2-20-7516/28 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-20-7516

1(12)

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-20-7516 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 09.10.2020, Narva kohtumaja Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Kohtuasi D V ja S V hagi A V vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 4800 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I: D V (IK XXX, XXX) Hageja II: S V (IK XXX, XXX) Hagejate seaduslik esindaja: J V (IK XXX; elukoht XXX) Hagejate lepinguline esindaja: Jana Tanissaar (oiglus@hotmail.com) Kostja: A V (IK XXX; elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja: Sergei Ivanov (si961@mail.ru) Asja läbivaatamise viis 07.07.2020 istung, edasi kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt A V hageja D V kasuks välja elatis alates 01.07.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 175 eurot kuus.

3. Mõista kostjalt A V hageja S V kasuks välja elatis alates 01.07.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 175 eurot kuus.

4. Jätta menetluskulud poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse

Tsiviilasi nr 2-20-7516

2(12) esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD Hagiavaldus 1. Hagejad on esitanud 22.05.2020 hagi elatise nõudes. Hagejate vanemate abielu lahutati 10.02.2020 ja alates sellest ajast elavad hagejad oma emaga. Alates 10.02.2020 on kostja S V ülalpidamiseks tasunud 668 eurot, tasumata 409,40 eurot. D V ülalpidamiseks on kostja tasunud 568 eurot, tasumata 509,40 eurot. Hagejad nõuavad elatist alates 20.05.2020 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär, kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Lisaks nõuavad nad elatist tagasiulatuvalt alates 10.02.2020 kokku summas 918,80 eurot.

Kostja vastuväited 2. Kostja on esitanud vastuväited ning leiab, et saab mõlemale hagejale maksta igakuiselt

210 eurot. Seoses eriolukorraga on kostja sissetulek vähenenud. Kostja töötab H AS-s ja kostja kuupalk on 1300 eurot. Lisaks saab kostja tasu ületunnitöö eest, kuid ületunnitöö kahjustab kostja tervist. Kostja kulud on igakuine makse B summas 195,32 eurot, krediit oli võetud perele auto Porche soetamiseks, auto on müüdud enne lahutamist. Raha on kasutatud pere vajaduste katmiseks. Lisaks on igakuine makse I summas 181,71 eurot, krediit oli võetud pere vajaduste katmiseks. Igakuised maksed AS-s L ja AS L, maksed 40,56 eurot, 32,21 eurot ja 30,55 eurot, laenud olid võetud pere huvides. Maksed KÜ-le P summas keskmiselt 65 eurot kuus, kostja elas KÜ P hallatavas majas kuni 10.05.2020. Praeguses elukohas on kulud umbes 100 eurot kuus. Maksed gaasile

110 eurot kuus, elektrile 18 eurot kuus ja elatisele 420 eurot kuus. Arvestades kostja sissetulekut ja kulusid jääb kostjale igakuiselt elamiseks umbes 280 eurot. Kostjal

Tsiviilasi nr 2-20-7516

3(12) puudub võimalus tasuda suuremat elatist. Kostja on vabatahtlikult maksnud igakuiselt

210 eurot ja teeb seda ka edaspidi, seega ei ole hagejatel olnud vajalik kohtusse pöörduda.

Hagejate seisukoht kostja vastuse kohta 3. Hagejad on seisukohal, et kostjal on äärmiselt hea sissetulek ja ta on võimeline hagejatele elatist maksma. Kostja omab mitmesugust vara ja mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks ei ole. Hagejate sõnul on laenud võetud kostja enda heaolu parandamiseks. Ühe auto müüs kostja juba maha ja tasus selle eest ühe laenu. Teine laen on võetud peale lahutust sportauto ja mootorratta ostuks, mida kostja praegu kasutab. Hagejate emal puudub sõiduauto. Pere huvides ei ole kostja laenu võtnud. 4. Kostja on varasemalt hagejate nimel esitanud hagi hagejate ema vastu (tsiviilasi nr 2-20- 497), kus hagejate esindaja on kirjutanud, et kostja ei anna majapidamiskuludeks ja lastele vajalike asjade ostmiseks raha. Hagejad on nõus kokkuleppega 250 eurot, kuigi hagejate hinnangul puudub seadusest tulenev põhjus elatise vähendamiseks. 5. Hagejad on muutnud oma nõuet ja on palunud mõista alates 01.07.2020 mõlema hageja kasuks välja 250 eurot, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lisaks paluvad hagejad kostjalt välja mõista tasumata elatis summas 300 eurot.

07.07.2020 kohtuistung 6. Kostja esitas täiendavad tõendid selle kohta, et alates 01.05.2020 on kostja töötasu 30% vähendatud. Juunis on töötaja töötasu olnud 870 eurot (neto). Seoses pandeemiaga on kostja majanduslik olukord halvenenud. Kostja tunnistab võlgnevust 12 eurot hageja kohta. Kostja on seisukohal, et pooltel on kokkulepe elatise suuruse osas 210 eurot hageja kohta, mida kostja on alates märtsist tasunud. Hagejad nimetatud kokkulepet ei tunnista. 7. Kostja viitab hagejate ema sissetulekutele – märts 2020 – mai 2020 laekus hagejate ema kontole 1236 eurot ja kontojääk on 722 eurot. See on sisuliselt elatise jääk, seega peaks makstav elatis olema piisav. Kostjal puudub muu vara peale ühe mootorratta, elab vanematele kuuluval elamispinnal. Hagejad elavad hagejate tädi korteris. 8. Kohus selgitas pooltele tõendamiskoormist ja proovis pooli lepitada.

Hagejate täiendav seisukoht 9. Hagejad on esitanud tõendid lastele tehtavate kulutuste kohta ja samuti põhjendanud laste vajadusi. juuni sissetulek väljaminek

Tsiviilasi nr 2-20-7516

4(12)

383,58 (5 kuu keskmine)

120 (peretoetus)

Lasteaiatasu D V

45,09 eurot Lasteaiatasu S V

36,27 eurot D V uisutrenn

9 eurot kommunaalkulud (KÜ P)

100 eurot Elekter

11,50 eurot Internet

10 eurot Autokindlustus

28,65 eurot Mobiil Tele2

9 eurot Internet

5 eurot Huvialaring Filipok

48 eurot Küttekulu

60 eurot Kokku 503,58 eurot 362,51 eurot

10. Hagejad on eraldi välja toonud KÜ P kommunaalmaksed: 17.02.2020 - 52.16 eurot; 16.03.2020 - 53.00 eurot; 06.04.2020 - 66.00 eurot; 09.05.2020 - 73.57 eurot; 10.06.2020 - 100.00 eurot; 14.07.2020 - 90.00 eurot. Korteris on ka gaasiküte ja selle maksumus on olnud: 18.02.2020 - 55.91 eurot; 09.03.2020 - 89.26 eurot; 06.04.2020 -

79.94 eurot; 06.05.2020 - 77.99 eurot; 04.06.2020 - 47.46 eurot; 03.07.2020 - 13.75 eurot. Elektri osas on hagejad toonud välja kaks arvet: 14.06.2020 – 11,50 eurot; 17.07.2020 – 11,98 eurot. 11. Hagejate emale kuulub Honda Civic, mis on ostetud ühisvara jagamise tulemusel saadud rahast. Hagejate ema palk läheb peaaegu kõik maksete tasumiseks. Elatisest ostab hagejate ema laste söögi, joogi, riided ja ravimid. Hagejate emal lõppes alles dekreetpuhkus.

Kostja täiendav seisukoht 12. Hagejate poolt kohtule esitatud dokumentidest (tööleping) nähtub, et hagejate ema J V töötab. Tema igakuine töötasu on 540 eurot (bruto) või 516,45 eurot (neto). Kui liita sellele summale elatis summas 420 ja lapsetoetus summas 120 eurot, siis hagejate perekonna igakuine kogutulu on 1 056,45 eurot. 13. Esitatud kulude nimekirjast nähtub, et XXX korteri tasu on 100 eurot. See väide on vastuolus hagejate esitatud kommunaalmaksete tasumise kviitungitega. Nii aprilli 2020

Tsiviilasi nr 2-20-7516

5(12) eest tasu oli 53.57 eurot, mai 2020 eest - 49.04 eurot, juuni 2020 eest - 43.51 eurot. Seega keskmine makse korteri eest on 48,70 eurot kuus. Samuti tuleb arvesse võtta ka seda, et koos hagejate D ja S ning nende ema J V elab nende vanaema T K, J V ema, kes on tööealine, saab tööl käia ja suudab ennast iseseisvalt ülal pidada. Seetõttu tuleks korteri eest tasumisel ja kommunaalkulude arvestamisel arvestada vanaema osaga, mis peaks olema vähemalt 35–40 eurot. Seega arvestati hagejate perekonna kulud ebakorrektselt, olulisi asjaolusid arvesse võtmata. Toiduja rõivakulu on umbes 250-

300 eurot. Saadud summa on piisav söögiks, vaba aja veetmiseks ja laste huvide tagamiseks. Seda asjaolu kinnitavad hagejate ema kontode väljavõtted. S kontol, kuhu laekub igakuiselt elatis, 20.05.2020 seisuga on jääk pisut alla 700 euro. Swedbanki konto väljavõtetest selgub, et laste ema külastab regulaarselt restorane, kohvikuid ja spaahotelle ning maksab seotud arveid. Tellib kaupa veebipoodidest. Teeb kingitusi kolmandatele isikutele. Tasub laste mänguasjapoes tehtud ostude ja toidu ostude eest. Kostja loodab, et need kulud tehakse peamiselt laste huvides ning puhkeja vaba aja veetmise kohtades käiakse laste huvides ja koos lastega. Hagejad ei ole esitanud muid kuludokumente. Kostja on nõus omaks võtma kulude arvestuses märgitud ülejäänud summad, kuid ka siis ei ületa perekonna kogukulu 550 – 600 eurot. 14. Kostja sissetulek juulis oli 832,18 eurot (neto). 15. 27.08.2020 esitas kostja tõendi, et tema töötasu vähendatakse perioodil 1.09.2020 – 30.09.2020 20%, millega seoses on kostja nõus maksma kummalegi hagejale 160 eurot kuus.

Hagejate lõplik seisukoht 16. Hagejad paluvad nõuded rahuldada ja rõhutab, et töötasu on vähendatu ainult üheks kuuks. Peale hagi esitamist hakkas kostja oma vara müüma ja ema nimele kirjutama, seega on kostja käitunud pahatahtlikult. Hagejad esitasid täiendavaid kulusid tõendavad dokumendid ning on toonud välja, et juulis olid hagejate emal kulud ravimitele 30,89 eurot; arstile 10 eurot; riietele 59,99 eurot, mänguasjadele 76,48 eurot; meelelahutusele 73,80 eurot, söögile 233,41 eurot. Lisaks tasu lasteaia eest ja osaliselt kommunaalmaksed ja huvialaringid. Augustis olid kulud ravimitele 34,27 eurot; riietele 119,98 eurot, söögile 310,79 eurot. Lisaks tasu lasteaia eest ja osaliselt kommunaalmaksed ja huvialaringid. Septembris olid kulud ravimitele 4,22 eurot; riietele 36,02 eurot, kantseleitoodetele 6,79 eurot; hambaarstile 10 eurot; mänguasjadele 57,99 eurot; meelelahutusele 89,99 eurot; söögile 130,17 eurot. Lisaks tasu lasteaia eest ja osaliselt kommunaalmaksed ja huvialaringid.

Kostja lõplik seisukoht 17. 01.09.2020 muutis kostja tööandja jälle töölepingu tingimusi ja kostjale ei maksta enam lisatasu 130 eurot. 19.08.2020 abiellus kostja uuesti ja kostja abikaasal on kaks last, kelle suhtes on kostjal vabatahtlik kohustus neid ülal pidada. Kostja on nõus maksma elatist 150 eurot hageja kohta.

Hagejate repliik

Tsiviilasi nr 2-20-7516

6(12) 18. Hagejad juhivad kohtu tähelepanu asjaolule, et kostjal ei ole kohustust oma uue abikaasa lapsi ülal pidada. Arvestades kui palju saab kostja maksta oma esindajale, siis ei saa tal muresid rahaga olla.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS 19. Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja hagejate ning kostja täiendavate seisukohtadega, poolte poolt kohtuistungil esitatuga, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid kogumis leidis, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg-st 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

20. Pooled on esitanud täiendavaid tõendeid ka koos lõppseisukohtadega. Võttes arvesse, et perekonnaasjas ei ole kohus seotud poolte esitatud asjaolude ja seisukohtadega (TsMS § 436 lg 6) ja võib tõendeid koguda omal algatusel (TsMS § 230 lg 3) ning esitatud tõendid on asjakohased, siis võtab kohus kõik poolte esitatud tõendid asja juurde.

21. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-le 1 on alates 01.01.2020 kuutasu alammäär 584 eurot ning pool sellest ehk PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatusraha miinimummäär on 292 eurot.

22. Rahvastikuregistri elektroonilisest andmebaasist saadud andmete kohaselt on hagejate S V ja D V isaks kostja. Selles osas pooltel vaidlus puudub.

23. Hagejad paluvad mõista kummagi hageja kasuks elatis summas 250 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Lisaks soovivad hagejad saada tasumata elatist summas 300 eurot kahe hageja peale kokku. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et tema majanduslik olukord ei võimalda hagejatele nii suurt elatist tasuda.

24. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele üldjuhul olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Võttes arvesse kiiret töötasu

Tsiviilasi nr 2-20-7516

7(12) alammäära kasvu on miinimumelatise suurus muutunud väga kiiresti väga suureks ning ei pruugi olla enam vastavuses laste tegelike vajadustega. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS § 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. 25. Kohus selgitab, et vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. PKS §

102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei vabane vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on 22.05.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 leidnud, et: „PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad.“ 26.

Kostja on palunud võtta arvesse asjaolu, et tema töötasu on vähendatud. Kostja on esitanud oma töölepingu, mille kohaselt saab ta alates 01.09.2020 5 eurot tunnis (bruto) (dtl 175). Kui eeldada, et kuus on keskmiselt 21 tööpäeva ja ühes tööpäevas on keskmiselt 8 töötundi, siis on eeldatavalt kostja kuu sissetulekuks 840 eurot (bruto). Kostja eelduslik netotasu oleks ühes kuus umbes 748 eurot. Kohus selgitab, et arvestades seda, et kostja töötasustamine muutus alles 01.09.2020 ning septembris oli kostja töötasu ka alandatud (dtl 179), siis ei ole võimalik lähtuda täpsetest andmetest, kuid samas on esitatud tõendite pinnalt võimalik antud järeldusteni jõuda.

Hagejad on viidanud sellele, et kostja võib omale tulusama töö leida ja töötasu alandamised on ajutised. Kohus leiab, et kostja sissetulek on miinimumtasust suurem ning hagejad ei ole välja toonud asjaolusid, et kostjal oleks tegelikult võimalik suuremat sissetulekut saada. Kohus nõustub hagejatega, et töötasu alandamine on ettenähtud üheks kuuks ning antud asjaolu ei saa sisstuleku väljaselgitamise juures määravana arvestada.

27. Hagejad on heitnud kostjale ette kostja vara müümist ja emale kinkimist. Hagejad ei ole nimetatud asjaolu osas esitanud ühtegi tõendit. Kohus tegi järelpärimised avalikesse registritesse. Kostjale ei kuulu kinnisvara. Kostja on osaühing A (registrikood XXX) osanik, mis on tegutsev ettevõte ja millel on üks töötaja. Osaühingu aruandeaasta kasum oli 351 eurot. Lisaks on kostja usaldusosanik C UÜ (registrikood XXX), majandusaasta aruanded puuduvad. Kostja nimele on registreeritud Mercedes-Benz C180, ehitusaasta 2001. Kohus ei tuvastanud, et eelnimetatud äriühingud oleksid teinud kostjale makseid

Tsiviilasi nr 2-20-7516

8(12) ning arvestades ka osaühingu väikest kasumit, siis ei ole võimalik, et tegemist oleks kostja sissetulekut suurendava allikaga. Pooled ei ole ka viidanud kostja seostele nimetatud äriühingutega. Kostjale kuuluval autol ei saa olla suurt turuväärtust arvestades auto vanust.

28. Kostja on palunud arvestada ka oma kohustustega oma uue abikaasa (dtl 178) laste ees (dtl 181 – 182). Kohus selgitab, et arvestades, et tegemist ei ole kostja lastega, siis nende osas ei ole kostjal ülalpidamiskohustust. Olenemata sellest, et kostja võiks neid soovida abistada, siis ei ole selle arvelt võimalik vähendada kostja bioloogilistele lastele makstava elatise suurust. Kostja on oma esmases vastuses viidanud mitmetele kohustustele pankade ees, mis olid väidetavalt võetud perekonna hüvanguks (dtl 20 – 22). Kostja ei ole kuidagi tõendanud, mille jaoks laenud võetud on ning menetluse käigus on hagejad viidanud, et tegemist on olnud kostja oma heaolu suurendamiseks võetud laenudega. Kohus leiab, et kostja valikud oma raha kulutamiseks ei saa olla põhjuseks elatise vähendamiseks. Võttes arvesse, et ei ole tõendatud, et tegemist on kostja esmavajaduste rahuldamiseks võetud laenudega, siis ei saa need olla põhjus elatise vähendamiseks.

29. Seega kohus leiab, et tõendatud on, et kostja sissetulek on keskmiselt 748 eurot kuus, mille arvelt peab kostja tagama ülalpidamise hagejatele ja iseendale.

30. Hagejad on menetluse kestel rõhutanud, et miinimummääras elatise nõudmisel ei ole vajalik tõendada lapse kulutusi. Kohus on nõus, et Riigikohus on mitmeid kordi rõhutanud, et eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, punkt 13). Samas on Riigikohus selgitanud, et lapse vajadusi on vajalik hinnata juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise (vt Riigikohtu 7.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651 punkt 14). Arvestades, et kostja on soovinud elatise väljamõistmist miinimumelatisest väiksemas summas, siis peab kohus vajalikuks hinnata hagejate kulusid.

31. Kohus on hagejate emale teinud ettepaneku esitada tõendid oma sissetulekute ja samuti ka hagejate kulutuste kohta (dtl 89). Hagejate ema on esitanud erinevad kokkuvõtted kuludest (dtl 103; dtl 160) ja esitanud tõendid (dtl 107 – 119; dtl 121 – 127; dtl 166 - 170). Hagejad ei ole oma kulude arvestuses kuidagi eristanud ühe inimese kulusid ning kuludokumentidest ei ole võimalik eristada, millised on laste kulud ja millised täiskasvanute kulud. Hagejad on kuhjanud ühele pildile kokku palju kuludokumente, kuid kuludokumentide maht ei ole iseenesest kuidagi tõend kulutuste tegemisest.

Kostja on esitanud oma vastuväited kulude osas. Kostja leiab, et XXX, kommunaalkulu keskmine makse korteri eest on 48,70 eurot kuus. Samuti tuleb arvesse võtta ka seda, et koos hagejate D ja S ning nende ema J V elab nende vanaema T K, J V ema, kes on tööealine, saab tööl käia ja suudab ennast iseseisvalt ülal pidada. Seetõttu tuleks korteri eest tasumisel ja kommunaalkulude arvestamisel arvestada vanaema osaga, mis peaks olema vähemalt 35–40 eurot. Toiduja rõivakulu on umbes 250-300 eurot. Kostja on nõus omaks võtma kulude arvestuses märgitud ülejäänud summad, kuid ka siis ei ületa perekonna kogukulu 550 – 600 eurot.

32. Kohus leiab, et hagejate kulud ühe kuu kohta on tõendatud alljärgnevas mahus:

Tsiviilasi nr 2-20-7516

9(12) a. Kommunaalkulud – hagejad on esitanud kokkuvõtte perioodi 17.02.2020 – 14.07.2020 arvetest, mis kokku on summas 434,73 eurot, keskmine ühe kuu kulu on 72 eurot. Kuna korteris elab 3 inimest (kostja väidab, et neli, kuid ei ole hagejate vanaema seal elamise osas esitanud ühtegi tõendi ning rahvastikuregistri andmetel ei ole T K elukoht sama, mis hagejatel), siis on vajalik kulu jagada kolmeks, mille alusel on ühe isiku kulu 24 eurot. b. Gaasiküte - hagejad on esitanud kokkuvõtte perioodi 18.02.2020 – 03.07.2020 arvetest, mis kokku on summas 364,31 eurot, keskmine ühe kuu kulu on 61 eurot.

Jagades kulu kolmega on ühe isiku kulu 20 eurot. c. Elekter – 1 kuu keskmine 11,74, jagades see summa kolmega on ühe inimese kulu 4 eurot. d. S V ja D V lasteaia kulu – hagejate ema pangakontost (periood jaanuar 2020 – mai 2020) (dtl 112 – 119) nähtub, et lasteaiatasu on igal kuul erinev, mille tõttu peab kohus arvestada suurimat tasu. Lasteaia tasu on sõltuvuses kohal käimisest, seega ei ole võimalik lähtuda keskmisest. Kui laps käib kohal rohkem, siis on ka kulu suurem ja arvestama peab siinjuures maksimumiga. Lasteaia tasu on 53 eurot lapse kohta. e. Internet ja telefon – ühe isiku kulu 8 eurot (kostja ei ole vaielnud vastu) f.

Autokindlustus – ühe isiku kulu 9 eurot (kostja ei ole vaielnud vastu) g. Huvialaringid – 57 eurot kuus kahe lapse kohta (kostja ei ole sellele summale vastu vaielnud). Seega ühe lapse osa on 29 eurot. Olenemata sellest, et üks laps käib ainult uisutamas, siis ei ole välistatud, et ka teine laps soovib mõnda ringi minna, seega on mõistlik arvestada kulu keskmisena. h. Toit – hagejate poolt esitatud tõendite (dtl 168) pinnalt ei ole võimalik teha järeldust hagejate kulude kohta. Uuringus „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_l opparuanne.pdf) on leitud, et eri vanuses laste ülalpidamiskulud on erinevas suuruses. 3 – 6 aastaste laste kulu toidule on 46 eurot (uuringu lk 38). i.

Riided ja jalatsid (dtl 166 – 167) pinnalt ei ole võimalik teha järeldust hagejate kulude kohta. Uuringus „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_l opparuanne.pdf) on leitud, et keskmine kulu riietele ja jalanõudele on 68 eurot (uuringu lk 38). j. Tervishoid – Hagejad on esitanud tõendi hambaarstile tehtud kulude kohta 10 eurot (dtl 170), kuid selle pinnalt on keeruline järeldust keskmiste kulude kohta. Uuringus „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_l opparuanne.pdf) on leitud, et keskmine kulu tervishoiule on 6 eurot (uuringu lk 38). k.

Meelelahutus ja mänguasjad – hagejate ema on esitanud mänguasjade ja vaba aja veetmise kulud kahe kuu kohta, mille pinnalt ei ole võimalik teha keskmiste kulude kohta. Uuringus „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_l

Tsiviilasi nr 2-20-7516

10(12) opparuanne.pdf) on leitud, et keskmine kulu vabale ajale on 28 eurot (uuringu lk 38). l. Transport - Uuringus „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_l opparuanne.pdf) on leitud, et keskmine kulu transpordile ja turvavarustusele on

55 eurot (uuringu lk 38).

33. Kohus leiab, et kokku on ühe hageja ühe kuu põhjendatud kuluks 350 eurot.

34. Juhul, kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada aga, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.

Riigikohus on 24.10.2012 tsiviilasjas 3-2-1-118-12 tehtud otsuse punktis 15 selgitanud, et: „lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. […] tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel tuleb otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem.“ Olenemata sellest, et kõik vanema soovivad oma lastele pakkuda kõige paremaid võimalusi arenemiseks ja vaba aja veetmiseks, siis saab seda siiski pakkuda oma sissetulekute piires.

Hagejate ema igakuine sissetulek on ligikaudu 383 eurot (neto) kuus. Töölepingu kohaselt on hagejate ema töötasu 540 eurot (bruto) (dtl 129), 516 eurot (neto). Kuna hagejate ema on mitmel korral saanud töövõimetushüvitist (dtl 114; dtl 117), siis on sellest tulenevalt keskmine töötasu olnud madalam, kuid kohus saab lähtuda netosummast 516 eurot. Kohus on teinud järelpärimised avalikesse registritesse. Hagejate emale ei kuulu kinnisvara. Hagejate emale kuulub Honda Civic, ehitusaasta 2008. 20.09.2020 on äriregistrisse kantud D OÜ (XXX), mille osanik hagejate ema on.

Kuid kuna tegemist on alustava ettevõttega, siis ei ole antud asjaolu hagejate ema sissetulekute seisukohalt oluline. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1). Arvestades hagejate ema sissetulekut ja kohustust pidada lapsi üleval võrdselt, siis ei ole ka eluliselt usutav, et hagejate ema oma lapsi suurema summa eest üleval pidada jõuaks, kui kohus praegu laste vajadusi hinnanud on.

35. Riigikohus on 22.03.2017 otsuse nr 3-2-1-174-16 punktis 13 selgitanud, et: „ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad.“ Kostja on küll hagejate ema varandusliku olukorra juures toetuseid maininud, kuid ei ole otsesõnu palunud elatist sellel alusel vähendada, seega ei vähenda kohus elatise suurust nimetatud alusel.

36. Arvestades eespool öeldut ja tuvastatut ning arvestades, et hagejate esindaja ei esitanud tõsikindlaid tõendeid selle kohta, et lapse ülalpidamise igakuised kulutused võrduvad

Tsiviilasi nr 2-20-7516

11(12) elatise miinimummääraga leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista elatis summas 175 eurot kummalegi hagejale kuus. Suurema elatise väljamõistmine asetaks kostja praegusel ajal olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit. Kohus leiab, et elatise nõude eesmärgiks on tagada lapse ülalpidamine, mitte aga tekitada elatise võlgnevus vanemal, mida ta ei suuda tasuda. 37. Hagejad on palunud elatis välja mõista nii, et elatise miinimummäära tõusuga suureneks ka otsusega väljamõistetud elatis. Kohus viitab siinjuures Riigikohtu 07.02.2018 otsuse nr 2-15-15909 punktile 16, milles Riigikohus on selgitanud, et: „juhul, kui elatist on PKS § 102 lg 2 järgi vähendatud alla miinimummäära, siis ei saa elatise miinimummäära tõusuga põhjendada elatise automaatset suurenemist elatise miinimummäära tõstmise korral.” Arvestades, et kohus on elatist vähendanud alla miinimummäära, siis ei ole võimalik ette näha ka elatise automaatset tõusu. 38. Võttes arvesse, et kohus mõistis elatise suuruseks 175 eurot kuus, siis ei kuulu hagejate kahjunõue rahuldamisele, kuna hagejad ei ole esitanud tõendeid, mille pinnalt võiks asuda seisukohale, et nende kulud olid enne elatise nõude esitamist suuremad kui menetluse kestel. Kostja on enne menetluse algust maksnud elatist summas 210 eurot kummalegi hagejale kuus ja selles osas pooltel vaidlus puudub. Seega ei ole hagejatel kahju tekkinud. 39. Kostja on menetluse ajal tasunud hagejatele elatist, millega tuleb arvestada kohtuotsuse täitmisel. 40. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. 41. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt A V hageja D V kasuks välja elatise alates 01.07.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 175 eurot kuus ja hageja S V kasuks välja elatis alates 01.07.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 175 eurot kuus.

HAGI HIND 42. Mõlema hageja nõudeks on elatis igakuise elatusrahana 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. TsMS § 129 lg

2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. 43. Tsiviilasja hinna määramisel tuleb seega lähtuda 250 ja korrutada see üheksaga ja omakorda kahega, mis teeb 4500 eurot ning liita sellele kahjuhüvitise suurus 300, seega on hagi hind kokku 4800 eurot.

MENETLUSKULUD 44. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p-i 2 kohaselt ei võeta riigilõivu mh ka elatise

Tsiviilasi nr 2-20-7516

12(12) nõudmise hagi läbivaatamise eest. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik