1-10-5953/5 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-10-5953

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetlus

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. mail 2010. a Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-5953 Kohtukoosseis Kohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kersti Karja Kriminaalasi D.M süüdistus Karistusseadustiku § 263 p. 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Anu Vilt Süüdistatav D.M

Elukoht: X sünd. xxx; ID xxx; töök. X

varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral Kaitsja Advokaat Neeme Leok

RESOLUTSIOON KrMS §173, §§248-249 ja §318 lg.3 p.4, alusel Kohus o t s u s t a s :

Süüdi mõista D.M KarS § 263 p. 1 järgi ja karistada teda kaheksa ( 8 ) kuu vangistusega.

KarS §74 lg.1 kohaselt jätta vangistus D.M

suhtes tingimisi kohaldamata ning täitmisele mitte pöörata, kui D.M

kahe aasta ( 2 aastat ) pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama alalises elukohas – X

2 (4) 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa eluvõi töökoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg. 2 p. 2 alusel kohustada D.M käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

Samuti tuleb määrata D.M

katseajaks elukohajärgse

kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – D.M suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista D.M-ilt kohtukulu – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha - summas kuus tuhat viissada kakskümmend viis ( 6525.- ) krooni riigi tuludesse.

( Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874, selgitusse märkida: D.M, 1-10-5953, sundraha ).

Välja mõista D.M-ilt kohtukulu – kaitsjatasu advokaadi Neeme Leok

osaluse eest asja kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest - summas ükssada kakskümmend ( 120.- ) krooni riigi tuludesse.

( Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874, selgitusse märkida: D.M, 1-10-5953, kaitsjatasu ).

Välja mõista D.M-ilt kohtukulu – kaitsjatasu advokaadi Neeme Leok

osaluse eest asja kohtueelsest menetlusest - summas kaheksasada nelikümmend ( 840.- ) krooni riigi tuludesse.

( Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874, selgitusse märkida: D.M, 1-10-5953, kaitsjatasu ).

Sundraha ja kaitsjatasuja kriminaalmenetluskulu tasuda 30 päeva jooksul ja kviitung tasumise kohta esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kantseleile ( Vabaduse 10, Valga ). Selgitada, et nimetatud tähtaja jooksul tasumise korral ei pöörata kohtuotsust täitmisele antud summade sissenõudmise osas kohtutäituri kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (06.05.2010.a.).

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu VALGA kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda (06.05.2010.a.).

3 (4)

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumajale.

ASJAOLUD Kohus t u v a s t a s :

Kriminaalasjas süüdistatakse D.M selles, et tema, olles alkoholijoobes,

14.veebruaril 2010.aastal kella 02.00 paiku X maakonnas X linnas X, s.o avalikus kohas, rikkus avalikku korda, mis seisnes selles, et kasutades vägivalda, lõi tekkinud tüli käigus K.J viimasele põlvega ühe korra näkku. Seejärel läksid mõlemad X välja. Kõrtsi nurga taga toimus rüselus K.J ja D.M-i vahel, rüseluse käigus kukkus K. J

maha ning D.M lõi maaslamavale K. J 3-4 korda jalaga pea piirkonda. K. J löömisega rikkus D.M X olnud isikute rahu ning tekitas K. J tervisekahjustuse.

Avaliku korra rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga, pani D.M toime KarS § 263 p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tsiviilhagi kriminaalasjas ei ole.

Kokkuleppe sisu : Karistuse liik ja määr : Süüdi mõista D.M KarS § 263 p. 1 järgi ja karistada teda 8-kuulise vangistusega.

KarS § 74 lg.1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui D.M 2-aastase

katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Anda D.M katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg.1 alusel järgmised kontrollnõuded: elada kohtu määratud alalises elukohas, ilmuda

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele, alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saada kriminaalhooldajalt

eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päeva, saada kriminaalhooldajalt eelnev luba eluvõi töökoha muutmiseks. KarS § 75 lg. 2 p. 2 alusel kohustada D.M käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Välja mõista D.M-ilt sundraha summas 6525.- krooni ja kaitsjatasud.

Menetluse käik :

D.M on end inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud ning

andnud üksikasjalisi ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka

asjas kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS §239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav D.M ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega.

KrMS §244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis ringkonnaprokurör 06. mail 2010.a. lihtmenetluse kokkuleppe.

4 (4) Süüdistatav D.M kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde.

Annemarie Gerassimov Kohtunik 06.05.2010.a.