1-20-3193/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

9. oktoobril 2020, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-3193 Täitmiskohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Heli Eilonen Kriminaalhooldusametnik Gerly Karjat Kriminaalasi

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline

ettekanne V.H-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu Menetlustoiming

V.H isikukood: XXX elukoht:

; XXX puuduv kuni XX.XX.XXXX XXX

XXX ; ; XXX

Tartu Vangla määruskaebuse rahuldamine

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) -dest 427 ja 432, kohus § § 389 lg.2,3 ,

määras:

Rahuldada Tartu Vangla määruskaebus Tartu Maakohtu 2 määrusele 1.09.2020

kriminaalasjas 1-20-3193.

Pöörata täitmisele V.H-le Tartu Maakohtu 15.05.2020.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-20-3193

mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuud 20 päeva vangistus t. V.H asuda vangistust kandma pärast määruse jõustumist päeva jooksul.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale määruskaebus viieteistkümne (15) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohus karistas V.H 15.05.2020. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20- 3193

424 lg 2

8 kuu pikkuse vangistusega. -te 1, 2 ja 3 alusel KarS § järgi KarS § 74 lg

mõistis koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks päeva kohus vangistust. Ülejäänud ja 20 päeva jättis kohus tingimisi täitmisele

7 kuu pikkuse vangistuse

pööramata, kui V.H ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab määratud kohustusi ning KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid. - KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 8 alusel määras kohus V.H-le käitumiskontrolli ajaks täiendavad kohustused: mitte tarvitada alkoholi, läbida sotsiaalprogramm KarS § 75 lg ning registreerima ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenusele. 02.06.2020. Kohtuotsus jõustus

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 05.08.2020 kohtule erakorralise ettekande V.H-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Ettekande kohaselt on V.H rikkunud 02.07.2020 ja 09.07.2020 registreerimiskohustust ning rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi 03.07.2020 ja

09.07.2020, 14.07.2020 on ilmunud registreerimisele alkoholijoobes. Politsei on tuvastanud V.H joobe 13.07.2020 protokolli kohaselt ning kiirabikaardilt nähtub, et V.H on 11.06.2020 tunnistanud, et tarvitas hommikul viina ja 08.07.2020 on olnud väljakutse ajal joobes.

31.08.2020. a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik kohtule 28.08.2020.a koostatud alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli, millest nähtuvalt tuvastati 28.08.2020.a kl 10.43 indikaatorvahendiga V.H alkoholijoove 1,799 mg/l kohta ning 5 minutit hiljem uuesti mõõtmine, mille tulem oli 1,216 mg/l kohta.

Kohtuistungil 21.09.2020 avaldatud seisukohad: Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatu juurde ning taotles V.H-le vangis . tuse täitmisele pööramist

V.H avaldas kohtuistungil, et on rikkumisi toime pannud, käinud programmis Kainem ja tervem Eesti, on osalenud loengutel. Temal on tuvastatud alkoholisõltuvus. Ta on pöördunud ar poole ning temale kirjutatakse välja ravimid sti alkoholi tarvitamisest loobumiseks. Ta avaldas soovi pöörduda statsionaarsele ravile alkoholist võõrutamiseks ning esitas kohtule ka vastava avalduse.

Tartu Maakohus jättis 21.09.2020 määrusega Tartu Vangla erakorralise ettekande rahuldamata ning ei pööranud V.H-le vangistust täitmisele, tõdedes, et rikkumised on V.H poolt toime pandud, kuid V.H on praegu siiski oma alkoholiprobleemiga mingil määral tegelema hakanud. V.H selgitusel on ta alustanud alkoholi liigtarvitamise häire raviga programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Kriminaalhooldusametnikule on esitatud nõusolekuvorm programmi läbimiseks 25.06.2020.

Kohtuistungil V.H poolt avaldatud soov asuda statsionaarsele võõrutu ravile SA TÜ s

Kliinikumi Psühhiaatriakliinikusse alkoholi tarvitamisest loobumiseks näitab siiski, et

V.H soovib oma käitumist muuta ja kriminaalhoolduse nõudeid korrektsemalt täitma hakata. Kohtuniku hinnangul on see asjaolu ja isiku tahteavaldus oluline ning seda kohus ka arvestas ning ei pööranud V.H-le vangistus täitmisele. t

Tartu Vangla XXX esitas Tartu Maakohtule rtu Maakohtu

6. 10.2020 määruskaebuse Ta 21.09.2020 määrusele, taotledes selle määruse tühistamist ja V.H vanglasse saatmist

Määruskaebuses heidetakse kohtule ette et kohus ei ole erakorralist ettekannet läbi vaadanud ,

10 päeva jooksul kohtusse saabumisest n kohus edasi lükanud istungi süüdimõistetu . Samuti o taotlusel kuna süüdimõistetu 2.09.2020 tundis end halvasti ning istung lükati 21.09.2020. Samuti heidetakse kohtule ette, et kohus on põhjendamatult otsustanud kriminaalhooldusaluse statsionaarsele alkoravile suunata, kuna ravi on siiski meedikute otsustada. Kohus on ebaõigesti hinnanud V.H rikkumiste raskust. Tartu Vangla on seisukohal , et V.H poolt toime pandud rikkumised , et V.H osas on kriminaalhooldus tõendavad ebaõnnestunud. Tartu Vangla on seisukohal, et V.H puhul ei teeni praegu enam muud meetmed peale vangistuse täitmisele pööramine eripreventiivsest eesmärki ,kuna need on konkreetse isiku puhul ammendunud. Tartu Vangla on veendunud, et V.H ei pruugi ka pärast ravi läbimist alkoholi tarbimistest loobuda. Vangla märgib, et pelgalt V.H tahe pöörduda ravile ei taga seda , et pärast ravi lõppu suudab ta alkoholi igapäevast tarvitamisest loobuda. Tartu Vangla on m V.H rikkumised: ääruskaebuses ära välja toodud

V.H kriminaalhooldus 02.06.2020. a. Esmane registreerimine toimus 11.06.2020. a.

Kohtumise käigus selgitati V.H-le kriminaalhoolduse olemust ja sellega kaasnevaid kohustusi. Hooldusalusele korrati üle, et tal on täielik alkoholi tarvitamise keeld. V.H sõnul sai ta kõigest aru ja allkirjastas ka tema õigusi ja kohustusi puudutava dokumendi. V.H on kriminaalhoolduse all olles pannud toime mitmeid rikkumisi. Kohustust mitte tarvitada alkoholi on V.H rikkunud 03.07.2020. a, 08.07.2020. a, 09.07.2020. a ja 14.07.2020. a.

Alkoholijoove 03.07.2020. a, 09.07.2020. a ja 14.07.2020. a on tuvastatud

kriminaalhooldusametniku poolt indikaatorvahendi abil ning fikseeritud protokollis. Joobeseisundis kainenemisele toimetamise protokollist nähtub, et 08.07.2020. a on politsei V.H indikaatorvahendi abil tuvastanud joobe 1.98 mg/l. Lisaks nähtub 11.06.2020. a kiirabikaardilt, et V.H on tunnistanud kiirabiarstidele, et tarvitas viidatud päeval paar pitsi viina. Lisaks alkoholi tarvitamise keelu kohustuse rikkumisele on V.H 02.07.2020.a. ja 09.07.2020. a rikkunud registreerimiskohustust, jättes kontrollkohtumisele tulemata. Vangla hinnangul on tegemist rasket laadi rikkumistega, mis on V.H poolt toime pandud tahtlikult. V.H enese selgitused rikkumiste toime panemise kohta on ebausutavad ning ennastõigustavad. Toime pandud rikkumistele lisab veel enam kaalu see, et V.H on süüdi tunnistatud mootorsõiduki korduva joobes juhtimise eest. Seega on alkoholi tarvitamise ja V.H kuritegeliku käitumise vahel otsene seos. Seetõttu oleks V.H, tõestamaks, et ta on võimeline seadusekuulekalt käituma ja karistust vabaduses kandma, pidanud temale määratud käitumiskontrolli tingimustesse suhtuma ülima tõsiduse ja hoolega. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond edastas 21.09.2020. a kohtule lisadokumendid V.H poolt alates 05.08.2020. a toime pandud rikkumiste kohta:

1) 27.08.2020. a ei allunud V.H kriminaalhooldusametniku kontrollile, väites, et ta on seenel. Hiljem selgus, et isik käis seenel 30.08.2020. a või 31.08.2020. a;

2) 28.08.2020.a tuvastati V.H tema elukohas alkoholisisaldus väljahingatavas õhus esimesel mõõtmisel 1.788 mg/l kohta ja teisel mõõtmisel 1.216 mg/l kohta; 3) 09.09.2020. a ei ilmunud V.H kriminaalhooldaja vastuvõtule. Ametnikud suundusid V.H koju kontrollkäigule. Ametnikud avastasid V.H istumast parklas oleva auto kõrvalistmelt. Ametnikud tuvastasid isikul alkoholisisalduse väljahingatavas õhus 1.781 mg/l kohta;

4) 12.09.2020. a ei ilmunud V.H taas kriminaalhooldaja vastuvõtule, mistõttu teostasid ametnikud kontrolli isiku elukohas. V.H mõõdeti kontrolli käigus alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus 0.068 mg/l kohta; 5) 13.09.2020. a ei ilmunud isik taas kriminaalhooldaja vastuvõtule, väites, et tal on paha. Ametnikud teostasid kontrolli isiku elukohas. Joovet ei tuvastatud; 6) 14.09.2020. a ei ilmunud isik taas kriminaalhooldaja vastuvõtule;

7) 15.09.2020. a toimunud registreerimisel kriminaalhooldaja juures isikul joovet ei tuvastatud.

Samal päeval kell 15:45 isiku elukohas kontrolli teostades tuvastati V.H väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0.261 mg/l kohta;

Kohtu seiskoht

Kohus selgitab, kohtuniku et ettekannet 10 päeva jooksul arutada ei olnud võimalik, kuna puhkuse ajal oli laekunud menetlusse palju asju. Kohtu hinnangul ei olnud võimalik ettekannet 2.09.2020 arutada, seonduvalt V.H halva tervisliku seisundiga. Tõsi, see seisund oli silmaga nähtav ning meditsiinitöötajat välja tõesti ei kutsustud. Järgmine istung lükkus 21.09.2020 seonduvalt kohtuistungite kalenderplaanist. Esitatud teave ei ole siinkohal õigustus, vaid on informatsiooniks.

Erakorralise ettekande V.H on korduvalt esitamise põhjuseks on asjaolu, et

rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi 03.07.2020, 08.07.2020, 09.07.2020 ja –

14.07.2020 on V.H tuvastatud alkoholijoove. Alkoholijoove 03.07.2020,

09.07.2020 ja 14.07.2020 kuupäevadel on tuvastatud kriminaalhooldusametniku poolt indikaatorvahendi abil ning fikseeritud protokollis (vt tl 63-64, 69). Erakorralisele ettekandele lisatud joobeseisundis kainenemisele toimetatud protokollist nähtub, et politsei on indikaatorvahendi abil tuvastanud V.H 08.07.2020.a joobe 1,98 mg/l kohta (tl 68).

Samuti on V.H rikkunud kahel korral registreerimiskohustust 02.07.2020 ja – 09.07.2020, 14.07.2020 ilmus V.H registreerimisele joobeseisundis.

V.H 02.07.2020 on märkinud kirjalikes selgitustes rikkumiste kohta järgnevat. registreerimiskohustuse rikkumise kohta kirjutas V.H, et ei mäleta seda olukorda; 03.07.2020 alkoholijoobe tuvastamise kohta märkis V.H, et ei oska kommenteerida;

08.07.2020 rikkumise kohta märkis V.H, et tähistas vene jaanipäeva Kolkjas; 09.07.2020 rikkumise kohta märkis V.H, et tal olid eelmise päeva jääknähud ja tal ei olnud võimalust liikumiseks, et tulla registreerimisele; 14.07.2020 rikkumise kohta ei ole

V.H veel saanud kirjalikku seisukohta kirjutada, kuid väitis alkoholi tarvitamise tuvastamisel, et ta on võtnud erinevaid ravimeid ja joove võib olla sellest.

Eelnevast tulenevalt nähtub, et V.H senine kriminaalhooldus on möödunud korduvate rikkumistega. V.H esmane registreerumine toimus 11.06.2020 ning talle selgitati, et kriminaalhooldusel on täielik alkoholi tarvitamise keeld. Esimesel kolmel korras ilmus V.H kriminaalhooldusametniku juurde, kuid pärast seda hakkasid esile tekkima probleemid 02.07.2020 helistas V.H ja teavitas, et ei saa kuidagi –

registreerimisele kohale ning tal puudub raha, et sõita taksoga. Kodukülastuse käigus 03.07.2020 tuvastati alkoholijoove ja alkoholi rikkumine kordus mitmel korral pärast antud külastust. 14.07.2020 ilmus V.H registreerimisele alkoholijoobes. Suur joove tuvastati V.H ka politsei poolt 08.07.2020 kuupäeval. Erakorralisele ettekandele lisatud kiirabikaardilt nähtub, et kiirabi on diagnoosinud V.H deliiriumi, mis on põhjustatud alkoholist või psühhoaktiivsetest ainetest (tl 66). Lisaks nähtub 11.06.2020 kiirabikaardilt, et V.H on tunnistanud kiirabi arstidele, et on tarvitanud hommikul paar pitsi viina. Siinkohal V.H rikkumised on jätkunud ning need rikkumised on loendatud Tartu Vangla poolt esitatud määruskaebuses. Rikkumised on tõendatud ning ka V.H ei ole neid rikkumisi oma vastuväidetega ümber lükanud. Seega viimane rikkumine 14.09.2020, mil V.H ei tulnud kriminaalhooldusosakonda vastuvõtule.

Lähtuvalt KrMS § 389 lg.2,3 näeb seadus ette kohus saades määruskaebuse võib oma , et määrusega määruskaebuse rahuldada või saata selle edasi ringkonnakohtule lahend amiseks.

Kohus tõdeb, et Tartu Vangla poolt määruskaebuses avaldatu on tõene. V.H on toime pannud kriminaalhoolduse käigus palju rikkumisi ning Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond ei pea temaga enam võimalikuks kriminaalhooldust jätkata. Seega maakohtu 21.09.2020 määruses toodud seisukoht saavutada V.H alkoholist võõrutamine planeeritava statsionaarse võõrutusraviga, ei pruugi realiseeruda kui meedikud näidustust ei tuvasta. Siis jätkuks V.H poolt kriminaalhooldusnõuete rikkumine.

Oleks et ka Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond suunaks ootuspärane, alkoholisõltlased statsionaarsele ravile isikute nõusolekul. Siis ei tõusetuks statsionaarse ravi vajadus ja võimalus teemaks alles kohtuistungitel. Kriminaalhooldajad teavad ja tunnevad kriminaalhooldusaluste vajadusi ja sõltuvusi paremini kui kohus. Kohtu põhiülesanne peaks olema siiski õiguse mõistmine. Kohtule pandud kriminaaltäitemenetluses on aga vajalik et just sõltuvusravi osas ,

oleks kriminaalhooldusosakond aktiivsem, eeldades et tegeletakse isikutega, kes on toime pannud süütegusid ning kelle sõltuvuste ja suhtumistega tuleb tegelda, et resotsialiseerida neid isikuid tulemuslikumalt.

Lähtuvalt eeltood süsteemsetest ust ning V.H poolt toime pandud rikkumistest ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna resoluutsest seisukohast – võimatu on V.H

osas kriminaalhooldust läbi viia rahuldab Tartu Maakohus määruskaebuse ning pöörab - täitmis mõistetud karistuse ärakandmata osa, ele kriminaalasjas nr 1-20-3193 V.H-le s.o 7 kuud 20 päeva vangistust. V.H asuda vangistust kandma pärast määruse jõustumist päeva jooksul.

Peet Teidearu Täitmiskohtunik (allkirjastatud digitaalselt)