2-20-5514/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

9. oktoober 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-5514

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 3. septembri 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): XX, lepinguline

esindaja vandeadvokaat Robert Sarv

Kostja (vastustaja määruskaebemenetluses): YY,

lepinguline esindaja Maarika Pähklemäe

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 3. septembri 2020 määrus tühistada ja saata asi hagi menetlusse

võtmise otsustamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 13. aprillil 2020 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu, milles palus

kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel ja viivise. Maakohus jättis

hagiavalduse käiguta ja hageja täiendas avaldust 11. mail 2020.

Hageja väitel avaldas kostja Facebookis EKRE Sõprade Klubi grupis XX.XX. 2018 jagatud

artikli juures kommentaari: „Pervod ruulivad. :( Ei meeldi !!!“ (edaspidi: kommentaar). Sõnaga

„pervod“ viitas kostja hagejale ja kahjustas sellega oluliselt hageja mainet. Hageja maine

rikkumine seisneb ebaõige faktiväite avaldamises, ühtlasi rikkus kostja hageja au ja väärikust.

Kostja kommentaar põhjustab hagejale ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ja teiste

inimestega suheldes, kusjuures viimane häirib oluliselt hageja igapäevaelu. Inimesed

pöörduvad hageja poole küsimustega seoses kostja laimutegevusega, lapsevanemad kahtlevad

hageja kõlbelisuses ja sobivuses töötada lastega. Hagejal on esinenud olulisi meeleolulangusi

ja negatiivseid emotsioone.

2. Kostja esitas maakohtule seisukoha, milles palus jätta hagi menetlusse võtmata. Pooled

elavad ja tegutsevad Soome Vabariigis, mistõttu vaidlus ei allu Eesti kohtule. Samuti pole

hageja põhistanud kahju tekkimist, sh väidetava kahju põhjustamist kostja poolt.

2 (3)

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus keeldus 3. septembri 2020 määrusega (vaidlustatud määrus) tsiviilkohtu-

menetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 9 ja § 340¹ lg 2 alusel hagi menetlusse võtmast.

Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.

Maakohus põhjendas hagi menetlemisest keeldumist peamiselt nelja argumendiga:

(1) hagi aluseks olevad asjaolud pole piisavalt selgelt välja toodud;

(2) hageja ei põhistanud, et hagiavalduses kirjeldatud kahju on tekkinud just kostja

tegevuse tulemusena;

(3) jääb arusaamatuks, kuidas on suletud isikute ringile nähtav kommentaar põhjustanud

hagejale hagiavalduses välja toodud kahju;

(4) pole tõendeid mh järgnevate asjaolude kohta: kommentaar on laiemale avalikkusele

kättesaadav; kostja kutsus avalikult inimesi üles hagejat halvustama, laimama, solvama

jne; hageja massiline laimamine algas pärast kommentaari avaldamist.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Hageja esitas 21. septembril 2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja leiab, et hagi on

menetluskõlbulik ja allub Eesti kohtule.

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.

Kostja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 1. oktoobril 2020.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja

saata asi hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus

rahuldatakse.

7. Hagi menetlusse võtmise otsustamisel tuleb kohtul lähtuda hageja esile toodud asjaoludest.

Ringkonnakohus ei jaga maakohtu arusaama, et hageja pole käesolevas asjas hagi alust piisava

selgusega esile toonud. Hagiavaldusest nähtub, millist kommentaari ja miks hageja peab oma

õigusi rikkuvaks. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel ei

saa kohtud hinnata tõendeid (vt nt 13. veebruari 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-8939, p 9;

13. septembri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-17452, p 11 esimene lõik; samuti neis viidatud

varasem praktika). Järelikult ei saa kohus hagi menetlusse võtmisel TsMS § 371 lg 1 p 9

kohaldades kontrollida, kas hageja esile toodud asjaolud (sh põhjuslik seos) on tõendatud.

Samuti ei ole võimalik juba hagi menetlusse võtmisel hinnata, kas suletud isikute ringile nähtav

kommentaar võib põhjustada hagetava kahju. Vähemalt üldjuhul ei eelda kahjustava avalduse

tegemine, et see peab olema tehtud avalikkusele. Vaidlustatud määrus tuleb seetõttu tühistada

ja saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks.

8. Vaidlustatud määruse põhjal saab teha järelduse, et maakohus ei kahelnud asja allumises

Eesti kohtule. Sellega seoses selgitab ringkonnakohus järgmist.

8.1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012 määruse nr 1215/2012 kohtu-

alluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades art 1 järgi

ei takista viidatud määruse kohaldamist see, et pooled elavad mõlemad Soomes.

8.2. Sama määruse art 7 p 2 sisaldab valikulise kohtualluvuse sätet, mille kohaselt võib

lepinguvälise kahju puhul esitada hagi selle paiga kohtusse, kus kahju tekitanud juhtum on

toimunud või võib toimuda. Hageja tugines sellele sättele.

3 (3)

8.3. Interneti kontekstis on Euroopa Kohus füüsilist isikut puudutavas kohtuasjas leidnud, et

kui isikuõigusi on väidetavalt rikutud veebisaidil avaldatud teabesisuga, siis võib isik, kes leiab,

et tema õigusi on rikutud, pöörduda kahju hüvitamise nõudega kogu kahju osas selle

liikmesriigi kohtusse, kus on tema huvide kese (25. oktoobri 2011 kohtuotsus eDate

Advertising jt, C-509/09 ja C-161/10, ECLI:EU:C:2011:685, p 52). Väidetav rikkumine on

üldiselt kõige tuntavam asjaomase isiku huvide keskmes, arvestades selle isiku mainet selles

paigas (17. oktoobri 2017 kohtuotsus Bolagsupplysningen, C-194/16, ECLI:EU:C:2017:766,

p 33). See kriteerium rakendub ühtviisi nii varalise kui ka mittevaralise kahju puhul (ibid p 36).

8.4. Hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamisel tuleb maakohtul kontrollida, kas eelmises

p-s 8.3 kirjeldatud tingimus on täidetud ning kas hagi allub p-des 8.1 ja 8.2 viidatud määruse

sätete järgi Eesti kohtule.

9. TsMS § 173 lg 3 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse maakohus sõltuvalt asja

lahendamise tulemusest.

10. TsMS § 696 lg 1 ja § 372 lg 5 esimese lause järgi ei saa käesoleva määruse peale kaevata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm