3-20-1929/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-20-1929

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-20-1929 Määruse kuupäev ja koht

9. oktoober 2020 Kohtunik Ülle Polluks

Kohtuasi

R. K kaebus Tartu Vangla vastu (kambri tingimused) Resolutsioon

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest Tartu Ringkonnakohtule. Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Kaebaja suhtes kohaldati Tartu Vangla 24.09.2020 käskkirjaga nr 2-20/1-2/345 täiendavaid julgeolekumeetmeid.

2. Kaebaja esitas 06.10.2020 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja nõudis omavoliliselt ümberehitatud kambrites nr 171 ja 172 tema kinnipidamine keelamist, kuna kambrite tingimused ei vasta nõuetele. Esialgse õiguskaitse taotluses soovis kaebaja standardile vastavasse kambrisse ümberpaigutamist.

3. Tartu Halduskohus esitas 07.10.2020 Tartu Vanglale päringu.

4. Tartu Vangla vastas kohtupäringule 08.10.2020. Tartu Vangla teatas kohtule, et kaebaja esitas 06.10.2020 Tartu Vanglale vaide (registreeritud vanglas 07.10.2020 numbriga 1-11/538- 1). Nimetatud vaides vaidlustab kaebaja Tartu Vangla käskkirja nr 2-20/1-2/345 ning lisaks taotleb ka tema ümberpaigutamist süüdimõistetute eluhoone neljandasse sektsiooni, kus ta varasemalt paiknes.

Kohtu seisukoht

5. Esmalt võtab kohus seisukoha kaebuse lubatavuse osas (I), seejärel hindab esialgse õiguskaitse taotluse lubatavust (II). I

3-20-1929

6. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-le 8 kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

7. Kaebuse kohaselt taotleb kaebaja ümberehitatud kambrites nr 171 ja nr 172 tema hoidmise keelamist, kuna kambrid ei vasta nõuetele. Kaebajal tekib õhupuudus ja on väga palav. Eelnevast tuleneb, et kaebaja esitas kohtule keelamisnõude kooskõlas HKMS § 37 lg 2 p-ga 3. Kohtupraktikas on leitud, et kohustuslik kohtueelne menetlus ei pea olema läbitud vaid tuvastusnõude esitamise korral (HKMS § 37 lg 2 p 6), kõikide ülejäänud nõuete osas, mis on võimalik esitada halduskohtule (HKMS § 37 lg 2 p-d 1-5) tuleb kaebajal eelnevalt pöörduda vangla poole kas vaidega või kahjunõudega vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-te 1 ja 8 alusel.

8. Kohus tegi kindlaks, et kaebaja on esitanud 06.10.2020 Tartu Vanglale vaide, milles taotles muu hulgas 24.09.2020 käskkirja nr 2-20/1-2/345 kehtetuks tunnistamist ja tema ümberpaigutamist sektorisse, kus ta viibis enne täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Samas vanglale esitatud vaide põhjenduses avaldab kaebaja mittenõustumist 24.09.2020 käskkirjaga nr 2-20/1-2/345 ja vangla poolt tuvastatud asjaoludega, mis olid kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks. Vaides ei ole mitte ühtegi sõna sellest, et kambri nr 171 või kambri nr 172 tingimused ei vasta nõuetele või kaebajal on tekkinud nendes kambrites õhupuudus, palavus jne. Seega nõuab kaebaja vaides ümberpaigutamist pelgalt 24.09.2020 käskkirja nr 2-20/1-2/345 õigusvastasuse tõttu, kuid mitte selle tõttu, et kambritingimused ei vasta nõuetele.

9. Eelnevat arvestades asub kohus seisukohale, et keelamiskaebuse alus erineb vanglale esitatud vaide alusest. Sellest tulenevalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et hetkeseisuga oleks kaebajal keelamiskaebuse esitamise osas läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. Isegi kui kaebuse ja vaide esitamise alused oleksid sarnased, oleks keelamiskaebus ennatlik. Kuna kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt HKMS § 47 lg-le 1 ja VangS § 11 lg-le 5, ei ole keelamiskaebus lubatud.

10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 4, tagastab kohus keelamiskaebuse selle esitajale läbivaatamatult. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

II

11. Kaebaja esitas kohtule koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotles tema ümberpaigutamist nõuetele vastavasse kambrisse.

12. HKMS § 249 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et esialgse õiguskaitse taotluse on võimalik esitada kohtule nii vaidemenetluse ajal, koos kaebusega või peale kaebuse esitamist. Kohus märgib, et tõlgendab esialgse õiguskaitse taotluse eset lahtudes keelamiskaebuses esitatud faktilistest

3-20-1929

asjaoludest. Kohtul puudub võimalus tõlgendada kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust teisiti, kuna taotlus on esitatud koos kaebusega ja taotluses ei ole eraldi välja toodud faktilisi põhjendusi. Kohus tuvastas, et kaebaja ei ole taotlenud vaidemenetluse käigus enda ümberpaigutamist teise kambrisse põhjusel, et kamber kus ta viibib ei vasta nõuetele. Sel põhjusel tagastas kohus kaebaja keelamiskaebuse. Kuna hetkel puudub esialgse õiguskaitse taotluses esitatud faktiliste asjaolude osas vaidemenetlus või halduskohtumenetlus, ei ole esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubataud.

13. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse vastavalt HKMS § 55 lg-le 2 läbi vaatamata. Esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse uue taotlusega vastavalt HKMS § 55 lg-le 3.

/allkirjastatud digitaalselt/