2-20-2196/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Enely Sepp

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. oktoober 2020, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-2196

Tsiviilasi

V T hagi M Ti vastu abielu lahutuse nöudes

Menetlusosalised

j

nende Hageja: V T (isikukood xxxx, e-post: xxxx)

esindajad

Kostja: M T (sünd. xxxx, Eesti isikukood xxxx, elukoht xxxx;

e-post: xxxx)

Kohtuistung

06.10.2020

RESOLUTSIOON

1. Lahutada V T ja M Ti abielu, mis on registreeritud xxxx. a Bakuus Aserbaidiaani

Vabariigis.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele vöib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn,

eposti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale: kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse

või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või

tähtaja

pikendamise

eesmärgil.

See

ei

välista

menetlustähtaja

ennistamist

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 187 lg 6).

Hagiavalduse asjaolud ja kostja vastuväited

V T esitas 10.02.2020 hagiavalduse M Ti vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt

lõppesid abielusuhted üle poole aasta tagasi, mil kostja lahkus Eestist. Kostja ei nõustunud abielu

lahutusega. Hagejal puudub edasine kontakt kostjaga. Hageja ei soovi abielu jätkata. Hageja

palub lahutada abielu. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda, kuna kostja põhjustas

kohtusse pöördumise.

Kohtuistungil 06.10.2020 selgitas hageja, et jääb hagi juurde. Pooled abiellusid aastal 2015, kuid

juba aasta hiljem lõppesid poolte abielusuhted. Nad elasid ühe katuse all, aga abielusuhted

puudusid. Kostja lahkus Eestist aastal 2019. Hagejal puudub sellest ajast igasugune teave kostja

kohta.

Kohus kohustas menetlusse võtmise määruses kostjat vastama hagile, Kostjale on hagimaterjalid

kätte toimetatud, kuid kostja hagile vastanud ei ole. Kostja ei ilmunud kohtusse istungile.

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) 67 kohaselt võib kohus abielu

lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui

abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Poolte abielu sõlmiti 30.07.2015. Hageja on esile toonud, et poolte vahel on abielulised suhted

lõppenud juba aastal 2016. Kostja ei ole abielu lahutamise nõudele vastuväiteid esitanud.

Kohtu hinnangul nähtub hageja ütlustest, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning PKS

67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Hageja abielusuhete jätkamist ei soovi ning

samuti puudub tal pikemat aega kostjaga igasugune kontakt. Poolte faktiline kooselu on

lõppenud hiljemalt kostja lahkumisega Eesti Vabariigist, abielusuhted hageja kinnitusel ka palju

varem. Seega on abielu jätkamine võimatu.

Abielusuhete jätkamiseks on vaja mõlema abikaasa tahet. Kohus ei saa oma otsusega kedagi

kohustada abielu jätkama. Perekonnaseaduse möte pole sundida kellegagi koos elama, kui

puudub üksteise suhtes austus ja ühtehoidmise liit. Abielu peaks olema õnne, austuse ja

ühtehoidmise liit, kui seda pole, siis pole ka abielu ning selle jätkamine ainult formaalselt paberil

kellegi huvides. Tuleb anda pooltele võimalus oma eluga edasi minna ja saada õnnelikuks, olla

hoitud ja austatud uues elus.

Menetluskulude jaotus

TsMS 164 lg I järgi kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Kohus võib sama paragrahvi lg 2 järgi jagada kulud erinevalt käesoleva

paragrahvi lõikes I sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või

kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe

abikaasa olulisi vajadusi. Kohtu hinnangul ei esine praegu TsMS SS 164 lg-s 2 sätestatud

eelduseid. Kohus jätab menetluskulud TsMS 164 lg I alusel poolte endi kanda

Enely Sepp

kohtunik