2-19-15682/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedtaotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
Legislator headnote
AI generated2-19-15682/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Menetlusosaline võib ise esitada muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek
Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.10.2020, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-15682
Kohtuasi
Silv Hooldus OÜ hagi Hüpoteeklaen AS-i vastu
sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamiseks
täiteasjas nr 034/2019/886
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.03.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Silv Hooldus OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
6000 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): Silv Hooldus OÜ (registrikood
14274221), lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk
Kostja (vastustaja): Hüpoteeklaen AS (registrikood
11663703), lepinguline esindaja Kadri Uus
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 15.09.2020 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1. Harju Maakohtu 12.03.2020 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus
rahuldamata.
2. Ringkonnakohtu menetluskulude jätta Silv Hooldus OÜ kanda.
3. Hüpoteeklaen AS-l kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks
tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
2-19-15682
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka
kassatsioonkaebus.
Menetluse käik, hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1. Silv Hooldus OÜ (hageja) esitas 08.10.2019 Harju Maakohtule hagi Hüpoteeklaen AS-i
(kostja) vastu sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 034/2019/886.
Koos hagiavaldusega esitas hageja ka taotluse hagi tagamiseks.
2. Harju Maakohus rahuldas 09.10.2019 osaliselt hageja hagi tagamise taotluse ja peatas
täitemenetluse kohtutäitur Kristiina Feinmani täiteasjas nr 034/2019/886 kuni käesolevas
tsiviilasjas nr 2-19-15682 tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
3. Hagiavalduse kohaselt laenas kostja hagejale 04.05.2018 laenulepingu nr 2813.0418.A alusel
500 000 eurot, intressiga 12% aastas. Laen tuli tagastada 10.05.2023. 10.12.2018 sõlmisid
pooled laenulepingu nr 2852.0618.B muudatuse nr 1, mille järgi oli laenusummaks 150 000
eurot, intressiga 12% aastas ja viivise määraga 0,06% päevas. Laen tuli tagastada 10.12.2021.
Laenulepingu tagamiseks on hageja kinnistule Suur-Sõjamäe põik 9, Tallinn, Harju maakond
(registriosa number 170901) seatud kostja kasuks hüpoteek igakordse omaniku kohustusega
alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.
4. Hageja kavatses refinantseerida laenukohustuse kostja ees, võttes selleks uue laenu Apollona
OÜ-lt, sh soovis hageja kustutada kostja kasuks seatud hüpoteegi ja seada uue hüpoteegi uue
laenuandja kasuks. Tehing pidi toimuma 02.07.2019. Seoses laenu refinantseerimise
kavatsusega lõpetati poolte vaheline laenuleping. Kostja nõuded muutusid sissenõutavaks, kuid
kokkuleppe
kohaselt
oli
kostja
nõus
ootama
kuni
02.07.2019
(s.o
kohustuse
refinantseerimiseni).
5. Refinantseerimise tehing ei toimunud hagejast mitteolenevatel põhjustel. Nimelt seati Harju
Maakohtu 02.07.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-9914 pankrotiavalduse tagamiseks hageja
kinnistule käsutuskeeldu nähtavaks tegev keelumärge OÜ DELIVER kasuks. Harju Maakohtu
13.09.2019 määrusega jäeti aga OÜ DELIVER pankrotiavaldus rahuldamata ning hagi
tagamine tühistati. Pankrotiavalduse tagamise tõttu jäi 02.07.2019 tehing ära, sest ilma
hüpoteegi seadmata ei saanud uus võlausaldaja Apollona OÜ kokkulepitud refinantseerimist
teostada.
6. 03.07.2019 esitas kostja avalduse täitemenetluse algatamiseks. Kohtutäitur Kristiina
Feinman algatas 04.07.2019 kostja avalduse ja 04.05.2018 notariaalse dokumendi alusel hageja
suhtes täiteasja nr 034/2019/886. Täitemenetluses täidetakse hüpoteegiga tagatud nõuet
summas 655 635,36 eurot (lisanduvad täitekulud). Nõudesummas sisalduvad mh leppetrahv
4000 eurot ja tasu lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest 18 327,30 eurot. Lisaks nõuab kostja
kahe lepingu alusel (põhisummalt 139 448 ja 471 462 eurot) viivist 0,06% päevas alates
03.07.2019 kuni kohase tasumiseni.
7. Hageja palub tunnistada sundtäitmise täiteasjas nr 034/2019/886 lubamatuks viivise,
leppetrahvi ja lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu osas (täitemenetluse seadustik (TMS) §
221 lg 1).
8. Kohtutäitur viib täitemenetlust läbi vaatamata sellele, et hagejal on reaalne soov ja võimalus
sissenõudja nõuded korraga rahuldada, kuid hageja ei saa seda teha temast sõltumata põhjustel,
s.o kohtuliku keelumärke tõttu, mis kuulub lähiajal kustutamisele. Pärast kohtumääruse
jõustumise kinnituse saamist ja keelumärge kinnistusraamatus kustutamist tekib hagejal reaalne
võimalus rahuldada kostja ja kohtutäituri nõuded korraga. Apollona OÜ on jätkuvalt valmis
hageja kohustuse refinantseerimiseks. Laenulepingutest tulenevate hageja kohustuste
rikkumise põhjuseks on hagejast mitteolenevad asjaolud (so. kolmanda isiku (OÜ DELIVER)
poolt pahatahtlikult esitatud pankrotiavaldus ja selle tagamise taotlus).
2-19-15682
9. Hageja ei vastuta kohustuste rikkumise eest, sest rikkumine on vabandatav võlaõigusseaduse
(VÕS) § 103 lg 1 ja 2 mõttes. Hageja rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu, st asjaolu tõttu,
mida hageja ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata,
et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või
seda väldiks. Eeltoodu alusel palub hageja tuvastada, et ta ei pea viivist (0,06% päevas),
leppetrahvi (4000 eurot) ja lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu (18 327,3 eurot) tasuma.
10. Kui kohus leiab, et hageja rikkumine ei ole vabandatav, siis taotleb hageja viivise,
leppetrahvi ja lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel
vähendamist kohtu poolt määratud mõistliku suuruseni, kuna need on ebamõistlikult suured.
Kostja vastuväited
11. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12. Kostja ei saa vastutada kolmanda isiku poolt hagejale tekitatud kahju eest, selles osas tuleb
hagejal pöörduda kolmanda isiku poole ja nõuda viimaselt kahju hüvitamist.
13. Kostja selgitas, et 01.07.2019 edastas OÜ DELIVER kostjale, notarile ja notarite kojale
kirja, milles taotles 02.07.2019 kavandatud tehingu edasilükkamist põhjusel, et on esitanud
hageja vastu nõude ja pankrotihoiatuse. Hagejale oli teada, et tema vastu on esitatud rahaline
nõue ning pankrotihoiatus. Seega ei saanud hagejale tulla üllatusena, et OÜ DELIVER esitas
hageja vastu kohtusse pankrotiavalduse ja palus hagi tagamise korras seada käsutuskeelumärke
hageja kinnistule. Samuti pidi hageja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes aru saama ja
arvestama, et 02.07.2019 tehingut ei pruugi toimuda ja OÜ DELIVER kavatseb selle tehingu
toimumisse jõuliselt sekkuda oma õiguste tagamiseks. Seega ei olnud hageja olukorras, kus
esinesid vääramatu jõu tingimused ja tema rikkumine ei ole vabandatav.
14. Kostja edastas 19.06.2019 hagejale laenulepingu 2813.0418.A ja 2852.0618.B muudatuse
nr 1 ülesütlemise teate, kuivõrd hagejal oli kostja ees mõlemast laenulepingust tekkinud
võlgnevused – vastavalt 38 164,87 ja 17 026,45 eurot. Hageja pidi võla tasuma hiljemalt
26.06.2019 ja võlgnevuse mittetasumisel oleks kostja lugenud laenulepingud 27.06.2019 üles
öelduks.
15. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktidele 4.2 ja 5.3 ning kostja 17.12.2018
hinnakirjale kohaldas kostja hageja suhtes 19.06.2019 leppetrahvi järgmiselt: Laenulepingu nr
2813.0418.A (kuumakse suurus 12 028,29 eurot) puhul leppetrahv 1000 eurot (10.04.2019
makse võlas 30 päeva) ja 1000 eurot (10.05.2019 makse võlas 30 päeva). Laenuleping nr
2852.0618.B muudatus nr 1 (kuumakse suurus 4982,15 eurot) puhul leppetrahv 1000 eurot
(10.04.2019 makse võlas 30 päeva) ja 1000 eurot (10.05.2019 makse võlas 30 päeva). Seega
olid leppetrahvid kohaldatud enne 02.07.2019 planeeritud tehingut ega ole kuidagi seotud
02.07.2019 toimumata jäänud tehinguga.
16. Hageja teavitas 26.06.2019 kostjat enne laenulepingute ülesütlemist sellest, et soovib
laenud ennetähtaegselt tagastada ning täpsustas ka 27.06.2019 notari aja. Vastavalt
laenulepingu üldtingimuste punktile 4.1 on kogu laenusumma ennetähtaegsel tagastamisel
laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu, mille määraks on
lepingu ennetähtaegse lõpetamise hetkele järgneva ning graafikust tuleneva kuni 3 kuu intressi
summa. Laenulepingu nr 2813.0418.A ennetähtaegne tagastamise tasu oli 14 143,84 eurot ja
laenulepingu nr 2852.0618. B muudatuse nr 1 ennetähtaegne tagastamise tasu oli 4183,46 eurot.
Lepingu ennetähtaegne lõpetamine ja laenusumma tagastamine oli hageja enda soov, seega pidi
ta arvestama, et ennetähtaegse tagastamise korral tuleb tal kostjale tasuda ennetähtaegse
tagastamise tasu.
17. Kostja arvestas kuni 02.07.2019 hagejale lepingujärgselt intressi ja lõpetas 02.07.2019
lepingud.
2-19-15682
18. Pärast lepingute lõppemist kohaldus alates 03.07.2019 hageja suhtes laenulepingute
üldtingimuste punktist 8.2 tulenev viivis 0,06% päevas. Kostja viivisenõue hageja vastu
perioodi 03.07.2019 - 11.10.2019 eest lepingu 2813.0418.A puhul on 28 570,62 eurot ja
2852.0618.B muudatuse nr 1 puhul 8450,6 eurot. Hageja suhtes rakendatav viivisemäär 0,06
on mõistlik arvestades põhikohutusse suurust. Puudub alus viivisenõude vähendamiseks,
kuivõrd kostja ei ole hagejale tekkinud võimalikus kahjus süüdi ja hagejal tuleb kahju
olemasolu korral esitada nõue kahju põhjustaja vastu.
Maakohtu otsus ja põhjendused
19. Harju Maakohtu 12.03.2020 otsusega rahuldati hagi osaliselt, tunnistati täiteasjas nr
034/2019/886 alustatud täitemenetlus lubamatuks lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu
18 327,30 euro ja intressi nõude 1155,76 euro osas, täitemenetlus on lubatav põhivõla
610 911,07 euro, nõudekirjade tasu 160 euro, intressi 21 081,23 euro, leppetrahvi 4000 euro ja
27.06.2019-11.10.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 38 226,30 euro ning sealt edasise
viivise osas põhinõudelt (610 911,07 eurot) määras 0,06% päevas kuni põhinõude kohase
tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 572 684,77 eurot. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi
kanda. Maakohus jättis 09.10.2019 hagi tagamise määrus muutmata kuni käesolevas tsiviilasjas
tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
20. Poolte vahel ei ole vaidlust järgnevas:
-
04.05.2018 laenulepinguga nr 2813.0418.A. laenas kostja hagejale 500 000 eurot,
intressiga 12% aastas, viivise määraga 0,06% päevas. Laen tuli tagastada 10.05.2023 (tl
39-40, I kd).
-
10.12.2018 sõlmisid pooled laenulepingu nr 2852.0618.B muudatuse nr 1, mille järgi
sai hageja laenu 150 000 eurot, intressiga 12% aastas ja viivise määraga 0,06% päevas.
Laen tuli tagastada 10.12.2021 (tl 46-47, I kd).
-
Laenulepingu tagamiseks on hageja kinnistule Suur-Sõjamäe põik 9, Tallinn seatud
04.05.2018 notariaalse lepinguga kostja kasuks hüpoteek igakordse omaniku
kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks
(tl 5, 98-109, I kd).
-
19.06.2019 edastas kostja hagejale teated laenulepingu 2813.0418.A ja selle
2852.0618.B muudatuse nr 1 ülesütlemise kohta. Hagejal tuli kohustus täita hiljemalt
26.06.2019, kostja luges lepingu ülesöelduks 27.06.2019 (tl 118-121, I kd).
-
26.06.2019 edastas hageja kostjale e-kirja, milles teavitas, et laenulepingu 2813.0418.A
ja 2852.0618.B muudatus nr 1 tagastatakse täies mahus ja hageja annab notari aja teada
27-28.06.2019 (tl 122, I kd).
-
27.06.2019 saatis kostja hagejale e-kirja, milles teatas, et 02.07.2019 seisuga on hageja
võlgnevus 655 635,36 eurot ja selgitas, millest võlg koosneb (tl 123, I kd).
-
01.07.2019 saatis OÜ DELIVER lepinguline esindaja kostjale, notarile ja notarite kojale
kirja, milles märkis, et ta on 16.06.2019 esitanud hageja vastu nõude summas 1 179 733
eurot ja pankrotihoiatuse ning taotles kavandatud tehingu edasilükkamist (tl 124-139a,
I kd).
-
02.07.2019 ei toimunud hageja poolt planeeritud notaritehingut.
-
Harju Maakohtu 02.07.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-9914 seati pankrotiavalduse
tagamiseks hageja kinnistule käsutuskeeldu nähtavaks tegev keelumärge OÜ DELIVER
kasuks (tl 54-55, I kd).
-
Kostja avalduse ja Tallinna notar Ants Ainsoni 04.05.2018 notariaalse dokumendi nr
1245 alusel algatas kohtutäitur Kristiina Feinman 04.07.2019 täiteasja nr 034/2019/886.
Nõude sisu hüpoteegiga tagatud nõue summas 655 635,36 eurot (lisanduvad täitekulud)
(tl 5-61, I kd).
2-19-15682
21. Pooltel ei ole vaidlust põhivõla osas (protokoll, tl 11, II kd). Hagejal on laenulepingu
2813.0418.A järgne põhivõlg 471 462,33 eurot ja laenulepingu nr 2852.0618.B muudatuse nr
1 järgne põhivõlg 139 448,74 eurot.
22. Maakohtu põhjenduste kohaselt tuleb poolte vaheline laenulepinguline suhe lugeda
lõppenuks kostja poolt laenulepingute ülesütlemisega 27.06.2019. Poolte laenusuhe ei
lõppenud 02.07.2019 nagu leiab kostja, mil notariaalset tehingut ei toimunud. Kuna
laenulepinguline suhe tuleb lugeda lõppenuks kostja poolt laenulepingute ülesütlemisega
27.06.2019, siis puudub kostjal alus nõuda hagejalt lepingute ennetähtaegse lõpetamise tasu
summas 18 327,30 eurot.
23. Hageja jäi võlgu 10.04.2019 ja 10.05.2019 maksed ja kostja kohaldas hageja suhtes
leppetrahvi mõlema laenulepingu eest kokku 4000 eurot kooskõlas üldtingimuste punktidega
4.2 ja 5.3 ning kostja 17.12.2018 hinnakirjaga. Kostja selgitustel ei ole vastava perioodi eest
arvestatud hagejale intressi ega viivist, vaid kostja rakendas leppetrahvi. Kuna pooled on
lepinguga ette näinud leppetrahvi maksmise kohustuse ja alus leppetrahvi kohaldamiseks oli
tekkinud, siis ei ole kostja nõue selles osas lubamatu.
24. Leppetrahvi vähendamiseks alust ei ole. Leppetrahv lepiti kokku selleks, et katta
leppetrahvist graafikujärgse laenusumma ja intressisumma sissenõudmisega seotud kulutused.
Kohaldatud leppetrahv ei ületa tasumata jäänud kuumakse suuruseid (vastavalt 12 028,29 ja
4982,15 eurot; tl 39 ja 46 pöördel, I kd). Võrreldes hageja kohustuste suurust ja kohaldatud
leppetrahvi, ei ole kostja nõutav leppetrahv ebamõistlikult suur.
25. Maakohus viitas kostja üldtingimuste punktile 5.1. ning märkis, et hagejal tuleb tasuda
kostjale intressi mõlema laenulepingu järgi kokku 21 081,23 eurot. Kuna poolte vaheline
laenulepinguline suhe lõppes kostja poolt laenulepingute ülesütlemisega 27.06.2019, siis tuleb
intressi arvestada kuni 26.06.2019.
26. Kostja arvestas 10.04.2019 – 10.06.2019 laenulepingu 2813.0418.A järgselt intressi
summas 13 923,73 eurot. 26.06.2019 seisuga oli laenulepingust 2813.0418.A tulenev põhiosa
jääk 449 301,19 eurot. Seega tuleb hagejal tasuda põhiosa jäägilt 449 301,19 eurolt perioodi
11.06.2019-26.06.2019 eest intressi 2396,27 eurot (põhiosa jääk x 0,12 / 360 x intressi päevad).
Kokku on laenulepingu 2813.0418.A järgne intress 16 320 eurot.
27. Kostja arvestas 10.04.2019 - 10.06.2019 laenulepingu nr 2852.0618.B muudatusest nr 1
tulenevat intressi 4075,48 eurot. Laenulepingu nr 2852.0618.B muudatusest nr 1 tulenev
põhiosa jääk 26.06.2019 seisuga on 128 577,77 eurot ja hagejal tuleb tasuda intressi sellelt
summalt perioodi 11.06.2019-26.06.2019 eest 685,75 eurot (põhiosa jääk x 0,12 / 360 x intressi
päevas). Kokku on laenulepingu nr 2852.0618.B muudatuse nr 1 järgne intress 4761,23 eurot.
28. Kostjal on õigus nõuda hagejalt viivist. Asjaolu, et kolmas isik OÜ DELIVER esitas hageja
suhtes kohtusse pankrotiavalduse ja hagi tagamise korras seati hageja kinnistule keelumärge,
mis hiljem tühistati, ei anna alust jätta hagejalt viivist välja mõistmata. Hageja ei ole tõendanud,
et kostja on teadlikult koos OÜ-ga DELIVER käitunud hagejat kahjustavalt. Kostja kinnitas
istungil, et tema huvi ei ole saada hagejalt ainult viivist, vaid kogu võlgnetavat summat. Hageja
väide nagu venitaks kostja menetlust, et saada suuremat viivist on paljasõnaline. Kostja esitas
nõude täitmiseks koheselt pärast seda, kui oli selge, et hageja oma võlga ei tasu. Hageja väited,
mis puudutavad laenu võimalikku refinantseerimist ja kolmanda isiku tegevust teises
tsiviilasjas, ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks. Hageja ei ole laenusummat
tasunud, seega on kostjal õigus nõuda hagejalt viivist.
29. Nõutav viivis ei ole ebamõistlikult suur (0,06% päevas, 21,9% aastas). Kokkulepitud
viivisemäär ei ole kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast. Mõlemad pooled on
sõlminud laenulepingud majandustegevuses. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13 asunud
seisukohale, et ettevõtete vahelistes lepingutes viivisemäär 0,2% viivitatud summast päevas on
mõistlik (73% aastas). Hageja ei ole vastuväiteid kostja viivisearvestusele esitanud.
2-19-15682
30. Kostjal on õigus nõuda hagejalt viivist alates 27.06.2019. Kuna kohus tuvastas, et
laenulepinguline suhe tuleb lugeda lõppenuks kostja poolt laenulepingute ülesütlemisega
27.06.2019, siis perioodi 27.06.2019 – 02.07.2019 eest kuulub kohaldamisele hagejale viivise
määrana soodsam laenulepingujärgne intressimäär 12% aastas.
31. Hagejal on laenulepingu 2813.0418.A järgne põhivõlg 471 462,33 eurot ja perioodi
27.06.2019-02.07.2019 eest moodustub viivis 930,01 eurot. Hagejal on laenulepingu nr
2852.0618.B muudatuse nr 1 järgne põhivõlg 139 448,74 eurot ja perioodi 27.06.2019-
02.07.2019 eest moodustub viivis 275,08 eurot.
32. Alates 03.07.2019 tuleb hagejal tasuda viivist määras 21,9% aastas ehk 0,06% päevas.
Perioodi 03.07.2019 – 11.10.2019 eest on viivis arvestatuna põhivõlalt 471 462,33 eurolt
28 570,62 eurot ja arvestatuna põhivõlalt 139 448,74 eurolt summas 8450,59 eurot. Kokku on
sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 27.06.2019 kuni 11.10.2019 eest mõlema
laenulepingu alusel 38 226,30 eurot.
33. Kuna kohus leidis, et nõutav viivise määr ei ole ebamõistlikult suur, tuleb hagejal tasuda
täitemenetluses kostjale alates 12.10.2019 viivist põhinõudelt määras 0,06% päevas kuni
põhinõude kohase tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 572 684,77 eurot (põhivõlg 610 911,07
eurot – juba sissenõutavaks muutunud viivis 38 226,30 eurot) (TsMS § 367).
34. Seoses hagi osalise rahuldamisega jäävad menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163
lg 1).
Apellatsioonkaebus
35. Hageja esitas 13.04.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas,
milles maakohus jättis hagi rahuldamata ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada.
36. Hageja esitas taotluse tõendite kogumiseks, mille kohaselt palub hageja Elisa Eesti AS-ilt
ja Tele2 Eesti AS-ilt välja nõuda YY ja QQ (so. Osaühing Deliver ja Monsoreto OÜ) kasutuses
olevate mobiiltelefoni numbrite +372 XXXXXXX ja +372 YYYYYYY ning DD kasutuses
oleva mobiiltelefoni numbri +372 AAAAAAA vahel ajavahemikus 25.06.2019 – 03.07.2019
ja ajavahemikus 07.01.2020 – 15.01.2020 toimunud kõnede andmed (kõnede eristused) ja
saadetud SMS-ide andmed ja sisu. Eelnimetatud taotlus jäeti maakohtu poolt 23.01.2020
rahuldamata ning sellega rikuti menetlusõiguse norme. Hageja soovib kogutavate tõenditega
tõendada, et VÕS § 101 lg 3 alusel ei või kostja viivist hagejalt nõuda, sest kostja on ise
refinantseerimistehingute ära jäämise ja hageja kohustuste täitmise viivituse põhjustanud.
37. Alates 02.07.2019 on hagejal reaalne soov ja võimalus kõik kostja nõuded korraga
rahuldada, kuid hagejast sõltumata põhjustel (st kostja tegevuse tõttu) jääb kohustus täitmata.
Seetõttu ei või kostja nõuda viivist ja leppetrahvi. Hageja plaanitud 02.07.2019 ja 14.01.2020
refinantseerimistehingud, mille raames plaanis hageja rahuldada kõik kostja nõuded korraga, ei
toimunud ainult sellel põhjusel, et kostja töötaja ja osanik teatas tehingutest kolmandale isikule.
Ainult tänu sellele tekkis OÜ-l Deliver ja Monsoreto OÜ-l võimalus takistada tehingute
toimumist, esitades notarile edasilükkamise taotlused ning kohtule alusetud hagid koos
tagamise taotlustega.
38. Laenulepingutest tulenevate hageja kohustuste rikkumise põhjuseks on hagejast
mitteolenevad asjaolud. Seetõttu on rikkumine vabandatav ja VÕS § 103 järgi ei vastuta hageja
kohustuse rikkumise eest. Eeltoodu alusel ei pea hageja viivist määras 0,06% päevas maksma.
39. Kui kohus leiab, et hageja rikkumine ei ole vabandatav, siis taotleb hageja viivise ja
leppetrahvi vähendamist kohtu poolt määratud mõistliku suuruseni. Viivise ja leppetrahvi nõue
on ebamõistlikult suur ja hagejat ebamõistlikult koormav. Viivise nõue on ebamõislikult suur,
arvestades, et hageja põhivõlg moodustab 610 910 eurot ja kõik kostja nõuded on kinnistule
seatud hüpoteegiga 100% ulatuses tagatud. Mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest lähtuvalt palub
hageja vähendada viivist seadusega ettenähtud määrani (8% aastas) vähemalt alates 02.07.2019
(või 08.10.2019) kuni käesolevas asjas kohtuotsuse jõustumiseni.
2-19-15682
Vastustaja seisukoht
40. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud
hageja kanda.
Ringkonnakohtu seisukoht
41. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga,
leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna
alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja
apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse
tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma
seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu
põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
42. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille
peale on kaevatud, see on osas, milles hagi jäi rahuldamata. Osas, milles maakohus hagi
rahuldas ja tunnistas sundtäitmise lubamatuks, on otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt
edasikaebamata jõustunud.
43. Maakohtu poolt tuvastatud faktilisi asjaolusid ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud ja
ringkonnakohus saab neist TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi lähtuda.
44. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
45. Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata hageja taotluse nõuda Elisa Eesti AS-lt ja Tele2
Eesti AS-lt välja YY ja QQ kasutuses olevate mobiiltelefonide ning DD kasutuses oleva
mobiiltelefoni vahel ajavahemikus 25.06.2019 – 03.07.2019 ja ajavahemikus 07.01.2020 –
15.01.2020 toimunud kõnede andmed (kõnede eristused) ja saadetud SMS-ide andmed ja sisu.
Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist asjakohase tõendiga. Hageja ei ole välja toonud,
kuidas menetlusväliste isikute omavaheline suhtlus tõendab hagi aluseks olevaid asjaolusid.
46. Hageja väidab, et alates 02.07.2019 oli tal reaalne soov ja võimalus kolmanda isiku abiga
kõik kostja nõuded korraga rahuldada, mis ei realiseerunud aga kostja tegevuse tõttu. Selles, et
hageja kostjale laenu tähtaegselt tagasi ei maksnud, ei saa ringkonnakohtu hinnangul süüdistada
kostjat. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja ei soovinud laenu tagasi
saada ning oli vastuvõtuviivituses. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja oli laenu tagasimaksetega
viivituses.
47. 19.06.2019 edastas kostja hagejale teated laenulepingute ülesütlemise kohta 27.06.2019,
kui hageja ei täida kohustust hiljemalt 26.06.2019. See oli hagejale viimane tähtaeg. Hageja
laenu tähtaegselt tagasi ei maksnud. Maakohus tuvastas, et poolte laenusuhe lõppes
kostjapoolse ülesütlemisega 27.06.2019 ja selles osas pole otsust vaidlustatud. Alusetu on
süüdistada kostjat selles, et kostja takistas laenu tagasimaksmist. Kostja andis hagejale veel
02.07.2019 võimaluse laen tasuda enne kui pöördus avaldusega hüpoteegi realiseerimiseks.
48. Hageja esiletoodud asjaolud ei anna alust lugeda kohustuse rikkumine vabandatavaks
VÕS § 103 järgi, mistõttu vastutab hageja kohustuse rikkumise eest.
49. Kolleegium nõustub maakohtuga, et viivise ja leppetrahvi vähendamiseks antud juhul alust
ei ole. Tulenevalt VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud
lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
Käesoleval juhul on pooled leppetrahvi kohaldamises ja suuruses lepingus kokku leppinud.
Kohaldatud leppetrahv ei ületad tasumata jäänud kuumakse suuruseid ja võrreldes hageja
kohustuste suurusega ning kohaldatud leppetrahviga, ei ole vastustaja poolt nõutud leppetrahv
ülemäära suur.
2-19-15682
50. Ka hageja suhtes kohaldatav viivisemäär 0,06 % päevas on äriühingute vahelistes
lepingutes mõistlik ja vastavuses kohtupraktikaga.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
51. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks
menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja ringkonnakohtul
pole alust otsust selles osas muuta.
52. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel
apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.
53. Kostjal ringkonnakohus menetluskulud puuduvad, mistõttu pole vajadust menetluskulusid
rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots