2-18-10190/46 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

7. oktoober 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-10190

Tsiviilasi

Brigid Management OÜ hagi Matu Lastekeskus OÜ

vastu ostuhinna 22 000 euro väljamõistmiseks ja kahju

2000 euro hüvitamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 31. oktoobri 2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Brigid Management OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

24 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) Brigid Management OÜ (registrikood

14006153), lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Janek Valdma ja Indrek Västrik

Kostja (vastustaja) Matu Lastekeskus OÜ (registrikood

11533024), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek

Veso

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 17. septembril 2020

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 31. oktoobri 2019. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid

muuta osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud Brigid Management OÜ

kanda.

4. Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks asja lahendanud

maakohus pärast otsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti

esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

2 (8)

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Brigid

Management

OÜ

(hageja)

esitas

4. juulil 2018

Harju

Maakohtule

Matu Lastekeskus OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista 24 000

eurot (ostuhind 22 000 eurot ja kahjuhüvitis 2000 eurot).

2. Hageja väitel sõlmisid pooled 11. aprillil 2016 Muuluka lastehoiu (edaspidi ettevõtte)

müügilepingu. Äritegevus anti üle ettevõtte üleandmise teel võlaõigusseaduse (VÕS) § 180

mõttes. Pooled leppisid kokku, et hageja saab jätkata äritegevusega katkematult, kasutades

selleks olemasolevaid ruume, võttes üle kliendibaasi, tarnijatega sõlmitud lepingud ning

töölepingud. Kostja ei täitnud müügilepingut kohaselt. Kuna kostja ei esitanud hagejale olulist

informatsiooni, siis tõi see kaasa ettevõtte tegevuse lõppemise. Kostja puuduste kõrvaldamist

ei korraldanud. Hageja saatis kostjale 10. oktoobril 2016 tehingust taganemise avalduse, mis on

pealkirjastatud tehingu tühistamise avaldusena. Ettevõte ei vastanud lepingutingimustele,

tegemist oli olulise lepingurikkumisega, mistõttu oli hagejal õigus lepingust taganeda. Hageja

tõi avalduses esile järgmised ettevõtte puudused:

-

hagejale üle antud Muuluka 3a, Tallinn üürileping ei vastanud nõuetele. Kostja sõlmis

korrektse üürilepingu alles 6. juulil 2016;

-

üüritud ruumid ja selle sisustus ei olnud laste päevahoiu teenuse osutamiseks vajalikus

seisus. Terviseameti 27. aprilli 2016 kontrollkäigu tulemusel esitati järgmised nõuded:

välisuksele paigaldada lukk või riiv, saunauks ja garaažiuks lukustada, lisariiulid laste

tualettpottidele, toiduameti luba, köögikapi sahtlite lukud, pliidi kaitseserv,

tulekustutustekk ja evakuatsiooniplaan;

-

Muuluka 3a hoone põranda temperatuur ei vastanud lastehoiu ruumide nõuetele;

-

ühel töötajal puudus kehtiv kutsetunnistus ja esmaabikursuse tunnistus;

-

hageja nimetatud 15 kliendilepingu asemel oli 12 kliendilepingut, millest omakorda

kaks kliendilepingut olid lõpetatud. Osad lepingud olid sõlmimata;

-

kostja ei täitnud lubadust teha vajalikud toimingud seoses tegevusloaga;

-

kostja ei teavitanud hagejat, et ettevõttel puudus toitlustusluba;

-

ebaõige info esitamise ja ebakorrektselt vormistatud üürilepingu tõttu tekkis hagejal

Muuluka 3a omaniku ees üürivõlg, mille tõttu öeldi üürileping üles.

2.1. Hageja ei saanud tegevusluba lasteaiateenuse osutamiseks aadressil Muuluka 3a, Tallinn.

Nimelt selgus Terviseameti 22. septembri 2016 vastusest, et Muuluka 3a üksikelamul puudub

nõuetekohane kasutusluba. Seega ei vasta lapsehoiuteenuse osutamise koht sotsiaalministri

12. märtsi 2007. a määruse nr 28 „Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele” üldnõuetele, mille

kohaselt lapsehoiuteenust võib osutada ruumides, mis vastavad ehitusseadustiku (EhS) §-s 11

ja selle alusel kehtestatud ehitisele esitatavatele nõuetele. Terviseameti kirjale oli lisatud

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 12. septembri 2016 kiri, mille kohaselt Muuluka 3a elamule

kasutusluba väljastatud ei ole. Lisaks keeldus hoone omanik ehitisele kasutusluba taotlemast.

Hagejale ei oleks ehitise kasutusloa puudumise tõttu väljastatud uut tegevusluba ja olemasolev

tegevusluba oleks eeldatavasti tühistatud.

2.2. Hageja võttis T.B ettevõtte ostmiseks laenu 20 000 eurot. Laen tuli tagastada

31. märtsil 2017. Laenu intressiks oli 10% aastas. Seega tekkis hagejal ettevõtte ostmisega

intressikulu 2000 eurot, mida hageja käsitab kahjuna.

3 (8)

2.3. Alternatiivselt saab avaldust käsitada tehingu tühistamise avaldusena. Hageja sõlmis

müügilepingu olulise eksimuse tõttu. Hageja nõuab kostjalt saadu, st raha tagastamist. Hageja

palub mõista kostjalt hageja kasuks välja ettevõtte eest tasutud ostusumma 22 000 eurot ja

tekitatud kahju summas 2000 eurot.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Müügileping on

kehtiv. Lisaks puudus hagejal alus lepingust taganeda. Kostja andis hagejale üle ilma

puudusteta ettevõtte, millel oli mh kehtiv tegevusluba Muuluka 3a ruumides teenuse

osutamiseks. Kostja andis hagejale enne müügilepingu sõlmimist teada kogu vajaliku ja temale

teadaoleva informatsiooni. Seda, et kostja ei ole eksitanud hagejat või rikkunud müügilepingut,

tõendab õiguskantsleri kinnitus, et Muuluka 3a ruumid vastasid tervisekaitsenõuetele, kui

kostjale tegevusluba väljastati. Lisaks kasutas hageja ise vaidlusalust ettevõtet alates

14. aprillist 2016 kuni 2016. a oktoobrini. Samuti ei teinud hageja kostjale kuni müügilepingu

tühistamise avalduse esitamiseni ühtegi etteheidet seoses lepingutingimustele mittevastava

ettevõttega. Kui ettevõte oleks olnud selliste puudustega nagu hageja väidab, siis oleks hageja

pidanud kohe kostjat nendest teavitama ning andma tähtaja väidetavate puuduste

kõrvaldamiseks. Ettevõte anti hagejale üle müügilepingu p 1.5.2. kohaselt 14. aprillil 2016.

Seega kõik toimingud, mis pärast seda tehti ja võimalikud puudused, mis väidetavalt

Terviseameti poolt esile toodi, ei puutu kostjasse.

3.1. Üürilepingu sõlmimise osas selgitas kostja, et see ei olnud takistuseks ettevõtte

majandamisel ning uue üürilepingu sõlmis tegelik kinnisasja omanik L.L, kes on S.L tütar.

Samuti ei oma tähtsust, et üürilepingu muudatus õnnestus hagejal sõlmida 6. juulil 2016, sest

hagejale ei tehtud takistust Muuluka 3a kasutamisel.

3.2. Hageja väide, et üüritud ruumid ja selle sisustus ei olnud laste päevahoiu teenuse

osutamiseks vajalikus seisus, on tõendamata. Kui Muuluka 3a ruumid ei vastanud teenuse

osutamiseks ettenähtud nõuetele, siis ei oleks kostjale ka 7. mail 2013 tegevusluba väljastatud.

Hageja pole ka tõendanud, et Terviseamet tegi 27. aprillil 2016 akti, milles on märgitud hageja

välja toodud puudused. Lisaks on hageja välja toodud puudused pisiasjad. Terviseamet käis ka

14. märtsil 2016 Muuluka 3a ruumides kontrolli teostamas, kuid ühtegi hageja välja toodud

puudust ei tuvastatud.

3.3. Alusetu on hageja etteheide põrandatemperatuuri mittevastavuse osas. Terviseamet

koostas ruumi õhutemperatuuri mõõtmise protokolli nr TL16KH-46 OT, millest nähtub, et

põrandatemperatuur oli vahemikus 20,5 kuni 21,3 kraadi. Terviseameti 14. märtsi 2016 aktiga

ei tuvastatud, et põranda pinna temperatuur ei vastanud nõuetele.

3.4. Lisaks tõendab Terviseameti 14. märtsi 2016 akt, et kõigil neljal töötajal olid olemas

kehtivad tervisetõendid.

3.5. Kostja kohustus ei olnud anda hagejale üle tegevusluba ega hankida hagejale uut

tegevusluba. Hageja pidi tegevusloa ülevõtmiseks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse

(MSÜS) § 46 lg 1 kohase õigustatud isikuna ise taotlema Harju maavanemalt tegevusloa

üleandmist.

3.6. Kostja ei teadnud, ega pidanud teadma, et Muuluka 3a hoonel puudub kasutusluba, kuna

üürilepingu sõlmimisel ei olnud sellest üürileandjaga juttu. Kuna maavanem väljastas kostjale

27. mail 2013 tegevusloa Muuluka 3a majas teenuse osutamiseks, siis ei saanud kostja teada

ega eeldada, et Muuluka 3a majal puudub kasutusluba. Terviseamet kohaldas ebaõigesti EhS-i

sätteid, kuna EhS § 130 lg 11 ega § 11 ei sätesta Terviseametile ehitise kasutusloa kontrollimise

kohustust. Seega on alusetud hageja etteheited lepingu tühistamisel või taganemisel, et

Muuluka 3a majas ei saa lastehoiuteenust osutada. Samuti sai hageja Muuluka 3a majas

lastehoiuteenust osutada poole aasta vältel kostja tegevusloa alusel. Arvestades, et Terviseamet

4 (8)

on vääralt kohaldanud seadust kasutusloa osas, siis on väär ka väide, et ehitise kasutusloa

puudumise tõttu ei oleks hagejale väljastatud uut tegevusluba ning olemasolev tegevusluba

oleks eeldatavalt tühistatud. Hageja on ka ise möönnud, et tegevusloa oleks saanud üle anda.

L.L võib tunnistajana kinnitada, et tema pole keeldunud Muuluka 3a majale kasutusloa

hankimisest.

3.7. Kostja leidis, et hagi lisana 9 esitatud dokumendist ei nähtu, et vastavasisuline

laenuleping oleks üldse sõlmitud. Seega on tõendamata, et hageja võttis laenu T.B ning et

sellega oleks kaasnenud intressikulu.

3.8. Kostja esitas 3. mai 2019 menetlusdokumendis tasaarvestuse avalduse. Hageja tasus

kostjale ettevõtte eest 20 372,32 eurot. Kui hageja müügilepingust taganes ja nõudis ettevõtte

eest makstud raha tagastamist, siis pidi hageja kostjale üle andma samas seisus ettevõtte, nagu

ta kostjalt 14. aprillil 2016 sai. Kuna ettevõtte tegevus on lõppenud, peab hageja kostjale

hüvitama samuti 20 372,32 eurot. Kui leiab tõendamist, et kostja müüs hagejale puudustega

ettevõtte ning hagejal oli õigus lepingust taganeda, siis nõuete tasaarvestamise tulemusel ei

võlgne kostja hagejale midagi, sest hageja ei ole kostjale tagasi andnud ettevõtet selle saamise

olukorras. Lisaks ei ole hageja hüvitanud kostjale ettevõtte hinda.

Maakohtu otsus

4. Maakohus jättis 31. oktoobri 2019. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis

maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Maakohus

otsustas menetluskulude suuruse rahaliselt kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist

TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

4.1. Puudub vaidlus, et:

-

pooled sõlmisid 11. aprillil 2016 ettevõtte müügilepingu;

-

ettevõte anti hagejale üle 14. aprillil 2016;

-

hageja tasus kostjale müügilepingu järgi kokku 20 372,32 eurot;

-

hageja saatis kostjale 9. oktoobril 2016 koostatud avalduse pealkirjaga „ettevõtte

müügilepingu tühistamise avaldus“, mille kostja sai kätte 10. oktoobril 2016;

-

kostja ei ole hagejale ettevõtte müügihinda tagastanud ning hageja ei ole kostjale

ettevõtet tagastanud.

4.2. Maakohus leidis, et 9. oktoobri 2016 avaldus on lepingust taganemise avaldus, sest

hageja tahe on suunatud tehingust tulenevate õiguslike tagajärgede kõrvaldamisele ja tehingu

tagasitäitmisele.

4.3. Kuna pooled ei leppinud kokku ettevõtte kvaliteedinõuetes, pidi see olema vähemalt

keskmise kvaliteediga. Kuivõrd hageja ostis ettevõtte, siis VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 järgi

pidid olema tagatud tingimused katkematu äritegevuse jätkamiseks. Seda on pooled avaldanud

ka müügilepingu p-s C.

4.4. Kostja rikkus müügilepingut sellega, et ettevõttel puudus toitlustusluba ja ühel töötajal

kehtiv esmaabikursuse tõend. Samas ei ole need puudused eraldi ega ka koosmõjus sedavõrd

olulised rikkumised, mis annaks hagejale materiaalse aluse müügilepingust taganemiseks.

Olukorras, kus ettevõttes töötas mitu lapsehoidjat ja esmaabikursus oli läbimata vaid ühel

töötajal, ei saa väita, et teenuse osutamine oli takistatud või kujutas klientidele suurt ohtu. Kuigi

laste toitlustamine on lastehoius vajalik, ei ole toitlustamine lastehoiuteenuse osutaja primaarne

ülesanne. Kohtu ette ei toodud asjaolusid, et toitlustamine oli takistatud või et toitlustusloa

puudumise tõttu tabas hagejat mõni muu negatiivne tagajärg. Kuna hageja taganemine

müügilepingust on kehtetu, ei ole tal õigust nõuda müügilepingu alusel üleantu tagastamist ega

5 (8)

kahju hüvitamist ettevõtte ostmiseks võetud laenu intressikulude osas. Kuna kohus jättis hagi

rahuldamata, ei analüüsinud kohus ka kostja esitatud menetluslikku tasaarvestuse avaldust.

4.5. Hageja esile toodud puuduste kohta märkis maakohus veel järgmist:

-

kuna üürileping on hagejale üle antud ja hageja pole esile toonud, et üüripinna

kasutamine oli takistatud, ei leidnud maakohus kostjapoolset müügilepingu rikkumist

seoses üürilepinguga;

-

tõendamata on hageja väide, et ruumid ja selle sisustus ei olnud laste päevahoiu teenuse

osutamiseks vajalikus seisus. Hageja ei ole tõendanud, et Terviseamet korraldas

27. aprillil 2016 lastehoius kontrollkäigu ja heitis ette hagis nimetatud puuduste

esinemist;

-

etteheide, et hoone põrandapinna temperatuur ei vastanud nõuetele, on tõendamata.

Maakohtule esitati mõõtmistulemuste protokoll, kust nähtub, et kõikidel juhtudel vastas

mõõdetav

objekt

sotsiaalministri

12. märtsi 2007. a

määrusega

kehtestatud

„Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele“ nõuetele;

-

hageja väitis, et ühel töötajal puudus kehtiv kutsetunnistus ja esmaabikursuse tunnistus.

Vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 454 lg-le 2 ei ole kutsetunnistuse

olemasolu lapsehoidjana tegutsemiseks kohustuslik. Seega ei pidanud maakohus ühel

ettevõtte töötajal kutsetunnistuse väidetavat puudumist müügilepingu rikkumiseks. Küll

aga ei ole kostja tõendanud, et töötajatel olid kehtivad esmaabikursuse tunnistused.

Esmaabikursuse tunnistuse puudumine on lepingurikkumine;

-

hageja ei ole tõendanud, kui palju kliendilepinguid pidi kostja hagejale üle andma.

Lepingute arv ega klientide nimekiri ei nähtu ka müügilepingust. Hagejale anti üle

kümme kliendilepingut. Samas nähtub kostjale väljastatud tegevusloast, et tegevusloaga

oli kostjale antud luba osutada teenust maksimaalselt kümnele lapsele. Seega

müügilepingu rikkumine seoses kliendilepingutega puudub;

-

kostja ei ole tõendanud, et ettevõttel oli kehtiv toitlustusluba. Kostja ei ole ka tõendanud,

et ta oleks loa puudumisest hagejat enne lepingu sõlmimist teavitanud. Toitlustusloa

puudumine on müügilepingu rikkumine;

-

hagejal üürivõla tekkimine ei ole kostjapoolne müügilepingu rikkumine;

-

hageja ei ole välja toonud, milliseid toiminguid kostja seoses tegevusloaga teha lubas.

Müügilepingu p 1.3.2 kohaselt kuulusid üleantava ettevõtte koosseisu ka lastehoiu

tegevusloaga seonduvad dokumendid. Puudub vaidlus dokumentide üleandmise osas.

Müügileping ei sätesta kostja kohustust organiseerida hagejale lapsehoiuteenuse

osutamise tegevusluba. Lisaks oli MSÜS § 46 lg 1 järgi tegevusloa üleandmise

taotlemiseks õigustatud isikuks hageja. Pooled ei vaidle, et kostjale oli Harju

maavanema 7. mai 2013. a korraldusega nr 1-1/898-k väljastatud tegevusluba

Muuluka 3a lastehoius teenuse osutamiseks, mis kehtis korralduse p 1.3 kohaselt kuni

7. maini 2018. Arvestades, et ettevõte anti hagejale üle 14. aprillil 2016 ja kostjale

väljastatud tegevusluba kehtis kuni 7. maini 2018, oli hagejal piisavalt aega tegevusloa

üleandmist taotleda. Poolte vahel puudub ka vaidlus, et tegevusluba hagejale üle ei

antud. Terviseamet andis hagejale seoses tegevusloaga väärinformatsiooni, millest

tulenevalt on hagejale jäänud mulje, et tegevusloa ülevõtmine või uue tegevusloa

taotlemine on võimatu. Terviseamet käsitas hageja 21. aprilli 2016 e-kirja kui

tegevusloataotlust, asudes seda ka menetlema. Samas on Terviseametil pädevus

kontrollida üksnes lapsehoiuteenuse tervisekaitsenõuetele vastavust. Hageja esitas

23. augustil 2016 Terviseametile uue tegevusloa taotluse. Terviseamet edastas pärast

õiguskantsleri sekkumist tegevusloa taotluse maavanemale. Maakohtule ei esitatud

tõendeid, kust nähtuks, et maavanem oleks loa üleandmisest või uue tegevusloa

6 (8)

andmisest keeldunud. Seega ei ole tõendatud, et hagejal ei olnud võimalik

lapsehoiuteenuse osutamiseks tegevusluba saada;

-

kuivõrd hoone kasutusloa olemasolu ei olnud lapsehoiuteenuse tegevusloa saamise

eelduseks, ei analüüsinud maakohus poolte väiteid Muuluka 3a kasutusloa hankimisega

seotud asjaolude kohta.

Poolte seisukohad

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega

hagi rahuldada.

5.1. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja taganemine müügilepingust on kehtetu ning et

kasutus- ning toitlustusloa puudumised ei ole olulised lepingurikkumised.

5.2. Kuigi maakohus ei võimaldanud hagejal tema seaduslike esindajate ülekuulamisega

tõendada Harju Maavalitsuse poole pöördumise fakti, on hageja pöördunud suulise avaldusega

maavanema poole tegevusloa üleandmiseks. Maavalitsusest selgitati hagejale, et Harju

maavanema 7. mai 2013. a korraldusega nr 1-1/898-k on antud tegevusluba ühe ettevõtte

kahele tegutsemiskohale aadressil Roosi 14 // Tammepärja 12 ning aadressil Muuluka 3a. Kuna

tegevusluba ei saanud ühe tegevuskoha suhtes eraldi üle anda, tuli Muuluka 3a lastehoiule välja

anda uus tegevusluba. Hageja sai Harju Maavalitsusest suulise suunise võtta Terviseametilt

kinnitus, et lastehoiu tegutsemiskoht vastab tervisekaitse nõuetele. Terviseamet pädeva

järelevalveasutusena selgitas omakorda hagejale, et kasutusloa menetlust läbimata ei ole

võimalik anda hinnangut hoone nõuetekohasuse ja ohutuse kohta. Seega leidis maakohus

valesti, et hoone kasutusloa olemasolu ei ole lapsehoiuteenuse tegevusloa saamise eelduseks.

Nimelt ei võimaldanud Muuluka 3a kasutusloa puudumine hagejale tegevusluba üle anda ega

väljastada. Ilma tegevusloata ettevõte omakorda kuni 31.12.2016 kehtinud SHS § 110 lg 1 ja

§ 151 p 1 järgi lapsehoiuteenuse osutajana tegutseda ei saanud. Seega on ettevõtte

tegutsemiskohas kasutusloa puudumine kostja oluline müügilepingu rikkumine. Samuti

sätestas müügilepingu p C, et ostja saab jätkata äritegevust katkematult.

Hageja pöördumine maavalitsuse poole on kaudselt tõendatud. Tegevusloa temaatikat

käsitlesid pooled enne müügilepingu sõlmimist 21.–22. märtsi 2016 e-kirjavahetuses, milles

kostja selgitas hagejale, et ta esitab ise maavalitsusele kirjaliku avalduse tegevusloa

üleminekuks hagejale. Eelnevast tulenevalt on loogiline, et kui kostja pidi maavalitsusele

esitama kirjaliku avalduse, siis pöördusid hageja esindajad maavalitsuse poole suulise

avaldusega. Õiguskantsleri kirjast nähtub, et 21. aprilli 2016 e-kirjaga teavitas hageja

Terviseametit ettevõtte omaniku vahetusest ning palus Terviseametit „fikseerima kõiki

vajalikke pabereid“. On eluliselt usutav, et hageja ei pöördu ilma põhjuseta Terviseametisse

sellise palvega. Eluliselt usutav on, et just Harju Maavalitsusest anti hagejale suunis pöörduda

Terviseameti poole.

5.3. Ilma lapsi toitlustamata lastehoid ettevõttena tegutseda ei saa. Lisaks ei tohi

toitlustusloata ettevõte lapsi toitlustada. Muuluka 3a lastehoid toitlustas lapsi Roosi

14/Tammepärja 12 tegevuskoha toitlustusloa alusel või varjus, sest tegevusluba oli antud

korraga kahele lastehoiule. Seega on ka kasutusloa puudumine kostja oluline müügilepingu

rikkumine.

6. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta kaebus rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb maakohtu otsuse resolutsioon

jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus

jääb rahuldamata.

7 (8)

8. Hageja vaidlustab maakohtu otsust tuginedes sellele, et lastehoiu hoonel kasutusloa ning

ettevõttel toitlustusloa puudumine on olulised ettevõtte müügilepingu rikkumised, mis andsid

hagejale aluse müügilepingust taganeda. Hageja ei tugine apellatsioonimenetluses enam teistele

maakohtus väidetud müügilepingu rikkumistele, mistõttu ringkonnakohus maakohtu otsust

selles osas ei kontrolli.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et ettevõttel toitlustusloa puudumine oli

müügilepingu rikkumine. Pooled vaidlevad selle üle, kas lepingu järgi pidi ettevõttel olema

toitlustusluba. Toiduseaduse (ToiduS) § 8 lg 1 p 4 kohaselt peab olema tegevusluba ettevõttel,

kus toimub toidu valmistamine. Seega on ettevõttel vaja tegevusluba selleks, et kohapeal toitu

valmistada. Ringkonnakohus nõustub iseenesest kostjaga, et lastehoius võib olla toitlustamine

korraldatud ka muul viisil kui toidu kohapeal valmistamisega. Samas leiab ringkonnakohus, et

praegusel juhul tulenes müügilepingust kostja kohustus tagada ettevõttel toitlustusloa

olemasolu. Pooled leppisid müügilepingu preambuli p-s C kokku, et ostja saab jätkata

äritegevuse jätkamisega katkestamatult. Kostja võttis ringkonnakohtu istungil omaks asjaolu,

et enne ettevõtte müüki valmistati lastele toit kohapeal, st ettevõtte tegevus oli korraldatud

selliselt, et selleks oli ToiduS § 8 lg 1 p 4 kohaselt vaja tegevusluba. Seega saab järeldada, et

laste toitlustamine pidi olema ka pärast ettevõtte üleminekut sel viisil võimalik.

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta osas, milles maakohus

leidis, et asja lahendamisel ei ole oluline asjaolu, kas lastehoiu hoonel oli kasutusluba.

Maakohus on iseenesest õigesti leidnud, et MSÜS § 46 lg 3 kohaselt ettevõtte ülemineku puhul

tegevusloa üleandmise menetluses ei kontrollita hoonel kasutusloa olemasolu. Samas on

maakohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et EhS § 50 kohaselt on praegusel juhul lastehoiu hoonel

kasutusloa olemasolu kohustuslik (mida möönis ringkonnakohtu istungil ka kostja), kusjuures

EhS § 139 kohaselt on ehitusloakohustusliku hoone kasutusloata kasutamine karistatav, st

keelatud. Seega olukorras, kus hoonel, milles müüdud ettevõte tegutses, kasutusluba ei olnud,

ei olnud ettevõtte tegevuse jätkamine ilma kasutusluba saamata lubatud. Selliselt ei vastanud

müüdud ettevõte lepingutingimustele.

11. Ringkonnakohus leiab aga, et vaatamata sellele, et kostja oli müügilepingut rikkunud, ei

olnud hagejal õigust lepingust taganeda. VÕS § 116 lg 1 kohaselt annab lepingust taganemiseks

alust mitte igasugune lepingu rikkumine, vaid üksnes oluline lepingurikkumine. See, millal on

eelkõige tegemist olulise lepingurikkumisega, on sätestatud VÕS § 116 lg-s 2. Ringkonnakohtu

hinnangul ei saa kostja lepingurikkumist pidada VÕS § 116 mõttes oluliseks.

12. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kasutus- ja toitlustusloa puudumine on olulised

lepingurikkumised VÕS § 116 lg 2 p 1 mõttes. Tegemist on küll avalik-õiguslike takistustega

ettevõtte tegevusele, kuid hageja on ise kinnitanud, et faktiliselt jätkas ettevõte pärast selle

müüki tegevust, mh valmistati jätkuvalt lastele toitu kohapeal. Lubade puudumine ei ole ka

puudus, mis välistaks täielikult ettevõtte edaspidise tegevuse. Olukorras, kus hoonel puudub

kasutusluba ja ettevõttel toidu valmistamiseks tegevusluba, on võimalik neid taotleda ja seega

takistused ettevõtte tegutsemisele kõrvaldada. Lubade olemasolu osas võivad järelevalvet

teostavate asutuste seisukohad ja nõudmised muutuda, nagu nähtub ka asjaolust, et kostjale oli

tegevusluba väljastatud ilma hoone kasutusloa olemasolu kontrollimata ning toitu valmistati

Muuluka 3a hoones toitlustusloa alusel, mis oli väljastatud sama ettevõtte teisele, Roosi 14 //

Tammepärja 12 tegevuskohale. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest võiks järeldada,

et lubade andmine oleks olnud välistatud. Tõendamata on hageja väide, et hoone omanik

keeldus kasutusluba taotlemast. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks

andnud kostjale täiendava tähtaja rikutud kohustuste täitmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei

saa pidada müügilepingu rikkumist, mis on kõrvaldatav, lepingust taganemist õigustavaks

oluliseks rikkumiseks olukorras, kus hageja ei ole kostjalt puuduste kõrvaldamist nõudnud.

13. Eeltoodust tulenevalt ei olnud hagejal õigust lepingust taganeda, mistõttu on maakohus

jätnud õigesti hagi rahuldamata.

8 (8)

14. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud hageja

kanda. Kuivõrd maakohus otsuses menetluskulude suurust kindlaks ei määranud, määrab

menetluskulude suuruse TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks asja lahendanud maakohus pärast

otsuse jõustumist.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav