1-20-6125/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

8. oktoober 2020. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-6125 Kohtunik Marju Persidskaja Kriminaalasi Prokurör H.L-i süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 319 lg 1 ja KarS § 320 lg 1 järgi käskmenetluses

(kirjalik menetlus) Laura Jõgisoo Süüdistatav

H.L , isikukood XXX

; ; ; XXX XXX XXX; kriminaal-

ja väärteokorras karistamata. Tõkend – ei ole kohaldatud. Kaitsja Kunnar Korsten RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 251 lg- 1, 253 p- 1

- 254, § st § st ja § st kohus otsustas:

1.

rahaline Süüdi tunnistada H.L KarS § 319 lg 1 järgi ja karistuseks mõista karistus 40 (nelikümmend) päevamäära (päevamäär 10 eurot), s.o 400 (nelisada) eurot.

Süüdi tunnistada H.L KarS § järgi ja karistuseks mõista rahaline

320 lg 1 karistus 60 (kuuskümmend) päevamäära (päevamäär 10 eurot), s

.o 600 (kuussada) eurot.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista H.L-ile üksikkaristustest liitkaristuseks

raskeima osalise suurendamise teel rahaline karistus 80 päevamäära, s.o 800 (kaheksasada) eurot.

2 (7)

KarS § 66 H.L lg- 1

alusel tuleb te ja 3 tasuda rahaline karistus 800

(kaheksasada) eurot ositi alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aheteistkümne

2 (k ) kuu jooksul. Rahaline karistus tuleb tasuda Maksuja Tolliameti kohtu määratud tähtaja jooksul arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355

(Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS ), märkides ära

viitenumbri 99920400003604 , otsus nr 1-20-6125

ning selgituse “H.L , rahaline karistus“.

2. Menetluskulu:

KrMS § 175 lg 1 p , § , § ja § 189 lg 2 alusel mõista H.L-ilt - 3, 9 de

179 lg 1 p 2

180 lg 1 menetluskuluna riigituludesse : välja

 käekirjaekspertiisi maksumus 282 eurot;

 sundraha 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p de 7 ja 12 alusel määrata, et H.L on õigus - tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 1158 (üks tuhat ükssada viiskümmend kaheksa) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 96,50 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumis

t Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99920700043830 ning selgituse “H.L, otsus nr 1 6125, menetluskulu“.

Menetluskulu on võimalik tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui vabatahtlikult rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus

H.L-i süüdistatakse selles, et tema esitas 01.02.2017 Lõuna Ringkonnaprokuratuurile teadvalt vale kaebuse KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise kohta E.P.

poolt, justnagu oleks M.O. esindaja E.P. 22.08.2016 Lõuna prefektuuri laekunud E.E.O.

avalduse lahendamise käigus Lõuna prefektuuri esitanud võltsitud dokumendi XXX T.N.

kuupäevaga 17.08.2016 „ olevate H.L-ile kuuluvate asjade üleandmise XXX - vastuvõtmise akt“, millel on võltsitud H.L-i allkirja. Tegelikkuses tuvastati ekspertiisi käigus, et asjade üleandmise vastuvõtmise akt on allkirjastatud väga tõenäoliselt Väino -

3 (7)

H.L-i poolt.

Sellega pani H.L toime KarS § 319 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teadvalt vale kaebuse esitamise kuriteo toimepanemise kohta teise isiku poolt.

Lisaks süüdistatakse H.L-i selles, et tema andis 18.07.2017 ajavahemikul kell 10.00–

10.54 Tartus Riia 132 andis Lõuna prefektuuri uurija E.N. juures kriminaalasjas nr XXX tunnistajana ülekuulamisel teadvalt valeütlusi selles, et 17.08.2016 aadressilt XXX oma asjade äraviimise käigus dokumenti kuupäevaga 17.08.2016 „ olevate H.L-ile XXX kuuluvate asjade üleandmise vastuvõtmise akt“ ei ole koostatud, tema eelnimetatud akti ei ole -

allkirjastanud ning tema allkiri sellel dokumendil on võltsitud. Tegelikkuses tuvastati ekspertiisi käigus, et asjade üleandmise vastuvõtmise akt on allkirjastatud väga tõenäoliselt - H.L-i poolt.

Sellega pani H.L toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tunnistaja poolt kriminaalmenetluses teadvalt valeütluse andmise. Prokuröri ettepanek

Prokurör teeb kohtule ettepaneku karistada H.L-i KarS § 319 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 40 päevamäära (KarS § 44 lg ja

järgi on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot), s.o 400 eurot KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 60 päevamäära (KarS § 44 lg järgi on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot), s.o 600 eurot. KarS § 64 lg 1 alusel mõista H.L-ile liitkaristuseks üksikkaristusest raskeima suurendamise teel rahaline karistus

80 päevamäära (miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot), s.o 800 eurot, mille tasumine määrata KarS § 66 lg 1 alusel ositi 12 kuu jooksul.

Kohtu seisukoht ja põhjendused süüdistuse osas

Kohtu hinnangul esinev

-

ad käesolevas asjas KrMS § 251 lg tes 1, 2 ja 3 sätestatud alused käskmenetluse kohaldamiseks: H.L-ile heidetakse ette teise astme kuritegude toimepanemist, milles prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud on selged, süüdistatav on täisealine ning süüdistatava suhtes ei ole vaja kohaldada ega . XXX XXX KarS § 319 lg 1 näeb ette vastutuse teadvalt vale kaebuse esitamise eest kuriteo toimepanemise kohta teise isiku poolt.

KarS § 320 lg 1 näeb ette kannatanu või tunnistaja poolt kriminaal või vastutuse - väärteomenetluses teadvalt vale ütluse andmise eest.

Kohus on seisukohal, et

H.L on süüdistuses kirjeldatud teod toime pannud ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 319 lg 1 ja § 320 lg 1 järgi.

H.L-ile esitatud süüdistus on tõendatud 25.08.2016 teatisega kriminaalmenetluse mittealustamise kohta (tl 19 20) – , 17.08.2016 asjade üleandmise vastuvõtmise akti koopiaga - (tl

21), E.E.O. XXX H.L-i 20.01.2017 avalduse koopiaga (tl 22 24), 13.02.2017 – kriminaalasjas nr koostatud materjalide edastamise teatise koopiaga koos kuriteoteate XXX koopiaga (tl 27 29), 18.07.2017 kriminaalasjas nr – XXX H.L-i tunnistajana ülekuulamise protokolli koopiaga (tl 30 31), ekspertiisiaktiga nr (tl 33 37) ja tunnistaja E.P.

– XXX – ütlustega

4 (7)

(tl 39 41, 44 45). – –

25.08.2016 on Politsei ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri uurija T.N. koostanud teatise kriminaalmenetluse mittealustamise kohta. Sellest H.L on esitanud E.E.O. nähtub, et

esindajana 22.08.2016 Politseivarguse ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile kuriteoteate kohta, milles ta kahtlustab asuva rendipinna omanikke ja A.P. Selle kuriteoteate XXX E.

menetlemise käigus on E esitanud menetlejale üleandmise vastuvõtmise a .P. - kti, milles H.L

kinnitab, et on saanud kätte kõik XXX asuvas korteris olnud asjad ning tal ei ole edaspidiseid pretensioone seoses üürilepingu lõpetamisega ega asjade üleandmisega E. ja P. M.O on lisatud ka kriminaalasja materjalide , kellega rendileping on sõlmitud. Nimetatud akt juurde. See kannab

- pealkirja „XXX olevate H.L-ile kuuluvate asjade üleandmise vastuvõtmise akt“ ning kuupäeva 17.08.2016. Akt on allkirjastatud E. ja H.L-i nimelt. P.

20.01.2017 on H.L esitanud E.E.O. esindajana Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile avalduse selle kohta, et M.O. ei ole tagastanud E.E.O. kuuluvat vara. Muu hulgas on avalduses märgitud, et ebatõene on ühe omaniku E väide, nagu oleks H.L M.O. .P.

allkirjastanud en - dale kuuluvate asjade kättesaamisel üleandmise vastuvõtmise akti, H.L selline dokument puudub ning tema kuhugi allkirja andnud ei ole. 01.02.2017 on H.L esitanud E.E.O. esindajana sarnase avalduse ka Lõuna Ringkonnaprokuratuurile. Selles mär esindaja väide politseile, nagu oleks H.L kätte saanud kõik gib ta samuti, et M.O.

asjad ja allkirjastanud üleandmise vastuvõtmise akti, on ebatõene, - temal selline dokumenti puudub ja ta ei ole kuhugi allkirja lisanud.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 13.02.2017 kirjast (kriminaalasjas nr materjalide XXX

edastamise kohta) avalduste alusel on 13.02.2017 alustatud nähtub, et H.L-i Lõuna

Ringkonnaprokuratuuris kriminaalasja KarS § 344 lg 1 tunnustel. Selles kriminaalasjas on H.L 18.07.2017 tunnistajana üle kuulatud. H.L-i ütluste kohaselt käis ta 17.08.2016

XXX järel temale kuuluvatel asjadel, mis pärinesid tema endisest üürikorterist XXX. Ta kinnitab, et asjade üleandmise vastuvõtmise akti ei ole koostatud ja tema all - kiri aadressil

XXX olevate H.L-ile -

kuuluvate asjade üleandmise vastuvõtmise aktil kuupäevaga 17.08.2016 on võltsitud. Tema seda dokumenti allkirjastanud ei ole ning ei tea, kes võis tema allkirja võltsida. Tema soovib kriminaalmenetlust. Eeltoodu ki

nnitab, et 01.02.2017 esitas H.L Lõuna Ringkonnaprokuratuurile kaebuse, milles viitab nagu oleks E.P. M.O. esindajana pannud toime kuriteo, kui esitas tema poolt

E.E.O. itud esindajana esitatud kuriteoteate alusel alustatud kriminaalasjas uurijale võlts dokumendi ( - ). Selle kaebuse alusel alustatud kriminaalasjas üleandmise vastuvõtmise akti tunnistajana ka seda oma ülekuulamisel on H.L väitnud , et 17.08.2016, kui ta käis XXX

asjade järel, asjade üleandmise vastuvõtmise akti ei koostatud - , tema seda dokumenti allkirjastanud ei ole ning tema allkiri sellel dokumendil on võltsitud. Nimetatud kriminaalasja menetluse käigus on tehtud käekirjaekspertiis, selgitamaks välja, kas H.L-i XXX kuuluvate asjade nimel allkirjastatud 17.08.2016 „ olevate H.L-ile üleandmise vastuvõtmise akt“ on allkirjastatud tema poolt või mitte. Ekspertiisiaktis nr - XXX

on ekspert asunud seisukohale, et eelnimetatud akt on väga tõenäoliselt allkirjastatud H.L-i poolt. Ka E. on andnud kriminaalasjas tu P. nnistajana ülekuulamisel ütlusi, kus selgitab, kuidas H.L käis 17.08.2016 XXX territooriumi oma asjade järel ning allkirjastas seejuures tunnistaja poolt eelnevalt ettevalmistatud - , asjade üleandmise vastuvõtmise akti

millega kinnitas, asjad, mis asusid , ja sellega seoses tal et on kõik oma XXX kätte saanud pretensioone tunnistajale ja M.O. ei ole.

5 (7)

Kohus leiab, et eksperdiarvamuse ja tunnistaja E.P. ütlustega tuleb lugeda tõendatuks, et tegelikult H.L siiski allkirjastas 17.08.2016 dokumendi, mis kandis pealkirja

„XXX

olevate H.L-ile kuuluvate asjade üleandmise vastuvõtmise akt“. Seetõttu esitas ta - 01.02.2017 Lõuna Ringkonnaprokuratuurile valekaebuse, nagu oleks M.O. esindaja esitanud tema poolt E.E.O. esindajana esitatud kuriteoteate alusel alustatud kriminaalasjas uurijale võltsitud dokumendi (üleandmise vastuvõtmise akti) - ning andis 18.07.2017 kriminaalasjas

tunnistajana ülekuulamisel valeütlusi, et 17.08.2016 üleandmise vastuvõtmise akti -

ei koostatud, tema seda dokumenti ei allkirjastanud ning allkiri dokumendil on võltsitud.

Kuna H.L-i 18.07.2017 tunnistajana ülekuulamise protokolli on märgitud tunnistaja kohustus anda tõeseid ütlusi, kui ütluste andmisest keeldumiseks seaduslik alus puudub, ning hoiatus selle kohta, et teadvalt vale ütluse andmise eest järgneb vastutus KarS §-de 318 ja 320 järgi H.L on andnud ülekuulamisprotokollile allkirja õiguste ja kohustustega tutvumise ,

kohta, pidi H.L oleks teadlik, et kriminaalmenetluses tuleb anda tõeseid ütlusi ning valeütluste andmisele järgneb vastutus. Samuti on tema poolt 01.02.2017 Lõuna Ringkonnaprokuratuurile esitatud avaldusele märgitud hoiatus sellest, et teadvalt vale kaebuse esitamise eest on ette nähtud kriminaalvastutus KarS § 319 järgi, mistõttu pidi ta olema teadlik ka sellest asjaolust. Kohus on seisukohal, et H.L oli teadlik, et tegelikkuses 17.08.2016 asjade üleandmisevastuvõtmise akt koostati ning ta andis sellele ka allkirja. Seega on tema väide, et sellist akti ei koostatud, tema seda ei allkirjastanud ja tema allkiri on võltsitud, ilmselgelt teadvalt valeütluse andmine. Samuti esitas ta teadvalt vale kaebuse teise isiku poolt kuriteo toimepanemise kohta, kuna väitis Lõuna Ringkonnaprokuratuurile esitatud avalduses, et M.O. esindaja esitas kriminaalmenetluses uurijale võltsitud dokumendi, aga oli ise sellise dokumendi allkirjastanud ning pidi kahtlemata olema teadlik ka sellise dokumendi koostamisest. Kohtu seetõttu

hinnangul ei saanud tal olla mingisugust objektiivset põhjust uskuda, et tegemist võib olla

võltsitud dokumendiga. Seega võib järeldada, et tema eesmärk oligi esitada M.O. esindaja suhtes vale kaebus ja anda kriminaalmenetluses vale väidetava kuriteo toimepanemise kohta ütlusi kkuses ei vasta tema väited tõele ning nende väidete loogiline jätk on , teades, et tegeli suure tõenäosusega M.O. esindaja suhtes kriminaalmenetluse läbiviimine. Seega on H.L-i käitumises täidetud nii KarS § 319 ja § 320 sätestatud kuriteokoosseisude objektiivsed kui subjektiivsed tunnused

, subjektiivsest küljest pani ta teod toime kavatsetult.

Kohus ei ole tuvastanud H.L-i puhul

te asjaolude õigusvastasust ega süüd välistava esinemist. Seega tuleb ta KarS § 319 ja § 320 järgi süüdi tunnistada. Kohtu seisukoht karistuse osas KarS § 319 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena

rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahalin ne vangistus. e karistus või kuni kolmeaasta

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

6 (7)

Kohus ei ole tuvastanud, et H.L-i puhul esineks karistust kergendavaid asjaolusid KarS §

57 mõttes. Samuti ei ole kohus tuvastanud, et H.L-i puhul esineks KarS § s 58 sätestatud - karistust raskendavaid asjaolusid. Arvestades asjaolu, et H.L-i ei ole toimikus oleva karistusregistri teatise (tl 81) kohaselt ei väär ega kriminaalkorras karistatud, on kohus seisukohal, et teda on võimalik nii KarS § 319 - lg 1 kui ka KarS § 320 lg 1 järgi karistada kergemaliigilise ehk rahalise karistusega. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 44 lg 2 alusel arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. KarS § 44 lg 3 kohaselt arvutatakse keskmine päevasissetulek, lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks.

H.L-i suhtes alustati kriminaalmenetlust 2018. a. Kriminaalasja toimikus oleva H.L-i (tl 82) kohaselt oli H.L-i keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatise päevasissetuleku suuruseks 2017. a XXX eurot. Kuivõrd H.L-i keskmine päevasissetulek on olnud XXX

eurot, tuleb karistuse mõistmisel aluseks võtta miinimumpäevamäär 10 eurot. Asjas tuvastatu pinnalt, arvestades H.L-i süü suurust, on kohus seisukohal, et H.L-i on võimalik mõjutada kuritegude toimepanemisest hoiduma prokuröri taotletava karistusega.

Seega

karistuseks rahalise karistuse 40 mõistab kohus KarS § 319 lg 1 järgi H.L-ile päevamäära, s o 400 eurot ja KarS § 320 lg 1 järgi 60 päevamäära, s o 600 eurot. KarS § 64 lg . .

1 alusel, suurendades osaliselt üksikkaristustest raskeimat, mõistab kohus H.L-ile liitkaristuseks

0 eurot. rahalise karistuse 80 päevamäära, s.o 80 KarS § 66 lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada üht aastat.

Arvestades, et H.L tuleb lisaks rahalisele karistusele tasuda ka küllaltki suured menetluskulud, on kohus seisukohal, et rahalise karistuse korraga hüvitamine käib talle ilmselt üle jõu. Seega annab kohus H.L-ile KarS § 66 lg- 1 te ja 3 alusel võimaluse tasuda rahaline karistus ära 12 kuu jooksul. Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud -

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

7 (7)

H.L-i menetluskuluks on käekirjaekspertiisi maksumus 282 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot (alates

01.01.2020 on kuupalga alammääraks 584 eurot).

Kohus leiab, et kuigi toimiku materjalidest nähtuvalt on H.L tööga hõivatud, käib talle menetluskulu korraga hüvitamine ilmselgelt üle jõu, kuna lisaks menetluskulule tuleb tal tasuda ka küllaltki suur rahaline karistus. Seega on kohus seisukohal, et arvestades H.L-i varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3 ja § talle

313 lg 1 p 12 alusel võimalus tasuda menetluskulu kokku 1158 eurot ära ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Marju Persidskaja kohtunik