

kuulunud osadest algsest erinevaks – muudetud harja asukohta, muudetud on ka hoone

esifassaadi parempoolse nurga katuse ja räästa lahendust (vastustaja 06.04.2020

menetlusdokumendi lisa 8, lk-d 1-2). Lisaks nähtub K. Liinaku selgitustega fotodelt, et Tina tn

3/1 hoone räästajoont on muudetud ja katuseharja tõstetud (vastustaja 06.04.2020

menetlusdokumendi lisad 33 ja 34). Esimesel fotol on vaade Tina tn 3/1 otsafassaadile

(26.07.2019) ning vaadeldav on hoone algne katuse harja ja räästa kõrgus, sest algupärane

(originaal) sarikapaar koos harjatala, ja pärlinitega on säilinud; algse konstruktsiooni kohale on

lisandunud uus konstruktsioon; katuseharja asukohta on nihutatud (vastustaja 06.04.2020

menetlusdokumendi lisa 33). Ainuüksi asjaolu, et vana katuse peale on ehitatud uus katus,

annab aluse järeldada, et uus katus paikneb kõrgemal võrreldes varasemaga. Seda on kinnitanud

ka kaebaja, et sellisel viisil uue ehitamine (st ehitamine vana katuse peale) tingib kõrgema

katuse (kaebaja 10.09.2020 menetlusdokumendi punkt 1.13). Seega nähtub esitatud

dokumentaalselt tõendilt, et katuseharja on tõstetud, võrreldes varasema algse katuseharjaga.

Katuseharja tõstmine on tuvastatav pelgalt visuaalse vaatluse teel ega nõua erialaseid teadmisi

ehitusvaldkonnast.

64. Lisaks on vastustaja esitanud 04.09.2020 kohtule K. Liinaku selgitustega foto (04.09.2020

menetlusdokumendi lisa 1). K. Liinak selgitab foto 1 juures, et pärast tellingute eemaldamist

on võimalik vaadelda, kuidas tõstetud räästaga ajaloolist hoonet on silmnähtavalt moonutatud,

märgatavalt on muutunud kogu hoone arhitektuurne proportsioon ja välisilme võrreldes

laiendamise eelse olukorraga (17.06.2020) (vastustaja 04.09.2020 menetlusdokumendi lisa 1,

lk 1). Viidatud fotole 1 on märgitud järgmine tekst: „Hoolimata asjaolust, et osa uuest laudisest

on värvitud fassaadiga sarnast tooni ning põhimahu räästa alune laudis on varasemast teisiti

kujundatud, ei ole õnnestunud varjata silmnähtavat moonutust, mis räästa tõstmisel on tekkinud

(vastustaja 04.09.2020 menetlusdokumendi lisa 1, lk 1). Seejuures on samas dokumendis fotol

nr 2 kujutatud Tina tn 3/1 hoone enne ehitustööde tegemist (s.o seisuga märts 2016). Võrreldes

kahte fotot on ilmne, et katuseharja on tõstetud, kuivõrd hoone tänavapoolse fassaadi pööningu

kaaraknad asuvad kõrgemal, kui fotol nr 2 kujutatud Tina tn 3/1 hoonel. See tähendab, et pelgalt

fotode vaatlusel on ilmne, et kaarakna ja teise korruse akende vahe on fotol nr 1 oleval hoonel

oluliselt suurem kui fotol nr 2 ning järelikult on katus kõrgem. Samamoodi, kui võrrelda Ooden

OÜ eksperthinnangu D0915 fotot nr 2 (vastustaja 06.04.2020 menetlusdokumendi lisa 36, lk 2)

ning 26.11.2019 paikvaatluse akti joonist nr 2 „Vaade Tina 3/1 hoone esifassaadile“ (vastustaja

06.04.2020 menetlusdokumendi lisa 26, lk 2), siis on samuti silmaga näha, et 26.11.2019 tehtud

fotol (joonis 2, 26.11.2019 paikvaatluse aktis) on katus kõrgem, kui 2015. a tehtud fotol (Ooden

OÜ eksperthinnang D0915, lk 2).

3-20-205

17(23)

65. Kohtule esitatud kaebaja juhatuse liikme Katrin Kapaneni 07.08.2019 e-kirjas on märgitud,

et kuna katusekonstruktsioon tõuseb tervikuna, siis visuaalne kõrguse erinevus jääb räästa ning

2. korruse akende vahele (vastustaja 06.04.2020 menetlusdokumendi lisa 3). Asjaolu, et katuse

kõrgus Tina 3/1 hoonel on katuseharja nihutamisega tõusnud, kinnitab K. Kapanen ka

05.08.2019 selgituste protokollis (vastustaja 06.04.2020 menetlusdokumendi lisa 37).

Katuseharja tõstmist kinnitab ka 27.08.2019 kirjavahetus T. Uini ja korteriühistu Tinamaja

vahel (vastustaja 06.04.2020 menetlusdokumendi lisa 5). 27.08.2019 on Tina 3 korteriühistu

edastanud T. Uinile Tina 3/1 mõõdistusakti ning T. Uin on korteriühistule samal kuupäeval

vastuseks teatanud, et „Esitasite 27.08.2019 ametile Tina 3/1 hoone mõõdistusjoonise, mille

kohaselt on (võrreldes ameti poolt kinnitatud ja ehitusloa nr 1412229/00527 aluseks olevale

ehitusprojektile) katuseharja tõstetud ca 0,2 m“.

66. Samuti on 06.08.2019 ehituskoosoleku protokollis (kaebuse lisa 24) märgitud, et T. Uin

tutvus hoone välisilmega ning tegi kontrollmõõdu, mille tulemus erineb projektist ca 15 cm.

Arvestades, et samal kuupäeval on teostatud ka paikvaatlus, siis on usutav, et T. Uin oli sel

kuupäeval Tina tn 3/1 hoones ning osales ehituskoosolekul. Küll aga ei ole usutav, et ametnik

ei näinud probleemi mõõtmistulemustes, arvestades muid asjas esitatud tõendeid. Nii on T. Uin

oma 12.08.2019 e-kirjas Katrin Kapanenile selgitanud, et TLPA hinnangul ei ole otstarbekas

katusetöödega jätkata, kuni olete esitanud joonised ja seletuskirja, milliseid muudatusi olete

katuse konstruktsioonis teinud võrreldes TLPA poolt kinnitatud ehitusprojektiga (vastustaja

06.04.2020 menetlusdokumendi lisa 4).

67. TLPA 26.11.2019 paikvaatluse aktist (joonis 31) nähtub, et katuseräästast ja tulemüüri on

ehitatud kõrgemaks (vastustaja 06.04.2020 menetlusdokumendi lisa 26, lk 19).

68. Järelikult ei ole kahtlust, et ehitustegevuse käigus on kaebaja teostanud ebaseaduslikke

ehitustöid, kuivõrd nii teemaplaneering, projekteerimistingimused, 2014. a kinnitatud

ehitusprojekt kui ka 20.11.2014 väljastatud ehitusluba ei lubanud Tina tn 3/1 hoone katuse

tõstmist. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul TLPA õigesti tuvastanud, et katuseharja ja

räästajoont on tõstetud. Asjas ei ole leidnud tõendamist kaebajate väide, et TLPA ametnik T.Uin

on andnud enda hinnangu, et ehitustegevus vastab nõuetele.

69. Vastustaja on õigesti märkinud, et olenemata katusekonstruktsiooni amortiseerumisastmest

tuleb väga väärtusliku hoone katuse restaureerimisel lähtuda miljööalade teemaplaneeringus

sätestatud väga väärtusliku hoone kaitsetingimustest ning kehtivast ehitusloast ja

ehitusprojektist. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajal oleks tulnud leida konstruktiivne

lahendus, mis oleks järginud miljööalade teemaplaneeringust ja 2014. a ehitusprojektist

tulenevat sõnaselget keeldu mitte tõsta katuseharja ja mitte muuta räästajoont. Seejuures on

teemaplaneering õiguslikult siduv kaebajale.

70. Samas märgib kohus, et 2014. a ehitusprojektis on mh tuginetud ka Perficio OÜ

paikvaatluse aruandele (vastustaja 06.04.2020 menetlusdokumendi lisa 11, 2014. a

ehitusprojekti seletuskiri, lk 1), kuid ehitusprojekti seletuskirjas on üheselt selgelt märgitud, et

suurem osa katusekonstruktsioonist on heas korras (vastustaja 06.04.2020 menetlusdokumendi

lisa 11, 2014. a ehitusprojekti seletuskiri, lk 2); hooneid iseloomustab see, et kõik

konstruktsioonid on töötavad, kaasaarvatud ka mittekandvad vaheseinad, mis kannavad

jäikuselementide funktsioone (vastustaja 06.04.2020 menetlusdokumendi lisa 11, 2014. a

ehitusprojekti seletuskiri, lk 3). Perficio OÜ paikvaatluse aruandes märgitut, et

katusekonstruktsioonid on mädanenud, vähendab kaebaja poolt ajaliselt hilisemalt tellitud OÜ

Ooden ekspertarvamus. Ooden OÜ ekspertarvamusele on tuginetud korteriühistu Tinamaja

25.10.2016 üldkoosoleku protokolli punktis 2, mille kohaselt otsustati, et korteriomanikel on

kohustus teha nimetatud tööd ja kanda sellega seotud kulutused, kuna tööde tegemise vajadus

3-20-205

18(23)

on tuvastatud KÜ juhatuse poolt järgmiste ekspertiisiaktide alusel: Wood NDT OÜ töö nr

E0050/14, Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA eksperthinnang 2546/1014, Perficio OÜ

paikvaatluse aruanne töö nr PER 05/2010, Ooden OÜ eksperthinnang D0915 (vastustaja

06.04.2020 menetlusdokumendi lisa 42).

71. Ooden OÜ ekspertarvamuses märgitakse Tina tn 3/1 hoone katuse osas järgmist: „Hinnates

puidust katuse konstruktsioone on seisukord hea. Esineb küll rohkelt märke läbijooksudest

puidu pinnal kuid mädanike koldeid ja putuka kahjustusi ei ole hästi tuuldunud pööningul välja

arenenud. Kui on soov katusekorrus kasutusele võtta, siis piisab lisa sarikate paigaldamisest

olemasolevate vahele ja roovilaudade vahetusest.“ (vastustaja 06.04.2020 menetlusdokumendi

lisa 36, lk 8). Seega ka OÜ Ooden ekspertarvamuse kohaselt olid katusekonstruktsioonid heas

seisukorras, st ekspert ei ole hinnanud katusekonstruktsioone amortiseerunuks, erinevalt katuse

plekist. Kuigi kaebaja on esitanud ka ehitaja Hanset OÜ juhatuse liikme Hannes Hübneri

18.10.2019 selgitused (kaebuse lisa 12), siiski ei nähtu nimetatud dokumendist, millist

konkreetset hoonet kirjeldatakse. Viidatud on küll tellijale KÜ Tinamaja, kuid ehitusluba ja

ehitusprojekt on antud mõlemale hoonele – Tina tn 3/1 ja Tina tn 3/2. Seega esitatud Hanset

OÜ juhatuse liikme selgitus ei tõenda Tina tn 3/1 hoone olukorda.

72. Eeltoodust lähtuvalt ei ole tõendatud kaebaja väide, et Tina tn 3/1 hoone katus oli

amortiseerunud ja avariiline. Samas olenemata sellest, millises seisukorras olid Tina tn 3/1

hoone katusekonstruktsioonid, tuleb selle restaureerimiseks leida õigusaktidega kooskõlas olev

lahendus. Selliseks mõistlikuks lahenduseks ei saa pidada olukorda, kus esmalt teostatakse

ehitusprojektiga vastuolus olevad tööd ning seejärel esitatakse pädevale haldusorganile

muudatusprojekt, et seadustada juba teostatud tööd.

73. Kaebaja leiab, et paikvaatluse aktid on ebausaldusväärsed ning mõõtmistulemuste

jälgitavuse nõue ei ole täidetud (vt mõõteseadus § 5 lg 1; majandus- ja taristuministri määrus

nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ § 7 lg 1

(14.04.2016)).

74. Vaidlusaluses

ettekirjutuses

ei

ole

tuginetud

paikvaatluse

käigus

teostatud

mõõtmistulemustele. Seetõttu ei ole vaidlust osas, kas tegemist on usaldusväärsete

mõõtmistulemustega või mitte ning vaidlusaluse haldusakti õiguspärasuse hindamisel ei oma

need mõõtmistulemused tähtsust. Kohus jääb haldusasjas nr 3-19-1843 kujundatud seisukoha

juurde, et paikvaatluse aktidel kuupäevadega 23.07.2019, 06.08.2019 ja 27.08.2019 on

kajastatud hinnanguline, visuaalsel vaatlusel katusekonstruktsioonide tõstmine (punkt 89).

Nimetatud asjaolu nähtub ka 26.11.2019 paikvaatluse aktist.

75. TLPA on 02.01.2020 ettekirjutuses märkinud, et TLPA-le 10.09.2019 esitatud

muudatusprojekt sisaldab jooniseid (MiHO OÜ, töö nr 74-2019), millelt on tuvastatavad hoone

muudetud lahenduse kõrgused; ameti poolt kinnitatud ehitusprojekti ja 10.09.2019

muudatusprojekti andmete võrdlemise tulemusel on katusharja võrreldes ameti poolt kinnitatud

ehitusprojektiga tõstetud 38 cm ja räästast 43 cm (andmeid on võrreldud mõõdetuna hoone

0.00-st) (kaebuse lisa 6, lk-d 6-7). Ühtlasi on vastustaja esitanud kohtule K. Liinaku 18.09.2019

seisukoha „Tina 3 muudatusprojekt“, milles on võrreldud kinnitatud 2014. a ehitusprojekti ja

10.09.2019 esitatud muudatusprojekti (vastustaja 06.04.2020 menetlusdokumendi lisa 29).

76. Vastustaja on oma kohtukõne teesides esitanud võrdluse 2014. a ehitusprojekti joonisest ja

10.09.2019 muudatusprojekti joonisest, kust ilmneb, et katuseharja on tõstetud 38 cm ning

räästast 43 cm. Esitatud jooniste võrdlusest ilmneb, et hoone harja kõrguste erinevus on 0,382

m (9,582-9,2) ning hoone räästa kõrguste erinevus on 0,431 m (6,881 – 6,450). Kohus nõustub

vastustajaga, et 2014. a ehitusprojekti joonis hoone läbilõikest ning 10.09.2019

muudatusprojekti joonis hoone läbilõikest on võrreldavad, kuivõrd mõlemale joonisele on

3-20-205

19(23)

kantud hoone 0.00. Seega ei ole vastustaja tuvastanud katuseharja ja räästa tõstmist pelgalt

visuaalsel vaatlusel, nagu ekslikult väidab kaebaja.

77. Ehitise ja ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimise kohustus on kohalikul

omavalitsusel. Seejuures on kohalikul omavalitsusel kohustus hinnata ehitusprojekti sisuliselt

ega või seda delegeerida omanikule, projekteerijale ega ehitajale (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-

1-46-13, p 20). Sellest lähtuvalt leiab kohus, et lubatav on tuvastada mittenõuetekohased

ehitustööd (katuseharja tõstmise ja räästa tõstmise mõõtetulemused) ka 2014. a ehitusprojekti

ning 10.09.2019 muudatusprojekti võrdlemisel.

78. Eeltoodust lähtuvalt on vastustaja tõendanud, et kaebaja on katuseharja tõstnud 38 cm ning

räästast 43 cm.

79. Riigikohus on selgitanud, et EhS § 132 lg 3 p 1 näeb kõrgendatud või olulise ohu korral

ette võimaluse teha lammutamisettekirjutus (vt Riigikohtu lahend nr 3-17-911, p 29);

ettekirjutuse tegemise üle otsustamisel tuleb arvestada ehitusloa adressaadi õiguste ja

õiguspärase ootusega (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.12.2018 otsus nr 3-16-1050, p 22).

Vaidlusaluses ettekirjutuses on toodud põhjendused, millised tagajärjed kaasnevad nõuetele

mittevastavate ehitustöödega väga väärtuslikule hoonele (ettekirjutuse lk-d 7-9). Seejuures on

vastustaja selgitanud, et väga väärtusliku hoone Tina 3/1 katuse rekonstrueerimise käigus

esineb ehitusprojektile mittevastavate ehitustööde tegemisega oht kultuuriväärtuse säilimisele

(ettekirjutuse lk 7). Kohus nõustub ettekirjutuses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid

korrata (HKMS § 165 lg 2).

80. Kaebaja hinnangul ei ole ettekirjutus proportsionaalne.

81. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (HMS § 54).

82. EhS § 132 lg 3 punkt 1 on kaalutlusõigust sisaldav norm. Kohtu hinnangul ei ole aga

vastustaja rikkunud kaalutlusõigust ega proportsionaalsuse põhimõtet, kuivõrd vaidlusaluses

ettekirjutuses on vastanduvaid huvisid kaalutud, analüüsitud kaebajal õiguspärase ootuse

olemasolu, kaalutud tähtaja andmise pikkust ning asjaolu, et kaitstavat kultuuriväärtust ei ole

võimalik säilitada muude kaebajat vähem koormavate meetmetega. Seejuures ei ole käesoleval

juhul kõrvalekalle ehitusprojektist 1 cm, vaid oluliselt rohkem (vastavalt 43 cm ja 38 cm).

83. TLPA on 02.01.2020 ettekirjutuses esitanud kaalutlused, miks on peetud avalikku huvi

(kultuuriväärtuse säilitamist) olulisemaks kaebaja huvist seadustada 2014.a ehitusprojekti ja

20.11.2014 ehitusloaga vastuolus olevad ehitustööd (katuse harjajoone tõstmine ja nihutamine

ning katuse räästajoone tõstmine) (kaebuse lisa 6. lk-d 7-9). Nimelt on TLPA vaidlusaluses

ettekirjutuses märkinud, et EhS seletuskirja kohaselt võib lammutamismääruse anda juhul, kui

ehitis püstitati nii materiaalselt kui ka formaalselt ebaseaduslikult; kui puudub avalik luba ja

teiseks ei oleks võimalik vajalikku luba ka väljastada, sest ehitis ei olnud või ei ole vastavuses

oluliste eeskirjadega; kõnealusel juhul puudub Tina tn 3/1 elamu katuseharja ja –räästa

tõstmiseks vastav luba/ehitusprojekt ning seda ei ole võimalik ametil ka väljastada, sest see

oleks vastuolus teemaplaneeringus sätestatud nõuetega ning selle aktsepteerimine tähendaks

ameti poolt vastuolu kaitstavate õigushüvede nagu ohutuse ja kultuuriväärtuse kaitse

põhimõttega (kaebuse lisa 6, lk 8).

84. Kohtu hinnangul on vastustaja esitanud piisavad kaalutlused lammutamisettekirjutuse

tegemiseks ning toonud välja, et ettekirjutuse ei tinginud mitte üksnes asjaolu, et katuseharja

on nihutatud ja tõstetud ning räästast on tõstetud, vaid sellisel viisil on oluliselt moonutatud

3-20-205

20(23)

hoone arhitektuurne välisilme ja eripära. Nii on vaidlusaluses ettekirjutuses selgitatud, et

katuseharja tõstmise ja nihutamisega on muudetud hoone räästajoont (nihkunud on ka katuse

neelukoht), millest tulenevalt on kadunud esifassaadi eenduvate hooneosade eripärane

liigendatus külgvaates; katuse räästajoone tõstmine muudab ja moonutab oluliselt hoone

fassaadi proportsioone, seina pind teise korruse akende ja räästa vahel muutub algse

arhitektuurse lahendusega võrreldes ebatüüpiliselt kõrgeks ning seda ulatuslikku moonutust ei

ole võimalik visuaalselt varjata ka arhitektuursete võtetega; hoone esifassaad (Tina tänava

poolne) on juba rikkalikult dekoreeritud saelõikeliste ehisdetailidega ning täiendavate

elementide lisamine kõrgemaks ehitatud fassaadiosale ei ole mõeldav, kuivõrd lahendus oleks

ajastu vooderdustraditsioonidega vastuolus ja seega ebatüüpiline; täiendavate detailide lisamine

hoovipoolsetele fassaadidele ei ole samuti mõeldav, sest ajastu arhitektuuritraditsioonis ei ole

hoovipoolsed fassaadid olnud dekoreeritud; /…/ samal ajal on hoonel tsaariaegsetele

puitelamutele tüüpiliselt võrdlemisi madalal paiknev räästas, mis on oluline hoonetüübi

arhitektuurne tunnus (kaebuse lisa 6, lk 8).

85. Seega on ekslik kaebaja seisukoht, et vastustaja poolt tuvastatud kõrvalekalded 2014. a

ehitusprojektist on väikesed vead, st ebaolulised. Seejuures olid kaebaja viidatud Riigikohtu

lahendis nr 3-3-1-92-13 oluliselt erinevad faktilised asjaolud, kuivõrd viidatud lahendis asus

kaebaja ehitama enne ehitusloa väljastamist. Käesoleval juhul on kaebaja teostanud ehitustöid

hoones Tina tn 3/1 peale 2014. a ehitusprojekti kinnitamist 20.11.2014 ehitusloaga. Veelgi

enam, kaebajat on järelevalvemenetluses järjepidevalt teavitatud, et teostatud ehitustööd võivad

olla vastuolus kinnitatud ehitusprojektiga ning kaebaja pidi seda mõistma (vt vastustaja

06.04.2020 menetlusdokumendi lisad 1, 2, 4, 5, 13, 15, 16, 17, 18, 20, 26 ja 37). Seega ei saa

rääkida ka kaebajal tekkinud õiguspärasest ootusest või vastustaja vastuolulisest käitumisest.

86. TLPA 02.01.2020 ettekirjutuses antud hinnangut kultuuriväärtuse kahjustamisele seoses

mittenõuetekohase ehitamisega, ei lükka ümber ka kaebaja esitatud L. Välja 31.03.2020

eksperthinnang.

87. Kaebaja on 02.09.2020 kohtule esitanud Leele Välja ekspertarvamuse hindamaks

katusekorruse rekonstrueerimisel teostatud tööde mõju hoone kultuuriväärtusele. Kohtu

hinnangul on ekspert õigesti märkinud, et vajalike tööde maht ja määr sõltub iga üksikobjekti

olukorrast; /…/ sealjuures otsustatakse muudatused igal üksikul juhul eraldi (ekspertarvamuse

punkt 2, lk 2). Ekspert on analüüsinud ka Tina 3/1 hoones kasutatud materjali ning leidnud, et

materjali ja detailikäsitluses on tööd äärmiselt detailsed ja algset arhitektuuri austavad

(valtsplekk-katus, sobiva profiiliga voodri ja ehislauad, saelõikelised sarikaotsad jne, ka tööde

kvaliteet on hea). Samas ei ole 02.01.2020 ettekirjutusega heidetud kaebajale ette materjali ega

detailikäsitlust, samuti kasutatud materjale (valtsplekk-katus, sobiva profiiliga voodri ja

ehislauad, saelõikelised sarikaotsad jne). Vaidlusaluses ettekirjutuses on selgitatud, kuidas

katuseharja tõstmine ja selle nihutamine ning räästajoone tõstmine moonutab hoone ajaloolist

säilimisele kuuluvat arhitektuuri. Ekspert L. Välja ei ole pööranud arvamuses tähelepanu katuse

tõstmisele või katuseharja nihutamisele, vaid märkinud, et „vaidluse all on räästajoone

muutmine vähesel määral“ (lk 2). Samuti ei ole ekspert analüüsinud mh asjaolu, kuidas

kõrgemaks ehitatud fassaadiosale täiendavate elementide lisamine mõjutaks hoone arhitektuuri

võrreldes ajastu vooderdustraditsioonidega. Käsitletud ei ole esifassaadi eenduvate hooneosade

eripärast liigendatust külgvaates. Vaidlusaluses ettekirjutuses on viidatud ka moonutusele

seoses räästa paiknemisega kõrgemal, kui varasemalt. Nimelt on ettekirjutuses selgitatud, et

hoonel on tsaariaegsetele puitelamutele tüüpiliselt võrdlemisi madalal paiknev räästas

(ettekirjutuse lk 8). Seetõttu ei ole esitatud ekspertarvamus piisavalt detailne ja täpne

ehitustöödega kaasnevatest moonutustest Tina tn 3/1 kui väga väärtusliku hoone arhitektuurile.

Esitatud ekspertarvamuse usaldusväärsust vähendab ka asjaolu (sarnaselt E. Eini esitatud

ekspertarvamusele), et viidatud ei ole konkreetsele projektile, mida on ekspert analüüsinud

3-20-205

21(23)

(ekspertarvamus, lk 1, esimene lõik). Eelnevale lisaks ei tundu kohtule ka kohane võrrelda

Kadriorus oleva väga väärtuslikku hoonet magalatega (Mustamäe, Lasnamäe, Õismäe)

(ekspertarvamuse lk 1).

88. Paljasõnaline on kaebaja väide, et katuseharjajoone tagasinihutamine endisesse kohta

tähendab, et katus ja kogu hoone muutub varisemisohtlikuks. Samuti ei ole tõenditega toetatud

kaebaja väide, et maapind hoone Tina tn 3/1 ümber on ebaühtlane.

89. Vaidlusaluses ettekirjutuses on asjakohaselt märgitud, et lammutusettekirjutust ei tohi jätta

andmata sellepärast, et ehitise püstitamine oli väga kulukas. Seda enam, et juba

järelevalvemenetluse algstaadiumis on TLPA väljendanud seisukohta, et teostatud ehitustööd

võivad olla vastuolus kinnitatud ehitusprojektiga (vt vastustaja 06.04.2020 menetlusdokumendi

lisad 4-5). Ühtlasi on juba Tallinna Ringkonnakohus oma 06.11.2019 määruse nr 3-19-1843

punktis 25 selgitanud, et juhul, kui kohalik omavalitsus peaks otsustama õigusvastase

ehitustegevuse tagajärjed likvideerida lammutamisettekirjutusega, jääks rahaline risk nende

isikute kanda, kes töö tegi.

90. Kaebaja esitatud tõendid Juurdeveo 22 ja J. Kunderi tn 10 hoonete osas, ei anna alust

järeldada, et kaebajat on koheldud ebavõrdselt. Nagu on ka L. Välja oma ekspertarvamuses

märkinud, siis vajalike tööde maht ja määr sõltub iga üksikobjekti olukorrast; /…/ sealjuures

otsustatakse muudatused igal üksikul juhul eraldi (ekspertarvamuse punkt 2, lk 2). Seda, et igal

konkreetsel juhul hinnatakse olukorda vastavalt olemasolevatele asjaoludele kinnitab ka

teemaplaneeringu punkt 4.9.4. viimane lause (vastustaja 06.04.2020 menetlusdokumendi lisa

9). Praegusel juhul on üksikjuhtumi põhiselt väljastatud kaebajale ehitusluba 20.11.2014 ning

eelnevalt on projekteerimistingimustes määratud kindlaks ka tingimused, sh pole lubatud

katuseharja ega räästa tõstmine.

91. Käesoleval juhul ei ole kaebaja poolt Juurdeveo tn 22 hoonega seonduv võrreldav praeguse

asja asjaoludega. Nähtuvalt Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti 08.02.2007 kirjast nr 4-1/111-2

on lubatud katuseharja mõõdukalt tõsta (vastustaja 06.04.2020 menetlusdokumendi lisa 39).

Tina tn 3/1 hoonel ei lubatud katust tõsta. Kaebaja esitatud J. Kunderi tn 10 hoonele 22.01.2013

väljastatud projekteerimistingimuste lisas 3 on sätestatud, et väga väärtuslike hoonete

katuseharja tõstmine ei ole lubatud ning Eili Siraki 30.01.2012 e-kirja ei saa käsitleda pädeva

asutuse seisukohana. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja esitatud Eili Siraki 30.01.2012 e-

kiri ei ole õiguslikult siduv akt. Kaebaja esitatud Sakret OÜ ekspertarvamus (kaebuse lisa 17)

on asjasse puutumatu dokument, kuivõrd käsitleb väga väärtusliku hoone fassaadikrohvi

valikut. Käesoleval juhul ei ole vaidluse all väga väärtusliku hoone krohvi valik. Seetõttu jätab

kohus selle tõendi tähelepanuta.

92. Kõnesolevas asjas on kaebaja teostanud ebaseaduslikud ehitustööd enne, kui pädev asutus

on need heaks kiitnud ja soovib tagantjärgi seadustada kinnitatud 2014. a ehitusprojektiga

vastuolus olevad tööd. Ebaseaduslike ehitiste seadustamine on reeglina võimalik vaid siis, kui

ehitis on ebaseaduslik üksnes formaalsetel põhjustel, kuid sisuliselt oleks niisugune ehitise

püstitamine võimalik; kui aga ehitis on õigusvastane ka sisuliselt, st läheb vastuollu sisulise

keeluga sellesse kohta või sellises mahus ehitamisega, siis ei pruugi ehitise legaliseerimine olla

võimalik ning ainsaks lahenduseks ongi ebaseadusliku ehitise kõrvaldamine (Tartu

Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-16-1460, p 16). Käesoleval juhul on asja leidnud tõendamist,

et Tina tn 3/1 hoone katusekonstruktsioonid ja räästajoon ei vasta ka sisuliselt kehtestatud

õigusaktidele ja kaebajale õiguslikult siduvale üksikaktile (20.11.2014 ehitusluba ja sellega

heakskiidetud 2014. a ehitusprojekt). Seejuures on vastustaja selgitanud, et mittenõuetekohaste

ehitustöödega on oluliselt moonutatud Tina tn 3/1 hoone algupärane ilme, mida ei ole võimalik

3-20-205

22(23)

visuaalselt varjata arhitektuursete võtetega. Järelikult oli vastustajal õiguslik alus 02.01.2020

ettekirjutuse tegemiseks.

93. Kaebaja on seadnud kahtluse alla 30.08.2019 ja 26.11.2019 paikvaatluste usaldusväärsuse,

kuivõrd rikutud on menetlusnõudeid (kaebajat ei teavitatud paikvaatluse läbiviimisest; ei ole

selgitatud õigusi ega kohustusi ning ei ole pakutud võimalust paikvaatluse käigus kogutud infot

selgitada või parandada).

94. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja etteheited paikvaatluste aktidele ja vaatluste läbiviimisele

põhjendatud. Aktidest nähtub arusaadavalt, millised on olnud paikvaatluse tulemused. Ühtlasi

on kaebajad viibinud 26.11.2019 paikvaatluse juures. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud

oma lahendi nr 3-16-1908 punktis 16 järgmist: „Kuigi HMS § 18 lg 1 ei nõua tingimata

paikvaatluse kohta protokolli koostamist, on selge, et kui haldusakti andmisel omab tähtsust

konkreetsel ajahetkel esinenud olukord ja seda ei oleks hiljem enam võimalik tagantjärele

tõsikindlalt välja selgitada, siis tuleb haldusorganil vaatluse tulemused fikseerida HMS § 18 lg-

tes 2 ja 3 sätestatud nõuete kohaselt. See tähendab, et isegi juhul, kui menetlustoimingu

protokollimine ei ole õigusaktidest tulenevalt kohustuslik, kuid haldusorgan peab

menetlustoimingu protokolli koostamist sellele vaatamata vajalikuks (HMS § 18 lg 1 p 2), peab

protokoll vastama HMS § 18 lg-te 2 ja 3 nõuetele.“ Käesoleval juhul on kohtu hinnangul need

nõuded vastustaja 06.08.2019, 27.08.2019, 30.08.2019 ja 26.11.2019 paikvaatluse aktide puhul

täidetud, mistõttu on tegemist lubatavate tõenditega.

95. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas oleks nende kaasamine 06.08.2019 paikvaatlusesse

saanud mõjutada paikvaatluse tulemusi olukorras, kus katuseharja ja räästajoone tõstmine ning

teostatud ehitustööd olid selgelt tuvastatavad ainuüksi hoone välisel vaatlusel.

96. Kohus ei nõustu kaebajaga, et ettekirjutus on tehtud valele isikule.

97. Tallinna Ringkonnakohus on oma 10.07.2020 otsuses nr 3-19-1843 kinnitanud, et asjas ei

ole esitatud tõendeid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et ebaseaduslikku ehitustegevuse

eest vastutavad korrakaitseseaduse § 15 lg-te 1 või 4 alusel kaebajad [PrügiAbi OÜ ja Gutman

& Gutman OÜ], mitte korteriühistu Tina tn 3; asjas kogutud tõenditest nähtub veenvalt, et kogu

Tina tn 3/1 katuse vahetusega seotud ehitustegevus oli korteriühistu juhatuse poolt tellitud,

ehitustegevus nende kontrolli all ning ka järelevalve- ja kohtumenetluses on korteriühistu

juhatuse kõik liikmed seda kinnitanud (punkt 17).

98. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vaidlusalune 02.01.2020 ettekirjutus on tühine HMS § 63 lg

2 punkti 5 alusel.

99. Vastavalt HMS § 63 lg 2 punktile 5 on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu õigused ja

kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi

võimalik täita.

100. Haldusakti tühisus on akti automaatne kehtetus, kui haldusakti esinevad seaduses

sätestatud ja ilmselged puudused; kui haldusaktis on puudused, mida seaduses otsesõnu ei ole

märgitud, või kui haldusakti puudused ei ole ilmselged, kehtib see haldusakt, vaatamata tema

võimalikule õigusvastasusele, seni kuni pädev organ või kohus ta kehtetuks tunnistab või

tühistab (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-35-13, p 12; otsus nr 3-3-1-21-03, p 13).

HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Järelevalveasutuse

ettekirjutusest peavad nähtuma adressaadile asetatava kohustuse tekkimise eeldused ning nende

sisu ja ulatus; muu hulgas on kohustuse selgus ja täpsus vajalikud ettekirjutuse täitmise

tagamiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-15-443, p 12).

3-20-205

23(23)

101. Käesoleval juhul on vaidlusaluse ettekirjutuse nõudeks viia Tina 3/1 elamu vastavusse

TLPA poolt 20.11.2014 kinnitatud ehitusprojektiga (20.11.2014 väljastatud ehitusluba nr

1412229/00527, millega on kinnitatud Tina 3/1 elamu laiendamise ja rekonstrueerimise

ehitusprojekt) hiljemalt 01.07.2020. Kõnesolevas ettekirjutuses on täpsustatud, et Tina 3/1

hoone katusekonstruktsioonid, katuseräästas ja katusehari tuleb viia õigele ja nõuetekohasele

kõrgusele ja selleks tuleb elamu katusekonstruktsioonid osaliselt lammutada ja ümber ehitada;

esitada TLPA-le eelnimetatud kuupäevaks (01.07.2020) nõuetele vastavusse viimise kohta

ehitusjärgne mõõdistusjoonis, mis võimaldab ametil hinnata Tina 3/1 hoone nõuetele

vastavust/vastavusse viimist (sh vastavust teemaplaneeringule) ja ettekirjutuse nõude täitmist

(kaebuse lisa 6, lk 14).

102. Eeltoodust nähtub, et ettekirjutusega on kaebajale pandud kohustus viia Tina 3/1 hoone

katusekonstruktsioonid, katuseräästas ja katusehari õigele ja nõuetekohasele kõrgusele.

Viidatud õige ja nõuetekohane kõrgus on toodud 2014. a ehitusprojektis, mille järgimist

vastustaja kaebajalt nõuab. Seejuures on ettekirjutuses esitatud põhjendused ja selgitused, miks

vastustaja hinnangul Tina tn 3/1 hoones teostatud ehitustööd ei vasta kinnitatud ehitusprojektile

ja 20.11.2014 väljastatud ehitusloale. Paljasõnalised on kaebaja väited, et ettekirjutuse täitmine

on võimatu. Kaebaja ei ole vastustajale järelevalvemenetluses ega kohtule käesoleva haldusasja

menetluses esitanud tööprojekti, mis kinnitaks kaebaja väidet, et ettekirjutuse täitmine võimalik

ei ole. Vastupidi, kaebaja esitatud 10.09.2019 ehitusprojekti muudatusprojekt tõendab, et

ettekirjutuse täitmine on võimalik.

103. Kaebaja on leidnud, et ettekirjutus on tühine, kuivõrd lammutamine eeldab samuti

ehitusluba, kus oleks täpselt fikseeritud läbiviidavad ehitustööd. Seejuures on kaebaja viidanud

Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-64-02, p-le 22.

104. Kohus selgitab, et viidatud Riigikohtu lahendis toodud asjaoludel kehtis planeerimis- ja

ehitusseadus (PES, vastu võetud 14.06.1995), mille § 39 punktile 5 Riigikohus mh viitas.

Nimetatud sätte kohaselt loetakse ehitamiseks PES tähenduses ehitise lammutamist. Käesoleval

ajal reguleerib ehitamist EhS, mille § 4 lõike 4 kohaselt on ehitise lammutamine ehitamine,

mille käigus ehitis eemaldatakse või likvideeritakse osaliselt või täielikult. Sama lõike teise

lause kohaselt, kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega

olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena.

EhS § 43 lõike 3 kohaselt on ehitise täielikuks lammutamiseks ehitusteatise või –loa taotlenud

isik kohustatud esitama pädevale asutusele vähemalt kolm päeva pärast ehitise lammutamist

teatise ehitise lammutamise kohta. Seega nõustub kohus vastustajaga, et käesoleval juhul on

2014. a kinnitatud ehitusprojekt ja 20.11.2014 väljastatud ehitusluba vaidlustatud ettekirjutuse

täitmise aluseks.

105. Eeltoodust lähtuvalt jääb kaebus täies ulatuse rahuldamata.

106. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad kaebaja menetluskulud tema enda

kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja

võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS §109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Maria Brenner

kohtunik