1-06-12298/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-06-12298

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07. mail 2010.a. Tartu Kohtumajas, Kalevi 1 Asja number 1-06-12298 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Prokurör Jane Pajus Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine. Kinnipeetav B.P Isikukood: xxx RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, 432 Vabastada B.P, isikukood: xxx, talle Viru Maakohtu 22.12.2006.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga kuni 18.06.2011. a. KarS § 78 p. 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada B.P täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt:

- elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxx;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele,

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks,

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 ja 4 alusel määrata B.P-le katseajaks järgmised kontrollkohustused:

- mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;

- asuma tööle hiljemalt kahe nädala jooksul peale vabanemist.

Määrata B.P katseajaks käitumiskontrollile Tartu Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja Ave Kasenõmme järelevalve alla. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 08.05.2010. a.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

B.P tunnistati süüdi Viru Maakohtu 22.12.2006. a kohtuotsusega KarS § 424 järgi ja

karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 30.09.2004.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 aastat ja 3 kuud vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 10 kuud vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks ja 6 kuuks.

B.P hoidus üle 1 aasta kõrvale talle Viru Maakohtu poolt mõistetud karistuse kandmisest, mistõttu ta oli kuulutatud tagaotsitavaks.

Kinnipeetava karistusaeg algas 19.08.2008.a ja lõpeb 18.06.2011.a. Harju Maakohtu 01.10.2009.a määrusega jäeti B.P ennetähtaegselt vabastamata. Õigus taotleda uuesti ennetähtaegset vabastamist tekkis 27.04.2010.a.

B.P on varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral: 1) 18.10.1999. a Põlva Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 1 järgi 7 päeva aresti; 2) 12.09.2000. a Põlva Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1,2 järgi rahatrahviga 2050 krooni, 31.10.2003. a Põlva Maakohtu määrusega mõistetud karistus asendati 14 päevase vangistusega, 3) 24.05.2004. a Tartu Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 140 lg 2 p 1,2,3 – 15 lg 2, 195 lg 3 järgi 2 aastat ja 2 kuud vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat, 4) 30.09.2004. a Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi 10 kuud vangistust, KarS § 65 lg 1

alusel 2 aastat 6 kuud vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on B.P vanglas distsiplinaarkorras karistatud

1-l korral: 25.08.2009 kartserisse paigutamisega. Kinnipeetav asub vabanedes elama

elukaaslase juurde aadressil xxx, Tartu. Enne vangistust töötas mitteametlikult. Vabaduses asub tööle ehitustöölisena AS-s xxx. Vangistuse ajal läbinud sotsiaalsete oskuste treeningu ja

osalenud AA tugirühmas. Vanglas töötanud ega õppinud ei ole. Tartu Vangla andmetel on

kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid üle 2600 krooni. Vabaduses kuritarvitas alkoholi,

korduvalt karistatud alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest. Kinnipeetav alkoholiprobleemi ei tunnista ega mõista joobes juhtimise ühiskonnaohtlikkust. Enesehinnang on kõrge, samas on

kergelt haavatav ja solvuv. Konfliktsituatsioonis võib kaotada enesevalitsuse ja käituda agressiivselt. Kinnipeetava vabanemisel jääb risk toime panna uusi kuritegusid, kui kinnipeetav jätkab alkoholi tarvitamist. Eeltoodust kogumis lähtudes Tartu Vangla toetab B.P ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametnik toetab B.P tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht elukaaslase juures, üürileping kehtib

2011.a veebruarini. Olemas töökoht AS-s xxx, kus kinnipeetav töötas ka enne vangistust. Vanglas osalenud AA tugirühmas, kuid oma alkoholiprobleemi ei tunnista. Seega esineb oht

sõiduki juhtimises alkoholijoobes. Kriminaalhooldusametnik peab positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas kindel eluja töökoht ning lähedaste toetus. Kriminaalhooldusametnik

palub käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda peale vabanemist tööle kohtu määratud tähtajaks.

B.P seletas kohtuistungil, et ta on oma senistest kuritegudest järeldused teinud ja tahab ennast muuta. Tal on elukoht elukaaslase juures, töökoht ja sissetulekuallikas. Ta saab

töö üldehitajana AS-s xxx. On alates 17-st eluaastast üldehituses töötanud. Kriminaalkorras karistatud isikuid tema suhtlusringkonnas ei ole.

Prokurör leiab, et B.P on võimalik vabastada vangistusest tingimuslikult enne

tähtaega. Prokurör nõustub vangla spetsialistide arvamusega, kes toetavad vabastamist käitumiskontrollile.

KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri arvamuse, leiab, et B.P on võimalik vangistusest tingimuslikult enne tähtaega vabastada.

B.P kannab karistust teise astme kuritegude eest ning on ära kandnud üle ½ karistusajast. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p 1 ettenähtud formaalne alus tema karistusest tingimuslikult ennetähtaegseks vabastamiseks. VangS § 76-st tulenevaid kitsendusi ei ole. B.P on vabaduses elukoht ja lähedastest isikutest koosnev sotsiaalne võrgustik. Tal

on tahe töötada, varasem töökogemus ja tööandja garantii töötamiseks.

Kriminaalhooldusametnik peab B.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist võimalikuks ja seda arvamust toetavad vangla teised spetsialistid. B.P on valmis

alluma kriminaalhooldusele. Nendel asjaoludel on ennetähtaegne tingimisi vabastamise

võimalik. Kriminaalhooldus aitab kaasa resotsiliseerumisele lähedaste ja kriminaalhoolduse toel.

Uute kuritegude toimepanemine sõltub B.P-st endast. Katseajaks täitmiseks määratavad kontrollnõuded ja –kohustused aitavad uute kuritegude riski maandada.

Ene Muts täitmiskohtunik