1-20-6578/11 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

9. oktoober 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-6578 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Kriminaalasi G.M süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi, kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 23. septembri 2020 otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatav G.M

(isikukood XXX), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 23.09.2020 kohtuotsusega karistati G.M-i KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi 2 kuu vangistusega.

KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.07.2020- 02.07.2020, s.o 2 päeva, ning mõisteti lõplikuks karistuseks 1 kuu 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 27.08.2020. Sama otsusega mõisteti G.M-ilt riigituludesse välja sundraha 876 eurot. Ülejäänud menetluskulud, s.o õigusabikulud summas 373,20 eurot, jäeti riigi kanda. KrMS 180 lg 3 alusel määrati, et G.M tuleb tasuda väljamõistetud sundraha (summas 876 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul.

2. Viru Maakohtu 23.09.2020 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav G.M, kes palub kulud üle vaadata ja praeguseid kulusid nii palju kui võimalik vähendada.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

3. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale. 4.

KrMS § 318 lg 3 p 4 ja sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku

9. peatüki 2. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Eeltoodust tulenevalt saab ringkonnakohus apellandi vaidlustatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele hinnangut andes kontrollida vaid seda, kas selle otsustuse tegemisel on järgitud kokkuleppemenetluse norme ja KrMS § 339 lg-t 1. Küsimus sellest, kas maakohtu poolt määratud menetluskulude tasumise ulatus, mis on kokkuleppes kirjas, on põhjendatud, väljub käesoleva apellatsioonimenetluse piiridest ja ringkonnakohus pole pädev seda hindama. Erinevalt varem kehtinud õiguslikust olukorrast ei saa alates 29.03.2015 kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust KrMS § 318 lg-s 4 nimetamata juhtudel vaidlustada ka menetluskulusid puudutavas osas. Kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku

9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (RKKKm nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1–5.3.)

5. Viru Maakohtu 23.09.2020 otsuses sisalduv kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus

– sh otsustus menetluskulude jaotuse ning tasumise kohta 1 aasta jooksul – vastab 10.09.2020 kokkuleppele, mille G.M koos kaitsjaga allkirjastas ja mille juurde ta ka maakohtu istungil jäi. Samuti on süüdistatav nõustunud kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega kokkuleppes toodud ulatuses ning talle on arusaadav, et tal tuleb tasuda need 1 aasta jooksul. Nii on süüdimõistetu maakohtu istungil välja toonud, et vabanemisel asub tööle ja hakkab kohe välja maksma seda summat. Kokkulepe on arusaadav, ta sõlmis selle vabatahtlikult, keegi ei mõjutanud teda, ta jääb kokkuleppe juurde ning tal ei ole seoses kokkuleppega mingeid küsimusi ega arusaamatusi. Kaebusest ei nähtu ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et maakohus võis menetluskulusid kindlaks määrates rikkuda kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätteid või § 339 lõiget 1. Seega ei ole G.M KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg

4 järgi õigust maakohtu otsusega määratud menetluskulude tasumist vaidlustada.

6. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna eeltoodud põhjustel ei ole süüdistataval KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsust apellatsioonis märgitud küsimuses vaidlustada, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

/allkiri/ Tiit Lõhmus Tartu Ringkonnakohtu kohtunik