2-20-12966/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

8. oktoober 2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-12966

Kohtuasi

XX

hagi

HoggTech

OÜ

vastu

sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks

täiteasjas

nr 024/2020/1003.

Hagi

menetlusse

võtmisest

keeldumine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11. septembri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad vandeadvokaat Piret Blankin ja vandeadvokaat

Priit Lember

Kostja

HoggTech

OÜ

(registrikood

11913198),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaidar Sultson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 11. septembri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-12966

muutmata, muutes ja täiendades osaliselt määruse õiguslikke põhjendusi.

2. Jätta XX määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud XX kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast

menetlust lõpetava määruse jõustumist.

2 (5)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 7. septembril 2020 Harju Maakohtule HoggTech OÜ (kostja) vastu hagi

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 024/2020/1003. Koos hagiga esitas hageja

hagi tagamise avalduse.

Hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 26. oktoobri 2015 a määrusega kl 12.00 välja

hageja pankrot. Pankrotihalduriks määrati Urmas Võimre. 12. mai 2017. a otsusega tunnistati

hageja Soome Vabariigis (Soome) kriminaalasjas süüdi ja mõisteti tsiviilhagiga temalt kostja

kasuks välja kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks 86 360 eurot, millele lisanduvad viivised

ja menetluskulud. Kostja ei esitanud nõuet hageja pankrotimenetluses ega teavitanud

pankrotihaldurit välisriigi kohtuotsusest tulenevast nõudest. Maakohus kinnitas 1. oktoobril

2019 kompromissi ja hageja pankrotimenetlus lõpetati. Kompromiss ei hõlmanud kostja nõuet.

Hageja sai 12. augustil 2020 kätte täitmisteate, mille kohaselt soovib kostja sundtäita välisriigi

kohtuotsust. Soomes tsiviilhagi esitamise ajal, s.o 23. veebruaril 2016, oli välja kuulutatud

hageja pankrot ja pankrotimenetlus oli pooleli. Pankrotimenetluse väliste nõuete esitamine ja

rahuldamine ei ole pankrotiseaduse (PankrS) §-st 42 ja § 44 lg-st 1 ja kohtupraktikast tulenevalt

lubatud. Pankrotivõlgnik ei oleks PankrS § 35 lg 1 p 2 ja § 43 järgi saanud sellise

kohtumenetluse pooleks olla. Kostja on teadlikult ja pahatahtlikult hoidnud kõrvale oma nõude

esitamisest hageja pankrotimenetluses, võttes sellega riski, et tema nõue ei ole täidetav.

Eeltoodut ei muuda PankrS § 167 lg 1, kuna sellest ei tulene, et võlausaldajad võiksid

PankrS § 44 lg-t 1 ja § 93 lg-t 1 eirates tekitada pankrotimenetluse kestel endale uusi

täitedokumente (sh välismaal toimuvates kohtumenetlustes).

Kuna välisriigi kohtuotsus eirab PankrS § 35 p-s 2, §-s 42, § 43 lg-s 2, § 44 lg-s 1 ja § 93 lg-s 1

sätestatud pankrotimenetluse keskseid põhimõtteid ja toob hagejale kaasa rasked tagajärjed (sh

tõenäoliselt hageja pankrotistumise), on selle täitmine vastuolus Eesti avaliku korraga. Seetõttu

tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012,

kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades

(Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrus) art-te 46 ja 45 lg 1 p a) kohaselt (koosmõjus

täitemenetluse seadustiku (TMS) §-ga 221) sundtäitmine lubamatuks tunnistada.

Kostja on oma vastuolulise käitumise tõttu kaotanud välisriigi kohtuotsusest tuleneva

nõudeõiguse (võlaõigusseadus (VÕS) § 6 lg 2). Kostja jättis enda nõude ühemõtteliselt ja

korduvalt pahatahtlikult esitamata, kuigi tal oli seadusest tulenev kohustus nõudest teada anda.

Mh lõi kostja oma tegevusega hagejale selge veendumuse, et nõuet ei täideta. Kohtupraktika

kohaselt saab sellistest asjaoludest tulenevalt nõudeõiguse kaotamist jaatada. Kostja

vastuoluline käitumine leidis aset pärast kohtuotsuse jõustumist (TMS § 221 lg 2).

Kostja viivisenõue on segane ja õigusvastane. Täitmisteate kohaselt on täidetava nõude

suuruseks ilma kohtutäituri tasuta 104 228,82 eurot. Täpsemaid selgitusi või arvutusi nõude

kohta esitatud ei ole. Vastuolus PankrS § 167 lg-ga 1 on välisriigi kohtuotsuse ja täidetavuse

tunnistuse p-de 4.6.1.2, 4.6.1.5 ja 4.7.4 kohaselt hagejalt välja mõistetud viivis Soome

intressiseaduse § 4 lg 1 kohaselt alates kohtuotsuse kuulutamisest kuni täitmiseni.

2. Maakohus teavitas kostjat hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse esitamisest ning andis

kostjale võimaluse seisukoha esitamiseks. Kostja leidis, et hagiavaldust ei tuleks menetleda.

Võlausaldaja, kes võlgniku pankrotimenetluses nõuet ei esita, nõue ei muutu tühiseks ega

kehtetuks. Välisriigi kohtuotsus on jõus ja see ei ole vastuolus Eesti Vabariigi õiguskorraga,

sest selle täitmist ei välista pankrotiseaduse sätted. Kostja nõuab hagejalt kahjuhüvitise ja

kohtukulude tasumist (kahjuhüvitis 86 360 eurot, kohtukulud 17 724,82 eurot, täitekulu 144

eurot). Täitmisele esitatud nõue ei sisalda viivist.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Maakohus keeldus 11. septembri 2020. a määrusega (vaidlustatud määrus) hagi

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmisest ning jättis

3 (5)

hagi tagamise avalduse rahuldamata. Menetluskulud jäid TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

Maakohus määras, et menetluskulud määratakse kindlaks pärast määruse jõustumist.

Maakohtu määruse kohaselt on hageja etteheited kostja suhtes asjakohatud. Hagejal oli

seadusest tulenev kohustus teavitada nii kohut, pankrotihaldurit kui ka pankrotitoimkonda

kõikidest kohtumenetlustest ja kohustustest (PankrS § 43 lg 6 ja § 85 lg 1).

PankrS § 167 lg-st 1 tulenevalt on kostja nõude esitamine täitemenetluses lubatav.

Pankrotiseadus ei keela võlausaldajal nõude esitamist pärast pankrotimenetluse lõppemist.

Tegemist ei ole hea usu põhimõtte vastase nõude täitmisega. Kostja on veenvalt põhistanud, et

täitemenetluses nõuab kostja hagejalt põhivõlgnevust ja menetluskulusid, mistõttu ei ole hageja

viited viivise nõudele põhjendatud. Hageja viited Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse sätetele

on asjakohatud. Soome kohtuotsuse täitmine ei ole vastuolus Eesti Vabariigi avaliku korraga.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi

menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule.

Maakohus jättis nõuetekohaselt põhjendamata, miks on hagiavalduses esitatud nõue

TsMS § 371 lg 2 p 1 mõttes õiguslikult võimatu (TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8). Vaidlustatud

määruses esitatud järeldused soosivad põhjendamatult kostjat. Hagi rahuldamine või

rahuldamata jäämine peab selguma sisulise menetluse käigus.

Maakohtu põhjendused piirduvad lakoonilise viitega PankrS § 167 lg-le 1. Selline põhjendus ei

ole TsMS § 371 lg 2 p 1 rakendamiseks piisav. Määrusest ei selgu, miks on kohus sellisele

järeldusele jõudnud. TsMS § 371 lg 2 p 1 rakendamine eeldab, et õiguskorras puudub nõude

rahuldamiseks vajalik õigusnorm. Määruses seda analüüsitud ei ole, kuigi hagiavalduses olid

nõude rahuldamise aluseks olevad normid esile toodud. Hageja selgitas hagiavalduse

põhjendustes, miks hoolimata PankrS § 167 lg-st 1 ei ole antud juhul kohtulahend Eestis

täidetav. Maakohus ei ole neid väiteid analüüsinud.

Maakohus sai valesti aru vaidluse sisust. Hagi keskne käsitlus on see, et vastuolus PankrS § 44

lg-ga 1 on üks võlausaldaja esitanud oma nõude ja omandanud uue täitedokumendi

pankrotimenetluse väliselt pankrotihaldurit menetlusse kaasamata. Mh jättis maakohus

tähelepanuta PankrS § 35 lg 1 p 2 ja § 43, mille kohaselt ei oleks tohtinud kohus

pankrotimenetluse ajal sellist lahendit hageja suhtes teha. Välisriigis läbiviidava kahju

hüvitamise menetluses oleks kostjaks pidanud olema hageja pankrotihaldur. Maakohtu

tõlgendus muudab PankrS § 44 lg 1 ja § 93 lg 1 sisutühjaks, sest järelikult on võlausaldajatel

piiramatult võimalik oma nõudeid pankrotivõlgniku vastu esitada ja neid pankrotimenetluse

väliselt piiranguteta menetleda. Selline seisukoht ei ole kooskõlas pankrotimenetluse

olemusega.

Maakohus on PankrS § 43 lg-le 6 viidates tähelepanuta jätnud PankrS § 44 lg 1 ja § 93 lg 1,

mis panevad aktiivse pankrotimenetluses osalemise ja nõuete esitamise kohustuse

võlausaldajale. Vaidlustatud määrus ei sisalda põhjendusi, miks võlgnik peab sarnaste

kohustuste olemasolul kandma väga suurt riisikot ja võlausaldaja mitte. Loogiline oleks

tõlgendus, et võlausaldaja peab hoolitsema oma nõude täidetavuse eest ja kandma vastavat

riisikot.

5. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata.

6. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ (koosmõjus

4 (5)

TsMS §-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata, kuid osaliselt tuleb muuta ja

täiendada maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi.

8. Kohtule esitatud asjaoludest tulenevalt on täitedokumendiks, mille alusel täitemenetlust

läbi viiakse, Soome Vabariigi kohtu tunnustamiseta täitmisele kuuluv lahend TMS § 2 lg 1 p 5

järgi.

8.1. TMS § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või

tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.

TMS § 221 lg 2 kohaselt on sama sätte lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud

üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.

Võlgnik võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada materiaalõiguslikke

vastuväiteid võlausaldaja nõudele, mille kohta on olemas täitedokument, kuid TMS § 221 lg 2

järgi ei ole sellises hagis võimalik vaidlustada neid asjaolusid, mis on tuvastatud jõustunud

kohtulahendiga. Seega, kui täitedokumendiks on kohtulahend, tuleb arvestada TMS § 221 lg-

s 2 sätestatud piiranguga.

8.2. Kuna täidetakse Soome Vabariigis tehtud kohtuotsust, siis tuleb täiendavalt arvestada

Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruses sätestatuga. Hagiavalduses on hageja taotlenud

välisriigi kohtuotsuse täitmisest keeldumist Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art-te 46 ja

45 lg 1 p a) alusel, s.o kui tunnustamine on selgelt vastuolus taotluse saanud liikmesriigi avaliku

korraga (ordre public). Kuigi TsMS-is puuduvad rakendussätted Brüsseli I (uuesti sõnastatud)

määruse art 46 alusel esitatud taotluse menetlemiseks, võib siiski eeldada, et selline taotlus

lahendatakse hagita menetluses TsMS 62. peatüki järgi. Sellele viitab ka TsMS § 121² lg 1, mis

sätestab avalduse esitamise kui hagita asja kohtualluvuse.

Kolleegiumi hinnangul saab hageja avaliku korra tingimusele tugineda ka sundtäitmise

lubamatuks tunnistamist nõudes. Sellele viitab Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse

preambuli 30, mille kohaselt pool, kes vaidlustab muus liikmesriigis tehtud kohtuotsuse

täitmise, peaks võimaluse korral ja kooskõlas taotluse saanud liikmesriigi õigussüsteemiga

saama tugineda samas menetluses lisaks käesolevas määruses sätestatud täitmisest keeldumise

alustele ka siseriiklikus õiguses sätestatud keeldumise alustele selles õiguses sätestatud tähtaja

jooksul. TMS § 221 lg 3 järgi võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada

täitemenetluse lõpuni.

9. Hageja on esitanud hagiavalduses kolm keeldumise alust, milles tulenevalt tuleb tema

arvates tunnistada sundtäitmine lubamatuks: 1) kostja viivisenõue on lubamatu; 2) kostja on

oma vastuolulise käitumise tõttu kaotanud välisriigi kohtuotsusest tuleneva nõudeõiguse; 3)

välisriigi kohtuotsuse tunnustamine on selgelt vastuolus taotluse saanud liikmesriigi avaliku

korraga.

9.1. Kolleegiumi hinnangul on maakohus lõppjäreldusena õigesti hagiavalduse menetlusse

võtmisest keeldunud, kuid muuta tuleb keeldumise õiguslikku alust. Kuna hageja taotletavat

eesmärki oleks iseenesest võimalik saavutada, s.t esineb materiaalõiguslik alus, kuid mitte

esitatud asjaolusid arvestades, siis tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda

TsMS § 372 lg 2 p 2 alusel.

9.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja väide, et viivisenõue on

segane ja õigusvastane, ei saa olla edukas. Hageja ei ole välja toonud, millises summas saaks

viivisenõue olla lubamatu. Kostja seisukohast tulenevalt on täitemenetluses täitmisel üksnes

põhivõlgnevus ja menetluskulud. Kolleegium märgib, et isegi kui eeldada, et täitmisel on

kohtuotsusest tulenev viivisenõue pankrotimenetluse aja eest, siis selle sundtäitmise

lubamatuks tunnistamist ei saa TMS § 221 lg-s 2 ja Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art-

s 52 sätestatud piirangute tõttu nõuda. Viidatud art 52 sätestab, et ühes liikmesriigis tehtud

kohtuotsus ei kuulu ühelgi juhul taotluse saanud liikmesriigis sisulisele läbivaatamisele.

5 (5)

9.3. Hageja leiab, et kostja on nõudeõiguse kaotanud (VÕS § 6 lg 2). Ka nimetatud väide ei

saa sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudmisel olla edukas. Ringkonnakohus täiendab

selles osas maakohtu määruse põhjendusi.

Hageja hagiavalduses esitatud viited kohtupraktikale ei ole asjakohased, sest need käsitlevad

teistsugust olukorda, s.o aegumistähtaja jooksul nõude maksmapaneku pidamine hea usu

põhimõtte vastaseks. Praegusel juhul on tegemist täitmisel oleva kohtulahendiga. Kolleegiumi

hinnangul ei saa hea usu põhimõttele tuginedes nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist

põhjusel, et kostja on esitanud kohtulahendi täitmiseks kohtutäiturile täitmisavalduse

täitemenetluse läbiviimiseks (TMS § 23 lg 1).

9.4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et Soome Vabariigi kohtuotsuse

täitmine ei ole vastuolus Eesti Vabariigi avaliku korraga. Samuti leiab ringkonnakohus, et kui

hagiavalduses toodud asjaolud ei lähe ilmselgelt Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art

45 lg 1 p-s a) sätestatud keeldumise tingimuse alla, siis ei pea sellist perspektiivitut taotlust

menetlema.

Hageja tugineb määruskaebuses sellele, et kostja on vastuolus PankrS § 44 lg-ga 1 esitanud

nõude ja omandanud uue täitedokumendi pankrotimenetluse väliselt ning maakohus on jätnud

tähelepanuta PankrS § 35 lg 1 p 2 ja § 43. Seega tugineb hageja liikmesriigi õigusest tulenevate

põhimõtete väidetavale rikkumisele, mis aga automaatselt ei tähenda vastuolu avaliku korraga

Brüsseli I (uuesti sõnastatud) art 45 lg 1 p a) mõttes.

9.5. Avaliku korra tingimuse tõlgendamisel tuleb arvestada Euroopa Kohtu praktikaga.

Euroopa Kohus on avaliku korra tingimust puudutavates vaidlustes leidnud, et välisriigi

kohtulahendi sisu ei vaadata uuesti läbi, isegi kui välisriigi kohtulahendis on seadust selgelt

valesti kohaldatud, v.a juhul, kui rikkumine kujutab endast selliste õigusnormide ilmset

rikkumist, mida taotluse saanud liikmesriigis käsitatakse olulistena (vt nt 11. mai 2000. a otsus

kohtuasjas nr C-38/98 Régie Nationale des Usines Renault SA vs. Maxicar SpA jt, p-d 30 – 34).

Seega saab avaliku korra sättele tugineda ainult siis, kui teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse

täitmine oleks olulisel määral vastuolus taotluse saanud liikmesriigi õiguskorraga.

Kolleegium leiab, et asjaolu, et pärast hageja pankroti väljakuulutamist tehti välisriigis tema

suhtes kohtulahend, ei too automaatselt kaasa kohtulahendi täitmata jätmist. Tegemist ei ole

Eesti õiguskorra olulise põhimõtte rikkumisega. Pankrotiseadus ei näe ette, et kui

pankrotivõlausaldajad oma nõudeid PankrS-is sätestatud korras ei esita, siis nad kaotavad

võlgniku vastu nõudeõiguse. Nõuete esitamine on PankrS § 167 lg 1 järgi võimalik ka pärast

pankrotimenetluse lõppemist. Praegusel juhul ei ole hageja väitnud, et ta oleks

pankrotimenetluse tõttu jäänud välisriigi kohtumenetluses esinduseta, mis võiks anda aluse

avaliku korra tingimuse kohaldamiseks (vt Euroopa Kohtu 28. märtsi 2000. a otsus kohtuasjas

nr C-7/98 Krombach vs. Bamberski, p 45).

Menetluskulude jaotus

10. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata, ei ole põhjust maakohtu

menetluskulude jaotuse muutmiseks.

11. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel

hageja kanda. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud

maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

12. TsMS § 372 lg 5 esimene lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse

peale.

(allkirjastatud digitaalselt)