1-20-2310/20 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. oktoobril 2020, Valga kohtumaja

Kriminaalasja number

1-20-2310

Kohtukoosseis

Kohtunik Annemarie Gerassimov

Rahvakohtunikud Devy Einer ja Ülle Oras

Kohtuistungi sekretär

Kaie Kaseorg

Kohtujurist

Triin Harak

Kriminaalasi

J.K süüdistatuna KarS § 184 lg 1 järgi

Prokurör

Lily J.K-l

Süüdistatav

J.K

Elukoht: xxx

ID: XXX; ei õpi, ei tööta

Tõkend: ei ole kohaldatud

Kriminaalkorras varasemalt karistamata

Kaitsja

Vandeadvokaat Ann Saar määratud korras

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § -dest 306, 309 lg 3, 311, 312, 313, kohus otsustas:

1. Mõista J.K õigeks talle KarS § 184 lg 1 järgi esitatud süüdistuses.

2. Menetluskulud kogusummas 813.60€ jätta KrMS § 181 lg-st 1 tulenevalt riigi

kanda.

3. Konfiskeerida KarS §-de 83 lg 4 ja § 191 alusel narkootiline aine 20

lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD) marki, mis jätta NPALS § 7 lg 3 alusel

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile aine säilitamiseks, õppeotstarbel

kasutamiseks või hävitamiseks.

4. Paberist kirjaümbrik ja EKEI-st tagastatud pakend, mis on hoiul Maksu- ja

Tolliameti uurimisosakonna Lõuna talituse asitõendite vahelaos,

konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ning hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel

kohtuotsuse jõustumisel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule, teatades Tartu

Maakohtu Valga kohtumajale apellatsiooni esitamise soovist kirjalikult seitsme (7) päeva

jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (9. oktoobril 2020).

Apellatsioon esitada sellisel juhul Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne (15)

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda

kohtuotsusega, s.o. 9. oktoobril 2020 (09.10.2020).

Selgitada, et KrMS § 315 lg 6 alusel on õigus koheselt loobuda apellatsiooniõigusest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib KrMS § 189 lg 3 tulenevalt vaidlustada

kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul.

Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumajale.

ASJAOLUD

I Süüdistuste sisu

1. J.K-d süüdistatakse selles, et tema toimetas postiteenuse osutajat kasutades

vahendlikult üle riigipiiri suures koguses narkootilist ainet lüsergiinhappe dietüülamiid

(lüsergiid, LSD, LSD-25), pannes sellega toime narkootilise aine sisseveo ja

omandamise katse. Selleks tellis J.K narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja

valdamise eesmärgil eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 23.07.2018. a

internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult Hollandist enda

nimele ja aadressile XXX 20 margiks perforeeritud lüsergiinhappe dietüülamiidiga

(LSD) immutatud paberitüki.

23.07.2018. a pidas Maksu- ja Tolliamet Hollandist Eestisse saabunud postisaadetise

kinni. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse

(edaspidi NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine

keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ja

psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning

tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

NPALS § 31 lg 3 sätestab, et narkootilise või psühhotroopse aine suureks koguseks

loetakse aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks 10 isikule. Lüsergiinhappe

dietüülamiid (lüsergiid, LSD, LSD-25) kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005. a

määruse nr 73 lisa 1 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I

nimekirja. LSD puhul piisab vähemalt 10-le inimesele joobe tekitamiseks 10 margist,

mistõttu on J.K poolt tellitud 20 LSD-ga immutatud margi puhul tegemist narkootilise

aine suure kogusega.

Seega pani J.K toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o suures

koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise.

II Poolte seisukohad

2. Prokuröri hinnangul on esitatud süüdistus tõendamist leidnud kaudsete tõendite

kogumiga. Prokurör palus J.K KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises süüdi tunnistada ning mõista talle karistuseks 1 aasta ja 6 kuud

vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel taotles prokurör jätta J.K-le mõistetud

vangistus tingimisi kohaldamata, kui J.K ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

3. Süüdistatav J.K ei tunnistanud ennast süüdi KarS § 184 lg 1 järgi esitatud süüdistuses

(kt lk 56).

4. J.K kaitsja, vandeadvokaat Ann Saar on seisukohal, et kuriteo toimepanemine ei ole

piisava kindlusega tõendatud. Seega palub kaitsja J.K õigeks mõista. Kui kohus peaks

jõudma vastupidisele seisukohale, palub kaitsja määrata isikule lühem katseaeg

prokuröri taotletust ning vähendada isikult väljamõistetavaid menetluskulusid, mille

tasumine vähendatud osas määrata ositi aasta jooksul.

5. Kohus, kuulanud ära kohtuistungil süüdistatava ja tunnistaja, samuti avaldanud

ja uurinud menetlusosaliste taotluste alusel kriminaalasjas kogutud materjale

ning hinnanud neid kogumis ning oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et

süüdistatava J.K poolt talle KarS § 184 lg 1 järgi etteheidetava teo

toimepanemine ei ole leidud tõendamist.

KOHTU SEISUKOHT

III J.K

süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi

6. KarS § 184 lg 1 järgi on karistatav narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses

ebaseaduslik käitlemine. Käitlemise mõiste on toodud NPALS § 2 p-s 3. Selle sätte

kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete

omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine,

tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja

väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine

kolmandale isikule. J.K-le heidetakse ette narkootilise aine üle piiri toimetamist selle

omandamise ja valdamise eesmärgil.

7. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas J.K pani toime KarS § 184 lg 1 mõttes narkootilise

aine käitlemise suures koguses.

8. Süüdistuse kohaselt toimetas J.K postiteenuse osutajat kasutades vahendlikult üle

riigipiiri suures koguses narkootilist ainet lüsergiinhappe dietüülamiid (edaspidi LSD).

Selleks tellis J.K narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja valdamise eesmärgil

eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 23.07.2018 internetikeskkonna kaudu

postiteenust kasutades ebaseaduslikult Hollandist enda nimele ja aadressile XXX 20

margiks perforeeritud LSD-ga immutatud paberitüki.

9. Riigikohus on lahendis asjas nr 3-1-1-56-15 asunud seisukohale, et KarS § 184 lg 1 (ei

teo toimepanemise ajal kehtinud redaktsioonis ega alates 1. jaanuarist 2015. a kehtivas

redaktsioonis) ei anna narkootilise või psühhotroopse aine käitlemistegude

ammendavat loetelu. Seega on seadusandja selles sättes üldmõiste "käitlemine" abil

avatud kataloogina kriminaliseerinud erinevad osateod, millest igaüks eraldivõetuna

võib realiseerida süüteokoosseisu. Sellega on seadusandja tahtnud muuta narkootilise

aine ebaseadusliku käitlemise karistatavaks kõikides selle võimalikes

avaldumisvormides. Nii piisab kuriteo objektiivsete tunnuste realiseerimiseks näiteks

sellest, et suurt kogust narkootilist ainet ainult hoitakse ilma seda ainet eelnevalt

omandamata. Käesoleva aja narkokuritegevuse trende arvestades on narkootilise aine

tellimine posti teel ilmselgelt üks aktiivsemaid narkootilise aine ebaseadusliku

käitlemise avaldumisvorme.

10. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 24.07.2018 läbivaatuse aktilt nr 18LA1268751-1

nähtuvalt kontrolliti Hollandist Eestisse lähetatud maksikirja nr 00002551607EE.

Kirjal puuduvad saatja andmed. Saajaks on märgitud J.K, aadress XXX, Maksikirja

läbivaatusel tuvastati 20 marki läbipaistvas minigripp kotis, mis suunati täiendavale

kontrollimisele lähtuvalt Tolliseaduse § 1 lg-st 2 ja §-dest 60 ning 61, samuti

Korrakaitseseaduse §-st 49. Saadetise läbivaatuse käigus tekkis kahtlus, et tegemist

võib olla Sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete nimekirja kuuluva ainega. Selliste ainete sissevedu toimub

vaid Ravimiameti sisseveoloa alusel (kt lk 16-17).

Eelviidatud maksikirja ja selle sisu on vaadeldud MTA poolt ning selle kohta on

koostatud 15.11.2018 ka asitõendi vaatlusprotokoll. Selles nähtub samuti antud kiri,

saaja aadress, postitempel postitamise päeva kohta 18 VII 18-22. Ümbriku sees on

minigripkotike, milles on ristkülikukujuline õhukesest papist tahvlike, mis on

perforeeritud 20-ks margiks (kt lk 19-20).

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 27.12.2018 ekspertiisiaktist nr 18E-AN1474

nähtuvalt esitati ekspertiisiks 20 margiks perforeeritud paberitükk massiga 0.32g.

Uurimistulemusena selgus, et paberitükk sisaldab lüsergiinhappe dietüülamiidi

(lüsergiid, LSD, LSD-25), mille protsendilist sisaldust paberitükkides ei määrata.

Lüsergiinhappe dietüülamiidi (lüsergiid, LSD, LSD-25) kuulub sotsiaalministri

18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja (kt

lk 21, 68).

11. Kõnealune kiri ei jõudnud adressaadini, kuid pidades silmas kirjal olnud aadressi

XXX, teostati ka antud aadressi teenindava postkasti vaatlus. Postkast asub lisaks

neljale samalaadsele postkastile kinnitatuna aia külge, mis kuulub aadressil XXX

asuvale majale. Postkasti kaugus XXX majast on umbes 30 meetrit. Konkreetne

postkast on reas keskmine ning uks oli vaatluse momendil suletud (kt lk 25-28).

Süüdistatava ütluste kohaselt nende postkast ei olnud tol ajal lukustatud, uks käis

lihtsalt lükata-tõmmata lahti (kt lk 61).

12. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et tellitud margid sisaldasid narkootilist

ainet ning et nende kogus oli suur NPALS § 31 lg 3 mõttes, olles piisav tekitamaks

joovet vähemalt 10-le inimesele. Kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni

vastusest menetleja järelpärimisele nähtub, et LSD suure koguse piirmääraks on 10

immutatud marki (kt lk 66-68). Ka Riigikohus on põhjalikult käsitlenud narkootilise

aine suure koguse tuvastamist lahendis asjas nr 3-1-1-95-16. Märgitud lahendi

punktidest 20-31 nähtuvalt on Riigikohus pidanud lubatavaks, et olukorras, kus

ekspert markides sisalduva puhta psühhotroopse aine kogust kindlaks ei määra,

lähtutakse suure koguse tuvastamisel põhimõttest, mille järgi piisab ühest

psühhotroopset ainet sisaldavast margist narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele

inimesele. Käesolevas kaasuses on J.K nimele adresseeritud 20 konkreetset marki,

ületades selgelt suure koguse lävendi.

13. Vaidluskoht käesolevas kaasuses on, kas konkreetsed margid tellis süüdistatav, pannes

seeläbi toime narkootilise aine käitlemisteo, mis jäi vähemalt katse staadiumisse või ei

ole antud narkootilise aine tellimine isikule piisava kindlusega omistatav. Kaitsja

hinnangul ei ole see piisavalt tõendatud. Prokuratuur on aga seisukohal, et kaudsete

tõendite kogumiga on isikule etteheidetav tegu siiski leidnud tõendamist.

14. Järgnevalt tulebki kohtul hinnata, kas olemasolevate tõendite pinnalt on kogumis

võimalik jõuda jaatavale seisukohale just J.K poolt narkootilise ja psühhotroopse aine

tellimise osas.

15. Kohtule esitatud pangakonto väljavõttelt nähtuvad 2 ülekannet summas 40 ja 30 eurot

vastavalt 25.06.2018 ja 17.07.2018 N.V-le (kt lk 35). N.V kuulati tunnistajana

kohtuistungil üle. Ülekuulamisel selgitas ta, et müüs J.K-le platvormilt

Localbitcoins.com bitcoine pangaülekandega 2 korda. Makseselgituses „h4n1virus“

oli J.K kasutajanimi. Tunnistaja tegutses ise bitcoinide vahendamisega oma

kriminaalsete tegevuste varjamiseks ja väikese vahekasu teenimiseks. Nimelt on ta

karistatud samuti narkootikumide tellimise eest. On olnud seotud LSD ja marihuaana

tellimisega. Tunnistaja ütluste kohaselt toimub narkootikumide tellimine tumeveebis

spetsiaalse Tor-brauseri kaudu. Bitcoinid tuleb saata eraldi veebilehele tumeveebis.

Juttu sellest, milleks kasutab J.K ostetud bitcoine, tunnistajaga ei olnud. Tunnistaja

teadmiste kohaselt kasutatakse tema tutvusringkonnas krüptoraha kas

spekuleerimiseks, et kasu teenida või narkootikumide ostmiseks. LSDga immutatud

markide hind oli tunnistaja mäletamise kohaselt keskmiselt 3-5 eurot ühe margi kohta

(kt lk 58-60).

Kohtule on edastatud ka tunnistaja poolt uurimisasutusele saadetud päringu vastus,

millele on lisatud väljavõte kahest platvormil localbitcoins.com tehtud tehingust

tunnistaja ja J.K vahel. Nendelt nähtuvalt soetas ostja „h4n1virus“ müüjalt „ElPablito“

25.06.2018 summas 40 eurot 0,00708829BTC ja vahendustasu platvormile oli

0,00007088BTC tehingu eest. 17.07.2018 soetas ostja „h4n1virus“ müüjalt

„ElPablito“ summas 30 eurot 0,00500384BTC ja vahendustasu platvormile oli

0,00005004BTC tehingu eest (kt lk 39-41). Just „h4n1virus“ oli märgitud ka J.K

pangakonto väljavõttelt nähtuvalt N.V-le tehtus maksete selgitusse ning süüdistatav

kinnitas, et ostis N.V-lt bitcoine kahel korral kokku 70 euro eest (kt lk 61). Ka

eelviidatust ei nähtu, mis tehinguid võis J.K soetatud bitcoinidega edasi teha.

16. Süüdistatav ei tunnista, et soetas tunnistajalt 70 euro väärtuses omandatud bitcoinide

eest narkootilist ainet tumeveebi keskkonnas. Süüdistatava kaitseversioon seisneb

selles, et ta vahetas tunnistajalt soetatud bitcoinid teiseks kübervaluutaks -

ethereumideks, mis vahetas omakorda RC tokenite vastu. Alguses proovis ühe

summaga, kui põrus ja siis katsetas väiksema summaga uuesti. On tellinud Inglismaalt

45 euro eest telefoniekraani, kuid rohkem ei tule ette, et oleks tellinud kuskilt

välisriigist midagi. Hollandist narkootikume ta tellinud ei ole ning LSD kohta teab

vaid nii palju, kui on lugenud netist, näiteks Vikipeedia esseest. Ise seda tarvitanud ei

ole. 2016 aasta novembris on teda karistatud väärteo korras kanepi suitsetamise eest.

Rahatrahvi summas 40 eurot ning 36 testi tasu on ära maksnud. Proovis esimest korda

narkootikume 14-aastaselt, kuid pärast karistamist ta teadlikult narkootikume

tarvitanud ei ole. Üldine suhtumine narkootikumidesse on neutraalne, ise kokku ei

puutu (kt lk 60-64).

17. Kaitsja on rõhutanud kaitsekõnes käesoleva asja oletuslikkust ning leiab, et asjas

esitatud tõendid ei viita täpselt ja kindlalt sellele, et isik, keda süüdistatakse, on teo

toime pannud. Riigikohus on lahendis asjas nr 3-1-1-114-13 p-s 9 kinnitanud

aastatepikkust ja jätkuvalt kehtivat kaudtõendite kogumis hindamise põhimõtet. Nii on

Riigikohus märkinud, et kui otsese tõendi sisuks on teave, mis vahetult kinnitab või

välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit asjaolu, siis kaudse tõendi sisuks on

teave, mis ei kajasta kuriteo tehiolu ennast, vaid võimaldab teha olulisi järeldusi nende

tehioludega seotud muude asjaolude kohta. Nimelt tuleb kaudsetele tõenditele

rajaneva tõendamise puhul tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest

asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis

võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude kohta. Seetõttu omandab just

kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse KrMS § 61 lg-s 2 sisalduv nõue

hinnata tõendeid nende kogumis.

Lahendis asjas nr 4-19-447 on Riigikohus märkinud, et arvestades NPALS § 151 lg-s 1

sisalduva väärteokoosseisu esimese teoalternatiivi eripära ja asjaolu, et seadusandja on

lugenud väikese ainekoguse ebaseadusliku omaks tarbeks käitlemise kõrval eraldi

karistatavaks ka narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamise, kinnitas kolleegium, et

üldjuhul ei saa isiku süüditunnistamine rajaneda vaid ühel kaudsel tõendil, kuid

vähemalt eelviidatud konkreetse väärteokaasuse taustal pidas võimalikuks erandeid.

Samas ei saa kohu hinnangul teha eelviidatud lahendist kaugeleulatuvaid järeldusi

käesolevat kriminaalasja lahendades ning lähtuda tuleb tõendite kogumis hindamise ja

nende piisava paljususe nõudest.

18. See, milliseid tõendeid konkreetne süütegu ja toimepanija endast välismaailma jätab,

ei ole menetleja mõjutada ning sageli on viited teole just kaudsete tõendite vormis. See

aga ei tähenda, et otseste tõendite puudumisel kaasneks reegeljuhtumil

õigeksmõistmine. Esitatud tõendeid tuleb hinnata kogumis ning selgitada, kas sellest

kogumist saab moodustada sellise tervikpildi, mis langeb kokku esitatud süüdistusega.

Käesoleval hetkel seda kohtu hinnangul teha võimalik ei ole.

19. Kohtu hinnangul on prokuratuuri esitatud kaudsete tõendite kogum ebapiisav

järeldamaks, et J.K pani toime talle etteheidetava kuriteo. Kui üheselt on selge, et

suures koguses narkootilist ainet saadeti J.K nimele ja tema aadressile, puudub siiski

teave selle kohta, et tellijaks oli just J.K.

20. Prokuratuuril ei ole võimalik tõendada vastavate väljavõtetega narkootilise aine

ostutehingut, mis on tehtud tumeveebis, kuivõrd sinna sisenemiseks kasutatav

internetibrauser Tor ei säilita sealseid sirvimisandmeid, millest tulenevalt puudub

võimalus tuvastada täpne aeg ja veebiaadress, kust keelatud aineid osteti. Tegemist on

keskkonnaga, mis teadaolevalt ei salvesta selliseid andmeid ning kus on seetõttu

hõlbus äritseda erinevate illegaalsete kaupadega. Seega antud asjaolu tõendamine ongi

arusaadavalt keeruline. Samas mitte võimatu ning antud lünk oleks ületatav teiste

täiendavate tõendite esitamisega.

21. Esimese ja kaalukaima kahtluse isiku kahjuks tekitab asjaolu, et Eesti Vabariiki

saadeti süüdistatavale adresseeritud Hollandist pärit maksikiri, millel puudusid saatja

andmed ja saajaks oli J.K. Kirja saatmine süüdistatavale adresseerituna viitab temale

kui narkootilise aine tellijale. Saaja isik ning elukoht langevad kokku. Arvestades, et

tegemist on keelatud kaubaga, siis ei ole usutav, et ka saatja poolelt suhtutaks selle

adresseerimisse lohakalt, mistõttu puudub alus kahelda, et adressaadi ja aadressi

määramisel ei eksitud. Menetluses on tõusetunud kahtlus, et kõnealused margid tellis

keegi kolmas antud aadressile, kes teadis, et seal elab J.K.

22. 26.02.2019 tegi Maksu- ja Tolliamet XXX asuva aia küljes asuvate postkastide

vaatluse (tl 26-28). Vaatlusprotokoll kinnitab süüdistatava ütlusi selle kohta, et neile

kuuluv postkast ei asu xxx maja juures, vaid sellest eemal ning et neile kuuluv

postkast ei ole lukustatav. Kui postkastidel 11,12,16 tundub vähemalt lukustamise

võimalus olevat olemas, siis postkastil 14 puudub see olevat. Fotolt nähtub, et metalne

lukusüdamik puudub, selle asemele on midagi valget topitud (foto nr 2).

23. J.K nimele ja tema elukoha-aadressile saadetud lihtkiri ( suurusega 110 x 220 mm, vt

foto tl 19) edastatakse vastavalt AS Eesti Post „Universaalse postiteenuse

tüüptingimuste“ punktis 4.1.1.1. sätestatule (tl 23-24) saajale kuuluva postkasti kaudu.

Kuna ümbrikus sees oli vaid minigripkotike ja ristkülikukujuline õhukesest papist

tahvlike, mis oli perforeeritud 20-ks margiks ( vt foto 2, tl 20), siis ei ületanud

ümbriku paksus 20 mm, millest tulenevalt oleks kiri pandud postkasti, kui seda ei

oleks Maksu- ja Tolliamet kontrollinud ja ära võtnud.

24. Arvestades seda, et kõigil inimestel oli ligipääs xxx aia küljes tänava ääres asuvatele

postkastidele, ei ole välistatud võimalus, et keegi teine on J.K nimele tellinud

narkootilist ainet lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD). Millisel põhjusel ja kes, ei ole

kohtul võimalik kriminaalasja materjalide põhjal kindlaks teha, ka süüdistatav ei

osanud kedagi esile tõsta. Narkootiliste ainete tellimisel teise isiku nime või vale nime

kasutamine selleks, et välistada enda seostamist ebaseadusliku tegevusega, ei ole väga

erakordne.

25. Kohus ei nõustu prokuröri seisukohaga selles, et kolmanda isiku poolt narkootilise

aine tellimine J.K nimele ja aadressile ei ole tõenäoline, sest sellega kaasneb risk

saadetisest ilma jääda, mistõttu saab järeldada, et tellijaks oli ilmtingimata süüdistatav.

Posti teel narkootilise aine tellimisega (kohtu hinnangul mitte üksnes narkootilise aine

tellimisel, vaid ka täiesti legaalsete asjade tellimisel) kaasneb alati risk sellest ilma

jääda. Seega peab posti teel asju tellinud isik sellise võimalusega paratamatult

arvestama. Kusjuures risk sisaldab endas võimalust jääda ilma nii tellitud kaubast kui

ka tellimuse eest makstud rahast. Ka käesoleval juhul võttis Maksu- ja Tolliamet

narkootilise aine enne sihtkohta jõudmist ära. Seetõttu ei saa välistada, et tellijaks oli

kolmas isik, kellel on mingi side kas selle maja (xxx), mille aia küljes postkastid

ripuvad, või J.K perekonnaga. Lahtise postkasti kontrollimine konkreetsest aadressist

eemal asuvas kõigile käidavas kohas, eriti teades, millal saabub post, ei ole eriti

keeruline. Tõsi, see eeldab teatavat pühendumist, kuid eramajade piirkonnas (xxxx ja

xxx tänav seda XXXas ka on), väikeses kohas on üldjuhul teada, kes millisel aadressil

elab, kuidas ja millal inimesed liiguvad, posti saabumise aeg jms.

26. Asjas puudub teave, mis viitaks, et J.K-le tulevad sageli sellised kirjad. Väljavõtet

isiku nimele välisiigist saabunud saadetistest kohtule esitatud ei ole. Teave välisriigist

isiku nimele saabunud analoogsetest saadetistest võimaldaks hinnata täiendavalt, kas

tegemist oli ühekordse ja võimalik, et ekslikult adresseeritud kirjaga või on

analoogsete saadetiste saabumine isikule tavapärane. Hollandist regulaarselt

maksikirjade saamine muudaks võimaluse, et tellijaks oli keegi kolmas omakorda veel

ebausutavamaks ning viitaks teisalt just J.K-le kui saadetiste tegelikule tellijale.

Sellekohast teave oleks võinud saada ka isiku vanemate ülekuulamisega. Ka seda ei

ole tehtud.

27. Samuti ei ole teostatud läbiotsimisi isiku elukohtades Valgas ja Viljandis, kus isik

viibis õpingute ajal. Isiku elukohast narkootilise aine või selle jälgedega esemete

leidmine või mitteleidmine võimaldaks samuti kas luua terviklikumat ja kindlamat

pilti isiku poolt etteheidetava narkosüüteo toimepanemisest või õigustava tõendina

viitaks pigem J.K mitteseotusele antud joovastitega ning teo mittetoimepanemisele.

28. Ka ei ole kohtu hinnangul kaks aastat enne kõnealust kuritegu 2016 aasta märtsikuus

NPALS § 151 lg 1 sätestatud rikkumise toimepanemine ning internetist LSD kohta

lugemine piisav jaatamaks isiku püsivat seotust narkootiliste ainetega. Süüdistatava

ütluste kohaselt proovis ta kanepit 14-aastaselt ja peale seda kuni rikkumiseni harvadel

kordadel tarvitas. Pärast väärteokorras karistamist enam narkootikume ei tarvitanud

(kt lk 63). Isikut karistati enam kui 2 aastat enne käesoleva kuriteo toimepanemist,

samuti oli tegemist teist sorti narkootilise ainega. Ka ei ole isik karistusregistri

väljavõttest nähutvalt vahepealsel ajal peale käesoleva teo väidetavat toimepanemist

karistatud väärteo korras narkootikumidega seonduvate süütegude eest (kt lk 44).

Samuti ei ole isikult võetud proove narkootilise aine tarvitamise tuvastamiseks, mis

võiks kummutada isiku versiooni narkootikumidega mitte kokku puutumisest.

29. Esitatud tõendikogumiga ei ole võimalik ka üheselt ümber lükata süüdistatava

püstitatud kaitseversiooni kübervaluutade vahetamisest ja nendelt raha teenimisest.

Kuigi süüdistataval oleks võimalik esitada tõendeid legaalsete ostu-müügitehingute

kohta, mis ta enda ütluste kohaselt on teinud erinevate kübervaluutadega, ei soovi ta

neid esitada (kt lk 64 pöördel).

Võib argumenteerida, et kui süüdistataval poleks mingit puutumust süüdistuses

märgitud narkootilise aine tellimisega, siis ilmselgelt isik tavaolukorras kaitseks

ennast ja kasutaks võimalust esitada tõendeid kinnitamaks, et temal pole süüdistuses

märgituga kokkupuudet, mitte ei loobuks kontrollimata võimalusest kaalukaid

õigustavaid tõendeid esitada selgitusega, et ei tea, kas mäletab vastavaid paroole.

Sellegipoolest ei saa isikule sellist kohustust panna, ega teha järeldusi sellest tema

kahjuks. PS § 22 lg 2 ja KrMS § 7 lg 2 märgivad üheselt, et keegi ei ole kohustatud

kriminaalmenetluses tõendama oma süütust. Süüdistuses isikule etteheidetavad

asjaolud peab tõendama prokuratuur. Riigikohus on lahendis asjas nr 3-1-1-10-15

selgitanud, et tulenevalt KrMS §-dest 7 ja 14 ei või kohus asuda süüdistaja rolli ega

täita süüdistust kinnitavate tõendite vähesusest tulenevat tühimikku enda

siseveendumusega. Samuti ei saaks kohtult eeldada täiendavate tõendite kogumist

tõenduslike lünkade ületamiseks. Kohtu õigus täiendavate tõendite kogumiseks on

erandlik ning jätkuvalt tuleb silmas pidada põhitõde, et süüdistuse tõendamise

funktsiooni kannab prokuratuur.

Samuti tuleb antud juhul arvestada, et bitcoinide ostmine iseenesest ei ole keelatud

ning mitte üheselt alati seostatav ka illegaalsete tegevustega. Nagu ka tunnistaja N.V

kinnitas, kasutatakse erinevaid kübervaluutasid, sh bitcoine spekuleerimiseks, et

võimaliku hinnamuutuse arvelt kasumit teenida. Süüdistatav õppis xxx, mistõttu on

igati mõistetav ka tema huvi küberrahade ning nendega võimaliku teenimise vastu.

30. Seega ei ole kokkuvõtvalt kohtu hinnangul tõendatud süüdistuses kirjeldatud

asjaoludel sündmuste aset leidmine. Ka Tartu Ringkonnakohus on 07.09.2020

lahendis asjas nr 1-20-8611 pidanud, nõustudes maakohtuga, analoogset tõendikogumit

ebapiisavaks isiku süü tuvastatuks lugemiseks.

31. KrMS § 7 sätestatud süütuse presumptsiooni kohaselt tõlgendatakse

kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus

tema kasuks ning antud juhul tulebki kohtu hinnangul kõik kõrvaldamata kahtlused

tõlgendada süüdistatava J.K kasuks.

32. Kohus, tutvunud süüdistusega ning uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis

oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatav J.K tuleb talle esitatud

süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi õigeks mõista. Kuna veenvad tõendid selle

kohta, et just J.K on tellinud internetist narkootilist ainet, mis toodi Eestisse

postiteenuse osutaja vahendusel, so toime pannud süüdistuses kirjeldatud teo,

puuduvad ja KrMS § 7 lg 3 tulenevalt tuleb kriminaalmenetluses kõik

kõrvaldamata kahtlused kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendada

tema kasuks, tuleb J.K ka nimetatud süüdistuse osas õigeks mõista.

Asitõendid ja konfiskeerimine

33. Prokurör taotleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida Maksu- ja Tolliameti

uurimisosakonna Lõuna talituse asitõendite vahelaos hoiul olev paberist kirjaümbrik ja

EKEI-st tagastatud pakend ning hävitada need kohtuotsuse jõustumisel.

Samuti taotleb prokurör EKEI keemiaosakonnas hoiul oleva narkootiline aine

konfiskeerimist KarS §-de 83 lg 4 ja § 191 alusel ning selle NPALS § 7 lg 3 alusel

ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks

jätmist.

34. Nii kuriteo toimepanemise ajal kehtinud kui käesoleval ajal kehtiva KarS § 191 järgi

konfiskeerib kohus KarS § 12. peatüki 1. jaos sätestatud süüteo toimepanemise

vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud

eseme. KarS § 83 lg-te 4 ja 5 järgi konfiskeeritakse vahend, aine või ese, kui selle

omamiseks vajalik luba puudub ja isik on toime pannud vähemalt õigusvastase teo.

LSD näol on tegemist KarS § 184 lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemise vahetuks

objektiks olnud ainega, mille käitlemine eeldab vastavat luba. Lüsergiinhappe

1 Jõustunud 08.10.2020

dietüülamiid (LSD) kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja, mille

käitlemine on keelatud. Seetõttu tuleb see narkootiline aine konfiskeerida. 20 marki

lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD) asub Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi

keemiaosakonnas. NPALS § 7 lg 3 alusel jätab kohus 20 marki lüsergiinhappe

dietüülamiidi ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või

hävitamiseks.

35. Kohus leiab, et KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb kirjaümbrik ja EKEI-st tagastatud

pakend hävitada kui väärtusetud asjad.

Menetluskulud

36. KrMS § 181 lg 1 tulenevalt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. Tsiviilhagi antud

asjas esitatud ei ole. Süüdistatavat kaitses riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ann

Saar. Kohtule on esitatud ka tasutaotlused õigusabiteenuse osutamise kohta

kogusummas 729.60 eurot (kt lk 10-11, 52-53). Samuti on käesolevas asjas teostatud

narkootilise aine ekspertiis, mille maksumus oli 84 eurot (kt lk 22).

37. Kokku moodustavad menetluskulud 813.60 eurot. Antud summa tuleb jätta Eesti

Vabariigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Annemarie Gerassimov

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Devy Einer

Ülle Oras

Rahvakohtunik

Rahvakohtunik