2-19-114313/56 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

7. oktoober 2020. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-114313

Tsiviilasi

QQ ja YY hagi WW vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud otsus

Pärnu Maakohtu 8. jaanuari 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

WW apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

QQ osas 2430 eurot

YY osas 2430 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

I

(vastustaja

I)

QQ

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Hageja

II

(vastustaja

II)

YY

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Hagejate I ja II ühine lepinguline esindaja Eva Laks

Kostja (apellant) WW (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Järve

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 17. septembril 2020

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 8. jaanuari 2020. a otsus osas, milles maakohus mõistis

WW-lt YY kasuks välja elatise ajavahemiku alates 22. mai 2019 kuni 8. jaanuar

2020 eest ja edasiulatuva elatise. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta

nende ajavahemike osas YY hagi rahuldamata.

2. Asendada maakohtu otsuses QQ kasuks edasiulatuva elatise väljamõistmise

kuupäevas aastaarv 2019 aastaarvuga 2020.

3. Jätta maakohtu otsus muutmata osas, milles maakohus rahuldas QQ hagi.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda

6. Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:

6.1.

Rahuldada osaliselt QQ ja YY hagi WW vastu elatise nõudes.

6.2.

Mõista WW-lt QQ kasuks välja elatis perioodi 22.05.2019 kuni 08.01.2020 eest

2052,46 eurot.

6.3.

Mõista WW-lt QQ kasuks välja elatis perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud

miinimummääras (pool Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

2 (7)

alammäära, mis 2020. a-l on 292 eurot) alates 09.01.2020 kuni QQ täisealiseks

saamiseni, s.o 24.03.2028.

6.4.

Mõista WW-lt QQ kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi 08.10.2018 kuni

21.05.2019 eest 1961 eurot.

6.5.

Mõista WW-lt YY kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi 08.10.2018 kuni

30.04.2019 eest 1772 eurot.

6.6.

Jätta rahuldamata YY hagi WW vastu elatise nõudmiseks ajavahemiku 22. mai

2019 kuni 8. jaanuar 2020 eest ja edasiulatuva elatise osas.

6.7.

WW-l tuleb väljamõistetud elatis tasuda DD (isikukood XXXXXXXXXXX)

pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank selgitusega „Laste

elatisraha“.

6.8.

Jätta menetluskulud poolte endi kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti

esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. QQ (hageja I) ja YY (hageja II) esitasid 22. mail 2019 nende seadusliku esindaja DD (ema)

kaudu Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse WW (kostja,

isa) vastu elatise väljamõistmiseks. Maakohus tegi kostjale 28. mai 2019 määrusega

makseettepaneku mõlemale hagejale elatise tasumiseks 270 eurot kuus alates 22. maist 2019

kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja esitas 5. juulil 2019 makseettepanekule vastuväite.

Maksekäsuosakond lõpetas 16. juuli 2019 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis

hagejate nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hagejad esitasid 8. augustil 2019 Pärnu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palusid

kostjalt mõlema hageja kasuks välja mõista alates 22. maist 2019 elatise perekonnaseaduse

(PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määras ning tagasiulatuva elatise ajavahemiku 8. oktoobrist 2018

kuni 21. maini 2019 eest kokku 3922 eurot, st 1961 eurot hageja kohta.

2.1. Hagejate väitel lõppes hagejate vanemate kooselu oktoobris 2018. Sellest ajast alates ei

osale kostja hagejate ülalpidamises. Kostja väited, et hageja II elab koos temaga ja kostja osaleb

lapse ülalpidamises, ei vasta tõele. Hagejad elavad koos emaga. Tegemist ei ole laste

ülalpidamises osalemisega, kui kostja ostab lastele kingitusi, mida nad ei vaja.

2.2. Hagejate emale kuulub sõiduauto Volvo S40 (registreerimismärk XXXXXX). Muud vara

temale ei kuulu. Hagejate ema kontole laekub riiklik lapsetoetus 120 eurot. Hagejate ema on

töötu. Hagejate ema saab töötuskindlustushüvitist, mille suurus ajavahemikul 8. august 2019

kuni 15. november 2019 oli 18,93 eurot kalendripäevas ja ajavahemikul 16. november 2019

kuni 1. august 2020 on 15,14 eurot kalendripäevas.

3 (7)

2.3. Kostjal on piisavalt vara ja sissetulekut ülalpidamiskohustuse täitmiseks, kuid kostja

varjab neid. Isegi kui kostja oleks töötu, ei vabastaks see asjaolu teda ülalpidamiskohustuse

täitmisest. Puuduvad andmed, et kostja oleks töövõimetu.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel elavad vanemad pärast lahku kolimist kõrvuti

majades Pärnu-Jaagupis. Seega ei kasva hagejad kostjast eraldi, vaid kostja võtab osa nende

kasvatamisest ja ülalpidamisest. Hageja II tahab olla rohkem kostja juures kui ema juures ja on

kostja juures kõigil võimalikel juhtudel. Kostja on teinud korduvalt hagejate emale ettepaneku,

et vanem laps jääks ema juurde elama ja noorem laps isa juurde elama, mis lahendaks mh

vaidluse elatise maksmise kohta. Kuigi hagis nõutakse kostjalt miinimumelatise väljamõistmist,

märgib kostja, et hagejad pole olnud heausksed kohtule esitatud kulude arvestuse osas. Hagejate

kulud eluasemele, transpordile, hügieenile ja tervishoiule ning muud vältimatud püsikulud on

ülepaisutatud. Lisaks on kostja ostnud hagejatele kõik vajalikud asjad, nt kõik suuremad ja

kallimad asjad nagu jalgrattad, õppimiseks laua jne. Hagejatel on kõik eluks vajalik olemas,

neil on korralikud riided, palju mänguasju ning hagejad on korralikult toidetud. Kostja on

valmis olema lastega veel rohkem koos, siis jääks tema kanda veelgi suurem kulu. Probleemiks

on hagejate ema, kes takistab hagejate viibimist kostjaga. Olukorras, kus hagejad saavad igal

ajal olla kostja juures ja kostja on valmis hagejatele kõik vajaliku andma ja ongi seda teinud,

on kostjalt elatise väljamõistmine ebaõiglane. Nendel põhjendustel ei pea kostja õigeks ka

tagasiulatuvalt elatise väljamõistmist, sest hagejad on vajalikul määral ülalpidamist kostjalt

saanud.

Maakohtu otsus

4. Maakohus rahuldas 8. jaanuari 2020. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt

hageja I ülalpidamiseks välja igakuise elatise alates 9. jaanuarist 2019 PKS § 101 lg-s 1

sätestatud miinimummääras kuni hageja I täisealiseks saamiseni. Maakohus mõistis kostjalt

hageja II ülalpidamiseks välja igakuise elatise alates 9. jaanuarist 2019 48,15% PKS § 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras kuni hageja I täisealiseks saamiseni.

Lisaks mõistis maakohus kostjalt hageja I kasuks välja elatise perioodi 22. mai 2019 kuni

8. jaanuar 2020 eest 2052,46 eurot ja hageja II kasuks välja elatise perioodi 22. mai 2019 kuni

8. jaanuar 2020 eest 1593,42 eurot.

Peale selle mõistis maakohus kostjalt mõlema hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt

ajavahemiku 8. oktoober 2018 kuni 21. mai 2019 eest 1961 eurot (kokku 3922 eurot).

4.1. Maakohus leidis, et kuna hagejad on kostja lapsed, siis on kostja PKS § 96 ja § 97 p 1

alusel kohustatud hagejaid ülal pidama. Puudub vaidlus selles, et hageja I elab ema juures.

Pooled vaidlevad, kelle juures elab hageja II. Maakohus leidis, et vähemalt hagiavalduse ning

kostja vastuse esitamise ajal elas hageja II ema juures. Seevastu viibib hageja II alates

oktoobrist 2019 öösiti kostja juures ja kostja katab osaliselt hageja II vajadused vahetult toidule

ja eluasemele.

4.2. Kostja võttis 7. novembri 2019 kohtuistungil omaks, et ta ei ole hagejatele elatist tasunud.

Kostja omaksvõtu alusel luges maakohus tuvastatuks, et kostja on hagejatele ülalpidamise

andmise kohustust rikkunud. Ka ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, et ta on seaduses

sätestatud miinimummääras hagejatele ülalpidamist andnud. Asjaolust, et pooled elavad kõrvuti

majades, ei järeldu automaatselt, et kostja osaleb hagejate ülalpidamises. Kostja esitatud

üksikud tšekid ei tõenda hagejatele nõuetekohast ülalpidamise andmist.

4.3. Maakohus ei hinnanud eraldi kostja varalist seisundit, sest kostja ei esitanud taotlust

elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 alusel. Samuti avaldas kostja kohtule, et elatise tasumisel

ei ole tema majanduslik seisund probleemiks.

4 (7)

4.4. Maakohus selgitas kostjale vajadust tõendada väidet, et hagejate vajadused on

madalamad miinimumelatisest, kuid kostja sellekohaseid tõendeid kohtule ei esitanud.

4.5. Maakohus mõistis kostjalt hageja I kasuks välja elatise seaduses sätestatud

miinimummääras alates 22. maist 2019 kuni hageja I täisealiseks saamiseni. Alates

22. maist 2019 kuni 8. jaanuarini 2020 on kostja elatise võlgnevus hageja I ees 2052,46 eurot.

4.6. Maakohus mõistis kostjalt hageja II kasuks välja elatise seaduses sätestatud

miinimummääras alates 22. maist 2019 kuni 2019. a septembri lõpuni. Nimetatud perioodil on

kostja elatise võlgnevus hageja II ees 1167,10 eurot. Hagejate ema võttis 7. novembri 2019

istungil omaks, et hageja II viibib alates oktoobrist 2019 öösiti kostja juures ja kostja on

osaliselt andnud hagejale II vahetut ülalpidamist. Hagejate ema oli hageja II osas nõus kostjalt

elatise väljamõistmisega summas 130 eurot kuus, s.o 48,15% elatise miinimummäärast. Seega

pidas maakohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja II kasuks välja elatis alates oktoobrist

2019 kuni hageja II täisealiseks saamiseni 48,15% elatise miinimummäärast. Alates

oktoobrist 2019 kuni 8. jaanuarini 2020 on kostja elatise võlgnevus hageja II ees 426,32 eurot.

Seega moodustab kohtuotsuse tegemise aja seisuga kostja võlgnevus hageja II ees 1593,42

eurot (1167,10 + 426,32).

4.7. Elatist ei ole põhjendatud vähendada hagejate ema kontole laekuvate lastetoetuste arvel,

sest kohus mõistis elatise välja oluliselt väiksemas määras kui seaduses sätestatud

miinimumelatis ning kostja on kinnitanud, et tal ei ole rahalisi probleeme elatise tasumisega.

4.8. Mõlemad hagejad esitasid kostja vastu tagasiulatuva elatise nõude perioodi

8. oktoober 2018 kuni 22. mai 2019 eest PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, mida

maakohus pidas põhjendatuks. Kostja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks sellel

perioodil hagejatele ülalpidamist andnud. Kostja võttis 19. detsembri 2019 istungil omaks, et

alates 2019. a veebruarist on hagejate ema nõudnud kostjalt elatise tasumist. Maakohus pidas

tagasiulatuva elatise nõudeid põhjendatuks ja mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja

1961 eurot.

Poolte seisukohad

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega

jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda.

5.1. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Maakohus ei arvestanud PKS

§ 100 lg-s 2 sätestatut ja on PKS § 108 kohaldamisel jätnud olulised asjaolud arvesse võtmata.

Seega on kostjalt ebaõigesti mõistetud hagejate kasuks välja elatis, sh tagasiulatuv elatis.

5.2. Kostjalt hagejate kasuks elatise väljamõistmine ei ole üldse põhjendatud. Kui üks laps

elab ema juures ja teine isa juures, vanemad täidavad laste ülalpidamise kohustust ja osalevad

laste kasvatamises, on elatise väljamõistmine ükskõik kummalt vanemalt kohatu. See seisukoht

tuleneb ka PKS § 100 lg-st 2.

5.3. Seda, et hageja II elab pikemat aega kostja juures, väitis kostja juba maksekäsu

kiirmenetluses makseettepanekule esitatud vastuväites. Kostja üritas seda asjaolu tõendada

maakohtu menetluses, kuid tema katsed põrkusid nn väikese koha sündroomiga (Pärnu-

Jaagupi). Kostja elukoha KÜ töötajad hoidusid kostjale andmast kinnitust, et hageja II elab

tema juures. Kostja sai sellekohase õiendi 5. veebruaril 2020. Ka kostja naaber kinnitab, et

hageja II elab koos kostjaga.

5.4. Kuigi kostja võttis 7. novembri 2019 istungil omaks, et ta ei ole hagejatele elatist tasunud,

ei ole kostja lastele ülalpidamise andmise kohustust rikkunud. Kostja on teinud lastele pidevalt

kulutusi, mida tulnuks elatise arvelt teha (nt reis, kino, riided, jalanõud jne).

5.5. Kostjalt tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei ole põhjendatud. Vanemate kokkuleppe

kohaselt pidid hagejad pärast vanemate lahku kolimist jääma isa juurde. Hagejatele oli enne

5 (7)

ema pere ühisest korterist välja kolimist ostetud hooajariided ja jalanõud, arvestusega, et

vanema lapse asju, mis jäävad talle väikseks, saab kasutada hiljem noorem laps. Kostjale

tähendab tagasiulatuva elatise väljamõistmine mitmekordset kulu, sest kostja oli hagejatele

vajaliku juba ostnud. Lisaks hakkas hagejate ema kostjalt elatist nõudma veebruaris 2019

(kostja märkmete kontrollimisel märtsis 2019). Seega ei nõudnud hagejate ema elatist vähemalt

poole aasta jooksul, mis näitab, et ema oli teadlik vanemate kokkuleppest. Hagejad ei ole

kostjalt järjepidevalt tagasiulatuvalt elatist nõudnud, mis väljendab, et selleks puudus vajadus.

5.6. Kostjalt PKS § 108 alusel tagasiulatuvalt elatise 3922 eurot väljamõistmine ei täida

hagejate ülalpidamise nõuet, vaid täidab hagejate ema rahakotti ning koormab liigselt kostjat.

Kuigi kostja selgitas maakohtule, et tal ei ole rahalisi probleeme elatise maksmiseks, tuleb

kostjal hagejatele korraga maksta 7567,88 eurot (3922+2052,46+1593,42), millele lisandub

igakuine edasiulatuv elatis. Tavakodanikule tähendab selline summa pikaajalist võlavanglat või

lihtsalt virelemist.

5.7. Täiendavalt palus kostja maakohtul arvestada, et lapsetoetused on liikunud alati hagejate

ema kätte, mille arvelt on kergendatud hagejate ema osa lastele ülalpidamise kohustuse

täitmisel. Kuivõrd kostjale on langenud elatise tasumisega hagejatele suur koormus, siis esines

alus lastetoetuste arvelt kostjalt väljamõistetava elatise vähendamiseks alla miinimummäära.

6. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta kaebuse rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

milles maakohus rahuldas hageja II elatisenõude ajavahemiku ajavahemiku 22. mai 2019 kuni

8. jaanuar 2020 eest ja edasiulatuva elatise osas. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse,

millega jätab hagi tühistatud osas rahuldamata. Samuti tuleb parandada maakohtu otsuse

resolutsioonis ilmse ebatäpsusena märgitud hageja I kasuks edasiulatuva elatise väljamõistmise

algusaja aastaarv, asendades aasta 2019 aastaga 2020. Muus osas jääb maakohtu otsus TsMS §

657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendamatult mõistnud kostjalt hageja II kasuks

välja elatise aja eest, mil hageja II elas koos kostjaga. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise

lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela

lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Seega on elatisenõude esitamise eelduseks

asjaolu, et hageja ei ela koos kostjaga või juhul, kui ta elab kostjaga koos, ei osale kostja

vaatamata sellele hageja kasvatamises. Tegemist on hagi aluseks olevate asjaoludega, mida

poolte vaidluse korral peab TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendama hageja. Maakohus on ekslikult

jaganud tõendamiskoormuse sellest erinevalt ning lähtunud põhjendamatult üksnes hagejate

väidetest selle kohta, kumma vanema juures hageja II elab.

9. Kostja tugines maakohtus sellele, et hageja II elab tema juures alates 2019. a maikuust.

Seega nõudes elatist ajavahemiku eest alates 2019. a maist, pidi hageja II tõendama seda, et ta

ei ela kostjaga, st et ta elab koos enda emaga, või, et kostja vaatamata sellele, et hageja II elab

tema juures hagejat II vahetult ülal ei pea.

10. Ringkonnakohus leiab, et asjas esitatud tõendid ei kinnita seda, et hageja II elas 2019. a

mais ja sellele järgneval ajal koos emaga. Pooled on esitanud lapse elukoha tõendamiseks nii

hagejate ema kui ka kostja naabrite kirjalikud kinnitused. Seejuures kinnitasid kostja naabrid,

et hageja II elab kostja juures, ning hagejate ema naaber SS kinnnitas, et hageja II elab koos

oma emaga. Ringkonnakohtu istungil andis SS aga tunnistajana ütlusi, mille kohaselt läks

hageja II kostja juurde siis kui küsiti elatist. Hagejad esitasid kostja vastu maksekäsu

kiirmenetluse avalduse elatise saamiseks 2019. a mais. Seega kinnitavad tunnistaja ütlused

kostja väidet, et hageja II elas koos temaga alates 2019. a maist. Tunnistajana üle kuulatud

6 (7)

hageja II lasteaiaõpetajate ütlustest nähtub, et alates 2019. a sügisest tegeles hageja II lasteaeda

viimisega rohkem isa. Tunnistajad täpsemat infot hageja II elukoha kohta öelda ei osanud.

Eelneva alusel loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et hageja II elas alates 2019. a maist koos

kostjaga.

11. Eelmises punktis toodud järeldust ei lükka ümber ka hagejate esitatud teised tõendid

(lasteaiaga seotud kulude tasumine, erinevad maksekviitungid, laste sünnipäevakutsed). Need

näitavad küll seda, et ka hagejate ema tegeles hageja II kasvatamise ja ülalpidamisega, kuid ei

lükka ümber asjaolu, et hageja II peamine elukoht oli isa juures. Hagejad on ise ka omaks

võtnud, et vähemalt 2019. a oktoobrist ööbis hageja II kostja juures. Esitatud tõendid ei kinnita

ka seda, et kostja ei ole osalenud hageja II ülalpidamises. Tõenditest nähtub, et hagejate ema

on küll tasunud lasteaiakulud vahemikus 30–60 eurot kuus ja teinud muid kulusid kviitungitest

nähtuvalt kokku ca 340 eurot, kuid on ilmselge, et tõenditest nähtuvad kulutused ei kata kõiki

hageja II vajadusi. Lisaks kajastuvad kviitungitel osaliselt ka kulutused hagejale I ja hagejate

emale.

12. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hageja II nõue elatise saamiseks alates 2019.

a maist, st maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 5 ning p 7 osas, milles maakohus mõistis

kostjalt hageja II kasuks välja elatise ajavahemiku 1.-21. mai 2019 eest 189 eurot (9 eurot×21

päeva). Ringkonnakohus märgib, et elatis on mõeldud alaealise lapse ülalpidamiseks. Seega on

elatise väljamõistmisel oluline see, kelle juures laps elab ja kes teda tegelikult vahetult ülal

peab. Elatise nõude lahendamisel ei ole tähtis asjaolu, kas hagejate ema on nõus hageja II

elamisega kostja juures. Juhul, kui lapse elukoht tulevikus muutub, st tekivad uued asjaolud,

mis annavad alust elatist nõuda, on võimalik esitada uus elatise nõue.

13. Ringkonnakohus leiab, et parandada tuleb ka trükiviga maakohtu otsuse resolutsioonis.

Maakohus on mõistnud hagejate kasuks välja elatise terviksummas kuni maakohtu otsuse

tegemiseni ning edasiulatuva elatise PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras. Samas on maakohus

otsuse resolutsioonis märkinud, et edasiulatuv elatis mõistetakse kostjatelt välja alates 9.

jaanuarist 2019. Tegemist on ilmselgelt trükiveaga, kuivõrd maakohtu otsuse kuupäev on 8.

jaanuar 2020, mitte 2019.

14. Muus osas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsust muuta.

Ringkonnakohus nõustub hagejale I elatise väljamõistmisel maakohtu põhjendustega. Kostja

on kinnitanud asjaolu, et hageja I elab koos emaga, st ta ei ela koos kostjaga. Seega peab kostja

hagejat I ülal pidama PKS § 100 lg 2 järgi elatist makstes. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid,

mis võiksid olla mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

määra. Maakohus on õigesti leidnud, et ainuüksi lastetoetuste maksmine elatise vähendamise

aluseks ei ole. Muid asjaolusid ei ole kostja välja toonud.

15. Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et hageja II elab koos kostjaga, ei mõjuta hageja I

elatisenõude lahendamist. Mõlemal hagejal on kostja vastu eraldiseisev nõue. Olukorras, kus

kostja on kohustatud hagejat I ülal pidama elatist makstes, ei vabasta kostjat sellest kohustusest

asjaolu, et ta peab hagejat II ülal vahetult, ega ka asjaolu, et hagejal II võib olla elatise saamiseks

nõue hagejate ema vastu. Kuna võlasuhete pooled ei kattu, pole võimalik teha tasaarvestust.

16. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka PKS § 108 järgi tagasiulatuva elatise

väljamõistmise osas. Kostja ei ole tõendanud enda väidet, et ta on hagejaid vahetult ülal pidanud

(hagejatele varem kõik vajaliku ostnud). Kostja apellatsioonkaebuses toodud viited Riigikohtu

praktikale ei toeta kostja positsiooni. Nimelt on Riigikohus kostja viidatud 25. mai 2016. a

otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p-s 20 märkinud, et õigustatud isik ei kaota tagasiulatuva

ülalpidamisnõude esitamise õigust, kui ta ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude

esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei

mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude

ulatuse määramisel juhul, kui tagasiulatuva elatise nõudmine seaks kostja äärmiselt raskesse

7 (7)

olukorda. Praegusel juhul ei ole kostja maakohtu menetluses tuginenud sellele, et tagasiulatuva

elatise väljamõistmine asetaks ta äärmiselt raskesse olukorda. Samuti ei ole kostja esitanud

andmeid enda majandusliku seisundi kohta. Seega ei ole alust tagasiulatuva elatise suurust

vähendada. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna põhjust teistsuguseks järelduseks ka asjaolu, et

kostjal on pärast hagejate kohtusse pöördumist tekkinud täiendav elatise võlg. Kostja oleks

saanud seda vältida, tasudes menetluse ajal nõuetekohaselt elatist.

17. Maakohus jättis poolte menetluskulud hagi osalise rahuldamise tõttu poolte endi kanda.

Kuigi ringkonnakohtu otsusega muudetakse hagi osalise rahuldamise ulatust, on hagi jätkuvalt

rahuldatud osaliselt, mistõttu ringkonnakohus ei näe põhjust menetluskulude jaotust muuta.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav