Legislator Case Law & Legislation
2-19-15682/28 AI generated

2-19-15682/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-19-15682/28
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

Legislator headnote

AI generated

2-19-15682/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Menetlusosaline võib ise esitada muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

Keywords

AI generated
banking system bank resolution bail-in bonds third-party claim procedure in bankruptcy banking audit petition for bankruptcy
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek

Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.10.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-15682

Kohtuasi

Silv Hooldus OÜ hagi Hüpoteeklaen AS-i vastu

sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamiseks

täiteasjas nr 034/2019/886

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.03.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Silv Hooldus OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

6000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): Silv Hooldus OÜ (registrikood

14274221), lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk

Kostja (vastustaja): Hüpoteeklaen AS (registrikood

11663703), lepinguline esindaja Kadri Uus

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 15.09.2020 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 12.03.2020 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Ringkonnakohtu menetluskulude jätta Silv Hooldus OÜ kanda.

3. Hüpoteeklaen AS-l kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-19-15682

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluse käik, hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Silv Hooldus OÜ (hageja) esitas 08.10.2019 Harju Maakohtule hagi Hüpoteeklaen AS-i

(kostja) vastu sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 034/2019/886.

Koos hagiavaldusega esitas hageja ka taotluse hagi tagamiseks.

2. Harju Maakohus rahuldas 09.10.2019 osaliselt hageja hagi tagamise taotluse ja peatas

täitemenetluse kohtutäitur Kristiina Feinmani täiteasjas nr 034/2019/886 kuni käesolevas

tsiviilasjas nr 2-19-15682 tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

3. Hagiavalduse kohaselt laenas kostja hagejale 04.05.2018 laenulepingu nr 2813.0418.A alusel

500 000 eurot, intressiga 12% aastas. Laen tuli tagastada 10.05.2023. 10.12.2018 sõlmisid

pooled laenulepingu nr 2852.0618.B muudatuse nr 1, mille järgi oli laenusummaks 150 000

eurot, intressiga 12% aastas ja viivise määraga 0,06% päevas. Laen tuli tagastada 10.12.2021.

Laenulepingu tagamiseks on hageja kinnistule Suur-Sõjamäe põik 9, Tallinn, Harju maakond

(registriosa number 170901) seatud kostja kasuks hüpoteek igakordse omaniku kohustusega

alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.

4. Hageja kavatses refinantseerida laenukohustuse kostja ees, võttes selleks uue laenu Apollona

OÜ-lt, sh soovis hageja kustutada kostja kasuks seatud hüpoteegi ja seada uue hüpoteegi uue

laenuandja kasuks. Tehing pidi toimuma 02.07.2019. Seoses laenu refinantseerimise

kavatsusega lõpetati poolte vaheline laenuleping. Kostja nõuded muutusid sissenõutavaks, kuid

kokkuleppe

kohaselt

oli

kostja

nõus

ootama

kuni

02.07.2019

(s.o

kohustuse

refinantseerimiseni).

5. Refinantseerimise tehing ei toimunud hagejast mitteolenevatel põhjustel. Nimelt seati Harju

Maakohtu 02.07.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-9914 pankrotiavalduse tagamiseks hageja

kinnistule käsutuskeeldu nähtavaks tegev keelumärge OÜ DELIVER kasuks. Harju Maakohtu

13.09.2019 määrusega jäeti aga OÜ DELIVER pankrotiavaldus rahuldamata ning hagi

tagamine tühistati. Pankrotiavalduse tagamise tõttu jäi 02.07.2019 tehing ära, sest ilma

hüpoteegi seadmata ei saanud uus võlausaldaja Apollona OÜ kokkulepitud refinantseerimist

teostada.

6. 03.07.2019 esitas kostja avalduse täitemenetluse algatamiseks. Kohtutäitur Kristiina

Feinman algatas 04.07.2019 kostja avalduse ja 04.05.2018 notariaalse dokumendi alusel hageja

suhtes täiteasja nr 034/2019/886. Täitemenetluses täidetakse hüpoteegiga tagatud nõuet

summas 655 635,36 eurot (lisanduvad täitekulud). Nõudesummas sisalduvad mh leppetrahv

4000 eurot ja tasu lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest 18 327,30 eurot. Lisaks nõuab kostja

kahe lepingu alusel (põhisummalt 139 448 ja 471 462 eurot) viivist 0,06% päevas alates

03.07.2019 kuni kohase tasumiseni.

7. Hageja palub tunnistada sundtäitmise täiteasjas nr 034/2019/886 lubamatuks viivise,

leppetrahvi ja lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu osas (täitemenetluse seadustik (TMS) §

221 lg 1).

8. Kohtutäitur viib täitemenetlust läbi vaatamata sellele, et hagejal on reaalne soov ja võimalus

sissenõudja nõuded korraga rahuldada, kuid hageja ei saa seda teha temast sõltumata põhjustel,

s.o kohtuliku keelumärke tõttu, mis kuulub lähiajal kustutamisele. Pärast kohtumääruse

jõustumise kinnituse saamist ja keelumärge kinnistusraamatus kustutamist tekib hagejal reaalne

võimalus rahuldada kostja ja kohtutäituri nõuded korraga. Apollona OÜ on jätkuvalt valmis

hageja kohustuse refinantseerimiseks. Laenulepingutest tulenevate hageja kohustuste

rikkumise põhjuseks on hagejast mitteolenevad asjaolud (so. kolmanda isiku (OÜ DELIVER)

poolt pahatahtlikult esitatud pankrotiavaldus ja selle tagamise taotlus).

2-19-15682

9. Hageja ei vastuta kohustuste rikkumise eest, sest rikkumine on vabandatav võlaõigusseaduse

(VÕS) § 103 lg 1 ja 2 mõttes. Hageja rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu, st asjaolu tõttu,

mida hageja ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata,

et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või

seda väldiks. Eeltoodu alusel palub hageja tuvastada, et ta ei pea viivist (0,06% päevas),

leppetrahvi (4000 eurot) ja lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu (18 327,3 eurot) tasuma.

10. Kui kohus leiab, et hageja rikkumine ei ole vabandatav, siis taotleb hageja viivise,

leppetrahvi ja lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel

vähendamist kohtu poolt määratud mõistliku suuruseni, kuna need on ebamõistlikult suured.

Kostja vastuväited

11. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

12. Kostja ei saa vastutada kolmanda isiku poolt hagejale tekitatud kahju eest, selles osas tuleb

hagejal pöörduda kolmanda isiku poole ja nõuda viimaselt kahju hüvitamist.

13. Kostja selgitas, et 01.07.2019 edastas OÜ DELIVER kostjale, notarile ja notarite kojale

kirja, milles taotles 02.07.2019 kavandatud tehingu edasilükkamist põhjusel, et on esitanud

hageja vastu nõude ja pankrotihoiatuse. Hagejale oli teada, et tema vastu on esitatud rahaline

nõue ning pankrotihoiatus. Seega ei saanud hagejale tulla üllatusena, et OÜ DELIVER esitas

hageja vastu kohtusse pankrotiavalduse ja palus hagi tagamise korras seada käsutuskeelumärke

hageja kinnistule. Samuti pidi hageja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes aru saama ja

arvestama, et 02.07.2019 tehingut ei pruugi toimuda ja OÜ DELIVER kavatseb selle tehingu

toimumisse jõuliselt sekkuda oma õiguste tagamiseks. Seega ei olnud hageja olukorras, kus

esinesid vääramatu jõu tingimused ja tema rikkumine ei ole vabandatav.

14. Kostja edastas 19.06.2019 hagejale laenulepingu 2813.0418.A ja 2852.0618.B muudatuse

nr 1 ülesütlemise teate, kuivõrd hagejal oli kostja ees mõlemast laenulepingust tekkinud

võlgnevused – vastavalt 38 164,87 ja 17 026,45 eurot. Hageja pidi võla tasuma hiljemalt

26.06.2019 ja võlgnevuse mittetasumisel oleks kostja lugenud laenulepingud 27.06.2019 üles

öelduks.

15. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktidele 4.2 ja 5.3 ning kostja 17.12.2018

hinnakirjale kohaldas kostja hageja suhtes 19.06.2019 leppetrahvi järgmiselt: Laenulepingu nr

2813.0418.A (kuumakse suurus 12 028,29 eurot) puhul leppetrahv 1000 eurot (10.04.2019

makse võlas 30 päeva) ja 1000 eurot (10.05.2019 makse võlas 30 päeva). Laenuleping nr

2852.0618.B muudatus nr 1 (kuumakse suurus 4982,15 eurot) puhul leppetrahv 1000 eurot

(10.04.2019 makse võlas 30 päeva) ja 1000 eurot (10.05.2019 makse võlas 30 päeva). Seega

olid leppetrahvid kohaldatud enne 02.07.2019 planeeritud tehingut ega ole kuidagi seotud

02.07.2019 toimumata jäänud tehinguga.

16. Hageja teavitas 26.06.2019 kostjat enne laenulepingute ülesütlemist sellest, et soovib

laenud ennetähtaegselt tagastada ning täpsustas ka 27.06.2019 notari aja. Vastavalt

laenulepingu üldtingimuste punktile 4.1 on kogu laenusumma ennetähtaegsel tagastamisel

laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu, mille määraks on

lepingu ennetähtaegse lõpetamise hetkele järgneva ning graafikust tuleneva kuni 3 kuu intressi

summa. Laenulepingu nr 2813.0418.A ennetähtaegne tagastamise tasu oli 14 143,84 eurot ja

laenulepingu nr 2852.0618. B muudatuse nr 1 ennetähtaegne tagastamise tasu oli 4183,46 eurot.

Lepingu ennetähtaegne lõpetamine ja laenusumma tagastamine oli hageja enda soov, seega pidi

ta arvestama, et ennetähtaegse tagastamise korral tuleb tal kostjale tasuda ennetähtaegse

tagastamise tasu.

17. Kostja arvestas kuni 02.07.2019 hagejale lepingujärgselt intressi ja lõpetas 02.07.2019

lepingud.

2-19-15682

18. Pärast lepingute lõppemist kohaldus alates 03.07.2019 hageja suhtes laenulepingute

üldtingimuste punktist 8.2 tulenev viivis 0,06% päevas. Kostja viivisenõue hageja vastu

perioodi 03.07.2019 - 11.10.2019 eest lepingu 2813.0418.A puhul on 28 570,62 eurot ja

2852.0618.B muudatuse nr 1 puhul 8450,6 eurot. Hageja suhtes rakendatav viivisemäär 0,06

on mõistlik arvestades põhikohutusse suurust. Puudub alus viivisenõude vähendamiseks,

kuivõrd kostja ei ole hagejale tekkinud võimalikus kahjus süüdi ja hagejal tuleb kahju

olemasolu korral esitada nõue kahju põhjustaja vastu.

Maakohtu otsus ja põhjendused

19. Harju Maakohtu 12.03.2020 otsusega rahuldati hagi osaliselt, tunnistati täiteasjas nr

034/2019/886 alustatud täitemenetlus lubamatuks lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu

18 327,30 euro ja intressi nõude 1155,76 euro osas, täitemenetlus on lubatav põhivõla

610 911,07 euro, nõudekirjade tasu 160 euro, intressi 21 081,23 euro, leppetrahvi 4000 euro ja

27.06.2019-11.10.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 38 226,30 euro ning sealt edasise

viivise osas põhinõudelt (610 911,07 eurot) määras 0,06% päevas kuni põhinõude kohase

tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 572 684,77 eurot. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi

kanda. Maakohus jättis 09.10.2019 hagi tagamise määrus muutmata kuni käesolevas tsiviilasjas

tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

20. Poolte vahel ei ole vaidlust järgnevas:

-

04.05.2018 laenulepinguga nr 2813.0418.A. laenas kostja hagejale 500 000 eurot,

intressiga 12% aastas, viivise määraga 0,06% päevas. Laen tuli tagastada 10.05.2023 (tl

39-40, I kd).

-

10.12.2018 sõlmisid pooled laenulepingu nr 2852.0618.B muudatuse nr 1, mille järgi

sai hageja laenu 150 000 eurot, intressiga 12% aastas ja viivise määraga 0,06% päevas.

Laen tuli tagastada 10.12.2021 (tl 46-47, I kd).

-

Laenulepingu tagamiseks on hageja kinnistule Suur-Sõjamäe põik 9, Tallinn seatud

04.05.2018 notariaalse lepinguga kostja kasuks hüpoteek igakordse omaniku

kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks

(tl 5, 98-109, I kd).

-

19.06.2019 edastas kostja hagejale teated laenulepingu 2813.0418.A ja selle

2852.0618.B muudatuse nr 1 ülesütlemise kohta. Hagejal tuli kohustus täita hiljemalt

26.06.2019, kostja luges lepingu ülesöelduks 27.06.2019 (tl 118-121, I kd).

-

26.06.2019 edastas hageja kostjale e-kirja, milles teavitas, et laenulepingu 2813.0418.A

ja 2852.0618.B muudatus nr 1 tagastatakse täies mahus ja hageja annab notari aja teada

27-28.06.2019 (tl 122, I kd).

-

27.06.2019 saatis kostja hagejale e-kirja, milles teatas, et 02.07.2019 seisuga on hageja

võlgnevus 655 635,36 eurot ja selgitas, millest võlg koosneb (tl 123, I kd).

-

01.07.2019 saatis OÜ DELIVER lepinguline esindaja kostjale, notarile ja notarite kojale

kirja, milles märkis, et ta on 16.06.2019 esitanud hageja vastu nõude summas 1 179 733

eurot ja pankrotihoiatuse ning taotles kavandatud tehingu edasilükkamist (tl 124-139a,

I kd).

-

02.07.2019 ei toimunud hageja poolt planeeritud notaritehingut.

-

Harju Maakohtu 02.07.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-9914 seati pankrotiavalduse

tagamiseks hageja kinnistule käsutuskeeldu nähtavaks tegev keelumärge OÜ DELIVER

kasuks (tl 54-55, I kd).

-

Kostja avalduse ja Tallinna notar Ants Ainsoni 04.05.2018 notariaalse dokumendi nr

1245 alusel algatas kohtutäitur Kristiina Feinman 04.07.2019 täiteasja nr 034/2019/886.

Nõude sisu hüpoteegiga tagatud nõue summas 655 635,36 eurot (lisanduvad täitekulud)

(tl 5-61, I kd).

2-19-15682

21. Pooltel ei ole vaidlust põhivõla osas (protokoll, tl 11, II kd). Hagejal on laenulepingu

2813.0418.A järgne põhivõlg 471 462,33 eurot ja laenulepingu nr 2852.0618.B muudatuse nr

1 järgne põhivõlg 139 448,74 eurot.

22. Maakohtu põhjenduste kohaselt tuleb poolte vaheline laenulepinguline suhe lugeda

lõppenuks kostja poolt laenulepingute ülesütlemisega 27.06.2019. Poolte laenusuhe ei

lõppenud 02.07.2019 nagu leiab kostja, mil notariaalset tehingut ei toimunud. Kuna

laenulepinguline suhe tuleb lugeda lõppenuks kostja poolt laenulepingute ülesütlemisega

27.06.2019, siis puudub kostjal alus nõuda hagejalt lepingute ennetähtaegse lõpetamise tasu

summas 18 327,30 eurot.

23. Hageja jäi võlgu 10.04.2019 ja 10.05.2019 maksed ja kostja kohaldas hageja suhtes

leppetrahvi mõlema laenulepingu eest kokku 4000 eurot kooskõlas üldtingimuste punktidega

4.2 ja 5.3 ning kostja 17.12.2018 hinnakirjaga. Kostja selgitustel ei ole vastava perioodi eest

arvestatud hagejale intressi ega viivist, vaid kostja rakendas leppetrahvi. Kuna pooled on

lepinguga ette näinud leppetrahvi maksmise kohustuse ja alus leppetrahvi kohaldamiseks oli

tekkinud, siis ei ole kostja nõue selles osas lubamatu.

24. Leppetrahvi vähendamiseks alust ei ole. Leppetrahv lepiti kokku selleks, et katta

leppetrahvist graafikujärgse laenusumma ja intressisumma sissenõudmisega seotud kulutused.

Kohaldatud leppetrahv ei ületa tasumata jäänud kuumakse suuruseid (vastavalt 12 028,29 ja

4982,15 eurot; tl 39 ja 46 pöördel, I kd). Võrreldes hageja kohustuste suurust ja kohaldatud

leppetrahvi, ei ole kostja nõutav leppetrahv ebamõistlikult suur.

25. Maakohus viitas kostja üldtingimuste punktile 5.1. ning märkis, et hagejal tuleb tasuda

kostjale intressi mõlema laenulepingu järgi kokku 21 081,23 eurot. Kuna poolte vaheline

laenulepinguline suhe lõppes kostja poolt laenulepingute ülesütlemisega 27.06.2019, siis tuleb

intressi arvestada kuni 26.06.2019.

26. Kostja arvestas 10.04.2019 – 10.06.2019 laenulepingu 2813.0418.A järgselt intressi

summas 13 923,73 eurot. 26.06.2019 seisuga oli laenulepingust 2813.0418.A tulenev põhiosa

jääk 449 301,19 eurot. Seega tuleb hagejal tasuda põhiosa jäägilt 449 301,19 eurolt perioodi

11.06.2019-26.06.2019 eest intressi 2396,27 eurot (põhiosa jääk x 0,12 / 360 x intressi päevad).

Kokku on laenulepingu 2813.0418.A järgne intress 16 320 eurot.

27. Kostja arvestas 10.04.2019 - 10.06.2019 laenulepingu nr 2852.0618.B muudatusest nr 1

tulenevat intressi 4075,48 eurot. Laenulepingu nr 2852.0618.B muudatusest nr 1 tulenev

põhiosa jääk 26.06.2019 seisuga on 128 577,77 eurot ja hagejal tuleb tasuda intressi sellelt

summalt perioodi 11.06.2019-26.06.2019 eest 685,75 eurot (põhiosa jääk x 0,12 / 360 x intressi

päevas). Kokku on laenulepingu nr 2852.0618.B muudatuse nr 1 järgne intress 4761,23 eurot.

28. Kostjal on õigus nõuda hagejalt viivist. Asjaolu, et kolmas isik OÜ DELIVER esitas hageja

suhtes kohtusse pankrotiavalduse ja hagi tagamise korras seati hageja kinnistule keelumärge,

mis hiljem tühistati, ei anna alust jätta hagejalt viivist välja mõistmata. Hageja ei ole tõendanud,

et kostja on teadlikult koos OÜ-ga DELIVER käitunud hagejat kahjustavalt. Kostja kinnitas

istungil, et tema huvi ei ole saada hagejalt ainult viivist, vaid kogu võlgnetavat summat. Hageja

väide nagu venitaks kostja menetlust, et saada suuremat viivist on paljasõnaline. Kostja esitas

nõude täitmiseks koheselt pärast seda, kui oli selge, et hageja oma võlga ei tasu. Hageja väited,

mis puudutavad laenu võimalikku refinantseerimist ja kolmanda isiku tegevust teises

tsiviilasjas, ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks. Hageja ei ole laenusummat

tasunud, seega on kostjal õigus nõuda hagejalt viivist.

29. Nõutav viivis ei ole ebamõistlikult suur (0,06% päevas, 21,9% aastas). Kokkulepitud

viivisemäär ei ole kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast. Mõlemad pooled on

sõlminud laenulepingud majandustegevuses. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13 asunud

seisukohale, et ettevõtete vahelistes lepingutes viivisemäär 0,2% viivitatud summast päevas on

mõistlik (73% aastas). Hageja ei ole vastuväiteid kostja viivisearvestusele esitanud.

2-19-15682

30. Kostjal on õigus nõuda hagejalt viivist alates 27.06.2019. Kuna kohus tuvastas, et

laenulepinguline suhe tuleb lugeda lõppenuks kostja poolt laenulepingute ülesütlemisega

27.06.2019, siis perioodi 27.06.2019 – 02.07.2019 eest kuulub kohaldamisele hagejale viivise

määrana soodsam laenulepingujärgne intressimäär 12% aastas.

31. Hagejal on laenulepingu 2813.0418.A järgne põhivõlg 471 462,33 eurot ja perioodi

27.06.2019-02.07.2019 eest moodustub viivis 930,01 eurot. Hagejal on laenulepingu nr

2852.0618.B muudatuse nr 1 järgne põhivõlg 139 448,74 eurot ja perioodi 27.06.2019-

02.07.2019 eest moodustub viivis 275,08 eurot.

32. Alates 03.07.2019 tuleb hagejal tasuda viivist määras 21,9% aastas ehk 0,06% päevas.

Perioodi 03.07.2019 – 11.10.2019 eest on viivis arvestatuna põhivõlalt 471 462,33 eurolt

28 570,62 eurot ja arvestatuna põhivõlalt 139 448,74 eurolt summas 8450,59 eurot. Kokku on

sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 27.06.2019 kuni 11.10.2019 eest mõlema

laenulepingu alusel 38 226,30 eurot.

33. Kuna kohus leidis, et nõutav viivise määr ei ole ebamõistlikult suur, tuleb hagejal tasuda

täitemenetluses kostjale alates 12.10.2019 viivist põhinõudelt määras 0,06% päevas kuni

põhinõude kohase tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 572 684,77 eurot (põhivõlg 610 911,07

eurot – juba sissenõutavaks muutunud viivis 38 226,30 eurot) (TsMS § 367).

34. Seoses hagi osalise rahuldamisega jäävad menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163

lg 1).

Apellatsioonkaebus

35. Hageja esitas 13.04.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas,

milles maakohus jättis hagi rahuldamata ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada.

36. Hageja esitas taotluse tõendite kogumiseks, mille kohaselt palub hageja Elisa Eesti AS-ilt

ja Tele2 Eesti AS-ilt välja nõuda YY ja QQ (so. Osaühing Deliver ja Monsoreto OÜ) kasutuses

olevate mobiiltelefoni numbrite +372 XXXXXXX ja +372 YYYYYYY ning DD kasutuses

oleva mobiiltelefoni numbri +372 AAAAAAA vahel ajavahemikus 25.06.2019 – 03.07.2019

ja ajavahemikus 07.01.2020 – 15.01.2020 toimunud kõnede andmed (kõnede eristused) ja

saadetud SMS-ide andmed ja sisu. Eelnimetatud taotlus jäeti maakohtu poolt 23.01.2020

rahuldamata ning sellega rikuti menetlusõiguse norme. Hageja soovib kogutavate tõenditega

tõendada, et VÕS § 101 lg 3 alusel ei või kostja viivist hagejalt nõuda, sest kostja on ise

refinantseerimistehingute ära jäämise ja hageja kohustuste täitmise viivituse põhjustanud.

37. Alates 02.07.2019 on hagejal reaalne soov ja võimalus kõik kostja nõuded korraga

rahuldada, kuid hagejast sõltumata põhjustel (st kostja tegevuse tõttu) jääb kohustus täitmata.

Seetõttu ei või kostja nõuda viivist ja leppetrahvi. Hageja plaanitud 02.07.2019 ja 14.01.2020

refinantseerimistehingud, mille raames plaanis hageja rahuldada kõik kostja nõuded korraga, ei

toimunud ainult sellel põhjusel, et kostja töötaja ja osanik teatas tehingutest kolmandale isikule.

Ainult tänu sellele tekkis OÜ-l Deliver ja Monsoreto OÜ-l võimalus takistada tehingute

toimumist, esitades notarile edasilükkamise taotlused ning kohtule alusetud hagid koos

tagamise taotlustega.

38. Laenulepingutest tulenevate hageja kohustuste rikkumise põhjuseks on hagejast

mitteolenevad asjaolud. Seetõttu on rikkumine vabandatav ja VÕS § 103 järgi ei vastuta hageja

kohustuse rikkumise eest. Eeltoodu alusel ei pea hageja viivist määras 0,06% päevas maksma.

39. Kui kohus leiab, et hageja rikkumine ei ole vabandatav, siis taotleb hageja viivise ja

leppetrahvi vähendamist kohtu poolt määratud mõistliku suuruseni. Viivise ja leppetrahvi nõue

on ebamõistlikult suur ja hagejat ebamõistlikult koormav. Viivise nõue on ebamõislikult suur,

arvestades, et hageja põhivõlg moodustab 610 910 eurot ja kõik kostja nõuded on kinnistule

seatud hüpoteegiga 100% ulatuses tagatud. Mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest lähtuvalt palub

hageja vähendada viivist seadusega ettenähtud määrani (8% aastas) vähemalt alates 02.07.2019

(või 08.10.2019) kuni käesolevas asjas kohtuotsuse jõustumiseni.

2-19-15682

Vastustaja seisukoht

40. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

41. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga,

leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna

alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse

tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma

seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu

põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

42. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille

peale on kaevatud, see on osas, milles hagi jäi rahuldamata. Osas, milles maakohus hagi

rahuldas ja tunnistas sundtäitmise lubamatuks, on otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt

edasikaebamata jõustunud.

43. Maakohtu poolt tuvastatud faktilisi asjaolusid ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud ja

ringkonnakohus saab neist TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi lähtuda.

44. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

45. Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata hageja taotluse nõuda Elisa Eesti AS-lt ja Tele2

Eesti AS-lt välja YY ja QQ kasutuses olevate mobiiltelefonide ning DD kasutuses oleva

mobiiltelefoni vahel ajavahemikus 25.06.2019 – 03.07.2019 ja ajavahemikus 07.01.2020 –

15.01.2020 toimunud kõnede andmed (kõnede eristused) ja saadetud SMS-ide andmed ja sisu.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist asjakohase tõendiga. Hageja ei ole välja toonud,

kuidas menetlusväliste isikute omavaheline suhtlus tõendab hagi aluseks olevaid asjaolusid.

46. Hageja väidab, et alates 02.07.2019 oli tal reaalne soov ja võimalus kolmanda isiku abiga

kõik kostja nõuded korraga rahuldada, mis ei realiseerunud aga kostja tegevuse tõttu. Selles, et

hageja kostjale laenu tähtaegselt tagasi ei maksnud, ei saa ringkonnakohtu hinnangul süüdistada

kostjat. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja ei soovinud laenu tagasi

saada ning oli vastuvõtuviivituses. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja oli laenu tagasimaksetega

viivituses.

47. 19.06.2019 edastas kostja hagejale teated laenulepingute ülesütlemise kohta 27.06.2019,

kui hageja ei täida kohustust hiljemalt 26.06.2019. See oli hagejale viimane tähtaeg. Hageja

laenu tähtaegselt tagasi ei maksnud. Maakohus tuvastas, et poolte laenusuhe lõppes

kostjapoolse ülesütlemisega 27.06.2019 ja selles osas pole otsust vaidlustatud. Alusetu on

süüdistada kostjat selles, et kostja takistas laenu tagasimaksmist. Kostja andis hagejale veel

02.07.2019 võimaluse laen tasuda enne kui pöördus avaldusega hüpoteegi realiseerimiseks.

48. Hageja esiletoodud asjaolud ei anna alust lugeda kohustuse rikkumine vabandatavaks

VÕS § 103 järgi, mistõttu vastutab hageja kohustuse rikkumise eest.

49. Kolleegium nõustub maakohtuga, et viivise ja leppetrahvi vähendamiseks antud juhul alust

ei ole. Tulenevalt VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Käesoleval juhul on pooled leppetrahvi kohaldamises ja suuruses lepingus kokku leppinud.

Kohaldatud leppetrahv ei ületad tasumata jäänud kuumakse suuruseid ja võrreldes hageja

kohustuste suurusega ning kohaldatud leppetrahviga, ei ole vastustaja poolt nõutud leppetrahv

ülemäära suur.

2-19-15682

50. Ka hageja suhtes kohaldatav viivisemäär 0,06 % päevas on äriühingute vahelistes

lepingutes mõistlik ja vastavuses kohtupraktikaga.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

51. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja ringkonnakohtul

pole alust otsust selles osas muuta.

52. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel

apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.

53. Kostjal ringkonnakohus menetluskulud puuduvad, mistõttu pole vajadust menetluskulusid

rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots