1-20-4207/31 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

25. september 2020.a Tartu, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-20-4207 (19278001626)

Kohtunik

Heli Sillaots

Kohtuistungi sekretär

Jane Oidsalu

Kriminaalasi

16.06.2020 saabus kohtusse

üldkorras menetluses

Eelistung ja kohtu alla andmine

Kohtuistung

Mart Laaber süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 274

lg 1 järgi

lühimenetluses

09.07.2020 – eelistungil esitati lühimenetluse taotlus ja

läks lühimenetlusse

25. septembril 2020.a

Ringkonnaprokurör

Kannatanud

Süüdistatava kaitsja

Tatjana Tamm

K.L, A.P. – tsiviilhagi ei esitanud

Karin Ploom – asenduskaitsjana riigi õigusabi korras

Süüdistatav

MART LAABER

isikukood 36804062759

elukoht XXX

XXX, emakeel XXX

XXX, XX, XXX, XXX

kriminaalkorras karistatud, tõkendita

13.03.2020

vabanes

vanglast

viimase

karistuse

kandmiselt, kantud sai 4 kuud 14 päeva vangistust

09.07.2020 esitas taotluse lühimenetluse kohaldamiseks

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Mart Laaber KarS § 274 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud

vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 9 kuud vangistust 1/3 võrra, s.o 3 (kolme) kuu vangistuse

võrra ja mõista Mart Laaberile karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 73 lg 1, 3 alusel ei pöörata 6 kuud vangistust Mart Laaberi suhtes täielikult täitmisele,

kui Mart Laaber ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu katseaja kestel toime uut tahtlikku

kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg - 1 aasta 6 kuud - kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o

25.09.2020.a.

KrMS § 180 lg 1 alusel jätta süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud Mart

Laaberi kanda.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Mart Laaberilt riigituludesse menetluskuluna kokku

1167.60€ (üks tuhat ükssada kuuskümmend seitse eurot kuuskümmend senti), milline summa

koosneb järgmistest kuludest:



291.60€ riigi õigusabi kulu kohtumenetluses (KrMS § 175 lg 1 p 4),



876 € sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2).

Menetluskulu 1167.60€ tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga

99920700041052 ühele järgmistest kontonumbritest:



SEB PANK EE351010052031000004,



SWEDBANK EE502200221014193355,



LUMINOR BANK EE401700017002872300;

selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-20-4207, menetluskulu 25.09.2020.a Tartu Maakohtu

Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“.

KrMS § 180 lg 3 alusel, tagamaks XXX Mart Laaberile tulevikuks paremaid

resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada menetluskulu 1167.60€ tasuda ositi –

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu vältel iga kuu viimaseks

kuupäevaks vähemalt 97.30€ (üheksakümmend seitse eurot kolmkümmend senti) kuni

menetluskulu täieliku tasumiseni.

Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2,

KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga –

menetluskulu ositi 12 kuu vältel tasumata jätmisel nõutakse võlgnevus sisse

täitemenetluse korras. Kohtutäituri kaudu võlgnevuse sissenõudmisel tuleb võlgnikul

kanda ka täitemenetlusega kaasnev kulu.

Süüdistatava Mart Laaberi kaitsja vandeadvokaat Karin Ploomi 25.09.2020.a taotluste

alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo

Lindeberg kasuks 291.60€ (kakssada üheksakümmend üks eurot kuuskümmend senti, sellest

käibemaks on 48.60€) advokaat Karin Ploomi süüdistatava Mart Laaberi kaitsjana riigi

õigusabi korras kohtumenetluses kriminaalasja üld- ja lühimenetluses osutatud õigusabi

eest.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde toimikusse Häirekeskusele

27.08.2019 tehtud kõne salvestis ühel CD-R plaadil (ümbrikus I köites lk 64, asitõendi

vaatlusprotokoll: I, lk 1).

Kohtuotsuse jõustumise järgselt jätta kriminaalasja juurde toimikusse kannatanute

andmed (asuvad ümbrikutes I köites lk 62, 63).

Kohtuotsus edastada prokurörile Tatjana Tammele, süüdistatavale Mart Laaberile, tema

kaitsjale Karin Ploomile ning kannatanutele K.L. (XXX) ja A.P. (XXX). Süüdistatavale

edastada kohtuotsus koos makseinfoga.

Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile.

Jõustunud kohtuotsus edastada pädevale riigiasutusele menetluskulu käsitlevas osas.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal KrMS § 318 lg 1 alusel

õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 3 p 2 alusel ei saa prokuratuur

apellatsiooni esitada lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS

15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud

kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui

üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise

soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus

olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt.

Tervikuna koostatakse kohtuotsus hiljemalt 09. oktoobriks 2020.a kella 15-ks juhul, kui pooled

ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas

apellatsiooniteatise KrMS § 319 lg 1 mõttes.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva

jooksul tervikotsuse teatavakstegemisest arvates.

Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse

pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, siis kohtuotsuse põhiosa KrMS § 315

lg 7 alusel ei koostata.

PÕHIOSA

Menetluse käik

Kriminaalasi Mart Laaberi süüdistuses KarS § 274 lg 1 järgi saabus kohtusse üldkorras

menetlemiseks 16.06.2020.a.

Süüdistusaktis on Mart Laaberile esitatud alljärgnev süüdistus.

Mart Laaberit süüdistatakse selles, et tema 27.08.2019 kella 22.21 paiku XXX püüdis

kasutada füüsilist vägivalda XXX A.P. suhtes, kes täitis oma ametiülesandeid XXX.

Füüsilise vägivalla kasutamise katse A.P. suhtes seisnes selles, et Mart Laaber püüdis

ukselingi küljest käega kinni hoidva A.P. kätt ukse küljest ära lüüa. Samaaegselt

ähvardas Mart Laaber tapmisega XXX K.L, kes täitis oma ametiülesandeid XXX, olles

määratud Mart Laaberi Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 28.01.2019 kohtuotsusega 1-

19-103 pandud kohustuse mitte tarvitada alkoholi kontrollijaks, ja XXX A.P, mis

seisnes selles, et ütles sõrmega K.L. ja A.P. osutades, et „ma tapan su ära“, „sa sured,

su XXX, su XXX“.

Mart Laaberi öeldut kuuldes tunnetasid K.L. ja A.P. ohtu oma elule ja tervisele ja neil

oli alust karta ähvarduse täideviimist, sest Mart Laaberi poolt öeldu oli detailne ja ta oli

agressiivselt käitunud ametnike suhtes.

Sellise tahtliku tegevusega pani Mart Laaber toime KarS § 274 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses nende

ametikohustuste täitmisega.

Mart Laaberi asenduskaitsja vandeadvokaat Karin Ploom esitas kaitseakti 06.07.2020.a,

vaieldes selles süüdistusele täies ulatuses vastu (II, 23-28).

Kohtueelses menetluses määrati 24.04.2020.a kahtlustatavale Mart Laaberile riigi õigusabi

osutamine (I, 48) ja 24.04.2020 määras Eesti Advokatuur Mart Laaberile kaitsjaks riigi õigusabi

osutamise korras vandeadvokaat Keijo Lindebergi (I, 49). 27.04.2020.a teatas Eesti Advokatuur

kohtueelsele menetlejale, et advokaat Keijo Lindeberg on määranud endale asendajaks

advokaadi Karin Ploom (I, 51). Sellele järgnevalt ongi kriminaalasja menetluses Mart Laaberi

kaitsjana osalenud vandeadvokaat Karin Ploom.

09.07.2020.a eelistungil (II, 30-33), kui kohus oli selgitanud süüdistatavale tema õigusi ja

kohustusi ning erinevaid menetlusliike ja nende eripära, valis süüdistatav menetlusliigiks

lühimenetluse ja esitas kohtule kirjaliku taotluse kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluse

korras (II, 29). Prokurör ja kaitsja nõustusid kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning

prokurör esitas eelistungil kohtule kohtueelset menetlust kajastava kriminaalasja toimiku ja

kohus määras kriminaalasja edasiselt menetleda lühimenetluses.

09.07.2020.a andis kohus Mart Laaberi süüdistuses KarS § 274 lg 1 järgi kohtu alla ja määras

kriminaalasja menetleda kohtuistungil 25.09.2020.a lühimenetluses (II, 34-36).

25.09.2020.a kohtuistung toimus ja seda peeti lühimenetluses (II, 58-68). Süüdistatav jäi

lühimenetluse kohaldamise taotluse juurde ja enda ülekuulamist ei taotlenud (II, 59) ning

25.09.2020.a kohtuistungil süüdistatavat üle ka ei kuulatud.

Prokurör jäi 25.09.2020.a istungil süüdistuse juurde ja taotles Mart Laaberi suhtes süüdimõistva

kohtuotsuse tegemist ja tema KarS § 274 lg 1 järgi karistamist 9 kuu vangistusega, millist

karistust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3, s.o 3 kuu vangistuse võrra ning karistuseks

M.Laaberile mõista 6 kuud vangistust, mis tuleb M.Laaberil kinnipidamisasutuses reaalselt

ära kanda, 6 kuu vangistuse kandmise algust lugeda M.Laaberi kinnipidamisasutusse

saabumisest.

Kaitsja vaidlustas 25.09.2020.a kohtuistungil süüdistust täies ulatuses, taotledes Mart Laaberi

õigeksmõistmist.

Süüdistatavale oli 25.09.2020.a kohtuistungil süüdistus arusaadav ja selle järgi ta ennast süüdi

ei tunnistanud (II, 59). Viimases sõnas oli M.Laaber kriminaalhooldusametnike suhtes

halvustaval seisukohal (II, 66).

Kohtu seisukoht

Kohus, olles hinnanud asjas olevaid tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et Mart Laaberi

süü talle esitatud süüdistuses KarS § 274 lg 1 järgi on põhjendatud ja tõendatud

kriminaalhooldusametnike K.L. ja A.P. ning nende XXX ja XXX ähvardamises. Ülejäänud

süüdistuse osa, mis käsitleb füüsilise vägivalla kasutamise katset kriminaalhooldusametniku

A.P. suhtes, s.o Mart Laaberi püüdlust ukselingi küljest käega kinni hoidva A.P. kätt ukse

küljest ära lüüa, pole põhjendatud kuriteona käsitleda, kuna füüsilist valu ning tervisekahjustust

sellega kriminaalhooldusametnikule A.P. tema enda ütlustest nähtuvalt ei põhjustatud ning

tõenditest nähtuvalt polnud M.Laaberil eesmärki füüsilist valu ning tervisekahjustust

kriminaalhooldusametnikule A.P. põhjustada, vaid ta püüdis saada A.P. kätt oma korteri

ukselingi küljest lahti, et tõrjuda kriminaalhooldusametnikud enda korterist välja. See nähtub

ka M.Laaberi ütlustest, et püüdis tõrjuda alkokontrolli tegema tulnud mehe ja naise oma

korterist välja ning püüdis ust kinni tõmmata (I; 17). Kriminaalasjas olemasolevatest tõenditest,

millised on kajastatud alljärgnevalt (kannatanute A.P. ja K.L. ütlused, erakorraline ettekanne,

tunnistaja E.J. ütlused, kahtlustatava Mart Laaberi ütlused), ei nähtu kohtu hinnangul Mart

Laaberil tahtluse olemasolu kriminaalhooldusametnikule A.P. füüsilise valu ning

tervisekahjustus/t/e põhjustamiseks. M.Laaber küll tõusis püsti, vehkis kätega, rääkis kaklema

hakkamisest, püüdis A.P. käest kinni võtta ja teise käega lüüa, millise löögi A.P. tõrjus ja lasi

seepeale M.Laaberile gaasi näkku, kuid Mart Laaberi käitumisest nähtus seejuures üks eesmärk,

ajada juba esiku suunas taandunud kriminaalhooldusametnikud enda elukohast välja.

Tahtnuks M.Laaber tõe poolest A.P. füüsilist valu ning tervisekahjustust või tervisekahjustusi

põhjustada, saanuks sellekohase soovi korral rakendada palju jõulisemaid meetmeid, nagu

mõne esemega, kasvõi peaaegu tühja viinapudeliga A.P. vastu kätt või pead lüüa, raskete

esemetega või terariistadega kriminaalhooldusametnikku pilduda jmt, millise tegevusega

kindlasti kaasnenuks ka füüsilise valu põhjustamine A.P. ning raskemal juhul ka

terviskahjustus/t/e tekitamine A.P. (näiteks hematoomid, labakäe või pea põrutus, sõrmeluude

murrud,

veristevad

haavad

jmt).

M.Laaber

selliseid

jõulisi

meetmeid

kriminaalhooldusametnike suhtes ei kasutanud. Neil asjaoludel kohus selles süüdistuse osas,

mis käsitleb füüsilise vägivalla kasutamise katset kriminaalhooldusametniku A.P. suhtes, Mart

Laaberi suhtes süüdimõistvat kohtuotsust ei tee.

28.01.2019.a kohtuotsuse alusel kriminaalhooldusel viibimine

28.01.2019.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega (I, 20-22) ja karistusregistri

teatisega (I, 18-19, 44-45) on tõendatud, et Mart Laaberil lasus alates 13.02.2019.a 237 tunni

üldkasuliku töö tegemise kohustus ja ühtlasi ka kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete

täitmise kohustus tähtajaga 1 aasta 6 kuud otsuse jõustumisest arvates.

28.01.2019.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusega

(I, 20-22) karistati Mart Laaberit KarS § 121 lg 2 p 2 järgi oma XXX suhtes 10.06.2018.a

füüsilise vägivalla tarvitamise eest, s.o XXX taburetiga vastu pead löömise eest 6 kuu

vangistusega. Taburetiga vastu pead löömisega põhjustas Mart Laaber XXX füüsilist valu ja

lahtise haava (I, 21). KarS § 68 lg 1 alusel loeti Mart Laaberi eelvangistuses 11.-13.06.2018.a

viibitud 3 päeva karistusaja hulka ja karistusest jäi kanda 5 kuud 27 päeva vangistust.

Elukaaslase suhtes 10.06.2018.a füüsilise vägivalla tarvitamise ajal oli Mart Laaber

kriminaalasjas nr 1-17-11067 KarS § 216 lg 1 järgi tehtud süüdimõistva 11.12.2017.a Tartu

Maakohtu kohtuotsuse alusel 1-aastasel katseajal alates 11.12.2017-10.12.2018 (I, 18-19, 44-

45). 11.12.2017.a kohtuotsusega karistati Mart Laaberit KarS § 216 lg 1 järgi 2 kuu

vangistusega, kuid seda KarS § 73 lg 1,3 alusel tingimisi 1-aastase katseajaga. KarS § 78 p 1

kohaselt algas 1-aastane katseaeg 11.12.2017.a.

Seoses 1-aastase katseaja kestel uue kuriteo toimepanemisega suurendati Mart Laaberile

kriminaalasjas nr 1-19-103 28.01.2019.a kohtuotsusega KarS § 121 lg 2 p 2 järgi karistuseks

mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 5 kuud 27 päeva vangistust KarS § 73 lg 4 ja KarS

§ 65 lg 2 alusel 11.12.2017.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa,

s.o 2 kuu vangistuse võrra ja mõisteti Mart Laaberile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis

7 kuud 27 päeva vangistust, mis KarS § 73 lg 4 ja KarS § 69 lg 1,3 alusel asendati 237 tunni

üldkasuliku tööga. 28.01.2019.a kohtuotsuse kohaselt lasus Mart Laaberil üldkasuliku töö

tegemisel KarS § 69 lg 4 alusel kohustus täita järgmisi kriminaalhoolduse nõudeid:

1. KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:



elada kohtu määratud alalises elukohas – XXX (tel nr XXX) (punkt 1);



ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele (punkt 2);



alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta (punkt 3);



saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks (punkt 4);



saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks

(punkt 5);



saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks (punkt 6);

2. KarS § 75 lg 2 punktis 2 sätestatud kohustust – mitte tarvitada alkoholi;

3. KarS § 75 lõike 4 alusel võetud kohustust – alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 1 (ühe)

kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“

raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks ja nõustamiseks ning läbida hindamine.

Karistusregistri teatiselt (I, 18-19, 44-45) nähtuvalt jõustus 28.01.2019.a kohtuotsus

13.02.2019.a. Kohtuotsuse jõustumisest, s.o alates 13.02.2019.a tuli Mart Laaberil 1 aasta

6 kuu vältel ära teha 237 tundi üldkasulikku tööd ja täita sellel ajal talle 28.01.2019.a

kohtuotsusega pandud kriminaalhoolduse nõudeid. Kuna 28.01.2019.a kohtuotsus tehti

kokkuleppemenetluses, siis oli Mart Laaber nõustunud nii vangistuse asendamisega

üldkasuliku tööga kui ka selle tegemise ajal kokkuleppes kokku lepitud ja kohtuotsuses

kajastatud kriminaalhoolduse nõuete täitmise kohustusega.

Kriminaalhooldusametnik on XXX

Alljärgnevatest sätetest nähtub kogumis, et Justiitsministeeriumi valitsemisalas asuvatel

vanglate kriminaalhooldusosakondade kriminaalhooldusametnikel on avaliku võimu ülesanded

ning nad on võimuesindajad, kellel on muuhulgas õigus ja ka kohustus kontrollida

kriminaalhooldusalust ning tuvastada alkoholi tarvitamine.

KrMS § 419 kohaselt kuulub üldkasuliku töö ja kriminaalhoolduse kohaldamine süüdimõistetu

elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna pädevusse.

KrMS § 419 lg 1 kohaselt saadetakse kohtuotsus üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks

süüdimõistetu elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale.

KrMS § 419 lg 2 kohaselt määrab kohtuotsuse saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja

süüdimõistetule kriminaalhooldaja, kelle ülesanne on kontrollida üldkasuliku töö tegemist ning

valvata kohtulahendis märgitud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise järele.

Kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 37¹ kohaselt on kriminaalhooldusosakonnad alates

01.06.2008 vanglate koosseisus.

Vangistusseaduse (VangS) § 105 lg 1 kohaselt on vangla Justiitsministeeriumi valitsemisalas

olev valitsusasutus.

VangS § 105¹ lg 1 kohaselt on vanglateenistuse ülesanne vangistuse ja eelvangistuse

täideviimine ning kriminaalhoolduse ja karistusjärgse käitumiskontrolli korraldamine.

Tartu Vangla põhimääruse § 1 lg 1 kohaselt on Tartu Vangla Justiitsministeeriumi

valitsemisalas olev valitsusasutus, mis viib täide vabadusekaotust ja eelvangistust ning

korraldab kriminaalhooldust.

Tartu Vangla põhimääruse § 6 lg 2 p 7 kohaselt on Tartu Vangla üheks osakonnaks

kriminaalhooldusosakond.

Tartu Vangla põhimääruse § 15¹ kohaselt on kriminaalhooldusosakonna põhiülesanne valvata

kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu poolt pandud kohustuste täitmise järele ning

soodustada kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma

kuritegude toimepanemisest (jõustus 01.06.2008).

Tartu Vangla põhimääruse §-s 2 on kajastatud vangla ülesanded ja nendeks on teiste hulgas ka

korraldada kriminaalhooldust (punkt 1²), suunata kriminaalhooldusalused õiguskuulekale

käitumisele (punkt 2), kavandada kriminaalhooldusaluse karistuse täideviimine (punkt 2¹).

KrHS § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise

ja

temale

kohtu

poolt

pandud

kohustuste

täitmise

järele

ning

soodustatakse

kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude

toimepanemisest.

KrHS

§

lg

kohaselt

on

kriminaalhooldaja

kriminaalhooldusametnik

ja

kriminaalhooldusabiline.

KrHS § 3 lg 3 kohaselt on vangla direktori pädevuses anda kriminaalhoolduse ülesandeid lisaks

kriminaalhooldajale ka teistele vangla teenistuses olevatele isikutele, kes vastavad

kriminaalhooldajale esitatavatele nõuetele.

KrHS § 25 kohaselt nimetab kriminaalhooldusosakonna juhataja kriminaalhooldusosakonda

täitmisele saadetud kohtulahendi alusel kriminaalhooldusalusele konkreetse kriminaalhooldaja,

lähtudes nimetatava spetsialiseerumisest ja töökoormusest. Võimaluse korral teostab

kriminaalhooldust kriminaalhooldusametnik, kes koostas kohtueelse ettekande.

KrHS § 26 lg 1 p 1 kohaselt valvab kriminaalhooldaja kriminaalhoolduse teostamise käigus

kohtuotsuses märgitud kohustuste täitmise järele, abistab ja nõustab kriminaalhooldusalust

nimetatud kohustuste täitmisel ning osutab talle sotsiaalset kohanemist soodustavat abi.

Kriminaalhooldusalusele keelatud aine tarvitamise kontrollimine on sätestatud KrHS §-s 26¹.

KrHS § 26¹ lõikes 1 on sätestatud, et kui kohus on määranud kriminaalhooldusalusele kohustuse

mitte tarvitada alkoholi, on kriminaalhooldajal õigus kontrollida kriminaalhooldusalust ning

tuvastada alkoholi tarvitamine. Alkoholi tarvitamise tuvastamisel lähtutakse korrakaitseseaduse

§-des 38–41 sätestatud korrast.

KrHS § 26¹ lõikes 2 on sätestatud, et kui kriminaalhooldusametnik ei pea vajalikuks muude

andmete kogumist ja kriminaalhooldusalune ei nõua alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres

või väljahingatavas õhus või narkootikumide tarvitamise tuvastamist verest või bioloogilisest

vedelikust võetud prooviga, võib piirduda indikaatorvahendi kasutamisega ning isikul esinevate

alkoholi tarvitamise tunnuste kirjeldusega.

KrHS § 26¹ lõikes 3 sätestatu kohaselt koostab kriminaalhooldusametnik indikaatorvahendi

kasutamise ning isikul alkoholi tarvitamise tunnuste esinemise või puudumise kohta protokolli.

Indikaatorvahendi

kasutamise

ning

kriminaalhooldusalusel

esinenud

alkoholi

või

narkootikumide tarvitamisele viitavate tunnuste protokolli vormi kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

06.01.2013.a jõustunud Justiitsministri 31.12.2012.a määrusega nr 67 Indikaatorvahendi

kasutamise ning kriminaalhooldusalusel esinenud alkoholi või narkootikumide tarvitamisele

viitavate tunnuste protokolli vormi kehtestamine kehtestati selle määruse lisaks olev

indikaatorvahendi

kasutamise

ning

kriminaalhooldusalusel

esinenud

alkoholi

või

narkootikumide tarvitamisele viitavate tunnuste protokolli vorm.

KrHS § 26¹ lõikes 4 on sätestatud, et kui kriminaalhooldusalune nõuab alkoholisisalduse

kindaksmääramist

veres

või

bioloogilisest

vedelikust

võetud

prooviga,

peab

kriminaalhooldusalune hüvitama vere- või bioloogilise vedeliku proovi (edaspidi proov)

võtmise, säilitamise ja edastamise ning uuringu tegemisega kaasnenud kulutused, välja arvatud

juhul, kui proov on negatiivne. Sel juhul kannab kulud vangla.

KrHS § 26¹ lõikes 5 on sätestatud, et kui proov võetakse tervishoiuteenuse osutaja juures,

korraldab kriminaalhooldaja või vangla võetud proovi toimetamise riiklikku ekspertiisiasutusse

uuringu tegemiseks ja alkoholi või narkootikumide tarvitamise tuvastamiseks.

KrHS § 26¹ lõikes 6 on sätestatud, et kui kriminaalhooldusalune keeldub indikaatorvahendiga

kontrollist,

proovi

andmiseks

tervishoiuteenuse

osutaja

juurde

minekust,

samuti

tervishoiuteenuse osutaja juures proovi andmisest, on tegemist kriminaalhooldaja kontrollile

mitteallumisega. Sellisel juhul loeb kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse tegevuse

karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3 kohaseks kontrollinõude rikkumiseks.

KrHS § 26¹ lõike 1 viimases lauses on sätestatud, et alkoholi tarvitamise tuvastamisel lähtutakse

korrakaitseseaduse (KorS) §-des 38–41 sätestatud korrast.

KrHS § 26¹ lõikes 1 ja KorS § 38 lõikes 4 on sätestatud, et kui isik keeldub väljahingatavas

õhus alkoholi sisaldumise kontrollimisest indikaatorvahendiga, selgitatakse talle, et keeldumise

korral tuvastatakse alkoholjoove kohustuslikus korras tõendusliku alkomeetri või vereproovi

uuringuga. Kui isik keeldub alkoholijoobe tuvastamisest tõendusliku alkomeetriga, selgitatakse

talle, et keeldumise korral tuvastatakse alkoholjoove vereproovi uuringuga.

KrHS § 26¹ lg 1 ja KorS § 38 lg 1 alusel võib KorS § 38 lõikes 4 sätestatud toimingud juhul,

kui

isik

keeldub

väljahingatavas

õhus

alkoholi

sisaldumise

kontrollimisest

indikaatorvahendiga, teha ka politsei.

Mart Laaber ei allunud oma elukohas kriminaalhooldaja kontrollile, kuid politsei saabudes oli

kontrolliga nõus

Käesolevas kriminaalasjas on nii kannatanute K.L. (I, 3-4) ja A.P. (I, 12-13) ütlustega kui ka

tunnistaja E.J. ütlustega (I, 57-58), 06.09.2019.a erakorralises ettekandes kajastatuga (I, 23-

26), 25.09.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist (I, 1) ja selle juurde kuuluvalt helisalvestiselt (I,

64: telefonikõne salvestis CD plaadil) ning politsei 27.08.2019.a teenistuslehelt (I, 2) ja politsei

04.09.019.a

vastuskirjast

(I,

36)

nähtuvaga

kogumis

tõendatud,

et

esialgu

kriminaalhooldusalune Mart Laaber 27.08.2019.a keelduski väljahingatavas õhus alkoholi

sisaldumise

kontrollimisest

indikaatorvahendiga,

kuid

kui

kriminaalhooldaja

K.L.

häirekeskusele tehtud abikõne peale saabus Mart Laaberi elukohta politsei, siis Mart Laaber

taltus ja nõustus indikaatorvahendisse puhuma, mille kohta tema kriminaalhooldusametnik

K.L. koostas Justiitsministri 31.12.2012.a määrusega nr 67 (jõustunud 06.01.2013) kehtestatud

alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli (I, 30), millele aga Mart Laaber enda seisundi tõttu

(kolme peale ära joodud peaaegu üks liiter viina) polnud võimeline alla kirjutama (I, 30

pöördel).

K.L. ja A.P. on kriminaalhooldusametnikud

Kannatanute K.L. (I, 3-4) ja A.P. (I, 12-13) ütlustega on tõendatud, et nad olid 27.08.2019.a

kriminaalhooldusametnikena kriminaalhooldusaluse Mart Laaberi elukohas viimase suhtes

alkoholi tarvitamise kontrolli teostamas. Mõlema kannatanu ülekuulamisprotokollides (I, 3-4,

12-13) kajastatud isikuandmetest nähtuvalt on nad Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnas

tööl XXX ena. K.L. ütluste kohaselt on ta kriminaalhooldusosakonnas töötanud alates

26.05.2018.a (I, 4 pöördel). Sama info nähtub ka Tartu Vangla elektroonselt kodulehelt

kontaktandmete alt, kus on kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse all kajastatud teiste

hulgas K.L. ja A.P. nimed ja nende mõlema ametikohaks on kajastatud XXX.

Erakorraline ettekanne

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse XXX K.L. poolt 06.09.2019.a

kriminaalhooldusaluse Mart Laaberi kohta koostatud erakorralise ettekandega (I, 23-26) on

tõendatud, et Mart Laaberi kriminaalhooldus algas 13.02.2019.a ja esmakohtumine Mart

Laaberiga toimus XX.XX.XXXX, mil kriminaalhooldusametnik tutvustas Mart Laaberile

õigusi ja kohustusi ning koostati üldine üldkasuliku töö ajakava ja talle tutvustati erinevaid

üldkasuliku töö tegemise kohti, misjärel Mart Laaber valis üldkasuliku töö tegemise kohaks

A.F.S.M, kuna sinna oli kõige mugavam bussiga sõita. XX.XX.XXXX registreerimisel esitas

Mart Laaber tõendi, et on käinud Tartu Ülikooli Kliinikumis alkoholi tarvitamise häire

diagnoosimisel. Erakorralises ettekandes kajastatu kohaselt ei olnud aga Mart Laaber

motiveeritud osalema alkoholiraviprogrammis „Kainem ja tervem Eesti“, kuna ei näinud endal

alkoholiprobleemi olemasolu. XX.XX.XXXX kohtumisel võttis XXX Mart Laaberilt seletuse

selle kohta, miks Mart Laaber tarvitas 06.07.2019 alkoholi.

Erakorralisele ettekandele on lisatud:



politsei 12.07.2019.a teatis kriminaalhooldusosakonnale, millest nähtuvalt toodi Tartu

arestimajja 06.07.2019.a kainenema kriminaalhooldusalune Mart Laaber (I, 26);



politsei 30.07.2019.a vastuskiri Tartu Vangla XXX (I, 27), mille kohaselt on politseil

ajavahemikul 13.02.-29.07.2019 Mart Laaberiga seoses registreeritud juhtumid

29.05.2019, 05.07.2019, 13.07.2019:

29.05.2019 – teataja arvates aadressil XXX, üheks kaklejaks Mart Laaber, patrull sõitis

kohale, rikkumist ei tuvastanud, keegi politsei abi ei vajanud

05.07.2019 - teataja sõnul tema korteris aadressil XXX kaklevad naabrid, nimesid ei

tea, vaja kiirabi, avaldajal pea lõhki, teadvusel; patrull tuvastas, et joomaseltskond

omavahel tülli läinud, Mart Laaber agressiivne ja läks kallale teatajale (lõi vastu kätt)

ning oma elukaaslasele, politsei saabudes püüdis ka neid rünnata; agressiivsed Mart

Laaber ja tema elukaaslane toimetatud kainenema; mehe kinnipidamisel teataja ehmus,

joobest tingituna kaotas tasakaalu ja kukkus vastu kappi, kuklas kriim, millest ka

kiirabivajadus, kohale jõudnud kiirabi abist avaldaja keeldus, Mart Laaberi XXX

vigastusi polnud, XXX ei mäleta suurt midagi, kuid väidab, et mingit vägivalda pole;

Mart Laaberi sõnul tekkis tal tüli naabritega korteri pärast, lisatud indikaatorvahendi

kasutamise protokoll (I, 27, 28), millest nähtuvalt Mart Laaberi väljahingatavas õhus

tuvastati 06.07.2019.a kell 01:35 alkoholi 0,97 mg/l (I, 28), millise protokolli on

kontrollile allutatud isikuna märkusteta allkirjastanud ka Mart Laaber (I, 28)

13.07.2019 – aadressil XXX teataja Mart Laaber uurib, kas XXX on siia helistanud;

kõne käigus selgus, et XXX on alkoholi tarvitanud ning on sõnaline konflikt; samuti

tuleb välja, et politsei on varasemalt nende juures käinud; mees ei soovi juhtunust eriti

rääkida ning ütleb, et praegu abi ei ole vaja; kui XXX läheneb, siis on kõnes kuulda,

et mees palub XXX mitte läheneda; võetud infoks



kriminaalhooldusaluse Mart Laaberi 05.08.2019.a seletus 06.07.2019.a alkoholi

tarvitamise kohta (I, 29), millest nähtub, et Mart Laaber ostis korteri üles korrusele,

naaber kutsus külla, et tähistada, XXX võtsid pudeli ära, ise ei võtnud, tahtsivad veel,

tõi ja hakkas ise ka (I, 29)



27.08.2019.a alkoholi või narkootikumide tarvitamise protokoll (I, 30) – Tartu Vangla

XXX K.L. tuvastas 27.08.2019.a kella 22:45 ajal indikaatorvahendiga

kriminaalhooldusaluse Mart Laaberi väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 1,685

mg/l (I, 30)



kriminaalhooldusaluse Mart Laaberi 30.08.2019.a seletus 27.08.2019.a agressiivse

käitumise kohta (I, 31), millest nähtub, et Mart Laaber võtab õigeks sõnades agressiivse

oleku, tuues põhjuseks, et tõrjus isikuid korterist välja (I, 31)



kriminaalhooldusaluse Mart Laaberi 30.08.2019.a seletus 27.08.2019.a alkoholi

tarvitamise kohta (I, 32), millest nähtub, et Mart Laaber tegi naabritele alkoholi välja

seoses korteri koristamisel osutatud abiga, samas tarbis ka ise alkoholi (I, 32)



SA Tartu Ülikooli Kliinikumi 02.09.2019.a vastuskiri Tartu Vangla XXX (I, 33),

millest nähtub, et Mart Laaber ei ole alates 13.02.2019.a kuni käesoleva ajani

pöördunud SA Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda (I, 33)



SA Tartu Kiirabi 02.09.2019.a vastuskiri Tartu Vangla XXX (I, 34), millega

edastatakse Mart Laaberi kohta kiirabikaardi koopia (I, 35), millest nähtuvalt on teataja

28.08.2019.a kell 09:58 teatanud kiirabile silmanägemise häiritusest, silmad valutavad

ja kipitavad, loputas nägu mingi vedelikuga ja tekkis kipitamine ja ei tea, mis see võiks

olla; väljasõidu korraldus kell 10:03, väljasõit kell 10:05; kell 10:08 teataja avaldab, et

nägu õhetab, silmi avada ei saa; kell 10:20 teataja küsib, kaugel kiirabi on; kell 10:24

kiirabi kohal; kiirabikaardil patsiendi Mart Laaberi kohta kajastatud: kaebuseks, et

nägu ja silmad kipitavad ning väidab, et pesi nägu veega, mida võttis õues ämbrist või

kausist; patsient ise ei tea, kust võttis, kuna on joobes; hiljem selgus, et ei oli joonud

alkoholi. Kiirabi hinnang: silmanägemine on korras, isikul joove, teadvus selge,

diagnoosiks ärritav kontaktdermatiit; isikut ei hospitaliseeritud, kuna see ei olnud

vajalik (I, 35)



politsei 04.09.2019.a vastuskiri Tartu Vangla XXX (I, 36), mille kohaselt on politseil

ajavahemikul 03.07.-29.08.2019 Mart Laaberiga seoses registreeritud juhtumid

05.07.2019 ja 27.08.2019.

05.07.2019 - aadressil XXX kaklevad mees ja XXX; patrullpolitseiniku saabudes

selgus, et Mart Laaber on agressiivne ja läks kallale teatajale (lõi vastu kätt) ning oma

XXX, politsei saabudes püüdis ka neid rünnata; agressiivne Mart Laaber toimetatud

kainenema; lisatud 06.07.2019.a indikaatorvahendi kasutamise protokoll (I, 37),

millest nähtuvalt Mart Laaberi väljahingatavas õhus tuvastati 06.07.2019.a kell 01:35

alkoholi 0,97 mg/l (I, 28), millise protokolli on kontrollile allutatud isikuna märkusteta

allkirjastanud ka Mart Laaber (I, 28)

27.08.2019 – XXX tegi hoolealusele Mart Laaberile koduvisiiti aadressil XXX, kuna

isikul on alkoholi tarvitamise keeld; alkoholijoobe tuvastamisel muutus Mart Laaber

agressiivseks ning püüdis rünnata, kriminaalhooldusametnik kasutas enesekaitseks

gaasi; patrullpolitseinike saabudes Mart Laaber taltus ja ametnikud said joobe

tuvastada; patrull tuvastas Mart Laaberil alkoholijoobe 1,68mg/l kohta (I, 36)

Erakorralises ettekandes (I, 23-26) kajastatuga on tõendatud, et enne süüdistuses kajastatud

aega, s.o enne 27.08.2019.a olid kriminaalhooldusalune Mart Laaber ja XXX K.L.

registreerimiste käigus vahetult näost-näkku kohtunud kolmel korral: 25.02.2019.a,

26.03.2019.a ja 05.08.2019.a.

Erakorralisest ettekandest nähtub Mart Laaberi alkoholilembus ja agressiivsus.

Erakorralises ettekandes (I, 23-26) ja sellele lisatus (I, 27,36) kajastatuga on tõendatud, et

05.07.2019 sai politsei väljakutse M.Laaberi korteris kakluse ja kiirabi vajaduse kohta, kohal

käinud patrull tuvastas, et seltskond oli omavahel tülli läinud, Mart Laaber agressiivne, läks

kallale politseile teatajale ja oma XXX, politsei saabudes püüdis politseid rünnata, agressiivne

Mart Laaber toimetati kainenema, M.Laaberil tuvastati joove 0,97 mg/l.

Erakorralises ettekandes (I, 23-26) ja sellele lisatus (I, 29) kajastatuga on tõendatud, et

M.Laaber kirjutas kriminaalhooldusametnikule 05.08.2019.a registreerimisel seletuse, miks ta

06.07.2019.a alkoholi tarvitas: „Ostsin korteri üles korrusele naaber kutsus külla, et tähistada.

XXX võtsivad pudeli ära mina ei võtnud tahtsivad veel ma tõin ja hakkasin ise ka“.

Erakorralises ettekandes (I, 23-26) kajastatuga on tõendatud, et kriminaalhooldusametnik K.L.

tutvustas Mart Laaberile tema õigusi ja kohustusi 25.02.2019.a ning 05.08.2019.a

registreerimisel küsis Mart Laaberilt ka seletuse, miks M.Laaber rikkus 06.07.2019.a alkoholi

tarvitamise keeldu, millise Mart Laaber ka andis. Neil asjaoludel pole kohtul kahtlust selles, et

Mart Laaber oli süüdistuses kajastatud ajal, s.o 27.08.2019.a igakülgselt teadlik talle

kohtuotsusega pandud alkoholi tarvitamise keelust.

Lisaks kannatanute K.L. (I, 3-4) ja A.P. (I, 12-13) ütlustele on asjaolu, et nad olid 27.08.2019.a

XXX Mart Laaberi elukohas viimase suhtes alkoholi tarvitamise kontrolli teostamas, leidnud

kajastamist ka 06.09.2019.a erakorralises ettekandes (I, 23-26).

Erakorralises ettekandes (I, 23-26) kajastatu kohaselt soovisid XXX A.P. ja K.L. 27.08.2019

õhtul kell 22.15 teostada kohustuse, mitte tarvitada alkoholi, kontrolli, mistõttu sõitsid Mart

Laaberi elukohta. Kui Mart Laaber sai teada, et ametnikud soovivad teda kontrollida, muutus

ta ärevaks. Kui A.P. palus hooldusalusel alkomeetrisse puhuda, tõukas isik ametniku käe koos

alkomeetriga hooga eemale ning lausus, et tema ei puhu. Ametnikud selgitasid hooldusalusele,

millised on tagajärjed, kui ta ei ole nõus kontrollile alluma. Seejärel ulatas A.P. hooldusalusele

taaskord alkomeetri, mille peale hooldusalune tõukas ametniku eemale, tegi ründavaid liigutusi

kätega ning tõusis toolilt püsti. Hooldusalune küsis ametnikelt: „Kas hakkame kaklema? Ma

võin kakelda küll“. K.L. helistas häirekeskusesse (kell 22.21) andes teada ärevast olukorrast.

Hooldusalune ei rahunenud, ähvardas ametnikke ja nende peresid tappa ning lähenes A.P.

kiirelt ja ründavalt. Mart Laaber tõukas A.P. kätega ja proovis tema käest haarata, A.P. hoiatas

veel kord, et kasutab gaasi, mille järel piserdas ametnik hooldusalusele gaasi näkku. Mõne aja

pärast saabus politsei, kes kaalus, kas toimetada isik arestikambrisse, kuid siis oli M.Laaber

nõus alkomeetrisse puhuma. Mart Laaberil tuvastati alkoholijoove väljahingatavas õhus 1,685

mg/l (Lisa 4). Politsei jättis hooldusaluse koju, sest isik lubas magama minna.

Kannatanu A.P. ütlused

Eeltooduga on kooskõlas kannatanu A.P. ütlused (I, 12-13). A.P. ütlustega on tõendatud, et nad

läksid koos XXX K.L. 27.08.2019.a kriminaalhooldusaluse Mart Laaberi koju teostama

kontrolli alkoholi tarvitamise keelu osas (I, 13), kohale jõudsid kell 22:15 ja nägid aknast, et

Mart Laaber istub köögis, kes kutsus nad koputamise peale sisse, sisenesid, Mart Laaber tundis

oma kriminaalhooldaja ära ja hakkas räuskama, et kriminaalhooldaja on tema elu ära rikkunud,

mispeale selgitasid Mart Laaberile tema juurde tuleku põhjust ja palus Mart Laaberil puhuda

alkomeetrisse, milleks viis oma käe koos alkomeetriga Mart Laaberi suu juurde, kuid Mart

Laaber lükkas käe koos alkomeetriga endast eemale, mispeale selgitasid talle uuesti olukorda

ja palusid uuesti alkomeetrisse puhuda, milleks pani alkomeetri uuesti Mart Laaberi huulte

juurde, aga Mart Laaber tõukas käe koos alkomeetriga minema, tõusis püsti ja küsis, kas tahad

kakelda, mispeale taganesid koos K.L. korterist välja maja trepikotta ja palus K.L. helistada

politseisse, mida K.L. ka tegi (I, 13). Vahepealsel ajal tõi K.L. autost gaasi, ise vestles seni

Mart Laaberiga, et tasuks ikka ära puhuda, et teeme kontrolli ära ja kõik (I, 13). Kannatanu A.P.

ütluste kohaselt lubas Mart Laaber nad ära tappa ning lubas, et ka XXX surma (I, 13). Mart

Laaber oli hästi vihane ja ütles talle, s.o A.P, ja K.L. sõrmega osutades: „ma tapan su ära“, endal

väga vihane pilk silmis ning lisaks ütles Mart Laaber, et ka nende mõlema XXX, misjärel

vaidlesid Mart Laaberiga tema õigustest ja kohustustest ning allumisest kriminaalhooldusele (I,

13). A.P. ütluste kohaselt hoidis ta enda jalga korteriukse vahel, Mart Laaber soovis korduvalt

korteri ust sulgeda, hoiatas Mart Laaberit 4-5 korda, kuid Mart Laaber kasutas väga palju

ebatsensuurseid sõnu, saates erinevatesse kohtadesse, ning muudkui ähvardas ja püüdis rünnata,

vehkides kätega ning selleks, et Mart Laaber ei saaks korteri ust sulgeda, hoidis käega kinni

ukse sisemisest lingist, mida Mart Laaber püüdis oma käega ära lüüa, millise löögi tõrjus ära ja

lasi Mart Laaberile gaasi, millest Mart Laaber tõmbus tagasi, gaas tegi oma töö, osutasid koos

K.L. iga Mart Laaberile abi, K.L. pesi Mart Laaberi nägu kahe tassi veega, mispeale Mart

Laaber nagu taltus, aga ega ta puhuda ikka ei tahtnud (I, 13). Kannatanu A.P. ütluste kohaselt

tuli politsei kohale, aga Mart Laaber veel koostöövalmis ei olnud ja kui politsei selgitas talle

asjaolusid, siis Mart Laaber lõpuks ikka puhus alkomeetrisse, tulemuseks 1,865 mg/l (I, 13).

A.P. ütluste kohaselt tundis ta siis, kui Mart Laaber osutas talle sõrmega ja ütles „ma tapan su

ära“ ja „sinu pere ja su lapsed saavad surma“, otsest hirmu vägivalla ees, kuna teadis Mart

Laaberi vägivaldset tausta ja minevikku, mistõttu teadis, et Mart Laaber võibki vägivaldne ja

ettearvamatu olla (I, 13). A.P. ütluste kohaselt oli Mart Laaberi öeldu väga reaalne ja hirmutav,

füüsiliselt Mart Laaber aga talle valu ja vigastusi ei tekitanud (I, 13).

Kannatanu K.L. ütlused

Eeltooduga on kooskõlas kannatanu K.L. ütlused (I, 3-4).

K.L. ütlustega on tõendatud, et 27.08.2019.a õhtul tegid nad koos töökaalasega XXX A.P.

alkoreidi, kella 22:15 paiku läksid kontrollima Mart Laaberit, kellele on kohtu poolt

kohtuotsusega seatud alkoholitarvitamise keeld (I, 4), läksid Mart Laaberi kodusel aadressil

XXX, uksele koputamise peale lasi Mart Laaber lahkesti sisse, uks oli paokil ja Mart Laaber

ütles, et tulge sisse, uksele ta ei tulnud, kuid kui kuulis, et soovitakse tema kohustust kontrollida,

siis muutus ärevaks, tõukas XXX A.P. alkomeetriga käe endast eemale ja ei allunud kontrollile,

kuid pärast kontrollile allumisest keeldumise tagajärgede selgitamist tundus, et M.Laaber on

rahunenud ja siis ulatas A.P. taas M.Laaberile puhumiseks alkomeetri, kuid M.Laaber tõusis

püsti, tõukas A.P. uuesti kätega ja tegi ründavaid liigutusi, vehkis kätega, mispeale taganesid

A.P. esikusse ja siis M.Laaber küsis, et kas hakkame kaklema, tema võib kakelda küll, mispeale

kell 22:21 helistas häirekeskusesse (I, 4). K.L. ütluste kohaselt jäid A.P. ja Mart Laaber

esikusse, ise läks ja tõi autost gaasi, Mart Laaber vehkis kätega, küsis, et kas tahad minuga

XXX, et kõik XXX, sa XXX ära ning seda öeldes näitas Mart Laaber ta peale näpuga (I, 4).

Kannatanu K.L. ütluste kohaselt tundis ta selle peale reaalselt ohtu, kuna Mart Laaber oli nii

endast väljas ja vaatas talle otse silma sisse (I, 4), siis lähenes Mart Laaber A.P, kuigi A.P.

hoiatas mitu korda Mart Laaberit, et lähenemisel kasutab gaasi, Mart Laaber selle peale küll

korraks tardus, aga siis astus ikkagi A.P. suunas ja püüdis tema käest kinni võtta ja teise käega

lüüa, mispeale lasi A.P. selle peale Mart Laaberile gaasi ja siis Mart Laaber taandus, vajus tooli

peale ja karjus (I, 4). K.L. ütluste kohaselt hooldusalune karjus nende peale ja kasutas väga

palju ebatsensuurseid väljendeid (I, 4). K.L. ütluste kohaselt seisis ta A.P. selja taga ja ei

julgenud sealt välja tulla, jäid politseid ootama, politsei ootamise ajal aitas hooldusalust puhta

veega, et ta saaks silmi loputada (I, 4).

K.L. telefonikõne häirekeskusele

Kannatanute K.L. ja A.P. ütlustega ning erakorralises ettekandes kajastatuga on kooskõlas

25.09.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist (I, 1) ja selle juurde kuuluvalt helisalvestiselt (I, 64:

telefonikõne salvestis CD plaadil) nähtuv selle kohta, et 27.08.2019.a kella 22:21 ajal helistas

K.L. häirekeskuse lühinumbrile 112, kõne kestis 1 minut 4 sekundit, mille vältel

avaldas K.L. häirekeskusele enda nime, et ta helistab kriminaalhooldusest, soovib politseid, on

hetkel enda hooldusaluse juures tegemas alkoholi tarvitamise keelu kontrolli ja hooldusalune,

kes on väga purjus, soovis neile kallale tulla, üritades neid rünnata, K.L. avaldas häirekeskusele

endi asukohaks XXX.

Asitõendi vaatlusprotokolli juurde kuuluvat helisalvestist kuulas kohus ka lühimenetluse

kohtuistungil (II, 60), mille tulemusena kohus veendus, et protokollis kajastatu vastab

helisalvestiselt kuulda olevale.

Teenistusleht

Eelkajastatud tõenditest nähtuvaga selle kohta, et 27.08.2019.a hilisõhtul käis Mart Laaberi

elukohas kohal ka politsei, on kooskõlas 27.08.2019.a teenistuslehelt (I, 2) sellekohaselt nähtuv,

et kell 22:22:00 registreeriti juhtum, mille kohaselt kriminaalhooldusametnik tegi hoolealusele

koduvisiiti XXX, kuna isikul alkoholi keeld, isik joobes ja püüab rünnata; teataja K.L,

kontrollitav Mart Laaber, muu seos A.P; kohal 22:40, Mart Laaberil joove 1,68 mg/l, A.P.

kasutas enesekaitseks gaasi Mart Laaberi vastu; patrull juhtumist vaba 22:54 (I, 2).

Alkoholi tarvitamise kontrollimise protokoll

Eelkajastatust kogumis nähtuvaga selle kohta, et politsei saabudes ja juuresolekul nõustus Mart

Laaber puhuma indikaatorvahendisse, mis näitas tema joobeks 1,68 mg/l kohta, on kooskõlas

ka 27.08.2019.a Tartu Vangla XXX K.L. koostatud alkoholi tarvitamise kontrollimise

protokollist (I, 30) nähtuv selle kohta, et protokoll koostati kriminaalhooldusaluse elukohas

XXX, kontrollimisele kulus 27.08.2019.a aega alates kella 22:15-st kuni 22:45-ni,

indikaatorvahendi näiduks 1,685 mg/l, indikaatorvahend on taadeldud, järgmise

kontrollimise ajaks 04.01.2020, kriminaalhooldusalusel oli määrdunud välimus, s.h riided,

alkoholilõhn, silmade punetus, suured pupillid, reaktsioon normaalne, kõne segane, isik

teadvusel, viimase 24 tunni sündmusi ei mäleta, tasakaal ja koordinatsioon väga häiritud,

ärritunud, rahutu, omamehelik ja ründav käitumine, algselt keeldus ametnikele puhumast,

ärritus, ähvardas, ründas ametnikku, XXX A.P. kasutas gaasi, kohale saabus politsei, kes

rahustas olukorda, isik oli ca 30-40 minutit hiljem nõus puhuma; lähtudes ülalkirjeldatud

tunnustest esinevad kontrollile allutatud kriminaalhooldusalusel kontrollimise ajal alkoholi

tarvitamisele viitavad tunnused (I, 30). Kriminaalhooldusalune ei olnud võimeline sellele

protokollile allkirja andma (I, 30p). Protokollil on protokolli koostaja K.L. allkiri ja tunnistaja

A.P. allkiri (I, 30p).

Mart Laaberi seletused XXX

30.08.2019.a

andis

kriminaalhooldusalune

Mart

Laaber

Tartu

Vangla

kriminaalhooldusosakonnas kaks seletust (I, 31, 32). Ühe seletuse andis Mart Laaber

30.08.2019.a selle kohta, miks ta 27.08.2019.a enda elukohas alkoholi tarvitas, avaldades

põhjuseks, et tegi naabritele alkoholi välja, et nad tuleksid appi korterit koristama, samas tarbis

ka ise alkoholi (I, 32). Teise seletuse andis Mart Laaber 30.08.2019.a selle kohta, miks ta oli

27.08.2019.a ametnike suhtes agressiivne, avaldades, et oli sõnadega agressiivne, tõrjus neid

korterist välja (I, 31).

Politsei 04.09.2019.a vastuskiri

Sellega, et politsei saabudes ja juuresolekul oli Mart Laaber 27.08.2019.a nõus

indikaatorvahendi kasutamisega, on kooskõlas ka Politsei- ja Piirivalveameti 04.09.2020.a

vastuskirjast nähtuv selle kohta, et patrullpolitseinike saabudes Mart Laaber taltus ja ametnikud

said joobe tuvastada, patrull tuvastas Mart Laaberil alkoholijoobe 1,68mg/l kohta (I, 36).

Tunnistaja E.J. ütlused

Eeltoodust nähtuvaga selle kohta, et 27.08.2019.a käisid Mart Laaberi elukohas XXX K.L. ja

A.P. ning Mart Laaber keeldus alkoholi tarvitamise kontrollist ja ei olnud nõus

indikaatorvahendisse puhuma ning sellega kaasnes suur lärm, on kooskõlas ka tunnistaja E.J.

ütlused (I, 57-58).

Tunnistaja E.J. avaldatu kohaselt on kannatanud K.L. ja A.P. talle võõrad ja need nimed ei

ütle talle midagi, kahtlustatav Mart Laaber on talle XXX, kellega käib igapäevaselt läbi (I, 57).

Tunnistaja E.J. ütluste kohaselt tulid Mart Laaberi elukohta üks mees ja XXX, kes rääkisid

ainult Mart Laaberiga, XXX ütles Mart Laaberile, et sa oled jälle joonud (I, 58). E.J. ütluste

kohaselt olid nad selle XXX saabumise ajal Mart Laaberiga köögis ja võtsid M. viina, natukene

oligi veel viina alles (I, 58). Enne korterisse sisenemist mees ja XXX koputasid uksele ja kuna

endal polnud nendega mingit pistmist, siis läks sealt ära oma korterisse (I, 58). Tunnistaja E.J.

ütluste kohaselt kaasnes XXX saabumisega hirmus lärm, joomisest oli lärm ja sellest, et Mart

Laaber pidi puhuma, aga ta ei puhunud, Mart Laaber hakkas hirmsasti kisendama ja siis talle

lasti gaasi näkku (I, 58). Tunnistaja E.J. ütluste kohaselt tuli viinavõtmine sellest, et Mart

Laaber tegi korteris remonti ja siis ta tegi välja, kuna oli oma mehega Mart Laaberil abis remonti

tegemas, jõid ära 1-liitrise pudeli viina (I, 58-58p), enne kui tulid need mees ja XXX, kelle

saabudes ise lahkus ja läks oma koju, kuhu kuulis lärmi, vaidlemist ja röökimist, kuid ei kuulnud

seda, kes kellele mida ütles (I, 58). E.J. ütlustest nähtuvalt lahkus tema mees viinavõtmise

juurest enne teda, kuna väsis ära (I, 58). E.J. ütluste kohaselt sai ta Mart Laaberi korteris

toimuvast aru nii palju, et Mart Laaber ei oleks tohtinud tilkagi viina võtta, Mart Laaber keeldus

puhumast, kuid enda korterisse enam sõnu ei kuulnud, kuulis ainult lärmi (I, 58). Tunnistaja

E.J. ütluste kohaselt karjus purjus Mart Laaber päris kõvasti, kui need XXX ja XXX tema

juures olid ning Mart Laaber oli nende inimeste peale väga vihane ja eks ta neile ikka midagi

ütles, ta vait ei olnud, kisa oli suur (I, 58p).

Mart Laaberi kahtlustatavana antud ütlused

Osaliselt on eeltoodud tõenditega kooskõlas ka Mart Laaberi ütlused. Kohtus lühimenetluses

Mart Laaber enda ülekuulamist ei taotlenud ja teda 25.09.2020.a kohtuistungil üle ei kuulatud.

Kohtueelses menetluses kuulati Mart Laaber kahtlustatavana üle kahel korral (I, 16-17, 59-60).

Esimesel ülekuulamisel 19.09.2019.a esitati Mart Laaberile kahtlustus KarS § 120 lg 1 järgi (I,

16-17) ja teisel ülekuulamisel 28.05.2020 esitati M.Laaberile kahtlustus KarS § 274 lg 1 järgi

(I, 59-60). Mõlemal ülekuulamisel olid kahtlustused Mart Laaberile arusaadavad. Mõlemal

ülekuulamisel Mart Laaber ennast süüdi ei tunnistanud ning viimasel ülekuulamisel jäi

esimesel ülekuulamisel antud ütluste juurde ja varasemalt öeldule midagi juurde ei lisanud.

Mart Laaber võttis kahtlustatavana ülekuulamisel õigeks asjaolud, et 27.08.2019.a õhtul

koputati tema elukoha uksele ja kui ta andis jaatava vastuse, siis olid ukse taga XXX ja XXX,

kes võisid mainida, et nad on kriminaalhooldusest, kuid ta ei kuulnud seda (I, 17). Kahtlustatava

Mart Laaberi ütluste kohaselt oli ta K.L. eelnevalt näinud ainult ühel korral ja siis oli teine kord

(I, 17). Mart Laaberi ütluste kohaselt oli talle kohtuotsusega pandud alkoholi tarvitamise keeld

ja selle pärast tema koju tuldigi (I, 17 pöördel). Mart Laaberi ütluste kohaselt hakkas ta XXX

ja XXX köögist välja ajama, aga nemad tahtsid alkotesti teha, millest keeldus ning kui ta oli

tõrjunud XXX ja XXX vahekoridori, siis K.L. helistas politseisse, et nad on XXX ja neil on

abi vaja, ei saa alkotesti võtta (I, 17). Mart Laaberi ütluste kohaselt pani ta XXX ja nende XXX

peale, võis neile öelda roppusi, kuid tapmisähvardusi neile ei öelnud (I, 17-17p). Mart Laaberi

ütluste kohaselt ei mäleta ta, et talle oleks gaasi lastud (I, 17). Mart Laaberi ütluste kohaselt ei

lastud tal korteriust kinni tõmmata, keegi hoidis seda kas jalaga kinni või väljastpoolt kinni,

korteriukse kinni tõmbamiseks võttis kinni ukselingist (I, 17p).

Mart Laaberil ohtrast alkoholi tarvitamisest mälulüngad

Mart Laaberi ütlustest nähtuvalt on oluline täheldada, et ta ei mäleta talle

kriminaalhooldusametniku A.P. poolt gaasi näkku laskmist (I, 17 allpool).

See, et Mart Laaber ei mäleta talle 27.08.2019.a õhtul gaasi näkku laskmist, nähtub kaudselt ka

06.09.2019.a koostatud erakorralisele ettekandele lisatud kiirabikaardilt Mart Laaberi kohta (I,

35). Mart Laaber pöördus kiirabikaardilt nähtuvalt kiirabisse 28.08.2019.a kell 09:58,

kaebusteks silmanägemise häiritus, silmad valutavad ja kipitavad, loputas nägu mingi

vedelikuga ja tekkis kipitamine ja ei tea, mis see võiks olla. Need Mart Laaberi poolt kiirabile

avaldatud kaebused on omased ka siis, kui lastakse gaasi näkku.

Mart Laaberi elukohas kohal käinud kiirabi tuvastas patsiendi kaebusteks näo ja silmade

kipituse, patsient väitis, et pesi nägu veega, mida võttis õues ämbrist või kausist; patsient ise ka

ei tea, kust võttis, kuna on joobes; hiljem selgus, et ei oli joonud alkoholi. Kiirabi hinnang:

silmanägemine on korras, isikul joove, teadvus selge, diagnoosiks ärritav kontaktdermatiit;

isikut ei hospitaliseeritud, kuna see ei olnud vajalik (I, 35).

Kuigi Mart Laaber ei mäleta talle A.P. poolt 27.08.2019.a õhtul gaasi näkku laskmist, pole

kohtul põhjust kahelda kannatanute A.P. ja K.L. ütluste tõele vastavuses selle kohta, et K.L.

läks ja tõi autost gaasi, kui Mart Laaber ähvardas nendega kaklema hakata, ja seda autost toodud

gaasi lasi A.P. Mart Laaberile näkku, kui M.Laaber lähenes ja üritas A.P. kätt ukselingi küljest

ära lüüa. Kannatanute A.P. ja K.L. ütlustega on kooskõlas ka tunnistaja E.J. ütlused (I, 57-58)

selle kohta, et Mart Laaberi elukohta XXX ja XXX saabumisega kaasnes Mart Laaberi poolt

hirmus lärm, Mart Laaber hakkas kisendama, Mart Laaber pidi puhuma, aga ta ei puhunud ning

Mart Laaberile lasti gaasi näkku ning siis kui mees ja XXX minema läksid, pesi Mart Laaber

oma silmi (I, 58). E.J. ütlustega on tõendatud, et kui Mart Laaberi elukohta tulnud mees ja

XXX ära läksid, siis ta läks Mart Laaberi juurde tagasi ja Mart Laaberil olid siis silmad punased

ja ta pesi silmi (I, 58p). Neil asjaoludel on kannatanute A.P. ja K.L. ütlustega ning tunnistaja

E.J. ütlustega veenvalt tõendatud, et 27.08.2019.a õhtul lasti Mart Laaberile A.P. poolt gaasi

näkku.

Asjaolu, miks Mart Laaber ei mäleta talle gaasi näkku laskmist, võib tuleneda ülisuurest

tarbitud alkoholikogusest. Sellele, et tarbitud alkoholikogus oli tõe poolest suur, viitab ka

asjaolu, et Mart Laaber ei olnud 27.08.2019.a õhtul võimeline allkirjastama alkoholi tarvitamise

kontrollimise protokolli (I, 30) ning 28.08.2019.a kiirabikaardilt nähtuvalt oli Mart Laaber

alkoholi tarvitamisest põhjustatud joobes ka kiirabi tema juures 28.08.2019.a kella 10:24 ajal

kodus käies (I, 35).

See, et Mart Laaber tarbis 27.08.2019.a õhtul kanget alkoholi koos naabrimehe ja naabrinaisega

kokku kolme peale ära üüratus koguses, kokku peaaegu ühe liitri, nähtub alljärgnevast.

Mart Laaberi kahtlustatavana antud ütluste kohaselt tegi ta tal teisel korrusel korterit koristamas

abis käinud XXX välja pudeli viina, avasid teisel korrusel pudeli ja istusid maha, meesterahvast

naaber väsis ära ja läks koju, misjärel läksid alla esimesele korrusele ja istusid naabrinaisega

kööki laua taha, kus võtsid ära selle viinatilga, mis järel oli (I, 17). M.Laaberi ütluste kohaselt

helistas ta siis tuttavale, et too tooks viina juurde, viin sai toodud, avasid teise pudeli ja jõid

seda edasi koos XXX (E.J.) kuni tulid XXX kriminaalhooldusest, misjärel XXX läks ära (I,

17).

Kahtlustatava Mart Laaberi ütlustega on kooskõlas tema naabrinaise E.J. ütlused (I, 57-58),

millistest nähtub samuti, et XXX Mart Laaberi elukohta saabumise ajaks olid nad koos tema

mehega ja Mart Laaberiga ära joonud ligikaudu 1 liitri viina, neist tema XXX lahkus esimesena

M.Laaberi elukohast ja ta ise lahkus M.Laaberi juurest, kui sinna saabusid XXX (I, 57-58).

E.Jürimäe ütluste kohaselt läks ta Mart Laaberi juurde tagasi pärast sealt XXX lahkumist ning

kuna viinapudeli põhjas oli veel tilk viina alles jäänud, siis võtsid Mart Laaberiga selle viina

ära, misjärel läks oma korterisse magama (I, 58p). Tunnistaja E.J. ütluste kohaselt olid nad

liitri viina ära joonud kolme peale – ta ise, Mart Laaber ja natukene jõi ka tema XXX (I, 58p).

Tunnistaja

E.J.

ja

kahtlustatava

Mart

Laaberi

ütlustega

on

tõendatud,

et

kriminaalhooldusametnike A.P. ja K.L. kriminaalhooldusaluse Mart Laaberi elukohta

saabumise ajaks olid Mart Laaber, E.J. ja viimase XXX 27.08.2019.a õhtul kolme peale ära

joonud kokku peaaegu ühe liitri viina.

Sellega, et kriminaalhooldusametnike Mart Laaberi elukohta saabumise ajaks tegeleti Mart

Laaberi elukohas viinavõtmisega, on kooskõlas ka kannatanu K.L. ütlustest nähtuv selle kohta,

et Mart Laaberil oli istudes käes viinapudel, mille M.Laaber pani maha selleks ajaks, kui ta

keeldus alkomeetrisse puhumast, püsti tõusis, A.P. kätega tõukas ja tegi kätega vehkides

ründavaid liigutusi (I, 4 keskel).

Kolme peale peaaegu ühe liitri viina ära joomine on ülisuur kogus ning taolises koguses kange

alkoholi ära tarbimisega võib kaasneda see, et kõike sellest alkoholi tarbimise õhtust ei

mäletata. Asjaolu, et suurtes kogustes kange alkoholi tarbimisega kaanevad teinekord ka

mälulüngad, on üldteada. Kui ei mäletata seda, et üks kriminaalhooldusametnikest lasi gaasi

näkku, siis pole midagi imestada ja pole üllatav ka see, et ei mäletata kriminaalhooldusametnike

ja nende lähedate tapmisega ähvardamist. Siinkohal on oluline täheldada, et A.P. ja K.L.

ütlustest nähtuvalt toimus Mart Laaberi poolt nende ja nende lähedaste tapmisega ähvardamine

vahetult enne gaasi Mart Laaberile näkku laskmist. Selleks ajaks aga oligi Mart Laaber koos

naabrimehe ja naabrinaisega E.J. kolme peale ära joonud peaaegu kaks 0,5-liitrist viina, s.o

kokku kolme peale peaaegu ühe liitri viina.

Ajalises mõttes toimusid Mart Laaberi poolt XXX ja nende lähedaste tapmisega ähvardamine

ning A.P. poolt Mart Laaberile gaasi näkku laskmine väga lähestikku. Neil asjaoludel pole

kohtul põhjendatud alust kahelda XXX A.P. ja K.L. ütluste tõele vastavuses selle kohta, et

kriminaalhooldusalune Mart Laaber ähvardas neid XXX töökohustuste täitmise ajal tapmisega,

ähvardades seejuures ka nende XXX.

Osas, millises Mart Laaberi ütlused lahknevad ülejäänud tõendite kogumist, kohus Mart

Laaberi ütlustest ei lähtu

Asjaolud, et Mart Laaber ei mäleta 27.08.2019.a õhtust talle gaasi näkku laskmist ja väidab, et

ta ei ole XXX ja nende lähedasi tapmisega ähvardanud, ei anna eelkajastatud asjaoludel kohtule

küllaldaselt põhjendatud alust Mart Laaberi ütlustest üle jäävas osas tõendite kogumi

usaldusväärsuses kahtlemiseks. Osas, millises Mart Laaberi ütlused on vastuolus ülejäänud

tõendite kogumiga, kohus Mart Laaberi ütlustest ei lähtu ning rajab otsuse tema ütlustest üle

jäävale ning omavahel veenvas kooskõlas olevale tõendite kogumile.

XXX oli alust karta tapmisähvarduste täideviimist

Kuna Mart Laaber oli 28.01.2019.a kohtuotsuse alusel üldkasuliku töö tegemise kohustusega

kriminaalhooldusel vägivallakuriteo, s.o elukaaslasele taburetiga pähe löömise eest KarS § 121

lg 2 p 2 järgi, ja 27.08.2019.a õhtul enne tapmisega ähvardamist oli Mart Laaber juba astunud

füüsilisse kontakti kriminaalhooldusametnikest A.P, lükates korduvalt A.P. kätt, mis hoidis

käes alkomeetrit, enda juurest eemale ning sellele järgnevalt tõukas M.Laaber kätega A.P. ja

vehkis kätega ning ähvardas hakata XXX kaklema, tõustes samal ajal köögilaua tagant ka püsti,

misjärel lähenes esikusse taandunud A.P. ja K.L, püüdes ukselingist kinni hoidva A.P. kätt ära

lüüa, siis pole kohtul põhjendatud alust kahelda kriminaalhooldusametnike avaldatu tõele

vastavust selle kohta, et nad tajusid Mart Laaberi ähvardusi nende ja nende lähedaste tapmise

osas reaalsena. Mõlema kriminaalhooldusametniku ütlustest nähtub, et tapmisähvarduste ajal

oli Mart Laaber väga vihane ja näitas tapmisähvarduste ütlemise ajal nende peale sõrmega.

Situatsiooni tõsidus ja Mart Laaberi lausutud tapmisähvarduste reaalus nähtub ka tunnistaja E.J.

ütlustest (I, 57-58) ning kannatanute A.P. ja K.L. ütlustest kogumis selle kohta, et lisaks

vihaseks olemisele oli Mart Laaber ka väga lärmakas ja valjuhäälne, karjus

kriminaalhooldusametnike peale ning kasutas ohtralt ebatsensuurseid väljendeid, saates neid

erinevatesse kohtadesse.

Kaudne tahtlus

Mart Laaberi ütlustest nähtuvalt oli ta igakülgselt teadlik sellest, et tal lasus kohtuotsuse alusel

alkoholi tarvitamise keeld ning selle kohustuse täitmist tema XXX K.L. ja viimasega kaasas

olnud A.P. kontrollima tulidki. Neil asjaoludel pole kahtlust selles, et Mart Laaber oli

igakülgselt teadlik ja informeeritud sellest, et tema elukohta tulnud K.L. ja A.P. täitsid avaliku

riigivõimu ülesandeid ja olid töökohustuste täitmisel. Lausudes vihasena ja agressiivsena XXX

töökohustusi täitvatele avaliku riigivõimu ülesandeid täitvatele K.L. ja A.P. tapmisähvardusi,

ähvardades neile sõrmega näidates ära tappa ka nende XXX, pidi Mart Laaber pidama

võimalikuks või siis vähemalt möönma, et võimuesindajatest K.L. ja A.P. peavad tema

lausutud tapmisähvardusi reaalseteks (kaudne tahtlus KarS § 16 lg 4).

KarS § 16 lõikes 4 sätestatu kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab

võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

Mart Laaberi faktilisest käitumisest ei nähtunud kuskilt võimalust, et tema öeldud

tapmisähvardused oleksid olnud öeldud niisama või naljaviluks. Pigem nähtus Mart Laaberi

agressiivsest ja ründavast käitumisest, et Mart Laaberi tapmisähvardustel on tõsi taga: vihasena

karjus XXX peale, ütles nende aadressil ebatsensuurseid väljendeid, ähvardas kaklema hakata,

tõukas kahel korral A.P. kätt, milles oli alkomeeter, endast eemale, tegi ründavaid liigutusi,

vehkis kätega, püüdis A.P. kätt ukselingi küljest ära lüüa. Taolisest Mart Laaberi käitumisest

nähtus pigem olukorra äärmine tõsidus, mille alusel oli kriminaalhooldusametnikel põhjust

pidada M.Laaberi tehtud tapmisähvardusi nende ja nende XXX aadressil reaalseteks. Pealegi

oli XXX teda Mart Laaberi varasem elukäik, sealhulgas see, et ta on üldkasuliku töö tegemise

kohustusega kriminaalhooldusel vägivallakuriteo eest, s.o elukaaslasele taburetiga vastu pead

löömise eest, millega põhjustas elukaaslasele füüsilist valu ja tervisekahjustuse – pealae lahtise

haava.

Mart Laaberi käitumises puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud.

Asjaolu, et Mart Laaber keeldus kriminaalhooldusametnike tema koju saabudes

indikaatorvahendiga alkoholi tarvitamise kontrollimisest, ei anna Mart Laaberile õigust ning

õigustust kriminaalhooldusametnike ja nende lähedaste tapmisega ähvardamiseks.

Etteheited kriminaalhooldusametnike aadressil, et nad koheselt Mart Laaberi elukohast ei

lahkunud, kui viimane keeldus indikaatorvahendiga alkoholi tarvitamise kontrollist, vaid jäid

hoopiski ootama politsei saabumist, on põhjendamatud. KrHS § 26¹ lõikes 1 ja KorS § 38

lõikes 4 on sätestatud, et kui isik keeldub väljahingatavas õhus alkoholi sisaldumise

kontrollimisest indikaatorvahendiga, selgitatakse talle, et keeldumise korral tuvastatakse

alkoholjoove kohustuslikus korras tõendusliku alkomeetri või vereproovi uuringuga. Kui isik

keeldub alkoholijoobe tuvastamisest tõendusliku alkomeetriga, selgitatakse talle, et keeldumise

korral tuvastatakse alkoholjoove vereproovi uuringuga. KrHS § 26¹ lg 1 ja KorS § 38 lg 1 alusel

võib KorS § 38 lõikes 4 sätestatud toimingud juhul, kui isik keeldub väljahingatavas õhus

alkoholi

sisaldumise

kontrollimisest

indikaatorvahendiga,

teha

ka

politsei.

Kriminaalhooldusametnike poolt politsei ootama jäämine oli sellest tulenevalt põhjendatud ja

õiguspärane käitumine. Pealegi lasus just Mart Laaberil kui kriminaalhooldusalusel

28.01.2019.a kohtuotsuse alusel KarS § 75 lg 1 punktis 3 sätestatud kohustus, alluda

kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas. Kriminaalhooldajatel oli sellest tulenevalt

seadusest tulenevalt õigus viibida kriminaalhooldusaluse Mart Laaberi elukohas.

Etteheited kriminaalhooldusametnike aadressil, et nad koheselt Mart Laaberi elukohast ei

lahkunud, kui viimane keeldus indikaatorvahendiga alkoholi tarvitamise kontrollist, ja

kriminaalhooldusametnik ei lugenud KrHS § 26¹ lõike 6 alusel kriminaalhooldusaluse Mart

Laaberi tegevust KarS § 75 lg 1 punktis 3 sätestatud kontrollnõude rikkumiseks, on samuti

põhjendamatud. Nimelt on XXX K.L. kajastanud kontrollnõude rikkumise selle kohta, et Mart

Laaber keeldus 27.08.2019.a oma elukohas indikaatorvahendiga alkoholi tarvitamise

kontrollist, 06.09.2019.a erakorralises ettekandes (I, 23-26). Samas ettekandes on kajastatud ka

see, et politsei saabudes nõustus M.Laaber indikaatorvahendisse puhuma ning tal tuvastati

alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus 1,685 mg/l.

Mart Laaberi käitumise õigusvastasust ei välista ka väited, et ta ei pruukinud tema elukohta

koos XXX K.L. saabunud A.P. kohta teada, et A.P. on ka XXX. M.Laaberi ütlustest nähtub, et

ta oli teadlik endal lasuvast ja talle kohtuotsusega pandud alkoholi tarvitamise keelust. M.

Laaberi ütlustest nähtub ka see, et ta sai aru, et tema elukohta saabunud

kriminaalhooldusametnik K.L. ja temaga kaasas olnud meesisik, kelleks oli A.P, tulidki tema

juurde just alkoholi tarvitamise keelu kohustuse täitmist kontrollima. Neist just A.P. hoidis

käes indikaatorvahendit ning ulatas seda oma käega kahel korral Mart Laaberile puhumiseks,

kuid millest M.Laaber otsustavalt keeldus, lükates A.P. indikaatorvahendiga käe enda juurest

eemale. Neil asjaoludel pole kahtlust selles, et Mart Laaber oli igakülgselt teadlik ja

informeeritud sellest, et tema elukohta tulnud K.L. ja A.P. täitsid avaliku riigivõimu ülesandeid

ja olid töökohustuste täitmisel. Vastupidist polnud M.Laaberil alust arvata ning ka XXX

käitumisest järeldada, kuna kriminaalhooldusametnikud selgitasid talle korduvalt nende tema

juurde tuleku põhjust ning ka indikaatorvahendiga alkoholi tarvitamise kontrollist keeldumise

tagajärgi. Taolistel asjaoludel pole veenev Mart Laaberi ütlustest nähtuv selle kohta, nagu

võinuksid jätta 27.08.2019.a õhtul tema elukohta tulnud meesterahvas ja naisterahvas ütlemata,

et nad on kriminaalhooldusest (I, 17).

M.Laaberi väitel võisid need naisterahvas ja meesterahvas talle mainida, et nad on

kriminaalhooldusest, kuid ta ei kuulnud seda (I, 17). Kahtlustatava Mart Laaberi ütluste

kohaselt oli ta K.L. eelnevalt näinud ainult ühel korral ja siis oli teine kord (I, 17). Taolised

M.Laaberi väited ei ole veenvad olukorras, kus erakorralisest ettekandest nähtuvalt oli Mart

Laaberil XXX juures enne 27.08.2019.a sündmusi olnud registreerimisi kolmel korral:

25.02.2019.a, 26.03.2019.a ja 05.08.2019.a, neist 05.08.2019.a kirjutas M.Laaber ka seletuse

(I, 29), millel on ka XXX K.L. allkiri (I, 29). Samasugune K.L. allkiri nähtub näiteks ka

27.08.2019.a alkoholi tarvitamise kontrollimise protokollilt (I, 30) ja M.Laaberi 30.08.2019.a

kriminaalhooldusametnikule antud seletustelt (I, 31, 32). Taolises olukorras kohus osas,

millises M.Laaberi ütlused satuvad vastuollu ülejäänud asjas kogutud tõenditega, M.Laaberi

ütlustest ei lähtu ja rajab otsuse ülejäänud ning omavahel loogilises ja veenvas kooskõlas

olevale tõendite kogumile.

Seonduvalt eeltooduga on oluline käsitleda ka süüdistatava kaitsja väiteid selle kohta, nagu

saakski A.P. olla käesolevas asjas ainult tunnistaja, kuna ka 27.08.2019.a alkoholi tarvitamise

kontrollimise protokollile (I, 30) on A.P. andnud allkirja kui tunnistaja (I, 30 pöördel).

Siinkohal on oluline täheldada, et 27.08.2019.a, kui koostati alkoholi tarvitamise kontrollimise

protokoll (I, 30), polnud kriminaalmenetlust tapmisega ähvardamise osas veel alustatud ja A.P.

ei saanudki kellegi teisena kui ainult tunnistajana 27.08.2019.a protokolli allkirjastada.

27.08.2019.a protokoll koostati jõustunud kohtuotsusega asjas, mis oli saadetud

kriminaalhooldusosakonda täitmiseks. 27.08.2019.a protokoll kajastab kriminaalhoolduse tööd

kriminaalhooldusalusega, mitte seda kas ja kuidas M.Laaber XXX ja nende lähedasi tapmisega

ähvardas. 27.08.2019.a protokollilt nähtuvalt saigi A.P. kui kriminaalhooldusametnikuga K.L.

iga viimase hoolealuse elukohas kaasas olnud isikuna ehk tunnistajana kinnitada selles

protokollis

kajastatud

andmete

tõele

ja

tegelikkusele

vastavust,

s.h

seda,

et

kriminaalhooldusalune Mart Laaber polnud võimeline seda protokolli allkirjastama.

Kokkuvõtvalt – kuigi kaitsja oli maakohtus seisukohal, et kriminaalhooldusametnike K.L. ja

A.P. tegevus väljus seadusega sätestatud pädevuse raamidest, pole kohtul eeltoodud asjaoludel

alust taolise kaitsja väitega nõustuda. Kohtu hinnangul on kaitsja ja tema kaitsealuse etteheited

XXX K.L. ja A.P. aadressil põhjendamatud, kuna nad olid Mart Laaberi elukohas üksnes oma

töökohustuste täitmisel ning neile seadusega antud pädevuse raamidest ei väljunud. Asjaolu, et

Mart Laaberile ei meeldinud see, tema elukohta saabusid alkoholi tarvitamise keelu kontrolli

tegema kaks kriminaalhooldusametnikku, kelleks üheks oli just M.Laaberile määratud XXX

K.L, ei välista M.Laaberi käitumise õigusvastasust XXX ja nende XXX ähvardamisel.

Kriminaalhooldusosakonnale ei anna alust etteheidete tegemiseks ka asjaolu, et

kriminaalhooldusametnikke, kes saabus M.Laaberi elukohta alkoholi tarvitamise keelu

kohustuse täitmist kontrollima, oli kaks, kuna neist üks, s.o K.L, oli just Mart Laaberile

määratud XXX, kes oli M.Laaberile teada ja tuntud kui tema XXX, kellega ta oli juba eelneva

kriminaalhoolduse käigus registreerimistel kohtunud ja suhelnud ning kelle ta 27.08.2019.a

enda elukohas ka kui enda kriminaalhooldusametniku ära tundis. Kui korrakaitseorganina

politsei võib töökohustuste täitmisel olla mitmekesi, võib ka kriminaalhooldusalusele määratud

kriminaalhooldusametnik, kellele samuti laieneb osa korrakaitseseaduse sätteid, võtta

töökohustuste täitmisele hoolealuse elukohta kaasa teisi XXX. Antud juhul oligi igati

põhjendatud, et kodus ohtralt alkoholi tarbinud ja agressiivse kriminaalhooldusaluse juurde ei

läinud talle määratud kriminaalhooldusametnik K.L. üksinda, vaid kaasas oli ka meesisikust

kriminaalhooldusametnik A.P. K.L. ütlustest nähtubki, et osa aega, mil viibiti Mart Laaberi

elukohas, oli ta enda hoolealuse agressiivsuse tõttu kriminaalhooldusametniku A.P. selja taga,

tajudes Mart Laaberist lähtuvat ohtu. Kriminaalhooldusosakonna töö korraldamine selliselt, et

kriminaalhooldusaluse juurde tema elukohta kohustuste kontrolliks läheb lisaks hooldusalusele

määratud kriminaalhooldusametnikule veel teinegi või ka mitu kriminaalhooldusametnikku, on

antud juhtumi näitel igati põhjendatud, sest üksinda võib kriminaalhooldusametnik sattuda

kiiresti kontrolli teostava isiku staatusest hoopiski ohvri ja kannatanu rolli. Käesolevalt

nähtubki kriminaalhooldusametnik K.L. ütlustest, et tema hooldusalune mitte ainult ei

sõimanud neid ebatsensuursete sõnadega, vaid tegi talle ka solvavaid ja alandavaid

ettepanekuid, küsides talt, et kas soovid voodisse minna (I, 4).

Mart Laaberi käitumises puuduvad süüd välistavad asjaolud.

Asjaolu, et Mart Laaber oli 27.08.2019.a õhtul kriminaalhooldusametnikega suheldes eelnevalt

ohtralt tarbinud alkoholi, ei ole tema süüd välistavaks asjaoluks. Mart Laaber oli igakülgselt

teadlik tal 28.01.2019.a kohtuotsuse alusel lasuvast alkoholi tarvitamise keelust. Sellele

vaatamata tarbis ta omaalgatuslikult ning enda vabal tahtel koos naabritega kanget alkoholi.

Alkoholi tarbimine sai alguse tema enda initsiatiivil, pakkudes naabritele esmalt juua 0,5 liitrist

viina ja kui see oli otsas, siis organiseeris juurde teise 0,5-liitrise viina, mille tarbisid samal

õhtul koos XXX ära.

Kuigi 27.08.2019.a õhtul tarbitud alkoholikogused olid suured, mäletab M.Laaber 27.08.2019.a

toimunust valdavat osa ning seda, mida mäletab, selles osas on tema ütlused suures osas ka

ülejäänud tõenditega kooskõlas. Asjaolu, et suuremas koguses alkoholi tarvitamisega

kaasnevad teinekord ka mälulüngad, on üldteada. 27.08.2019.a suuremates kogustes kanget

alkoholi tarbides pidi Mart Laaber andma endale aru sellest, et järgmisel päeval ja ka edaspidi

ei pruugi ta kõike alkoholi tarvitamise õhtust mäletada. Vabatahtlikult ja omaenda initsiatiivil

alkoholi tarbides enda seisundisse viimine, mille tulemusena ei pruugi edaspidi kõike alkoholi

tarvitamise õhtust mäletada, ei ole Mart Laaberi käitumise süüd välistavaks asjaoluks. Asjas

üle kuulatud kannatanute ja tunnistaja ütlustest nähtuvalt oli Mart Laaber 27.08.2019.a

võimeline oma käitumist juhtima ja enda käitumise tagajärgedest aru saama. See, et M.Laaber

sai enda tegude tagajärgedest aru ning oli enda käitumist võimeline juhtima, nähtub ka

asjaolust, et politsei saabudes M.Laaberi käitumine muutus, ta taltus ning valis koostöö

variandi, nõustudes ka indikaatorvahendiga alkoholi tarvitamise kontrollimisega (K.L. i ja A.P.

ütlused, Politsei- ja Piirivalveameti 04.09.2020.a vastuskiri), välistamaks enda politsei poolt

kaasa võtmist ning lubades magama minna (I, 4: K.L. ütlused).

Kvalifikatsioon KarS § 274 lg 1 järgi

Kriminaalhooldusalune Mart Laaber, ähvardades 27.08.2019.a tema elukohta töökohustusi

täitma saabunud XXX K.L. ja A.P. ning nende XXX, pani toime KarS § 274 lõikes 1 sätestatud

kuriteo, s.o vägivalla kasutamise võimuesindajate vastu seoses nende töökohustuste täitmisega.

Karistus

KarS § 274 lg 1 kohaselt karistatakse vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses

tema ametikohustuste täitmisega kuni viieaastase vangistusega.

KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Lähtudes Mart Laaberi süü suurusest – kuriteo pani toime kahe kriminaalhooldusametniku

suhtes kaudse tahtlusega, ähvardades nii neid mõlemaid kui ka kriminaalhooldusametnike

peresid ja nende lapsi tapmisega, kuid reaalselt sellist füüsilist vägivalda, millega kaasnenuks

füüsiline valu ja tervisekahjustus, kriminaalhooldusametnike suhtes ei kasutanud, karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, hindab kohus põhjendatuks karistada Mart

Laaberit vangistusega alla keskmist määra ning seda prokuröri taotletud ulatuses – 9 kuu

vangistusega.

KrMS § 238 lg 2 alusel, seoses kriminaalasja lühimenetluses menetlemisega, tuleb 9 kuud

vangistust vähendada 1/3 võrra, s.o 3 kuu vangistuse võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks

jääb 6 kuud vangistust.

Kohus ei pea põhjendatuks, et Mart Laaber kannaks selle 6 kuud vangistust reaalselt vanglas

ära. Mart Laaber ei kasutanud 27.08.2019.a kriminaalhooldusametnike suhtes sellist füüsiliselt

vägivalda, millega kaasnenuks füüsiline valu ning tervisekahjustus. Pärast 27.08.2019.a

toimepandut viibis Mart Laaber kinnipidamisasutuses 4 kuud 14 päeva vangistust kandmas,

mille kandmiselt ta vabanes 13.03.2020.a (I, 44p, 46-47). Nimelt pöörati samas kriminaalasjas,

mille järgi Mart Laaber oli 28.01.2019.a kohtuotsusega üldkasuliku töö tegemise kohustusega

kriminaalhooldusel, kandmata karistuse osa kriminaalhooldusametnik K.L. 06.09.2019.a

koostatud erakorralise ettekande alusel täitmisele (I, 38-41). Üheks põhjuseks, miks karistus

kandmata 4 kuu 14 päeva vangistuse osas täitmisele pöörati oli ka 27.08.2019.a alkoholi

tarvitamine ning kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas mitteallumine. Taolistel

asjaoludel ei saa välistada võimalust, et pärast 27.08.2019.a toimepandut kinnipidamisasutuses

4 kuud 14 päeva viibitud aeg võib olla mõjutanud Mart Laaberit uute kuritegude

toimepanemisest hoiduma. Kohus tõlgendab need asjaolud süüdistatava kasuks ning kohaldab

6 kuud vangistust Mart Laaberi suhtes KarS § 73 lg 1,3 alusel tingimisi 1 aasta 6 kuu katseajaga.

Kui Mart Laaber selle katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu, siis 6 kuud vangistust

tema suhtes täitmisele ei pöörata.

Kriminaalhoolduse kohaldamist käesolevas kohtuotsuses eelnevalt kajastatud asjaoludel ja

olukorras, kus kannatanuteks on kriminaalhooldusametnikud, ei pea kohus otstarbekohaseks,

kuna nii kohtueelse menetluse toimikust (I, 3-6,8-11,15) kui ka Mart Laaberi maakohtus

kohtuistungil avaldatust (II, 66: viimane sõna) nähtub tema vaenulik meelestatus ja negatiivne

suhtumine kriminaalhooldusesse ja seda teostavatesse ametnikesse. Taolises olukorras pole

kohtul alust eeldada kriminaalhoolduse tulemuslikkust.

Kohtueelse menetluse toimikust nähtub kannatanu K.L. ütlustest (I, 3-4) ja tema telefoni

ekraanifotodest (I, 8-11) ja XXX suhtlusest (I, 5-6), et Mart Laaber tegi pärast 27.08.2019.a

tema elukohas toimunut samal ööl enda XXX K.L. telefonikõnesid (kokku 6 kõnet, milliseid

K.L. vastu ei võtnud) ja postitusi K.L. XXX aadressile, millist käitumist ei ole tema poolt XXX

tehtud pöördumistest lähtudes alust pidada sõbralikkuse ja poolehoiu avalduseks, vaid pigem

vaenulikkuse avaldusteks. Veel tegi Mart Laaber pärast 27.08.2019.a tema elukohas toimunut,

samal ööl, s.o 28.08.2019.a kell 02:43 pöördumise häirekeskusesse (I, 15), mille sisust nähtub,

et ta nimetab K.L. seal oma kasuemaks ja A.P. korrarikkujaks ja kurjategijaks, avaldades, et

teda oli kasuema K.L. ja temaga kaasas olnud turske XX ähvardanud, et ei tohi juua ning see

turske mees oli häirinud naabreid ja lubanud ta maha lüüa (I, 15). Kuna ka maakohtus

25.09.2020.a

toimunud

kohtuistungi

ajaks

ei

olnud

Mart

Laaberi

meelestatus

kriminaalhooldusesse ja kriminaalhooldusametnike suhtes muutunud ning sellest nähtus pigem

vaenulikkus kui poolehoid, siis pole Mart Laaberi puhul kriminaalasjas, milles ka

kannatanuteks on kriminaalhooldusametnikud, käesolevalt põhjendatud kriminaalhoolduse

kohaldamine ja kohus tema suhtes seda ka ei kohalda.

Kohtunik Heli Sillaots

/allkirjastatud digitaalselt/