2-19-20772/59 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-19-20772

Määruse tegemise aeg ja koht

08. oktoober 2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav

Kohtuasi

XX

avaldus

lapsega

suhtlemise

korra

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07. augusti 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

QQ määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

määruskaebemenetluses

Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), määratud

esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Puudutatud isik I: MM (isikukood XXXXXXXXXXX),

määratud esindaja vandeadvokaadi abi Raivo Bergson

Puudutatud isik II: QQ (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Olga Väina

Eestkosteasutus: Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa

Valitsuse kaudu; registrikood 75014267); lepinguline

esindaja Jekaterina Platonova

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 07. augusti 2020 määrus osas, milles kohus määras

kindlaks isa ja lapse vahelise suhtluskorra pikemaks ajaks, kui kostja 7-aastaseks

saamiseni. Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata, et isa ja lapse

suhtluskord kehtib kuni 26. veebruarini 2024. Muus osas jätta maakohtu määrus

muutmata. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

2. Maakohtu määrus on jõustunud osas, milles kohus määras kindlaks isa ja lapse

suhtlemise korra määruskaebusega vaidlustamata osas (resolutsiooni p-d 1.1.-1.5.,

1.8., 1.10.-1.15. ja 1.17.

3. Määruse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1. Lapse isal on õigus ilma lapse ema juuresolekuta veeta lapsega aega igal teisel ja

neljandal nädalavahetusel (isa võtab reedel kell 17:00 lapse tema alalisest

elukohast või lasteaiast ja viib lapse sama nädala pühapäeval kell 19:00 lapse tema

elukohta).

3.2. Paaritutel nädalatel, mil isal ei ole lapsega nädalavahetuse kohtumisi, on isal õigus

ilma lapse ema juuresolekuta lapsega aega veeta neljapäeviti, võttes ta lasteaiast ja

viies lapse sama päeva kell 19:00 lapse tema elukohta.

3.3. Lapse isal on õigus osaleda lapse lasteaia üritustel.

3.4. Lapse isal on õigus ilma lapse ema juuresolekuta veeta lapsega jõulupühad

(24.-25.12.) paaritutel aastatel. Isa võtab lapse kell 12:00 tema elukohast (või

muust kohast, kus laps sel hetkel viibib) ja toob elukohta tagasi järgmisel päeval

kell 19:00.

3.5. Lapse isal on õigus ilma lapse ema juuresolekuta veeta lapsega aastavahetus

(31.12-02.01.) paarisaastatel. Isa võtab lapse kell 12:00 tema elukohast (või muust

kohast, kus laps sel hetkel viibib) ja toob lapse elukohta tagasi kell 19:00.

3.6. Lapse isal on õigus ilma lapse ema juuresolekuta veeta lapsega lihavõtted

(ülestõusmispühad) paaritutel aastatel.

3.7. Lapse isal on õigus ilma lapse ema juuresolekuta veeta lapsega isadepäev igal

aastal.

3.8. Lapse sünnipäeval on isal õigus lapsega kohtuda, täpsema aja peab isa eelnevalt

kokku leppima emaga.

3.9. Lapse isal on õigus ilma lapse ema juuresolekuta veeta lapsega oma sünnipäev

(23.06.) igal aastal.

3.10. Kui graafikujärgsel isa ja lapse kohtumise nädalavahetusel toimub mingisugune

lapse jaoks olulise tähtsusega sündmus, mille tõttu isa ja lapse kohtumist ei saa

toimuda, vahetub see nädalavahetus sellele järgneva nädalavahetusega või

vanemate kokkuleppel muu ajaga (leppides selles eelnevalt sms või e-posti teel

omavahel kokku). Vahetatav ja asendatav nädalavahetus ei mõjuta ülejäänud

tavapärast suhtlemisgraafikut (st edasi jookseb suhtlemisgraafik samamoodi kui

siis, kui nädalavahetusi ei oleks vahetatud).

3.11. Isaga

veedetud

nädalavahetustel

peab

isa

arvestama

lapse

igapäevast

elukorraldust, s.o lapse sõprade sünnipäevi, teisi tähtpäevi ja lapse jaoks tähtsaid

sündmusi, nt treeningud vms.

3.12. Lapse isa peab tagama lapsele harjumuspärase elurütmi, võimaldades lapsele

tervisliku toidu, füüsilise tegevuse ja viibimise värskes õhus ning piisava uneaja,

samuti jälgima, et laps ei vaataks järjest televiisorit ega oleks arvutis/telefonis

korraga üle ühe tunni.

3.13. Vanemad

on

kohustatud

teineteist

viivitamatult

informeerima

lapse

haigestumisest, sh meditsiinilisest hädaolukorrast. Lapse haigestumise korral

põetab last see vanem, kelle juures on laps haigeks jäänud, välja arvatud juhul, kui

vanemad, arvestades haige lapse sooviga, lepivad omavahel kokku teisiti. Juhul,

kui laps haigestub enne isaga kohtumise aega viisil, mis takistab lapsel kodust

väljumist (näiteks palavik vms), siis informeerib lapse ema sellest koheselt isa ja

ära jäänud kohtumine toimub/asendatakse esimesel võimalusel pärast lapse

paranemist. Juhul, kui laps viibib haiglas, on mõlemal vanemal õigus viibida lapse

juures.

3.14. Põhjendatud muutustest lapsega kokkusaamise aegades ja graafikus teavitab teine

pool ette vähemalt viis päeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

(e-mail, SMS). Kui kokkusaamise aja muutmine toimus emast või lapsest

tulenevatel põhjustel, siis toimub ära jäänud kohtumine esimesel võimalusel.

3.15. Lapse isal on õigus ilma lapse ema juuresolekuta veeta lapsega suvisel ajal lisaks

eelnevalt kokkulepitud kohtumistele aega järgmiselt:

3.15.1. 2021 suvel – 2 nädalat järjest;

3.15.2. 2022 suvel – 3 nädalat järjest või jagatult kaheks võrdseks osaks;

3.15.3. 2024 suvel – 4 nädalat järjest või jagatult kaheks võrdseks osaks;.

Pooled kooskõlastavad oma suvepuhkuse plaanid hiljemalt iga aasta 15.-ndaks

märtsiks.

3.16. Lapse isal on õigus lapsega suhelda sidevahendi teel iga päev. Lapse isa peab

arvestama, et selline suhtlus lapsega arvestaks lapse magamamineku aegu.

3.17. Suhtluskorraga reguleerimata küsimustes lepivad pooled omavahel kirjalikult

kokku. Kokkulepe loetakse sõlmituks, kui mõlemad vanemad on vastavate

tingimustega kirjalikult nõustunud. Vastava kokkuleppe sõlmimine võib toimuda

ka e-posti teel.

3.18. Määratud suhtluskord kehtib kuni 26. veebruarini 2024.

3.19. Maakohtus kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Riigi

õigusabi tasu ja kulud jätta Eesti Vabariigi kanda.

4. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta QQ kanda, v.a MM-le ja XX-

le riigi õigusabi korras määratud esindajate kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX esitas 27.12.2019 Harju Maakohtule avalduse lapse MM-ga suhtlemise korra

kindlaksmääramiseks.

2. Avalduse kohaselt sündis laps XX.XX.XXXX ning vanemad teostavad lapse suhtes ühist

hooldusõigust. Vanemate kooselu lõppes 2018. juunist, pärast mida elab laps alaliselt ema

juures. Avaldaja nägi last viimati 18.09.2019.

3. Lapse ema piirab avaldaja õigust lapsega suhelda, ignoreerides avaldaja kõnesid ja

sõnumeid. Kohtuväliselt ei ole õnnestunud suhtluskorda kokku leppida.

4. Avaldaja palus kindlaks määrata enda ja lapse vahelise suhtluskorra järgnevalt:

-

kuni lapse 7-aastaseks saamiseni kohtub isa tütrega igal teisel ja neljandal

nädalavahetusel (võtab reedel kell 17:00 tütre alalise elukohast ja tagastab lapse samal

nädalal pühapäeval kella 17:00 lapse elukohta);

-

lapse viibimiskohaks isa juures on isa elukoht;

-

ema teavitab lapse isa lapse lasteaias toimuvatest üritustest. Lapse isal on õigus osaleda

lapse lasteaia üritustel;

-

lapse tervise küsimused otsustab see vanem, kellega koos laps vastavalt graafikule

viibib. Lapsevanem teavitab teist vanemat viivitamatult lapse tervisega seonduvatest

asjaoludest, sh lapsele manustatud ravimitest;

-

paarisaastatel veedab laps emaga jõulud (s.o 24.-25.12.) ja paaritutel aastatel isaga, isa

võtab lapse kell 12:00 tema elukohast (või muust kohast, kus laps tol hetkel viibib) ja

toob tagasi kell 20:00;

-

paarisaastatel veedab laps aastavahetuse (s.o 31.12.-01.01.) isaga ja paaritutel aastatel

emaga, isa võtab lapse kell 12:00 tema elukohast (või muust kohast, kus laps tol hetkel

viibib) ja toob lapse elukohta tagasi kell 20:00;

-

isadepäeva veedab laps isaga ja emadepäeva veedab laps emaga;

-

lapse sünnipäeval on isal õigus lapsega kohtuda, täpsema aja peab eelnevalt kokku

leppima emaga. Lapse sünnipäeval on lapse isal õigus osaleda lapse sünnipäeva

tähistamisel;

-

lapse sünnipäevapeo korraldab see vanem, kelle juures laps graafikujärgselt viibib, kui

vanemad ei lepi kokku teisiti;

-

isa sünnipäeva (s.o XX.XX.) veedab laps alati isaga ja ema sünnipäeva (s.o XX.XX.)

veedab laps alati emaga;

-

kõikidel lapse üleandmistel käituvad lapsevanemad ning nendega kaasas viibivad isikud

üksteise suhtes lugupidavalt ja viisakalt, st ei karju, ei halvusta, ei tõsta häält jne;

-

kolmandate isikute poolt korraldatavatel olulistel perekondlikel tähtpäevadel (juubelid,

pulmad jne) on vanemal õigus veeta lapsega aega ka sel juhul, kui need langevad teise

vanemaga veedetavale nädalavahetustele. Sellisel juhul vahetavad vanemad tähtpäevale

langeva nädalavahetuse sellele järgneva nädalavahetusega või vanemate kokkuleppel

muu ajaga, leppides selles eelnevalt SMS või e-posti teel omavahel kokku vähemalt üks

kuu enne sündmust. Vahetatav ja asendatav nädalavahetus ei mõjuta ülejäänud

tavapärast suhtlemisgraafikut (s.t edasi jookseb suhtlemisgraafik samamoodi nagu siis,

kui nädalavahetusi ei oleks vahetatud);

-

kui laps viibib isa juures käesoleva suhtluskorra järgi, on isal õigus lapsega reisida

Euroopa Liidu liikmesriikides (kohtulahendi tegemise aja seisuga), samuti Norra

Kuningriigis ja Šveitsi Konföderatsioonis. Lapse emal on õigus lapsega reisida samuti

eelpool nimetatud riikides ajal, kui laps viibib ema juures käesoleva suhtluskorra alusel.

Lapse viibimisel isa juures peab lapsel olema kaasas pass;

-

vanem teavitab teist vanemat kavandatavast reisist ja reisitingimustest vähemalt üks kuu

ette (s.t sõidu- või lennuajad, sihtkoht, peatuspaik või hotell, reisiplaan). Vanem ei tohi

koos lapsega Eesti Vabariigist lahkuda ilma teisele vanemale eelnevat teavet andmata.

Nimetatud riikidest väljapoole sõitmiseks peab vanemal olema teise vanema

notariaalselt tõestatud nõusolek;

-

vanemad austavad lapse kiindumust teise vanemasse ega halvusta lapse juuresolekul

teist vanemat, samuti hoiduvad vanemad teise vanema suhtes vastumeelsuse

kujundamisest. Vanemad suhtlevad lapsesse puutuvates küsimustes omavahel e-posti

või sõnumivahetuse teel ega kasuta infokanalina last. Erakorralistes olukordades

vanemad helistavad teineteisele ja vastavad kõnele;

-

kumbki vanem ei takista lapse ja eemalviibiva vanema suhtlemist sidevahendi teel;

-

lapse koolimineku ajaks lepivad vanemad kokku uue suhtluskorra.

Puudutatud isikute seisukohad

5. Lapse ema vaidles avaldusele vastu ja leidis, et see on esitatud vaid tema survestamiseks ja

suhtluskorra määramine ei vasta lapse huvidele. Ema hinnangul peaks vanemad pöörduma

Perekeskusesse abi saamiseks, et seejärel kokku leppida lapse huvidest lähtuv suhtlemise

kord.

6. Lapsele määratud esindaja nõustus suhtluskorra kindlaksmääramisega, leides, et see vastab

lapse huvidele.

Eestkosteasutuse seisukoht

7. Arvestades seda, et mõlemal vanemal on lapsega usalduslik suhe ning mõlemad vanemad

soovivad lapse elus osaleda ja on ka selleks võimelised, on suhtluskorra kindlaksmääramine

lapse huvides.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Maakohus määras kindlaks lapse isa ja lapse vahelise suhtluskorra, jättis riigi õigusabi tasu

ja kulud riigi kanda ning menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda.

9. Asjas on tuvastamist leidnud, et laps ei tunne isa suhtes hirmu ega võõristust. Laps tunneb

end isaga koos turvaliselt ja hästi. Vanemad ei vaidle selle üle, kas isa peaks üldse lapsega

suhtlema või mitte, vaid vaidlus on lapsevanemate vahel üksnes suhtluskorra ajaliste

perioodide osas.

10. Kuna laps ja isa peavad saama suhelda, et tagada lapse ja isa suhete jätkumine ning vältida

nende võõrandumist, on põhjendatud määrata kindlaks suhtluskord perekonnaseaduse (PKS)

§ 123 lg 1, § 143 lg-te 1 ja 2¹ alusel järgnevalt:

1.1. lapse isal on õigus ilma lapse ema juuresolekuta lapsega aega veeta igal teisel ja

neljandal nädalavahetusel (isa võtab reedel kell 17:00 lapse tema alalisest elukohast

või lasteaiast/koolist ja tagastab lapse sama nädala pühapäeval kell 19:00 lapse

elukohta);

1.2. paaritutel nädalatel, mil isal ei ole nädalavahetuse kohtumisi lapsega, on isal õigus

ilma lapse ema juuresolekuta aega veeta lapsega neljapäeviti, võttes ta

lasteaiast/koolist peale tunde ja tagastada laps samal päeval kell 19:00 lapse elukohta;

1.3. lapse isal on õigus osaleda lapse lasteaia/kooli üritustel;

1.4. lapse isal on õigus ilma lapse ema juuresolekuta veeta lapsega jõulupühad (24.-25.12.)

paaritutel aastatel. Isa võtab lapse kell 12:00 tema elukohast (või muust kohast, kus

laps sel hetkel viibib) ja toob tagasi järgmisel päeval kell 19:00;

1.5. lapse isal on õigus ilma lapse ema juuresolekuta veeta lapsega aastavahetus (31.12.-

02.01.) paaris aastatel. Isa võtab lapse kell 12:00 tema elukohast (või muust kohast,

kus laps sel hetkel viibib) ja toob lapse elukohta tagasi kell 19:00;

1.6. lapse isal on õigus ilma lapse ema juuresolekuta veeta lapsega lihavõtted

(ülestõusmispüha) paaritutel aastatel;

1.7. lapse isal on õigus ilma lapse ema juuresolekuta veeta lapsega isadepäev igal aastal;

1.8. lapse sünnipäeval on isal õigus lapsega kohtuda, täpsema aja peab eelnevalt kokku

leppima emaga;

1.9. lapse isal on õigus ilma lapse ema juuresolekuta veeta lapsega oma sünnipäev (23.06.)

igal aastal;

1.10. kui graafikujärgsel isa ja lapse kohtumise nädalavahetusel toimub mingisugune lapse

jaoks olulise tähtsusega sündmus, mille tõttu isa ja lapse kohtumist ei saa toimuda,

vahetub tähtpäevale langev nädalavahetus sellele järgneva nädalavahetusega või

vanemate kokkuleppel muu ajaga (leppides selles eelnevalt SMS või e-posti teel

omavahel kokku). Vahetatav ja asendatav nädalavahetus ei mõjuta ülejäänud

tavapärast suhtlemisgraafikut (st edasi jookseb suhtlemisgraafik samamoodi kui siis,

kui nädalavahetusi ei oleks vahetatud);

1.11. isaga veedetud nädalavahetustel peab isa arvestama lapse igapäevast elukorraldust, s.o

lapse sõprade sünnipäevi, teisi tähtpäevi ja lapse jaoks tähtsaid sündmusi, nt

treeningud vms;

1.12. lapse isa peab tagama lapsele harjumuspärase elurütmi, võimaldades lapsele tervisliku

toidu, füüsilise tegevuse ja viibimise värskes õhus ning piisava uneaja ning jälgima, et

laps ei vaataks järjest televiisorit ega oleks arvutis/telefonis korraga üle ühe tunni;

1.13. vanemad on kohustatud teineteist viivitamatult informeerima lapse haigestumisest, sh

meditsiinilisest hädaolukorrast. Lapse haigestumise korral põetab last see vanem, kelle

juures on laps haigeks jäänud, välja arvatud juhul kui vanemad, arvestades haige lapse

sooviga, lepivad omavahel kokku teisiti. Juhul, kui laps haigestub enne isaga

kohtumisaega viisil, mis takistab lapsel kodust väljumist (näiteks palavik vms), siis

informeerib lapse ema sellest koheselt isa ja ära jäänud kohtumine toimub/asendatakse

esimesel võimalusel pärast lapse paranemist. Juhul, kui laps viibib haiglas on mõlemal

vanemal õigus lapse juures viibida;

1.14. põhjendatud muutustest lapsega kokkusaamise aegades ja graafikus teavitab teine pool

ette vähemalt viis päeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-mail,

SMS). Kui kokkusaamise aja muutmine toimus emast või lapsest tulenevatel põhjustel,

siis toimub ära jäänud kohtumine esimesel võimalusel.

1.15. lapse isal on õigus ilma lapse ema juuresolekuta veeta lapsega suvisel ajal lisaks

eelnevalt kokkulepitud kohtumistele aega järgmiselt:

1.15.1. 2021 suvel – 2 nädalat järjest;

1.15.2. 2022 suvel – 3 nädalat järjest või jagatult kaheks võrdseks osaks;

1.15.3. 2024 suvel – 4 nädalat järjest või jagatult kaheks võrdseks osaks.

Pooled kooskõlastavad oma suvepuhkuse plaanid hiljemalt iga aasta 15.-ndaks

märtsiks.

1.16. Lapse isal on õigus lapsega suhelda sidevahendi teel iga päev. Lapse isa peab

arvestama, et selline suhtlus lapsega arvestaks lapse magamamineku aegu.

1.17. Suhtluskorraga reguleerimata küsimustes lepivad pooled omavahel kirjalikult kokku.

Kokkulepe loetakse sõlmituks, kui mõlemad vanemad on vastavate tingimustega

kirjalikult nõustunud. Vastava kokkuleppe sõlmimine võib toimuda ka e-posti teel.

Määruskaebus

11. Lapse ema palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus määras isa ja lapse

suhtlemise korra pikemaks ajaks kui lapse 7-aastaseks saamiseni, samuti osas, milles

maakohus määras kindlaks isa ja lapse suhtlemise korra lihavõttepühal (ülestõusmispühal),

isadepäeval, isa sünnipäeval ja sidevahendite teel (resolutsiooni p-d 1.6., 1.7., 1,9., 1.16.) ning

teha tühistatud osas uus määrus järgmiselt:

-

lapse isal on õigus ilma lapse ema juuresolekuta veeta lapsega lihavõtted

(ülestõusmispüha) paaritutel aastatel. Isa võtab lapse kell 12:00 tema elukohast (või

muust kohast, kus laps sel hetkel viibib) ja toob tagasi sama päeva kell 19:00 lapse

elukohta;

-

lapse isal on õigus ilma lapse ema juuresolekuta veeta lapsega isadepäev igal aastal ja

emadepäeva veedab laps ilma lapse isa juuresolekuta. Ajad lepivad vanemad kokku

eelnevalt SMS või e-posti teel;

-

lapse isal on õigus ilma lapse ema juuresolekuta veeta lapsega oma sünnipäev (23.06.)

igal aastal. Isa võtab lapse kell 12:00 tema elukohast (või muust kohast, kus laps sel

hetkel viibib) ja toob tagasi sama päeva kell 19:00 lapse elukohta. Ema sünnipäeva

veedab laps koos emaga ilma lapse isa juuresolekuta;

-

lapsest lahus oleval vanema on võimalik lapsega suhelda igal ajal, helistades selleks

lapse kasutuses olevale mobiiltelefonile. Lapse isa peab arvestama, et selline suhtlus

lapsega arvestaks lapse magamamineku aegu;

-

määrata suhtluskord kindlaks kuni lapse 7-aastaseks saamiseni.

12. Arvestades vanemate vahelist võimetust jõuda kokkuleppele lapsega suhtlemise

kellaaegade osas tuleb määrata täpsed ajad lapse ja isa kokkusaamisteks lihavõtte

(ülestõusmispüha) ajal ja isa sünnipäeval. Samuti tuleb täiendavalt kindlaks määrata, et

emadepäeva veedab laps igal aastal emaga ja kohtumiste ajad lepivad vanemad eelnevalt

kokku SMS või e-kirja teel ning et ema sünnipäeva veedab laps emaga ilma isa juuresolekuta.

Samuti tuleb täpsustada sidevahendi teel suhtlemise korda selliselt, et lapses lahus oleval

vanemal on võimalik lapsega suhelda igal ajal, helistades selleks lapse kasutuses olevale

mobiiltelefonile.

13. Kuna lapse kasvades muutub ilmselt ka tema elukorraldus, ei ole põhjendatud

suhtluskorra kindlaksmääramine kuni lapse täisealiseks, vaid 7-aastaseks saamiseni. Pärast

seda lepivad vanemad omavahel kindlaks uue suhtluskorra vastavalt lapse huvidele.

14. Menetluskulud palub ema jätta lapse isa kanda.

Menetlusosaliste seisukohad

15. Lapse isa nõustub määruskaebusega selles osas, et määrust muuta ja täpsustada

kohtumiste kellaaegade osas, kuid ta ei nõustu määruskaebuses välja pakutud kellaaegadega.

Samuti ei vaidle ta vastu sellele, et määratud suhtlemise kord kehtib kuni lapse 7-aastaseks

saamiseni. Muus osas vaidleb ta määruskaebusele vastu. Menetluskulud palub lapse isa jätta

lapse ema kanda.

16. Isa leiab, et punkti 1.6. võiks olla selline, et lapse isal on õigus ilma lapse ema

juuresolekuta veeta lapsega lihavõtted (ülestõusmispüha) paaritutel aastatel. Isa võtab lapse

kell 10:00 tema elukohast ja toob lapse tagasi järgmisel päeval kell 10:00 lapse elukohta või

viib samaks kellaajaks lasteaeda.

17. Punkti 1.7. võiks sõnastada järgnevalt: Lapse isal on õigus ilma lapse ema juuresolekuta

veeta lapsega isadepäev igal aastal. Isa võtab lapse kell 10:00 tema elukohast ja toob tagasi

järgmisel päeval kell 10:00 lapse elukohta või viib samaks kellaajaks lasteaeda.

18. Punkti 1.9. võiks sõnastada järgnevalt: Lapse isal on õigus ilma lapse ema juuresolekuta

veeta lapsega oma sünnipäev (23.06) igal aastal. Isa võtab lapse kell 10:00 tema elukohast ja

toob tagasi järgmisel päeval kell 20:00 lapse elukohta.

19. Punkti 1.16. muutmiseks puudub alus ja kui lapse ema leiab, et lapsega telefonitsi

suhtlemisega rikutakse tema privaatsust, siis on isa nõus võtma lapse ka enda juurde alaliselt

elama, võimaldades emal igapäevaselt lapsega telefonitsi suhelda.

20. Avaldaja nõustub sellega, et määrata kindlaks suhtluskord kuni lapse 7-aastaseks

saamiseni, kuigi leiab, et seda maakohtus ei taotletud.

21. Maakohtu määruse resolutsiooni punkte 1.4. ja 1.5. võiks täiendada selliselt, et isa võtab

lapse tema elukohast kell 10:00 ning punkti 1.15. tuleks täiendada 2023. aasta suveperioodi

määramisega.

22. Eestkosteasutus palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

23. Lapsele määratud esindaja oma seisukohta ei esitanud.

Menetluse edasine käik

24. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

25. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas, st osas, milles lapse

ema palus määruse tühistada osas, milles kohus määras isa ja lapse suhtlemise korra pikemaks

ajaks kui lapse 7-aastaseks saamiseni, samuti osas, milles maakohus määras kindlaks isa ja

lapse suhtlemise korra lihavõttepühal (ülestõusmispühal), isadepäeval, isa sünnipäeval ja

sidevahendite teel (resolutsiooni p-d 1.6., 1.7., 1.9., 1.16.). Muus osas ei ole määrust

vaidlustatud ja see on jõustunud.

26. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel

tühistada osaliselt, s.o osas, milles maakohus määras kindlaks isa ja lapse vahelise

suhtluskorra kindlaks pikemaks ajaks kui lapse 7-aastaseks saamiseni. Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas uue määruse, millega määrab kindlaks suhtluskorra kehtivuse tähtaja. Muus

osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

27. Kuna lapse vanemad on ühel meelel selles, et suhtluskord määratakse kindlaks kuni lapse

7-aastaseks saamiseni, mil tema elukorraldus muutub vanuse ja koolimineku tõttu, on

ringkonnakohtul võimalik teha selles osas uus määrus, millega määrab isa ja lapse vahelise

suhtluskorra kindlaks kuni 26. veebruarini 2024.

28. Maakohus lahendas isa ja lapse suhtlemise korra küsimust isa avalduse alusel. Lapse ema

leidis, et isa avaldus tuleb jätta rahuldamata ja oma seisukohti suhtlemise korra osas ta kohtule

ei esitanud. Ka ärakuulamisel 27.05.2020 ta suhtlemiskorra kohta ettepanekuid ei teinud, kuid

nõustus sellega, et vanemad peaks saavutama suhtluskorras osas kompromissi (tlk 131, 131).

Kompromissi vanemad ei saavutanud ja lapse ema teatas vastuseks lapse isa

kompromissilepingu projektile, millistes punktides nad jõudsid kompromissini ja millistes

mitte (tlk 141).

29. Lapse ema palub määruse tühistada osas, milles maakohus määras kindlaks isa ja lapse

suhtlemise korra lihavõttepühal (ülestõusmispühal), isadepäeval, isa sünnipäeval ja

sidevahendite teel ja teha tühistatud osas uue määruse. Arvestades seda, millise sisuga uue

määruse tegemist ta eeltoodud osas taotleb, siis tegelikult ta soovib mitte maakohtu määruse

tühistamist, vaid täiendamist kas kellaaegadega (lihavõtted, isa sünnipäev) või päevadega, mil

laps peaks ema arvates olema koos temaga (emadepäev, ema sünnipäev), samuti ema

õigusega suhelda lapsest eemal olles lapsega mobiiltelefoni teel, mida ta maakohtus ei

taotlenud.

30. Määruskaebuses puuduvad faktilised ja õiguslikud väited asjaolude kohta, millest tuleneb

lapse ema arvates õigusrikkumine määruse tegemisel ning milles rikkumine seisneb (TsMS

§ 662 lg 1 p 4 ja lg 2 p 1). Vanema õiguste määramine, s.h vanema ja lapse suhtluskorra

kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid

juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt

menetlusõiguse normi (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-159-15, p 28). Ringkonnakohus

leiab, et maakohus ei ole antud juhul diskretsiooni piire ületanud ega menetlusnorme

rikkunud. Suhtlemiskorra määramise asja ei vaadata ringkonnakohtus läbi algusest peale.

Määruskaebuses esmakordselt esitatud ettepanekud ning sisuliselt põhistamata taotlused

suhtlemiskorras erinevate kellaaegade ning ema ja lapse suhtlemise määramiseks ei anna

ringkonnakohtule alust maakohtu määruse tühistamiseks ega ka täiendamiseks ema taotletud

viisil. Lapse isa vaidles sellele vastu. Üksnes olukorras, kus vanemad oleks olnud

suhtlemiskorra täiendamises ühel meelel, oleks ringkonnakohus saanud sellega arvestada.

31. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et suhtlemiskorra p 1.17. kohaselt lepivad pooled

selles reguleerimata küsimustes omavahel kokku. Ka määruse vaidlustamata osas on

suhtluskorra punktid, mille kohaselt lepivad vanemad teatud asjaoludel ja olukordades

suhtlemise täpsema aja või selle muutmise kokku (p 1.8., 1.10., 1.14., 1.15.). Samuti leiab

eestkosteasutus määruskaebemenetluses, et vanemad ei peaks alahindama oma võimet teha

koostööd, mille aluseks on vastastikune hea tahe ja paindlikkus ning määruskaebus tuleks

jätta rahuldamata.

32. Vastuseks lapse isa taotlusele täiendada maakohtu määruse p 15 selliselt, et 2023.a suvel

on laps ja isa koos 4 nädalat järjest või jagatuna kaheks võrdseks osaks, märgib

ringkonnakohus, et sellise taotluse oleks saanud isa esitada üksnes maakohtu määruse peale

esitatud määruskaebuses. Isa määruskaebust ei esitanud ja ringkonnakohus ei saa taotletud

osas määrust täiendada. Arvestades käesoleva määruse eelmises punktis märgitut, tuleb

vanematel ka selles osas saavutada kokkulepe.

33. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse üksnes osas, millega lapse isa nõustus ja

muus osas jääb kaebus rahuldamata, jätab ringkonnakohus määruskaebemenetluse kulud

TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel lapse ema kanda, v.a alaealisele lapsele ja avaldajale riigi

õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav