1-07-16197/71 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1 –07- 16197

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Rahvakohtunikud: Ülle Rosin ja Vello Pajo Kohtuistungisekretär Margit Veike Otsuse tegemise aeg ja koht 05.mai 2010.a. Jõgeva Kriminaalasja number 1-07-16197 Kriminaalasi Erki Aavik, süüdistuses KarS § 289, KarS § 201 lg 2 p 2, 3, KarS § 394 lg 2 p 2 ja 3 järgi; Helmo Hainsoo, süüdistuses KarS § 289 järgi; Tõnu Jaanimets, süüdistuses KarS § 22 lg 3- § 201 lg 2 p 2, 3, KarS § 344 lg 1 ja KarS § 345 lg 1 järgi. Menetlusosalised ja nende kaitsjad süüdistatav: Erki Aavik, isikukood 36110150248, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: Tartu Ülikool, Mereinstituut, koordinaator, varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud, kohaldatud tõkend vahistamine ja viibis vahi all 02.11.2006 kuni 15.01.2007.a. Tõkend: kautsjon. ja elukohast lahkumise keeld. Kaitsja : vandeadvokaat Moonika Mägi. süüdistatav: Helmo Hainsoo, isikukood 34802256542, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: OÜ Luha Consult, juhatuse liige, varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud. Tõkend: elukohast lahkumise keeld; Kaitsja : vandeadvokaat Sirje Must. süüdistatav: Tõnu Jaanimets, isikukood 35809150297, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidus, emakeel: eesti keel, OÜ Roval Grupp juhatuse liige, kriminaalkorras ja väärteokorras karistamata. Tõkend: elukohast lahkumise keeld. Kaitsja : vandeadvokaat Aadu Luberg.

2 Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Püss Kohtuistungi toimumise aeg Eelistung 08.01.2008a, kohtuistungid: 21.-25.04.2008, 12.- 13.05.2008, 01.-02.09.2008, 04.-09.09.2008, 29.09.2008, 21.-22.10.2008, 27.10.2008, 05.-06.11.2008, 03.-04.12.2008, 04.02.2009, 01.04.2009, 07.-08.04.2009, 19.-20.05.2009, 08.-09.06.2009, 03.08.2009, 05.-06.11.2009, 10.11.2009, 05.01.2010, 10.02.2010, 15.-17.02.2010, 19.02.2010, 22.02.2010a.

Juhindudes KrMS § 126 lg3p.1,2, § 301, § 309 lg.2, §311, § 312, § 313 lg.1, § 314, § 175 lg.1 p.1,2,3,5, 9, § 180 lg.1, § 181 lg.1, § 189 lg.2 maakohus o t s u s t a s:

RESOLUTSIOON :

1.Süüdi tunnistada Erki Aavik KarS § 289 (alates 15.03.2007 KarS § 2172 lg.1) järgi ja karistuseks mõista vangistus kestusega 4 (neli) aastat.

Süüdi tunnistada Erki Aavik KarS § 201 lg.2 p.1, p.1, 2 järgi ja karistuseks mõista vangistus kestusega 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud. Süüdi tunnistada Erki Aavik KarS § 394 lg.2 p.3 järgi ja karistuseks mõista vangistus kestusega 2 (kaks) aastat 6(kuus) kuud.

Õigeks mõista Erki Aavik KarS § 289 (alates 15.03.2007 KarS § 2172 lg.1) järgi Tõnu Janimetsa töölevõtmisega seonduvas episoodis KrMS § 301 alusel.

Mõistetavad karistused liita KarS § 64 lg.1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega. Liitkaristuseks kuritegude kogumi eest Erki Aavikule mõista 4 (neli) aastat vangistust.

Kohaldada Erki Aaviku suhtes KarS § 74 lg.1, lg.2 ja lg.3 sätteid ja määrata, et Erki Aavikul tuleb temale mõistetud vangistusest kohe ära kanda 6 (kuus) kuud vangistust. Vangistust 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud tinigmuslikult ei pöörata täitmisele, kui Erki Aavik temale määratud 3(kolme)-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale KarS § 75 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1)kohustus elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2)kohustus ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)kohustus allude kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)kohustus saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. 5)kohustus saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viietesistkümneks päevaks.

KarS § 68 lg.1 alusel lugeda Erki Aavikul karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg (02.11.2006 kuni 15.01.2007) 2 kuud 14 päeva. Erki Aavikul jääb vangistust kanda 3 (kolm) kuud 16 päeva.

Kohus saadab Erki Aavikule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab

3 karistuse kandmiseks ilmuma. Vangistuse kandmise alguseks loetakse süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg.

Määrata Erki Aavik käitumiskontrolli nõuete täitmise kontrollimiseks katseajal Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2.Õigeks mõista Helmo Hainsoo KarS § 289 (alates 15.03.2007.a. KarS 2172 lg.1) järgi KrMS § 309 lg.2 alusel tema käitumises süüteokoosseisu puudumise tõttu.

3.Õigeks mõista Tõnu Jaanimets KarS § 22 lg.3- § 201 lg.2 p.2,3 järgi tema käitumises süüteokoosseisu puudumise tõttu.

Õigeks mõista Tõnu Jaanimets KarS § 344 lg.1 järgi KrMS § 309 lg.2 alusel kuriteo puudumise tõttu.

Õigeks mõista Tõnu Jaanimets KarS § 345 lg.1 järgi KrMS § 309 lg.2 alusel kuriteo puudumise tõttu.

4.Tõkend – elukohast lahkumise keeld Helmo Hainsoo ja Tõnu Jaanimets*a suhtes jätta ära kohtuotsuse jõustumisel.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld Erki Aaviku suhtes jätta muutmata kuni kohtuotsuse täitmiseni. Tõkendikautsjonkohaldamine Erki Aaviku suhtes lõpetada kohtuotsuse jõustumisel ja kohtuotsuse jõustumisel tagastada kautsjonisumma Advokaadibüroo Concordia deposiitarvele nr . 221018785507 Swedbankis.

5. Võtta vastu AS Werol Tehased loobumine tsiviilhagist 53 778 636.92 krooni saamiseks.

6. Eesti Vabariigi tsiviilhagi 13 870 000 krooni saamiseks jätta rahuldamata.

7. KarS § 83 lg.3 p.2 alusel konfiskeerida 62 000 EUR-i, s.o. 969 673,80 krooni OÜ Sikuti Advokaadibüroo (äriregistri kood 10249999) arvelduskontol nr 222032025242 AS Swedbangas, mis on arestitud Tartu Maakohtu määrusega 10.07.2006 kui rahapesu objektiks olnud raha.

8. Arestitud vara:

8.1.vabastada aresti alt Erki Aavikule kuuluv vara, mis on arestitud Tartu Maakohtu määrusega 20.11.2006 : Konto nr 10002029118000 AS-s SEB Eesti Ühispank; Konto nr 221015978359 AS-s Hansapank; Konto nr 1100194860 AS-s Hansapank; Väärtpaberikonto nr 99000735603 AS-s Hansapank. * Haagis „Vihe”, mudel- K8041, reg nr 470 BN, VIN kood- 25002AKSJ; * Sõiduauto Toyota Carina E, väljalaskeaasta 1997, reg nr 090 MCG, VIN kood- SB153ABK00E185368; * Järgmised väikelaevad koos mootorite ja navigatsiooniseadmetega: - väikelaev, reg nr AMA-340, ehitusaasta 1983;

4 - väikelaev, reg nr AMA-341, ehitusaasta 1986; - väikelaev, reg nr AMA-342, ehitusaasta 1985; - väikelaev, reg nr AMA-560, HIN-kood: FI-BUS0129JO, ehitusaasta 2001; - väikelaev, reg nr ASA-498, ehitusaasta 1994; - väikelaev, reg nr PMA-126, ehitusaasta 1987. * jahirelvade kogu, mis koosneb järgmistest relvadest: 1. vintpüss Sako P 54 kal. 22 LR

nr.37370

2. jahipüss Fabarm Max Lux kal.12

nr.2003914

3. vintpüss Heym kal. 375 Holland&Holland

nr.38600

4. kombineeritud püss Krieghoff Trumpf kal.12/7x57 R

nr.91213

5. jahipüss Krieghoff Extra kal. 12

nr.26968

6. vintpüss Sako

kal. 222 REM

nr. 974754

7. vintpüss Sako

kal. 6,5x55

nr.935270

8. jahipüss Aya

kal. 20

nr. 494-9816-03

9. püstol Jericho 941 FS kal. 9x19

nr. 117117

10. jahipüss Tikka 512 S kal 12

nr. T20830

11.

Dakota kal. 7 mm Rem Mag nr. 0509

12. vintpüss Heym

kal 375 Holland&Holland nr.82549

13. vintpüss Schmidt Rubin K 31 kal. 7,5x55

nr.114129

14. revolver Taurus 73

kal. 32 S&W

nr.41151BR 15. vintpüss Sako DLX L 691 kal. 30-06

nr. 844783

16. Dumoulin Imperial Magnum kal. 505 Gibbs

nr.15357

17. vintpüss Hauptmann kal 7x57

nr. 232978.

8.2.Vabastada aresti alt Helmo Hainsoole kuuluv vara, mis on arestitud Tartu Maakohtu määrusega 04.06.2007: Konto nr 335052330008 AS-s Sampo Pank. - Helmo Hainsoole kuuluv kinnistu katastritunnusega 61901:004:0032 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs. - Helmo Hainsoo`le kuuluvad järgmised mootorsõidukid: reg nr 190 MEA, sõiduki mark JEEP CHEROKEE, väljalaskeaasta 2004, VIN kood 1J8G6E8534W177471; reg nr 134 DMC, sõiduki mark DAEWOO MUSSO, väljalaskeaasta 1999, VIN kood KPTE0B1DSXP159657. - Helmo Hainsoo`le kuuluvad järgmised tulirelvad: üheraudne jahipüss TOZ-54, kal. 12 nr 6555; - Helmo Hainsoo`le kuuluv 40 000 krooni suurune ainuosalus OÜ-s Luha Consult (äriregistri kood 10736067).

8.3.vabastada aresti alt Tõnu Jaanimetsale kuuluv vara (pangakontod), mis on arestitud Tartu Maakohtu määrusega 20.11.2006: Konto nr 1101046946 AS-s Hansapank; Konto nr 221008112258 AS-s Hansapank; Konto nr 17000470458 Nordea Pangas; Konto nr 17000579472 Nordea Pangas.

9. Asitõendid: 9.1. asitõendid, mis asuvad kriminaalasja juures KrMS § 126 lg.3 p.1 alusel jätta kriminaalasja juurde: - 20.05.2004 AS Werol Tehased ja OOO Tetra Invest vaheline leping nr ECT-4/16 (E4-9/1)-

5 3-l lehel; - 20.05.2004 AS Werol Tehased ja OOO Tetra Invest vahelise lepingu nr ECT-4/16 (E4-9/1) lisa nr 1 (lepingu lisa nr P-4/43-E, sõlmitud 02.07.2004)- 1-l lehel; - 20.05.2004 AS Werol Tehased ja OOO Tetra Invest vahelise lepingu nr ECT-4/16 (E4-9/1) lisa nr 2 (lepingu lisa nr P-4/61-E, sõlmitud 29.07.2004)- 1-l lehel; - 21.09.2004 AS Werol Tehased poolt firmale OOO Tetra Invest saadetud saldokinnituse/kirja nr FI12/6094 - 1-l lehel; - 13.10.2004 AS Werol Tehased poolt firmale OOO Agroleks saadetud saldokinnituse/kirja nr FI12/6582 - 1-l lehel. - CD plaat telefonivestluste salvestistega. -CD-plaat ekspertiisiaktiga nr . IA-0076-05/6955 - kaks Cargobusi originaalkviitungit - xxxxxxxxxx omakäeline kirjutis,

9.2. Tagastada Tõnu Jaanimetsa kaitsjale tema poolt esitatud järgmiste tõendite originaaleksemplarid: - Venemaa miilitsast saadetud originaalvastus seoses xxxxxxxxxxxx - 17.01.05.a. otsus TetraInvesti trahvimise kohta ja originaalnõue sama menetluse kohta 5-l lehel. 9.3. AS Werol Tehased raamatupidamise dokumentatsioon 2004/2005 majandusaasta kohta 115 köites (22 pakendit) tagastada kohtuotsuse jõustumisel AS-le Werol Tehased. 9.4.Helmo Hainsoo kasutuses olnud arvuti, mis on antud vastutavale hoiule AS-le Werol Tehased, vabastada asitõendi staatusest ja hoidmiskohustusest.

10.OOO Tetra Invest taotlus OÜ Sikuti Advokaadibüroo kontol oleva 62000EUR-i, s.o. 969 673,80 krooni vabastamiseks aresti alt jätta rahuldamata.

Kriminaalmenetluse kulud:

1.Mõista välja Erki Aavikult sundraha 10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni riigi tuludesse. Sundraha tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr.10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või a/a 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049874. 2.mõista välja Erki Aavikult menetluskuludena: 29980 krooni ekspertiisikulude katteks, 10202.81 krooni tunnistajatasude katteks, 15 294,80 krooni kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulude katteks, kokku mõista menetluskulude katteks välja 55477.61 (viiskümmend viis tuhat nelisada seitsekümmend seitse krooni 61 senti) krooni. Menetluskulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr.10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049874. 3.kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 15 294.80 krooni Helmo Hainsoo kaitsjale vandeadvokaat Sirje Must ja 2543.40 krooni Tõnu Jaanimetsa kaitsjale vandeadvokaat Aadu Luberg jäävad riigi kanda.

4.Tõlkekulu kohtueelses menetluses 1981.20 krooni ja kohtumenetluses 1590,17 krooni jäävad selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.

5.kannatanu Eesti Vabariigi esindaja menetluskulud jäävad kannatanu kanda. 6. Helmo Hainsoo menetluskulud (kulud õigusabile KrMS § 175 lg.1 p.1) jäävad riigi kanda. Kuluhüvitise määramise kohta on koostatud määrus.

6 7. Tõnu Jaanimetsa menetluskulud (kulud õigusabile KrMS § 175 lg.1 p.1 ja muud menetluskulud § 173) jäävad riigi kanda. Kuluhüvitise määramise kohta on koostatud määrus.

Menetluskulud tuleb tasuda ühe kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi kontole nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049874. Makse selgituses tuleb märkida asja number ja isiku nimi, kelle menetluskulu katteks tasutakse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, edastatakse need kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluses sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

Kriminaalasi on kohtusse saabunud lahendamiseks üldmenetluses 21.12.2007.a.

Süüdistus on esitatud järgmistel asjaoludel:

Erki Aavik valiti AS Werol Tehased juhatuse liikmeks 09.06.2003 ning kutsuti tagasi 20.12.2004. Erki Aavik, olles alates 09.06.2003 kuni 20.12.2004 AS Werol Tehased juhatuse liige, s.o. isikuna, kellele olid pandud haldamise, järelevalve ja juhtimise funktsioonid ning materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, mis tulenesid: - ÄS § 306 lg 1, mille kohaselt on juhatus aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi ning vastavalt sama paragrahvi lg 4 korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist. - AS Werol Tehased aktsionäride poolt erakorralisel koosolekul 06.01.2004 kinnitatud põhikirja punktist 4.1., mille kohaselt aktsiaseltsi juhib ja esindab 1-6 liikmeline juhatus ning punktist 4.3., mille kohaselt võib aktsiaseltsi kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige. - 01.09.2003 Erki Aavik`uga sõlmitud juhatuse liikme lepingu punktist 3.1., mille kohaselt juhatuse liige juhib aktsiaseltsi ja arendab aktsiaseltsi äritegevust heade tavade kohaselt ja äris vajaliku hoolsusega, juhindudes kehtivatest õigusaktidest, aktsiaseltsi põhikirjast, üldkoosoleku ja nõukogu otsustest. Vastavalt sama lepingu punktile 3.2. esindab juhatuse liige aktsiaseltsi kõigis riigija kohaliku omavalitsuse asutustes, suhetes teiste füüsiliste ja juriidiliste isikutega ning organisatsioonidega nii Eesti Vabariigis kui ka väljaspool seda. Vastavalt sama lepingu punktile 3.8. juhatuse liige korraldab ja vajadusel muudab aktsiaseltsi finantsjuhtimist ja raamatupidamist. Vastavalt sama lepingu punktile 3.9.juhatuse liige korraldab aktsiaseltsi toodete turundust ja müüki ning avalike suhetega seotud tegevust. Vastavalt sama lepingu punktile 3.10.juhatuse liige korraldab personalitööd. Vastavalt Erki Aavik`uga 01.09.2003 sõlmitud juhatuse liikme lepingu punktile 2.1. valiti Erki Aavik 09.06.2003 AS Werol Tehased juhatuse liikmeks ülesandega äriühingu, selhulgas juhatuse üldjuhtimine. Vastavalt lepingu punktile 3.1. juhib juhatuse liige AS-i ja arendab AS- i äritegevust heade tavade kohaselt ja äris vajaliku hoolsusega, juhindudes kehtivatest õigusaktidest, AS-i põhikirjast, üldkoosoleku ja nõukogu otsustest. Vastavalt lepingu punktile 3.3. on juhatuse liige kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ja olema AS-ile lojaalne. Vastavalt lepingu punktile 3.5. tehingud, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest või juhatuse liikme teenistusülesannetest, võib juhatuse liige teha

7 ainult nõukogu nõusolekul. Vastavalt lepingu punktile 3.13. juhatuse liige kohustub hoiduma mistahes tegevusest, mis kahjustab AS-i huve või mainet. Vastavalt lepingu punktile 3.15. kohustub juhatuse liige järgima äriseadustikus sätestatud piiranguid juhatuse liikme tegevusele. Erki Aavik oli ametiisik KarS § 288 mõistes.

Helmo Hainsoo valiti AS Werol Tehased juhatuse liikmeks 06.02.2003 ning kutsuti tagasi 31.05.2006. Helmo Hainsoo, olles alates 06.02.2003 kuni 31.05.2006 AS Werol Tehased juhatuse liige, s.o. isikuna, kellele olid pandud haldamise, järelevalve ja juhtimise funktsioonid ning materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, mis tulenesid: - ÄS § 306 lg 1, mille kohaselt on juhatus aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi ning vastavalt sama paragrahvi lg 4 korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist. - AS Werol Tehased aktsionäride poolt erakorralisel koosolekul 06.01.2004 kinnitatud põhikirja punktist 4.1., mille kohaselt aktsiaseltsi juhib ja esindab 1-6 liikmeline juhatus ning punktist 4.3., mille kohaselt võib aktsiaseltsi kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige. - 17.02.2003 Helmo Hainsoo`ga sõlmitud juhatuse liikme lepingu punktist 2.2., mille kohaselt juhatuse liikme ülesanneteks on äriühingu igapäevase majandustegevuse juhtimine ja korraldamine, s.h. punkti 2.2.1. kohaselt oma volituste piires äriühingu nimel läbirääkimiste pidamine ning tehingute tegemine; punkti 2.2.2. kohaselt asjaajamine riigija kohaliku omavalitsuse asutuste, ühiskondlike organisatsioonide, avalikõiguslike juriidiliste isikute ja teiste isikute, ettevõtjate ja ühingutega; punkti 2.2.4. kohaselt äriühingu majandustegevuse jätkuvuse tagamine, töösisekorra, raamatupidamise eeskirjade, personmaliarvestuse, varade hindamise, käibe ja hoidmise, dokumentide vormistamise, registreerimise ning arhiveerimise korra, toormaterjali kokkuostmise ja toodangu realiseerimise ja muude äriühingu tootmisning müügitegevuse piisavaks ning efektiivseks reguleerimiseks vajalike nõuete kehtestamine ning nendest kinnipidamise tagamine. Vastavalt sama lepingu punktile 2.4. on juhatuse liikmel õigus esindada äriühingut, s.h. sõlmida lepinguid ja äriühingu nimel alla kirjutada dokumentidele üksnes seadusega äriühingu põhikirjaga ning äriühingu siseste dokumentidega ettenähtud juhtudel ja korras. Vastavalt Helmo Hainsoo`ga 17.02.2003 sõlmitud juhatuse liikme lepingu nr E4-2/10 p.-le 2.2.1. on juhatuse liikme ülesandeks eelkõige äriühingu igapäevase majandustegevuse juhtimine ja korraldamine, s.h. oma volituste piires äriühingu nimelläbirääkimiste pidamine ning tehingute tegemine, seaduse, äriühingu põhikirja, üldkoosoleku ja nõukogu otsustega seatud nõudeid ja piiranguid arvestades. Vastavalt sama lepingu punktile 2.2.4. on juhatuse liikme ülesandeks äriühingu majandustegevuse jätkuvuse tagamine, töösisekorra, raamatupidamise eeskirjade, personaliarvestuse, varade hindamise, käibe ja hoidmise, dokumentide vormistamise, registreerimise ning arhiveerimise korra, toormaterjali kokkuostmise ja toodangu realiseerimise ja muude äriühingu tootmisning müügitegevuse piisavaks ning efektiivseks reguleerimiseks vajalike nõuete kehtestamine ja nendest kinnipidamise tagamise. Vastavalt sama lepingu punktile 2.3. peab juhatuse liige juhinduma oma tegevuses õigusaktidest, äriühingu põhikirjast, üldkoosoleku ja nõukogu otsustest, nõukogu seaduslikest korraldustest, headest äritavadest ja äriühingu huvidest. Sama lepingu punkti 2.5. kohaselt võib juhatuse liige igapäevase majandustegevuse raamest väljuvaid tehinguid teha ainult nõukogu otsuse alusel. Vastavalt samale punktile on juhatuse liige kohustatud koheselt informeerima nõukogu koosoleku kokkukutsumise vajadusest vastava otsuse tegemiseks. Vastavalt 18.10.2003 juhatuse poolt kinnitatud eelarve projekti koostamise ja eelarve täitmise korra punktile 2.8., kuulub eelarve täitmine alalisele jälgimisele eelarvekohustusliku isiku poolt vastavalt tema pädevusele. Helmo Hainsoo oli ametiisik KarS § 288 mõistes.

8

Erki Aavik ja Helmo Hainsoo, olles ametiisikud KarS § 288 mõistes, ületasid juhatusele AS Werol Tehased nõukogu poolt antud volitusi rapsiseemne kokkuostuks 2004/2005 majandusaastal Vastavalt 10.06.2004 AS Werol Tehased nõukogu poolt kinnitatud AS Werol Tehased 2004/2005 majandusaasta eelarvele nägi nõukogu ette rapsiseemne varumise tulenevalt tehase maksimaalsest pressimisvõimsusest, s.o. kokku 72 500 tonni ulatuses. Nimetatud eelarve kinnitamisel määras nõukogu ka lisaks maksimaalsele rapsiseemne varutavale kogusele ette rapsiseemne varumise piirkonnad, milleks olid Eesti, Läti ja Leedu. Vastavalt nõukogu poolt kinnitatud 2004/2005 majandusaasta eelarvele pidi AS Werol Tehased juhatus varuma rapsiseemet alljärgnevalt: Eestist 48 000 tonni ehk 66%; Lätist 16 500 tonni ehk 23%; Leedust 8 000 tonni ehk 11%. Nimetatud AS Werol Tehased nõukogu seaduslikku korraldust eirates varusid 2004 aasta juunist kuni 2005 aasta veebruarini AS Werol Tehased juhatuse liikmed Erki Aavik, Helmo Hainsoo ja nimetatud juhatuse liikmete poolt töölepingu alusel tööle võetud Tõnu Jaanimets AS Werol Tehased nõukogu poolt kinnitatud eelarvet ületades rapsiseemet sõlmides lepinguid eeluurimise kindlaks tegemata kohtades, alljärgnevalt: - 02.08.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liikme Erki Aavik`u isikus lepingu nr E4- 9/37 AS-ga Eesti Viljasalv, mille kohaselt pidi AS Eesti Viljasalv tarnima AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku mahus 1000 tonni tarnetähtajaga september 2004 ning kogumaksumusega 3 632 000 krooni, s.o. 3 632 krooni tonni kohta. Sõlmitud lepingu tingimuste kohaselt kohustus AS Werol Tehased teostama rapsi ostuks ettemaksu summas 2 000 000 krooni ning ülejäänud summa tasumise kohustusega 10 päeva jooksul pärast rapsiseemne vastuvõtmist. Nimetatud lepingu kohaselt teostas AS Werol Tehased AS-le Eesti Viljasalv 04.08.2004 ettemaksu summas 319 000 EUR-I, s.o. 4 991 265,4 krooni, millisest summas kandis AS Eesti Viljasalv AS-le Werol Tehased viimase palvel seoses tekkinud likviidsusraskustega 11.08.2004 tagasi summa 3 000 000 krooni. Seega tasus AS Werol Tehased AS-le Eesti Viljasalv ettemaksu kokku 1 991 265,4 krooni. 27.09.2004 esitas AS Eesti Viljasalv AS-le Werol Tehased arve nr 240515, mille kohaselt tuli AS-l Werol Tehased tasuda AS-le Eesti Viljasalv rapsiseemne eest koguses 905 tonni, kogumaksumusega 3 878 612,8 krooni (km-ga), s.o. kokku 3 632 krooni tonni kohta. AS Werol Tehased tasus nimetatud arve eest 28.09.2004 summas 1 000 000 krooni ning 04.10.2004 summas 887 347,4 krooni. Seega tasus AS Werol Tehased AS-le Eesti Viljasalv lepingu nr E4-9/37 alusel kokku 3 878 612,8 krooni. Nimetatud lepingu alusel AS-le Werol Tehased kaupa ei laekunud. AS Eesti Viljasalv tagastas saadud ettemaksust AS-le Werol Tehased 25.08.2005 tasaarvelduskokkuleppe ning 02.08.2004 sõlmitud rapsi/rüpsi ostu-müügi lepingu nr WR- 08/47 lõpetamise kokkuleppele alusel 2 508 756,1 krooni ning sama kokkuleppe alusel teostas tasaarvelduse Vene Föderatsiooni firmaga OOO Tetra Invest summas 539 526,5 krooni. 07.09.2005 juhatuse otsuse nr E1-4/12 alusel kanti AS-le Eesti Viljasalv teostatud ettemaksust, summas 483 734,92 krooni lootusetu võlgnevusena kahjumisse. Nimetatud tegevusega tekitati AS-le Werol Tehased kokku 483 734,92 krooni suuruse kahju. - 28.09.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liikme Erki Aavik`u isikus lepingu nr E4- 9/40 Leedu firmaga UAB Tikras Kelias, mille kohaselt pidi UAB Tikras Kelias tarnima AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku mahus 10 000 tonni tarnetähtajaga järgmiselt: perioodil oktoober-november 2004 mahus 5 000 tonni, kogumaksumusega 17 093 911 krooni, s.o. 3 419 krooni tonni kohta; perioodil detsember 2004 kuni jaanuar 2005 mahus 5 000 tonni, kogumaksumusega 17 093 911 krooni, s.o. hinnaga 3 419 krooni tonni kohta. Nimetatud lepingu alusel tarnis UAB Tikras Kelias ajavahemikul august 2004 kuni märts 2005 AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku 9 299,25 tonni, kogumaksumusega 33 769 326,57 krooni (s.o. hinnaga 3 631 krooni tonni kohta), mis sisaldas transpordikulu summas 975 086,47 krooni ja tasu rapsiseemne kvaliteedi eest summas 1 067 412,46 krooni.

9 - 31.01.2005 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liikme Helmo Hainsoo isikus lepingu nr E4- 9/40 (040928/112WETK) Leedu firmaga UAB Tikras Kelias, mille kohaselt pidi UAB Tikras Kelias tarnima AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku mahus 2 500 tonni tarnetähtajaga 18.02.2005, kogumaksumusega 563 250 EUR-I, s.o. 8 812 947 krooni, s.o. 3 525 krooni tonni kohta. Nimetatud lepingu alusel tarnis UAB Tikras Kelias veebruaris 2005 AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku 2 753,6 tonni, kogumaksumusega 9 742 184,63 krooni (s.o. hinnaga 3 538 krooni tonni kohta). - 11.07.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liikme Helmo Hainsoo isikus lepingu nr E4- 9/19 Läti firmaga Agrobaltic Agency Ltd, mille kohaselt pidi Agrobaltic Agency Ltd tarnima AS-le Werol Tehased ukraina päritoluga rapsiseemet kokku mahus 1000 tonni tarnetähtajaga 2004 aasta 35. nädal, s.o. 23.08-29.08.04, kogumaksumusega 220 000 EUR-I ehk 3 442 252 krooni, s.o. hinnaga 3 442,25 krooni tonni kohta. Nimetatud lepingu alusel tarnis Agrobaltic Agency Ltd augustis 2004 AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku 1 006,02 tonni, kogumaksumusega 3 846 966,49 krooni (s.o. hinnaga 3 824 krooni tonni kohta), mis sisaldas transpordikulu summas 97 142,55 krooni ja tasu rapsiseemne kvaliteedi eest summas 317 726,59 krooni. - 27.09.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liikme Helmo Hainsoo isikus lepingu nr E4- 9/39 Läti Vabariigi firmaga Agrobaltic Agency Ltd ning sõlmis 29.12.2004 nimetatud lepingu lisa nr 1, mille kohaselt pidi Agrobaltic Agency Ltd tarnima AS-le Werol Tehased ukraina päritoluga rapsiseemet kokku mahus 1760 tonni tarnetähtajaga 27.09.-29.12.2004, kogumaksumusega 360 800 EUR-I ehk 5 645 293 krooni, s.o. hinnaga 3 208 krooni tonni kohta. Nimetatud lepingu alusel tarnis Agrobaltic Agency Ltd novembris-detsembris 2004 AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku 1 759,6 tonni, kogumaksumusega 6 041 462,67 krooni (s.o. hinnaga 3 433 krooni tonni kohta), mis sisaldas transpordikulu summas 33 845 krooni ja tasu rapsiseemne kvaliteedi eest summas 192 914,28 krooni. - 19.07.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liikme Helmo Hainsoo isikus lepingu nr E4- 9/22 Eesti firmaga Grain Marketing OÜ, mille kohaselt pidi Grain Marketing OÜ tarnima AS- le Werol Tehased vene päritoluga rapsiseemet kokku mahus 5000 tonni tarnetähtajaga augustseptember 2004, kogumaksumusega 16 976 561 krooni, s.o. hinnaga 3 395 krooni tonni kohta. Nimetatud lepingu alusel tarnis Grain Marketing OÜ perioodil august-november 2004 AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku 5 085,66 tonni, kogumaksumusega 17 635 880 krooni (s.o. hinnaga 3 468 krooni tonni kohta), mis sisaldas transpordikulu summas 313 515 krooni ja tasu rapsiseemne kvaliteedi eest summas 8 108 krooni. Nimetatud eelarvet ületavaks rapsiseemne ostuks kasutas AS Werol Tehased AS Hansa Liisng poolt antud laenu, intressiga 5,5 %. Kokku kulutati nimetatud rapsiseemne ostuks 12 504 171,79 krooni AS Hansa Liising poolt antud laenust, mis tekitas AS-le Werol Tehased intressikulu summas 284 739, 54 krooni. - 15.07.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liikme Helmo Hainsoo isikus lepingu nr E4- 9/23 (8/2004) Ukraina firmaga TŠP Tair, mille kohaselt pidi TŠP Tair tarnima AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku mahus 1000 tonni tarnetähtajaga august-november 2004, kogumaksumusega 185 000 EUR-I, s.o. 2 894 621 krooni, s.o. hinnaga 2 895 krooni tonni kohta. Nimetatud lepingu alusel tarnis TŠP Tair perioodil septembris 2004 AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku 730,45 tonni, kogumaksumusega 2 653 430 krooni (s.o. hinnaga 3 633 krooni tonni kohta), mis sisaldas transpordikulu summas 214 325 krooni ja tasu rapsiseemne kvaliteedi eest summas 15 000 krooni.

- 31.08.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liikme Helmo Hainsoo isikus lepingu nr E4- 9/23 (12/2004) Ukraina firmaga TŠP Tair, mille kohaselt pidi TŠP Tair tarnima AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku mahus 230 tonni tarnetähtajaga august-november 2004, kogumaksumusega 42 500 EUR-I, s.o. 665 763 krooni, s.o. hinnaga 2 895 krooni tonni kohta.

10 Nimetatud lepingu alusel tarnis TŠP Tair oktoobris 2004 AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku 249,94 tonni, kogumaksumusega 883 370 krooni (s.o. hinnaga 3 534 krooni tonni kohta), mis sisaldas transpordikulu summas 46 405 krooni.

Nimetatud eelarvet ületavateks rapsiseemne ostudeks kasutas AS Werol Tehased AS Hansa Liising poolt antud laenu kokku 1 403 485,94 krooni, mis tekitas AS-le Werol Tehased intressikulu summas 36 631, 08 krooni.

- 07.09.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liikme Helmo Hainsoo isikus lepingu nr E4- 9/31 Eesti firmaga AS Eesti Viljasalv, mille kohaselt pidi AS Eesti Viljasalv tarnima AS-le Werol Tehased leedu päritoluga rapsiseemet alljärgnevalt: 680 tonni tarnetähtajaga september 2004, kogumaksumusega 146 894,53 EUR-I, s.o. 2 298 400 krooni, s.o. hinnaga 3 380 krooni tonni kohta; 1320 tonni tarnetähtajaga september 2004, kogumaksumusega 283 039,13 EUR- I, s.o. 4 428 600 krooni, s.o. hinnaga 3 355 krooni tonni kohta. Nimetatud lepingu alusel tarnis AS Eesti Viljasalv septembris 2004 AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku vastavalt 680,72 tonni, kogumaksumusega 2 399 649,12 krooni (s.o. hinnaga 3 525 krooni tonni kohta) ja vastavalt 1 72 455,39 krooni. - 01.10.2004 sõlmis AS Werol Tehased, kommertsdirektor Tõnu Jaanimets`a isikus lepingu nr E4-9/42 Eesti firmaga Eesti Viljasalv AS, mille kohaselt pidi Eesti Viljasalv AS tarnima AS- le Werol Tehased rapsiseemet kokku mahus 700 tonni, tarnetähtajaga oktoober-november 2004, kogumaksumusega 2 310 000 krooni, s.o. hinnaga 3 300 krooni tonni kohta. Nimetatud lepingu alusel tarnis Eesti Viljasalv AS oktoobris 2004 AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku 222,32 tonni, kogumaksumusega 736 439,6 krooni (s.o. hinnaga 3 312,5 krooni tonni kohta). Nimetatud eelarvet ületavateks rapsiseemne ostudeks kasutas AS Werol Tehased AS Hansa Liising poolt antud laenu kokku 2 446 436,50 krooni, mis tekitas AS-le Werol Tehased intressikulu summas 60 504,55 krooni.

- 16.08.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liikme Helmo Hainsoo isikus lepingu nr E4- 9/41 Leedu Vabariigi firmaga ZAO Kesko Agro Lietuva, mille kohaselt pidi ZAO Kesko Agro Lietuva tarnima AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku mahus 3000 tonni, kogumaksumusega 621 000 EUR-I ehk 9 716 539 krooni, s.o. hinnaga 3 239 krooni tonni kohta. Nimetatud lepingu alusel tarnis ZAO Kesko Agro Lietuva septembris 2004 AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku 3 016,65 tonni, kogumaksumusega 10 107 325 krooni (s.o. hinnaga 3 351 krooni tonni kohta), mis sisaldas transpordikulu summas 168 688 krooni ja tasu rapsiseemne kvaliteedi eest summas 151 070,73 krooni.

Nimetatud eelarvet ületavateks rapsiseemne ostudeks kasutas AS Werol Tehased AS Hansa Liising poolt antud laenu kokku 9 787 538,33 krooni, mis tekitas AS-le Werol Tehased intressikulu summas 222 183,12 krooni.

- 04.06.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liikme Helmo Hainsoo isikus lepingu nr 01/06/RUS/EST Vene Föderatsiooni firmaga OOO Agroleks, mille kohaselt pidi OOO Agroleks tarnima AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku mahus 2000 tonni, kogumaksumusega 440 000 EUR-I ehk 6 884 504 krooni, s.o. hinnaga 3 442 krooni tonni kohta. Nimetatud lepingu p. 6.1. kohaselt kandis AS Werol Tehased 29.06.2004 maksekorralduse nr 964 alusel (Hansapank) firmale OOO Agroleks ettemaksu summas 110 000 EUR-I, s.o. 1 721 126 krooni. Nimetatud lepingu alusel tarnis OOO Agroleks 12.08.2004 AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku 50,52 tonni, kogumaksumusega

11 177 053,49 krooni (s.o. hinnaga 3 505 krooni tonni kohta), mis sisaldas transpordikulu summas 3 643,16 krooni. AS Werol Tehased poolt firmale OOO Agroleks teostatud ettemaksu summast 1 547 715,67 krooni kandis AS Werol Tehased juhatuse 17.08.05 otsuse nr E1-4/9 alusel ebatõenäoliselt laekuva nõudena 2005 aasta juuli kuu kahjumisse.

- 15.09.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liikme Helmo Hainsoo isikus lepingu nr E4- 9/43 Eesti firmaga PK Oliver AS, mille kohaselt pidi PK Oliver AS tarnima AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku mahus 300 tonni tarnetähtajaga oktoobris-novembris 2004, kogumaksumusega 982 500 krooni, s.o. hinnaga 3 275 krooni tonni kohta. Nimetatud lepingu alusel tarnis PK Oliver AS 16.novembril 2004 AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku 287,1 tonni, kogumaksumusega 993 401 krooni (s.o. hinnaga 3 460 krooni tonni kohta), mis sisaldas tasu rapsiseemne kvaliteedi eest summas 53 147,85 krooni.

- 02.09.2004 sõlmis AS Werol Tehased, kommertsdirektor Tõnu Jaanimets`a isikus lepingu nr E4-9/32 Läti Vabariigi firmaga SIA Maize-M, mille kohaselt pidi SIA Maize-M tarnima AS- le Werol Tehased rapsiseemet kokku mahus 1000 tonni, kogumaksumusega 216 000 EUR-I ehk 3 379 666 krooni, s.o. hinnaga 3 380 krooni tonni kohta tarnetähtajaga kuni 01.10.2004. Nimetatud lepingu alusel tarnis SIA Maize-M 17.-30.september 2004 AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku 1 042,15 tonni, kogumaksumusega 3 632 688 krooni (s.o. hinnaga 3 485,8 krooni tonni kohta), mis sisaldas transpordikulu summas 15 022 krooni ja tasu rapsiseemne kvaliteedi eest summas 80 845,51 krooni.

Nimetatud eelarvet ületavateks rapsiseemne ostudeks kasutas AS Werol Tehased AS Hansa Liising poolt antud laenu kokku 3 617 655,56 krooni, mis tekitas AS-le Werol Tehased intressikulu summas 94 651,25 krooni. - 17.08.2004 sõlmis AS Werol Tehased, kommertsdirektor Tõnu Jaanimets`a isikus lepingu nr E4-9/34 Ukraina firmaga Rise-Agroservice, mille kohaselt pidi Rise-Agroservice tarnima AS- le Werol Tehased rapsiseemet kokku mahus 2000 tonni, kogumaksumusega 370 000 EUR-I ehk 5 789 242 krooni, s.o. hinnaga 2 895 krooni tonni kohta tarnetähtajaga 31.09.2004. Nimetatud lepingu alusel tarnis Rise-Agroservice augustis-septembris 2004 AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku 998,3 tonni, kogumaksumusega 3 111 199,65 krooni (s.o. hinnaga 3 116,5 krooni tonni kohta), mis sisaldas transpordikulu summas 220 486,39 krooni. Nimetatud eelarvet ületavateks rapsiseemne ostudeks kasutas AS Werol Tehased AS Hansa Liising poolt antud laenu kokku 2 894 621 krooni AS Hansa Liising poolt antud laenust, mis tekitas AS-le Werol Tehased intressikulu summas 77 390,91 krooni.

- 24.09.2004 sõlmis AS Werol Tehased, kommertsdirektor Tõnu Jaanimets`a isikus lepingu nr E4-9/35 (045880) Soome firmaga Avena Nordic Grain OY, mille kohaselt pidi Avena Nordic Grain OY tarnima AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku mahus 4000 tonni, kogumaksumusega 824 000 EUR-I ehk 12 892 798 krooni, s.o. hinnaga 3 223 krooni tonni kohta tarnetähtajaga september-november 2004. Nimetatud lepingu alusel tarnis Avena Nordic Grain OY september-detsember 2004 AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku 3 734,04 tonni, kogumaksumusega 12 201 235,8 krooni (s.o. hinnaga 3 267,6 krooni tonni kohta), mis sisaldas transpordikulu summas 194 688,39 krooni. Nimetatud eelarvet ületavateks rapsiseemne ostudeks kasutas AS Werol Tehased AS Hansa Liising poolt antud laenu kokku 3 792 942,78 krooni, mis tekitas AS-le Werol Tehased intressikulu summas 85 472,91 krooni.

12 - 27.09.2004 sõlmis AS Werol Tehased, kommertsdirektor Tõnu Jaanimets`a isikus lepingu nr E4-9/36 Vene Föderatsiooni firmaga OOO Avtotor-Agro, mille kohaselt pidi OOO Avtotor- Agro tarnima AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku mahus 2500 tonni tarnetähtajaga 20.oktoober 2004, kogumaksumusega 502 500 EUR-i, s.o. 7 862 417 krooni, s.o. hinnaga 3 145 krooni tonni kohta. Nimetatud lepingu alusel tarnis OOO Avtotor-Agro novembris 2004 ja veebruaris 2005 AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku 1 603,07 tonni, kogumaksumusega 5 345 116,96 krooni (s.o. hinnaga 3 334,3 krooni tonni kohta), mis sisaldas transpordikulu summas 281 720,73 krooni.

Nimetatud eelarvet ületavateks rapsiseemne ostudeks kasutas AS Werol Tehased AS Hansa Liising poolt antud laenu kokku 3 773 959,92 krooni, mis tekitas AS-le Werol Tehased intressikulu summas 87 639,74 krooni.

- 04.10.2004 sõlmis AS Werol Tehased, kommertsdirektor Tõnu Jaanimets`a isikus lepingu nr E4-9/38 (SR/04-1004) Leedu firmaga UAB Agrokontserno Grudai, mille kohaselt pidi UAB Agrokontserno Grudai tarnima AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku mahus 10 000 tonni tarnetähtajaga 01.november 2004, kogumaksumusega 2 100 000 EUR-i, s.o. 32 857 860 krooni, s.o. hinnaga 3 266 krooni tonni kohta. Nimetatud lepingu alusel tarnis UAB Agrokontserno Grudai oktoobris-novembris 2004 AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku 10 981,6 tonni, kogumaksumusega 37 183 934,8 krooni (s.o. hinnaga 3 386 krooni tonni kohta), mis sisaldas transpordikulu summas 1 153 211,72 krooni ja halva kvaliteedi tõttu allahindlust summas 27 421,88 krooni.

Nimetatud eelarvet ületavateks rapsiseemne ostudeks kasutas AS Werol Tehased AS Hansa Liising poolt antud laenu kokku 11 940 546,33 krooni, mis tekitas AS-le Werol Tehased intressikulu summas 267 923,05 krooni.

06.07.2005 ostis AS Werol Tehased AS-lt Eesti Viljasalv rapsiseemet kokku 1 324,152 tonni kogumaksumusega 4 690 146,38 krooni (k/m-ta), s.o. hinnaga 3 542 krooni tonni kohta.

Lisaks eeltoodule varus AS Werol Tehased 01.08.2004-31.07.2005, ilma lepinguteta tarnijatelt rapsiseemet kokku 2 872,5 tonni, kogumaksumusega 9 551 759 krooni (s.o. hinnaga 3 325 krooni tonni kohta). Seega varusid AS Werol Tehased juhatuse liikmed Erki Aavik ja Helmo Hainsoo ja nimetatud juhatuse liikmete ebaseadusliku otsuse alusel töölepingu alusel tööle võetud Tõnu Jaanimets AS Werol Tehased nõukogu poolt kinnitatud eelarve väliselt rapsiseemet kokku 49 005,092 tonni, kogumaksumusega 169 105 260,13 krooni, mis sisaldas transpordikulu summas 3 850 948,60 krooni ja juurdehindlust kvaliteedi eest summas 1 838 922,94 krooni. Nimetatud rapsiseemne ostuks kasutas AS Werol Tehased perioodil 2004 aasta september kuni 2004 aasta november AS-ilt Hansa Liising saadud faktooringlaenu 52 161 358,15 ulatuses, millelt arvestati kokku 1 217 136,15 krooni suurune intressikulu. 13.09.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liige Erki Aavik`u isikus AS-ga Hansa Liising Eesti lepingu nr 24303 (E4-4/117), mille kohaselt sai AS Werol Tehased kasutada rapsiseemne varumiseks laenulimiiti kokku summas 128 700 000 krooni. Nimetatud lepingu p. 1.7. kohaselt maksis AS Werol Tehased AS-le Hansa Liising Eesti faktooringlepingu sõlmimise tasu kokku summas 400 000 krooni (k/m-ta) alljärgnevalt:

- 14.09.2004 AS Hansa Liising Eesti poolt esitatud arve nr 24303/002 alusel kokku 133 050,85 krooni (k/m-ta);

13 - 14.09.2004 AS Hansa Liising Eesti poolt esitatud arve nr 24303/003 alusel kokku 133 050,85 krooni (k/m-ta); - 14.09.2004 AS Hansa Liising Eesti poolt esitatud arve nr 24303/004 alusel kokku 133 898,31 krooni (k/m-ta). Sõlmitud lepingu alusel AS Hansa Liising Eesti poolt AS-le Werol Tehased kasutada antud laenulimiidist, summas 128 700 000 krooni kasutasid AS Werol Tehased juhatuse liikmed Erki Aavik ja Helmo Hainsoo 52 161 358,15 krooni, s.o. 40,53% ulatuses AS Werol Tehased nõukogu poolt kinnitatud 2004/2005 majandusaasta eelarveväliseks ning AS-le Werol Tehased igapäevaseks majandustegevuseks mittevajaminevaks rapsi varumiseks, millega tekitasid AS-le Werol Tehased vähemalt 162 118 krooni suuruse kahju, s.o. laenulepingu sõlmimise tasu 40,53% ulatuses.

Lisaks eeltoodule, AS Werol Tehased juhatuse liikmed Erki Aavik ja Helmo Hainsoo, varudes rapsiseemet rohkem, kui AS Werol Tehased nõukogu poolt kinnitatud 2004/2005 majandusaasta eelarve ette nägi ning rohkem kui ettevõttele igapäevaseks majandustegevuseks vaja oli, tekitasid olukorra, kus tekkis vajadus sõlmida täiendavaid lao rendilepinguid eelarveväliselt varutud rapsiseemne hoiustamise tagamiseks. Tulenevalt eeltoodust sõlmisid AS Werol Tehased juhatuse liikmed Erki Aavik ja Helmo Hainsoo alljärgnevad rapsiseemne hoiulepingud:

21.10.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liige Erki Aavik`u isikus AS-ga Kesko Agro Eesti laolepingu nr 301-1/WR 04-01 (E4-1/137) 15 000 tonni rapsiseemne hoiustamiseks Tamsalu viljahoidlas. 09.11.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liige Erki Aavik`u isikus AS-ga Kesko Agro Eesti lepingu nr 301-1/WR 04-01 (E4-1/137) 15 000 tonni rapsiseemne hoiustamiseks Tamsalu viljahoidlas, mis oli sama sisuga, mis 21.10.2004 sõlmitud lepingus nr 301-1/WR 04-01 (E4-1/137). 09.11.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liige Erki Aavik`u isikus AS-ga Kesko Agro Eesti lepingu nr 301-1/WR 04-01 (E4-1/165) 2 500 tonni rapsiseemne hoiustamiseks Adavere viljahoidlas. 26.11.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liige Erki Aavik`u isikus AS-ga Kesko Agro Eesti lepingu nr 301-1/WR 04-03 (E4-1/147) 16 000 tonni rapsiseemne hoiustamiseks Rakvere viljahoidlas. 12.10.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liige Helmo Hainsoo isikus OÜ-ga Viruveskid lepingu nr E-1/12.10.04 (E4-1/143) 5 000 tonni rapsiseemne hoiustamiseks Lääne-Virumaal, Sõmeru vallas, Näpi külas asuvas viljahoidlas. 11.02.2005 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liige Helmo Hainsoo isikus OÜ-ga Viruveski lepingu nr E-1/12.10.04 (E4-1/143) juurde lisa nr 1 5 000 tonni rapsiseemne hoiustamise tingimuste ja tasu maksmise täpsustamiseks Lääne-Virumaal, Sõmeru vallas, Näpi külas asuvas viljahoidlas. 21.10.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liige Helmo Hainsoo isikus OÜ-ga Markilo lepingu nr E4-1/135 2 500 tonni rapsiseemne hoiustamiseks Jõgeva maakonnas, Puurmanni vallas, Härjanurme külas asuvas (Kureoja) viljahoidlas. 04.11.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liige Helmo Hainsoo isikus firmaga KS Stivideerimise AS lepingu nr E4-1/161 2 500 kuni 15 000 tonni rapsiseemne hoiustamiseks ja laadimiseks läbi Paljassaare sadama.

Nimetatud laolepingute alusel hoiustas AS Werol Tehased ettevõttele igapäevaseks majandustegevuseks mittevajaliku ning eelarveväliselt varutud rapsiseemet Tamsalu, Adavere ja Rakvere viljahoidlates tasudes nimetatud rapsiseemne hoiustamise eest ning hoiustamisega

14 kaasnevate kulutuste eest (rapsiseemne lattu sisseja väljalaadimine, kaalumine, dokumentide koostamine jne) AS Kesko Agro Eesti poolt esitatud arveid, OÜ Viruveski poolt esitatud arveid, OÜ markilo poolt esitatud arveid, firma KS Stivideerimise As poolt esitatud arveid.

Kokku tasus AS Werol Tehased igapäevaseks majandustegevuseks mittevajaliku ning 2004/2005 majandusaasta eelarvet ületades varutud rapsiseemne hoiustamisega seotud arveid kokku summas 5 002 745,19 krooni (k/m-ta). Seega tekitasid AS Werol Tehased juhatuse liikmed Erki Aavik ja Helmo Hainsoo AS-le Werol Tehased kahju kokku summas 5 002 745,19 krooni. Nimetatud tegevusega tekitasid AS Werol Tehased juhatuse liikmed Erki Aavik ja Helmo Hainsoo olukorra, kus AS-l Werol Tehased puudusid alates 2004 aasta novembrist vajalikud rahalised vahendid tasumaks võlausaldajatele võlgu olevate arvete eest, tekitades sellise tegevusega AS-le Werol Tehased olulised makseraskused. Tulenevalt eeltoodust otsustas AS Werol Tehased nõukogu 17.01.2005 AS Werol Tehased 2004/2005 majandusaasta lisaeelarve kinnitamisega müüa ettevõttele mittevajalik rapsiseeme. AS Werol Tehased juhatus korraldas 2004 aasta novembrist kuni 2005 aasta juulini AS Werol Tehased võlausaldajate nõuete rahuldamiseks rahaliste vahendite saamise eesmärgil ning ettevõttele igapäevaseks majandustegevuseks mittevajamineva rapsiseemne müügi alljärgnevalt:

- 19.11.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liige Erki Aavik isikus Ühisliisingu AS-ga lepingu nr 19112994-ÜL (E4-9/44), mille p.18.1. kohaselt müüs AS Werol Tehased Ühisliisingu AS-le kokku 13 903,53 tonni rapsiseemet hinnaga 46 232 554,80 (k/m-ta) krooni, mille kohustus AS Werol Tehased hiljemalt 31.05.2005 tagasi ostma. Sõlmitud lepingu p.18.1. alusel kohustus AS Werol Tehased tasuma Ühisliisingu AS-le rapsiseemne eest hinna, mille Ühisliisingu AS tasus AS-le Werol Tehased sama kauba eest lepingu sõlmimisel. Vastavalt sõlmitud lepingule tuli AS-l Werol Tehased tasuda Ühisliisingu AS-le lepingu sõlmimise tasu vastavalt Ühisliisingu AS poolt 23.11.2004 esitatud arvele nr 10/4790 kokku summas 107 031,04 krooni (k/m-ta).

Lisaks eeltoodule kohustus AS Werol Tehased vastavalt sõlmitud lepingu punktile 19 tasuma Ühisliisingu AS-le kuni kauba tagasiostmiseni tagasiostmata kauba summalt intressi määras 5,7% aasta baasil arvestatuna, mis tuli maksta iga kalendrikuu lõpus vastavalt AS Ühisliising poolt esitatud arvetele. Kokku tasus AS Werol Tehased võlausaldajate nõuete rahuldamiseks rahaliste vahendite tekitamise eesmärgil Ühisliisingu AS-lt rapsiseemne müügist saadud 46 232 554,80 kroonilt ajavahemikul 19.11.2004 kuni 08.06.2005, s.o. kauba tagasiostmiseni igakuiselt tagasiostmata kauba summalt intressi määras 5,7% (aasta baasil arvestatuna), s.o. kokku 868 779 krooni (k/m-ta).

AS Werol Tehased müüs ajavahemikul 19.01.2005 - 29.04.2005 firmale A.C.Toepfer kokku 7 494,467 tonni rapsiseemet hinnaga 21 833 219,96 krooni, s.o. 9 711 651,25 krooni alla soetushinna. AS Werol Tehased müüs ajavahemikul 03.02.2005 - 27.05.2005 firmale Raisio Nutrition Ltd kokku 23 529,324 tonni rapsiseemet hinnaga 77 295 525,07 krooni, s.o. 3 005 358,82 krooni alla soetushinna. AS Werol Tehased müüs ajavahemikul 31.03.2005 - 29.07.2005 firmale Delta Riga SIA kokku 2 031,27 tonni rapsiseemet hinnaga 5 886 054,52 krooni, s.o. 3 265 499,28 krooni alla soetushinna.

15 AS Werol Tehased müüs ajavahemikul 31.05.2005 - 28.07.2005 firmale Taisto AS kokku 259,56 tonni rapsiseemet hinnaga 784 575,27 krooni, s.o. 110 128,05 krooni alla soetushinna. AS Werol Tehased müüs ajavahemikul 05.05.2005 - 19.05.2005 firmale Mildola OY kokku 2 039 tonni rapsiseemet hinnaga 5 662 856,59 krooni, s.o. 1 251 392,41 krooni alla soetushinna.

- AS Werol Tehased müüs firmale Bunge Handelsgesellschaft 24.05.2005 arve nr 243654 ja 17.06.2005 arve nr 244033 alusel kokku 2 179,73 tonni rapsiseemet hinnaga 6 494 002,26 krooni, s.o. 897 462,17 krooni alla soetushinna. - AS Werol Tehased müüs firmale Eesti Viljasalv AS 06.07.2005 arve nr 244212 alusel kokku 1 324,152 tonni rapsiseemet hinnaga 4 237 288,13 krooni, s.o. 382 678,20 krooni alla soetushinna; - 29.07.2005 müüs AS Werol Tehased firmale Balti Veski AS kokku 3 tonni rapsiseemet, hinnaga 10 500 krooni, s.o. 33 krooni alla soetushinna; - 13.05.2005 müüs AS Werol Tehased firmale Järvak AS kokku 2,56 tonni rapsiseemet, hinnaga 8 622,08 krooni, s.o. 181,76 krooni alla soetushinna; - 11.04.2005 müüs AS Werol Tehased firmale Gabrete UAB kokku 360 tonni rapsiseemet, hinnaga 1 075 860,22 krooni, s.o 851 579,78 krooni alla soetushinna. Kokku müüs AS Werol Tehased ajavahemikul 19.11.2004 kuni 29.07.2005 kokku 53 126,593 tonni rapsiseemet, hinnaga 169 521 058,90 krooni, s.o. 19 475 898,72 krooni alla soetushinna.

Seega põhjustasid AS Werol Tehased juhatuse liikmed Erki Aavik ja Helmo Hainsoo AS Werol Tehased nõukogu poolt kinnitatud 2004/2005 majandusaasta eelarvet ületava rapsiseemne varumisega olukorra, kus AS Werol Tehased ei suutnud alates 2004 aasta novembrist rahuldada kõigi võlausaldajate nõudeid. Tulenevalt AS Werol Tehased juhatuse liikmete Helmo Hainsoo ja Erki Aavik`u poolt 2004/2005 majandusaasta eelarvet ületava rapsiseemne varumisega põhjustatud olukorrast, müüs AS Werol Tehased võlausaldajate nõuete rahuldamiseks rahaliste vahendite saamise eesmärgil ning ettevõttele igapäevaseks majandustegevuseks mittevajamineva rapsiseemne. Nimetatud põhjustel AS Werol Tehased poolt teostatud rapsiseemne müügist tekkis ettevõttele rapsiseemne ostuja müügihinna vahest tulenev kahju kokku summas 19 475 898,72 krooni ning AS Werol Tehased ja Ühisliisingu AS vahel 19.11.2004 sõlmitud ostu-müügi lepingu nr 19112994-ÜL (E4-9/44) sõlmimisest tulenev kahju kokku summas 107 031,04 krooni (k/m-ta).

AS Werol Tehased tasus igapäevaseks majandustegevuseks mittevajaliku ning 2004/2005 majandusaasta eelarvet ületava rapsiseemne müügiks ettevalmistamisega (ekspedeerimine, veose kindlustamine, prahiraha edastamine operaatorfirmale) ning transpordiga seotud arveid kokku summas 7 492 234,79 krooni (s.h. k/m, summas 1 103 052,72 krooni). Seega tekitasid AS Werol Tehased juhatuse liikmed Erki Aavik ja Helmo Hainsoo AS-le Werol Tehased kahju kokku, summas 6 389 182,07 krooni, s.o. arvete summa kokku 7 492 234,79 krooni – (miinus) käibemaks summas 1 103 052,72 krooni.

AS Werol Tehased juhatuse liikmete Helmo Hainsoo ja Erki Aavik`u poolt AS Werol Tehased nõukogu poolt kinnitatud 2004/2005 majandusaasta eelarvet ületava rapsiseemne varumisega põhjustatud olukorras, kus AS Werol Tehased ei suutnud rahuldada kõigi võlausaldajate nõudeid, arvestati AS Werol Tehased kahjuks viivisvõlgnevusi ja esitati viivisarveid AS Werol Tehased juhatuse liikmete Helmo Hainsoo ja Erki Aavik`u

16 ebaseadusliku tegevuse tõttu, ajavahemikul 07.01.2005-01.07.2005 viivisarveid kokku summas 756 895,94 krooni.

Lisaks eeltoodule AS Werol Tehased juhatuse liige Erki Aavik, koos juhatuse liikme Helmo Hainsoo`ga võtsid Tallinnas 05.08.2003 vastu juhatuse otsuse nr 17, mille kohaselt juhatus otsustas hankida rapsiseemet seemneportfelli optimeerimiseks Ida- Euroopast (Venemaa, Valgevene, Ukraina) ning otsustasid nimetatud eesmägi täitmiseks võtta tööle Tõnu Jaanimets`a. Nimetatud juhatuse otsusest juhindudes sõlmis Erki Aavik 29.09.2003 AS Werol Tehased nimelt Tõnu Jaanimets`aga töölepingu nr 133-03, mille kohaselt asus Tõnu Jaanimets AS-is Werol Tehased tööle ostu-müügi agendina. Nimetatud lepingu punkti 1.2. kohaselt kuulusid Tõnu Jaanimets`a tööülesannete hulka ettevõtte toorainega varustamise võrgustiku loomine väljaspool Eesti Vabariiki ning tooraine, õlikultuuride, teravilja ja sööda varumine ettevõttele sobiva hinnaja tarnetingimustega. Sõlmitud töölepingu punkti nr 5.1. kohaselt määrati Tõnu Jaanimets`a põhipalgaks 14 500 krooni kuus, millele lisandus tasu, summas 500 krooni kuus, tööandja ärisaladuse ja tööandja poolt konfidentsiaalseks nimetatud info konfidentsiaalsena hoidmise eest. 01.08.2004 sõlmis Erki Aavik AS Werol Tehased nimelt Tõnu Jaanimets`aga töölepingu nr 133-03 lisa nr 1, mille p 1.1. kohaselt asus Tõnu Jaanimets tööle kommertsdirektori ametikohale ning vastavalt lepingu p 1.2. kuulus Tõnu Jaanimets`a tööülesannete hulka ettevõtte kommertstegevuse korraldamine. Nimetatud lisa p 5.1. kohaselt määrati Tõnu Jaanimets`a põhipalgaks 24 500 krooni kuus, millele lisandus tasu, summas 500 krooni kuus, tööandja ärisaladuse ja tööandja poolt konfidentsiaalseks nimetatud info konfidentsiaalsena hoidmise eest. Vastavalt AS Werol Tehased juhatuse liikme Erki Aavik`u poolt 31.08.2004 kinnitatud kommertsdirektori ametijuhendi punktile 5 kuulusid kommertsdirektori ametiülesannete hulka muuhulgas õlikultuuride, õli, teravilja ja sööda varumine väljastpoolt Eesti Vabariiki ettevõttele sobiva hinnaja tarnetingimustega. Vastavalt sõlmitud töölepingule maksti Tõnu Jaanimets`ale 29.09.2003 kuni 31.07.2004 töötasu kokku summas 154 935 krooni, millelt arvestati sotsiaalmaksu summas 51 129 krooni ja töötuskindlustusmaksu summas 775 krooni, s.o. kokku 206 839 krooni. Vastavalt sõlmitud töölepingule maksti Tõnu Jaanimets`ale 01.08.2004-01.02.2005 töötasu kokku summas 144 252 krooni, millelt arvestati sotsiaalmaksu summas 47 603 krooni ja töötuskindlustusmaksu summas 721 krooni, s.o. kokku 192 576 krooni. 27.01.2005 otsustas AS Werol Tehased juhatus oma otsusega nrE1-4/2 koondada kommertsdirektori ametikoht alates 01.02.2005. Nimetatud ametikoha koondamisel maksti Tõnu Jaanimets`ale saamata jäänud puhkuse hüvitist summas 4270 krooni, millelt arvestati sotsiaalmaksu kokku summas 1 409 krooni, töötuskindlustusmaksu summas 21 krooni ning koondamistasu summas 133 536 krooni. Seega tasus AS Werol Tehased Tõnu Jaanimets`a töötasuga ning koondamisega seotud kulusid kokku summas 539 425 krooni. AS Werol Tehased juhatuse liikmed Helmo Hainsoo ja Erki Aavik lähetasid 29.09.2003- 31.07.2004 ostu-müügi agendina ning 01.08.2004 kuni 01.02.2005 kommertsdirektorina AS- is Werol Tehased töötavat Tõnu Jaanimets`a välislähetustesse, mis olid seotud AS Werol Tehased nõukogu poolt kinnitatud eelarvet ületavate rapsihangete ettevalmistamisega. Nimetatud lähetustega seonduvalt tasus AS Werol Tehased Tõnu Jaanimets`ale Valgevene kolmekordse kommerts kiirviisa vormistamise eest OÜ-le Exit-A 30.12.2004 arve nr 433 alusel, summas 2 980 krooni; Vene Föderatsiooni mitmekordse sissesõiduga viisa vormistamise eest OÜ-le Exit-A 11.11.2004 esitatud arve nr 385 alusel, summas 12 820 krooni ning Ukraina mitmekordse sissesõiduga viisa vormistamise eest OÜ-le Exit-A 15.11.2004 esitatud arve nr 398 alusel, summas 7 800 krooni. Seega, perioodil 29.09.2003 kuni 01.02.2004 Tõnu Jaanimets`a lähetustesse suunamisega kaasnes AS-le Werol Tehased kulutusi summas 694 013,27 krooni.

17 AS Werol Tehased nõukogu poolt kinnitatud 2004/2005 majandusaasta eelarve kohaselt tohtis juhatus varuda rapsiseemet eelarves märgitud regioonidest, s.o. Eestist, Lätist ja Leedust mahus kokku 72 500 tonni. Kuna Tõnu Jaanimets`a poolt ettevalmistatavate rapsihangete ettevalmistamisel ja rapsi ostu-müügi lepingute sõlmimisel ei olnud tegemist eelarveliste rapsihangetega ning Tõnu Jaanimets`a tööülesanded ei olnud seotud AS Werol Tehased igapäevase majandustegevusega, siis AS Werol Tehased juhatuse liige Erki Aavik ja Helmo Hainsoo, luues AS-is Werol Tehased ametikoha, mille tegevus ei olnud kooskõlas nõukogu otsustega, rikkusid ÄS §-s 306 lg 2 sätestatut, s.o. juhatus peab juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Nimetatud tegevusega tekitasid Helmo Hainsoo ja Erki Aavik AS-le Werol Tehased kokku 1 232 664,27 krooni suuruse kahju.

Seoses AS Werol Tehased juhatuse liikmete Helmo Hainsoo ja Erki Aavik`u poolt AS Werol Tehased nõukogu poolt kinnitatud 2004/2005 majandusaasta eelarvet ületava rapsiseemne varumisega põhjustatud finantsning õigusliku olukorraga AS-is Werol Tehased tellis AS Werol Tehased õigusalaseid konsultatsioone OÜ-lt Tallinna Õigusbüroo, mille eest AS Werol Tehased tasus 03.12.2004 OÜ Tallinna Õigusbüroo poolt esitatud arve nr 041203 alusel kokku 115 640 krooni. Peale selle tellisid AS Werol Tehased juhatuse liikmed Erki Aavik ja Helmo Hainsoo samadel põhjustel õigusalaseid konsultatsioone advokaadibüroolt Bachmann & Partnerid, mille eest AS Werol Tehased tasus osutatud teenuste eest advokaadibüroo Bachmann & Partnerid poolt esitatud arvete eest alljärgnevalt: 14.03.2005 esitatud arve nr 38 alusel 12 095 krooni; 12.04.2005 esitatud arve nr 5077 alusel 44 250 krooni; 29.04.2005 esitatud arve nr 70 alusel 8 850 krooni; 16.05.2005 esitatud arve nr 77 alusel 13 275 krooni; 18.05.2005 esitatud arve nr 5105 alusel 7 522,50 krooni; 03.06.2005 esitatud arve nr 5117 alusel 42 480 krooni; 14.06.2005 esitatud arve nr 97 alusel 4 425 krooni; 27.06.2005 esitatud arve nr 100 alusel 5 310 krooni. Seega tasus AS Werol Tehased esitatud arvete alusel advokaadibüroole Bachmann & Partnerid kokku 138 207,50 krooni.

Lisaks eeltoodule tasus AS Werol Tehased 07.03.2005 AS PricewaterhouseCoopers poolt osutatud teenuse eest finantsküsimuste ülevaatamisel esitatud arve nr 30184 alusel kokku 82 387,60 krooni. Seega tasus AS Werol Tehased, juhatuse liikmete Helmo Hainsoo ja Erki Aavik`u poolt AS Werol Tehased nõukogu poolt kinnitatud 2004/2005 majandusaasta eelarvet ületava rapsiseemne varumisega põhjustatud finantsning õiguslikust olukorrast tulenevalt tellitud õigusalste ja finantskonsultatsioonide eest tasu kokku summas 336 235,10 krooni.

AS Werol Tehased juhatuse liikmete Helmo Hainsoo ja Erki Aavik`u tegevuse tõttu teenis AS Werol Tehased 2004/2005 majandusaastal kokku 42 462 000 krooni suuruse kahjumi ning kuna eeltoodud tegevuse tulemusena vähenes AS Werol Tehased netovara alla poole aktsiakapitali suuruse, otsustas 11.11.2005 AS Werol Tehased üldkoosolek tulenevalt Äriseadustiku § 301 nõuetest vähendada aktsiakapitali aktsiate tühistamise teel tekkinud kahjude, s.h. 2004/2005 majandusaastal tekkinud 42 462 000 krooni suuruse kahjumi, katteks. Perioodil 31.07.2004 – 31.07.2005.a. kahanes ettevõtte väärtus ja sellest tulenevalt ühe aktsia väärtus 7,54 kroonilt 3,88 kroonini.

18

Vastavalt ÄS § 306 lg 2 peab juhatus juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Vastavalt ÄS § 306 lg 3 peab juhatus teatama nõukogule koheselt aktsiaseltsi majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest aktsiaseltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. Juhatus peab teatama ka aktsiaseltsiga seotud äriühinguid puudutavatest asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada aktsiaseltsi tegevust. Vastavalt ÄS § 307 lg 2 on juhatuse liikmed aktsiaseltsi nimel tehingute tegemisel kohustatud aktsiaseltsi suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või üldkoosoleku, nõukogu või juhatuse kehtestatud piiranguid. Vastavalt ÄS § 315 lg 1 peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Oma tegevusega tekitasid AS Werol Tehased juhatuse liikmed Helmo Hainsoo ja Erki Aavik AS-le Werol Tehased materiaalset kahju kokku summas 37 580 202,07 krooni. Kohtumenetluse käigus prokurör muutis AS-le Werol Tehased tekitatud kahju suurust, jäädes selle juurde, et selle süüdistusepisoodiga on tekitatud kahju 36 347 537.80 krooni ulatuses.

Oma tegevusega tekitasid AS Werol Tehased juhatuse liikmed Helmo Hainsoo ja Erki Aavik Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumile materiaalset kahju kokku summas 13 870 000.- krooni. Seega AS Werol Tehased juhatuse liikmed Erki Aavik ja Helmo Hainsoo, olles ametiisikud KarS § 288 mõistes, ületasid juhatusele AS Werol Tehased nõukogu poolt antud volitusi rapsiseemne kokkuostuks 2004/2005 majandusaastal.

Eelkirjeldatud tegevustega rikkus Erki Aavik ÄS §-s 306 lg 2, 3; §-s 307 lg 2 ja §-s 315 lg 1 sätestatut. Samuti rikkus Erki Aavik temaga 01.09.2003 sõlmitud juhatuse liikme lepingu punktides 3.1., 3.3., 3.5, 3.13. ja 3.15 sätestatud nõudeid. Lisaks eeltoodule rikkus juhatuse liige Erki Aavik 18.10.2003 juhatuse poolt kinnitatud eelarve projekti koostamise ja eelarve täitmise korra punktis 2.8. sätestatud nõudeid.

Eelkirjeldatud tegevustega rikkus Helmo Hainsoo ÄS §-s 306 lg 2, 3; §-s 307 lg 2 ja §-s 315 lg 1 sätestatut. Samuti rikkus Helmo Hainsoo temaga 17.02.2003 sõlmitud juhatuse liikme lepingu punktides 2.2.1., 2.2.4., 2.3. ja 2.5. sätestatud nõudeid. Lisaks eeltoodule rikkus juhatuse liige Helmo Hainsoo 18.10.2003 juhatuse poolt kinnitatud eelarve projekti koostamise ja eelarve täitmise korra punktis 2.8. sätestatud nõudeid. Seega pani Helmo Hainsoo toime KarS § 289 (alates 15.03.2007.a. KarS § 217-2 lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. ametiisiku poolt oma ametiseisundi ärakasutamise, millega tekitati suur kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele ja huvidele.

Lisaks eeltoodule süüdistatakse Erki Aavik`ut selles, et tema, 20.06.2003 Tallinnas, omamata AS Werol Tehased nõukogu nõusolekut, korraldas AS Werol Tehased igapäevase majandustegevusega mitteseonduva makse tegemise, summas 2 000 000 krooni advokaadibüroo Ehasoo & Benevolenskaja deposiitarvele nr 221022509698 Hansapangas, märkides makseselgituseks “AS Werol Tehased 221010162063 vastavalt lepingule WEB0301 Werol Tehaste nimel tehingute sooritamiseks”. Tegelikkuses puudus Erki Aavik`ul kavatsus kasutada deponeeritud rahasummat AS Werol Tehased huvides tehingute tegemiseks, mis seisnes alljärgnevas:

19

20.06.2003 esitas Erki Aavik OÜ-le advokaadibüroo Ehasoo & Benevolenskaja kirjaliku ülesande, milles kohustas OÜ-t advokaadibüroo Ehasoo & Benevolenskaja AS Werol Tehased poolt ülekantud raha, summas 1 650 000 krooni kandma laenuna enda tuttavaga, xxxxxxxxxxxxx seotud varifirma OÜ Tivolett arveldusarvele nr 221002110201 Hansapangas, mida põhjendas esitatud ülesandes rapsiseemne ostude finantseerimisega. 01.07.2003 esitas Erki Aavik OÜ-le advokaadibüroo Ehasoo & Benevolenskaja kirjaliku ülesande, milles kohustas OÜ-t advokaadibüroo Ehasoo & Benevolenskaja AS Werol Tehased poolt ülekantud raha, summas 349 890 krooni kandma laenuna enda tuttavaga, xxxxxxxxxxxxx seotud varifirma OÜ Tivolett arveldusarvele nr 221002110201 Hansapangas, mida põhjendas esitatud ülesandes rapsiseemne ostude finantseerimisega. Tulenevalt Erki Aavik`u poolt esitatud kirjalikest ülesannetest teostas OÜ advokaadibüroo Ehasoo & Benevolenskaja 20.06.2003 AS Werol Tehased poolt deponeeritud raha, summas 1 650 000 krooni ning 03.07.2003 AS Werol Tehased poolt deponeeritud raha, summas 349 980 krooni ülekande OÜ Tivolett arveldusarvele. Erki Aavik, andes OÜ-le advokaadibüroo Ehasoo & Benevolenskaja kirjalikud ülesanded AS Werol Tehased poolt deponeeritud rahasummade ülekandmiseks enda tuttavaga, xxxxxxxxxxxxa seotud varifirmale OÜ Tivolett tekitas endale faktilise valduse AS Werol Tehased poolt ülekantud rahale, summas 2 000 000 krooni. Nimetatud tegevusega tekitas Erki Aavik AS-le Werol Tehased kokku 2 000 000 krooni suuruse kahju. Vastavalt ÄS § 306 lg 2 peab juhatus juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Vastavalt ÄS § 306 lg 3 peab juhatus teatama nõukogule koheselt aktsiaseltsi majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest aktsiaseltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. Juhatus peab teatama ka aktsiaseltsiga seotud äriühinguid puudutavatest asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada aktsiaseltsi tegevust. Vastavalt ÄS § 307 lg 2 on juhatuse liikmed aktsiaseltsi nimel tehingute tegemisel kohustatud aktsiaseltsi suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või üldkoosoleku, nõukogu või juhatuse kehtestatud piiranguid. Vastavalt ÄS § 315 lg 1 peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega.

Vastavalt Erki Aavik`uga 01.09.2003 sõlmitud juhatuse liikme lepingu punktile 2.1. valiti Erki Aavik 09.06.2003 AS Werol Tehased juhatuse liikmeks ülesandega äriühingu, selhulgas juhatuse üldjuhtimine. Vastavalt lepingu punktile 3.1. juhib juhatuse liige AS-i ja arendab AS- i äritegevust heade tavade kohaselt ja äris vajaliku hoolsusega, juhindudes kehtivatest õigusaktidest, AS-i põhikirjast, üldkoosoleku ja nõukogu otsustest. Vastavalt lepingu punktile 3.3. on juhatuse liige kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ja olema AS-ile lojaalne. Vastavalt lepingu punktile 3.5. tehingud, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest või juhatuse liikme teenistusülesannetest, võib juhatuse liige teha ainult nõukogu nõusolekul. Vastavalt lepingu punktile 3.13. juhatuse liige kohustub hoiduma mistahes tegevusest, mis kahjustab AS-i huve või mainet. Vastavalt lepingu punktile 3.15. kohustub juhatuse liige järgima äriseadustikus sätestatud piiranguid juhatuse liikme tegevusele.

20 Eelkirjeldatud tegevustega rikkus Erki Aavik ÄS §-s 306 lg 2, 3; §-s 307 lg 2 ja §-s 315 lg 1 sätestatut. Samuti rikkus Erki Aavik temaga 01.09.2003 sõlmitud juhatuse liikme lepingu punktides 3.1., 3.3., 3.5, 3.13. ja 3.15 sätestatut nõudeid.

Seega pani Erki Aavik toime KarS § 289( alates 15.03.2007.a. KarS § 217-2 lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. ametiisiku poolt oma ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamise, millega tekitati suur varaline kahju teise isiku seadustega kaitstud õigustele ja huvidele.

Peale selle süüdistatakse Erki Aavik`ut selles, et tema, olles AS Werol Tehased juhatuse liige alates 09.06.2003.a. kuni 20.12.2004.a., kellele oli pandud haldamise, järelevalve ja juhtimise funktsioon ning materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, s.o ametiisik KarS § 288 mõttes, omastas AS Werol Tehased raha alljärgnevalt: Erki Aavik palus AS-is Werol Tehased töötavalt ostu-müügi agendilt Tõnu Jaanimets`alt abi Vene Föderatsiooni firma OOO Tetra Invest nimele arveldusarve avamiseks Läti Vabariigis asuvas pangas Aizkraukles Banka. Teades Erki Aavik`u kavatsust AS-le Werol Tehased kuuluv raha omastada, avas Tõnu Jaanimets lepingulise esindaja OÜ Express Enterprises vahendusel 26.05.2004.a. Tallinnas, omamata OOO Tetra Invest tegevdirektor xxxxxxxxxxxxxxxxxx vastavat volitust, OOO Tetra Invest nimele Aizkraukles Banka pangas pangakonto nr 146900308260301. 04.06.2004.a., s.o pärast nimetatud pangakonto avamist, sai Tõnu Jaanimets Aizkraukles Banka panga lepinguliselt esindajalt OÜ-lt Express Enterprises volituse, mille alusel väljastati hiljem Tõnu Jaanimets`ale Aizkraukles Banka pangast OOO Tetra Invest nimele avatud pangakonto kasutamiseks deebetkaart CIRRUS nr 6763774004095885 ning internetipanga dokumendid. Nimetatud volituse alusel saadud OOO Tetra Invest deebetkaardi ning internetipanga dokumendid andis Tõnu Jaanimets Tallinnas, Mustamäe tee 4 asuvas AS Werol Tehased Tallinna kontoris üle Erki Aavik`ule. 02.06.2004.a. andis Erki Aavik AS Werol Tehased pearaamatupidajale xxxxxxxxxxxxx korralduse kanda Tõnu Jaanimets`a poolt avatud ja enda käsutuses olevale OOO Tetra Invest pangakontole Aizkraukles Banka pangas 26.05.2004.a. AS Werol Tehased ja OOO Tetra Invest vahel sõlmitud lepingu nr ECT-4/16 alusel üle ettemaksusumma 75 000 EUR-i 3000 tonni rapsiseemne eest. Korraldust andes oli Erki Aavik teadlik, et nimetatud leping AS Werol Tehased ja OOO Tetra Invest vahel on võltsitud. Erki Aavik`u poolt antud korralduse alusel teostas AS Werol Tehased pearaamatupidaja Kaja Pärn 03.06.2004.a. ettemaksu tasumise summas 75 000 EUR-i Erki Aavik`u käsutuses olevale ülalnimetatud OOO Tetra Invest pangakontole. Kirjeldatud tegevusega omastas Erki Aavik AS Werol Tehased vara summas 75 000 EUR-i (ehk 1 173 495 krooni), s.o suures ulatuses.

Sellega pani Erki Aavik toime KarS § 201 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise ametiisiku poolt suures ulatuses.

Peale selle süüdistatakse Erki Aavik`ut selles, et tema, olles eelnevalt toime pannud KarS § 289 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. korraldanud AS Werol Tehased arvelt OÜ Advokaadibüroo Ehasoo & Benevolenskaja deposiitarvele nr 221022509698 Hansapangas ülekande tegemise summas 2 000 000 krooni ja hiljem eeltoodud rahasumma ülekandmise enda tuttavaga, xxxxxxxxxxxxx seotud varifirmale OÜ Tivolett, millise tegevusega tekitas endale faktilise valduse AS Werol Tehased poolt ülekantud rahale summas 2 000 000 krooni, eesmärgiga varjata kuritegelikul teel saadud vara ebaseaduslikku päritolu ning ennast kui vara

21 tegelikku omanikku, korraldas Erki Aavik 25.06.2003 OÜ Tivolett arveldusarvelt Hansapangas nr 221002110201 makse summas 1 050 000 (s.o. suures ulstuses) krooni enda osalusega firma OÜ Neospark arveldusarvele Hansapangas nr 1120255459, märkides makse selgituseks “laenuleping”. OÜ-le Neospark ülekantud rahasummat kasutas Erki Aavik 27.06.2003 endaga seotud firmale OÜ-le Neospark AS Saare Finants poolt esitatud arve nr 785 tasumiseks ning xxxxxxxxxxxxxxxxe 31.01.2001 tulenevast laenulepingust laenu summas 600 000 krooni tagasimaksmiseks.

tema olles eelnevalt toime pannud KarS § 201 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. olles omandanud 02.06.2004 AS Werol Tehased poolt Vene Föderatsiooni firma OOO Tetra Invest pangakontole Aizkraukles banka pangas üle kantud 75 000 EUR-i, eesmärgiga varjata kuritegelikul teel saadud vara ebaseaduslikku päritolu ning ennast kui vara tegelikku omanikku kandis Erki Aavik 09.06.2004 62 000 EUR-i (s.o. suures ulatuses) eelneva kokkuleppe alusel oma tuttava xxxxxxxxxxxxx pangakontole nr 1102564540 Hansapangas ning märkis makse selgituseks „REAL ESTATE SALES-PURH. AGREEMENT; NO. EST- 4/AGR-6”. xxxxxxxxxxxxo võttis Erki Aavik`u poolt tema pangakontole ülekantud raha summas 62 000 EUR-i (969 469,20 krooni) 10.06.2004 summas 500 000 krooni ja 11.06.2004 summas 463 000 krooni välja ja edastas Erki Aavik`ule. 07.01.2006 kandis xxxxxxxxxxxx Erki Aavik`u korraldusel viimase poolt temale üleantud sularaha, summas 990 000 krooni oma isiklikule pangakontole nr 1102564540 Hansapangas ning Erki Aavik`u korraldusel konverteeris Kristi Saarso nimetatud rahasumma eurodeks (summas 62 000 EUR-i) ja teostas 13.01.2006 Erki Aavik`u korraldusel pangaülekande viimase poolt osutatud OÜ Sikuti Advokaadibüroo pangakontole nr 221010354295 Hansapangas.

Sellega pani Erki Aavik toime KarS § 394 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. rahapesu vähemalt teist korda ja suures ulatuses, s.o. omandas, valdas, kasutas ja andis üle kuriteo tulemusena saadud vara ning sooritas sellega tehinguid ja toiminguid, mille eesmärk ja tagajärg oli selle vara tegeliku omaniku ning ebaseadusliku päritolu varjamine.

Tõnu Jaanimetsa süüdistatakse selles, et tema, töötades alates 29.09.2003-02.08.2004 AS-is Werol Tehased ostu-müügi agendina aitas kaasa AS Werol Tehased juhatuse liikme Erki Aavik`u poolt toimepandavale omastamisele sellega, et avas 26.05.2004 Tallinnas Erki Aavik`u palvel Läti Vabariigis asuvas pangas Aizkraukles Banka lepingulise esindaja OÜ Express Enterprises vahendusel omamata OOO Tetra Invest tegevdirektor xxxxxxxxxxxxxxxxi vastavat volitust Vene Föderatsiooni firma OOO Tetra Invest nimele pangakonto nr 146900308260301. 04.06.2004, s.o. pärast nimetatud pangakonto avamist sai Tõnu Jaanimets Läti Vabariigis asuva panga Aizkraukles Banka panga lepinguliselt esindajalt OÜ-lt Express Enterprises volituse, mille alusel väljastati hiljem Tõnu Jaanimets`ale Aizkraukles Banka pangast firma OOO Tetra Invest nimele avatud pangakonto kasutamiseks deebetkaart CIRRUS nr 6763774004095885 ning internetipanga dokumendid. Nimetatud volituse alusel saadud firma OOO Tetra Invest deebetkaardi ning internetipanga dokumendid andis Tõnu Jaanimets Tallinnas, Mustamäe tee 4 asuvas AS Werol Tehased Tallinna kontoris üle Erki Aavik`ule. Nimetatud tegevuse tulemusena oli AS Werol Tehased juhatuse liikmel Erki Aavik`ul võimalik kanda võltsitud 20.05.2004 kuupäevaga AS Werol Tehased ja firma OOO Tetra Invest vahelise rapsiseemne ostu-müügi lepingu nr ECT-4/16 alusel AS Werol Tehased arveldusarvelt 03.06.2004 75 000 EUR-i, s.o. 1 173 495 krooni OOO Tetra Invest nimele avatud ja faktiliselt Erki Aavik`u kontrolli all olevale pangakontole nr 146900308260301 Läti Vabariigis asuvas pangas Aizkraukles Banka. Seega aitas Tõnu Jaanimets kaasa 1 173 495 krooni, s.o. suures ulatuses omastamisele Erki Aavik’u poolt.

22

Sellega pani Tõnu Jaanimets toime KarS § 22 lg 3- § 201 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. aitas kaasa ametiisiku poolttemale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramisele suures ulatuses.

Peale selle süüdistatakse Tõnu Jaanimets’a selles, et saades 13.10.2004.a. AS Werol Tehased raamatupidamisest saldokinnituse, mille AS Werol Tehased pidi kohale toimetama Vene Föderatsiooni firmale OOO Agroleks, võltsis Tõnu Jaanimets, seni kindlakstegemata kohas, saldoteatisel firma OOO Agroleks tegevdirektori xxxxxxxxxxxx allkirja. Saldoteatisega soovis AS Werol Tehased Vene Föderatsiooni firmalt OOO Agroleks kinnitust selle kohta, et Vene Föderatsiooni firmale OOO Agroleks on 29.06.2004.a. AS Werol Tehased poolt teostatud ettemakse summas 110 000 EUR-i, s.o. 1 722 160 krooni laekunud. Tõnu Jaanimets võltsis saldokinnitust selleks, et täita AS Werol Tehased lasuvat Raamatupidamise seaduse §-st 14 tulenevat majandusaasta aruande koostamise kohustust ja majandusaastaaruandele audiitori järeldusotsuse lisamist. Saldokinnitus on audiitorile vajalik andmaks hinnagut, kas raamatupidamisandmed aastaaruandes on kajastatud õigesti ja õiglaselt. Seega oli saldokinnituse võltsimisega võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustusest.

Sellega pani Tõnu Jaanimets toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. dokumendi, mille alusel on õigus omanada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimise.

Peale selle süüdistatakse Tõnu Jaanimets`a selles, et tema 2004.a. sügisel esitas AS Werol Tehased raamatupidamisele Jõgevamaal Painkülas eelnevalt võltsitud Vene Föderatsiooni firma OOO Tetra Invest saldokinnituse 03.06.2004 AS Werol Tehased poolt teostatud makse, summas 75 000 EUR-i, s.o. 1 173 495 krooni laekumise kinnitamiseks selleks, et täita AS Werol Tehased lasuvat Raamatupidamise seaduse §-st 14 tulenevat majandusaasta aruande koostamise kohustust ja majandusaastaaruandele audiitori järeldusotsuse lisamist. Saldokinnitus on audiitorile vajalik andmaks hinnagut, kas raamatupidamisandmed aastaaruandes on kajastatud õigesti ja õiglaselt. Seega oli saldokinnituse võltsimisega võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustusest.

2004.a. sügisel esitas AS Werol Tehased raamatupidamisele Jõgevamaal Painkülas eelnevalt tema poolt võltsitud Vene Föderatsiooni firma OOO Agroleks saldokinnituse 29.06.2004 AS Werol Tehased poolt teostatud makse, summas 110 000 EUR-i, s.o. 1 722 160 krooni laekumise kinnitamiseks selleks, et täita AS Werol Tehased lasuvat Raamatupidamise seaduse §-st 14 tulenevat majandusaasta aruande koostamise kohustust ja majandusaastaaruandele audiitori järeldusotsuse lisamist. Saldokinnitus on audiitorile vajalik andmaks hinnagut, kas raamatupidamisandmed aastaaruandes on kajastatud õigesti ja õiglaselt. Seega oli saldokinnituse võltsimisega võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustusest. Sellega pani Tõnu Jaanimets toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võltsitud dokumendi kasutamine eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustusest. Kohus kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus alates 21.aprillist 2008 kuulas ära kannatanute esindajad, tunnistajad, süüdistatavad, uuris kirjalikke tõendeid. Tõendite kohtuliku uurimise tulemusena tegi kohus kindlaks süüdistatavatele esitatud süüdistustega seonduvad asjaolud, mis on käsitletud järgnevalt esitatud süüdistuste kaupa.

23 I Erki Aavikule ja Helmo Hainsoole KarS § 289 (alates 15.02.2007 KarS § 2172 lg.1) järgi esitatud süüdistus.

1. Erki Aavik ja Helmo Hainsoo olid ametiisikud.

Erki Aaviku ja Helmo Hainsoo süüdistus KarS § 289, alates 15.03.2007 KarS § 2172 lg.1 järgi. Süüdistus on esitatud KarS § 289 järgi selles, et süüdistatav pani toime ametiisiku poolt oma ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamise, millega tekitati suur varaline kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele ja huvidele.

Erki Aavikule ja Helmo Hainsoole inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal kehtis KarS § 289, mistõttu süüdistus, millega tahetakse neile ette heita ametiisiku poolt oma ametiseisundi ebaseaduslikku ärakasutamist, on esitatud põhjendatult ja õigesti KarS § 289 järgi, s.o. teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse alusel. KarS § 2 lg.1 sätestab: kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt ei olnud süütegu. KarS § 2 lg.1 nõude täitmiseks tuleb kontrollida, kas süüdistatavatele inkrimineeritav tegu oli süütegu selle toimepanemise ajal kehtinud seaduse ehk KarS § 289 kohaselt. Selleks tuleb kontrollida süüteokoosseisu elementide 1) ametiisik (ametiseisund) 2) ebaseaduslik ärakasutamine 3)olulise kahju tekkimine (või eesmärk tekitada) 4)teise isiku seadusega kaitstud huvid (või avalikud huvid) olemasolu süüdistatava käitumises. Kui on kontrollitud kõigi KarS § 289 elementide täidetus selle konkreetse etteheidetava süüteo puhul, tuleb kontrollida, kas selline süütegu on süüteona karistatav ka mõne käesoleval ajal kehtiva paragrahvi järgi KarS –is. KarS § 289 kaotas kehtivuse 15.03.2007.

KarS § 2172 lg.1 sätestab: Seadusest või tehingust tuleneva teise isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuse võtmise õiguse ebaseadusliku ärakasutamise eest või teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumise eest, kui sellega on tekitatud suur varaline kahju ja kui puudub käesoleva seaduse §-s 201 sätestatud süüteokoosseis,- karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Sellisest sõnastusest nähtub, et seadusandja on kriminaliseerinud seadusest või tehingust tuleneva teise isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuse võtmise õiguse ebaseadusliku ärakasutamise või teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumise tingimusel, et sellega on tekitatud suur varaline kahju ja puudub KarS § 201 koosseis. Seadusandja ei ole sellise süüteokoosseisu inkrimineerimise tingimuseks seadnud erilise isikutunnuse olemasolu toimepanijal. Kontrollimaks, kas tegu, mis kuni 15.03.2007 oli kvalifitseeritav KarS § 289 järgi, on käesoleval ajal kvalifitseeritav näiteks KarS § 2172 lg.1 järgi, tuleb kohtul hinnata, kas süüdistatava käitumises esinevad kõik KarS § 289 elemendid ja kas esinevad ka KarS § 2172 lg.1 elemendid ehk leida nende süüteokoosseisude ühisosa. Kui selliselt kontrollitud käitumine on karistusväärne nii KarS § 289 järgi ehk süüteo toimepanemise ajal kui ka KarS § 2172 lg.1 järgi ehk kohtuotsuse tegemise ajal (ja ka nende vahele jääval ajal), on võimalik isiku süüdi tunnistamine teo toime panemise ajal kehtiva seaduseätte alusel. Kontrollimist vajavad süüteokoosseisu elemendid KarS § 2172 lg.1 järgi on: 1) seadusest või tehingust tulenev teise isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuste võtmise õigus

24 2) ja selle õiguse ebaseaduslik ärakasutamine (mida nimetatakse KarS § 2172 lg.1 esimeseks alternatiiviks) või 3)teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumine (mida nimetatakse KarS § 2172 lg.1 teiseks alternatiiviks) 4)suure varalise kahju tekitamine esimeses või teises alternatiivis näidatud tegevusega. Esmalt tuleb kontrollida, kas E.Aaviku ja H.Hainsoo puhul on tegemist ametiisikuga ehk erilise isikutunnusega subjektiga. Ametiisik on määratletav KarS § 288 järgi: Erki Aavikule ja Helmo Hainsoole on esitatud süüdistus tegevuse eest juhatuse liikmena. Puutuvalt süüteo koosseisulisse tunnusesse„ametiisik“, märgib kohus järgmist: Asjas ei ole vaidlust selles ja tõendatud on, et E.Aavik oli AS Werol Tehased juhatuse liige, s.o. isik, kellele olid pandud haldamise, järelevalve ja juhtimise funktsioonid ning materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad ülesanded. E.Aaviku juhtimisfunktsioonid tulenesid nii seadusest kui ka lepingust. 01.09.2003 E. Aavik`uga sõlmitud juhatuse liikme lepingu (tl.14-19 kd.50) punkt 2.1. sätestab: Werol Tehased AS nõukogu otsusega 9.juunist 2003 valiti Erki Aavik Werol Tehased AS juhatuse liikmeks ülesandega äriühingu, sealhulgas juhatuse üldjuhtimine; punkt 3.1. sätestab: juhatuse liige juhib aktsiaseltsi ja arendab aktsiaseltsi äritegevust heade tavade kohaselt ja äris vajaliku hoolsusega, juhindudes kehtivatest õigusaktidest, aktsiaseltsi põhikirjast, üldkoosoleku ja nõukogu otsustest; punkt 3.2. sätestab: juhatuse liige esindab aktsiaseltsi kõigis riigija kohaliku omavalitsuse asutustes, suhetes teiste füüsiliste ja juriidiliste isikutega ning organisatsioonidega nii Eesti Vabariigis kui ka väljaspool seda; punkt 3.3. sätestab: juhatuse liige on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ja olema AS-ile lojaalne; punkt 3.4. sätestab: juhatuse liikme põhiülesanne on Werol Tehased AS-i majandusliku olukorra parandamine ja peaeesmärk kasumisse jõudmine (äritegevuse ja/või toetuste kaudu) või käesoleva lepingu kehtivuse perioodil kasumi teenimiseks ja majanduslikult edukaks tegevuseks eelduste loomine kooskõlas AS strateegia ja huvidega; punkt 3.7. sätestab: võttes arvesse asjaolu, et AS on tegevuse algusest peale olnud püsivalt kahjumis, korraldab juhatuse liige AS-i arendustegevust eesmärgiga kujundada AS kasumlikult tegutsevaks äriühinguks; punkt 3.8. sätestab: võttes arvesse ASi pikaajalist kahjumit korraldab ja vajadusel muudab juhatuse liige ASi strateegiliste ja äriplaanide ning aastaaruannete koostamist, aktsiaseltsi finantsjuhtimist ja raamatupidamist. punkt 3.9. sätestab: juhatuse liige korraldab aktsiaseltsi toodete turundust ja müüki ning avalike suhetega seotud tegevust, võttes arvesse AS püsiva kahjumi tõttu kujunenud turupositsiooni; punkt 3.10. sätestab: juhatuse liige korraldab personalitööd. Punkt 4.1.2. andis juhatuse liikmele õiguse taotleda nõukogu koosoleku kokkukutsumist ükskõik millise AS-i tööga seotud küsimuse lahendamiseks, kui ta peab vajalikuks nimetatud küsimuse arutamist nõukogus. Asjas ei ole vaidlust ka selles ja tõendatud on, et H.Hainsoo oli AS WErol Tehased juhatuse liige. 17.02.2003 on sõlmitud juhatuse liikme leping (tl.5-10 kd.50), mille p.2.1. sätestab, et juhatuse liige koos teiste nõukogu poolt valitud juhatuse liikmetega moodustab äriühingu juhatuse kui aktsiaseltsi juhtimisorgani, mis esindab ja juhib äriühingut Äriseadustikus ja teistes seadustes ning õigusaktides sätestatu kohaselt. Lepingu p.2.2. järgi on eelkõige juhatuse liikme ülesanneteks äriühingu igapäevase majandustegevuse juhtimine ja korraldamine, s.h. (p.2.2.1.) oma volituste piires äriühingu nimel läbirääkimiste pidamine ning tehingute tegemine seaduse, äriühingu põhikirja, üldkoosoleku ja nõukogu otsustega seatud nõudeid ja piiranguid arvestades. P.2.2.3. järgi on juhatuse liikme ülesanneteks ülesannete täitmine, mis on vajalikud äriühingu eesmärkide saavutamiseks…; p.2.2.4. järgi äriühingu majandustegevuse jätkuvuse tagamine; p.2.3. järgi oma tegevuses juhindub

25 juhatuse liige õigusaktidest, äriühingu põhikirjast, üldkoosoleku ja nõukogu otsustest, nõukogu seaduslikest korraldustest, headest äritavadest ja äriühingu huvidest. E.Aavikule ja H.Hainsoole kui ametiisikule omased juhtimisfunktsioonid tulenesid ka seadusest - Äriseadustikust, mille § 306 lg 1 kohaselt on juhatus aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi ning lg 4 järgi juhatus korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist. (redaktsioon ühetaoline nii aastal 2003-2004 kui ka käesoleval ajal). ÄS § 306 lg.2 järgi juhatus peab juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. ÄS § 306 lg.3 paneb juhatusele kohustuse teatada nõukogule koheselt aktsiaseltsi majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest aktsiaseltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. ÄS § 315 reguleerib juhatuse liikme vastutust: lg.1 – juhatuse liikmed vastutavad seaduse ja põhikirja nõuete rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega aktsiaseltsile või aktsionäridele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt; lg.2: juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt kahju tekitanud aktsiaseltsi võlausaldajale, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt aktsiaseltsiga. See on aastatel 31.12.2002-01.01.2006 kehtinud redaktsioon. Alates 01.01.2006 kehtib ÄS § 315 lg.1 ja lg.2 järgmises redaktsioonis: (1)Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. (2) Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.

AS Werol Tehased põhikirja (tl.141-143 kd.3) punkt 4.1. sätestab: aktsiaseltsi juhib ja esindab 1-6 liikmeline juhatus; punkt 4.2.: nõukogu võib määrata juhatuse liikme vastutusvaldkonna ja sellisel juhul on juhatuse liikme õigus aktsiaseltsi esindada piiratud tema vastutusvaldkonnaga, kui nõukogu ei otsusta vastutusvaldkonna määramisel teisiti; punkt 4.3. sätestab: aktsiaseltsi võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige.

Selliseid juhatuse liikme lepingust, AS Werol Tehased põhikirjast ja Äriseadustikust tulenevaid funktsioone ja kohustusi kandes ja nimetatuna juhatuse otsusega 12.02.2004 (tl.324 kd.5) vastutama ettevõtte üldja strateegilise juhtimise eest, oli Erki Aavik ametiisik KarS § 288 mõistes ja tal oli ametiseisund eraõiguslikus juriidilises isikus. Helmo Hainsoo, olles valitud juhatuse liikmeks, oli samuti ametiisik KarS § 288 mõistes ja tal oli ametiseisund eraõiguslikus juriidilises isikus.

Korruptsioonivastase seaduse § 3 lg.2 sätestab käesoleval ajal ja ka 2004-2005: Ametiseisund on ametikohast tulenev ametiisiku õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigivõi munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kasutusse andmise otsuste tegemisel ning kohustus täita oma ametialaseid kohustusi ausalt ja õiguspäraselt. § 4 lg.2 järgi on ametiisik ka (p.22) riigi osalusega äriühingu juhatuse ja nõukogu liige;

KarS § 288 sätestas alates 01.09.2002: Ametiisik karistusseadustiku eriosa tähenduses on isik, kellel on ametiseisund riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis või avalik-õiguslikus või eraõiguslikus juriidilises isikus, kui temale on pandud haldamis-, järelevalvevõi juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded. 01.07.2004 lisandus §-le 288 lg.2, jättes varasema redaktsiooni muutmata kujul lõikeks1.

26 Alates 15.03.2007 kehtib KarS § 288 järgmises redaktsioonis: § 288. Ametiisiku mõiste (1) Ametiisik karistusseadustiku eriosa tähenduses on isik, kellel on ametiseisund riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis või avalik-õiguslikus juriidilises isikus, kui temale on pandud haldamis-, järelevalvevõi juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded. (2) Ametiisik käesoleva seadustiku §-des 293–298 nimetatud kuritegudes on ka isik, kes juhib eraõiguslikku juriidilist isikut või tegutseb selle nimel või tegutseb teise füüsilise isiku nimel, kui tal on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pädevus ja ülesanded ning tegu on toime pandud vastava juriidilise või füüsilise isiku majandustegevuse käigus. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ametiisiku mõiste laieneb ka välisriigis või rahvusvahelises organisatsioonis töötavale ametiisikule. Ja alates 28.07.2008 järgmises redaktsioonis: § 288. Ametiisiku mõiste (1) Ametiisik karistusseadustiku eriosa tähenduses on isik, kellel on ametiseisund riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis või avalik-õiguslikus juriidilises isikus, kui temale on pandud haldamis-, järelevalvevõi juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded. (2) Ametiisik käesoleva seadustiku §-des 293–298 nimetatud kuritegudes on ka isik, kes juhib eraõiguslikku juriidilist isikut või tegutseb selle nimel või tegutseb teise füüsilise isiku nimel, kui tal on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pädevus ja ülesanded ning tegu on toime pandud vastava juriidilise või füüsilise isiku majandustegevuse käigus. (3) Ametiisik käesoleva seadustiku §-des 293–2981 nimetatud kuritegudes on ka välisriigi ametiisik. Välisriigi ametiisik on nimetatud või valitud isik, kes täidab välisriigis või selle mis tahes tasandi haldusüksuses seadusandliku, täidesaatva või kohtuvõimu ülesandeid või kes täidab avalikku ülesannet välisriigi, selle haldusüksuse, avaliku asutuse või avaliku ettevõtja heaks, samuti avalik-õigusliku rahvusvahelise organisatsiooni teenistuja või esindaja, sealhulgas rahvusvahelise esinduskogu või kohtu liige. (4) Ametiseisundi kasutamiseks välisriigi ametiisiku poolt loetakse teo toimepanemist või selle toime panemata jätmist ametiseisundit kasutades sõltumata sellest, kas tegu kuulub ametiisiku pädevusse. KarS § 288 redaktsioonide muutustest nähtub, et alates 15.03.2007 on eraõiguslikus juriidilises isikus juhtimisfunktsioone omav isik käsitletav ametiisikuna vaid KarS § 293-298 nimetatud kuritegudes. See tähendab, et E.Aavik ja H.Hainsoo, kes oli juhatuse liige eraõiguslikus juriidilises isikus AS Werol Tehased (TsÜs § 24, § 25 lg.1, § 26 lg.2, § 28 lg.1, § 31 lg.1, lg.2, lg.3, Riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seadus § 1 lg.1, lg.2 ja Riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seadus § 1 lg.1, lg.2), ei ole pärast 15.märtsi 2007 käsitletav ametiisikuna ja temale ei saa inkrimineerida tegevust ametiisikuna nendes süütegudes, milles on nõustav ametiisiku mõistele vastamine käesoleval ajal kehtiva KarS § 288 järgi. Kõike seda arvestades olid Erki Aavik ja Helmo Hainsoo aastatel neile inkrimineeritavate süütegude toimepanemise ajal ametiisikud KarS § 288 ja Korruptsioonivastase seaduse mõistes. 2.Tööjaotus juhatuse liikmete vahel ja kohustuste võtmise õigus. AS Werol Tehased juhtimisorganjuhatus – juhtis äriühingu tööd kaheliikmelisena. Kohus leiab, et juhatuse liikmed olid omavahel teinud valiku, et Erki Aavik on juhatuse esimees. ÄS § 311 järgi: kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Põhikirjaga võib juhatuse esimehe määramise õiguse anda nõukogule.

27 Ehkki äriühingul oli kahest liikmest koosnev juhatus, olid nad kasutanud võimalust jagada juhtimisülesanded. Äriseadustik ega muud õigusaktid ei keela ka kaheliikmelises juhtimisorganis valida juhatuse esimeest. Samasugune praktika oli ka AS-s WErol Tehased, kus H.Hainsoo valimisel nõukogu poolt juhatuse liikmeks 06.veebruaril 2003 senise juhatuse liikme xxxxxxxxxxxx kõrvale, otsustas nõukogu määrata xxxxxxxxxxxx juhatuse esimeheks (nõukogu otsus 06.02.2003 tl.1 kd.50 ). Asja materjalide hulgas ei ole juhatuse otsust Erki Aaviku valimise kohta juhatuse esimeheks. Samas annavad süüdistatavad ütlusi, et nad arutasid asju omavahel, kooskõlastasid, mõnikord vormistasid ka kirjalikult. Ei, nad kahekesi ei hääletanud ja heitsid omavahel selle üle nalja (E.Aaviku ütlused). Seetõttu leiab kohus, et juhatuse kirjaliku otsuse puudumine juhatuse esimehe valimise kohta ei tähenda, et juhatuse liikmed ei ole omavahel teinud otsustust selle kohta, kes on juhatuse esimees. Et AS WErol Tehased nõukogu pani E.Aavikule juhtpositsiooni juhatuses ja äriühingu töö juhtimisel, nähtub nõukogu otsusest, millega E.Aavik valiti juhatuse liikmeks (nõukogu protokoll 09.06.2003 tl.11 kd.50) ja tema vastutusvaldkonnaks määrati äriühingu, sealhulgas juhatuse üldjuhtimine. E.Aaviku positsioon juhatuse esimehena ja temale pandud ootused kajastuvad ka nõukogu poolt määratud töötasus, seda võrdluses juhatuse liikme tasuga. Lisaks juhatuse liikme tasule leppis äriühing kokku ka lisatasu maksmises E.Aavikule temalt oodatava arendusülesande täitmise eest (tl.19 kd.50). E.Aavik valiti juhatuse liikmeks 09.06.2003 ja juba 05.08.2003 juhatuse otsuse all on fikseeritud tema positsioon: juhatuse liige (tl.22 kd.50). Sellest alates on juhatuse otsustel all positsioonijaotus: juhatuse esimees Erki Aavik ja juhatuse liige Helmo Hainsoo. Juhatuse otsusega 12.02.2004 (tl.324 kd.5) jaotas juhatus omavahel ka vastutusvaldkonnad, millest nähtub, et kõik äriühingu üldja strateegilise juhtimisega ja arendustegevusega seonduv kuulub E.Aaviku vastutusalasse. Juhatus otsusega 12.02.2004 (tl.324 kd.5) otsustas jagada juhatuse vastutusvaldkonnad nii, et Helmo Hainsoo vastutusvaldkonnaks jäid kvaliteedijuhtimine, raamatupidamine, tehase administratiivse töö korraldamine, turvalisuse tagamine, haldusasjad, transpordija logistika korraldamine, laomajandus, töökaitseja ohutus, keskkonnakaitseküsimused, toiduhügieen, kindlustusküsimused, tootmise, labori ja tehnikaosakonna töö korraldamine. Erki Aaviku vastutusvaldkondadeks olid üldja strateegiline juhtimine, finantsjuhtimine, arendustegevus, ettevõtte kommertstegevuse suunamine, tooraine ostmine, toodangu müük, kaubandustegevus, turundus, reklaam, avalikud suhted, HRM, lobby. Nõukogu Erki Aaviku valimisel juhatuse liikmeks (otsus 09.06.2003 tl.11-13 kd.50) määras Erki Aaviku vastutusvaldkonnaks juhatuse liikmena äriühingu, sealhulgas juhatuse, üldjuhtimine. Järgmine juhatuse otsus, mis on juhatuse poolt tehtud pärast E.Aaviku nimetamist juhatuse liikmeks, on dateeritud 05.08.2003 ja see on alla kirjutatud juhatuse esimees Erki Aavik ja juhatuse liige Helmo Hainsoo poolt. Põhikiri (kinnitatud 06.01.2004) p.4.2 järgi: nõukogu võib määrata juhatuse liikme vastutusvaldkonna ja sellisel juhul on juhatuse liikme õigus aktsiaseltsi esindada piiratud tema vastutusvaldkonnaga, kui nõukogu ei otsusta vastutusvaldkonna määramisel teisiti.

Tunnistajad, kes töötasid või töötavad praegu AS-s Werol Tehased, teevad oma ütlustes vahet Erki Aaviku ja Helmo Hainsoo juhtimisülesannetel: Tunnistaja xxxxxxxxx annab ütlusi: kui Aavik tuli juhatuse esimeheks, pakkusime välja muuta majandusaastat; juhatuse esimees oli Aavik; sain juhatuse esimehelt korralduse raha Tetra Investile üle kanda, oli juhatuse esimehe faks. Kui Aavik tuli juhatuse esimeheks, tõi ta palju uut mõtteainet kaasa. Nõupidamistel räägiti lahti, millised riskid me võtame ja milliseid võime võtta. Juhatus koos meeskonnaga kavatses palgata maakleri, kes aitaks tehasel varumist korraldada. Tunnistaja teab läbi Hainsoo, et Hainsoo pidas eelarvevälise varumisega seoses nõu nõukogu esimehe xxxxxxxxxxxx. Hainsoo kaalus tagasiastumist perioodil 2004

28 septembris - novembris, kui tekkisid raskused seoses ülevarutud rapsitehingutega. Lahendusi oli raske leida, mitmel korral teadustas meile, et paneb ameti maha, kuid meie palvel siiski jätkas. Kui xxxxxxxxxxxx oli tehtud raport olukorrast seemneportfellis, võttis xxxxxxxxg tunnistajaga ühendust, et olukorda ja andmeid täpsustada. Tunnistaja xxxxxxxxxxx annab ütlusi, et tehase meeskonnal oli veendumus, et Mildola ostumüügini jõutakse, … rääkisime ka, õigemini juhatus Aaviku isikus, et on räägitud ministeeriumile. Tunnistaja xxxxxxxxxxx annab ütlusi, et Weroli Tallinna kontoris töötasid müügiosakond, mina, sekretär, juhatuse esimees. Aavik oli juhatuse esimees. Küsimusele „kas juhatus pidas ka koosolekuid“ vastab personalijuht-juristina töötanud tunnistaja: nad kohtusi, tõenäoliselt küll. Werol kasutas rahvusvaheliselt tunnustatud juhtimisja dokumendihaldusstandardit ISO 9000, seda auditeeriti. Tunnistajale teadaolevalt juhatuse koosolekuid ei protokollitud, tema käes ei ole neid olnud, olid otsused. Juhatuse otsused tulid nii, et juhatus ütles, et võttis vastu otsuse, tunnistaja vormistas arvutis. Tunnistaja ei tea, kas juhatuse koosolekuid üldse oli, hääletamiste üle tema teada arvestust ei peetud. Tunnistaja xxxxxki ja süüdistatava E.Aaviku ütlustest nähtub, et juhatuse koosolekuid ei protokollitud. xxxxxxx e-kiri koos manustega (tl.155 kd.55 kd.) loob pildi sellest, kuidas toimus juhatuse otsuste tegemine: xxxxxxxxxxxxvormistas need Tallinnas ja saatis H.Hainsoole Painkülla allakirjutamiseks.Vaidluse all ei ole ja on tõendatud, et Erki Aavikule kui AS Werol Tehased juhatuse esimehele ja Helmo Hainsoole kui juhatuse liikmele oli usaldatud AS-le Werol Tehased kuuluv vara: neist kummalgi kui juhatuse liikmel oli juhatuse liikme lepingust ja seadusest tulenev õigus ja kohustus korraldada AS Werol Tehased raha liikumist, pidada AS WErol Tehased nimel läbirääkimisi majandustegevuse vallas, teha tehinguid äriühingu nimel, võtta äriühingule varalisi kohustusi ja otsustada rahaliste vahendite kasutamine. Sellega oli E.Aavikul ja H.Hainsool teise isikueraõigusliku juriidilise isiku (TsÜS § 25 lg.1) AS WErol Tehasedvara käsutamise õigus ja AS-le Werol Tehased kohustuste võtmise õigus.

2. AS Werol Tehased eelarve suurus 2004/2005 majandusaastal 2.1. Ettevõtte tootmisvõimsus.

Tunnistaja xxxxxxxxxxx kes töötas AS-s Werol Tehased ostuosakonna juhatajana aastal 2001- juuni 2004 andis kohtuistungil ütlusi, et eelarve nägi ette 71 276 tonni rapsiseemne varumise majandusaastaks. Eelarve koostamisel lähtuti tehase pressimisvõimsusest, et tehas töötaks täiskoormusega ja see oli maksimaalne kogus seemet, mis oli vaja tootmiseks. Pressimisvõimsus kuus oli umbes 6000 tonni. Sama nähtub majandusaasta eelarve materjalidest: ööpäevas töödeldakse keskmiselt 205 tonni rapsiseemet (tl.116 kd.4), tootmismahtude kohta on püstitatud eesmärk ostuja müügiosakonnale rapsiseemet 5974 tonni kuus, 71276 tonni aastas, õlikooki 45 456 tonni aastas, toorõli 24 993 tonni aastas ja rafineeritud õli 23 839 tonni aastas, varuda rapsiseemet lepingute alusel kokku 72500 tonni, müüa lahtist rafineeritud õli 20 542 tonni, pakendatud rafineeritud õli 3 333 tonni, õlikooki 45 346 tonni, vähemal määral müüa ka söödaõli, suurendada käivet kauplemisvaldkonnas, s.h. kauplemist lahtise rafineeritud õliga 2400 tonni, pakendatud rafineeritud õliga 1933 tonni ja õlikoogiga 17150 tonni (tl.115-126 kd.4). Tunnistaja xxxxxxxxxxxxx oli AS Werol Tehased nõukogu esimees. Tunnistaja andis ütlusi (tl.214-221 kd.I), et Weroli aastane pressimisvõimsus oli 72000 tonni, selle järgi määrati eelarves varutava seemne kogus. Oli võimalik ka, et varumisel oli kõikumine, kilo pealt ei ole võimalik varuda, see kõikumine võis olla kuu tootmismahu ulatuses – 6000 tonni seemet. See oli juba piisavalt suur kõikumine, rohkem ei oleks tohtinud eksida (tl.217).

29 Süüdistatav Helmo Hainsoo andis ütlusi (tl.120-121 kd.IV), et (kuni arenguplaanide arvutamiseni, tulevikuplaanide ja laienemiste sisulise arutamiseni) oli selge, mis oli tehase pressimismaht ja aastane seemnevajadussee oli 72500 tonni aastas ja 200 tonni ööpäevas ja varumise 72500 tonni nägi ette ka eelarve. Kauplemistegevusena oli kirjas kauplemine õliga, toorõliga ja rapsikoogiga. Suuline presentatsioon nõukogule oli juhatuse esimehe poolt ka seemnele. Nõukogu seemnega kauplemiseks nõusolekut ei andnud, andis õlile ja koogile. Seemnega kauplemiseks oleks pidanud olema eraldi organisatsioon, tütarfirma. Tunnistajaxxxxxxxxxxxx (tl.173-174 kd.I) ütlustest nähtub, et arvutuse aluseks oli keskmine päeva seemnekulu norm ja tehase tegelik tootmisvõimsus, selle järgi aastane seemnevajadus umbes 77000 tonni. Tunnistajal kui tehase direktoril oli kohustus korraldada selle koguse rapsiseemne töötlemine. Süüdistatav Erki Aavik annab ütlusi (tl.147 kdIV), et 72000 tonni oli Weroli reaalne rapsiseemne pressimisvõimsus, mitte tootmisvõimsusrapsi töötlemisja tootmisvõimsus oli tunduvalt suurem, rafineerimisvõimsus kaks korda suurem pressimisvõimsusest.

Kõik need tõendid tõendavad, et AS Werol Tehased enda pressimisvõimsus oli 72500 tonni rapsiseemet aastas. See tähendab, et seemnekogus, mis on varutud üle 72500 tonni, peab leidma muu rakenduse ja seda ei ole võimalik tehases ära töödelda (pressida).

Kohus leiab, et E. Aaviku ütlused selle kohta, et tl.119 kd.4 olevad eelarvenumbrid kajastavad Weroli esialgse, 1999.aastast pärineva äriidee ideaalmudelit, on illustratiivsed ega omanud tähendust 2004.a. eelarve juures, on vastuolus ja ümber lükatud muude uuritud tõenditega. Neist tootmise ja varumise numbritest eelarve raames on rääkinud kõik nõukogu liikmed, ka tunnistajad xxxxxxxxxxxxxxxxxx, kes töötasid igapäevaselt äriühingus. See tähendab, et need numbrid olid need, mida järgiti ja mis omasid tootmise korraldamisel tähtsust. Ka E.Aavik kinnitab ise sealsamas ütluste käigus, et eelarvest tuleb välja, kui palju pidi ühe või teise asjaga tegelema, näiteks 72500 tonni varuma (tl.147 kd.IV).

2.2. Eelarve ettevalmistamine ja kinnitamine.

Tunnistaja xxxxxxxxx, kes oli pearaamatupidaja alates aastast 1999 ja septembrist 2003- august 2004 ka finantsjuht, andis eelarve ettevalmistamise ja koostamise kohta ütlusi (tl.137- 164 kd.I): tehase täisvõimsus on 210 tonni rapsi ööpäevas ja 74000 tonni aastas. Sellisest võimsusest lähtudes koostati varumisplaan ja eelarve. Tunnistaja ülesanneteks olid ka eelarve koostamine, eelarve täitmise jälgimine, selle analüüs ja majandustegevuse kindlustamine käibevahenditega. Majandusaasta eelarve koostamiseks oli kinnitatud eelarvestamise kord. Ettevõttel oli eelarvekomitee, kuhu kuulusid juhatuse liikmed, tunnistaja ja tehase direktor. Eelarve koostati põhimõttel „alt üles“, alates osakondade juhatajate poolt esitatud eelarvetaotlustest. Põhieesmärk oli, et ettevõte peab töötama täisvõimsusel. Eelarvekohustuslased osakondade juhid vastutasid oma osakonna poolt koostatud eelarve ja selle täitmise eest, varutud tooraine hind omas suur osakaalu valmistoodangu hinnas. Ostuosakonnas tegeles eelarve koostamisega osakonna juhataja xxxxxxxxxx, kes esitas eelarve algmaterjalid, tema töökohustuste hulka kuulus nii eelarve koostamine kui ka eelarve täitmise jälgimine. xxx tegi prognoosid, eelarve alused, tema on üks firma vastutajatest. Isik peaks vastutama selle eest, mida kokku kirjutab. xxx ise pidas väga täpset arvestust, millised muutused toimuvad. Infot vahetasime tihedalt, tarnegraafikute jälgimine oli raamatupidamisse sissetulev info, mida võrdlesime meile esitatud arvetega. Kinnitatud eelarve lisas olid täpsustatud piirkonnad, kust toimub varumine. Tehase algusest peale oli kindlaksmääratud varumispiirkond Eesti, mujalt ostmisel lisanduvad täiendavad logistilised kulud. Nõukogu koosolekul arutati, et prioriteet nr.1 on osta Eestist, mis on ka kõige odavam. Olid kindlalt

30 väljakujunenud partnerid. Kui Eestist tuli rapsi puudusiis edasi Läti, Leedu. Kõik pidi toimuma vastavalt varumisgraafikule, kuid eelarves märgitud territooriumid ei tähendanud, et mujalt ei või tehinguid teha. Eesmärk oli, et tehas töötaks. Juhuks, kui oli ikaldus, olid ostujuhil tagavaravariandid Lätist, Leedust, et tootmine seisma ei jääks, tal oli kõigiga läbi räägitud. Tunnistaja arvates ei saa liigitada, et see leping on eelarveline või see eelarveväline. Varumislepingute sõlmimisel planeeriti tarneaeg ja lepiti kokku hinnavalem, vastavalt sellele kujunes ladustamise vajadus. Seemne varumiseks koostas ostuosakond varumisplaani, see kuulus eelarve juurde ja selles arvestati ka kulusid, nt. hoiustamiskulusid. Eelarvet ületava seemne ostuks ei olnud varumisplaani, see tuli ootamatult. Tunnistaja sai sellest tehases teada nii, et raudteejaamast helistati, et kaup on kohal. Ka ostuosakonnas xxxxx ei teadnud sellest. Siis helistati Tallinnasse, kust jurist saatis faksi teel lepingud. Pearaamatupidajana töötanud tunnistaja ei tea, mis eesmärgil rapsiseemet eelarveväliselt varuti. Tehasel polnud võimsust, et seda kõike ümber töötada ja Hansaliisingus oli käibekapitali saamiseks läbi räägitud eelarves ja plaanides ettenähtud kogusest 72000 tonni lähtudes.. Eelarve sisaldas rapsikoogi ja õliga kauplemistegevust, rapsiseemnega kauplemist ette nähtud ei olnud. Tl.342-346 kd.3 on eelarveprojekti koostamise ja eelarve täitmise kord, kinnitatud 18.10.2003, millest nähtub eelarve koostamine etappide kaupa alates müügiosakonnast vastavalt müügiprognoosile, mille alusel koostab ostuosakond hiljemalt 20.märtsiks tooraine varumisplaani (p.3.1.5), juhatus kinnitab varumisplaani hiljemalt 1.aprill (p.3.1.6). Pärast nõukogu poolt kinnitamist on äriühingu eelarve eelarvekohustuslike üksuste juhtidele täitmiseks kohustuslik (p.3.1.11). P.6 määratleb eelarvekohustuslikud üksused ning A- ja B- kategooria eelarvekohustuslased, kelle hulgas B kategooria eelarvekohustuslasena xxxxxxxxxx ostuosakonnas. Tunnistaja xxxxxxxxxt, kes oli ostuosakonna juhataja juunini 2004, andis (tl.4-23 kd.III) eelarve ettevalmistamise ja koostamise kohta samasisulisi ütlusi tunnistaja xxxxxxxxx: Majandusaasta eelarvestamisel pidi iga osakonna juhataja tegema oma lõigu kohta asjad. Tunnistaja pidi tegema seemne varumise eelarve: kui palju, mis ladudes ja mis hinnaga hakkab seemet tulema. Tunnistaja lähtus seda tehes eelarvestamise korrast ja eelarve täitmise korrast. 2004/2005 majandusaasta kohta koostas tunnistaja eelarve projekti ostuosakonna varumise kohta. . Varuda tuli nii palju kui võimalik, Eestist ja kui ei jätkuvaadata väljastpoolt. Augustisseptembris lõuna poolt juurde, mis puudu tuli- Läti, Leedu, Ukraina. Tl. 341 kd.3 on esialgne varumiskava, kus näidatud ka need võimalused, kui Eestist tuleb vähem või rohkem seemet. Eesti firmade puhul, kellega oli kokku lepitud, et varutakse ära kogu saak, oli planeeritud hälve 15% lepingu mahust. Selles tabelis (tl.341) on kirjas kõik firmad, kellega käisid läbirääkimised ja lepingud läksid ka kõik käiku, v.a. Valmiera ja Kesko Agro. Eesti firmadega olid tabeli tegemise ajaks lepingud sõlmitud, tabel tehtud juunis 2004. See on abitabel, mis oli eelarve koostamise aluseks.

AS Werol Tehased nõukogu koosoleku kokkukutsumise teade saadeti välja 18.06.2004 (tl.114 kd.4). AS Werol Tehased nõukogu arutas 2004/2005 majandusaasta eelarvet ja investeeringute eelarvet koosolekul 30.06.2004 (tl.111-113 kd.4). Eelarve arutelu toimus eelarveprojekti alusel (tl.115-133 kd.4). Aruteluks esitatud eelarveprojektist nähtub, et eelarve eelduseks on võetud tõsiasi, et tehas töötab pressimise täisvõimsusel 347 tootmispäeval aastas, ööpäevas töödeldakse keskmisel 205 tonni rapsiseemet kvaliteedinäitajatega 40% õlisus ja 7,5% niiskus. Tootmismahuks planeeritakse (eesmärk ostuja müügiosakonnale) 71 276 tonni aastas, õlikooki 45 456 tonni aastas, toorõli 24 993 tonni aastas ja rafineeritud õli 23 839 tonni aastas. Rapsiseemne varumine on kavandatud piirkondadest: Eesti, Läti, Leedu, millest Eestist 48000 tonni ehk 66%, Lätist 16500 tonni ehk 23% ja Leedust 8000 tonni ehk 11%. Baashinnaks eelarve koostamisel on võetud MATIF-i futuuride prognoos seisuga 10.06.2004, mille järgi on augustikuu futuur 236 EUR-i

31 ehk 3693 krooni tonn, novembrikuu futuur 240 EUR-i ehk 3755 krooni tonn, veebruarikuu futuur 257 EUR-i ehk 4021 krooni tonn ja märtsikuu futuur 262 EUR-i ehk 4099 krooni tonn. Planeeritud müügitulu rafineeritud õlist (lahtine) on eelarveprojekti järgi 7% suurem eelmise majandusaasta tulust, pakendatud rafineeritud õlist 43% suurem eelmise aasta selle toote müügitulust, õlikoogi müügitulu 12% suurem eelmise aasta müügitulust, müügitulu kasv toorõli müügist on kavandatud 122% võrreldes eelmise aasta müügituluga, söödaõli müügitulu 20% suurem võrreldes eelmise majandusaastaga. Uus valdkond on kauplemine, mis moodustab üldisest käibekasvust 75%(kogu käibekasv planeeritud 31%). Kauplemine on planeeritud järgmiste toodetega: rafineeritud lahtine õli- 2400 tonni, rafineeritud pakendatud õli- 1933 tonni, õlikook 17150 tonni. Turunduse eelarves on planeeritud 2005/2006 majandusaasta alguseks järgmised eesmärgid ja tulemused: rapsikoogi müük on tõusnud 33%, on tõusnud pakendatud õli müük 45% ja lahtise õli müüks 22%, Olivia kvaliteetõli turuosa tõstmine Eestis 50%-le, Olivia brändi ja tuntuse tõstmine Eestis, Rootsi ja Venemaa turgude lisandumine, kahe uue toote lisamine. Majandusaasta müügituluks on planeeritud 425 014 016 krooni, brutokasum 42 507 766 krooni, aruandeaasta puhaskasum pärast lootusetute võlgade arvestamist jääb - 3 722 480 krooni. Rapsi finantseerimine (hoiustamine) on arvestatud Avena tehingu baasil (ilma selleta oleks kulude kokkuhoid umbes 3 miljonit krooni). Realiseeritud toodete kuluks on planeeritud 382 506 250 krooni, kaupade, toorme, materjali osakaal kõigis kuludes 83,67%. Investeeringuid on planeeritud majandusaastaks 3 286 500 krooni ulatuses. Eelarve arutelu kohta on protokollitud muu hulgas, et tooraine finantseerimise osa on eelarvesse kavandatud arvestades tehingut Avena Nordic Grain-ga. On toimunud arutelu teemal, kui suur osa peaks olema riskidest kaetud. Käibekapitali puuduse kohta tooraine varumiseks on nõukogu esimees märkinud, et käibekapital tuleks vajadusel leida mujalt, omanik on niigi panustanud 100 miljonit krooni. Kui kauplemise maht läheb suuremaks kavandatust, tuleb teha uus äriühing, kuna tehasel puudub kapital kauplemisest lähtuvate riskide võtmiseks. Nõukogu koosoleku protokollis on fikseeritud, et nõukogu kinnitas ühehäälselt 2004/2005 majandusaasta eelarve vastavalt lisale, milles müügitulu 425 014 016 krooni, brutokasum 42 507 766 krooni., kinnitati ka investeeringute eelarve mahuga 3 286 500 krooni.

Need tõendid tõendavad, et AS WErol Tehased poolt esitati eelarve projekt nõukogule arutamiseks pärast eelarveprojekti põhjalikku ettevalmistamist ja läbiarutamist tehases, see ei olnud esialgne või ideaalmudel. Sellele oli eelnenud eelarvekohustuslaste ettevalmistustöö, prognooside tegemine, võimalike finantseerijate otsimine.

Kannatanu Eesti Vabariigi (Põllumajandusministeeriumi kaudu) esindaja xxxxxxxxxxxxxxx kes oli AS Werol Tehased nõukogu liige 2002-2006, andis kohtuistungil (tl.116-135 kd.I) ütlusi, et eelarve koostamise põhimõtteks oli, et seemet tuleb varuda nii palju kui on pressimisvõimsus, s.o. 200-210 tonni seemet ööpäevas ja vastavalt pressimisvõimsusele kinnitas nõukogu eelarve 72 500 tonni. Peamine seemnekogus tuli osta tootjatelt Eestist otse. Suuna suurendada otselepingute mahtu Eestist võttis nõukogu 2003.a. alguses, kuna raps oli ainus põllumajanduskultuur Eestis, mis ilma riiklike toetusteta andis põllumeestele kasumit. Eesmärk oli sõlmida lepingud pikaajaliselt ette ära, et põllumees seemet mulda pannes teaks, et saab kauba Werolile maha müüa. . Kuna Eesti seeme ei saa alati augustis valmis, tuli august ja september katta lõuna poolt saadud seemnega, Lätist ja Leedust. 48000 tonni tuli varuda Eestist, ülejäänu Lätist -Leedust. Kui oleks ilmnenud olukord, et neilt turgudelt ei saa vajalikus koguses seemet, oleks juhatus pidanud nõukogule teatama ja küsima võimalust uue turu lisamiseks. Selle küsimuse oleks saanud püstitada augustikuu nõukogu koosolekul. Riskide katmiseks ostmisega Venemaal ja Ukrainast oleks pidanud küsima nõukogult loa. Juhatus seda küsimust nõukogu ees ei püstitanud. Eelarves oli

32 kavandatud kauplemistegevus õliga, Weroli rafineerimisvõimsus on 40000 tonni aastas, s.o. peaaegu kaks korda suurem pressimisvõimsusest. Arutati toorõli sisseostmist ja rafineerimist, kuid siis pidanuks olema juba ostja, kellele suudetakse see kogus õli maha müüa. Sellise ostja leidmine oli kaheldav. UAB Tikras Kelias ostis ära põhilise osa Werolis toodetud õlist, dikteeris sellega tingimusi, oleks olnud hea, kui selle ostja kõrvale oleks tekkinud ka mõni teine. Oli kavandatud kauplemine kvaliteetse koogiga ja odavama koogiga (šrotiga) Rapsiseemnega kauplemist ette nähtud ei olnud. Raha kauplemistegevuseks oleks tulnud laenata. Eelarveprojekti sai nõukogu juhatuse- Aaviku ja Hainsookäest. Oli nõukogu initsiatiiv, et põhiosa tuleb varuda Eestist, kui vajalikku kogust Eestist ei saa, siis Lätist ja Leedust. Eestist oli võimalik varuda, prognoosid põhinesid statistikal. Nõukogu kinnitas majandusaasta eelarve esimesel arutamisel, varem oli otsustatud, et eelarve projekti arutatakse kaks korda enne vastuvõtmist. Ei pearaamatupidajal xxxxxxxxxxx, juhatuse liikmetel ega finantsjuhil ei olnud vastuväiteid või eriarvamusi, et eelarve esialgse projektina kinnitatakse. Tunnistaja xxxxxxxxxx kes oli AS Werol Tehased nõukogu liige andis kohtuistungil (tl.164-172 kdI) ütlusi, et 2004/2005 majandusaasta eelarve kinnitati vastavalt tehase pressimisvõimsusele, umbes 70000 tonni seemet tuli varuda. See pidi kindlasti sisaldama ka varu, umbes 10-15% juhuks kui näiteks leping üles öeldakse. Varumise põhipiirkonnad olid Eesti ja Baltikum. Eelarves otseselt ei määratud, kust varuda, seda selgitati juhatuse poolt ja põhitarnijad olid Eesti, Läti, Leedu, mida kaugemalt varuda, seda kallim. Kuna Werol on Põllumajandusministeeriumi haldusalas, siis oli suund toota kohalikust toorainest võimalikult palju. Tehasele vajaliku seemnekoguse varumiseks oli olemas rahaline kate, vähemalt oli see läbi mõeldud. Kauplemine õli ja õlikoogiga oli ette nähtud, kui on võimalus saada soodsalt, siis rafineerida, seemnega kauplemist ei mäleta et oleks olnud. Eelarves olid versioonid, selleks tuli leida vahendid. Laenuvõtmise oleks nõukogu pidanud kinnitama. Juhatus varus rohkem kui majandusaasta eelarve ette nägi, nõukogu ei andnud volitusi seemne varumiseks üle tehase pressimisvõimsuse. Juhatus neid volitusi ka ei küsinud. Seeme ei ole maailmas kunagi otsas ja kliima ei ole halb Rotterdami sadamas. Alati saab osta, küsimus on vaid hinnas. Tuleb pöörduda nõukogu poole, vaadatakse läbi ja kui on põhjendatud, otsustatakse. Ettevõtte ülesehitamiseks eraldati Eesti riigi vahendid, seega pidi asjal olema mõte Eesti riigi põllumehe jaoks. Ei olnud eesmärk maailmast kokku osta, vaid oli visioon teha ettevõte, kuhu Eesti inimestel oleks võimalik rapsi müüa. Ülevarumine oli keelatud. Tunnistaja xxxxxxxxxxx oli AS Werol Tehased nõukogu liige alates aastast 2002 ja andis ütlusi (tl.210-214 kd.I), et rapsiseemne varumine majandusaastaks oli Werolis reguleeritud ettevõtte eelarvega. Nõukogu juhtis seda vastavalt Äriseadustiku loogikale, eelarve täitmise kontrolli ja personalipoliitika kaudu, eelarves oli ette nähtud varumismaht. Seemne varumismaht majandusaastaks 2004/2005 ületas 100000 tonni, tegelikult varuti üle eelarve 30000 tonni, mis on tugev risk. Nõukogu seadis seemne varumiseks koguselise piirangu ja varumispiirkonnad, kust varuda, oli kõigepealt Eesti. Tehast hoiti üleval Eesti põllumajanduse edendamiseks, ta oli Eesti riigi jaoks oluline ja pigem regionaalpoliitilise funktsiooniga. Põllumajanduspoliitika üks suund oli rapsi kasvatamine. Põhiline oli, et toimida kasumlikult ja lähtudes soodsamatest hindadest. Kauplemistegevus oli hästi ette võetud, valmistoodanguga kauplemine oli uus asi, eelkõige oli valmistoodangu turustamine, sellega kauplemine, võibolla mõeldi ka rapsi ostu ja müügiga seonduvaid tegevusi. Kauplemistegevuseks eelarvega ettenähtud mahus olid olemas finantsallikad, eelarvet ületavas osas mitte. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx oli AS Werol Tehased nõukogu esimees ja ta andis kohtuistungil (tl.214-221 KdI) ütlusi: ettevõtte majandusaasta eelarve koostamine ja kinnitamine on üks ettevõtte juhtimise moodus. Juhatus näitab ära oma plaanid ja nõukogu jälgib, kas juhatus toimetab nendes seatud piirides. Weroli pressimisvõimsus oli 72000 tonni rapsi aastas, eelarves tuli ära näidata, kust seeme ostetakse, hind ja kogus. Eelarve nägi ette

33 ka ostmise piirkonnad. Tuli osta Eestist, selleks WErol Tehas omal ajal tehtigi. Mingi osa võis varuda väljastpoolt, kuna Eestis algab rapsi koristamine hiljem. Nõukogu koosolekul presenteeriti rapsi ostmist firmade lõikes ja see oli ka juhatusele kohustuslik. Täpselt kilopealt ei saa varuda, suures plaanis nii. Eelarve tegemise perioodil kevadel tõi juhatus selle plaani, et kaubelda seemnega. Nõukogu seda heaks ei kiitnud, oli suure riskiga asi ja kapitali ei olnud, et minna kauplema, kapital oli oma majandustegevuseks. Kauplemine nähti ette õliga, koogiga ja rafineerimisel olid ka vabamad käed. Kauplemist seemnega eelarves ette nähtud ei olnud, ei planeeritud hakata konkureerima rapsikasvatajatega turul. Kauplemistegevuseks rahalist katet planeeritud ei olnud, oli väikse koguse õli ja koogi edasimüümine. Äriplaan Mildola ostuks käidi välja kevadel, riik oleks jäänud vähemusaktsionäriks, garanteeritud hinda ei olnud teada. Nõukogu seda heaks ei kiitnud. Juhatus ei pidanud kinni majandusaasta kinnitatud eelarvest. Kui varumisega on probleeme, tuleb juhatusel informeerida nõukogu. Eelarve oli eelmise aasta omast suurem selle võrra, mis oli mõeldud koogi ja õli võimalikeks ostudeks. Mõte oli kogu rafineerimisvõimsus ära kasutada ja seepärast sai käivitatud suurem eelarve, mitte seemne ostuks. Umbes 30000 tonni oli ülevarumine ja see jõudis juba Eestisse vale hinnaga, see oli liiga suure riski võtmine. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx oli AS Werol Tehased nõukogu liige 2004-2005. Andis kohtuistungil ütlusi (tl.221-223 kdI), et eelarve on ettevõttele põhiseaduse eest, mida tuleb järgida. Seemnevarumine 2004/2005 pidi toimuma vastavalt pressimisja rafineerimisvõimsusele, et tehas töötaks ja teeniks Eesti talupoegi, kellel oleks, kuhu rapsi müüa. Varumispiirkonnad olid eelarves Baltimaad, need olid eelarves fikseeritud. Eelarves olid ette nähtud kauplemine - õli müük, koogi müük, muud tooted. Aavikul oli mitu äriplaani, need nõukogu poolt heakskiitu ei saanud. Oli seemne ülevarumine, seemet varuti üle pressimisvõimsuse. Aavik ületas ülevarumisega oma volitusi, ta – suure äri tuhinasvarus Mildola jaoks rapsiseemet. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx oli AS Werol Tehased nõukogu liige alates maikuust 2004 kuni maini 2005 (tl.245-252 kd.II), andis kohtuistungil ütlusi, et eelarvestamisel planeeriti rapsiost Eestist ja puudujääv osa Baltikumist. Nõukogu kinnitas eelarve varumiseks riikide lõikes, ettevõtete kaupa ei olnud. Eelarvekogus oli ettenähtud vastavalt tehase võimsusele suurusjärgus 70000 tonni. Kauplemistegevusest oli planeeritud rafineeritud õli ja koogiga kauplemine, see tuli uue tegevusena sisse. Kauplemist rapsiseemnega ette nähtud ei olnud. Nõukogu arutas ka äriplaane- Mildola äriplaani, kevadel ja augustis. Sügisel olid üksikud äriprojektid ja koostöövõimalused nõukogule tutvustamiseks. Nõugu arutas Mildolaga ühinemise plaani, tegi ettepaneku seda täiendada, heaks seda ei kiidetud. Juhatus ületas majandusaasta eelarves nõukogu poolt kinnitatud rapsiseemne kogust, nõukogu ei olnud seda heaks kiitnud ega teadnud sellest. Juhatuse kohustus on kooskõlastada igapäevase majandustegevuse raamest väljuvad tehingud nõukoguga. Rapsi ülevarumist nõukoguga kooskõlastatud ei olnud. Nõukogu ei kiitnud rapsi ülevarumist ka hiljem heaks. Mildola äriplaani arutati, kuid mitte nii täpselt, et keegi oleks saanud polt või vastu olla, hääletamistkes poolt, kes vastuei toimunud. 2004/2005 majandusaasta eelarve võeti vastu kohe kui see nõukogule esitati.

Tunnistaja xxxxxxxxxxx oli AS WErol Tehased direktor ja andis kohtuistungil ütlusi (tl.173- 185 kd.I), et eelarve koostamiseks oli juhend, osakonnajuhatajad koostasid selle oma pädevuse piirides, eelarveprojektid edastati juhatusele, siis oli osakondade viisi eelarve kaitsmine ja selle põhjal pandi kokku lõplik eelarve. Varutava rapsi kogus oli eelarves lähtudes tehase tegelikust tootmisvõimsusest, aluseks keskmine päevane seemnekulu norm, aastane seemnevajadus umbes 77000 tonni. Rapsivarumise piirkondi prognoositi alati. Esimene oli Eesti, siis kaugemale- Läti, Leedu. Varem oli ostetud ka Ukrainast ja Valgevenest. Tl.119 kd.4- on prognoositavad piirkonnad. Oli ette nähtud kauplemine

34 õlikoogi ja õliga, seemnega kauplemisest oli eraldi juttu. Kauplemise jutt tuli hiljem täiendava projektina, mida alustati ettevõtte huvides. Juhatuse koosolekutel ja igapäevases töös oli sellest juttu. Algul tuli jutt ja siis võeti selleks inimene tööle. Seemnevarumise aluseks oli tehasest lähtuv tootmisvõimsus, lepinguid tehti alati 10-15% rohkem kui tehase võimsus, et võimalik kõikumine ära katta. Tunnistaja vastutas tehase tootmise eest ja tema kohustus oli ettenähtud kogus tehases ära töödelda. 2004.a. oli tehas tugevas alakoormuses, seisis suvel tooraine puuduse tõttu. Seisak hooldustöödeks on 14 päeva. Seemne varumisel planeeriti tarneajad ja koostati varumisplaan. Seemet ei saa võtta tootmisse enne kui 60 päeva pärast koristust, arvestati saagikoristusaega, ladustamisvõimalusi. Kauplemistegevuse idee tuli vajadusest laieneda, tugevdada oma positsioone turul. Kaubelda mõeldi toodetega, mida kasutame või toodame või selleks vajaliku toorainega. Tunnistaja arvates idee seemnega kauplemiseks oli ühise meeskonnatöö otsus: osakonnajuhatajad, juhatus. Meeskond oskas välja mõelda uusi asju. Tuli otsustada aja ja raha jaotamist õli, koogi ja seemne vahel, hinnata riske ja võtta arvesse turumuutusi. Tunnistaja arvab, et ka nõukogu oli teadlik kollektiivsest plaanist müüa rapsiseemet.

Kõik need kirjalikud (nõukogu koosoleku otsus ja selle juurde kuuluvad lisad eelarve kohta) ja isikulistest allikatest pärinevad tõendid tõendavad, et AS Werol Tehased majandusaasta eelarve aastaks 2004/2005 kinnitati vastavalt tehase tootmismahule rapsiseemne varumiseks koguses 72500 tonni ja selleks majandusaastaks kavandati ka kauplemistegevust väikeses mahus rapsiõli ja rapsikoogiga. Nõukogu nägi ette seemnevarumise Eestist ja Lätist ja Leedust. Tõendid, mis seda kinnitavad ja mida kohus uuris, tõendavad ühtlasi ka seda, et AS-s Werol Tehased oli mõnede töötajatega arutatud kava hakata kauplema rapsiseemnega, sellest kavast räägiti ka nõukogu koosolekul, kuid nõukogu seemnega kauplemiseks luba ei andnud. Samad uuritud tõendid kinnitavad ka seda, et Erki Aavik vedas äriplaani Soome Vabariigi Mildola tehasega ühinemiseks või selle ostmiseks AS Werol Tehased poolt, selle plaaniga olid viidud kurssi mõned AS Werol Tehased töötajad ja seda plaani esitleti mitmel korral nõukogu koosolekul. Arutelud nõukogus ei olnud lõppjärgus, nõukogu pidas esitatud plaani pealiskaudseks, tegi ettepanekuid seda täiendada, nõukogus otsustamisjärku Mildolaga seotud kava ei jõudnud.

Süüdistatav E.Aaviku ütlused selle kohta, et eelarve lugemine nõukogus pidi toimuma kolmel korral, kuid eelarve kinnitati juba pärast esimest lugemist, viitavad väitele, et juhatusel oli olemas veel täiendavaid projekte, mida kavatseti eelarve järgmistel lugemistel esitada. E.Aavik annab ütlusi ka selle kohta, et pearaamatupidajal oli lisatud eelarve projekti juurde lisamaterjali, mis oli illustratiivne ja millel ei olnud sisulist tähendust. Maikuus esitati nõukogule väga mahukas eelarve projekt. Toimikus ei ole üldse õiget eelarvet ja kuskil on ka päris eelarve (tl.148 kdIV). Toimikus on nõukogule esitatud eelarve esimene projekt, juhatus eeldas, et järgneb kolm lugemist ja muutused pidid tulema tegevuse käigus. Ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxi ütlustes on viiteid, et eelarve arutelu nõukogus oli esialgselt kavandatud rohkemale kui ühele korrale.

2.3. Eelarve õiguslik tähendus. Kohus leiab, et eelarve arutelu nõukogus esialgselt kavandatust kiiremini ei muuda (vähenda) kinnitatud eelarve õiguslikku tähendust: nõukogu otsusega kinnitatud eelarve omab ka nõukogu otsuse tähendust (ÄS § 306 lg.2, § 317 lg.1, § 322) ja eelarve piiridega mittearvestamine tähendab nõukogu otsusega mittearvestamist. Kinnitatud eelarve numbriline suurus ja numbrite sisuline põhjendus on nõukogu liikmete poolt olnud läbi arutatud, nende jaoks argumenteeritud. Ka juhatus on eelarve arutelule läinud ettevalmistunult (eeltöö tehases, presentatsioon, powerpoint-materjalid), mis tähendab, et

35 midagi senikuulmatut ei saanuks lisanduda. Tunnistajate ütlustest nähtub, et nõukogu juhtis ettevõtet eelarve ja nõukogu otsuste abil, juba kevadel oli juttu näiteks Mildola projektist. Sellest järeldab kohus, et tõsiseltvõetavate ja arvestatavate uute projektide üleskerkimine, mida nõukogu saanuks eelarve kinnitamisel silmas pidada, ei saanud n.ö. käigu pealt olla võimalik. Veel on kohus seisukohal, et kui juhatus ei pidanud õigeks just selle eelarvevariandi (projekti) arutamist ja vastuvõtmist nõukogu poolt ja soovis esitada uusi ja muudetud eelarveprojekte, siis oli juhatusel kohustus seda nõukogule teatada ja taotleda eelarve arutelu ja otsustamise edasi lükkamist. Uuritud tõendid kinnitavad (nõukogu protokoll 22.01.2004 tl.244-246 kd.4), et juhatuse liikmetele oli teada, et eelarve piiridest väljumine või uue valdkonna lisandumine nõuab eelarve muutmist nõukogu otsusega.

Kuna eelarve kinnitati 72500 tonni rapsi varumiseks, siis on sõnatähenduslikult õige rääkida rapsi varumisest eelarve piires (ehk eelarvelisest) koguses 72500 tonni ja eelarveväliselt varutud kogusest.

Erki Aaviku ütlused sisaldavad versiooni, et kuna nõukogu kinnitas eelarve eelmise majandusaasta eelarvest umbes 1/3 võrra suuremas mahus (müügituluga 425 014 016 krooni eelmise majandusaasta 300 000 000 krooni asemel), siis sisaldus selles ka kauplemine kõikvõimalike õlikultuuridega, sealhulgas kauplemine rapsiseemnega ehk E.Aaviku sõnastuses „rapsiseemne ekvivalendiga“ (tl.147 kd. IV). Keegi ei seadnud tol ajal kahtluse alla ja oli iseenesest mõistetav, et kaubelda võis rapsiseemne ekvivalendiga. Seemnest saab umbes 40% õli, ülejäänu on õlikook või šrott. Näiteks 1000 tonni rapsiõli ekvivalent on umbes 3200 tonni seemet, 2200 tonni kooki. (tl.233 kd.IV). Tulenevalt eelarve kavast, oli juhatusel mitmeid näiteid, mis juhtub ühel või teisel juhul ja sinna kausta, mis eelarveprojektina nõukogule esitati, jäid millegipärast just need paberid. E.Aaviku sõnul oli see eelarveprojekt toorik, mis süüdistuses on muutunud eelarveks. Nõukogu kinnitas eelarve rohkem kui kolmandiku osas suuremas mahus kui senine eelarve, mis võimaldas täismahus töötamist, juhatus juhtis tähelepanu, et võimalikke alternatiive ei ole jõutud kaaluda. Keegi ei arvanud, et hiljem hakatakse neid kõigile üheselt arusaadavaid asju teistmoodi tõlgendama. Tunnistaja xxxxxxxxxx kes oli 2004/2005 majandusaasta eelarve projekti koostamise perioodil nii pearaamatupidaja kui ka finantsjuht, kelle tööülesandeks oli eelarve koostamine, menetlemine, analüüs, andis ütlusi, et eelarve suurenes 1/3 võrra, kuna otsustati hakata tegelema kauplemistegevusega ja see suurendas käibemahu suurusjärku. Tunnistaja arvates võis eelmisel majandusaastal olla käive üle 300 miljoni krooni, mis vastas käibele tehase töötamisel täisvõimsusel. Süüdistatav H.Hainsoo annab ütlusi: eelarve 2004-2005 majandusaastaks tehti 30% ehk 100 miljoni krooni võrra suuremaks, sest oli suurem läbilase tehasel ja lisandus kauplemine; Eelarves kauplemist seemnega mustvalgel kirjas ei ole, kuid seda arutati ka nõukogus. Suuline presentatsioon juhatuse esimehe poolt oli nõukogule kauplemiseks, sh ka seemnega. Nõukogu otsustas kauplemistegevuse, kirjas oli õli, toorõli ja rapsikook. AS Werol Tehased eelarvest majandusaasta 2003/2004, s.o. eelmise aasta kohta nähtub, et tehase müügitulu on eelarves planeeritud 323 844 586 krooni, realiseeritud toodete kulu 294 176 226 krooni, brutokasum planeeritud 29 668 360 krooni (asitõendite toimik F114/8). Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx ütles kohtuistungil (tl.218 kdI), et eelarve rahaline maht oli varasemast suurem selle võrra, mis oli mõeldud koogi ja õli võimalikeks ostudeks. Eelarve tehti suurem kogu rafineerimisvõimsuse ärakasutamiseks, mitte seemne ostuks, vaid õli täiendavaks rafineerimiseks. Kohtus uuritud raamatupidamise algdokumentidest (asitõendite pakend F114/8, köide nr. 96, bilanss, kasumiaruanne, eelarve 2004-2005) nähtub, et 2004-2005 majandusaasta eelarvet ettevalmistavates dokumentides, näiteks turunduse eelarve 2004-2005 nähtub, et on

36 kavandatud kulutusi koogi turundusele, õli turundusele ja tootearendusele. Real „seeme“ on kirje: lobbytöö seemne ostuks Venemaaltkulutusi planeeritud 0. Eraldi on arvutused koogi+šroti, toorõli, rafineeritud õli, söödaõli turundamiseks. Turunduskulude hulgas ei ole ühtki rida seoses seemne turundamisega. Tootmismahtude hulgas on tehtud arvutused seeme pressimisse, pressitud kooki, pressitud toorõli, toorõli rafineerimisse. Muid tootmismahte planeeritud ei ole. Müügiplaanis, milles kajastatud müüdavad tooted kuude lõikes(kook+šrott, õli, s.h. toorõli, rafineeritud õli, söödaõli), prognoositavad hinnad ja kulud (pakendi tl.31) ja kuude kaupa prognoositav müügitulu, ei ole ühegi reaga kajastatud seemne müügiga seonduvat, kokku on majandusaasta müügitulu nende toodete pealt kavandatud 425 014 016 krooni, mis vastab täpselt nõukogu poolt kinnitatud majandusaasta eelarve müügitulu mahule.

Kohus, uurinud nõukogule esitatud eelarvematerjale (tl.115-133 kd.4), nõukogu 30.06.2004 koosoleku protokolli (tl.11-114 kd.4), süüdistatavate ja tunnistajate ütlusi, s.h. ka nõukogu liikmetest tunnistajate ütlusi, on seisukohal, et juhatuse poolt nõukogule avaldatava ja esitatava sisus ei pea nõukogu kahtlustama informatsiooni varjamist või peidetud projektide olemasolu. TsÜS § 32 sätestab et juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. See tähendab muu hulgas ka seda, et nõukogu liikmed ei pea kahtlema juhatuse poolt esitatud dokumentide ja avaldatud informatsiooni usaldusväärsuses ja neil on otsuste vastuvõtmisel õigus eeldada, et juhatuse liikmed on nõukogule informatsiooni andmisel järginud hea usu põhimõtet ehk andnud nõukogule kogu asjassepuutuva informatsiooni ja esitanud kõik teemakohased kaalutlused selgelt, üheseltmõistetavalt ja arusaadavalt. Kui juhatuse poolt nõukogule esitatud eelarvedokumentides on näiteks müügitulu allikatena kirjas rafineeritud õli (nii lahtine kui pakendatud), õlikook, toorõli, söödaõli, kauplemise hulgas toodetena rafineeritud õli (lahtine ja pakendatud) ja õlikook, tootmismahtude hulgas rapsiseemne, õlikoogi, toorõli ja rafineeritud õliga seonduv, muudest eelarvedokumentidest ega nõukogu koosoleku protokollist ei nähtu, et tegelikult peab juhatus silmas seemne kokkuostmist ja selle ekvivalendiga kauplemist umbes seemne kahekordses mahus (võrrelduna eelarves kajastatud varutava seemnekogusega), siis tuleb kirjapandud sõnadest ja numbritest ka lähtuda ja ei saa võtta tõesena viiteid, et miski (mida ei ole kusagil ametlikes dokumentides fikseeritud) oli tol ajal iseenesestmõistetav ja keegi ei seadnud kahtluse alla. Kohus peab vajalikuks märkida veel, et kõigile nõukogu liikmetest tunnistajatele (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), aga ka AS Werol Tehased enda töötajatele (xxxxxxxxxxxxxxxxx oli teadmata nii suure rapsiseemnekoguse ostmise põhjus ja selle edasised kasutusvõimalused, mis kinnitab kirjalikest tõenditest nähtuvat, et nii suure hulga rapsiseemne ostmist ja kasutamist, s.h. kauplemist rapsiseemne ekvivalendiga ei olnud tõsiselvõetavalt arutatud ei nõukogus ega ette valmistatud töötajatega.

2.4. Nõukogu liikmete hinnangud rapsiseemne varumisele tehase tootmisvõimsust ületavas mahus.

Tunnistaja xxxxxxxxxxxkes oli AS Werol Tehased nõukogu liige andis kohtuistungil (tl.164-172 kdI) ütlusi, et 2004/2005 majandusaasta eelarve kinnitati vastavalt tehase pressimisvõimsusele, umbes 70000 tonni seemet tuli varuda. See pidi kindlasti sisaldama ka varu, umbes 10-15% juhuks kui näiteks leping üles öeldakse. Varumise põhipiirkonnad olid Eesti ja Baltikum. Eelarves otseselt ei määratud, kust varuda, seda selgitati juhatuse poolt ja

37 põhitarnijad olid Eesti, Läti, Leedu, mida kaugemalt varuda, seda kallim. Kuna Werol on Põllumajandusministeeriumi haldusalas, siis oli suund toota kohalikust toorainest võimalikult palju. Tehasele vajaliku seemnekoguse varumiseks oli olemas rahaline kate, vähemalt oli see läbi mõeldud. Kauplemine õli ja õlikoogiga oli ette nähtud, kui on võimalus saada soodsalt, siis rafineerida, seemnega kauplemist ei mäleta et oleks olnud. Eelarves olid versioonid, selleks tuli leida vahendid. Laenuvõtmise oleks nõukogu pidanud kinnitama. Juhatus varus rohkem kui majandusaasta eelarve ette nägi, nõukogu ei andnud volitusi seemne varumiseks üle tehase pressimisvõimsuse. Juhatus neid volitusi ka ei küsinud. Seeme ei ole maailmas kunagi otsas ja kliima ei ole halb Rotterdami sadamas. Alati saab osta, küsimus on vaid hinnas. Tuleb pöörduda nõukogu poole, vaadatakse läbi ja kui on põhjendatud, otsustatakse. Ettevõtte ülesehitamiseks eraldati Eesti riigi vahendid, seega pidi asjal olema mõte Eesti riigi põllumehe jaoks. Ei olnud eesmärk maailmast kokku osta, vaid oli visioon teha ettevõte, kuhu Eesti inimestel oleks võimalik rapsi müüa. Ülevarumine oli keelatud. Tunnistaja xxxxxxxxxxxx oli AS Werol Tehased nõukogu liige alates aastast 2002 ja andis ütlusi (tl.210-214 kd.I), et rapsiseemne varumine majandusaastaks oli Werolis reguleeritud ettevõtte eelarvega. Nõukogu juhtis seda vastavalt Äriseadustiku loogikale, eelarve täitmise kontrolli ja personalipoliitika kaudu, eelarves oli ette nähtud varumismaht. Seemne varumismaht majandusaastaks 2004/2005 ületas 100000 tonni, tegelikult varuti üle eelarve 30000 tonni, mis on tugev risk. Nõukogu seadis seemne varumiseks koguselise piirangu ja varumispiirkonnad, kust varuda, oli kõigepealt Eesti. Tehast hoiti üleval Eesti põllumajanduse edendamiseks, ta oli Eesti riigi jaoks oluline ja pigem regionaalpoliitilise funktsiooniga. Põllumajanduspoliitika üks suund oli rapsi kasvatamine. Põhiline oli, et toimida kasumlikult ja lähtudes soodsamatest hindadest. Kauplemistegevus oli hästi ette võetud, valmistoodanguga kauplemine oli uus asi, eelkõige oli valmistoodangu turustamine, sellega kauplemine, võibolla mõeldi ka rapsi ostu ja müügiga seonduvaid tegevusi. Kauplemistegevuseks eelarvega ettenähtud mahus olid olemas finantsallikad, eelarvet ületavas osas mitte. Ülevarumisest informeeriti nõukogu siis kui Aavik oli ära saadetud, nõukogu ei olnud teadlik, et on käimas nii suur ülevarumine. Juhatus ületas varumisel majandusaasta eelarvet, tunnistaja arvab, et headest kavatsustest lähtudes. Juhatus teab, et Äriseadustikust tuleb juhatusele kohustus kooskõlastada nõukoguga tegevused, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamidest. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx oli AS Werol Tehased nõukogu esimees ja ta andis kohtuistungil (tl.214-221 KdI) ütlusi: ettevõtte majandusaasta eelarve koostamine ja kinnitamine on üks ettevõtte juhtimise moodus. Juhatus näitab ära oma plaanid ja nõukogu jälgib, kas juhatus toimetab nendes seatud piirides. Weroli pressimisvõimsus oli 72000 tonni rapsi aastas, eelarves tuli ära näidata, kust seeme ostetakse, hind ja kogus. Eelarve nägi ette ka ostmise piirkonnad. Tuli osta Eestist, selleks WErol Tehas omal ajal tehtigi. Mingi osa võis varuda väljastpoolt, kuna Eestis algab rapsi koristamine hiljem. Nõukogu koosolekul presenteeriti rapsi ostmist firmade lõikes ja see oli ka juhatusele kohustuslik. Täpselt kilopealt ei saa varuda, suures plaanis nii. Eelarve tegemise perioodil kevadel tõi juhatus selle plaani, et kaubelda seemnega. Nõukogu seda heaks ei kiitnud, oli suure riskiga asi ja kapitali ei olnud, et minna kauplema, kapital oli oma majandustegevuseks. Kauplemine nähti ette õliga, koogiga ja rafineerimisel olid ka vabamad käed. Kauplemist seemnega eelarves ette nähtud ei olnud, ei planeeritud hakata konkureerima rapsikasvatajatega turul. Kauplemistegevuseks rahalist katet planeeritud ei olnud, oli väikse koguse õli ja koogi edasimüümine. Äriplaan Mildola ostuks käidi välja kevadel, riik oleks jäänud vähemusaktsionäriks, garanteeritud hinda ei olnud teada. Nõukogu seda heaks ei kiitnud. Juhatus ei pidanud kinni majandusaasta kinnitatud eelarvest. Kui varumisega on probleeme, tuleb juhatusel informeerida nõukogu. Eelarve oli eelmise aasta omast suurem selle võrra, mis oli mõeldud koogi ja õli võimalikeks ostudeks. Mõte oli kogu rafineerimisvõimsus ära

38 kasutada ja seepärast sai käivitatud suurem eelarve, mitte seemne ostuks. Umbes 30000 tonni oli ülevarumine ja see jõudis juba Eestisse vale hinnaga, see oli liiga suure riski võtmine. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxoli AS Werol Tehased nõukogu liige 2004-2005. Andis kohtuistungil ütlusi (tl.221-223 kdI), et eelarve on ettevõttele põhiseaduse eest, mida tuleb järgida. Seemnevarumine 2004/2005 pidi toimuma vastavalt pressimisja rafineerimisvõimsusele, et tehas töötaks ja teeniks Eesti talupoegi, kellel oleks, kuhu rapsi müüa. Varumispiirkonnad olid eelarves Baltimaad, need olid eelarves fikseeritud. Eelarves olid ette nähtud kauplemine - õli müük, koogi müük, muud tooted. Aavikul oli mitu äriplaani, need nõukogu poolt heakskiitu ei saanud. Oli seemne ülevarumine, seemet varuti üle pressimisvõimsuse. Aavik ületas ülevarumisega oma volitusi, ta – suure äri tuhinasvarus Mildola jaoks rapsiseemet.

Uuritud tõendid tõendavad, et nõukogu liikmed eraldivõetuna ja ka kollektiivse juhtimisorganina pidasid rapsiseemne varumist suuremas koguses kui ettevõtte tootmisvõimsus lubamatuks ülevarumiseks. Tulenevalt ettevõtte eesmärkidest peeti esmatähtsaks varumist Eestist ja Baltikumist.

3. AS Werol Tehased kui riigi osalusega eraõigusliku juriidilise isiku juhtimismudel

Riigivaraseadus(vastu võetud 15.02.1995) § 6 lg.2: riigile kuuluvatest aktsiatest, osakutest, osatähtedest, osadest ja teistest väärtpaberitest tulenevate õiguste teostamine ning kohustuste täitmine sätestatakse eraldi seadusega. § 16 lg.3: riik saab tulu talle kuuluvatelt aktsiatelt, osakutelt, osatähtedelt, osadelt ja muudelt väärtpaberitelt. § 13 lg.1 järgi riigivara kasutatakse avalikuks otstarbeks, riigivõimu teostamise otstarbeks võ tulu saamiseks. Selle seaduse järel võeti 12.juunil 1996 vastu „Riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seadus“.

Missugusel neist Riigivaraseaduses §-s 13 lg.1 nimetatud eesmärkidest omandas riik AS Werol Tehased aktsiad? Kas riigivõimu teostamise otstarbeks või tulu saamiseks?

Kohtu käsutuses olevate tõendite pinnalt tuleb järeldada, et Eesti Vabariik omandas AS Werol Tehased aktsiad, pidades silmas riigi põllumajanduspoliitika teostamise vajadust. Eesmärki tagada Eesti põllumeestele võimalus müüa kogu kasvatatud raps Werolisse kinnitavad kõik nõukogu liikmed. See oli osa põllumajanduspoliitikastsuurendada rapsi kasvupinda Eestis, soodustada sellega väiksemate kuludega toodetava põllukultuuri kasvatamist Eestis.

08.10.2002 andis valitsus nõusoleku AS Werol Tehased aktsiate üleandmiseks Hüvitusfondilt Eesti Vabariigile (Põllumajandusministeeriumile) Kd.57 tl.43. Tl.236-241 kd.3: Riik omandas osaluse AS Werol Tehased Hüvitusfondilt seoses tema tegevuse lõppemisega. Eelnevalt oli Hüvitusfond pikema aja jooksul ebaõnnestunult üritanud oma osalust äriühingus müüa. Riigi poolt aktsiate omandamise eesmärgiks oli äriühingu tegevuse jätkamise kindlustamine eesmärgiga soodustada rapsikasvatust Eestis.

Sellel ajal kehtis „Riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seadus“ § 1 lg.2 redaktsioonis: riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise eesmärgiks on eelkõige riigi funktsioonide parema täitmise ja riikliku majanduspoliitika elluviimise kindlustamine.

39 16.04.2004 jõustus „Riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse“ uus redaktsioon, millega seadusandja täpsustas riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise korda ja eesmärke, sõnastades muu hulgas § 19 lg.2: riigi esindajad eraõigusliku juriidilise isiku juhtorganis on kohustatud tegutsema nendelt oodatava hoolsusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele, lähtudes eraõigusliku juriidilise isiku eesmärkidest ja huvidest ning vajadusest tagada riigi kui aktsionäri, osaniku, asutaja või liikme huvide tõhus kaitse. Sellise muudatuse põhjuseks oli asjaolu, et kui Äriseadustiku ideoloogia kohaselt on juhtimisorganil otsene kohustus lähtuda juhitava isiku huvidest, siis oli seadusandja seisukoht -võttes arvesse riigi eraettevõtluses osalemise eripära ja eesmärkesätestada konkreetselt kohustus juhtimiorganis tegutsemisel arvestada ka riigi huve. Seadusandja nägi ette, et konkreetsed situatsioonid, kus riigi huvi ja juriidilise isiku huvi vahel esineb konflikt või vastuolu, tuleb aga eelkõige lahendada vastava juriidilise isiku osaluse valitseja, asutajavõi liikmeõiguste teostaja otsusega.

Osaluse valitseja määramisel jäi seadusandja senise praktika juurde, kus valitsus võtab otsuse tegemisel eelkõige arvesse seda, millise ministeeriumi valdkonnapädevusse loodav äriühing kuulub. Et vältida olukorda, et osalust valitsevasse ministeeriumi on koondunud kogu valdkonna juhtimine - ühelt poolt reguleerimine ja ka järelvalve teostamine ning teiselt poolt ka konkreetsete turul tegutsevate ja järelevalvatavate äriühingute juhtimine, nägi seaduse uus redaktsioon ette riigi esindaja kohustuse täita teda määranud või tema valimiseks ettepaneku teinud isiku suuniseid (§ 22 lg.1 p.1), nähti ette kohustus teavitada osalust valitsevat ministrit ja rahandusministrit äriühingu kavast teha tavapärasest majandustegevusest väljuvaid või juriidilise isiku suhtes oulist tähtsust ja tagajärgi omada võivaid tehinguid (§ 22 lg.1 p.2), samuti konkretiseeris seadusandja oluliselt riigi esindaja teavitamiskorda.

Seaduse eesmärgiks oli vältida huvide konflikti olukorras, kus sisuliselt on üks isik, minister, nii aktsionäri õiguste teostaja, oma valitsemisala valdkonna reguleerija (valdkonnaga seotud õigusloomet väljatöötamist juhtiv ja kujundav isik) ja järelvalve teostaja (või järelvalvet teostava asutuse otsuseid mõjutada võiv isik). Muu hulgas peeti seaduse uue redaktsiooni juures vajalikuks, et äriühingu või sihtasutuse nõukogu töös oleks teatud küsimustele pööratud sisulisemat tähelepanu ning tagatud oleks nõukogu õigus saada äriühingu kõigi juhtimisotsuste tagamaade kohta täielik ja põhjalik ülevaade. Sellise informatsiooni saamiseks muudeti kohustuslikuks nõukogu juurde auditi komitee loomine. Seaduse § 22 lg.1 p.1, p.2 nägi otsesõnu ette riigi esindaja kohustuse täita ministri suuniseid ja lg.2 täpsustab: …suunis tuleb anda kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil.

See tähendab, et alates seaduse uue redaktsiooni jõustumisest 16.aprillil 2004 olid riigi osalusega äriühingu juhtimismudelis esimesel kohal osalust valitseva ministri ja rahandusministri suunised, neid suuniseid esindas juriidilise isiku juhtorganis riigi esindaja. Nõukogu kui kollektiivne juhtimisorgan tegutses reglemendi alusel (tl.267-269 kd.5), nõukogu rolliks on muu hulgas kanda edasi äriühingu visiooni ja ideed, esindada aktsionäre ja kaitsta nende huve. Riigi osalust valitsev minister oli AS Werol Tehased puhul põllumajandusminister. Lisaks põllumajandusministri ettepanekul määratud nõukogu liikmetele kuulusid nõukogusse ka rahandusministri ettepanekul määratud nõukogu liikmed.

40 Kannatanu Eesti Vabariigi esindaja xxxxxxxxxxxxxxx põllumajandusministri ettepanekul määratud nõukogu liige, andis ütlusi, millest nähtub, et nõukogu poolt juhatusele antud põhisuund oli: varuda tuleks põhiliselt Eestist ja otselepingute alusel; et põllumehed, enne kui seemne mulda panevad, teavad, et saavad kauba Werolile maha müüa. 2002 majandusaasta lõpetas Werol minimaalse ärikasumiga, Weroli toodete järele oli nõudlus, mis näitas, et äriühingu majanduslikku olukorda on võimalik parandada. Tunnistaja xxxxxxxxx, põllumajandusministri ettepanekul määratud nõukogu liige: oli WT nõukogu liige alates 2002.a. Tehasel polnud parim tehnoloogia ja asukoht, tehniliselt ei olnud võimalik väga häid ärilisi tulemusi saada. Tehas oli pidevalt kahjumis, esimestel aastatel saavutati käive ja turg. Varad olid liiga kalli hinnaga soetatud, eesmärk oli saavutada positiivsed rahavood ja „jutt käis tehas pigem võimalikult kiiresti erastada.“ Kui tehas anti Hüvitusfondilt üle Põllumajandusministeeriumile, oleks laenud pidanud omakapitaliga kapitaliseerima ja oleks olnud hea kohe tehas müüa. Eestist rapsiostmine oli seotud Eesti põllumehe olukorra parandamisega. Ettevõtte ülesehitamiseks eraldati Hüvitusfondist Eesti riigi vahendid, seega pidi asjal olema mingi mõte Eesti riigi põllumehe jaoks, maailmast kokku osta polnuks mõtet, oli visioon, et teha selline ettevõte, kuhu Eesti inimestel oleks võimalik rapsi müüa.

Tunnistaja xxxxxxxxxxxu, rahandusministri ettepanekul määratud nõukogu liige: Weroli nõukogu oli komplekteeritud vastavalt riigile kuuluvate äriühingute nõukogu komplekteerimise korrale, võrdselt esindajaid Rahandusministeeriumist ja teistest valdkondadest. Ei saanud aru riigi positsioonist Weroli suhtes, mida lähemal valimised, seda rohkem arutati, et tehas annab tööd ja töökohti on vaja. Tunnistaja eelistus oli: ühendada mõistlikult tehase regionaalpoliitiline eesmärk ja kasumlik tootmine. Eesti põllumajanduspoliitika üks suund oli rapsi kasvatamine ja kui tehas kinni panna, oleks põllumees jäänud täbarasse olukorda. Kohtu küsimusele „kas nõukogu kavandas juhtimismetoodikaid, et WT olukorda parandada“ vastab tunnistaja, et juhatuse liikmetel olid oma programmid olemas, nii turustamise osas kui suhete parandamise osas rapsitootjatega. Heade äriplaanide leidmiseks oli nõukogus olnud palju erinevaid tarku inimesi, teadlasi, akadeemikuid. Kui võrrelda riigile kuuluvat ettevõtet eraettevõttega, oleks riik kui omanik pidanud sellest ettevõttest loobuma. Nõukogu tegi, mis suutis, nõukogu liikmeid vahetati, kuid kõik nad kokku seda nõu ei leidnud, koer oli maetud kuskile sügavamale, ammu enne Aavikut. Tunnistaja arvates oli nõukogus usaldusväärne õhkkond, nõukogu liikmetel oli info olemas, nõukogu esimehel oli infot nähtavasti rohkem, ta suhtles ka ministriga. WT on üks õnnetumaid näiteid Eesti majandustegevuses. Tehas ei ole projekteeritud selleks, vaid hoopis teisteks otstarbeks. Tehas oli 2002a küllalt halvas seisus, miks, seda tuleb küsida seda inimestelt, kes rajasid selle sinna, kus pole raudteed, ei ole kohandatud rapsi pressimiseks, oli poliitiline afäär, keegi ei suutnud teda vee peale tuua, oli kehvas seisus. Juhatusel oli ülesanne saavutada normaalne majanduslik resultaatkasum, nende võimaluste piires, mis see tehnoloogia ja varumispiirkond andis, kuid see võtab aega. Kahjum saatis Werolit, nagu ärasajatatud sõna, tema loomisest peale. Piirkonnad, kust varuda oli kõigepealt Eesti. Eesti põllumajanduse edendamiseks tehas üleval hoiti, ta oli Eesti riigi jaoks oluline, tal võis olla pigem regionaalpoliitiline funktsioon, täpset varumisgeograafiat ei suuda meenutada. Tunnistaja arvates erastati tehas riugastega Pere Leivale. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx (nõukogu esimees) seletusest nähtub, et nõukogu sai juhatuse tegevusest informatsiooni nõukogu koosolekutel, kus juhatus esitas aruanded ja juhatust küsitleti. Kui keegi kõrvalt mingit infot kuulis, selle kohta päriti ka aru.. Ettevõtte majandustegevuse juhtimiseks on eelarve ja nõukogu otsused. Majandustegevus käib eelarve järgi. Ettevõtte majandustegevust juhitakse nõukogu otsustega, muid võimalusi

41 selleks ei ole, otsusega kinnitas nõukogu ka eelarve. Iga situatsiooni kohta nõukogu otsust ei tee, põhikirjas on sees, kuidas tuleb majandada. Nõukogule tuli infot, et tehas ostab importkaupa, selle kohta tehti nõukogule kiri ja nõukogu arutas seda, arutati ka üldkoosolekul. 2004 jaanuaris arutati juhatuse ülesannet otsida erinevaid turge, ka Venemaal, kuid sellist ülesannet nõukogu eelarves ei pannud Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx, rahandusministri ettepanekul määratud nõukogu liige: Nõuk liikmetel oli tehase tulevikust erinev arusaam. Mina ei saanud aru, miks peab riik rapsiõli pressima, olen seda igal nõuk koosolekul kirjalikult fikseerinud.. Keegi midagi öelda ei julgenud, ei tea, kas see oli poliitiline argus või mis see oli, kuid selline mõttetu tegevus pole kasulik… Eelarve on ettevõttele Põhiseaduse eest, mis eeldab järgimist. Seemne varumine toimus eesmärgil, et tehas töötaks, et teeniks nn.Eesti talupoegi, kellel oleks kuhu rapsi müüa. Tunnistaja oli E.Aaviku vabastamise vastu. Kui olid niisugused jamad, ei ole õige niimoodi ära saata inimest Tunnistaja oli nõukogus Rahandusminiseteriumi poolt. Läksin sinna eelkõige juhatuse tegevuse jälgimiseks läbi eelarve ja teiste nõuk otsuste… teadmisega, et pean selgeks tegema millised on WT erastamise võimalused. Konkreetset soovitust, mida seal tegema pean, ei olnud, mul oli ministriga jutuajamisi WT teemal. Nõukogu ei andud Mildola kohta selgelt signaali. See oli üldkoosoleku pädevus, sealt ei tulnud ühest arusaama ei nõukogu jaoks ega juhatusele. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, rahandusministri ettepanekul määratud nõukogu liige: nõukogu poolt oli suund, et igal juhul tuleb osta Eesti tootjatelt raps ära, arvan, et see oli soovituslik, ei tea, kas see oli käsuna. Möönan, et nõukogus olid ka Põllumajandusministeeriumi esindajad, kes tahaks Eesti põllumehe head käekäiku. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxoli põllumajandusminister 2003 kevadest 2004 kevadeni. Tunnistaja andis ütlusi, et ta ei saanud anda Aavikule mingeid suuniseid seoses Weroli majandustegevusega. Firma juhtimist arutas siis Rosenbegergiga. Weroli juhtidele nõuandeid, juhtnööre ei andnud. Minul isiklikult oli väga vähe aega sellega tegeleda, minu arust nõukogu töötas päris hästi ja uus juhatus asus asja kallale. Variandid mis välja töötati, olid normaalsed, et saada tugevamaks, kaasata finantsvõimsust. Weroli omanikel oli ühene arusaam, et kui firma anti riigi kaela, tuleb ta tööle panna või edukalt erastada. Tunnistaja edastas nõukogu liikmetele riigi huvi kohta info suuliselt. Põllumajandusministri esindaja nõukogus oli xxxxxxxx Tema kaudu pidi ministeeriumi positsioon juhatuseni saama. Ministeeriumi suunis oli: katsuda tehas kahjumist välja tuua. Ei mäleta, et juhtimisvigade elimineerimiseks väga selgeid juhiseid anti. Juhatus pidi ministri positsioonid teada saama nii, et küsib nõukogult. Tema vahetult Aavikule mingeid suuniseid ei andnud.

Kohus on seisukohal, et nõukogu liikmetest tunnistajate ja kannatanu esindaja ütlustest nähtub ühtse selge arusaamise puudumine riigi enamusosalusega äriühingu AS Werol Tehased arenguperspektiividest. Küll aga on oldud ühesel arusaamisel, et ettevõttel tuleb oma tegevuses pidada esmajoones silmas riigi põllumajanduspoliitika elluviimist. Äriühingu huvi ehk siis kõrge kasumlikkuse saavutamine ei ole esiplaanil. Nõukogu töökorraldusest ja otsuste vastuvõtmise protsessist järeldub kohtule, et need kannavad kiirustamise, infopuuduse ja ebapiisava eelneva ülevaate pitserit. Aastaks 2005 ei olnud AS WErol Tehased nõukogu ja selle liikmed üle võtnud „Riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduses“ (vastu võetud 24.03.2004, jõustunud 16.04.2004) silmas peetud informeerituse ja kõigist tagamaadest teadmise hoiakut. Seaduse § 22 lg.2 ette nähtud ministrite kirjalike suuniste esitamist ei praktiseeritud.

42 4. Ametiseisundi ebaseaduslik ärakasutamine (KarS § 289 sõnastuses) ja teise isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuste võtmise õiguse ebaseaduslik ärakasutamine (KarS § 2172 lg.1 sõnastuses).

4.1. Kuidas oli rapsiseemne varumine ettevõttes korraldatud?

Juhatus otsusega 12.02.2004 (tl.324 kd.5) otsustas jagada juhatuse vastutusvaldkonnad nii, et Helmo Hainsoo vastutusvaldkonnaks jäid kvaliteedijuhtimine, raamatupidamine, tehase administratiivse töö korraldamine, turvalisuse tagamine, haldusasjad, transpordija logistika korraldamine, laomajandus, töökaitseja ohutus, keskkonnakaitseküsimused, toiduhügieen, kindlustusküsimused, tootmise, labori ja tehnikaosakonna töö korraldamine. Erki Aaviku vastutusvaldkondadeks olid üldja strateegiline juhtimine, finantsjuhtimine, arendustegevus, ettevõtte kommertstegevuse suunamine,

tooraine ostmine, toodangu müük, kaubandustegevus, turundus, reklaam, avalikud suhted, HRM, lobby. Juhatuse otsus 05.08.2003 (tl.22 kd.50) näeb ette reorganiseerida ettevõttes müügitegevus, ostutegevus, hankida rapsiseemet seemneportfelli optimeerimiseks Ida- Euroopast (Venemaa, valgevene, Ukraina), võtta nimetatud eesmärgi täitmiseks tööle Tõnu Jaanimets. Sellele juhatuse otsusele on alla kirjutanud juhatuse esimees Erki Aavik ja juhatuse liige Helmo Hainsoo. Tõnu Jaanimetsaga on sõlmitud tööleping 29.09.2003 töötamiseks ostu-müügi agendina (tl.23-26 kd.50), töö sisuks on ettevõtte tooraine varustamise võrgustiku loomine väljaspool Eesti Vabariiki, tooraine, õlikultuuride… ettevõttele sobiva hinnaja tarnetingimustega (p.1.2). 05.04.2004 on juhatuse otsus (tl.323 kd.5), millega on juhatuse esimees E.Aavik otsustanud hiljemalt 01.septembriks 2004 korraldada ümber ostutegevus ettevõttes, koondades tooraine sisseost välismaalt kommertsdirektori vastutusalasse. 11.05.2004 on juhatus otsustanud (allkirjastatud juhatuse esimehe E.Aaviku poolt) leida Venemaalt, Ukrainast, Valgevenest partnerid seemne, koogi toorõli ostmiseks. 08.08.2004 on sõlmitud lepingu lisa Tõnu Jaanimetsa asumise kohta tööle kommertsdirektorina alates 01.augustist 2004(tl.27), kommertsdirektori ametijuhendi (tl.30- 31) järgi allub kommertsdirektor juhatusele, tal ei ole õigust alla kirjutada lepinguid ettevõtja nimel v.a. juhtudel kui ta tegutseb juhatuse poolt selleks antud volikirja alusel (p.2.1, 2.2); kommertsdirektor ja ostujuht asendavad üksteist; kommertsdirektori põhiülesanded on õlikultuuride… varumine väljastpoolt Eesti Vabariiki, ostuosakonna tegevuse kavandamine, juhtimine ja koordineerimine, eelarvete, tooraine ja vahenduskauba plaanide koostamine, kokkuostu põhimõtete koostamine (p.5). 23.09.2004 on antud T.Jaanimetsale volikiri allkirjastada AS WErol Tehased nimel tooraine ostumüügilepinguid. Volikiri allkirjastatud E.Aaviku poolt. Kommertsdirektori ametikoht koondati 01.02.2005 (otsus tl.290 kd.5).

Neid faktilisi andmeid Tõnu Jaanimetsa tööülesannete kohta kinnitavad Tõnu Jaanimetsa enda ütlused: endise Nõukogude Liidu territooriumil ei võtnud keegi tõsiselt, kui sa ei olnud direktor või juhtivtöötaja. Ja lepingute sõlmimiseks pidi alati volitus käepärast olema, sest järgmisel päeval ei pruukinud enam keegi sinuga lepingut sõlmida. T.Jaanimetsa sõnul oli ta võetud tööle just venekeelsete piirkondade peale ja ta allus Aavikule. T.Jaanimetsa sõnul tema lepingute sõlmimisega Eestis-Lätis- Leedus ei tegelenud. T.Jaanimetsa ütlused on, et temale andsid tööalaseid korraldusi Aavik ja Hainsoo. Ostuagent oli varustaja, kommertsdirektorina oli vastutus suurem. Kommertsosakonna alla pidid koonduma nii ostukui ka müügiosakond. Jaanimetsal oli ülesanne varuda aastas kuni 200000 tonni seemet. Varumine algas augustis ja kestis järgmise aasta kevadeni. See number selgus paljudel koosolekutel, Werolil olid inimesed, kes tegelesid arengusuundadega, näiteks xxxxxxx, oli kaasatud teadlasi.

43

Tunnistaja xxxxxxxxxxxx ütlustest tuleneb, et ta oli ASWerol Tehases ostuosakonna juhataja 2001.aastast kuni juunini 2004. Tema ülesanded ostuosakonna juhina oli ostuosakonna töö planeerimine, lepingute ettevalmistamine, nende andmine juhatusele kinnitamiseks, ladude lepingute ettevalmistamine, kogu seemneostuga seotud tegevus. Rapsiseemne ladustamise korraldamine oli ostuosakonna juhataja ülesanne, ülevarumise ajal töötas sellena Tõnu Jaanimets. Rapsi ostulepingute kinnitamise õigus oli juhatuse liikmel, hiljem ka Jaanimetsal. Omavahel oli juhatuses tööjaotus, et seemnelepingud pidi kinnitama Aavik. Seemne varumise eest vastutas tema, kuid teda polnud tehases kohal ja siis andis allkirja Hainsoo. Tunnistaja annab ütlusi, et toimus struktuurimuutus, Aavik tagandas tunnistaja ostujuhiks ja pani ostuosakonna juhataja kohale Jaanimetsa. Tunnistaja arvates võis selleks tõuke anda ka see, et tunnistaja ei olnud ostuosakonna juhatajana nõus varuma seemet rohkem kui eelarves ette nähti. Tunnistaja annab ütlusi, et pärast kommertsdirektori ametikoha loomist jäi Jaanimetsale varumispiirkonnaks välismaa ja tunnistajale Eesti, Läti ja Leedu. 2004 kevade lõpulsuve algul, enne varumist rääkis Aavik tunnistajale esimest korda, kuidas varuda, sellega teenida ja edasi müüa. Aavik tegi tunnistajale ettepaneku teha lisavarumine, seemet tuleb osta rohkem. Tunnistaja tegi arvutuse 30000 tonni ülevarumise kohta, palju tuleb selle koguse pealt lisakulutusi. Sealt ei olnud näha, et selle pealt midagi teenida võiks. Tunnistaja jõudis järeldusele, et edasimüümiseks seemne ostmine ei oleks olnud tulus. Tunnistaja esitas selle kalkulatsiooni Aavikule ja hiljem ka Hainsoole. Aavik jäi kindlaks, tugines sellele, et varasematel aastatel hind tõusis. Hainsoo ei olnud selle plaani pooldaja. Tunnistaja poolt koostatud eelarveprojekt ( numbrid tl.341 kd.3) kinnitati eelarvena, 71 276 tonni aastas. Nende firmadega olid peetud läbirääkimised, osadega lepingud sõlmitud. Jaanimets ütles, et tal on käsk varuda 140000 tonni. Tunnistaja xxxxxxxxxxx annab ütlusi, et Werolis meeskonnatöö tasemel arutati kauplemisvõimalusi. Kauplemisega tegeles ostuosakond, kommertsdirektor, see oli xxxi ja Jaanimetsa teema. Meeskonda kuulusid kõik, kellega arutati ettevõtte tegevust: juhatuse liikmed, ostuosakonnast xxx, kommertsdirektor Jaanimets, pearaamatupidaja xxxx, finantsdirektor xxxxx, müügiosakonna juhataja xxxx ka. Ostuosakonna töö korraldati ümber, et koordineerida seemne ostuvajadust siseja välisturul, selleks võeti tööle kommertsdirektor, kelleks sai Jaanimets. Eesmärk oli koordineerida tegevust seemne ostuga seoses siseja väliturgudel. Süüdistatav H.Hainsoo oma ütlustes kinnitab juhatuse liikmete vastutusvaldkondade jagunemist vastavalt juhatuse otsusele. Juhatuse esimehele allus tooraine varumise valdkond ja kui Jaanimets tööle võeti, siis ka Jaanimets. Juhatuse liikmena allkirjastas Hainsoo varumislepinguid, kui selleks oli kokkulepe juhatuse esimehega ja Aavikut polnud majas. Läbirääkimisi väljaspool Eestit Hainsoo ei pidanud ja kokkuleppeid ei sõlminud. Eesti põllumeeste ja nende vahendajatega oli teada, et nad võivad tulla Painkülla Weroli kontorisse erinevatel aegadel. Siis oli eluliselt vajalik nendega lepingud kohapeal allkirjastada, et nad aega ei raiskaks. Neid lepinguid allkirjastas Hainsoo. Kui Aavikut ei olnud ja kui Jaanimets või xxxx tuli allkirja küsima, siis allkirjastas ka need lepingud Hainsoo. Kui juhatuse esimees oli eelnevalt öelnud, et tuleb allkirjastada või Hainsoo küsis telefonitsi järgi. Neis töövaldkondades, mis olid jaotatud tööjaotusega Hainsoole, otsustas Hainsoo ise. Omal initsiatiivil ei ole Hainsoo juhatuse esimehe mängumaale läinud. Hainsoo läbirääkimisi varumisküsimustes ei pidanud, kokkuleppeid seemne ostuks ei sõlminud. Hainsoo sai töö käigus Jaanimetsalt teada, et tal on ülesanne otsida võimalusi 150000 tonni ostmiseks. Süüdistatav Erki Aavik annab ütlusi, et tema ülesandeks oli koostada kavad rapsi turunduslikuks töötlemiseks, ostu-müügi tegevuseks, need kavad ellu viia. Aavik kinnitab, et ta ei tegelenud tooraine ostmisega, ka Hainsoo mitte. Ei olnud üheselt määratud, kui palju pidi

44 Jaanimets rapsi varuma aastal 2004. (tl.148-150 kd.IV) Kuni oktoobrini vastutas minimaalse koguse varumise eest Unt, edasi Jaanimets, ülejäänu polnud väga täpselt määratletud, see puudutas Weroli uusi äriplaane, mis olid ebaselged. Küsimusele: „kas varumiseks olid kogused paigas“ vastab Aavik : ei saa anda ühest vastust, me ei kahelnud, et võiks üle varuda, Eestist oli prognoos vilets. Turul oli olukord ebastabiilne, tuli otsida, milliste tarnijatega on võimalik lepinguid sõlmida. Venemaal tuli sõlmida kohe ja kohapeal. Jaanimets sõlmis raamlepinguid Venemaal, siis pidas siin kohapeal nõu. Aavik ütleb, et Jaanimetsale olid piirid ette antud, kuid need olid kauged tema võimalustest. Raamlepingu sõlmimiseks olid tal suhteliselt vabad käed. Kohtuistungil esitati E.Aavikule korduvalt küsimusi selle kohta, millised piirid, kogused olid Jaanimetsale ette antud seemnelepingute sõlmimiseks. E.Aavik sellele küsimusele vastust ei andnud. Jaanimetsa ja Hainsoo poolt nimetatud varutava koguse kohta- 150000 tonniütleb Aavik, et see ei kajasta mingit reaalsust. See võis kellegi peas olla. Kuskilt ei nähtu lepinguportfelli, mis sellist kogust kajastaks. Arutatud sai igasuguseid erinevaid variante.

Kohus, hinnates kogumis neid tõendeid tööja ülesannete jaotuse kohta AS-s Werol Tehased, teeb kokkuvõtte, et juhatuse liikmete vahelise tööjaotuse järgi olid tooraine varumisega, ostmisega ja müümisega seotud küsimused E.Aaviku vastutusvaldkonnas. Kuni juunini 2004 tegi seemnevarumisega seotud plaane, s.h. eelarve seda osa, ostuosakonna juhataja xxxxxxxxxxxxSeejärel, vormistatuna 1.augustist 2004, anti ostuja müügiga seotud küsimuste koordineerimine ja korraldamine Tõnu Jaanimetsa alluvusse. Tunnistajate ja süüdistatavate ütlustest nähtub, et tehase tootmismahu raames ehk eelarvega kinnitatud piirides olid eelarve kinnitamise ajaks (30.juuniks) teada kindlad lepingupartnerid ja nendelt varutavad seemnekogused. Need numbrid olid eelarve koostamiseks esitatud (tl.341 kd.3). Tunnistajate ja süüdistatavate ütlustest on arusaadav, et varumismahu määramine oli kõigile arusaadavalt Erki Aaviku pädevuses. Et see oli nii, tuleneb üheselt nii xxxxxi kui ka T.Jaanimetsa ütlustest. Nii xxxx kui hiljem Jaanimetsa ülesandeks ettevõttes oli seemne varumine ja nad mõlemad mõistsid E. Aaviku pöördumist nende poole nii, et E.Aavik annab ülesande varuda teatud koguses seemet. E.Aaviku poolt xxxxxxxxxxxxe esitatud nõudeks oli varuda seemet rohkem kui eelarve ette näeb ja Tõnu Jaanimets sai aru, et temalt nõutakse seemnevarumist 150000-200000 tonni.

Ehkki E.Aavik väidab, et 150000 tonni ei kajasta mingit reaalsust ja „see võis kellegi peas olla“, leiab kohus, et E.Aaviku ütlused osutavad selgelt, et tema poolt ei olnud piiratud varutavat kogust eelarvelise kogusega (72500 tonni) või mõne muu kindla kogusega selle lähedal. E.Aaviku ütlused osutavad ja kogumis teiste süüdistatavate ja tunnistajate ütlustega kinnitavad, et varujatele oli tema poolt seatud eesmärk varuda seemet rohkem, isegi kuni 150000 tonni. E.Aaviku ettevõttesisest pädevust otsustada varumisküsimuste üle kinnitab ka sellekohane juhatuse otsus, millega määratakse E.Aaviku vastutusvaldkonnaks tooraine ostmine, strateegiline juhtimine, üldjuhtimine. Uuritud tõendid (kommertsdirektori ametijuhend, tunnistajate xxxxxxx ja xxxi ütlused) tõendavad ka seda, et alates 1.augustist 2004 oli ostuosakonna töö korraldamine, siseja välisturul seemneostude koordineerimine kommertsdirektori ametiülesanne. Tunnistajate ja süüdistatavate ütlused ei anna viiteid selle kohta, et oleks koostatud dokument või kusagil oleks olnud kirjalikult fikseeritud ülesandeid rapsiseemne varumiseks suuremas koguses kui eelarves ettenähtu. Ütlused kinnitavad, et selliseid dokumente ei ole olemas.

4.2.E.Aavik ja H.Hainsoo lepinguid sõlmides võtsid AS-le Werol Tehased kohustusi.

45 Erki Aavik ja Helmo Hainsoo AS Werol Tehased juhatuse liikmetena ja nende poolt volitatud Tõnu Jaanimets (volikiri 23.09.2004 tl.34 kd.50) sõlmisid AS Werol Tehased nimel lepinguid rapsiseemne ostuks, võttes sellega AS-le Werol Tehased võlaõiguslikke kohustusi võtta rapsiseeme vastu ja tasuda selle eest kokku lepitud hind. Nii sõlmiti lepinguid rapsiseemne ostuks Eesti põllumeestelt ja osteti 46 736 025 kg rapsiseemet nii otselepingutega ( süüdistuses nimetatud Weroli kliendid) 11 275 760 kilo kui ka Kesk Eesti Õlikultuuride Uhistu vahendusel 16 254 675 kilo, AS Kemira GrowHow vahendusel 17 993450 kilo ja Farm Plant Eesti AS--lt 1 212140 kilo. Rapsi ostu-müügi lepingud rapsikasvatajatega Eestist on kd.6 tl.1-250, kd.7 tl.1-251, kd.8 tl.1-150 ja 154-192 ja kd.9 tl.227-229. Rapsiseemne ostulepingute register aasta 2004 kohta (tl.193 kd.8). Eestist varutud rapsiseeme laekus ja võeti vastu 2004.a. augustikuus Painküla lattu, septembrikuus Painküla, Tamsalu, Valga, Sürgavere ja Halinga lattu, oktoobrikuus lisandus eelpoolnimetatutele ka Kureoja ladu, novembrikuus Paiküla, Tamsalu, Sürgavere, Halinga, Kureoja lattu ja PK Oliver (väljaspool eelarvet) seeme Näpi lattu, detsembris saabunud seeme Paiküla ja Halinga lattu, jaanuaris 2005 saabunud seeme Painküla lattu (tl.15 kd.49). Algdokumendid asitõendite pakendites nr . 15 toimikud nr. 218, 221, 228, pakend nr . 19 toimik nr . 208 ja 11/98, pakend nr. 13 toimik nr . 229, pakend nr . 18 toimik nr . 206,207,225, FI25/80, FI/70 ja FI/83, pakend nr . 17 toimik nr . 231 ja 213, F15/84 ja F15/82. Asitõendite pakend nr . 8 toimik 25/81. Sellest augustikuus 2004 saabus Eesti varujatelt rapsi 393 780 kilo ( tl.15 kd.49, tl.8 kd.44), septembrikuus 2004 saabus Eesti varujatelt rapsi 7 994 835 kilo (tl.15 kd.49, tl.96 kd.44), oktoobrikuus 2004 saabus Eesti varujatelt rapsi 25 392 160 kilo (tl.15 kd.49, tl.107 kd.44), novembris 2004 saabus Eesti varujatelt rapsi 8 436 230 kilo (tl.15 kd.49, tl.10 tl.45), detsembrikuus 2004 saabus Eesti varujatelt rapsi 3 480 560 kilo (tl.15 kd.49, tl.63 kd.45). Jaanuaris 2005 saabus Eesti varujatelt rapsi 647 820 kilo (tl.15 kd.49, tl.86 kd.45), veebruarikuus 2005 saabus Eesti varujatelt rapsi 163 460 kilo (tl.15 kd.49 ja tl. 117 kd.45). Märtsis 2005 saabus Eesti varujatelt rapsi 66 580 kilo (tl.15 kd.49 ja tl.160 kd.45), aprillis 2005 saabus Eesti varujatelt rapsi 115 060 kilo, mais ei saabunud, juunis 2005 saabus Eesti varujatelt 45 540 kilo rapsi, juulis 2005 ei saabunud (tl.15,16 kd.49). Vastavalt eelarves kindlaksmääratule sõlmiti lepinguid ja varuti rapsiseemet ka Lätist- SIA Rapsiselt 5006 450 kilo (tl.230-239 kd.9), mis saabus veebruaris 2005 koguses 1 121 760 kilo ((tl.117, 120-122 kd.45), märtsis 2005 2 993 830 kilo (tl.16 kd.49, tl.160, 166-171 kd.45), aprillis 957 440 kilo (tl.16 kd.49, tl.187, 190 kd.45). Leedust varuti rapsi vastavalt eelarves kinnitatule Žvalguva UAB-lt 11 087 120 kilo (tl.207-216 kd.8, tl.1-9, tl.67-127 kd.9) ja Nutrilita UAB-lt 5452100 kilo (tl. 217-226, 37-66 kd.9), kokku 16 539 220 kilo. Leedust saabus rapsi augustikuus 2004 8053920 kilo (tl.8 kd.44), septembris 4 769 500 kilo (tl.96kd44), oktoobris 2004 3 715 800 kilo (tl.107 kd.44, tl.16 kd.49). Kinnitatud eelarve piires sõlmitud lepingute alusel saabus rapsi tehasele augustikuus 2004 8 447 700 kilo, septembris 12 764 335 kilo, oktoobrikuus 29 107 960 kilo, novembrikuus 8 436 230 kilo, detsembrikuus 3 480 560 kilo, jaanuarikuus 2005 647 820 kilo, veebruarikuus 2005 1 285 220 kilo, märtsikuus 2 993 830 kilo, aprillikuus 1 072 500 kilo, maikuus ei saabunud, juunikuus 45 540 kilo, juulikuus ei saabunud.

Lisaks eestimaiste rapsikasvatajatega sõlmitud otselepingutele ja lepingutele seemne varumiseks eelarve järgi Lätist (SIA Rapsis) ja Leedust ( UAB Žvalguva ja Nutrilita UAB) sõlmiti majandusaastaks 2004/2005 AS WErol Tehased nimel lepinguid 141 290 tonni rapsiseemne varumiseks (rapsiseemne ostulepingute koondi järgi tl. 7, 8 kd.49), kusjuures juba 30.juuliks 2004 oli sõlmitud lepinguid 74,73 tuhande tonni varumiseks. Sealjuures E.Aaviku poolt oli sõlmitud (allkirjastatud) lepinguid 34000 tonni varumiseks, Helmo

46 Hainsoo poolt 81850 tonni varumiseks, Tõnu Jaanimetsa poolt 20200 tonni varumiseks(tl.9,10,11 kd.49). Uuritud tõendid tõendavad, et E.Aavik, H.Hainsoo ja nende poolt volitatu T.Jaanimets sõlmisid ka järgmised lepingud rapsiseemne varumiseksmille süüdistus loeb eelarveväliseks varumiseksja võtsid sellega AS-le Werol Tehased võlaõiguslikke kohustusi rapsiseemne vastuvõtmiseks ja selle eest tasumiseks: 02.08.2004 sõlmis AS Werol tehased, juhatuse liikme, Erki Aaviku isikus, rapsi/rüpsi ostumüügi lepingu nr E4-9/37( WR-08/47) AS-ga Eesti Viljasalv, mille kohaselt pidi AS Eesti Viljasalv tarnima AS-le Werol Tehased rapsiseemet, kokku mahus 1000 tonni. AS Werol Tehased tasus AS-le Eesti Viljasalv lepingu nr E4-9/37 alusel ettemaksuna ja esitatud arve alusel kokku 3 878 612,80 krooni, kuid lepingujärgset kaupa ei saanud. AS Eesti Viljasalv tagastas saadud ettemaksust AS-le Werol Tehased 25.08.2005 tasaarvelduskokkuleppe ning 02.08.2004 sõlmitud lepingu nr E4-9/37 lõpetamise alusel 2 508 756,1 krooni ning sama kokkuleppe alusel teostas tasaarvelduse Vene Föderatsiooni firmaga OOO Tetra Invest summas 539 526,5 krooni.

Selle tulemusena tekitati süüdistuse väite kohaselt AS-le Werol Tehased kahju 483 734,92 krooni. Lepingu sõlmimist ja tasumisi tõendavad: I köide, lk 124- 129 ostumüügileping, ettemaksuteatis, arve. Lk 127-129, 230-232 AS Werol tehased raamatupidamisprogrammi väljatrükk 01.08.2004-18.05.2005, lk 130-137 leping ja selle lisa 1, lk 138-147 arve, maksekorraldused, saldokinnituse küsimine. Lk 148, 183-187 xxxxxxxa kirjad H.Hainsoole. Lk 188-189 lepingu lõpetamise kokkulepe. Lk190-196 tagastamise nõue, advokaadibüroo õiguslik arvamus, teade lepingu lõpetamisest. Lk 197-198 AS Eesti Viljasalv, AS Werol tehased ja OOO Tetra Invest kokkulepe. Lk 199-206, 175-182 leping nr 0603/03( 10.05.2004) OOO Tetra Invest ja AS Werol Tehased vahel, selle lisa nr 3 ja lisakokkulepped nr 1 ja 2. Lk 207-210, 226-229 OOO Tetra Invest arved. Lk 211-225 leping nr 0402/02( 14.05.2004) OOO Tetra Invest ja AS Werol Tehased vahel( kaks erinevat lepingut), selle lisad. 07.09.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liikme Helmo Hainsoo isikus lepingu nr E4- 9/31 AS-ga Eesti Viljasalv, mille alusel tarnis AS Eesti Viljasalv septembris 2004 AS-le Werol Tehased rapsiseemet 680,72 tonni, kogumaksumusega 2 399 649,12 krooni( 3525 krooni tonni kohta) ja 1307,45 tonni kogumaksumusega 4 402 691,62 krooni( 3367 krooni tonni kohta). Makstud rapsiseemne vastuvõtuaktide, mitte arvete järgi. Arvetel viide vastuvõtuaktidele. Vastuvõtuaktide järgi tasuti 4 402 691,62 krooni. Lepingud ja tõendid seemne saabumise ja tasumise kohta köide 43: lk 188-190 leping, Lk 191-198 arved ja vastuvõtuaktid.

01.10.2004 sõlmis AS Werol Tehased, kommertsdirektor Tõnu Jaanimets`a isikus lepingu nr E4-9/42 AS-ga Eesti Viljasalv, mille alusel tarnis Eesti Viljasalv AS oktoobris 2004 AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku 222,32 tonni, kogumaksumusega 736 439,6 krooni (3312,5 krooni tonni kohta). Arvete järgi koos käibemaksuga 868 998,72 krooni. Leping ja tõendid köide 43 lk 199- 201 leping, lk 202- 204A arved. 28.09.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liikme Erki Aavik`u isikus lepingu nr E4-9/40 Leedu firmaga UAB Tikras Kelias, mille alusel tarnis UAB Tikras Kelias ajavahemikul august 2004 kuni märts 2005 AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku 9 299,25 tonni, kogumaksumusega 33 769 326,57 krooni( 3 631 krooni tonni kohta). 31.01.2005 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liikme Helmo Hainsoo isikus lepingu nr E4- 9/40 (040928/112WETK) Leedu firmaga UAB Tikras Kelias, mille alusel tarnis UAB Tikras Kelias veebruaris 2005 AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku 2 753,6 tonni, kogumaksumusega 9 742 184,63 krooni( 3 538 krooni tonni kohta).

47 Lepingud, vastuvõtuaktid, arved ja tõendid köide 43: lk 7-9 leping koos lisadega, lk 10- 10a veoleping, lk 11- 92 arved, lk 1-6 AS Werol Tehased raamatupidamisprogrammi väljatrükk 01.08.2004- 18.05.2005.a. 27.09.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liikme Helmo Hainsoo isikus lepingu nr E4- 9/39 Läti Vabariigi firmaga Agrobaltic Agency Ltd ning 29.12.2004 selle lisa nr 1, mille alusel tarnis Agrobaltic Agency Ltd novembris-detsembris 2004 AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku 1 759,6 tonni, kogumaksumusega 6 041 462,67 krooni( 3 433 krooni tonni kohta). Tõendid kd 43: lk 93- 95 AS Werol Tehased raamatupidamisprogrammi väljatrükid, lk 99- 103 leping ja selle lisa, lk 112- 127 arved. 19.07.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liikme Helmo Hainsoo isikus lepingu nr E4- 9/22 Eesti firmaga Grain Marketing OÜ, mille alusel tarnis Grain Marketing OÜ augustnovember 2004 AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku 5 085,66 tonni, kogumaksumusega 17 635 880 krooni( 3 468 krooni tonni kohta). Lepingud, vastuvõtuaktid, arved ja tõendid köide 43: lk 136-141 lepingud, lk 142- 174 arved, lk 128- 133 AS Werol Tehased raamatupidamisprogrammi väljatrükk, lk 134- 135 rapsiseemne ladustamise koondakt ja aruanne 2004- 2005.

31.08.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liikme Helmo Hainsoo isikus lepingu nr E4- 9/23 (12/2004) Ukraina firmaga TŠP Tair, mille alusel tarnis TŠP Tair oktoobris 2004 AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku 249,94 tonni, kogumaksumusega 883 370 krooni( hinnaga 3 534 krooni tonni kohta). Tõendid köide 8: lk 201- 204 leping, lk 205-206 kokkulepe transporditeenuse osutamise kohta. Köide 9: lk 128- 159 arved. Köide 43: lk 184- 187 arved. 16.08.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liikme Helmo Hainsoo isikus lepingu nr E4- 9/41 Leedu Vabariigi firmaga ZAO Kesko Agro Lietuva, mille alusel tarnis ZAO Kesko Agro Lietuva septembris 2004 AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku 3 016,65 tonni, kogumaksumusega 10 107 325 krooni( 3 351 krooni tonni kohta). Lepingud, tõendid köide 43: lk 206 AS Werol Tehased raamatupidamisprogrammi väljatrükk, lk 207-210 leping, lk 217- 230 arved. 15.09.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liikme Helmo Hainsoo isikus lepingu nr E4- 9/43 Eesti firmaga PK Oliver AS, mille alusel tarnis PK Oliver AS 16.novembril 2004 AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku 287,1 tonni, kogumaksumusega 993 401 krooni( 3460 krooni tonni kohta). lepingud, arved ja tõendid köide 43: lk 248-249 leping, lk 250 arve, lk 246, 247 AS Werol Tehased raamatupidamisprogrammi väljatrükk. 02.09.2004 sõlmis AS Werol Tehased, kommertsdirektor Tõnu Jaanimets`a isikus lepingu nr E4-9/32 Läti Vabariigi firmaga SIA Maize-M, mille alusel tarnis SIA Maize-M 17.- 30.september 2004 AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku 1042,15 tonni, kogumaksumusega 3 632 688 krooni( 3 485,8 krooni tonni kohta). Lepingud ja tõendid köide 42: lk 112-118 leping, lk 119- 132 arved, lk 110, 111 AS Werol Tehased raamatupidamisprogrammi väljatrükk.

17.08.2004 sõlmis AS Werol Tehased, kommertsdirektor Tõnu Jaanimets`a isikus lepingu nr E4-9/34 Ukraina firmaga Rise-Agroservice, mille alusel tarnis Rise-Agroservice augustisseptembris 2004 AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku 998,3 tonni, kogumaksumusega 3 111 199,65 krooni (s.o. hinnaga 3 116,5 krooni tonni kohta). Tõendid köide 42: lk 135-143 leping, lk 144-155 arved, lk 133, 134 AS Werol Tehased raamatupidamisprogrammi väljatrükk. 27.09.2004 sõlmis AS Werol Tehased, kommertsdirektor Tõnu Jaanimets`a isikus lepingu nr E4-9/36 Vene Föderatsiooni firmaga OOO Avtotor-Agro, mille alusel tarnis OOO Avtotor- Agro novembris 2004 ja veebruaris 2005 AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku 1 603,07 tonni, kogumaksumusega 5 345 116,96 krooni (s.o. hinnaga 3 334,3 krooni tonni kohta).

48 Lepingud ja muud tõendid köide 42: lk 222- 225 leping, lk 226- 231 arved, lk 234-235 ettemaksuarve. 04.10.2004 sõlmis AS Werol Tehased, kommertsdirektor Tõnu Jaanimets`a isikus lepingu nr E4-9/38 (SR/04-1004) Leedu firmaga UAB Agrokontserno Grudai, mille alusel tarnis UAB Agrokontserno Grudai oktoobris-novembris 2004 AS-le Werol Tehased rapsiseemet kokku 10 981,6 tonni, kogumaksumusega 37 183 934,8 krooni( hinnaga 3 386 krooni tonni kohta). Tõendid köide 42: lk 7-13 leping, lk 14-109 arved, lk 1-2, 3-6 AS Werol Tehased raamatupidamisprogrammi väljatrükk. Kaubavagunite liikumine AS-le Werol Tehased (tl.129-145, 147-161 kd.47) annab ülevaate rapsiseemne liikumise intensiivsusest 2005.a. jaanuaris, veebruaris ja aastal 2004. Rapsiseemne saabumine kuupäevade kaupa koguseliselt firmade lõikes, paigutamine erinevatesse ladudesse kd.44 tl.1-7, 10-95, 98-106, 112-199, 200-249. Vagunite liikumist AS-le Werol Tehased rapsiseemnega UAB-lt Agrokoncerno Grudai ja UAB-lt Nutrilita oktoobris 2004 tõendavad vagunite nimekirjad ja arved (tl.179-268 kd.18), Eesti rapsikasvatajatelt tooraine vastuvõtu aktid, saatelehed ja arved tl.1- 178 kd.18.

Need kohtuistungil uuritud ja avaldatud tõendid tõendavad, et 2004.a. kevadel, s.o. enne 2004-2005 majandusaasta algust olid sõlmitud eelkokkulepped rapsiseemne varumiseks Eesti rapsikasvatajatega ja alates 2004 juulikuust (v.a. leping Agroleks OOO-ga, mis on sõlmitud 04.06.2004) on sõlmitud lepinguid rapsi varumiseks väljastpoolt Eestit. AS Werol Tehased nimel on varumislepingutele alla kirjutanud E.Aavik, H.Hainsoo ja T.Jaanimets. Süüdistatavate E.Aaviku, H.Hainsoo, T.Jaanimetsa, tunnistajate xxxxxxxx xxxxxxx ütlustest nähtub, et vastavalt juhatuse liikmete tööjaotusele viibis Helmo Hainsoo kohapeal tehases Painkülas ja Erki Aavik Tallinnas. Seetõttu kirjutas ka neile lepingutele, mis saabusid Painkülla ja mis olid teise lepingupoolega eelnevalt läbi räägitud Erki Aaviku või või Tõnu Jaanimetsa poolt, alla Painkülas viibiv juhatuse liige Helmo Hainsoo. Lepingu sõlmimisele, s.h. kokkuleppele ostetava rapsi koguse ja hinna kohta järgnes rapsiseemne saabumine ja arvete esitamine AS-le Werol Tehased.

Rapsiseemne varumist arutati nõukogu koosolekul novembrikuus 2004 ja Tõnu Jaanimetsale anti korraldus sõlmitud lepingute lõpetamiseks ja ülesütlemiseks (nõukogu kokkukutsumise teade 09.11.2004 tl.47, nõukogu koosoleku protokoll tl.32-37 kd.4, tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Lepingute lõpetamisega ja lepinguliste koguste vähendamisega tegeles ka H.Hainsoo (süüdistatavate T.Jaanimets ja H.Hainsoom tunnistaja xxxxxn ütlused). Selle tulemusena vähenes AS-le Werol Tehased võetud kohustuste maht. 2004-2005 majandusaastal varuti Werolis rapsiseemet 115 003.02 tonni ( xxxxxxxxxxx arvutus tl.166 kd.56, ), süüdistuse kohaselt 49 005,092 tonni nõukogu poolt kinnitatud eelarve väliselt. Kohus on seisukohal, et kuna süüdistuse keskseks mõtteks on, et juhatusel puudus õigus varuda rapsiseemet nõukogu poolt kinnitatud eelarvet ületavas koguses (ehk rohkem kui 72500 tonni piirkondadest Eesti - Läti- Leedu), siis tuleb süüdistuse versiooni kontrollimisel see kogus aluseks võtta ehk lubatud kogus 72500 tonni, varutud kogus 115 003,02 tonni, seega varutud üle lubatud koguse 42 503,02 tonni (115 003,02,0-72500=42 503,02).

4.3. küsimus sellest, kas liigselt (tootmisvõimsust ja eelarvet ületades ) varutud rapsiks tuleb lugeda just süüdistuses nimetatud lepingute alusel varutud raps.

Rapsiseeme on õiguslikus mõttes asi (kehaline ese, TsÜS § 49 lg.1). Oma olemuselt on tegemist asendatava asjaga ehk asjaga, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ning millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused (TsÜS § 51 lg.1),

49 kasutatud ka terminit: liigitunnusega asi. TsÜS § 51 lg.2 järgi poolte tahtel võib asendatavale asjale anda poolte suhtes asendamatu asja omaduse…AS-s Werol Tehased varutud rapsiseemnele ei ole antud asendamatu asja tähendust, mis tähendab, et konkreetse lepingu alusel konkreetselt tarnijalt varutud seemet kehalise esemena ei eraldata ja varutud seemne üle on peetud arvestust koguseliselt (kaalu järgi). Küll aga omab käesolevas kriminaalasjas tähendust see, et varutud seemne üle on peetud arvestust ladude kaupa tarnijate lõikes ehk igalt tarnijalt konkreetse lepingu ja saatelehe alusel saabunud rapsiseemne koguse paigutamine ja liikumine on jälgitav. Sellise arvestuse pidamine AS-s Werol Tehased on aluseks, millel baseerub inventuuride tegemine, laoarvestuse pidamine, rapsiseemne ühiku (kilo) baashinna arvutamine, tootmisse mineva seemne baashinna arvutamine ja laojääki jääva seemne hinna arvutamine. Konkreetselt tarnijalt saabunud seemnekoguse paigutamine määratud lattu, selles määratud laos paiknevale seemnekogusele tehtud laadimis-, hoiu-, transpordija muude kulude arvutamine kogumis ja seejärel ühiku hinna kohta on kohtu hinnangul õige ja põhjendatud metoodika igalt tarnijalt saabunud seemnele tehtud kulutuste ja keskmise müügihinna arvutamiseks. Süüdistus on eelarvet ületava etteheidetava seemnekoguse (49 005,092 tonni) määramisel võtnud aluseks tegelikult varutud seemnekoguse, mis on varutud nende varumislepingute alusel, mida süüdistus loeb sõlmituks eelarvet ületades sealjuures nii koguseliselt kui ka väljastpoolt eelarvega lubatud piirkonda. See tähendab, et süüdistus on seostanud eelarvet ületava varumise konkreetsete lepingutega ja lepingule alla kirjutanud juhatuse liikmega või (ühiselt) juhatuse liikmete poolt tööle võetud Tõnu Jaanimetsaga. Selliselt on süüdistus konkretiseeritud ehk kummagi süüdistatava (E.Aavik ja H.Hainsoo) osas näidatud ära need ametiseisundit ebaseaduslikult ärakasutavad teod (KarS § 289 sõnastuses) või teisele isikule kohustuse võtmise õigust ebaseaduslikult ärakasutavad teod (KarS § 2172 lg.1 alternatiiv 1sõnastuses), mis on mõlemale süüdistatavale inkrimineeritud ja mis on toonud kaasa seaduses sätestatud tagajärje. Kohus leiab, et sellise esitusega on täidetud süüdistuse individualiseerituse nõue ja süüdistuse individualiseerituse nõuet täidavad ka süüdistuses sisalduvad viited nii Erki Aaviku puhul kui ka Helmo Hainsoo puhul Äriseadustiku vastavatele paragrahvidele ja juhatuse liikme lepingute punktidele, milles sisalduvaid nõudeid süüdistatavad väidetavalt rikkusid. Lähtudes süüdistuse individualiseerituse nõudest ja vajadusest teha kindlaks iga varumislepingu mõjud (kaasnenud finantskulud, laoja transpordikulud, soetushinna ja väljamüügihinna võrdlus) AS Werol Tehased majanduslikule olukorrale, loobub kohus opereerimisest seemnekogusega üldiselt ja toob välja põhjused, miks kohus loeb konkreetsed lepingud sõlmituks väljaspool kinnitatud eelarvega lubatud kogust.

Kohus ei nõustu süüdistuse metoodikaga selles osas, et eelarvet ületavaks varumiseks on loetud kõigi nende varumislepingute alusel saabunu, mis on sõlmitud varumiseks väljastpoolt lubatud piirkonda (Eestit- Lätit- Leedut). Kogus 49005,092 tonni tuleneb kõigi süüdistuse järgi eelarveväliselt sõlmitud lepingute alusel saabunud rapsikogusest ja sellest saab tuletada vastupidise, et süüdistus on lugenud lubatavaks varumiskoguseks 65 997.93 tonni (115 003,02-49005,092=65 997,93). Kuna tegelikult on eelarvega kinnitatud lubatud aastaseks varumiskoguseks 72500 tonni, puudub õiguslik alus süüdistatavatele etteheidete tegemiseks selle koguse varumise raames.

Hinnates iga konkreetse varumislepingu sõlmimise põhjendatust või põhjendamatust, arvestab kohus neid reaalse elu tingimusi – lisaks nõukogu poolt kinnitatud eelarvenumbritele- , mis mõjutasid juhatuse liikmeid lepingute sõlmimise otsustuste tegemisel. Nendeks tingimusteks olid esmajoones 1)Eesti põllumehelt rapsiseemne varumise

50 halb prognoos eelolevaks varumishooajaks ja 2)seemnevaru puudumine tootmiseks 2004/2005.a. majandusaasta algul. Tunnistaja xxxxxxxxxx (tl.4-23 kd.III) andis ütlusi, et varuda tuli Eestist ja augustisseptembris lõuna poolt juurde, Läti, Leedu Ukraina, kuna talirapsi kasvatus ei olnud Eestis veel nii arenenud. Osa lepinguid oli alla kirjutatud või kokku lepitud kevadel, märtsis. See aasta oli kehv, mujalt pidi seemet juurde tooma. Kevadel olid lepingud juba alla kirjutatud Kesk- Eesti Õlikultuuride Ühinguga, Weroli enda otsevarujatega (Eesti põllumehed, kellele Werol andis seemnekasvatuseks krediiti) ja Kemiraga (tl.341 kd.3). Eestis kasvava rapsi kohta oli prognoos kehv, et 1/3 saagist jääb saamata. Lõpuks oli saak suurem kui oli prognoos. Tunnistaja oli kuni juunini 2004 ostuosakonna juhataja, tema pidi tegema eelarvest seemne varumise eelarve: kui palju, mis ladudes ja mis hinnaga hakkab seemet tulema. Varuda tuli nii palju kui võimalik, Eestist ja kui ei jätkuvaadata väljastpoolt. Augustisseptembris lõuna poolt juurde, mis puudu tuli- Läti, Leedu, Ukraina. Tl. 341 kd.3 on esialgne varumiskava, kus näidatud ka need võimalused, kui Eestist tuleb vähem või rohkem seemet. Eesti firmade puhul, kellega oli kokku lepitud, et varutakse ära kogu saak, oli planeeritud hälve 15% lepingu mahust. Selles tabelis (tl.341) on kirjas kõik firmad, kellega käisid läbirääkimised ja lepingud läksid ka kõik käiku, v.a. Valmiera ja Kesko Agro. Eesti firmadega olid tabeli tegemise ajaks lepingud sõlmitud, tabel tehtud juunis 2004. See on abitabel, mis oli eelarve koostamise aluseks. Süüdistatav H.Hainsoo andis ütlusi (tl.120-121 kdIV), et 2004.a. kevadel tekkis rapsipuudus, mis häiris meie tööd kuni 2004.a. saagist rapsi varumiseni, Eestis algas see septembris. Tolle aasta prognoosid olid halvad. Tunnistajaxxxxxxxxxx, kes oli AS Werol Tehased pearaamatupidaja alates aastast 1999, andis ütlusi (tl.142,144, 147,155, 138-139 kdI), et 2004.a. juunis oli ettevõttel väga raske olukord, kuna polnud toorainet. Juunis 2004 toorainet ei onud ja tehas seisis, see tähendas iga päev 1 miljon krooni saamata jäänud tulu, kõige kahjulikum oligi tehase seismine. Tootmine seisis mai lõppjuuni 2004 ja augusti algul, vahepeal töötas, olenes, kuidas rapsi saadi. Nii seiskamine kui uuesti käivitamine põhjustasid kulusid. Veebruarismärtsis hakatakse varumislepinguid sõlmima ja alles seejärel hakatakse suvirapsi külvama. Lepingute sõlmimine on seotud riskiga, ei ole teada, kas klimaatilised tingimused soodustavad rapsi kasvatamist. Seisakuid kasutati ka hooldustöödeks, kuid tehase inimesed pidid tehase töös hoidma ja hakati otsima uusi partnereid või tavapärastelt partneritelt küsima, kas neil pole müüa ülearuseid seemnekoguseid. Siis sõlmiti leping näiteks Kesko Agroga ja Agroleksiga. Eelarve algmaterjalid esitas ostuosakond, Indrik Unt, kes koostas varumisplaani, sõlmis tooraineja hoiustamislepingud. Algusest peale oli tavapärane, et ostetakse Eestis kasvavat rapsi, kuna mujalt ostmisel lisandub täiendav logistiline kulu. Kindlad Eesti partnerid olid välja kujunenud, kui Eesti rapsist tuli puudu, olid koostööpartnerid Lätis-Leedus. Until oli andmebaas ja läbirääkimised peetud, kelle poole pöörduda kui tekkis raske olukord. Eelarve menetlemise ajaks olid tavaliselt lepingud juba sõlmitud. Varumisperioodiks olid varumislepingud juba sõlmitud, ostuosakond hakkas läbirääkimisi pidama juba veebruaris, varumine algas augustis, selleks ajaks olid enamjaolt lepingud sõlmitud. Finantsasutustega oli kokkulepe seemneostude finantseerimiseks, olid planeeritud tarneajad vastavalt laomahule, kuna augustisseptembris varuti suurem osa toorainest, pidi olema varumisgraafik ja ladustamise võimalus. Seemne varumiseks oli varumisplaan, mis oli üks osa eelarve materjalist, kus arvestati ka hoiustamiskulusid. Avena Nordic Grain oli kuni 2003.aastani põhiline lepingupartner, kes võimaldas tehast algusaastatel käigus hoida. Pangad ei olnud nõus siis rapsioste finantseerima. Tetra ja Agroleksi lepingud olid eelmise majandusaasta puuduoleva rapsiseemne leevendamiseks, raps pidi tulema 04.juuni-juuli, need kaks lepingut ei ole ülevarutud.

51 AS Werol Tehased kiri 16.01.2008 (tl.58 kd I) tõendab, et seoses tooraine (rapsiseemne) puudumisega esines AS WErol Tehased töös häireid ja seisakuid ajavahemikel 26.mai- 08.juuni 2004, 23.juuni-12.juuli 2004 ja 17.juuli kuni 13.august 2004. Tl. 341 kd.3 on tabel „Rapsiseemne varumine 2004/2005 hooajaks“, tabeli allservas märge EA2004-2005(kinnitatud 06*2004). See tabel koos tunnistajate xxxxxx ja xxxxxxx ütlustega tõendab, et juba juunikuuks 2004, s.o. 2004-2005 eelarve kinnitamise ajaks oli sõlmitud lepinguid rapsiseemne varumiseks Eestist koguses 46500 tonni ja varumiseks Lätist (Latraps, SIA Rapsis, Valmiera) 16500 tonni ulatuses ja varumiseks Leedust (Zvalguva, Nutrilita) 8000 tonni ulatuses läbirääkimised käisid. Kokku oli kavandatud sõlmida lepinguid 71000 tonni varumiseks, sellest 46500 tonni varumiseks olid lepingud selleks ajaks sõlmitud. Reastades kõik rapsivarumise lepingud nende sõlmimise ajalises järjestuses (tl.8 kd.49), nähtub, et 30.juuliks 2004 oli sõlmitud lepinguid aastaeelarvega kinnitatud mahu tagamiseks – 74730 tonni. Lisaks neist tõenditest nähtuvatele faktilistele andmetele pöörab kohus tähelepanu ka neist tõenditest nähtuvale üldisele olukorrale: et ostuosakonnal (juhataja I.Unt) oli ülevaade olemasolevatest ja töös olevatest lepingutest, see ülevaade oli olemas nii ostuosakonna juhataja I.Unti peas kui ka paberil, sellega oli kursis pearaamatupidaja ja oma sisult arvestas see kava olulisi tingimusifinantseerimisvõimalusi, ladustamisvõimalusi, transpordivõimalusi.

AS Werol Tehased nõukogu koosoleku protokoll 30.06.2004, millest nähtub, et on arvestatud seemnevarumise finantseerimisega Avena Nordic Grain vahendusel.

Kõiki neid asjaolusid arvestades loeb kohus, et AS Werol Tehased igapäevase tootmisvajaduse rahuldamise seisukohalt oli põhjendamatu järgmiste varumislepingute sõlmimine ja sellega AS-le Werol Tehased kohustuste võtmine: 27.09.2004 Agrobaltic Agency Ltdga (allkirjastaja H.Hainsoo)sõlmitud leping E4-9/39 on sõlmitud Ukraina päritoluga rapsiseemne varumiseks, s.t. varumiseks piirkonnast, mis ei olnud esialgselt varumispiirkonnaks planeeritud. Kohus leiab, et esialgselt mitteplaneeritud piirkondadest varumiseks olnuks õigustus alles siis, kui mujalt varumine on ebaõnnestunud. Selle lepingu sõlmimise ajaks 27.09.2004 oli AS Werol Tehased juba sõlminud lepinguid rapsi varumiseks tootmiseks vajalikus mahus ja kogu tootmiseks vajalik varumismaht oli juba saavutatud. Seetõttu puudus sisuline põhjendus rapsiseemne varumiseks Ukrainast. Selle lepingu alusel varumise põhjendamatust on tunnistanud AS WT ka ise, sõlmides 29.12.2004 lepingumuudatuse lepingulise koguse vähendamiseks ja lepingu lõpetamiseks (tl.102 kd.43). Neil põhjendustel jätab kohus eelarvevälise rapsi hulgast välja (ja seega süüdistusest välja) sama firmaga 11.07.2004 sõlmitud lepingu E4-9/19 alusel varutud rapsi 1006,02 tonni, kuna see leping on sõlmitud perioodil, mil tehas seemnepuudusel seisis ja Agrobaltic Agency oli valmis tarnima seemet 35.nädalal, s.o. 23.08.-29.08.2004. AS-ga Eesti Viljasalv sõlmitud rapsiseemne ostu-müügilepingute E4-9/31 07.09.2004 (allkirjastaja H.Hainsoo) ja 34-9/42 01.10.2004 (allkirjastaja T.Jaanimets)alusel ostetud rapsi ei loe kohus ostetuks vastavalt planeeritud eelarvele, kuna tegemist ei ole rapsikasvatajaga, kelle põlluharimisliku tegevuse soodustamiseks tuleks teda (kui Eestimaist rapsikasvatajat) eelistada. Lepingus (p.1.1.) nähti ette, et müüakse Leedu päritolu rapsi. Eesti Viljasalvega lepingu 01.10.2004 sõlmimine rapsi ostmiseks toimus ajal, mil tehasel tootmisvaru oli juba ostetud ja oli teada, et planeeritud tootmiseks ei ole see raps nõutav. AS-ga Eesti Viljasalv 02.08.2004 sõlmitud leping E4-9/37 (allkirjastaja E.Aavik). Selle lepingu alusel ettemaksu tegemine AS Werol Tehased poolt 04.08.2004 summas 4 991 265.4 krooni (ehkki lepingujärgne ettemaksukohustus oli summas 2 000 000 krooni) ja tagasimakse AS Eesti Viljasalv poolt 11.08.2004 summas 3 000 000 krooni viitab selle

52 lepingu näilikule tähendusele. Pärast veelkordseid arvete esitamisi, tagasimakseid ja tasaarvestusi jäi AS Eesti Viljasalv võlgnevus AS-le Werol Tehased selle lepingu järgi 483 734,92 krooni, mis kanti lootusetu võlgnevusena kahjumisse. Kaupa (rapsiseemet) selle lepingu järgi AS-le Werol Tehased ei saabunud. Ukraina firmaga TŠP Tair 31.08.2004 sõlmitud leping E4-9/23, allkirjastaja H.Hainsoo; 19.07.2004 sõlmitud leping E4-9/22 Grain Marketing OÜ-ga. Ehkki tegemist on Eesti firmaga, oli leping sõlmitud vene päritoluga rapsiseemne varumiseks. 16.08.2004 sõlmitud leping E4-9/41 ZAO Kesko Agro Lietuva-ga (allkirjastaja H.Hainsoo), 15.09.2004 sõlmitud leping E4-9/43 (allkirjastaja H.Hainsoo)PK Oliver AS, 02.09.2004 sõlmitud leping E4-9/32 SIA Maize- M (allkirjastaja T.Jaanimets), 28.09.2004 sõlmitud leping firmaga UAB Tikras Kelias, allkirjastaja Erki Aavik, sellele lepingule lisa 31.01.2005, allkirjastaja H.Hainsoo: nende lepingute sõlmimise ajaks olid juba sõlmitud lepingud kogu tehase pressimisvõimsuse rahuldamiseks, s.h. aktiivseks varumisperioodiks septembernovember 2004. 27.09.2004 lepingu E4-9/36 OOO Avtotor Agro (allkirjastaja T.Jaanimets) ja 04.10.2004 leping E4-9/38 firmaga UAB Agrokontserno Grudai, sõlmija-allkirjastaja T.Jaanimets, leping 17.08.2004 E4-9/34 firmaga Rise-Agroservice, sõlmija-allkirjastaja T.Jaanimets, sõlmimise ajaks olid tehase tootmisvajaduse rahuldamiseks lepingud sõlmitud. Fakt, et Rice Agroservice, Avtotor Agro, Grain Marketing, PK Oliver, Agrokoncerno Grudai ja Agrobaltic Agency tarnitud seeme paigutati Näpi lattu (täiendavalt juurde renditud ladu) ja Agrokoncerno Grudai ja Grain Marketing tarnitud seeme ka Paljassaare lattu (samuti täiendavalt juurde renditud ladu) osutab, et tegemist oli planeeritud ja ettevalmistatud varumist ületava seemnekogusega (tl.130,132, 133,135 kd.43). Fakt, et Grain Marketing, Eesti Viljasalv, TŠP Tair poolt varutava seemne eest tasumiseks oli vaja kasutada AS Hansa Liising poolt antud laenu (koos kaasnevate intressikuludega), osutab, et selle seemne ostmiseks planeeritud käibevahendid äriühingul endal puudusid ja selle ostmisega ei olnud tehase tootmisplaane koostades arvestatud. 04.06.2004 Vene firmaga OOO Agroleks sõlmitud lepingut (tl.233-235 kd.43) rapsiseemne 2000 tonni ostmiseks kohus ei loe eelarvevälise rapsi ostmiseks, kuna leping on sõlmitud enne eelarveaasta algust ja seemne saamiseks enne 20.augustit 2004 (lepingu p. 4.1), s.t. perioodiks, mil rapsiseemne varumine Eestist oli ebatõenäoline. Ehkki leping nägi ette seemne varumise juba 2004/2005 eelarveaastaks, puudub alus väita, et juba selle lepingu sõlmimise ajal (s.o. 04.06.2004) oli ettenähtav oodatust parema rapsisaagi saamine Eesti seemnekasvatajatelt või muudel põhjustel toimus varumine eelarves planeeritust teadlikult suuremas mahus. Lepingu sõlmimise perioodil (26.mai-08.juuni 2004) tehas seisis tooraine puudumise tõttu, tehase seisaku perioode tooraine puudumise tõttu tuli ette ka juunis ja augustis 2004 (AS Werol Tehased kiri tl.58 kd.I). Olukorras, kus tehase tööshoidmiseks tooraine puudus, ei saa juhatuse liikmele ette heita lepingu sõlmimist tooraine varumiseks just selleks kriitiliseks perioodiks, milliseks oli ette näha töö seiskumine toorainepuudusel. AS Werol Tehased tegi ettemaksu 29.06.2004 (tl.231 kd.43) lepinguga ettenähtud ettemaksusumma 110 000 EUR-i ulatuses (lepingu p.6.1). Lepingus ettenähtud ajal, s.o. enne 20.augustit ehk 12.08.2004 saabus 50,52 tonni (tl.232, 239 kd.43) rapsi. Rohkem selle lepingu alusel rapsi ei saabunud, esitatud nõuded maksta ettemaks tagasi (tl. 241, 243 kd.43) ei andnud tulemust ja kaubaga katmata summa 1547 715,67 krooni kanti ebatõenäoliselt laekuva nõudena 2005.a. juulikuu kahjumisse ( juhatuse otsus 17.08.2005 tl.282 kd.5). Ehkki sellest lepingust jäi AS-le Werol Tehased üles 1 547 715.67 kroonine kahju, on kohus seisukohal, et seda kahju ei saa lugeda juhatuse liikmete poolt oma kohustuste rikkumise – eelarves planeeritust suuremas koguses rapsiseemne varumisetõttu tekkinud kahjuks ehk kahjuks, mille tekitamises on E.Aavikule ja H.Hainsoole süüdistus esitatud. Nimelt on eespool põhjendatud, miks selle lepingu sõlmimist kohus süüdistatavatele ette ei heida.

53 Lepingus kokku lepitud ettemaksu- 25% ulatuses kogu lepingu mahust – võib usaldusväärse lepingupartneri puhul ka aktsepteerida. Samas näitab faktiline olukord, et leping jäi täitmata ka ettemaksu ulatuses, mis viitab ebapiisavale eeltööle enne lepingu sõlmimist ja hiljem lepinguliste kohustuste täitmise või ettemaksu tagasi nõudmisel. Samas ei saa kohtu hinnangul sellist tegematajätmist inkrimineerida juhatuse liikmetele Aavikule ja Hainsoole kui juhatuse liikme kohustuste rikkumist, mis toob kaasa süüdistuse KarS § 289 (KarS § 2172 lg.1) järgi. Leping E4-9/40 Leedu firmaga Tikras Kelias on sõlmitud 28.09.2004 Erki Aaviku poolt 10000 tonni seemne hankimiseks ja 31.01.2005 Helmo Hainsoo poolt varem sõlmitud lepingu muutmiseks. Kohus ei nõustu H.Hainsoo kaitsja väitega selle kohta, et 31.01.2005 sõlmitud leping tõi kaasa ostetava seemnekoguse vähenemise, kuna nende kahe lepingu alusel tarniti UAB Tikras Kelias poolt kokku 12052.85 tonni rapsiseemet. Küll aga lõdvenesid H.Hainsoo poolt 31.01.2005 sõlmitud lepingu alusel maksetingimused. Leping E4-9/34 Ukraina firmaga Rise-Agroservice on sõlmitud 17.08.2004 ja AS WErol Tehased esindaja on selle lepingu päisest nähtuvalt E.Aavik. Visuaalse vaatluse järgi on lepingul Tõnu Jaanimetsa allkiri ja sama kinnitasid süüdistatavad ka toimiku materjali avaldamisel kohtuistungil. Lepingu kohaselt pidi hangitama rapsiseemet 2004.a. saagist ja tarnetähtaeg oli kuni 31.septembrini. Faktiliselt on selle lepingu järgi esimene partii seemet kohale jõudnud alles 15.oktoobril 2004 (tl.134, 146 kd.42, ehkki ettemaks 185 000 EUR-i on ulatuses on tehtud 23.septembril 2004 (tl.133 kd.42). Ajaks, mil selle lepingu täitmiseks tehti ettemaks, oli AS Werol Tehased aastaseks tootmiseks vajalik seemnekogus hangitud ja oldi teadlikud Eestist laekuva rapsi planeeritust suuremast kogusest. Leping E4-9/38 Leedu firmaga Agrokontserno Grudai on sõlmitud 04.10.2004 tarnete algusajaga 05.10.2004. Selleks ajaks oli AS Werol Tehased varunud piisavas koguses seemet oma aastase tootmismahu katteks ja oli selgunud ka Eesti hankijatelt hea saagi saamise võimalus. Seega puudus põhjus eelarvega kinnitatud ja nõukogule teada antud tootmise vajadusteks täiendavate varumislepingute sõlmimine.

Kohus ei loe rapsi ostmiseks juhatuse liikme kohustusi rikkudes, millega kaasneb karistusõiguslik vastutus, rapsi ostmist järgmiste lepingute alusel: 1)11.07.2004 sõlmitud lepingu E4-9/19 Agrobaltic Agency-ga, varutud rapsi 1006,02 tonni kogumaksumusega 346966,49 krooni, mille hulgas transpordikulu 97 142,55 krooni ja tasu kvaliteedi eest 317 726,59 krooni 2) 04.06.2004 sõlmitud leping OOO Agroleks, varutud rapsi 50,52 tonni kogumaksumusega 177 053,49 krooni, millest transpordikulu 3643,16 krooni 3) 15.07.2004.a. sõlmitud leping firmaga TŠP Tair, varutud rapsi 730,45 tonni kogumaksumusega 2 653 430 krooni, millest transpordikulu 214 325 krooni ja kvaliteeditasu 15000 krooni 4) 24.09.2004.a.a sõlmitud leping Avena Nordic Grain OY-ga, varutud rapsi 3734,04 tonni kogumaksumusega 12 201 235,8 krooni, millest transpordikulu 194 688,39 krooni.

Nende lepingute alusel varutud rapsiseemne kogus on kokku 5521,03 tonni. Lepingud Agrobaltic Agency-ga, OOO-ga Agroleks ja firmaga TŠP Tair on sõlmitud ajal, mil tehas seisis toorainepuuduse tõttu, lepingutest nähtuvalt on tarnija nõustunud seemet tarnima perioodil, mis oli muude tarnijate poolt katmata. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks juhatuse liikmetele nende lepingute sõlmimist ette heita. OY-ga Avena Nordic Grain sõlmitud lepingut ei loe kohus lubamatuks põhjusel, et selle ettevõtte finantseerimisvahendite abil on AS Werol Tehased juba varasematel aastatel varunud osa oma toorainest ja ka 2004/2005 majandusaasta eelarve kinnitamisel peeti võimalikuks sama finantseerimisskeemi kasutamist.

54 Veel loeb kohus lubatavaks hälbeks seemnekoguse, mis on varutud ilma lepinguteta tarnijatelt ehk koguse 2872,5 tonni (maksumus 9 551 759 krooni). Seega kokku vähendab kohus süüdistatavatele etteheidetavat eelarveväliselt varutud rapsiseemne kogust (49 005,092 tonni) 8393,53 tonni võrra ja loeb eelarvet ületavalt varutud rapsiseemne koguseks 40611,562 tonni kogumaksumusega 168 652 401,13- 18 878 685,78= 149 773 715,40 krooni, millest transpordikulud 3 341 149,5 krooni ja tasu kvaliteedi eest 1 506 196,35 krooni.

Kohus on seisukohal, et tootmisettevõtte puhul, mille planeeritud töötlemisvõimsus on 72500 tonni seemet aastas, tuleb arvestada võimalike tõrgetega nii hankimises, varumises kui ka töötlemises. Seetõttu ei saa nõuda, et sedavõrd suure (Eesti mastaabis) tootmismahuga ettevõtet varustavad lepingud oleksid täpses koguselises vastavuses aastase töötlemisvõimsusega ja teatud hälbed varutavas mahus on paratamatud, seda eriti olukorras, kus enamusaktsiate omanik Eesti Vabariik oli näinud ette, et AS Werol Tehased ostab ära kogu Eesti põllumehe poolt kasvatatud rapsi (teadmata ette täpset kogust). Kohus loeb AS Werol Tehased juures selliseks lubatavaks hälbeks seemnekoguse, mis moodustab 11,57 % aastasest töötlemismahust (nagu eespool näidatud- 8393,53 tonni). Et selline eksimisvõimalus on lubatav, nähtub ka tunnistajate ütlustest selle kohta, et aastate jooksul sõlmiti varumislepinguid 10-15%-lise kõikumisega, et katta ära võimalikud riskid.

E.Aaviku poolt allkirjastatud lepingute alusel rapsiseemne kogus kokku 34 000 tonni, tegelikult saabunud seemnekogus 9299,25 tonni( köide 49 tabel 9, 19), mis kõik on eelarvevälise varumise hulka kuuluv seeme. H.Hainsoo poolt allkirjastatud lepingute alusel rapsiseemne kogus 81 850 tonni, sellest tegelikult saabunud seemnekogus 73 933,645tonni ( tabel 10, 19). Süüdistuse järgi on sellest eelarveväliselt saabunud 16927,710 tonni rapsiseemet. Kohus arvestab sellest seemnekogusest maha Agrobaltic Agencylt lepingujärgselt saabunud rapsikogus 1006,02 tonni; Agroleks OOOlt lepingujärgselt saabunud rapsikogus 50,52t, TšP TAIRilt lepingujärgselt saabunud rapsikogus 730,45 tonni, kokku 1786,99 tonni. Kokku H. Hainsoo poolt allkirjastatud lepingute järgselt saabunud eelarveväliselt varutud rapsikogus 15 140,72 tonni. T.Jaanimetsa poolt allkirjastatud lepingute alusel rapsiseemne kogus 20 200 tonni, tegelikult saabunud kogus 18 581,48 (tl.11,19) millest maha arvestada lepinguga E4-9/35( 045880), sõlm.24.09.2004, lep.kuup.29.09.2004, Avena Nordic Grain OY-lt saabunud seemnekogus 3734,04tonni, kokku saabus Jaanimetsa poolt allkirjastatud lepingute alusel eelarveväliselt varutud rapsiseemet 14 874,44tonni.

Sellega on tõendamist leidnud, et Erki Aavik ja Helmo Hainsoo AS Werol Tehased juhatuse liikmetena varusid nõukogu poolt kinnitatud eelarvet ületades rapsiseemet sõlmides varumislepinguid ise ja volitades selleks Tõnu Jaanimetsa. Kokku varuti rapsiseemet eelarvet ületades 40611,562 tonni kogumaksumusega 149 773 715,40 krooni, millest transpordikulud 3 341 149,5 krooni ja tasu kvaliteedi eest 1 506 196,35 krooni. Erki Aaviku poolt sõlmitud eelarvet ületavate varumislepingute alusel varuti 9299,25 tonni rapsiseemet, Helmo Hainsoo poolt sõlmitud eelarvet ületavate varumislepingute alusel varuti rapsiseemet 15 140,72 tonni ja Tõnu Jaanimetsa poolt sõlmitud eelarvet ületavate varumislepingute alusel varuti 14 874,44 tonni rapsiseemet.

Sõlmides juhatuse esimehena rapsiseemne varumise lepinguid nõukogu otsust rikkudes ja kinnitatud eelarvet ületades kokku 40611.562 tonni ulatuses kogumaksumusega

55 149 773 715,40 krooni ja võttes sellega AS-le Werol Tehased kohustusi, realiseeris Erki Aavik KarS § 289 (alates 15.03.2007 KarS § 2172 lg.1) objektiivsed tunnused. Sõlmides juhatuse liikmena rapsiseemne varumise lepinguid nõukogu otsust rikkudes ja kinnitatud eelarvet ületades kokku 40611.562 tonni ulatuses kogumaksumusega 149 773 715,40 krooni ja võttes sellega AS-le Werol Tehased kohustusi, realiseeris Helmo Hainsoo KarS § 289 (alates 15.03.2007 KarS § 2172 lg.1) objektiivsed tunnused.

Kui süüdistus heidab E.Aavikule ja H.Hainsoole ette rapsiseemne varumist 49005,092 tonni üle eelarve ja kohus loeb põhjendatuks heita ette 40611,592 tonni varumist, siis sellega on süüdistuse maht vähenenud 17,12%. Kohus leiab, et süüdistuse mahu vähenemist on õige arvestada tonnide baasil (mitte summaliselt), kuna riiklik süüdistus on esitatud koguseliselt liigse rapsiseemne varumises.

4.3. kas varumine eelarvet ületades oli ebaseaduslik ärakasutamine.

Uuritud tõenditest nähtub, et 17.02.2003 on H.Hainsoo ja AS Werol Tehased (esindatuna nõukogu esimees xxxxxxxxxxxxxxxxxt) vahel sõlmitud juhatuse liikme leping ja 01.09.2003 on E.Aavik*u ja AS WErol Tehased (esindatuna nõukogu esimees R.Rosenbergi poolt) vahel sõlmitud juhatuse liikme leping. Selliste lepingute sõlmimisega nii H.Hainsoo kui ka E.Aavik astusid lepingulisse suhtesse äriühinguga, s.o. AS-ga Werol Tehased ja äriühing volitas neid täitma äriühingu nimel ja lepingus märgitud eesmärkidel äriühingu huvides teatud ülesandeid ja esindama äriühingut. Sellised kohustused olid sätestatud E.Aavikule temaga sõlmitud lepingu punktis 3.1. sätestab: juhatuse liige juhib aktsiaseltsi ja arendab aktsiaseltsi äritegevust heade tavade kohaselt ja äris vajaliku hoolsusega, juhindudes kehtivatest õigusaktidest, aktsiaseltsi põhikirjast, üldkoosoleku ja nõukogu otsustest; punkt 3.3. sätestab: juhatuse liige on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ja olema AS-ile lojaalne; punkt 3.4. sätestab: juhatuse liikme põhiülesanne on Werol Tehased AS-i majandusliku olukorra parandamine ja peaeesmärk kasumisse jõudmine (äritegevuse ja/või toetuste kaudu) või käesoleva lepingu kehtivuse perioodil kasumi teenimiseks ja majanduslikult edukaks tegevuseks eelduste loomine kooskõlas AS strateegia ja huvidega; punkt 3.7. sätestab: võttes arvesse asjaolu, et AS on tegevuse algusest peale olnud püsivalt kahjumis, korraldab juhatuse liige AS-i arendustegevust eesmärgiga kujundada AS kasumlikult tegutsevaks äriühinguks; punkt 3.8. sätestab: võttes arvesse ASi pikaajalist kahjumit korraldab ja vajadusel muudab juhatuse liige ASi strateegiliste ja äriplaanide ning aastaaruannete koostamist, aktsiaseltsi finantsjuhtimist ja raamatupidamist. Kohustused käituda äriühingu huvides tulenesid Helmo hainsooga sõlmitud lepingust: p.2.2. järgi on juhatuse liikme ülesanneteks äriühingu igapäevase majandustegevuse juhtimine ja korraldamine, s.h. (p.2.2.1.) oma volituste piires äriühingu nimel läbirääkimiste pidamine ning tehingute tegemine seaduse, äriühingu põhikirja, üldkoosoleku ja nõukogu otsustega seatud nõudeid ja piiranguid arvestades. P.2.2.3. järgi on juhatuse liikme ülesanneteks ülesannete täitmine, mis on vajalikud äriühingu eesmärkide saavutamiseks…; p.2.2.4. järgi äriühingu majandustegevuse jätkuvuse tagamine; p.2.3. järgi oma tegevuses juhindub juhatuse liige õigusaktidest, äriühingu põhikirjast, üldkoosoleku ja nõukogu otsustest, nõukogu seaduslikest korraldustest, headest äritavadest ja äriühingu huvidest.

Äriühing ja juhatuse liige leppisid kokku, et juhatuse liige tegutseb äriühingu huvides teatud kindlal viisil. Sellesisuline leping kujutab endast käsunduslepingu sarnast võlaõiguslikku suhet, mille raames käsundisaajal tuleb käsundi täitmisel tegutseda käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega, täites käsundi andmisel käsundiandja juhiseid. Sellist lepingut sõlmides usaldas käsundiandjaks olev äriühing AS WErol Tehased

56 ennast käsundisaajajuhatuse liikme Helmo Hainsoo või juhatuse liikme (hiljem juhatuse esimehe) Erki Aaviku hoolde ja käsundiandjal äriühingul oli õigus eeldada, et tulenevalt nendevahelisest lepingust täidab juhatuse liige kõiki lepingus ja sellekohastes seadustes sätestatud kohustusi käsundiandja jaoks parima kasuga. Astudes juhatuse liikmena võlaõiguslikku suhtesse äriühinguga, astusid juhatuse liikmed TsÜS § 32 kaitsealasse, mis nõuab hea usu põhimõtete järgimist omavahelistes suhetes: Juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. TsÜS § 35 sätestab: juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. TsÜS § 37 sätestab: lg.1- juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele. TsÜS § 37 lg.2, lg.3 sätestab võlausaldaja õiguse esitada kahjunõue juhatuse liikme vastu kui juriidiline isik on nõudest juhtorgani liikme vastu loobunud või kui võlausaldaja ei saa oma nõudeid rahuldada juriidilise isiku vara arvel. Kohus on eespool asunud seisukohale, et rapsiseemne varumine tehase tootmismahtu (ehk eelarvega kinnitatud mahtu) ületavas koguses oli nõukogu otsuse rikkumine. Nõukogu poolt määratud piiride ületamisega väljus juhatus n.ö. omavastutuse sfääri, kus juhatuse liikmetel ei ole enam võimalik kaitsta ennast väitega, et tegutseti Äriseadustiku või põhikirjaga kehtestatud raamides või täites ülesandeid, mille on püstitanud äriühingu nõukogu.

ÄS § 306 lg.2 sätestab: Juhatus peab juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Lg.3:juhatus… peab teatama koheselt aktsiaseltsi majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest aktsiaseltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. ÄS § 316 sätestab, et nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist. ÄS § 317 lg.1 järgi nõukogu nõusolek on vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, p.5 investeeringute tegemine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud kulutuste summa või p.6 laenude ja võlakohustuste võtmine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud summa.

Äriseadustiku § 317 mõtteks on vabastada juhatus selliste riskide võtmisest, mis võivad halvata (vastutusele võtmise ohus) nende poolt julgete otsuste vastuvõtmist. Aktsionärid on tegelikult huvitatud oma äriühingu heast käekäigust ehk suuremast kasumist ja seetõttu on nad huvitatud ka (suurema kasumi teenimise lootuses) suuremate riskide võtmisest äriühingu juhtorganite poolt. Seetõttu ei tohi äriühingu igapäevast majandustegevust korraldav juhatus olla seotud riskide võtmisega äriühingu perspektiivsema tegevuse planeerimisel või selliste otsuste tegemisega, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest ja mõjutavad sellega äriühingu olukorda laiemalt. Selliste otsuste tegemine ja riskide võtmine on Äriseadustikuga pandud nõukogule. Ka AS Werol Tehased põhikirja p.5.1. sätestab, et aktsiaseltsi tegevust planeerib, aktsiaseltsi juhtimist korraldab ning juhatuse tegevuse üle teostab järelvalvet nõukogu…

57

Sellises olukorras äriühingu juhatus, kes tegutseb nõukogu poolt vastu võetud otsuste piires, vabaneb vastutusest nendest otsustest tulenevate tagajärgede eest. Kui aga juhatus väljub oma tegevusega nõukogu poolt seatud raamidest, väljub ta ka nõukogu otsuste kaitsealast ja võtab enda kanda vastutuse, mis tuleneb tema tegevusest väljaspool nõukogu otsuste piire.

Otsides vastust küsimusele: kas nõukogu otsus varuda seemet tehase tootmismahu piires (72500 tonni) tähendas ka kohustust hoiduda kulutuste tegemisest ja riskidest seemnevarumiseks suuremas mahus kui 72500-le tonnile, tuleb pöörduda nõukogu otsuste argumentide ja motiivide juurde.

AS Werol Tehased nõukogu arutas korduvalt tehase laienemisvõimalusi ja eesmärgiga kujundada äriühing kasumlikult tegutsevaks äriühinguks võeti tööle uus juhatuse liige- Erki Aavik, kellele pandi ka vastavad ülesanded (juhatuse liikme leping tl.14-18, 19 kd. 50.)E.Aavikule pandi kohustus esitada nõukogule äriühingu olukorda ja tulevikuperspektiive kajastav kokkuvõte (lepingu lisa tl.19 kd.50). 22.01.2004 arutas nõukogu võimalikke tegevusplaane ja võttis teadmiseks, et juhatus lähtub kavast osta konkureeriv ettevõte (tl.244- 246 kd.4). Nõukogu koosolekul 19.02.2004 (tl.211-213) arutati võimalikku äriplaani seoses konkurentettevõtte Mildola ostmisega, nõukogu liige tõstatas küsimuse: kas on olemas ka teine plaan kui käesolevat äriplaani ei õnnestu rakendada. Toimus arutelu ja leiti, et tegelikult ei ole võrreldavatele alternatiividele mõeldud. Ettevõte vajab täiendavat kapitaliseerimist. Nõukogu otsustas teha aktsionäridele ettepanek aktsiakapitali laiendamiseks tulenevalt äriplaanist. 22.04.2004 nõukogu koosolekul (tl.143-150) arutati ettevõtte väärtuse teemat, kuidas tõsta Weroli väärtust (lähtudes KPMG-lt tellitud ettevõtte turuväärtusest ja riigile kuuluvate aktsiate väärtusest), teha kindlaks, mis on tähtis riigile ja mis Weroli huvide seisukohast, äriplaan peab olema põhjalikult läbi mõeldud ja väga asjalik. Nõukogu koosolekul 04.05.2004 (tl.138) peeti oluliseks sisekontrollisüsteemi juurutamist riskide juhtimiseks ettevõttes. Nõukogu koosolekul 24.05.2004 (tl.134-136) püstitas nõukogu liige küsimuse, kas on kaardistatud äriplaani elluviimisega seotud riskid. E.Aavik andis põhjenduse, et läbiviidava due diligence (eesti keeles: ostueelne analüüs) käigus saadakse hinnang riskide kohta. Peeti vajalikuks finantsprojektsiooni täpsustamist, seda arutati. Nõukogu koosolekul 30.06.2004 (tl.111-113) esitasid nõukogu liikmed küsimusi võimalike toorainega seotud riskide kohta ja võimaluse kohta, kuidas neid katta. Toimus arutelu teemal, kui suur osa riskidest peaks olema kaetud. Juhatus oli seisukohal, et võib katta 50%, kuid väljendas valmisolekut võtta suuremaid riske. E.Aaviku ettepanekule saada juurde käibekapitali tooraine varumiseks vastas nõukogu esimees xxxxxxxxxxx, et omanik on käibekapitali panustanud küllaldaselt ja ülejäänu tuleb vajadusel leida mujalt. AS-l Werol Tehased ei ole piisavalt kapitali võimalikust kauplemisest tulenevate riskide võtmiseks ja kui kauplemise maht läheb suuremaks, tuleb teha uus äriühing. Nõukogu koosoleku 18.10.2004 (tl.55-58) protokollist nähtub, et koosoleku toimumise ajaks on E.Aavik juba teadlik enamusaktsionäri seisukohast, et senine tegevusplaan ehk senine äriplaan Mildola ostuks ei pruugi leida nõukogu toetust. Sai teatavaks, et Põllumajandusministeerium ei toeta äriplaani, millega riik jääb vähemusaktsionäriks.

Sellisest nõukogu koosolekute kronoloogiast nähtub, et äriühingu nõukogu on olnud algusest peale väga ettevaatlik otsuste vastuvõtmisel ja riskide lubamisel. Esimesest koosolekust peale on peetud vajalikuks ka n.ö. plaan B olemasolu juhuks, kui kavandatav äriplaan ei realiseeru. Nõukogu ei ole pidanud võimalikuks panustada täiendavalt käibevahendeid, ei ole antud nõusolekut juhatusele võtta suuremaid riske (ehkki juhatus sellise variandi välja käis). Nõukogu väljendas majandusaasta eelarve kinnitamisel selge seisukoha, et täiendavate

58 riskide võtmine äriühingule ei ole võimalik ja kauplemismahu suurenemise puhul tuleb riskide kandmiseks luua uus äriühing. See tähendab, et nõukogu pidas läbivalt silmas vajadust hoiduda liigsete rahaliste kohustuste võtmisest, võimalike riskide minimeerimiseks esitati selge teeluua uus äriühing. Fakt, et nõukogule esitatud ja läbiarutatud eelarveprojekti alusel see ka kinnitati, osutab, et eelarveprojektis kajastamata ja sellest väljaspoolseisvate ideede realiseerimine ja investeeringute tegemine jäi väljapoole nõukogu poolt planeeritud tegevust (ÄS § 316) ja kujunes juhatuse liikmete endi võetud riskide realiseerimiseks. Juhatuse liikmel on kohustus iga juhtimisotsustust tehes kaaluda, kas see vastab temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingule. Näiteks oli E.Aavikul kohustus kaaluda, kas tema otsustus varuda seemet rohkem vastab temaga sõlmitud lepingu p.3.1 ja p.3.3., mis nõuab äris vajaliku hoolsusega käitumist, juhindumist õigusaktidest ja nõukogu otsustest; tegutsemist majanduslikult kõige otstarbekamal viisil.

Aprillis 2004 esitas juhatus Weroli äriplaani 2004 (tl.65-110 kd.4) Seega oli 2004 aasta kevadeks kujunenud olukord, et nõukogule oli aegsasti (aprillis) esitatud äriplaan ettevõtte edasiarenemiseks, mis baseerus Mildola tehase ostmise ideel. Samas olid läbi viimata uuringud ostetava ettevõtte kohta ja koostamata uuritud informatsioonil põhinevad finantsprojektsioonid. Fakt, et vaatamata mahuka ja lennuka äriplaani olemasolule piirdus nõukogu ettevõtte tegevuse planeerimisel jäämisega tehase senise tootmismahu juurde ja nõukogu piirdus lähtumisega senistest realistlikest tootmismahtudest ja olemasolevatest rahalistest vahenditest, on tõend selle kohta, et nõukogu planeeris ettevõtte tegevust põhimõtteliselt senistes raamides ja piirides. Nõukogu sellises käitumises puudus indikatsioon laiendada ettevõtte tegevust ja võtta täiendavaid riske.

Neil asjaoludel leiab kohus, et nõukogu otsus eelarve kinnitamise kohta rapsiseemne varumiseks mahus 72500 tonni ei olnud formaalne. See tähendas ka nõukogu sisulist seisukohta piirduda seniste tootmismahtudega, kinnitatud eelarvega. Nõukogu oli järjekindlalt väljendanud vajadust vältida riskide võtmist, rõhutanud rahaliste vahendite piiratust. Sellises olukorras juhatuse liige, kes väljub nõukogu otsustega seatud piiridest, ei järgi juhatuse liikme lepingust tulenevaid nõudeid,võtab äriühingule eelarve piiridest väljuvaid kohustusi ja põhjustab sellega ka järgmiste kohustuste ja väljaminekute tekkehoiulepingute sõlmimise ja sellest tulenevad kulud, finantseerimislepingute sõlmimise ja neist tulenevad kulud, transpordikulud – tegutseb äriühinguga sõlmitud juhatuse liikme lepingust ja Äriseadustikust tulenevaid kohustusi rikkudes ehk kasutades ebaseaduslikult ära oma õigusi juhatuse liikmena.

5. Suurenenud seemnevarumise mõjud AS Werol Tehased igapäevaelus ja majanduslikus sfääris.

Tõendite kohtuliku uurimise tulemusena on kohus veendumusel, et rapsiseemne varumine tehase pressimisvõimsust ületavas ja varasemast oluliselt suuremas mahus tõi kaasa häireolukorra igapäevases töös ja äriühingu majandusliku olukorra halvenemise sedavõrd, et äriühingu netovara langes alla ÄS § 301 sätestatud piiri.

Tunnistaja xxxxxxxxx andis ütlusi, et 2004/2005 majandusaasta alguseks oli ettevõtte tulemi suhtes saavutatud positiivne sünergia, kohustused (umbes 40 miljonit) ja käibevarad (37 miljonit) olid peaaegu tasakaalus, tendents oli paremuse poole, majandusaasta lõppes 3,9 miljonilise kahjumiga. 2004/2005 majandusaasta lõppes kahjumiga 42 miljonit krooni, kuna sel aastal tehti tehinguid, mis väljusid kinnitatud eelarve piiridest. Kohustused olid suurusjärgus 130 miljonit krooni, käibevarad 70 miljonit krooni, s.o. vahe 50 miljonit.

59 Ettevõtte majandusolukord oli silmanähtavalt halvenenud. Seemneostulepingute sõlmimiseks eelarve raames oli kate finantsasutustest, kes aitasid seemneostu finantseerida. Kulutused seemne ladustamiseks olid eelarves kavandatud umbes 3 miljonit krooni, tegelikult olid kulud 9 miljonit krooni, umbes 4,5 miljonit oli lisakulu eelarveväliselt varutud seemne hoiustamiseks. Olid täiendavad finantskulud: Hansaliisinguga suurem leping, ka Ühisliisinguga, täiendav kulu sellest 5 miljonit krooni. Ühisliising finantseeris rapsiostu ja lepingu järgi pidi mingi perioodi möödudes ostetama see seeme sama hinnaga tagasi Werolile. Kui hakkasime Ühisliisingult seemet välja ostma, maksime intressikulu ja seemne väljaostuhinna. Kuna eelarveliste rapsikoguste ostmiseks pankadelt saadud rahalised vahendid suunati eelarveväliste koguste finantseerimiseks, tekkisid võlgnevused pankade ja lepingupartnerite ees. Kulud viiviste ja intresside tasumiseks võis olla umbes 7 miljonit krooni. Eelarves olid kajastatud need finantskulud, mis eelarves kinnitatud tooraine varumisega kaasnesid. Raamatupidamiseeskirjad nõuavad kauba ümberhindlust kui soetushind langeb, mistõttu tuli laos olev raps alla hinnata, see tõi täiendavat kulu üle 20 miljoni krooni. Ülevarutud rapsi realiseerimise ja ümbertöötlemisega seotud kulud olid veel täiendavad kulu üle 10 miljoni krooni. Eelarveväliselt varutud raps tuli realiseerida, sest see oli ainus võimalus majandustegevust jätkata, sest ettevõte oli viidud väga raskesse majanduslikku olukorda. Oma tootmise tarbeks ei saanud kogu seda seemet jätta, raps on elusorganism, sisaldab õli, pikaajalisel säilitamisel tekivad kaod. Pankade ees olid kohustused ja polnud teist võimalust kui asuda seemet realiseerima, et vabaneda kaubast ja tekitada käibevahendeid, millega kohustusi täita. Müügitehingute tegemiseks loodi raamatupidamises virtuaalne ladu, ladu 25, kuna olemasolev raamatupidamisprogramm võimaldas seemet ainult kuluks tootmisse kanda. Kalkuleeriti ka ülevarutud seemne säilitamist järgmiseks majandusaastaks, sellega tegelesid finantsjuht ja tehase direktor. Halbade variantide seast valiti vähem halvad, häid ei olnudki, sest seemne hind oli langustendentsis. Tunnistaja on teinud arvutused, kus eraldas tootmiseks vajamineva tooraine ja tegevuskulud ülevarutud rapsiga seotud kuludest ja sai tulemuseks, et ilma ülevarutud rapsi kuludeta oleks 2004/2005 majandusaasta tulem olnud 10 miljonit krooni kasumit, tegelik tulem oli 42 miljonit kahju. Tl.178 kd.55 on xxxxxxxxxxxarvutused: rapsiseemne eelarvekohased kogused- 71276 tonnija maksumus – 272 127 980 krooni - ja tegelik kogus 113 780 tonni ja selle maksumus 402 151 412 krooni. Rahavood olnuksid august-november 2004 miinus 21 792 893 krooni, tegelik rahavoogude seis (käibevahendid) 24.11.2004 miinus 151 816 325 krooni. See tähendab, et rahavoogude (ehk kasutada olevate käibevahendite) seis oli 24.novembriks prognoositust rohkem kui seitse korda halvem. Ettemakseid oli 24.novembriks 2004 tehtud eelarvevälise rapsi eest 7 863 024 krooni ulatuses, maksmistähtaega ületav võlgnevus oli kokku 95 266 910 krooni. Tunnistaja xxxxxxxxxxxx, kes oli ettevõttes finantsdirektor, ütlused: eelarvevälise varumisega kaasnesid täiendavad kulud: hoiustamine, finantskulu, logistika. Mõju igapäevasele majandustegevusele oli, et need kogused viisid rahavoo välja, tekkisid makseraskused. Tunnistaja küsis ostujuhilt, kommertsdirektorilt ja juhatuse liikmetelt korduvalt varumisplaani, öeldi, et tuleb kiiremas korras teha, kuid seda ei tulnud. Tunnistaja informeeris koosolekutel juhatust, et rapsi finantseerimiseks pole raha. Öeldi, et raha tuleb leida, minna pankadesse ja leida finantseerimisallikaid. Eelarvevälise rapsi varumine viis rahavood välja, tekkisid makseraskused. Eelarvevälist rapsi finantseeriti osaliselt ka pangalaenuga. Laenu saamine pankadest oli raskendatud, eriti siis kui pangad said aru, et see oli seemne ülevarumiseks. Eelarveväliselt varutus seeme hinnati alla, see tulenes raamatupidamiseeskirjadest, et bilansis tuleks kajastada turuhind, kuid hinnad olid selleks ajaks langenud.

60 Tunnistaja xxxxxxxxxt annab ütlusi (tl.5-22 kd.III), et eelarvevälisel rapsi saabumisest sai ta teada varumishooaja kestel kui rapsi tuli pidevalt juurde. Raps saabus reaalselt tehasesse. See oli hullumeelne aeg, meil oli ainult eelarveliselt varutud seemne jaoks laod ette nähtud. … ei olnud kohe lisaladusid, seeme pandi eelarvelise rapsi jaoks mõeldud ladudesse. Pöördusin ülespoole, et meil on lepingud taga, kust varuda, kuid sinna ladudesse pandi lisaseeme ja eelarvelist seemet polnud kuskile panna…Hiljem oli nii, et maksime Eesti kasvatajatele raha juurde, et nad tarniks seemne ise mujale lattu, mitte sinna, mis lepingu järgi ette nähtud. Kuna teine ladu võis olla kaugemal piirkonnas, kaasnesid transpordikulud Vahepeal oli hull olukord, vagunid tulid kogu aeg, mina ega logistik ei omanud sellest ülevaadet, palju neid kokku tuleb. Vagunid olid suunatud kõik ühte lattu, siis pidime suunama need ümber teise, kuna sinna lattu kõik ei mahtunud. Vagunite ümbersuunamisega tekkisid lisakulud. Oli hullumaja, logistik nuttis. Eelarveväliselt varutud seemne allahindlus tehti raamatupidamisklausli alusel, et ei tohi müüa seemet odavamalt, kui hind, millega ta on sisse ostetud. Ülevarutud rapsile ladusid otsis juurde ja lepinguid tegi Vahar. Tõnu tegeles seemne juurdehankimisega, meie tegelesime seemne paigutamisega, proovide tegemisega, tegime akte, üritasime ära paigutada, hiljem müügiga tegeles müügiosakond: Pajupuu, juhatus ka. Ladustamisega tegelesime meie logistikuga: xxxxxxxxxxx ja ostujuht xxxxxxxxl. Tõnut see asi ei huvitanud, ta ei käinud üle sellest. Tunnistaja saatis ekirju juhatuse liikmetele, pearaamatupidajale, finantsjuhile hullu olukorra kohta, kuna tekkisid rahalised probleemid. Selle peale hakati otsima lisaladusid. Tunnistaja annab ütlusi, et ta näitas Jaanimetsale tihti varumise tabeleid, kui mul olid laod otsas, minu arust ta ei saanud nendest asjadest aru. Kui tunnistaja Aavikut olukorrast teavitas, sai selle eest Jaanimetsalt sõimata. Tunnistaja jääb selle juurde, et ta teavitas ka juhatust olukorrast, andsin suuliselt teile teada ja olen teile ka selliseid ekirju saatnud (vastus E. Aaviku küsimusele). Venemaalt seemet tuli 2004/05 majandusaastal vähem, kuna osa lepinguid enne katkesid, Kaliningradi osas AgroServicega, Ukrainaga sai lõpetatud, kohale tuli vähe, viljasalve kaudu tuli ainult Venemaalt kohale, Tetra Investilt ei tulnud. Põhiline importseeme tuli Leedust. Venemaalt ei tulnud nii palju. Leedu seemnega tegeles tunnistaja ja hiljem Jaanimets. Tunnistaja arvates ei oleks tohtinud Leedust enam seemet osta, kuna eelmisel korral Agrokoncerno Grudai taganes lepingust ja jäi võlgu. Jaanimets ostis 10000 tonni Agrokoncerno Grudailt. Kui Hainsoo käis hiljem kohapeal uurimas, miks see leping tehti, öeldi talle, et Aavik lubas ära osta Obeljai tehase. Tunnistaja sõnul nägid nad pearaamatupidajaga kohapeal Painkülas, kui seemet saabus. Olukord oli igapäevaselt väga valus rahade ja muu osas, nägime, et asi läheb hukule, Hainsoo viis asja nõukogusse, tunnistaja pani Hainsoole paberile kogu varumise käigu. Nõukogust tunnistajale vastust ei tulnud, olen väike tegelane nõukogu jaoks. Peale seda ei saanud väidetavalt midagi teha, kuna seal oli ministeerium taga ja ta ise teab, mis teeb. Omanik oli nõus sellega, mis toimus. Varumistegevus jätkus, me ei saa midagi teisiti teha, kui omanik on nõus sellega. Seemne kokkuostu ei peatatud, nõukogu ei võtnud esialgu midagi ette. Kui asi läks päris hulluks, sai tunnistaja koos xxxxxxxxxxxx Hainsoo kaudu teavitada nõukogu, et nad võtaks midagi ette, et teavitada, mis seisus asi on. Hainsoo oli iga päev selle olukorra sees, ta sai aru olukorra kriitilisusest ja teavitas nõukogu. Haisoo ülevarumist ei õigustanud. Tunnistaja annab ütlusi, et pärast kommertsdirektori ametikoha loomist jäi Jaanimetsale varumispiirkonnaks välismaa ja tunnistajale Eesti, Läti ja Leedu. Tunnistaja annab ütlusi, et Jaanimets rääkis, et tal on Aaviku korraldus varuda 140000 tonni, muud ta ei näinud kui et tal on käsk see hulk varuda, tal olid silmaklapid ees, korrutas ainult, et tal on Aavikult selline käsk.

Süüdistatav Helmo Hainsoo annab ütlusi: Kui saabusid vagunid ja need hoidlad said täis, millega olid lepingud, tekkis hoidlate küsimus. Kuna vaguni seisuaeg on kallis, tuli otsida

61 lisahoidlaid. Et kogused olid üleliigsed, selgus, kui nõukogu Mildola projektile kriipsu peale tõmbas. Selleks hetkeks võis olla varutud 40- 50 000 tonni vahel rapsi, mida Werolil vaja ei olnud. Siis oli vaja vaadata kellega saab lepingud lõpetada või vähendada…tuli pankadega läbi rääkida, tähtaegu pikendada. Kõige positiivsem ja paljudest halbadest variantidest parim oli, et saime seda seemet Raisios töödelda ja viia seal pressitud õli Euroopa turgudele. Kohti, kus rapsi ladustati, mis oli süüdistuse järgi eelarveväline, oli palju. Pandi meie ladudesse, mis meil olid muu rapsi jaoks planeeritud, ladusid õnnestus juurde saada. Vahar otsis ladusid. Finantsilises mõttes oli selline seemnekogus halb, kuna see ei olnud finantsiliselt kaetud. Süüdistatav Tõnu Jaanimets ei tea, kas 2004-2005 majandusaasta eelarve sisaldas kauplemistegevust või ei sisaldanud. Kuna Werol on riigiettevõte, ei tekkinud temas kahtlusi, et äkki raha pole seemne varumiseks. Et seemne varumiseks tuleb laenu võtta, Jaanimets teadis, kuna Werol kasutas pidevalt laenuraha seemne ostmiseks ja kuna oli pidevalt kahjumis, siis järelikult kasutas ka laenuraha. Jaanimets pidi tegelema ka ladustamisega - olukorra päästmine sai tema põhitegevuseks. Kui hakkasid saabuma rapsilaadungid, mille saabumise kohta polnud esialgu teavet, miks need tulevad, oli Jaanimetsa ülesanne paigutamiskohtade leidmine. Weroli enda laopinnad on väiksed ja ka lisarendipinnad said peatselt täis. Selle rapsi kasutamiseks olid variandid: kas sõlmida pressimislepingud, kasutada oma tarbeks või leida ostja. Jaanimetsale antud ülesandevaruda 200000 tonni rapsitäitmise puhul oleks see raps läinud Mildolasse, mille Werol pidi omandama. Mildolal olid laod, pressimisvõimsus. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx annab ütlusi, et seoses eelarvevälise rapsi ostmisega tekkisid Werolil raskused oma rapsikasvatajatele maksmisega, liiga palju oli ostetud, kõik tahtsid raha saada. Põllumehed tegid selle kohta kirja nõukogule ja nõukogu arutas seda. Nõukogu andis ülesande lepingud üles öelda. Kohustuste täitmiseks osa seemet müüdi, osa töödeldi ümber Raisios ja müüdi maha. Tehas sai sellest kahjumit: seemne hind kukkus sel kevadel. Ettevõtte kohustuste täitmiseks puudusid vahendid, see viis väga raskesse olukorda: kaup on, varasid ka, kuid puudub maksevõime. Ei suudetud hankijatele, võlausaldajatele ja pankadele õigeaegselt tasuda. Jaanuarisveebruaris andis audit tulemuse, et on 22 miljonit kahju seoses seemnetehingutega, kui realiseerima asuti, tuli kahju 40-30 miljoni vahel. Selle olukorra legaliseerimiseks võeti vastu täiendav eelarve. WErolile võeti liiga palju kohustusi, seda poleks tohtinud teha, selle tõttu sattus tehas raskesse olukorda. 2004 sügisel informeeris Hainsoo tunnistajat tekkinud olukorrast, xxxxxxxxx võttis ühendust pearaamatupidajaga ja saadud info alusel tegi ettekande nõukogule. Tunnistaja xxxxxxxxxxxx annab ütlusi, et seemne varumine üle eelarve avaldas ettevõttele hukatuslikku mõju. Tuli osta kallima hinnaga kui maailmaturul saada oli, kuna olid sõlmitud sellised lepingud. Vagunid muudkui tulid, neist lepingutest oli raske lahti saada. Tuli siduvaid lepinguid täita ja selle eest maksta või maksta lepingute ülesütlemise eest trahve. Tuli hakata seemet müüma, kuna tehasel polnud selle töötlemiseks tootmisvõimsust, ja suurema kahju ärahoidmiseks. Kannatanu Eesti Vabariigi esindaja, nõukogu liige xxxxxxxxxxxxxx andis ütlusi, et rapsiseemne varumine üle eelarve avaldas ettevõttele fataalset mõju. Kahjumi number on näha majandusaasta aruandesüle 40 miljoni krooni, sellest tulenesid viivised, trahvid. Oli pankrotieelne olukord. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxannab ütlusi, et rapsi varumise lepingute originaalid hoiti Tallinnas kontoris juristi juures, koopiad Painkülas. Tunnistaja sai teada eelarvevälistest rapsihangetest igapäevase töö käigus, siis kui see protsess oli käima läinud, inimene tööle võetud. Eelarveväliselt tulnud raps ladustati Tamsallu, Rakverrekus on raudtee, need kogused eeldasid raudtee olemasolu. Tekkisid täiendavad ladustamiskulud, mis on hajutatud kulud. Maksta tuli ühe massiühiku eest ajas, kuni seemet hoidsime, nii kaua tuli maksta.

62 Seemne kokkuost on tulevikutehing, mille tulemus oli planeeritud kuid hiljem. Pidi tulema tulu, mis katab ostutehingust tekkinud kulud ja hoiukulud.

AS Werol Tehased finantsküsimuste ülevaatest (tl.194-201 kd.5) nähtub, et perioodiks 1.august kuni 31.detsember 2004 oli ettevõtte käibeks arvestatud 167 miljonit krooni, puhaskasumiks 6,4 miljonit krooni. Tegelik käive 140 miljonit krooni, puhaskahjum 22,3 miljonit krooni ehk ettevõtte selle perioodi puhastulem oli 28,7 miljoni krooni võrra väiksem kui eelarves planeeritud. Numbrilised näitajad eelarvestatud ja tegelikes kasumiaruannete näitajates tl.200. Ülevaate koostanud AS PricewaterhouseCoopers audiitor xxxxxx toob selliste majandusnäitajate peamiste põhjustena välja laovarude allahindamise 21,2 miljoni krooni ulatuses , viimaks rapsiseemne bilansilise väärtuse kooskõlla realiseerimismaksumusega, eelarvevälise rapsiga kaasnenud hoiustamisja finantskulud 7 miljonit krooni, mida kulude eelarves ei olnud planeeritud, rapsiõlija koogi realiseerimiskäive jäi oodatust madalamaks ja ettevõttel seetõttu teenimata müügija tootmisvõi hankehindade vahest tekkiv kasum. Tunnistaja xxxxxxxxxpoolt koostatud tabelis (tl.52 kd.49) on kokkuvõttena esitatud 2003/2004 majandusaasta tulemused, millest nähtub, et tootmistegevusest saadud kasum (kontol 8110) on perioodil 31.juuli 2003 kuni 31.juuli 2004 olnud negatiivne ( ehk kahjumina) neljal kalendrikuul, müügitulemused (konto 8100) on sel majandusaastal olnud kõigil kuudel negatiivsed (kahjumina), kokkuvõttes on 2003/2004 majandusaastal kahjum tootmistegevusest 7 985 800 krooni. Tulemus tootmistegevusest majandusaastal 2004/2005 on kahel kuul olnud kahjumina (negatiivne), ülejäänud kuudel kasumina, müügiprotsessi tulemusena (konto 8100) on majandusaasta kahjum tootmistegevusest olnud 16 524 964 krooni. Konto 8120 (muud kasumid ja kahjumid) näitab, et 2003/2004 majandusaastal on teeninud AS WErol Tehased kasumit majandustegevusest 1 114 473,12 krooni ja 2004/2005 majandusaastal majandustegevusest 30 949 853,33 krooni kahjumit. Raamatupidamise algdokumendid ehk igakuulised kasumiaruanded on asitõendite pakis köide nr. 96, asitõendite pakend nr . 22. 2003/2004 majandusaastal sai ettevõte tervikuna kahjumit 3 940 098,07 krooni ja 2004/2005 majandusaastal kahjumit 42 461 932,36 krooni.

Tunnistaja xxxxxxxxn annab ütlusi, et kuna seemne hind turul oli langenud, tuli teha kauba ümberhindlus, laos olev ja müüki minev seeme alla hinnata. Nõue tuleneb raamatupidamistoimkonna juhendist, allahindlus tõi meile täiendavat kulu üle 20 miljoni. Tunnistaja xxxxxxxxxxx annab ütlusi, et ülevarutud seeme hinnati aastavahetusel alla. See tuleneb raamatupidamisreeglitest, hinnad olid langenud, bilansis peaks kaup kajastuma turuhinnaga. Erki Aavik annab ütlusi, et allahindamine on raamatupidamislikult lihtne võimalus, praktilisele äritegevusele ei oma mõju, kas raps on laos alla hinnatud või mitte. Tegelik kahjum sellest ei muutu, kui , siis ainult raamatupidamislikult. Allahindlusega tekitati kahju. Werolil oli mitu head alternatiivi, mida oleks saanud selle rapsikogusega teha ja mida ka Aaviku lahkumiseni tehti. See oli pressimine Raisios. E.Aavik arvab, et xxxx ja Hainsoo ei teinud omal initsiatiivil otsust alla hinnata, olid hoopis teised plaanid. Aaviku arvates võib sellisel otsusel olla seos MES-iga, kes ei realiseerinud oma õigust ja jäeti täitmata Nordea pangaga tekkinud võimaluse. E.Aavik arvab, et Weroli finantsiliste võimaluste puudus oli, et pangad ei teadnud, mis toimub. Allahindamine oli üks märgiline sündmus kogu sündmuste pikas ahelas. Aaviku arvates on sellisel otsusel muud motiivid, võib-olla ka vandenõulised.

Tunnistajaxxxxxxxxt annab ütlusi, et allahindluse kohta oli otsus tehtud jaanuaris 2005 ja raamatupidamises kajastati tagasiulatuvalt detsember 2004.a…allahindluse eesmärk oli müüa üle kinnitatud koguse varutud rapsiseeme selle turuhinnaga, mis hetkel oli, turuhind oli

63 selleks hetkeks langenud. 21 miljonit oli allahindluse kahju, võrdlesin keskmist laohinda müügihinnaga. Allahindlus toimus neis ladudes, mis võeti juurde, et paigutada rapsi, mis ei olnud nõukoguga kooskõlastatud (tabel 42 kd.49). Allahindlus on lähtunud 31.detsembri seisust. allahindlus toimus Halinga, Näpi, Paljassaare ja Tamsalu müügilaos. Neist ladudest toimus hiljem ka müük.. Allahindlusest tulenev kahju tuleb sellest, et lao hind oli kõrgem kui müügihind. Kui juhatus ei oleks allahindlust teinud, oleks kahjum tulnud läbi müügitehingute. Raamatupidamises tuleb aktiva allahindlus läbi viia aastaaruande koostamise eel. Võtsime ostuhinna, nagu see reaalselt oli ja mis ettevõte tagasi sai allahindluse vahe tuli 21 miljonit. Allahindlus toimus laopõhiselt, See tuleb ostumüügihinna vahest, mis müüdi neljast laost, see kajastub müügikahjuna. Tabel 43 laod, kus alla hinnati.

Nõukogu koosoleku protokollist tl.222-223 kd.5 nähtub, et nõukogu arutas seniseid majandustulemusi, ülevarutud rapsiseemne ümberhindamist. Nõukogu liikmed olid seisukohal, et kogu seeme tuleks ümber hinnata. 18.01.2005 otsustas juhatus vastavalt finantsjuhi ettepanekule ja nõukogu 17.01.2005 toimunud arutelule hinnata turustatav rapsiseeme ümber turuhinda seisuga 31.12.2004 (tl.291 kd.5). tl.292 kd.5 finantsjuhi ettepanek juhatusele hinnata edasimüüdavad kaubad seemne turuhinda. Sellise arvestuse alus on MATIF seisuga 31.12.2004 3262 krooni. Uus hind pärast allahindlust 2652 krooni. On ettepanek ümberhindlusest saadav kahju kajastada käesoleva majandusaasta detsembrikuu aruandes.

Raamatupidamistoimkonna Juhend nr . 4 näeb ette: p. 29. Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 4 «Varud» rakendamine on kohustuslik raamatupidamise aastaaruannetele, mida koostatakse 1.01.2003 ja hiljem algavate aruandeperioodide kohta. p.4. Raamatupidamise Toimkonna juhendit RTJ 4 «Varud» tuleb rakendada varude arvestusel ja kajastamisel raamatupidamise aruannetes. p.19. Varusid kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimismaksumuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam (IAS 2p6). p.22. Varude allahindlusi nende neto realiseerimismaksumusele kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Juhul kui varem allahinnatud varude neto realiseerimismaksumus hilisematel perioodidel taas tõuseb, tuleb varasem allahindlus tühistada, kajastades seda kulude vähendamisena. Kohus leiab, et E.Aaviku etteheide müüki minevate seemnevarude allahindamise kohta ei ole põhjendatud. Raamatupidamisarvestus peab majandustehinguid kajastama õigesti ja õiglaselt, mis tähendab, et olemasolevad kaubad, s.h. müüki minev tooraine peab kajastuma majandusarvestuses õigete hindadega. On õige, et allahindlus on pelgalt raamatupidamislik korrektuur, kuid arvestades börsil toimunud tegelikku hinnalangust, tähendanuks allahindluse tegemata jätmine tegeliku hinnalanguse kajastumist ostu-müügi tehingutes sedavõrd suurema kahjuna. Allahindlusest tulenev kahju jaotub tarnijate ja ladude lõikes, kokku 21 176 250.98 krooni (tabel tl. 42, 43 kd.49). Seemne allahindlus tekitas miinuse 2004.a. detsembrikuu kasumiaruandes summas 21 176 250.98 krooni (tl.176 kd.5), mille tulemusena on detsembrikuu brutokasum - 16 578 707 krooni, ärikasum – 22 525 047 krooni. Selline kahjum kajastub 2004.a. finantstulemustes detsembrikuu kahjumina 20 957 109,62 krooni (tl.52 kd.49) ja seisuga 31.01.2005 kahjumina 22 778 465,21 krooni (tl.52,56 kd.49). Tunnistaja xxxxxxxt on analüüsinud omakapitali vähenemist käibeandmike põhjal ja võrelnud seda eelmise majandusaastaga. Allahindluse tõttu vähenes 21% aktsiakapital. 78%-st jäi järgi 55.7%. Majandusaasta aruande perioodi kahjum 42,5 milj, perioodil 01 aug ’04- juuli ’05 on

64 toimunud suur finantsiline häving ja ettevõtte omakapitali vähenemine. Tabel 52 on koostatud Weroli raamatupidamise käibeandmike põhjal, on näidatud netovara vähenemine. Omakapital langenud 2004-2005 majandusaasta esimese poole kokkuvõttes 64 683 467,15 kroonile (tl.52,56). 2004-2005 majandusaasta kahjum 42 461 932,36 krooni (tl.52, 57 kd.49).

Sellise kahjumi olemasolu ja omakapitali langust on kinnitanud audiitor majandusaasta aruande auditeerimisel. Kriminaalasja menetlemise käigus ei ole vaidlustatud sellisena arvutatud kahjumit ja omakapitali langust.

AS Werol Tehased aktsionäride üldkoosolek kinnitas 2004/2005 majandusaasta aruande eelmiste perioodide jaotamata kahjumiga 28 588 067 krooni, puhaskahjumiga 42 461 933 krooni, jaotamata kahjumiga 71 050 000 krooni (koosoleku protokoll otsusega tl.194-202, 204-234 kd.3). Audiitori arvamus (tl.236-241 kd.3) AS Werol Tehased 2004/2005 majandusaasta kahjumi suuruse kohta on, et ei ole selgunud asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla, et ettevõtte majandusaasta kahjum oleks tegelikult väiksem kui raamatupidamise aastaaruandes esitatud perioodi 01.08.2004-31.07.2005 kahjumi summa 42 462 tuhat krooni. Audiitor, andes hinnangut äriühingu majandustegevusele eelnenud majandusaastal, oli arvamusel, et ehkki eelmine majandusaasta lõppes 42 miljoni krooni kahjumiga, on Werol Tehased sellegipoolest jätkuvalt toimiv tehas. Riigi poolt aktsiate omandamise eesmärgiks olnud äriühingu tegevuse jätkamise kindlustamine ja sellega rapsikasvatuse soodustamine Eestis on olulises osas saavutatud. Nõukogu arutas koosolekul 28.03.2005 aktsiaseltsi netovara vähenemise küsimust, kuna netovara on vähenenud 50%-le nõutavast (tl.162-163 kd.5) ja juhatus valmistas ettepaneku nõukogu koosolekule AS WErol Tehased kapitali restruktureerimiseks: vähendada lihtsustatud korras aktsiakapitali kahjumi katmiseks ja suurendada aktsiakapitali (tl.89 kd.5). Äriseadustiku § 301 nõuete täitmiseks ja kahjumi 71 050 000 krooni katmiseks otsustas aktsiaseltsi üldkoosolek 11.11.2005.a. (tl.194-202 kd.3) vähendada aktsiakapitali 71 050 000 krooni ulatuses. Aktsiakapitali uueks suuruseks jäi 45 000 000 krooni senise 116 050 000 krooni asemel. Aktsiakapitali vähendati aktsiate tühistamise teel. AS Werol Tehased aktsiakapitali vähendamine kajastub äriregistris alates 11.01.2007 (tl.132-140 kd).

Uuritud tõendite, eriti aga ettevõtte majandustegevust kajastavate arvnäitajate alusel on kohus seisukohal, et vähem kui poole miljardi kroonise käibega ettevõtte majandustulemuste halvenemine ühel aastal 3,9 miljonilt kroonilt kahjumilt järgmisel aastal 42 miljonile kroonile kahjumile osutab, et sel majandusaastal on ettevõtte tegevuses aset leidnud erilised sündmused. Äriühingu netovara vähenes seetõttu allapoole Äriseadustikuga lubatud piiri, mis nõudis aktsionäridelt erakordse sammuaktsiakapitali vähendamise ettevõtmist. Selliseks eriliseks sündmuseks oli rapsiseemne varumine mahus, mis oli kaks korda suurem ettevõtte tootmisvõimsusest. Kohus nõustub tunnistaja J.Ehasalu hinnanguga selle kohta: ettevõttele olid hukatuslikud tagajärjed.

Uuritud tõenditest nähtub ka, et lisaks ettevõtte majandustulemuste halvenemisele tõi rapsiseemne planeerimatu ja tootmisvõimsust ületav varumine kaasa negatiivsed pinged kestva häireolukorra töötajatele, kellel tuli olukorraga kohapeal toime tulla.

Puutuvalt tunnistaja xxxxxxxxx poolt koostatud tabelitesse (kd.49) ja antud ütlustesse, on kohus seisukohal, et tabelitesse koondatud andmed ja neis esitatud numbrid on kogutud usaldusväärseid metoodikaid kasutades, asjatundlikult ja objektiivselt.

65 Tunnistaja ütlused: Põhilised tööülesanded olid anda uurijale ülevaade Weroli majandustegevusest 01.07.2003- 31.07.2005.a selgitada analüüsi käigus kas Weroli juhatuse liikmed on äriühingu nimel tegutsenud eesmärgil, mis tulenes nende juhatuse liikmena sõlmitud lepingust, täitsid oma kohustusi mis tulenesid Äriseadusest ja kas nad tegutsesid majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Minu kasutuses olid Werolist toodud dokumendid, mis olid Lõuna PP ruumides. Ei saanud kasutada Weroli raamatupidamise programmi andmeid. Kui oli ülesande lähtepunkt selge, siis kontrolli alla sai võetud periood 01.07.04 kuni 31.07.2005 sest see osutus ettevõttele kõige kriitilisema mõjuga. Algdokumentide põhjal on koostatud tabelid. Uurija andis ülesande, et materjalidest oleks ülevaatlik tabel. Osa tabeleid on abimaterjal ja osades tabelites on palju võrdlevaid andmeid, et uurija saaks valida mida tema peab tähtsaks. Mina ei olnud see otsustaja kes süüdistuse paika paneb, seda otsustas uurija. Tunnistaja on atesteeritud audiitor, omab audiitoritööks ja ka käesolevas asjas asja tundva isiku tööks vajaliku hariduse ja töökogemuse. Tunnistaja töö aluseks oli Weroli raamatupidamise siseeeskiri ja selle kontojaotus. Tabelid on koostatud algdokumentide alusel, tuues välja olulisemad arvud detailsemalt, need, mis mõjutasid ettevõtte lõpptulemust. Kohus peab oluliseks märkida, et tunnistaja on töö teinud raamatupidamise algdokumentide alusel, dokumentide puudu olemise, iseärasused neid ja muud tähtsust omavad erisused on kajastatud tabelites märkustena või selgitatud tunnistaja poolt kohtus antud ütlustes. Tunnistaja töö põhineb objektiivsetel andmetel-raamatupidamisdokumentidel, mille kogus ja esitas tunnistajale uurija ehk tunnistaja ei osalenud dokumentide võtmisel ega saanud seda mõjutada. Kohus nõudis välja tunnistajaga tema tööks sõlmitud lepingu (tl. kd.) Seetõttu leiab kohus, et tunnistaja poolt koostatud tabelid kd.49 on sisalduva informatsiooni poolest usaldusväärsed ja on põhjendatud ja kohane kasutada neis asjas tõenditena.

5.1.Üleliigse rapsiseemne paigutamiseks puudusid laopinnad.

Uuritud tõendid tõendavad, et AS-l Werol Tehased puudusid eelarvet ületavate rapsiseemnekoguste paigutamiseks vajalikud laopinnad. Tunnistajadxxxxxt, xxxxxx ja x.xxxxx, süüdistatavad T.Jaanimets ja H.Hainsoo annavad ütlusi selle kohta, et tuli leida võimalusi rapsiseemne paigutamiseks ja täiendavate ladude rentimiseks. xxxnt: Werolil on omal väike ladu, mis hõlmab kahe kuu pressimise mahtu. Eelarve raames oli kokku lepitud, et võetakse juurde Valga, Tamsalu, Halinga ladu, Kemira laolt ei tulnud lisakulutusi ja Kesk Eesti Õlikultuuride kasvatajatega oli leping, et osa seemet hoidsid müüjad enda juures ja me maksime selle eest. Seemet tuli aga nii palju, et ei mahtunud ladudesse, tuli võtta veel juurde Näpi ja Paljassaare ladu, mitu lepingut tehti juurde. xxxxxx: Paljassaare, Näpi, Viru veskid, Adavere ja Kesko Agro, Markila laodolid ülevarutud rapsi jaoks. Nendega sõlmiti ühekordsed lepingud. Kaugemad laod nõudsid suuremaid kulusid. Laolepingud, mis sõlmiti siis kui kaup oli juba saabunud, olid ebasoodsamad ja kulukamad.

Uuritud tõendid tõendavad, et eelarvet ületavate rapsikoguste hoiustamiseks sõlmiti täiendavaid hoiulepinguid järgmiselt: 21.10.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liige Erki Aavik`u isikus AS-ga Kesko Agro Eesti laolepingu nr 301-1/WR 04-01 (E4-1/137) rapsiseemne hoiustamiseks Tamsalu viljahoidlas. Tõend köide 54: lk 144-148 laoleping ja tl.149 teenuste hinnakiri, millest nähtub, et tasustamisele kuuluvad ka laadimisteenused, dokumentide vormistamine. 09.11.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liige Erki Aavik`u isikus AS-ga Kesko Agro Eesti lepingu nr 301-1/WR 04-01 (E4-1/137) rapsiseemne hoiustamiseks Tamsalu

66 viljahoidlas. Tõend köide 54: lk 150-154 laoleping ja tl.155 teenuste hinnakiri, millest nähtub, et tasustamisele kuuluvad muu hulgas laadimistööd, proovide võtmine, dokumentide dokumentide vormistamine. 09.11.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liige Erki Aavik`u isikus AS-ga Kesko Agro Eesti lepingu nr 301-1/WR 04-01 (E4-1/165) rapsiseemne hoiustamiseks Adavere viljahoidlas. Tõend köide 54: lk 156-160 laoleping ja tl.161 hinnakiri. Lepingu lõpetamiseks 01.märtsist 2005 on saadetud kiri (tl.162 kd.54). Lepingupartner on teatanud nõustumisest leping lõpetada juhul kui AS WErol Tehased tasub lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest esitatud arve (tl.170). 26.11.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liige Erki Aavik`u isikus AS-ga Kesko Agro Eesti lepingu nr 301-1/WR 04-03 (E4-1/147) rapsiseemne hoiustamiseks Rakvere viljahoidlas. Tõend köide 54: lk 163-167 laoleping, tl.168 hinnakiri. Leping on lõpetatud 1.märtsist 2005 ( kiri tl.169). 12.10.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liige Helmo Hainsoo isikus OÜ-ga Viruveskid lepingu nr E-1/12.10.04 (E4-1/143 rapsiseemne hoiustamiseks Lääne-Virumaal, Sõmeru vallas, Näpi külas asuvas viljahoidlas. Tõend köide 54: lk 194-198 hoiuleping ja tl.199-201 hinnakirjad ja sortiment. 11.02.2005 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liige Helmo Hainsoo isikus OÜ-ga Viruveski lepingu nr E-1/12.10.04 (E4-1/143) juurde lisa nr 1, Lääne-Virumaal, Sõmeru vallas, Näpi külas asuvas viljahoidlas. Tõend köide 54: lk 202 hoiulepingu lisa, kirjad hoiulepingu teemal tl.203, 204. 21.10.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liige Helmo Hainsoo isikus OÜ-ga Markilo lepingu nr E4-1/135 rapsiseemne hoiustamiseks Jõgeva maakonnas, Puurmanni vallas, Härjanurme külas asuvas (Kureoja) viljahoidlas. Tõend köide 54: lk 214-217 hoiuleping, tl.218 hinnad. 04.11.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liige Helmo Hainsoo isikus firmaga KS Stivideerimise AS lepingu nr E4-1/161 rapsiseemne hoiustamiseks ja laadimiseks läbi Paljassaare sadama. Tõend köide 54: lk 225-229 leping.

5.2. Planeerimatult varutud rapsiseemne eest tasumiseks puudusid finantsvahendid.

Tunnistaja xxxxxn, xxxxxxr, xxxxx ja süüdistatava H.Hainsoo ütlustest tuleneb, et eelarve koostamisel olid planeeritud ja läbirääkimised peetud seemneostude finantseerimiseks eelarves ettenähtud ulatuses. Seetõttu tuli leida uusi allikaid seemneostude finantseerimiseks. Tunnistaja xxxxxxxxxxx oli ettevõttes finantsjuht. Juhtkonna koosolekul informeeris ta, et nii suurte rapsikoguste ostmiseks ei ole ettevõttel raha. Öeldi, et tuleb raha leida, minna pankadesse, küsida finantsallikaid (tl.228 kdI). 13.09.2004 sõlmis AS-i Werol Tehased esindav E.Aavik AS-ga Hansa Liising lepingu nr . 24303 limiidiga 128700000 krooni (tl.1-3 kd.54). Lepingu kohaselt (üldtingimuste II osa Mõisted) tähendab sõna „limiit“ lepingu alusel kliendi kasutusse antavat maksimaalset summat või summade kogusummat, summa tähendab kliendile lepingu alusel limiidi piires arve eest välja makstavat rahasummat. Lepingu p.1.3 järgi on intressimäär 5,5%aastas ja viivise määr 0,15% päevas. Lepingu p.1.7. järgi on lepingutasu 472000 krooni, mis makstakse kolmes osas. Iga summa peab olema tagatud laos ja /või vedaja juures ladustatud kaupade omandiõiguse üleandmisega HLE-le (Hansa Liising Eestile). Aktsepteeritavate ladude või vedajana on kokku lepitud AS ERTS Valga Vaba Terminal ja AS Antomin. Lepingu p.1.9.1. järgi iga summa makstakse kliendile välja pärast laokviitungi või vedaja vastuvõtukviitungi saamist ja summa on maksimaalselt 85% vastava laokviitungi alusel ladustatud kaupade ostuarvest või 85% Pariisi seemnebörsil MATIF kaubeldava lähima kuu futuurhinnast. Lepingule on sõlmitud lisad (tl.5,6), millega on kokku lepitud täiendavad laokviitungi

67 väljastajad. AS Hansa Liising esitas lepingutasu arved (tl.7,8,9), mille eest AS WErol Tehased tasus 01.11.2004, 06.11.2004 ja 30.09.2004 kokku summas 400 000 krooni (käibemaksuta). Tunnistaja xxxxxxxxx (tl.122-133 kd.III) annab seletuse, et tegemist on laofinantseerimislepinguga. Arved on küll esitatud faktooringlepingu kohta, kuid sisu poolest on tegemist laofinantseerimisega. See on laenuleping, mille alusel pank finantseeris meie rapsiostutehingut 85% ulatuses, ülejäänu oli Weroli omaosalus. Werol varus rapsiseemne, paigutas lattu ja edastas info ladude lõikes Hansaliisingule. Info edastamine oli nädalapõhine, Hansaliising maksis nädalas varutud seemne summast 85%. See võeti Werolis arvele laenukohustusena. Kui Werol soovis seda rapsi kasutada, esitati taotlus Hansaliisingule, kes esitas meile arvutuse, kui palju tuleb neile selle väljaostetava koguse eest tasuda. Kui WErol oli tasunud, andis Hansaliising sellele kogusele vabastuse, et võime seda rapsi kasutada. Laofinantseerimislepingu järgi pank finantseerib ostu üht osa ja Werol teist, sisuliselt on tegemist võõrvahendite kasutamisega ehk laenuga, mis tuleb tagasi maksta. Kontol 9200 kajastati laofinantseerimislepingute intresse.

Tunnistaja xxxxxxxxx annab ütlusi, et eelarves arvestatud seemnekoguse ostmiseks olid eelnevalt läbirääkimised peetud Hansa Liisinguga ja Avenaga, Ühisliisinguga ei olnud. Seetõttu ei olnud eelarves kajastatud ka Ühisliisingult saadud laenu kulusid, eelarve kajastas ainult eelarvega kinnitatud tooraine varumisega kaasnevaid finantskulusid. Kuna oli suurem varumine ja suuremad kohustused, sõlmiti uued laolepingud. Suurema varumise finantseerimiseks sõlmiti Ühisliisinguga leping. Tunnistaja eitab, et Hansa Liisingult saadud laenu arvel ostetud rapsi oleks antud tagatiseks või müüdud Ühisliisingule. See ei saanud juhtuda, et seesama raps müüdi mõlemale pangale. Esialgne kate ostude finantseerimiseks oli olemas laofinantseerimise lepingust, esmaseks tootmisvajaduseks. Hansaliisingult saadud vahenditel ei olnud silti küljes, et tuleb maksta konkreetselt selle asja eest, maksti, mida vaja. Kuna pankadest eelarveliste kohustuste täitmiseks mõeldud rapsi soetamiseks pangaga sõlmitud lepingu järgi rahalised vahendid suunati eelarveväliste hangete tasumiseks, tekkisid võlgnevused pankade ja lepingupartnerite ees. Kui tuli veel rapsi ja selleks raha ei olnud, otsiti veel võimalusi finantseerimiseks, üks võimalus oli Ühisliising. Ühisliisingul ei olnud sellist toodet nagu laofinantseerimine ja sellepärast tuli Ühisliisingule teha müümine. Tehingu sisu oli, et laost kanti raps välja ja sellest tekkis Werolil kui ostjal kohe võlgnevus. Ühisliising tasus Weroli kohustuse. Raamatupidamises tehti paralleelkanne ja võeti see laenuna üles lähtudes tehingu sisust. Sisuliselt oli ikkagi tegemist laofinantseerimisega ehk lühiajalise laenuga. Tunnistaja mäletab, et intressitasu hakati maksma kohe järgmisest kuust. Raamatupidamises on kajastatud see kontol nr . 2201, millel on kajastatud kõik firma rahaliste vahendite kasutamisega seotud kulud, mis kaasnesid laenukohustusega. Erinevalt hansaliisingust müüdi Ühisliisingule korraga kogu ladu, kogu laosolev seeme ja Werol tegi Ühisliisingule müügiarve. Samas tehti raamatupidamises paralleelkanne, millel võeti üles laenukohustus Ühisliisingu ees. Kui Werol hakkas Ühisliisingult seemet välja ostma, kanti see kogus rapsi lattu tagasi ja vähendati laenukohustust Ühisliisingu ees selle võrra, mis oli Ühisliisingule makstud. See ei olnud tavaline ostu-müügi tehing ja tavapärane hankija. Seepärast nende tehingute eristamiseks ei kasutatud tavalisi kontosidarveldused hankijatega. Sisuliselt oli tegemist siiski laenutehinguga ja sellepärast kajastatud teisel kontol ja intressid kontol 8100. Uuritud tõenditest nähtub, et 19.11.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liige Erki Aavik isikus Ühisliisingu AS-ga lepingu nr 19112994-ÜL (E4-9/44), mille kohaselt müüs AS Werol Tehased Ühisliisingu AS-le kokku 13 903,53 tonni rapsiseemet hinnaga 46 232 554,80 (käibemaksuta) krooni, mille kohustus hiljemalt 31.05.2005 tagasi ostma ning tasuma rapsiseemne eest hinna, mille Ühisliisingu AS tasus AS-le Werol Tehased sama kauba eest

68 lepingu sõlmimisel. Vastavalt lepingule tuli AS-l Werol Tehased tasuda lepingu sõlmimise tasu 107 031,04 krooni (käibemaksuta). Tõendid: köide 54 lk 83- 85 müügileping, lisakokkulepped tl.89,90, lepingutasu arve lk 113. Selle lepingu järgi lepiti kokku, et AS Werol Tehased kui müüja müüb Ühisliisingu AS-le kui ostjale rapsiseemneid ja müüjal on kohustus kaup lepingus sätestatud tingimustel tagasi osta (p.1,2). Kokku oli lepingujärgne kauba hind 54 554 414.66 krooni. Pooled leppisid kokku (p.9.2), et kauba turuhinna arvestamisel juhindutakse MATIF-i futuuridest, müüja kohustub kauba ostjalt tagasi ostma hiljemalt 31.mail 2005, tasudes ostjale kauba eest hinna, mille ostja müüjale sama kauba eest tasus, hüvitab ostjale kõik lepingu sõlmimise ja täitmisega seotud kulutused (p.18.1). Lisaks kohustus AS Werol Tehased vastavalt sõlmitud lepingule tasuma Ühisliisingu AS-le tagasiostmata kauba summalt intressi 5,7% aastas (p.19), mida maksti 30.11.2004.a. arve (tl.114) alusel 32 088,17 krooni( km-ta); 31.12.2004a. arve (tl.115) alusel 165 788,86 krooni( km-ta); 31.01.2005a arve (tl.116) alusel 165 788,86 krooni( km-ta); 28.02.2005a. arve (tl.117) alusel 149 744,77 krooni( km-ta); 31.03.2005a . arve (tl.118) alusel 166 499,55 krooni( km-ta); 30.04.2005a.. arve (tl.119) alusel 123 067,54 krooni( km-ta); 31.05.2005a . arve (tl.121) alusel 64 164,62 krooni( km-ta); 08.06.2005a. arve (tl.123) alusel 1 636,63 krooni( km-ta). Tõendid (arved koos märgetega tasumise kohta) köide 54 lk 114- 123. Kokku tasus AS Werol Tehased võlausaldajate nõuete rahuldamiseks rahaliste vahendite tekitamise eesmärgil Ühisliisingu AS-lt rapsiseemne müügist saadud 46 232 554,80 kroonilt ajavahemikul november 2004 kuni juuni.2005, kauba tagasiostmiseni igakuiselt tagasiostmata kauba summalt intressi 5,7% aastas, s.o. 868 779 krooni (käibemaksuta).

Need tõendid tähendavad, et AS Werol Tehased nimel sõlmitud seemnevarumislepingute alusel tehasesse saabunud rapsiseemne eest tasumiseks raha saamiseks sõlmiti müügileping Ühisliising AS-ga, mille järgi Werol müüs seemne Ühisliisingule ja mille alusel ostja (Ühisliising AS) tasus ostetud seemne eest ja seda raha kasutas Werol hankijatele tasumiseks. Et Werol seemet kasutada saaks, võttis ta lepinguga endale kohustuse seeme tagasi osta sama hinnaga, mille ostja (Ühisliising) tasus (lepingu p. 18.1). Kuni seemne tagasiostmiseni tuli Werolil tasuda Ühisliisingule intressi tagasiostmata seemne summalt 5,7% (aasta baasil). Ühisliisingule tasutud laofinantseerimise intressi aluseks olevad arved on esitatud tabelis (tl.33 kd.49) Tunnistajaxxxxxxxxt (tl.83-89) annab ütlusi, et raamatupidamise algdokumendid näitavad, et Ühisliisingule müüdi raps müügiarve alusel Tamsalu laost ja see jäi eraldi hoiule. Sisuliselt on tegemist pangalt saadud laenuga, kuna ettevõttel oli hilisem kohustus see kaup liisingult välja osta. Lepingu järgi tuli maksta intresse, pangale kuuluv vili 13000 tonni oli laoarvestuses eraldi, selle kohta esitas Ühisliising arveid. Ühisliising tegelikult seda vilja ei vajanud, laos hoitav vili oli garantii Ühisliisingult antud laenule, kuna sisuliselt oli tegemist pangalaenulepinguga. Ettevõte sai rahalisi vahendeid rapsi tagatisel. Kui rapsi ei oleks varutud nii palju ja oleks kinni peetud 72500 tonnist, ei oleks olnud ettevõttel vaja raha juurde laenata ja ei oleks olnud ka täiendavaid kulusid. Ühisliisingule laofinantseerimise eest makstud intressid olid 868779 krooni, mis läksid puhtalt ettevõtte kuludesse. See on ainus leping selline, kus garanteeritakse laovarudega. Kahju tuleb täiendavatest kuludest, mida ettevõttel ei oleks vaja olnud. tl.210-213 kd.II) annab ütlusi intressikulude arvestuse kohta: alates 22.septembrist 2004 hakati kasutama Hansaliisingu laenulimiidi järgi rahalisi vahendeid, viimane väljamakse oli 08.11.2004. Laenulimiidi tagastamine pidi algama 18.märtsil 2005, seetõttu on intresse arvutatud kuni 17.märtsini 2005. Intresse on arvestatud 31.detsembri seisuga – et kui selleks ajaks oleks laen makstud ehk kuni 31.detsembrini kasutuses olnud laenurahalt. Intresse on arvutatud 1 313 000 krooni. Tunnistaja on arvutanud tabelites 47 ja 48 kd.49, millised maksed igal päeval on tehtud ettevõtte oma laekumiste

69 arvel ja kui palju Hansaliisingu laenu arvel tasutud ja kui palju on laenujäägist veel kasutamata. Pank arvestas intressi igapäevaselt. Tunnistaja on arvutanud osakaalu protsendi, kui suur osakaal oli laenude arvelt tasutud maksetel. Tunnistaja on välja toonud ettevõtete kaupa: kui suur osa maksetest tasuti laenuraha arvel ja kui suur osa oli võimalik tasuda ettevõtte oma laekumiste arvel. Tabelis on eraldi välja toodud kõik firmad, s.h. need ettevõtted, kellelt osteti eelarveväliselt. Tabelis on kõik ettevõtted, kellele tasumisi toimus laenuraha arvel, ka Eesti ettevõtteid. Tunnistaja on arvesse võtnud komisjonitasud ja päevad alates Hansaliisingu laenu arvel varujale tasumisest kuni 17.märtsini 2005 ehk päevani, mil hakati pangale tegema tagasimakseid ja edasi ei ole intresse arvutatud, see oleks läinud väga keerukaks. Hansa Liising Eesti AS on esitanud arveid avansiliste väljamaksetena tasumiseks kasutusele võetava rapsiseemne eest ja sellelt arvutatud intresside tasumiseks (kd.54). ). Nende arvete alusel koostatud tabelist (tl. 46 kd.49) nähtub, et intressimakseid on seisuga 31.12.2004 tasutud 1 312 263.40 krooni, laenuandjale tasutud intressimaksed on jagunenud erinevate tarnijate poolt esitatud arvete vahel ehk millisele tarnijale on tasutud laenuraha arvel ja millises summas jaguneb laenuandjale tasutud intress tarnijate (arvete) vahel, mis on tasutud laenuraha arvel. AS Werol Tehased kasutas AS Hansa Liising poolt antud laenu, intressiga 5,5 % aastas rapsiseemne ostuks OÜ Grain Marketingilt nende lepingute alusel, mida kohus loeb sõlmituks eelarvet ületades: 01.10.2004 summas 689 272,78 krooni, millelt arvestati intressikulu 17 586,03 krooni; 06.-08.10.2004 summas 1 404 988,32 krooni, millelt arvestati intressikulu 34 773,46 krooni; 13.-17.10.2004 summas 3 020 476,31 krooni, millelt arvestati intressikulu 71 526,56 krooni; 20.-21.10.2004 summas 2 823 261,61 krooni, millelt arvestati intressikulu 63 621,42 krooni; 27.-29.10.2004 summas 3 866 739,94 krooni, millelt arvestati intressikulu 82 705,27 krooni; 01.11.2004 summas 661 147,40 krooni, millelt arvestati intressikulu 13 737,17 krooni; 02.11.2004 summas 38 285,43 krooni, millelt arvestati intressikulu 789,64 krooni. Tõendid köide 49, lk 48; köide 51 lk 128-129 väljavõte raamatupidamisprogrammist, lk 68- 73 konto väljavõte raha ülekandmise kohta, lk 146-147, 150-158, 160-174 arved kd.43. Kokku kulutati 12 504 171,79 krooni AS Hansa Liising poolt antud laenust, mis tekitas AS-le Werol Tehased intressikulu 284 739,54 krooni.

Rapsiseemne ostuks AS-lt Eesti Viljasalv nende lepingute alusel, mida kohus loeb sõlmituks eelarvet ületades, kasutas AS Werol Tehased AS Hansa Liising poolt antud laenu: 28.09.2004 summas 1 000 000 krooni, millelt arvestati intressikulu summas 26 125 -krooni; 30.09.2004 summas 158 473,05 krooni, millelt arvestati intressikulu summas 4 067,47 krooni( märgitud arvet nr 240432 reaalselt raamatupidamises ei ole); 04.10.2004 summas 887 347,40 krooni, millelt arvestati intressikulu 22 232,98 krooni; 05.11.2004 summas 400 616,05 krooni, millelt arvestati intressikulu summas 8 079,09 krooni. Tõendid: köide 49 lk 48 tabel, köide 1 lk 126 arve, köide 43 lk 202 arve, köide 51 lk 67, 68, 74 pangakonto väljavõte. Kokku kulutati 2 446 436,50 krooni AS Hansa Liising poolt antud laenust, mis tekitas AS-le Werol Tehased intressikulu summas 60 504,55 krooni.

Rapsiseemne ostuks UAB Kesko Agro Lietuvalt lepingute alusel, mida kohus loeb sõlmituks eelarvet ületades, kasutas AS Werol Tehased AS Hansa Liising poolt antud laenu: 06.-08.10.2004 summas 2 603 805,63 krooni, millelt arvestati intressikulu 64 444,19 krooni; 19.10.2004 summas 1 116 416,20 krooni, millelt arvestati intressikulu 25 413,97 krooni;

70 20.-21.10.2004 summas 3 027 173,52 krooni, millelt arvestati intressikulu 68 216,51 krooni; 22.10.2004 summas 1 149 952,34 krooni, millelt arvestati intressikulu 25 123,26 krooni; 02.11.2004 summas 1 890 190,64 krooni, millelt arvestati intressikulu 38 985,18 krooni. Tõendid: köide 49 lk 48 tabel, köide 43 lk 211-224 arved, lk 205 raamatupidamisprogrammi väljavõte, köide 51 lk 122-124 pangakonto väljavõte. Kokku kulutati 9 787 538,33 krooni AS Hansa Liising poolt antud laenust, mis tekitas AS-le Werol Tehased intressikulu summas 222 183,12 krooni.

Rapsiseemne ostuks firmalt SIA Maize-M lepingute alusel, mida kohus loeb sõlmituks eelarvet ületades, kasutas AS Werol Tehased AS Hansa Liising poolt antud laenu: 23.09.2004 summas 1 572 727,39 krooni, millelt arvestati intressikulu 42 048,61 krooni; 28.09.2004 summas 781 716,65 krooni, millelt arvestati intressikulu 20 422,35 krooni; 01.10.2004 summas 1 182 376,01 krooni, millelt arvestati intressikulu 30 167,01 krooni; 05.10.2004 summas 80 845,51 krooni, millelt arvestati intressikulu summas 2 013,28 krooni; Tõendid: köide 49 tabel lk 48, köide 42 lk 110 raamatupidamisprogrammi väljavõte, lk 119- 132 arved, köide 51 lk 121- 122 pangakonto väljavõte. Kokku kulutati AS Hansa Liising poolt antud laenust 3 617 655,56 krooni, mis tekitas AS-le Werol Tehased intressikulu summas 94 651,25 krooni. Rapsiseemne ostuks firmalt Rise-Agroservice lepingute alusel, mida kohus loeb sõlmituks eelarvet ületades, kasutas AS Werol Tehased AS Hansa Liising poolt antud laenu: 23.09.2004 summas 2 894 621 krooni, millelt arvestati intressikulu summas 77 390,91 krooni. Tõendid: köide 49 tabel lk 48, köide 42 lk 144-145 arve, lk 133 raamatupidamisprogrammi väljavõte, köide 51 lk 121 pangakonto väljavõte. Kokku kulutati 2 894 621 krooni AS Hansa Liising poolt antud laenust, mis tekitas AS-le Werol Tehased intressikulu summas 77 390,91 krooni. Rapsiseemne ostuks firmalt OOO Avtotor-Agro lepingute alusel, mida kohus loeb sõlmituks eelarvet ületades, kasutas AS Werol Tehased AS Hansa Liising poolt antud laenu: 05.10.2004 summas 1 886 979,96 krooni, millelt arvestati intressikulu 46 991,04 krooni ja 26.10.2004 summas 1 886 979,96 krooni, millelt arvestati intressikulu 40 648,69 krooni. Tõendid: köide 49 tabel lk 48, köide 29 lk 234-237 arved, köide 51 lk 122-123 pangakonto väljavõte. Kokku kulutati 3 773 959,92 krooni AS Hansa Liising poolt antud laenust, mis tekitas AS-le Werol Tehased intressikulu summas 87 639,74 krooni. Rapsiseemne ostuks UAB Agrokontserno Grudailt lepingute alusel, mida kohus loeb sõlmituks eelarvet ületades, kasutas AS Werol Tehased AS Hansa Liising poolt antud laenu: 13.-17.10.2004 summas 3 647 879,62 krooni, millelt arvestati intressikulu 86 383,82 krooni; 20.-21.10.2004 summas 5 294 156,98 krooni, millelt arvestati intressikulu 119 302,36 krooni; 25.10.2004 summas 957 478,04 krooni, millelt arvestati intressikulu 20 771,95 krooni; 02.11.2004 summas 356 179,20 krooni, millelt arvestati intressikulu summas 7 346,20 krooni; 04.11.2004 summas 922 057,27 krooni, millelt arvestati intressikulu 18 735,69 krooni; 05.11.2004 summas 762 795,22 krooni, millelt arvestati intressikulu 15 383,04 krooni. Tõendid: köide 49 tabel lk 48, köide 42 lk 14-27, 30-33, 36-43, 46-47, 24-55, 70-71, 82-83, 106-107 arved, lk köide 51 lk 122-124 pangakonto väljavõte. Hansaliisingu intressiarved koondina tabelis tl.31 kd.49. Kokku kulutati 11 940 546,33 krooni AS Hansa Liising poolt antud laenust, mis tekitas AS-le Werol Tehased intressikulu summas 267 923,05 krooni.

Kohus ei loe eelarvet ületades sõlmitud varumislepinguks lepingut 15.07.2004 Ukraina firmaga TŠP Tair, mille eest tasumiseks kasutati AS Hansa Liising poolt antud faktooringlaenu kokku summas 1 403 485.94 krooni ja sellelt tasuti intresse 36 631,08 krooni.

71 Seetõttu kohus vähendab AS-lt Hansa Liising Eesti võetud faktooringlaenu summat(mida süüdistuse kohaselt kasutati seemnevarumislepingutega võetud kohustuste tasumiseks) 1 403 485,94 krooni võrra ehk summa võrra, mis tasuti firmale TŠP Tair ja AS-le Hansa Liising tasutud intressikulu 36 631,08 krooni võrra ehk summa võrra, mis tasuti sellelt laenusummalt. Kohus ei loe eelarvet ületavaks varumislepinguks ka lepingut 24.09.2004 Soome firmaga Avena Nordic Grain OY, mille alusel võetud kohustuste tasumiseks kasutati AS Hansa Liising Eesti antud laenu summas 3 792 942.78 krooni ja sellelt arvestati intressikulu 85 472.91 krooni. Seetõttu kohus vähendab AS-lt Hansa Liising Eesti võetud faktooringlaenu summat (mida süüdistuse kohaselt kasutati eelarveväliste seemnevarumislepingute eest tasumiseks) veel 3 792 942,78 krooni võrra ja intressikulu 85 472,91 krooni võrra.

5.3.liigne varumine oli planeerimata ja ette valmistamata

AS Werol Tehased töötajate omavahelisest kirjavahetusest oktoobris-novembris 2004 nähtub, et järjest uute rapsikoguste saabumine oli neile ette teadmata, töötajad olid mures nii ladustamisvõimaluste kui finantseerimisvõimaluste puudumise pärast, lahenduste leidmine oli keerukas. xxxxxxxxxx ütlused häirete kohta igapäevases töös: olime halvas olukorras, kui eelarveväliselt varutud raps saabus, ei omanud infot, et see kaup tuleb. Info saime tavaliselt siis kui kaup oli Jõgeva raudteejaamas. Meile helistati, et kaup on kohal ja ostuosakond oli sunnitud tegelema täiendavate laopindade otsimise ja rentimisega. Kuna ladustamislepingud sõlmiti hiljem, olid need kulukamad. Kuna ostuosakond ka midagi saabuvast rapsist ei teadnud, pöördusime juristi poole, kas tema valduses on lepinguid ja palusime need saata. Eelarves mitteplaneeritud rapsihanked avaldasid igapäevasele majandustegevusele negatiivset mõju: suurenes käibekapitali defitsiit. Hainsoo, kes oli igapäevaselt Painkülas, oli valmis tagasi astuma, need asjad olid niivõrd rasked, seoses ülevarutud rapsiga oli raske lahendusi leida. Rapsi mahamüümine oli raske, see tuli uuesti kuhugi transportida. Tunnistaja arvates korraldasid pidurdamatu rapsiseemne saabumise need, kes allkirjastasid vastavad kokkulepped. Me ei omanud Painkülas infot, et on rohkem tehtud lepinguid kui eelarves kokku lepitud. Lepinguid sai juristilt küsitud siis kui oli teada, et raps tuleb ja kellelt, et kas on sõlmitud leping. ? xxx pidas ise väga täpset arvestust, millised muutused toimuvad, infot vahetasime tihedalt, tarnegraafikuid võrdlesime meile esitatud arvetega. Ülevarutud seemne eest tasumiseks polnud finantsvahendeid ja ei olnud ka infot, et seeme tuleb. Kate oli olemas eelarvelisele rapsile. Tunnistaja annab ütlusi, et meeskonnal Painkülas oid väga head usalduslikud suhted, Tallinna pool jäi kaugemaks, kuid kollektiiv vedas ühte vankrit. Ettevõte oli orienteeritud tulemusele, emotsionaalselt väga raske on töötada ettevõttes, mis on aastaid kahjumis. Tunnistaja sõnul ei saanud tal tulla mõtet, et sellises majandusolukorras ta keeldub ülekannet tegemast ja tema abiga ei toimu enam mingit finantseerimist, kuna see oleks tähendanud, et ta lahkub töölt. Pearaamatupidaja ülesannete hulka kuulus ülekannete teostamine ja juhatuse poolt arve kinnitamine on korraldus, mis tuleb täita. Tunnistaja on andnud andmeid audiitoritele nende varumislepingute kohta, mille kohta oli info olemas majandusaasta alguseks ja eraldi selle rapsi kohta, mis oli tol hetkel meile mitte selge eesmärgiga varutud raps (tl.122-132 kd.III). Lepingud selekteeriti selle järgi, et olid lepingud, mille sõlmimist eeldasime majandusaasta alguses ja mille kohta omas tunnistaja infot varumisperioodi algul ja teiseks lepingud, mis tulid hiljem, mille kohta ei olnud infot. Ehk info, mida omas tunnistaja eelarve tegemise käigus ja varumise ajal (ehk hiljem) lisandunud lepingud. Eelarves ja plaanides oli läbi räägitud Hansaliisinguga, lähtudes eelarves olevast kogusest 72000 tonni, et nii palju vajame käibekapitali. Tunnistaja sõnul ei

72 olnud temal pearaamatupidajana võimalust öelda, et ei maksa ülevarutud rapsi eest: tunnistajani jõudsid arved, mis sisuliselt tähendab, et selle kohta on leping. Kui ettevõte on võtnud kellegi ees kohustuse, tuli sellega leppida ja lahendus leida. Tunnistaja rääkis finantsjuhile, et rahalisi vahendeid on puudu, finantsjuht hakkas otsima täiendavaid võimalusi, kuidas olukorrast välja tulla. Polnud rapsi kuhugi paigutada, polnud laopinda ja ka tasumiseks vahendeid. Tunnistaja xxxxxxxxxxx annab ütlusi, et eelarvevälise rapsi varumisest sai ta teada oktoobris kui eelarvelised kogused said täis ja täiendavat rapsi muudkui tuli kogu aeg juurde. Keegi polnud sellega arvestanud. Kui tehing oli tehtud ja raps siin, hakati mõtlema, mis sellega teha. Tunnistaja ja direktor xxxxxxxxxxx tegelesid juhtkonna korraldusel üleliigse rapsi paigutamisega. Selleks ajaks oli kõik ära lõpetatud, Aavik lahti lastud, tegelesime seemne realiseerimisega. Kui tunnistaja tuli augustis tööle, lähtus ta eelarvestet palju rapsi tuleb. Oli küll olemas ka jooksev arvestus, kuid polnud teavet, palju on lepinguid sõlmitud. Tunnistaja usub, et ehk ostujuhil ja kommertsdirektoril ikka oli ülevaade. Rahavoogude planeerimine sellises olukorras polnud võimalik. Tunnistaja arvates ka raamatupidamisel polnud ülevaadet, palju on rapsi ostulepinguid sõlmitud. Kui tunnistaja sellest koosolekul juttu tegi, siis raamatupidaja kehitas õlgu. Tunnistaja ütleb,, et oli situatsioon, kus usaldusväärsus hakkas lõpuks kaduma, see tekitas täiendavaid probleeme ja finantseerimisraskusi. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxtöötas AS-s Werol Tehased alates aprillist 2003 personalijuhijuristina. Tunnistaja annab ütlusi (tl.186- 191 kd.I): tunnistaja tööülesandeks oli muu hulgas töölepingute ja lepingute vormistamine. Seemnevarumislepinguid sõlmis juhatus. Lepingute ettevalmistamine käis nii, et koostati lepingute põhjad, vormistati neile põhjadele või tuli leping teise poole poolt. Originaallepingud olid tunnistaja käes, Painkülla saadeti lepingud käsiposti või faksi teel, mitte kohe pärast lepingu sõlmimist, vaid kui keegi käis, siis nn kollase kausta vahel see käis edasi-tagasi Painküla vahet. Kõik lepingud, mis tunnistaja kätte jõudsid, läksid edasi Painkülla. Arhiiv oli Painkülas, tunnistaja pani algul kaustadesse.

Süüdistatav E.Aaviku ütlustest ja tema küsimustest tunnistajatele tuleneb, et 2004.a. sügisel oli Werolis infopuudus ostuosakonna (konkreetselt xxxxxxxxxxx) ja juhatuse vahel, millest tuleks järeldada, etxxxxxx ei edastanud vajalikku infot juhatusele. E.Aaviku ütlused: xxx otse ei pidanud seda infot juhatusele ütlema. See pidi tulema läbi xxxxx, xxxxxxx. Läbi ekirjade on info minuni jõudnud. Süüdistuses on prokurör mõned kirjad kontekstist välja võtnud, nn appikarjed, mis mõjutavad pilti meie tööst tol ajal. Kas xxx pahatahtlikult ei andnud infot? Mina ei ole õige inimene seda ütlema. Sept. kasutasime meetodeid, et see info minu lauale jõuaks. Kui nägime mismoodi rapsi vastu võeti WT-sse ja et veel on lepinguid Läti- Leeduga, küsisin Hainsoolt selgitust. Ta kogus novembris info kokku, lõpetasime kõik lepingud, mis meil oli tehtud muude turgudega: Venemaa, Ukraina, Valgevene. E.Aavik kinnitas kohtule, et rapsi varumine nii suures koguses oli kooskõlas tema enda arusaamaga ja plaaniga kui palju peab varuma. Kuid et see toimub sel viisil, et septembris saame 50% saagist ja detsembris selgus, et saab 150%, see ei sõltunud minust. Meil oli eelarve. Ülearust varumist ei olnud keegi otsustanud. Vastuseks küsimusele selle kohta, miks paljudele ütlusi andnud Weroli töötavatele ja töötanud isikutele tuli üllatuseks, et tehasesse saabus nii palju rapsi vastab E.Aavik, et „Kohtusaal on koht kus tuleb anda ütlusi, mis on ütluse andjale kasulikud või võimalikult neutraalsed. „ Isikud olid täiesti erineva suhtega sellesse küsimusse. Esmane info pidi tulema xxxxxt. xxxx pearaamatupidajana sai seda infot omada ajanihkega. Hainsoo sai selle hiljem xxxxxxt. Arvan, et kõik, kes kohtus ütlusi andsid, olid ütlusi andes väga ettevaatlikud. Mõistan, et nad ei taha täpselt väljendada, mis toimus ja ei saa väga konkreetselt siin vanu asju ette kanda.“

73 E.Aaviku ütlustest ja tema küsimustest tunnistajatele tuleneb, et 2004.a. sügisel oli Werolis infopuudus ostuosakonna (konkreetselt xxxxxxxxxxx) ja juhatuse vahel, millest tuleks järeldada, et xxxxx ei edastanud vajalikku infot juhatusele. E.Aaviku ütlused: xxx otse ei pidanud seda infot juhatusele ütlema. See pidi tulema läbi xxxxx, xxxxxxx. Läbi ekirjade on info minuni jõudnud. Süüdistuses on prokurör mõned kirjad kontekstist välja võtnud, nn appikarjed, mis mõjutavad pilti meie tööst tol ajal.

Kohus nõustub E.Aaviku sõnakasutusega „appikarjed“ e-kirjade kohta, kuid on seisukohal, et süüdistatav H.Hainsoo, kes oli iga päev tehases kohapeal viibiv juhatuse liige, tunnistaja xxxxxxx, kes oli pearaamatupidaja ja viibis samuti iga päev kohapeal, tunnistajaxxxxxxx, kes oli ostujuht, tunnistaja xxxxxxxx, kes oli finantsjuht, kirjeldavad oma ütlustes tõeselt tegelikku igapäevast olukorda tehases Painkülas, nende ütlused langevad kokku omavahel ja on kooskõlas ka selle faktilise olukorraga, mis nähtub kirjalikest tõenditest: näiteks rapsiseemnevagunite hulgaline saabumine oktoobrisnovembris 2004. Seetõttu leiab kohus, et need tunnistajate ja H.Hainsoo ütlused on usaldusväärsed, ei moonuta tegelikkust ega ole kantud ka soovist kohtuistungil teatud muljet luua. Süüdistatav Hainsoo, tunnistajate xxxxx, xxxx, xxxxxi ütlustega ja e-kirjades sisalduvaga on vastuolus E.Aaviku ütlused selle kohta, missugune oli olukord tehases suurte rapsikoguste saabumisel. Kui tunnistajad ja H.Hainsoo kirjeldavad olukorda kui ootamatult tekkinut, ettevalmistamatut ja väga keerukat, siis E.Aaviku kinnitusel oli juhatusele see ette teada, üllatust polnud ja kõik oli planeeritud.

Kohus leiab, et sellise vastuolu puhul tõendites (tunnistajate xxxxx, xxxx ja xxxxxx ja süüdistatav Hainsoo ütlused kui tõendid ühelt poolt ja süüdistatav Aaviku ütlused kui tõendid teiselt poolt) on tegemist vastuoludega nii ütlustes sisalduvates faktilistes asjaoludes kui ka kirjeldatava olukorra tajumises.

Kohtu käsutuses oleva materjali hulgas ei ole rapsiseemne varumislepingute nimekirju, kõigi hankijate andmeid ja hangitavaid seemnekoguseid sisaldavaid varumisplaane ega muid kirjalikke tõendeid planeeritavate varumislepingute ja varujate kohta. Süüdistatav E.Aavik andis küll kohtuistungil ütlusi selle kohta, et uurimine on olnud tõendite kogumisel valikuline, kaks serverit on ettevõttest võtmata ja seega osa tähtsat informatsiooni kohtule esitamata, kuid olemasolevad tõendid on kohtu hinnangul sellised, mis välistavad võimaluse, et sellised planeeritavate lepingute ja varujate nimekirjad kusagil olid. Rapsiseemne ostmist ettevõttele korraldas ja omas sellest ülevaadet kuni juunini 2004 ostuosakonna juhataja xxxxxxxxxxja pärast seda kuulus rapsiseemne ostmine ja selle koordineerimine kommertsdirektor Tõnu Jaanimetsa ülesannete hulka. xxxxxxxxxx koostas ja omas plaani rapsiseemne varumise kohta, mis kajastus eelarves (tl.341 kd.3). T.Jaanimetsa ütlustest ei tulene, et tema oleks koostanud varumisplaani, nimekirja varujatest ja varutavatest kogustest (annab ütlusi, et temal oli oma märkmikus ja komandeeringuaruannetes kirjas, kellega läbi rääkis ja millistele kogustele lepinguid sõlmis). Tunnistaja xxxxxxxxxxxi ütlustest tuleneb, et ta nõudis varumisplaani koostamist, kuid seda ei tehtud. H.Hainsoo, xxxxxi ja xxxxxxa ütlustest nähtub, et raps tuli ootamatult ja ette teadmata. Seda kinnitab ka T.Jaanimets. Kohus loeb nende tunnistajate ja süüdistatavate ütlustega veenvalt tõendatuks faktid, et rapsiseemne saabumine tehasesse oli planeerimatu, töötajatele ette teadmata ja ette valmistamata. Kohtule on usutav tunnistajate ja süüdistatav H.Hainsoo ütlustes sisalduv, et rapsiseemne saabumine nii suures koguses, planeerimatult ja ettevalmistamatult tekitas kohapeal töötajatele väljapääsmatu olukorra. Tulenevalt reaalsest töökorraldusestet osa isikuid töötas tehases kohapeal ja osa isikuid juhtis ettevõtte tööd Tallinnastsai

74 võimalikuks, et igapäevaselt tehases mitte kohal olevad isikud, s.h. juhatuse esimees Erki Aavik, ei omanud adekvaatset ja tegelikkusele vastavat pilti igapäevaolukorrast tehases.

6. MIDA LIIGSE RAPSISEEMNEGA TEHTI.

6.1. rapsiseeme otsustati müüa.

Uuritud tõendid tõendavad, et tehase tootmismahtu ületavat rapsiseemne kogust tuli müüma hakata, et vabaneda kaubast ja tekitada käibevahendeid, millega muid kohustusi täita. Tunnistaja xxxxxxxxx annab ütlusi: Eelarveväliselt varutud raps tuli realiseerida, sest see oli ainus võimalus majandustegevust jätkata, sest ettevõte oli viidud väga raskesse majanduslikku olukorda. Oma tootmise tarbeks ei saanud kogu seda seemet jätta, raps on elusorganism, sisaldab õli, pikaajalisel säilitamisel tekivad kaod. Pankade ees olid kohustused ja polnud teist võimalust kui asuda seemet realiseerima, et vabaneda kaubast ja tekitada käibevahendeid, millega kohustusi täita. Müügitehingute tegemiseks loodi raamatupidamises virtuaalne ladu, ladu 25, kuna olemasolev raamatupidamisprogramm võimaldas seemet ainult kuluks tootmisse kanda. Kalkuleeriti ka ülevarutud seemne säilitamist järgmiseks majandusaastaks, sellega tegelesid finantsjuht ja tehase direktor. Halbade variantide seast valiti vähem halvad, häid ei olnudki, sest seemne hind oli langustendentsis. Tunnistaja on teinud arvutused, kus eraldas tootmiseks vajamineva tooraine ja tegevuskulud ülevarutud rapsiga seotud kuludest ja sai tulemuseks, et ilma ülevarutud rapsi kuludeta oleks 2004/2005 majandusaasta tulem olnud 10 miljonit krooni kasumit, tegelik tulem oli 42 miljonit kahju. Auditikomitee arutas 07.01.2005 käiberaha vajadust. Kas panna seeme kohe müüki või lükata müüki edasi. Pangalaenude limiidid on kõik kinni. Arutati valikuvõimalusi üleliigse seemne realiseerimisel. Kokku on seemnevarusid 46000 tonni, sellst 25000 tonni on üle. Kõikide valikute puhul on kahjum 10-15 miljonit krooni. (protokoll Tl.69 kd.57.) Kannatanu Eesti Vabariigi esindaja, nõukogu liige xxxxxxxxxxxxxx andis ütlusi (tl.120- 135 kdI): seemet asuti müüma, kuna käibevahendeid polnud üldse, müümine toimus turutingimustel. Turuhinnad olid madalamad kui seemne ostmise ajal. Seemneost oli kahjumis juba tehingu tegemise ajal, see on välja toodud Pricewaterhouse Coopersi analüüsis. Pärast ülevarumistehingute tegemist hakkas hind turul veelgi langema, sealt tekkis kahju. Kuigi oli hinnalangus turul, ei saanud müümistehingust hoiduda, kuna hoidmisega langeb rapsi kvaliteet ja oli vaja käibevahendeidet palkasid maksta, laene tasuda. Tunnistaja xxxxxxxxxxxx annab ütlusi, et seeme oli vaja müüa, kuna tehasel polnud tootmisvõimsust, et seda läbi töötada. Müüdi suurema kahju ärahoidmiseks või vältimiseks. Tunnistaja xxxxxxxxxxr andis ütlusi: ülevarutud raps müüdi maha, et raha kätte saada. Üle aasta hoiustamine vähendab ka seemne kvaliteeti. Börsil hind langes sel aastal, raps müüdi maha kahjumiga. Tunnistaja on arvutanud valikuvõimalused üleliigse seemne realiseerimiseks 29.12.2004 turuhindade baasil (tl.114 kd.56). Selle järgi oli tolle hetke maailmaturu hindade järgi seemne realiseerimine läbi õli ehk Raisiole kõige kasulikum. Tegelikult õli hind langes tehingute tegemise ajaks. Seemne müügil oleks seemne hind kujunenud 177 EUR-i tonn, kahjum 21000 tonni seemne müügist oleks 835 315 EUR-i (13 069 843 krooni); seemne realiseerimisel läbi õli (21000 tonni seemet) kujunenuks seemne hind 193 EUR-i tonn, kahjum sellisest müügist 490 690 EUR-i (7 677 638 krooni); seemne säilitamisel (21000 tonni) olnuks kahjum 825 471 EUR-i (12 915 817 krooni).

75 Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx: juhatus pidi tegelema sellega, et ülevarutud seemnest mõistlikult lahti saada, et ettevõte saaks põhitegevust jätkata. Juhatusega nõukogu arutas, mis võimalused on sellest olukorrast välja tulla, kuidas vabaneda ülearusest seemnest. Uuriti võimalusi, kus müüa, kuidas hoiustada ja kui seemnest õli teha, kuidas siis leida võimalusi. Arutati, kuidas raskest olukorrast välja tulla, arvestades ettevõtte likviidsust ja rahavooge. Oli väga pingeline periood. Jaanimets tutvustas 2004 sügisel ülevarutud rapsiseemne varumist, neist kogustest sai palju lepingute alusel tühistada, lepingud lõpetada ilma kahjudeta. Jaanimets tegeles selle ülesütlemisega ja äramüümisega. Ülevarutud seeme tuli müüa, kuna ettevõtte tegevuseks on vaja eelkõige raha. Et raha poleks kinni, oli vaja seeme müüa. Müük oli kahjumlik. Oli suur kahjum sisse ostetud ja välja müüdud hinnavahest pluss hoiustamise ja finantskulud, mis kaasnesid ülevarutud seemnega. Tunnistaja xxxxxxxxxxxnnab ütlusi: 2005 kui müüdi mittevajalikku seemet, selgus, et osa on varutud fikseeritud hinnaga. Sellises olukorras on mitu võimalust: kui on vahendid, ostetakse välja või oodatakse, kuni turg paraneb. Werolil seda võimalust ei olnud, kuna lepingud olid tehtud, ainus võimalus oli maksta kinni müüjale vahe ja lepingud lõpetada. Müüdi kahjumiga, börsiseis oli halvem kui oli olnud lepingute sõlmimise ajal. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxandis ütlusi: müügiks varutud seeme paigutati Tamsalu ja Rakvere lattu, neisse tuligi seeme põhiliselt väljastpoolt, eeldavad raudtee olemasolu. 2004 lõpus 2005 alguses muutus kahtlaseks prognoos, et seemne turuhind kasvab, hakati mõtlema, mida ette võtta, kas riskida edasi hoida ja loota hinnatõusule või leida muid võimalusi. Otsustati kas 1)minna tehingusse Raisio Nutritioniga, müüa neile seeme, mille nad ümber töötlevad, ostavad ära rapsikoogu ja Werolile jääb õli või 2)hoida seemet üle hooaja ja jätta järgmise hooaja alguseks. Mingi kogus seemet jäetigi alles, suurem osa müüdi maha. Seemne kvaliteet seismisega teatud määral muutub, kuid tootmise bilanssi see oluliselt ei mõjuta. Lõviosa seemnest läks Raisiosse, seeme liikus rahalise väärtusega, oli töötlemistehing, mitte otsene müük. Need tehingud ei toonud kasumit, vaid kahjumit, ostutase oli kõrge. Raisioga tehingu otsustamisel kalkuleeriti võimalusi seemne edasise hoiustamise ja kaasnevate kulude ning selle töötlemisse saatmise vahel ja müügivõimaluse vahel meie tingimustel Raisiole. Otsustati, et 2005.a. andmete alusel tuleb vähem kahju, kui anda seeme Raisiole. See oli väiksem kahju tulenevalt sellest olukorrast.

Süüdistatav Helmo Hainsoo annab ütlusi (tl.118-130 kdIV) : Riskide maandamiseks oli Aavik sügisel teinud ära selle, et pidas Raisioga läbirääkimisiõli pressimiseks, …Raisio tegi kaks partiid õli, kasutasime seda rafineerimiseks uuel aastal, mis oli kasulikum, kui seemne müük langeval maailmaturul. Tootmiseks mittevajalik raps viidi Raisole. Me viisime saadud õli üle mere tankeriga müüki, nii saime vähem kahjumit. Algne plaan, kuidas tootmiseks mittevajalikust rapsist kasumit teenida oli Mildola projekti realiseerimine. Kõige positiivsem ja paljudest halbadest variantidest parim oli, et saime seda seemet Raisios töödelda ja viia seal pressitud õli Euroopa turgudele. Süüdistatav Erki Aavik annab ütlusi, et seemnemüügi tehingud Raisiole olid juba varem läbi räägitud ja väga soodsad Werolile. Raisio oli Weroliga võrreldes väga suur tehas, mis kannatas koogi ja jõusööda puudusel, samas kui Werolil oli seeme selleks olemas ja polnud kuhugi müüa. Raisiolt tagasi tulnud toorõli oli Werolile kasumlik. Raps saabus teisest allikast ja teisel ajal kui oli Werol arvestanud. Raiso õlitoodang oli samadel põhimõtetel, mis Werolil, seega oli ta WT jaoks suur konkurent. E.Aavik ei tea, kes Raisoga tehingu katkestas. WT sai seemne Raisiosse pressimiseks viia ja selle jääk: kook jäeti Raisiole tooraineks. Raisos oli ühe tonni töötlemine ca 3x odavam. WT puhul oli kooki, Raiso tehnoloogia puhul šrotti, väga raske müüa. Seda müüdi pigem kahjudega ja see etapp jäi Raisio puhul Werolil

76 ära. WT oli võimalik rafineerida toorõli ja müüa oma põhilist toodanguttoiduõli. Selline plaan oli juh liikmete poolt ette valmistatud, selle äri jätkamisel oleks olnud WT-l võimalik ükskõik mis rapsikogust töödelda ja see oleks olnud Werolile kasulik. Enn Pajupuu ja Veiko Vahar oleksid pidanud ka 2005.aastal ehk pärast Aaviku lahkumist tagama Raisioga sõlmitud kasulike lepingute täitmise. Ei tea miks, kuid edasi nad sellega ei tegelenud.

AS Werol Tehased nõukogu arutas üleliigse seemne müügiga ja kasutamisega seotut koosolekul 17.01.2005 (tl.222-225 kd.5) ja juhatus esitas ülevaate seemneportfelli seisust 9.12.2004 hommikul (tl.20 kd.4). Valikuvõimalused üleliigse seemne realiseerimisel (arvutatud 29.12.2004 turuhindade baasil) tl.240 kd.48 ja seemne seis 27.12.2004 hommikul (tl.240, 241 kd.48), millest nähtub, et kokku on ladudes 70 563.17 tonni seemet, millest 31 756,64 tonni Eesti varujatelt, 38 806,53 tonni importseemet. Sellest seemnest kavandatakse Paiküla, Sürgavere, Rakvere ja Kureoja laost saata seeme tootmisse, Kureojalt ka pangale, Tamsalust ja Valgast pangale, Halingast Kemirale, Näpi ja Paljassaare laost seeme müüki saata. Jätkuvad lepingud Agrobaltic agencyga, Agroleksiga, Tetrainvestiga, Viljasalvega ja Rise Agroservicega lõpetada, SIA Rapsise lepingute alusel Lätis edasi müüa, Avtotor Agroholdicult saadav seeme sadamast Euroopasse saata, Tikras Keliase lepingu alusel saata Leedu sadamate kaudu.

Juhatus otsustas tootmiseks mittevajaliku seemne müüa. Uuritud tõenditest nähtub, et otsus seeme müüa oli äriliselt ratsionaalselt põhjendatud. Kuna tootmismahtu ületav seeme oli varutud ilma kindla sihtotstarbeta ja selle kasutamiseks väljaspool tehase tootmisvajadusi ei olnud tehtud arvestatavaid ettevalmistusi, tuli ettevõtte töötajatel asuda otsima võimalusi tootmises mittekasutatava seemne kasutamiseks. Finantsjuht Veiko Vahari arvutused (tl.115 kd.56) näitasid, et seemne säilitamine oma tarbeks või edasiseks oleks andnud vähemalt 12 miljonit krooni kahjumit, seemne müük turutingimustes vähemalt 13 miljonit krooni kahjumit, seemne müük õli pressimiseks (ehk läbi Raisio) vähemalt 7 miljonit krooni kahjumit. Seega näitavad arvutused, et seemne säilitamine oma tarbeksmillisele võimalusele osutab E.Aavikoleks olnud majanduslikult veelgi kahjulikum. Peaaegu samad numbrid ja tulemus üleliigse seemnega toimimise valikuvõimaluste kohta on näha xxxxxxxxx arvutustes (tl.241 kd.48).

Kohtu käsutuses olevad tõendid tõendavad kogumis, et AS-s Werol Tehased omati ideed rapsiseemne vääristamise ja ümbertöötlemise võimalusest Raisio tehases. Tegelikkuses ei olnud selle idee teokstegemiseks sõlmitud siduvaid lepinguid, lepitud kokku hindu. Leping Raisioga sõlmiti alles jaanuaris 2005 ehk pärast seda, kui selgunud tootmiseks mittevajaliku seemne hulk ja tehtud otsustus seemne müümise vajaduse kohta. AS Werol Tehased finantsjuht xxxxxxx tegi kalkulatsioone ja arvutusi seemne edasise kasutamise võimaluste kohta ja numbriliselt kõige kasulikumaks osutus müük Raisiole. Leping E4-1/8 14.01.2005 (tõlge tl.166-171 kd.II, originaal asitõendite pakend nr. 20, toimik FI25 nimetuseta) on sõlmitud selle kohta, et AS WErol Tehased müüb ajavahemikus 01.01.2005-31.05.2005 Raisiole ligikaudu 25000 tonni rapsiseemet 2000-4000 tonni suuruste partiidena. Ühe tonni rapsiseemne hind võrdub MATIF 2005.a. maikuu rapsiseemne hinnaga rapsiseemne lastimise päeval, millele lisatakse 10 EUR/t. Raisio müüb 01.01.- 30.06.2005 Werolile ligikaudu 9400 tonni rapsiõli 1000-2000 tonni suuruste partiidena vastavalt tarnetingimustele. Ühe tonni õli hind on ühe tonni rapsiseemne hind miinus 17,5 EUR-i/t saadud õli koguse kohta. Lepingus on esitatud õli hinnavalem. Õli eest esitatud arve summa võetakse maha rapsiseemne vastava arve summast. Üle kantakse vaid arvete vahe.

77 Kohus leiab, et kuna otsus seeme müüa oli selles majandusolukorras õige ja põhjendatud, ei ole see otsus tekitanud ega suurendanud kahju ettevõttele, otsus on suunatud ettevõtte tegutsemisvõime säilitamisele, kahjude vähendamisele ja uute kahjude ärahoidmisele.

6.2. rapsiseemne müümistehingud ja kujunenud hind.

AS Werol Tehased müüs firmale A.C.Toepfer International GmbH 19.01.2005 arve nr 242058 ja 28.02.2005 arve nr 242577 alusel kokku 1 785,108 tonni rapsiseemet, hinnaga 5 281 791,16 krooni ehk 713 869,56 krooni alla soetushinna. 22.02.2005 arve nr 242442 ja 24.03.2005 arve nr 242822 alusel müüdi kokku 2 763,6 tonni rapsiseemet hinnaga 7 604 369,02 krooni ehk 2 173 247,78 krooni alla soetushinna. 01.04.2005 arve nr 242922, 26.04.2005 arve nr 243257 ja 29.04.2005 arve nr 243363 alusel müüdi kokku 2 945,759 tonni rapsiseemet hinnaga 8 947 059,78 krooni ehk 6 824 533,91 krooni alla soetushinna. Tõendid köide 46 lk 2-27 ostulepingud. Lepingust E4-9/1 nähtub, et rapsiseemne müügihinnaks on lepitud kokku 185,50 EUR-i tonn; lepingus E4-9/3 on lepitud kokku hind 185 EUR-i tonn; lepingus E4-9/14 hind 174 EUR-i tonn; lepingus E4-9/15 185,50 EUR-i tonn, lepingus E4-9/16 185,50 EUR-i tonn. lk 28-29, 32-45 arved ja makskorraldused tasumise kohta. AS Werol Tehased müüs firmale A.C.Toepfer kokku 7 494,467 tonni rapsiseemet hinnaga 21 833 219,96 krooni. Süüdistuse kohaselt on see 9 711 651,25 krooni alla soetushinna. Kohus on seisukohal, et müümisel tollel ajal börsil kujunenud hinnaga (MATIF) oleks saadud sama koguse rapsiseemne eest 23 342 641,71 krooni ehk 8202 230 krooni vähem hinnast, millega osteti (veerg BA-veerg BJ) ja 1509 421,75 krooni vähem tegelikust müügihinnast (veerg AS-veerg BJ).

Kohus on seisukohal, et müükidest tekkinud kahju hüvitamise nõudmisel (kui seda oleks vaja arvutada) tulebki lähtuda tegelikust müügihinnast ja võrrelda seda võimaliku hinnaga, mis oleks saadud müümisel MATIF-i hinnaga. Müümisel müügipäeval kehtinud MATIF-i hinnaga (veerg BJ), oleks tekkinud kahju olnud 1509421,75 krooni.

Uuritud tõendid tõendavad, et AS Hansa Liising, Raisio Nutrition Ltd Oil Milling Industry ja AS Werol Tehased vahel 10.05.2005.a sõlmitud lepingu alusel müüs AS Werol Tehased firmale Raisio Nutrition Ltd 03.02.2005 arve nr 242229 ja 17.02.2005 arve nr 242399 alusel kokku 2 068,555 tonni rapsiseemet hinnaga 6 570 268,01 krooni, 549 698,30 krooni alla soetushinna; Kohus on seisukohal, et müümisel tollel ajal börsil kujunenud hinnaga (MATIF) oleks saadud sama koguse rapsiseemne eest 6238 453,38 krooni ehk 881 512,93 krooni vähem hinnast, millega osteti. See tähendab, et võrreldes kujunenud börsihinnaga saadi selle müügitehinguga 331814,63 krooni rohkem ja sellest tehingust kahju ei saadud. 07.02.2005 arvete nr 242266 ja nr 242400 alusel kokku 1 018,725 tonni rapsiseemet hinnaga 3 211 825,93 krooni, süüdistuse kohaselt 294 625,52 krooni alla soetushinna; Kohus on seisukohal, et müümisel tollel ajal kehtinud börsihinnaga (MATIF), oleks saadud sama koguse seemne müügist 3037461,04 krooni ehk 468990,41 krooni vähem hinnast, millega osteti. See tähendab, et võrreldes kujunenud börsihinnaga saadi sellelt müügitehingult 174 364.89 krooni rohkem raha ja sellest tehingust kahju ei saadud. 07.02.2005 arve nr 242267 alusel kokku 305,28 tonni rapsiseemet hinnaga 962 483,70 krooni, mis 61 120,14 krooni alla soetushinna; Kohtu hinnangul müümisel kehtivas börsihinnas (MATIF) oleks tehingust saadud 911135 krooni ehk 112468 krooni vähem hinnast, millega osteti. Ehk võrreldes selleks ajaks kujunenud börsihinnaga teeniti tehingult 51348 krooni enam, kahju ei saadud.

78 08.02.2005 arve nr 242386 alusel kokku 983,22 tonni rapsiseemet hinnaga 3 115 270,29 krooni, mis on 315 184,29 krooni alla soetushinna; 08.02.2005 arvete nr 242275 ja nr 242401/410 alusel kokku 626,245 tonni rapsiseemet hinnaga 1 984 217,67 krooni, mis on 158 166,47 krooni alla soetushinna; 08.02.2005 arve nr 242276 alusel kokku 885,92 tonni rapsiseemet hinnaga 2 806 981,26 krooni, mis on 247 670,90 krooni alla soetushinna; 11.02.2005 arve nr 242320, 17.02.2005 arve nr 242394, 05.04.2005 arve nr 242956 ja 05.04.2005 arve nr 242957 alusel kokku 3 910,524 tonni rapsiseemet hinnaga 12 475 256,52 krooni, mis on 986 785,58 krooni alla soetushinna; 13.04.2005 arve nr 243054 ja 27.04.2005 arve nr 243261 alusel kokku 1 958,021 tonni rapsiseemet hinnaga 6 341 186,77 krooni, mis on 298 462,44 krooni alla soetushinna; 20.04.2005 arve nr 243160 ja 27.04.2005 arve nr 243266 alusel kokku 1 972,14 tonni rapsiseemet hinnaga 6 441 847,61 krooni, mis on 245 679,13 krooni alla soetushinna; 05.05.2005 arve nr 243408 ja 13.05.2005 arve nr 243535 alusel kokku 1 958,164 tonni rapsiseemet hinnaga 6 556 662,35 krooni, mis on 83 471,77 krooni alla soetushinna; 05.05.2005 arve nr 243419 ja 13.05.2005 arve nr 243536 alusel kokku 1 939,153 tonni rapsiseemet hinnaga 6 493 006,35 krooni, 82 661,47 krooni alla soetushinna; 12.05.2005 arve nr 243516 ja 20.05.2005 arve nr 243625 alusel kokku 1 966,683 tonni rapsiseemet hinnaga 6 715 967,74 krooni, 46 945,69 krooni üle soetushinna; 16.05.2005 arve nr 243547 ja 20.05.2005 arve nr 243626 alusel kokku 1 965,898 tonni rapsiseemet hinnaga 6 736 356,67 krooni, mis on 69 996,55 krooni üle soetushinna; 19.05.2005 arve nr 243599 ja 27.05.2005 arve nr 243688 alusel kokku 1 970,796 tonni rapsiseemet hinnaga 6 884 194,20 krooni, mis on 201 224,96 krooni üle soetushinna.

Tõendid: köide 46 lk 215- 218 kokkulepe, köide 49 lk 41 tabel, köide 46 lk 1-3, 215-229, lk 232-234, 238-240, 244-249, köide 47 lk 5-8, 11-15, 20-21, 24-44. Kokku müüs AS Werol Tehased ajavahemikul 03.02.2005 - 27.05.2005 firmale Raisio Nutrition Ltd 23 529,324 tonni rapsiseemet hinnaga 77 295 525,07 krooni, mis on 3 005 358,82 krooni alla soetushinna.

Võrreldes müügitehingute kogutulemust, mis väljendub tl.41 tabelis kd.49, nähtub, et Raisiole on müüdud rapsiseemet 3 854 663,46 krooni võrra suurema summa eest (veerg AS-veerg BJ) kui oli müügipäevaks kujunenud börsihind (MATIF). Müügi puhul börsihinnas oleks saadud sama seemnekoguse eest 73440861,61 krooni (veerg BJ).

Uuritud tõenditest nähtub, et AS Werol Tehased müüs firmale Delta Riga SIA 31.03.2005 arve nr 242900-921 alusel kokku 284,65 tonni rapsiseemet hinnaga 839 542,42 krooni, mis on 149 047,03 krooni alla soetushinna; 12.04.2005 arve nr 243115-121 alusel kokku 175,56 tonni rapsiseemet hinnaga 517 794,03 krooni, s.o. 422 154,21 krooni alla soetushinna; 13.04.2005 arve nr 243122-142 alusel kokku 194,68 tonni rapsiseemet hinnaga 574 186,11 krooni, s.o. 468 130,61 krooni alla soetushinna; 14.04.2005 arve nr 243129-136 alusel kokku 148,06 tonni rapsiseemet hinnaga 436 385,96 krooni, s.o. 356 327,28 krooni alla soetushinna; 03.05.2005 arve nr 243366-367 alusel kokku 52,13 tonni rapsiseemet hinnaga 153 751,47 krooni, s.o. 41 892,42 krooni alla soetushinna; 04.05.2005 arve nr 243411-414 alusel kokku 96,55 tonni rapsiseemet hinnaga 284 763,11 krooni, s.o. 77 589,04 krooni alla soetushinna; 05.05.2005 arve nr 243424-429 alusel kokku 123,45 tonni rapsiseemet hinnaga 364 101,55 krooni, s.o. 99 206,30 krooni alla soetushinna;

79 06.05.2005 arve nr 243444-447 alusel kokku 98,4 tonni rapsiseemet hinnaga 290 219,55 krooni, s.o. 79 075,65 krooni alla soetushinna; 06.05.2005 arve nr 243448 alusel kokku 21,89 tonni rapsiseemet hinnaga 64 562,10 krooni, s.o. 1 051 477,66 krooni alla soetushinna; 13.06.2005 arve nr 243972 alusel kokku 229,54 tonni rapsiseemet hinnaga 648 259,46 krooni, s.o. 142 964,92 krooni alla soetushinna; 30.06.2005 arve nr 244183 alusel kokku 200,26 tonni rapsiseemet hinnaga 565 576,55 krooni, s.o. 124 719,67 krooni alla soetushinna; 19.07.2005 arve nr 244402 alusel kokku 199,56 tonni rapsiseemet hinnaga 563 599,61 krooni, s.o. 124 283,71 krooni alla soetushinna; 29.07.2005 arve nr 244461 alusel kokku 206,54 tonni rapsiseemet hinnaga 583 312,60 krooni, s.o. 128 630,78 krooni alla soetushinna. Tõendid: köide 46 lk 48- 51 ja 52- 55 tarnelepingud, lk 88,153, 56-87, 154-161 arved. Kokku müüs AS Werol Tehased ajavahemikul 31.03.2005 - 29.07.2005 firmale Delta Riga SIA 2 031,27 tonni rapsiseemet hinnaga 5 886 054,52 krooni, mis on 3 265 499,28 krooni alla soetushinna. Kui sama kogus seemet oleks müüdud kehtinud börsihinnaga, oleks tehingutest laekunud 6542405,56 krooni. Seega laekus neist müügitehingutest 656351 krooni vähem kui oleks laekunud börsihinnaga müügil (seda vähemlaekumist tuleks arvestada kui kahju kui kahjunõue oleks esitatud).

Uuritud tõenditest nähtub, et AS Werol Tehased müüs 27.01.2005.a poolte vahel sõlmitud ostumüügilepingu alusel firmale Taisto AS 31.05.2005 arve nr 243818 alusel kokku 17,66 tonni rapsiseemet hinnaga 52 776,91 krooni ehk 097,11 krooni alla soetushinna;

13.06.2005 arve nr 243971 alusel kokku 34,6 tonni rapsiseemet hinnaga 102 958,70 krooni ehk 16 307,50 krooni alla soetushinna; 17.06.2005 arve nr 244038 alusel kokku 29,16 tonni rapsiseemet hinnaga 88 146,82 krooni ehk 12 367,70 krooni alla soetushinna; 21.06.2005 arve nr 244084 alusel kokku 16,16 tonni rapsiseemet hinnaga 48 897,84 krooni ehk 6 805,68 krooni alla soetushinna; 30.06.2005 arve nr 244184 alusel kokku 34,74 tonni rapsiseemet hinnaga 105 008,42 krooni ehk 14 740,36 krooni alla soetushinna; 08.07.2005 arve nr 244238 alusel kokku 33,62 tonni rapsiseemet hinnaga 101 269,33 krooni ehk 14 618,81 krooni alla soetushinna; 11.07.2005 arve nr 244255 alusel kokku 16,72 tonni rapsiseemet hinnaga 51 516,72 krooni ehk 6 117,12 krooni alla soetushinna; 19.07.2005 arve nr 244360 alusel kokku 29,56 tonni rapsiseemet hinnaga 89 223,46 krooni ehk 12 669,86 krooni alla soetushinna; 20.07.2005 arve nr 244376 alusel kokku 29,54 tonni rapsiseemet hinnaga 89 560,35 krooni ehk 12 264,03 krooni alla soetushinna; 28.07.2005 arve nr 244443 alusel kokku 17,8 tonni rapsiseemet hinnaga 55 216,72 krooni ehk 6 139,88 krooni alla soetushinna. Tõendid: köide 46 lk 162-164 leping. Lepingus on pooled leppinud kokku seemne baashinna 2988,50 krooni tonn, sealjuures on lepitud kokku ka intressitasumine 7% aastas kuni arve tasumiseni. Lk 165- 182 arved. Kokku müüs AS Werol Tehased ajavahemikul 31.05.2005 - 28.07.2005 firmale Taisto AS 259,56 tonni rapsiseemet hinnaga 784 575,27 krooni ehk 110 128,05 krooni alla soetushinna. Kui sama kogus seemet oleks müüdud kehtinud börsihinnaga, oleks tehingutest laekunud 865846,94 krooni. Seega laekus neist müügitehingutest 81271,67 krooni vähem (tegelik

80 müügihind AS miinus börsihind BJ) kui oleks laekunud börsihinnaga müügil (seda vähenemist tuleks arvestada kui kahju kui kahjunõue oleks esitatud).

AS Werol Tehased müüs 19.04.2005.a poolte vahel sõlmitud lepingu alusel firmale Mildola OY 05.05.2005 arve nr 243427 ja 13.05.2005 arve nr 243539 alusel kokku 1 032,5 tonni rapsiseemet hinnaga 2 867 532,83 krooni, mis on 633 674,67 krooni alla soetushinna; 10.05.2005 arve nr 243493 ja 19.05.2005 arve nr 243609 alusel kokku 1 006,5 tonni rapsiseemet hinnaga 2 795 323,76 krooni ehk 617 717,74 krooni alla soetushinna. Tõendid: köide 46 lk 201- 204 leping, lk 205-214 arved. Kokku müüs AS Werol Tehased ajavahemikul 05.05.2005- 19.05.2005 firmale Mildola OY 2039 tonni rapsiseemet hinnaga 5 662 856,59 krooni ehk 1 251 392,41 krooni alla soetushinna. Kui sama kogus seemet oleks müüdud kehtinud börsihinnaga, oleks tehingutest laekunud 6566865,74 krooni. Seega laekus neist müügitehingutest 904009,15 krooni vähem kui oleks laekunud börsihinnaga müügil (seda summat tuleks arvestada kui kahju kui kahjunõue oleks esitatud). AS Werol Tehased müüs 28.04.2005.a poolte vahel sõlmitud lepingu alusel firmale Bunge Handelsgesellschaft 24.05.2005 arve nr 243654 ja 17.06.2005 arve nr 244033 alusel kokku 2 179,73 tonni rapsiseemet hinnaga 6 494 002,26 krooni, mis on 897 462,17 krooni alla soetushinna. Kui sama kogus seemet oleks müüdud kehtinud börsihinnaga, oleks tehingutest laekunud 7196231,68 krooni. Seega laekus neist müügitehingutest 702229,42 krooni vähem kui oleks laekunud börsihinnaga müügil (see summa tuleks arvesse kahjuna kui kahjunõue oleks esitatud). Tõendid köide 46 lk 193-196 leping, lk 197-200 arved, köide 49 lk 41 tabel.

AS Werol Tehased müüs firmale Eesti Viljasalv AS 06.07.2005 arve nr 244212 alusel kokku 1 324,152 tonni rapsiseemet hinnaga 4 237 288,13 krooni, mis on 382 678,20 krooni alla soetushinna. Tõendid: köide 47 lk 45 arve, köide 49 lk 41 tabel. Kui sama kogus seemet oleks müüdud kehtinud börsihinnaga, oleks tehingutest laekunud 4485550,20 krooni. Seega laekus neist müügitehingutest 248 262,07 krooni vähem kui oleks laekunud börsihinnaga müügil (see summa tuleks arvesse kahjuna kui kahjunõue oleks esitatud) . AS Werol Tehased müüs firmale Balti Veski AS 29.07.2005 arve nr 244463 alusel kokku 3 tonni rapsiseemet, hinnaga 10 500 krooni, mis on 33 krooni alla soetushinna; Kui sama kogus seemet oleks müüdud kehtinud börsihinnaga, oleks tehingust laekunud 9974,71 krooni. Seega laekus sellest müügitehingust 492,29 krooni rohkem kui oleks laekunud börsihinnaga müügil ja selle summa võrra tuleks kahjusummat vähendada kui kahju hüvitamise nõue oleks esitatud. Tõendid köide 46 lk 184.

AS Werol Tehased müüs firmale Järvak AS 13.05.2005 kokku 2,56 tonni rapsiseemet, hinnaga 8 622,08 krooni, süüdistuse kohaselt 181,76 krooni alla soetushinna. Tõend köide 47 lk 46, köide 49 lk 41 tabel. Kui sama kogus seemet oleks müüdud kehtinud börsihinnaga, oleks tehingust laekunud 8371,56 krooni. Seega laekus sellest müügitehingust 250,52 krooni rohkem kui oleks laekunud börsihinnaga müügil ja selle summa võrra tuleks kahjunõuet vähendada kui kahju hüvitamise nõue oleks esitatud. AS Werol Tehased müüs 11.04.2005 firmale Gabrete UAB kokku 360 tonni rapsiseemet, hinnaga 1 075 860,22 krooni, süüdistuse kohaselt 851 579,78 krooni alla soetushinna. Tõendid: köide 46 lk 185- 192, köide 49 lk 41 tabel. Kui sama kogus seemet oleks müüdud kehtinud börsihinnaga, oleks tehingust laekunud 1105432,29 krooni. Seega laekus sellest müügitehingust 29 572,07 krooni vähem kui oleks laekunud börsihinnaga müügil ja seda summat tuleks arvestada kahjuna kahju hüvitamise nõude lahendamisel.

81

Kokku müüs AS Werol Tehased ajavahemikul 19.11.2004 kuni 29.07.2005 kokku 53 126,593 tonni rapsiseemet, hinnaga 169 521 058,90 krooni, süüdistuse kohaselt 19 475 898,72 krooni alla soetushinna.

6.3. rapsiseemne müügist tekkinud kahju.

AS-le Werol Tehased tekkinud kahjud.

6.3..1. Finantskulud. Kohus leiab, et tekkinud finantskulud on AS-le Werol Tehased põhjendamatult tekkinud kulud, mida ei katnud hilisem müügihind ja mida ei oleks tulnud teha, kui rapsiseemet ei oleks varutud rohkem kui ettevõtte tootmisvajaduseks vajalik kogus ja millises suuruses kinnitas eelarve nõukogu. Need kulutused on ettevõttele tekkinud ebaseadusliku tegevuse tulemusena ja on käsitatavad kahjuna. 6.3.1.1. Finantskulud Hansaliisingule. Süüdistuse järgi on eelarvevälise rapsi varumisega tekitatud kahju hulka arvatud AS-ga Hansa Liising Eesti sõlmitud faktooringlaenu lepingu sõlmimise tasust (400 000 krooni käibemaksuta) 40,53% ehk 162 118 krooni, kuna lepinguga kasutamiseks saadud laenulimiidist (128 700 000 krooni) kasutati eelarvevälise rapsi varumiseks ära 40,53% (ehk summa 52 161 358,15 krooni). Kohus leiab, et kasutamiseks saadud faktooringlaenust kasutati eelarvet ületavateks varumistehinguteks tegelikult 46 964 929,43 krooni, mis moodustab 36,49% laenulimiidist. See tähendab, et laenulepingu sõlmimise tasust tuleb arvestada kahju hulka 36,49% ehk summa 145 960 krooni (36,49% 400 000-st).

Firmalt TŠP Tair on rapsiseemet ostetud arvete nr. 36 ja 44 (tl.184-185, 186-187 kd.43) alusel AS Hansa Liising antud laenu arvel summas 1403 485,94 krooni (intressikulu 36 631,08 krooni) ja Avena Nordic Grain OY-lt varutud rapsiseeme on kõik ostetud AS Hansa Liising laenu arvel summas 3 792 929,43 krooni (intressikulu 85 472,91 krooni), mistõttu rapsiseemne varumiseks kulunud AS Hansa Liising laenusummat tuleb vähendada kokku 5 196 428.60 krooni võrra ja sellest tekkinud intressikulu 122 103,99 krooni võrra. AS Hansa Liising faktooringlaenu kasutati seega seemne ostmiseks väljaspool eelarvet kokku summas 46 964 929,43 krooni ulatuses ( 52 161 358,15-5 196 428,60) ja sellelt tasuti intresse 1 095 032,16 krooni ( 1 217 136,15-122 103,99).

6.3.1.2. .Finantskulud Ühisliisingule. Uuritud tõendid tõendavad, et 19.11.2004 sõlmis AS Werol Tehased, juhatuse liige Erki Aavik isikus Ühisliisingu AS-ga lepingu nr 19112994-ÜL (E4-9/44), mille kohaselt müüs AS Werol Tehased Ühisliisingu AS-le kokku 13 903,53 tonni rapsiseemet hinnaga 46 232 554,80 (k/m-ta) krooni, mille kohustus hiljemalt 31.05.2005 tagasi ostma ning tasuma rapsiseemne eest hinna, mille Ühisliisingu AS tasus AS-le Werol Tehased sama kauba eest lepingu sõlmimisel. Vastavalt lepingule tuli AS-l Werol Tehased tasuda lepingu sõlmimise tasu 107 031,04 krooni (k/m-ta). Tõendid: köide 54 lk 83- 85 müügileping, arve lk 113.

Lisaks kohustus AS Werol Tehased vastavalt sõlmitud lepingule tasuma Ühisliisingu AS-le tagasiostmata kauba summalt intressi 5,7% aastas. Kokku tasus AS Werol Tehased võlausaldajate nõuete rahuldamiseks rahaliste vahendite tekitamise eesmärgil Ühisliisingu AS-lt rapsiseemne müügist saadud 46 232 554,80 kroonilt ajavahemikul november 2004 kuni

82 juuni 2005, kauba tagasiostmiseni igakuiselt tagasiostmata kauba summalt intressi 5,7% aastas, s.o. 868 779 krooni (k/m-ta).

6.3.2. Hoiukulud.

AS Werol Tehased tasus rapsiseemne hoiustamise ja hoiustamisega kaasnevate kulutuste eest Tamsalu, Adavere ja Rakvere viljahoidlates AS-le Kesko Agro Eesti arve nr 62945 alusel kokku 494 024,88 krooni; arve nr 64998 alusel kokku 283 249,99 krooni; arve nr 65000 alusel kokku 26 520 krooni; arve nr 67309 alusel kokku 215 785,70 krooni; arve nr 67311 alusel kokku 225 651,60 krooni; arve nr 67312 alusel kokku 37 500 krooni; arve nr 67346 alusel kokku 16 573,34 krooni; arve nr 69229 alusel kokku 37 500 krooni; arve nr 69230 alusel kokku 225 651,60 krooni; arve nr 69231 alusel kokku 225 883,65 krooni; arve nr 70876 alusel kokku 225 651,60 krooni; arve nr 73406 alusel kokku 480 814,54 krooni; arve nr 73404 alusel kokku 187 500 krooni; arve nr 76846 alusel kokku 150 000 krooni; arve nr 76847 alusel kokku 37 500 krooni; arve nr 76801 alusel kokku 383 860,96 krooni; arve nr 80012 alusel kokku 250 805,88 krooni; arve nr 79991 alusel kokku 150 000 krooni; arve nr 80011 alusel kokku 9 677,42 krooni; arve nr 85889 alusel kokku 150 000 krooni; arve nr 89121 alusel kokku 15 000 krooni. Tõendid (arved koos märgetega tasumise kohta) köide 54: lk 172- 193.

AS Werol Tehased tasus Lääne-Virumaal, Sõmeru vallas, Näpi külas asuvas viljahoidlas tasudes rapsiseemne hoiustamise ja hoiustamisega kaasnevate kulutuste eest OÜ-le Viruveski arve nr 3 alusel kokku 164 526,30 krooni; arve nr 18 alusel kokku 58 380,30 krooni; arve nr 72 alusel kokku 58 380,30 krooni; arve nr 103 alusel kokku 58 380,30 krooni; arve nr 114 alusel kokku 9 600 krooni; arve nr 116 alusel kokku 32 101,60 krooni; arve nr 117 alusel kokku 41 484,10 krooni; arve nr 122 alusel kokku 10 928 krooni; arve nr 123 alusel kokku 4 362,39 krooni. Tõendid (arved koos märgetega tasumise kohta) köide 54: lk 205- 213. AS Werol Tehased tasus Jõgeva maakonnas, Puurmanni vallas, Härjanurme külas asuvas (Kureoja) viljahoidlas rapsiseemne hoiustamise ja hoiustamisega kaasnevate kulutuste eest OÜ-le Markilo arve nr 4255 alusel kokku 62 731,96 krooni; arve nr 250001 alusel kokku 25 008,80 krooni; arve nr 250032 alusel kokku 25 008,80 krooni; arve nr 250091 alusel kokku 49 060,75 krooni; arve nr 250094 alusel kokku 6 603,90 krooni; arve nr 250117 alusel kokku (-)2 024,70 krooni. Tõendid (arved koosmärgetega tasumise kohta) köide 54: lk 219- 224. AS Werol Tehased tasus Paljassaare( sadama) laos rapsiseemne hoiustamise ja hoiustamisega kaasnevate kulutuste eest KS Stivideerimise AS-le arve nr 20041599 alusel kokku 31 500,09 krooni; arve nr 20041746 alusel kokku 35 000 krooni; arve nr 20050075 alusel kokku 48 504,56 krooni; arve nr 20050434 alusel kokku 260 519,60 krooni; arve nr 20050450 alusel kokku 28 387,04 krooni; arve nr 20050039 alusel kokku 165 149,94 krooni. Tõendid (arved koos märgetega tasumise kohta) köide 54: lk 231- 237. Seega tasus AS Werol Tehased igapäevaseks majandustegevuseks mittevajaliku ning 2004/2005 majandusaasta eelarvet ületades varutud rapsiseemne hoiustamisega seotud arveid kokku summas 5 002 745,19 krooni( käibemaksuta). Arvestades süüdistuse vähendamist 17,12% võrra, tuleb vähendab vastavalt ka süüdistuses ette heidetud kulutuste summasid. Väiksema koguse rapsiseemne hoiukulud on proportsionaalselt ka väiksemad ehk hoiukuludest tuleb arvata eelarvet ületava seemnekoguse hoiustamise kuludeks 4 141 772.70 krooni.

Süüdistus rapsiseemne varumises üle eelarves ettenähtud mahu vähenes 17,21 % võrra ehk kohus loeb eelarvet ületavas mahus varutud rapsiks seemnekoguse, mis on 17,21% ehk 8393,53 tonni võrra väiksem sellest kogusest, millest lähtus süüdistus. On tõepärane, et

83 8393,53 tonni (ehk 17,21%) võrra väiksem seemnekogus vajab ka proportsionaalselt vähem hoiukulusid ja transpordikulusid. Seetõttu tuleb proportsionaalselt vähendada ka neid hoiukulusid ja transpordikulusid, mille põhjustamises on esitatud süüdistus. Hoiukulud 5 002 745,19 krooni tuleb vähendada 17,21% ehk 860 972,45 krooni võrra, mistõttu etteheidetavaks hoiukulude summaks jääb 4 141 772,70 krooni.

6.3.3. Transpordikulud.

Firma CF&S Agentide AS poolt esitatud arvete ( köide 47 lk 62- 86), firma Järvak AS poolt esitatud arve (köide 47 lk 87), firma Mostert Oilseeds b.v. poolt esitatud arvete (köide 47 lk 88- 97), firma Kunda Nordic Tsement AS poolt esitatud arvete (köide 49 lk 98-100) alusel . Kokku kahju 6 389 182,07 krooni, s.o. arvete summa 7 492 234,79 krooni miinus käibemaks 1 103 052,72 krooni, mida kohus vähendab süüdistuse vähenemise tõttu 17,12 % võrra ehk kokku kahju 5 295 354,1 krooni.

6.3.4. Viiviste maksmine

Uuritud tõendid tõendavad, et AS-le Werol Tehased on esitatud ja on tasutud viivisarveid järgmiselt: 07.01.2005 AS Farm Plant Eesti viivisarve 5 364 krooni tasumiseks, tasutud 08.02.2005; 25.02.2005 Kemira GrowHow viivisarve 38 139,10 krooni tasumiseks, tasutud 04.03.2005; 08.04.2005 AS Agrimatco Eesti viivisarve 13 533,15 krooni tasumiseks, tasutud tasaarvelduse teel 02.06.2005; 28.02.2005 AS Hansa Liising Eesti viivisarve 89 221,28 krooni tasumiseks; 28.02.2005 AS Hansa Liising Eesti viivisarved 273 776,80 ja 443,12 krooni tasumiseks. Nende viivisarvete summade arvutused on esitatud tl.53. 01.07.2005 SIA Rapsis viivisarve 54 563,11 EUR-i krooni tasumiseks, mis on AS Werol Tehased poolt aktsepteeritud summas 44 438,11 EUR-i ehk 695 305,33 krooni. (lepingujärgne laenuintress ja viivis). Tasumine on toimunud summas 336 418,49 krooni. Uuritud tõendid( köide 47 lk 48-57, tl.58,59, 60, 61) tõendavad viivisarvete esitamist ja tasumist, koondina tl. 31 kd.49. Kokku on tasutud AS Werol Tehased poolt ajavahemikul 07.01.2005-01.07.2005 viivisarveid summas 756 895,94 krooni, mis on süüdistuse poolt arvatud rapsiseemne ülevarumisega tekitatud kahju hulka..

Süüdistuse kohaselt kuulub majandusaasta eelarvet ületava rapsiseemne varumisega tekitatud kahju hulka viivisarvete alusel tasutud summa 765 895.94 krooni, kuna eelarvet ületava varumise tõttu ei suutnud AS Werol Tehased rahuldada kõigi võlausaldajate nõudeid. Kohus ei nõustu esitatud ja kontrollitud viivisarvete alusel tasumisele kuuluva summa lugemisega nõukogu otsusest tuleneva keelu rikkumisega kaasnevaks kahjuks. Kahjuks, mis täidab süüteokoosseisu, saab lugeda sellised väljaminekud (rahalised kohustused), mis on süüdlase poolt toimepandud rikkumisega sellises seoses, et tekkinud väljaminekud (rahalised kohustused) on selle rikkumise tagajärg (VÕS § 127 lg.4). Käesolevas asjas on juhatuse liikmetele etteheidetavaks rikkumiseks rapsiseemne varumine nõukogu poolt otsustatust suuremas ulatuses. Asjas uuritud tõendid tõendavad, et AS-l Werol Tehased puudusid käibevahendid tootmismahtu ületava rapsiseemne varumiseks, kuid tõendatud on ka, et rapsiseemne varumine ka tehase tootmisvajaduse rahuldamiseks toimus laenatud käibevahendite arvel (need olid eelarves selleks juba planeeritud). Tunnistaja xxxxxxxxxx ütlustest tuleneb, et aktsiaseltsil oli alates 01.08.2004 käibekapitali puudujääk (lühiajalised

84 kohustused ületasid käibevarade maksumuse) ja see nähtub ka bilansikirjete võrdlusest kuude lõikes (tl.55,56,57 kd.49), millest nähtub, et 31.juuliks 2004 oli ettevõtte lühiajaliste kohustuste ja käibevara suhe 115,2 ja pärast seda see suhe enam käibevara kasuks ei muutunud. Et selleks kuupäevaks oli kogu eesseisva majandusaasta tarbeks toorainevarumine veel toimumata (oli küll sõlmitud varumislepinguid, kuid seemet saabunud ja väljamakseid üldjuhul tehtud ei olnud), kaasnesid iga järgneva päevaga väljaminekud (ka eelarve raames) varutava rapsi eest tasumiseks. See tähendab, et ka olukorras, kus eelarvet ületavat varumist ei oleks toimunud, ei oleks pruukinud jätkuda käibevahendeid kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, mis oleks kaasa toonud viivisarvete esitamise. Üks asjaolu on teise asjaolu põhjuseks siis, kui esimese asjaolu ärajäämisel teist asjaolu ei esine. AS Werol Tehased finantsolukorra põhjal alates 2004.a. suvest ei ole võimalik väita, et eelarvet ületavate rapsiseemnekoguste varumata jäämisel oleks olnud tagatud kõigi võlausaldajate nõuete õigeaegne rahuldamine ja viivisarveid ei oleks ettevõttele esitatud. Kohus on veendumusel, et rapsiseemne varumine eelarvet ületavates kogustes ei ole ainus põhjus viivisarvete esitamiseks, mistõttu viivisarveid summas 756 895,94 krooni ei tule lugeda süüteokoosseisu täitva varalise kahju hulka.

6.3.5. rapsiseemne müügist tekkinud kahju. Kohus leiab, et majandustehingutele hinnangu andmisel tuleb paindlikult arvesse võtta kõik need asjaolud, mis mõjutasid tehingu tegemist, tingimusi ja hinna kujunemist. Hinnang majandustehingule ei tähenda matemaatilist tehet ehk ostuhinnast müügihinna lahutamist, vaideriti börsikauba puhulka tehingu hinna ja börsihinna suhet, tehingu muid tingimusi. Käsitletavate müügitehingute puhul on hinnangute andmiseks vajalikud andmed ja vahetulemused kajastatud tabelis 41 kd.49, millesse andmed on koondatud raamatupidamise algdokumentidest. Nii nähtub neist andmetest, et näiteks Raisioga tehtud tehingute lõpptulemusena on AS-le Werol Tehased laekunud müükidest raha 3 854 663,46 krooni võrra rohkem kui oleks olnud võimalik saada müümisel MATIF-i hinnas. Ja nende hulgas ainult 10 tehingut on tehtud hinnaga alla MATIF-i hinna, kokku summas 14549,09 krooni. Ehk ülejäänud tehingute hinnad on olnud sedavõrd soodsamad, et kokkuvõttes on müügid sooritatud 3 854 663,46 krooni võrra soodsamalt MATIF-i hinnast.

Süüdistus on rapsiseemne ostuja müügihinna vahe kokku summas 19 475 898,72 krooni (veerg BB tl.41 kd.49) lugenud süüdistatavate E.Aaviku ja H.Hainsoo poolt tekitatud kahjuks. See tähendab, et süüdistus on lähtunud eeldusest, et seeme pidanuks müüdama vähemalt sama hinnaga, mis osteti. Kohus leiab, et süüdistuse poolt kasutatud metoodika seemne ostuja müügihindade leidmisel, kilohindade leidmisel on põhjendatud ja õige. Kohtuliku uurimise käigus ei ole kahtluse alla seatud arvutuse numbrilist õigsust, mis põhineb AS Werol Tehased raamatupidamise algdokumentatsioonil, mis on kohtule esitatud, tõendite uurimise käigus uuritud ja sisaldub asitõendite pakendites. Ehkki kahju määramisel on iseenesest õigustatud lähtumine diferentsihüpoteesist ( võrrelda tekkinud olukorda olukorraga, mis oleks olnud siis kui kahju põhjustanud asjaolu ei oleks esinenud), saab kahjude hulka arvata vaid neid vähenemisi kannatanu varalises sfääris, mis on mõjutatud süüdlase käitumisest. Kahjude arvestamisel tuleb arvesse võtta ka neid süüdlase käitumisi, mis tõid kaasa kahjude vähenemise. Kohus leiab, et võttes arvesse kohtuliku uurimise käigus tuvastatut, ei ole põhjendatud ja õige inkrimineerida süüdistatavatele kahju tekitamist summas, mis võrdub seemne ostuja müügihinna vahega. Kauba (seemne) ostmisel ei saa ostja eeldada, et ostmise hetkel

85 kehtinud hind püsib muutumatuna järgneva pikema perioodi jooksul. Vabalt kaubeldava (börsil kaubeldava) kauba hind võtab arvesse turumuutusi. See tähendab, et kauba müümise kavandamisel tuleb arvestada vähemalt turul toimuvate hinnamuutustega ehk müügi ajaks turul kujunenud hinnaga. Uuritud tõenditest tuleneb, et AS Werol Tehased kasutas rapsiseemne hinna kujundamisel baashinnana MATIF-hinda ehk Pariisi seemnebörsi hinda (kaasajal kasutatav nimetus EURONEXT) ja selle futuure. Esitatud tõenditest, süüdistatavate ja tunnistajate ütlustest nähtub, et MATIF-i futuurid olid eelnevate aastate jooksul olnud pidevas tõusutendentsis kevadtalviselsuvisel ajal ja languses seemne varumisperioodil ehk sügisperioodil.

On jälgitavad rapsihinna futuurid 2002.aasta lõpust, millest nähtub, et kevadtalvel nt veebruaris ja mais on rapsihinnad kõrged, augustiks ja novembrikuuks langevad ja seejärel jälle veebruarija aprillikuuks tõusevad. Selline rapsihinna käitumine (tunnistaja K.Pärn: sinusoidina) on olnud näiteks 03.03.03 futuuride näitel (mai 2003 244, august 2003 221, november 2004 226,50, veebruar 2004 232, aprill 2004 243EUR-i tl.53 kd.II). Seisuga 03.11.03 on futuur veebruariks 2004 280, aprilliks 2004 281,50, juuniks 2004 283, augustiks 2004 245, novembriks 2004 247 ja veebruariks 2005 249 EUR-i tonn (tl.56), seisuga 03.05.2004 futuur juuniks 2003317, augustiks 2004 252,50, novembriks 2004 258, veebruariks 2005 261, maiks 2005 263 ja augustiks 2005 264 EUR-i tonn. Juuli lõpust 2004 hakkavad veebruarikuu 2005 futuurid langema. Alates septembrist 2004 futuurid veebruariks 2005 enam tõusu ei näita. Seisuga 10.06.2004 oli MATIF-i futuur augustiks 2004 236 EUR-i tonn, novembriks 2004 240 EUR-i tonn, veebruariks 2005 257 ja märtsiks 2005 262 EUR-i tonn (tl.120 kd.4). Kui seisuga 1.august 2003 oli veebruariks 2004 väikseim futuur 237 EUR-i tonn ja sellest algas futuuri järjepidev tõus (võrrelduna 31.jaanuarini 2004), siis veebruari 2005 futuurid algasid 220 EUR-i tonn, tõusid umbes 1 kuu vältel ja seejärel algas järjepidev langus kuni 190 EUR-ini tonnilt (Tl.151 kd.55). 1.septembrist 2004 algas nii novembri 2004 kui ka veebruari 2005 rapsi futuuri järsk langus. Ajavahemikus 13.oktoober 2004 kuni 16.11.2004 veebruari 2005 futuur tõusis 201-lt EUR-ilt tonn 218 EUR-ini tonn, 16.novembrist 2004 algas futuuri järjepidev langus (tl.152 kd.55), 31.jaanuariks (veebruaris 2005) sulgus MATIF 188 EUR-i tonn (tl. 153,154).

Võrreldes ostu-müügi lepingutes kokku lepitud (tl. 104-106, 107-112, 113-114, 115-116, kd.1, tl.136-137, 177-179, 138-141, 188-190, 99-101, 102-103, 7-8, 10, 202-204A, 248-249 kd.43, tl.112-118, 135-143, 156-159, 222-225, 7-13 kd.42) rapsiseemne ostuhindu MATIF-i (börsihinna) alusel määratava ostuhinnaga, nähtub, et lepingu sõlmimise päeval kehtinud börsihind (vt nt tl.59 kd.II) erineb lepingus kokku lepitud ja selle alusel tasutud soetushinnast nii et rapsiseemne eest lepingus kokku lepitud ja tasutud hind on kõrgem kui börsihind. Näiteks firmaga Tikras Kelias on lepingus 28.09.2004 kokku lepitud rakendatav baashind 218,50 eurot tonni eest. Selle alusel on kujunenud lepingujärgne tegelik hind 3394 krooni tonni eest ja rapsiseemne börsihind oli tol päeval (futuur) 212,50 eurot tonni eest ehk 3324,9 krooni tonni eest. Näiteks AS-ga Eesti Viljasalv on sõlmitud 02.08.2004 leping rapsiseemne ostmiseks (kauba üleandmine septembris 2004 tl.124 kd I) hinnaga 3632 krooni tonn ehk 232 Eurot tonn. Nii kõrge rapsiseemne futuur oli viimati 13.juulil 2004 augustikuuks 2004 (tl.59 kd.II). Lepingu sõlmimise ajaks olid rapsi futuurid langenud juba madalamale kui 210 eurot tonn. See tähendab, et juba rapsiseemne ostulepingute sõlmimise ajal rakendati lepingutes turuhindadest kõrgemaid hindu ehk sõlmiti lepingud tehasele ebasoodsatel tingimustel. Ostetud rapsiseemne lepinguliste ja börsihindade võrdlus on läbi viidud AS PricewaterhouseCoopers audiitori xxxxxx poolt (tl.18 kd.57) ja sellest nähtub, et kahjum tehinguhinna ja kehtiva turuhinna vahest on umbes 4,7 miljonit krooni ja kahjum lepingute

86 alusel juba välja ostetud rapsiseemne maksumuse ja seisuga 31.12.2004 börsihinna vahest on rohkem kui 22 miljonit krooni. Tunnistaja Exxxxxxxxxx annab kirjalikku tõendit kinnitavaid ütlusi ka kohtuistungil (tl.185- 186 kdI): finantsküsimuste analüüs koostati AS Werol Tehased tellimuse täitmiseks ja analüüs viidi läbi AS Werol Tehased poolt esitatud bilansi, kasumiaruande ja nende juurde kuuluvate detailsete andmete, raamatupidamisregistrite, rapsiseemne hankelepingute, nõukoguja juhatuse koosolekute protokollide ja MATIF-i hindade info alusel. Tuvastati, et seeme oli soetatud maailmaturu hindadest kallimate hindadega. MATIF-i hindasid kasutati analüüsi tegemisel seetõttu, et Werol kasutas neid igapäevaselt oma töös. Uuritud tõenditest järeldub, et Erki Aavik pidas silmas pigem rapsiseemne hinnatõusu börsil ja lähtus sellisest loodetavast turukäitumisest ka juhtimisotsuste vastuvõtmisel. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavatele ei saa ette heita seda, et kaupa (rapsiseemet) ei müüdud sama hinnaga, millega osteti (ostuhinnaga) ja tekitatud kahjuna ei saa inkrimineerida ostuhinna ja müügihinna vahet. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg (KarS § 12 lg.2).

KarS § 12 lg.2 nõudest tulenevalt saaks süüdistatavatele ette heita sellise tagajärje saabumist, mis on põhjuslikus seoses nende endi käitumisega ehk nende poolt toime pandud rikkumise (eelarvet ületava rapsiseemnekoguse ostmine) tõttu ettevõttele tekkinud väljaminekuid. Kohus on eespool lugenud tõendatuks, et eelarvet ületavaks (ehk tootmiseks mittevajalikuks) rapsiseemnekoguseks on 40 611,592 tonni maksumusega 149 773 715,40 krooni. Samas ei pea kohus võimalikuks lugeda sellist summat tekkinud kahjuks, kuna tootmine on ajas kulgev protsess, mille käigus teatud varasemal ajaperioodil tehtud väljaminekud on vältimatu eeldus tulemi (kasumi) saamiseks hiljem ja toorme ostmiseks tehtud väljaminekud kajastuvad hilisemas realisatsioonis ehk majandustulemuses (kasumis või kahjumis). Ka käesoleval juhtumil ei ole see teisiti. Ehkki toorme ostmine sellises koguses on olnud seadustrikkuv, tuleb ka siin kahju arvestamisel arvesse võtta realiseerimistegevust ja (ostmisel) tehtud väljaminekud tasaarvestada (müügist saadud) sissetulekutega.

Süüdistuse kohaselt müüs AS Wero Tehased 53 126,593 tonni rapsiseemet hinnaga 169 521 058,90 krooni, s.o. 19 475 898,72 krooni alla soetushinna, mis on arvatud kahjuks. Kohus ei pea õigeks lähtuda kahju arvutamisel müüdud seemnekogusest 53 126,593 tonni. On tõendatud, et süüdistatavatele saab ette heita seemne varumist koguses 40611,592 tonni. Samast kogusest tuleb lähtuda ka selle kahju arvutamisel, mis tekkis ebaseadusliku varumise tagajärjel. Ehkki ettevõte müüs kokkuvõttes rapsiseemet 53 126,593 tonni, on selle koguse hulgas ka Ühisliisingu AS-le müügilepingu alusel müüdud 13 903, 530 tonni seemet, milline tehing sisu poolest kujutab endast pangalt saadud laenu (laofinantseerimine) ja tegelikult realiseerimist ei toimunud. Tulem sellest tehingust on käesoleva süüdistuse kontekstis intress summas 868 779 krooni ja lepingutasu 107 031,04 krooni, mida kohus ka arvestab. Seetõttu kohus, võttes kahju arvutamisel aluseks seemnekoguse, mis varuti eelarvet ületades (40 611,592 tonni ja mille hulka ei kuulu Ühisliisingu AS-lt tagasi ostetud seeme, kuna Ühisliisingu AS-le müüdud-ostetud seeme on kajastatud juba kelleltki teiselt varujalt varutud seemne hulgas) lähtubki kahju arvestamisel täpsemalt müükide üldkogusest ( 53 126,593 tonni, veerg AR kokkuvõte tabelis 41 kd.49), millest on maha arvutatud müük Ühisliisingu AS-le 13 903, 530 tonni, ehk müügist koguses 39 223, 063 tonni. Selle koguse müügihind oli 123 288 504,10 krooni ja selle seemnekoguse sisseostuhind oli 142 764 402,81 krooni. Võttes aluseks börsihinna, olnuks selle seemnekoguse müügihind 123 564 181.99 krooni.

87 Süüdistus seisneb etteheites, et müüdi madamala hinnaga kui osteti (alla soetushinna). Püstitades küsimuse sellest, mis mõjutas hinna langemist, tuleb otsida põhjusi rapsiseemneturu käitumisest. Uuritud tõendid osutavad, et rapsiseemne turu (börsi) hind langes 2005.a. talveks sedavõrd, et oli rapsiseemne müügi päevadel 2005 veebruaris, märtsis ja edasi väärtuses 190 EUR-i tonn kuni 220,75 EUR-i tonn (juunis 2005). Seemne müügipäevadel fikseeritud MATIF-i väärtused on tl.41 kd.49 veerg BI. MATIF-i väärtuste langust kajastab EURONEXT rapsiseemne futuurid (tl.50, 51, 52-62 kd.II). Neist nähtub, et rapsihinna futuurid, mis seisuga 10.06.2004 olid veebruariks 2005 257 EUR-i tonn ja märtsiks 2005 262 EUR-i tonn, oli veebruaris 2005 tegelikult 190,50 EUR-i tonn ja märtsis 2005 201 EUR-i tonn (vt ka lähedased futuurid tl.60 kd.II). Rapsiseemne turu (börsi)hinna käitumist ei ole süüdistatavatel võimalik mõjutada, mis tähendab, et ostuhinnast madalama müügihinna kujunemine oli tingitud eelkõige börsihinna langemisest. Seetõttu leiab kohus, et tekitatud kahjuna ei saa käsitleda sisseostuhinna ja tegeliku müügihinna vahet, vaid kahju leidmiseks tuleks võrrelda

müügipäevaks kujunenud börsihinda (MATIF) nii sisseostuhinnaga kui ka tegeliku müügihinnaga. Kui võrrelda müügist saadud summat ainult sisseostuhinnaga, hakkavad mõju avaldama sisseostuhinda kujundanud asjaolud (näiteks sisseostuhind oli kõrgem börsihinnast, mida on asjas ka juba käsitletud, kuid milles ei ole süüdistust esitatud).

Eespool on näidatud, et ettevõttes AS Werol Tehased on finantsprognooside tegemisel, hinnakujundusel kui ka lepingute sõlmimisel arvestatud rapsiseemne kui börsikauba hindadega, mis kujunevad Pariisi seemnebörsil (MATIF). MATIF-i loodetavat kujunemist pidasid silmas ka juhatuse liikmed otsustuste tegemisel, mistõttu on MATIF-ist lähtumine nii süüteo objektiivsete tunnuste kui ka subjektiivsete tunnuste juures õige. Sisseostuhinna ja (hilisemal) müügipäeval kehtinud börsihinna vahe kujutabki endast objektiivset äririski hinda väljendatuna rahas. See risk võib osutuda kasumlikuks (plussis) või kahjumlikuks (miinuses). Käesoleval juhtumil oli selle riski objektiivne hind 142 764 402,81-123 564 181.99=19 200 220.82 krooni ehk risk osutus kahjumlikuks 19 200 220.82 krooni. Selle summa loeb kohus rapsiseemne realiseerimisest tekkinud kahjuks.

6.3.6. Kulud finantsja õiguskonsultatsioonidele.

Süüdistuse kohaselt kuulub majandusaasta eelarvet ületava rapsiseemne varumisega põhjustatud finantsning õiguslikust olukorrast tulenevalt tellitud õigusalaste ja finantskonsultatsioonide eest tasutud summa 336 235.10 krooni süüteoga tekitatud kahju hulka. Selle kohta on järgmised tõendid: On tellitud õigusalaseid konsultatsioone OÜ-lt Tallinna Õigusbüroo, mille eest tasuti 03.12.2004 OÜ Tallinna Õigusbüroo poolt esitatud arve nr 041203 alusel kokku 115 640 krooni. Tõend: köide 47 lk 125. Peale selle tellisid AS Werol Tehased juhatuse liikmed Erki Aavik ja Helmo Hainsoo õigusalaseid konsultatsioone advokaadibüroolt Bachmann & Partnerid, mille eest AS Werol Tehased tasus advokaadibüroole Bachmann & Partnerid 14.03.2005 esitatud arve nr 38 alusel 12 095 krooni; 12.04.2005 esitatud arve nr 5077 alusel 44 250 krooni; 29.04.2005 esitatud arve nr 70 alusel 8 850 krooni; 16.05.2005 esitatud arve nr 77 alusel 13 275 krooni; 18.05.2005 esitatud arve nr 5105 alusel 7 522,50 krooni; 03.06.2005 esitatud arve nr 5117 alusel 42 480 krooni; 14.06.2005 esitatud arve nr 97 alusel 4 425 krooni; 27.06.2005 esitatud arve nr 100 alusel 5 310 krooni. Kokku seega 138 207,50 krooni. Tõendid: köide 47 lk 101- 124. Lisaks eeltoodule tasus AS Werol Tehased 07.03.2005 AS PricewaterhouseCoopersile, finantsküsimuste ülevaatamise teenuse eest esitatud arve nr 30184 alusel 82 387,60 krooni.

88 Tõend: köide 47 lk 126. Kokku tasuti õigusalaste ja finantskonsultatsioonide eest 336 235,10 krooni, mida süüdistus loeb juhatuse liikmete Helmo Hainsoo ja Erki Aavik`u poolt AS Werol Tehased nõukogu poolt kinnitatud 2004/2005 majandusaasta eelarvet ületava rapsiseemne varumisega põhjustatud kahjuks. Õigusalased konsultatsioonid on muu hulgas tellitud selle kohta, et hinnata (tagantjärele) Weroli poolt riigihangete nõuete täitmist ja hinnata E.Aaviku vastu nõuete esitamise võimalust, et selgitada H.Hainsoole kollektiivse koondamise õiguslikku regulatsiooni, et analüüsida sõlmitud varumislepingute lõpetamise võimalusi ja prognoosida võimalikke lepinguvaidlusi, et analüüsida Rimi-ga sõlmitud lepinguid, et anda arvamust T.Jaanimetsa ja xxxxxxxx kondamise kohta.

Kohus leiab, et sellised kulutused ei kuulu süüteokoosseisu täitva varalise kahju hulka, kuna neid teenuseid pidanuks juhatus tellima ka juhul kui asjaolu, mis süüdistuse kohaselt oli nende teenuste tellimise aluseks (eelarvet ületava rapsiseemne varumisega põhjustatud finantsja õiguslik olukord) ei oleks esinenud. Tegemist on maksetega finantsja õigusalaste konsultatsioonide eest ja finantsküsimuste ülevaatamise teenuse eest ja ilmne puudujääk nende teenuste kasutamises (sellealastes teadmistes) nähtub kriminaalasjas uuritud tõendite kogumist. Nii näiteks nähtub süüdistatavate ja tunnistajate ütlustest, et varumislepinguid sõlmiti ja vormistati n.ö. vanadele põhjadele, telefonilise info põhjal. See tähendab, et detailselt ei mõeldud läbi ega hinnatud iga lepingupartneriga sõlmitava lepingu tingimusi, s.h. näiteks lepingu lõpetamise tingimusi või kaasnevaid sanktsioone. Selliste tingimuste läbimõtlemine varem või vastavate sätete võtmine lepingutesse või lepingute eelnev analüüs oleks võinud ära hoida tagajärgi. Süüdistust ei ole esitatud seoses riigihangete nõuete rikkumisega, kuid enda kurssiviimine (õigusalaste konsultatsioonide abil) sellealaste nõuetega oleks juhatusel tulnud teha juba enne vastavate menetluste toimumist, s.t. väljaminekud sellistele konsultatsioonidele olid tegelikud vajalikud. Kollektiivse koondamisega või ettevõtte töötajate (T.Jaanimets, xxxxxxr) koondamisega seotud õigusalasteks konsultatsioonideks oli tegelik vajadus olemas ja selliste väljaminekute tegemist ei saa juhatuse liikmetele ette heita ega arvata süüteoga tekitatud kahju hulka. Kõige suurem summa advokaadibüroo Bachmann & Partnerid OÜ arvetest moodustavad analüüsid E.Aaviku vastu nõuete esitamiseks. Kohus leiab, et siin on tegemist sisulise vastuoluga ettevõtte juhatuse ja nõukogu käitumise vahel: nõukogu, otsustades 20.12.2004 E.Aaviku vabastada ilma mõjuva põhjuseta, otsustas E.Aavikut premeerida ühe kuu töötasu ulatuses, maksta kompensatsiooni kaheksa kuu ametipalga ulatuses (tl.2-3 kd.4). Juhatuse liikme lepingu lisas (tl.20-21 kd.50) on AS Werol Tehased (esindatuna nõukogu esimees R.Rosenbergi poolt) ja Erki Aavik muu hulgas kokku leppinud (p.4), et pooled soovivad lepingu lõpetada kokkuleppel ja heas usus, välistada mistahes nõuete esitamine teise poole vastu ja vältida mistahes vaidluste teket, lepingu p.3 kinnitab, et pooltel on olnud piisavalt aega lepingu lõpetamisega seonduvate asjaolude kontrollimiseks. Tasub märkida, et E.Aaviku premeerimise vastu hääletas üks nõukogu liige ja temaga lepingu lõpetamise vastu üks nõukogu liige. Sellises olukorras, kus nõukogu juba kinnitas, et ta välistab mistahes nõuete esitamise E.Aaviku vastu ja õigusvaidluste pidamise otsustamine juhatuse liikmetega kuulub ÄS § 317 lg.8 järgi nõukogu pädevusse, puudus juhatusel alus asuda sellekohaseid konsultatsioone tellima ja veel vähem saab selliseid konsultatsioone ja nende eest tasutud summasid lugeda kahjuks, mis on põhjustatud rapsiseemne varumisest eelarvet ületavas koguses. Veel olulisemaks peab kohus aga, et sisulised õigusalased konsultatsioonid seoses Erki Aavikuga sõlmitud juhatuse liikme lepingu lõpetamiseks olid nõukogule tegelikult vajalikud ja neid tulnuks tellida ja selleks kulutusi teha enne juhatuse liikmega lepingu lõpetamist, vältimaks põhjendamatuid väljaminekuid ja ebapädevat argumentatsiooni (tl. 220, 221 kd.5).

89

6.3.7. Kohus ei loe süüteokoosseisu raames tekitatud kahjuks AS-ga Eesti Viljasalv 02.08.2004 sõlmitud leping E4-9/37 alusel tehtud ettemaksu, mis pärast arvete esitamisi, tagasimakseid ja tasaarvestusi jäi üles AS Eesti Viljasalv võlgnevusena AS-le Werol Tehased summas 483 734,92 krooni ja mis kanti lootusetu võlgnevusena kahjumisse. Tegemist on lepingu alusel tekkinud võlaga, mille sissenõudmiseks on olemas Võlaõigusseaduses sätestatud materiaalõiguslikud ja menetlusõigusest tulenevad menetlusõiguslikud alused. Äriühing oli kohustatud enda huvides neid võimalusi rakendama. Kohtule ei ole teada, et neid võimalusi (hagi esitamine) oleks rakendatud. Kui äriühing on loobunud enda huvides nõuete esitamisest oma võlgnike vastu, siis ei saa võla lülitada kuriteoga tekitatud kahju hulka. Samal põhjusel ei loe kohus kahju hulka ka OOO-le Agroleks tehtud ettemaksust lootusetu võlgnevusena tasumata jäänud ja kahjumisse katud 1 547 715,67 krooni. Kuna AS Werol Tehased on loobunud tsiviilhagist süüdistatavate vastu ja kohus võtab hagist loobumise vastu, puudub vajadus analüüsida tekkinud kahju seda osa, mis kuuluks kahjutekitanutelt väljamõistmisele. Kohus peab selle juures vajalikuks märkida vaid, et võimalike kahjuhüvitamisnõuete lahendamisel VÕS § 127 lg.1, lg.1, lg.3, lg.4, lg.5, § 128,§ 137, § 140, § 103, § 1043 tuleks arvestada tekkinud kahju põhjuslikku seost juhatuse liikmete käitumisega ja börsihinna käitumisega.

7. AS Werol Tehased tsiviilhagi Erki Aaviku vastu kohtueelse uurimise käigus. 28.12.2005. a esitas AS Werol Tehased Lõuna Ringkonnaprokuratuurile tsiviilhagi (56. kd, tl 1-6) Erki Aaviku vastu temalt 53 784 936,92 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt rikkus E. Aavik ettevõtte juhatuse liikmena tegutsedes perioodil 10.06.2003 – 20.12.2004 korduvalt talle juhatuse liikme lepingust ning seadusest tulenenud juhatuse liikme kohustusi, tekitades seeläbi AS-ile Werol Tehased märkimisväärset varalist ja mittevaralist kahju. Hageja väitel kasutas E. Aavik perioodil 06.2003 – 12.2004 ettevõtte krediitkaarti, kuid ei esitanud nõuetekohaselt kuludokumente. Põhjendamata kulutuste kogusumma oli 37 568,08 krooni, mis tõi hagejale kaasa 9636,92 krooni suuruse täiendava maksekohustuse. Sellega on tekkinud hagejale otsene varaline kahju 9636,92 krooni. Lisaks võttis E. Aavik 29.09.2003. a ettevõtte kontolt välja sularaha 150 000 krooni. Summa maksis ta tagasi 29.04.2004. a. Hageja väitel ei kasutanud E. Aavik raha ettevõtte huvides. Hageja nõuab raha kasutamise eest E. Aavikult intressi, päevase intressimääraga 0,02 %, summas 6390 krooni. AS Werol Tehased sõlmis E. Aaviku juhtimisel 2004/2005 majandusaastal 139 603 tonni rapsiseemet. Sellega võeti ettevõttele eelarveväliseid hankekohustusi 64 603 tonni rapsiseemne ostmiseks ning varuti rapsi sellisest piirkonnast, mida nõukogu poolt kinnitatud eelarve ette ei näinud. Hankijatega peetud läbirääkimiste tulemusena õnnestus Werolil veenda hankijaid loobuma 24 690 tonni rapsiseemne tarnimisest, mistõttu jäi 2004/2005 majandusaastal üle-eelarveväliselt varutud rapsiseemne koguseks 39 913 tonni. Kuna eelarveväliste hangete maht ei olnud Weroli tegeliku maksevõimega kooskõlas ning rapsiseemne turuhind sattus peale eelarvestamata hankekohustuse võtmist olulisse langusesse, tõi nimetatud kohustuste võtmine Werolile kaasa varalise kahju kokku summas 53 769 000 krooni. AS Werol Tehased palus Erki Aavikult AS Werol Tehased kasuks välja mõista kahju 53 778 636,92 krooni ja rahaliste vahendite enda huvides kasutamise eest intress summas 6300 krooni. 08.06.2007. a esitas AS Werol Tehased lepinguline esindaja vandeadvokaat Maria Mägi Lõuna Ringkonnaprokuratuurile hagist loobumise taotluse (56. kd, tl 97). Hageja esindaja teatel on AS Werol Tehased jõudnud järeldusele, et Erki Aavik ja Helmo Hainsoo juhatuse liikmetena ei ole tekitanud ettevõttele kahju ning sellest tulenevalt ei esitas AS Werol

90 Tehased kriminaalasjas tsiviilhagi. Samuti on AS Werol Tehased nõukogu juba 20.12.2004. a otsuses leidnud, et Erki Aavik juhatuse liikmena ei ole kahju tekitanud ning on oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Vastavalt äriseadustiku §-le 316 teostab nõukogu järelvalvet aktsiaseltsi tegevuse üle, mistõttu on nõukogul ülevaade juhatuse tegevusest ning pädevus seda hinnata. Oluline on ka asjaolu, et kui nõukogu on juba juhatuse liikmete tegevuse heaks kiitnud, puudub õiguslik võimalus hiljem ümber hinnata juhatuse liikmete tegevust ja esitada kahjunõuet. Märkimisväärne on ka asjaolu, et AS Werol Tehased on aktsiaselts, milles aktsiatest valdav enamus kuulus Eesti Vabariigile Põllumajandusministeeriumi kaudu. Sellest tulenevalt on ilmne, et riik omanikuna ja riigi poolt määratud esindajad nõukogus teostasid järelvalvet juhatuse tegevuse üle põhjalikult ning ka seetõttu puudub alus seada kahtluse alla riigi poolt määratud aktsiaseltsi nõukogu liikmete poolt 20.12.2004. a nõukogu otsuses väljendatud hinnangut juhatuse liikme tegevusele. Kõike eeltoodut arvestades loobub AS Werol Tehased kriminaalasjas esitatud tsiviilhagist täies ulatuses. AS Werol Tehased on teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest. 21.04.2008. a kohtuistungil (I kd, tl 137) avaldas AS Werol Tehased lepinguline esindaja Tarvo Lindma, et AS Werol Tehased kaalub tsiviilhagi esitamist kriminaalasja. AS Werol Tehased esindaja selgitas, et seni pole hagi esitatud, kriminaalmenetluse seadustik lubab hagi esitada asja menetluse lõpuni. 05.05.2009. a saatis kohus AS-ile Werol Tehased kirja, milles selgitas KrMS § 38 lg 1 p-s 2 ettenähtud kannatanu õigust esitada tsiviilhagi enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus. Kohus pööras tähelepanu, et AS Werol Tehased poolt on kohtueelses menetluses tsiviilhagi koostatud, kuid hagi esitatud ei ole. Samuti pööras kohus tähelepanu sellele, et AS Werol Tehased lepinguline esindaja rõhutas 23.04.2008. a toimunud kohtuistungil võimalust esitada tsiviilhagi kuni kohtuliku uurimise lõpuni. 20.05.2009. a saatis kohus AS-ile Werol Tehased kirja, milles kohus AS-i Werol Tehased seaduslikku esindajat kannatanuna kohtuistungile 08. juunil 2009. a (IV kd, tl 29). 08.06.2009. a saatis AS Werol Tehased kohtule kirja (IV kd, tl 57) milles teatas, et ettevõtte seaduslik esindaja ei soovi kasutada õigust anda kannatanu nimel kohtuistungil ütlusi. Lisaks teatati, et AS Werol Tehased on tellinud väidetavate kuritegudega seoses AS-ile Werol Tehased tekitatud võimaliku kahju ja selle suuruse hindamiseks õiguslikuja audiitoranalüüsi, mille tulemused selguvad käesoleva nädala lõpuks. Seetõttu ei oska AS Werol Tehased seaduslikud esindajad käesoleval hetkel anda ütlusi ka võimaliku kahju ja selle suuruse kohta. AS Werol Tehased avaldas, et analüüsi tulemuste selgumisel teatavad aktsiaseltsi seaduslikud esindajad kohtule sellest, kas nad soovivad kasutada oma õigust kannatanu seaduslike esindajatena ütluste andmiseks. 10.11.2009. a saatis kohus AS-ile Werol Tehased kirja (IV kd, tl 154), milles teatas, et kavandab kriminaalasja kohtuliku uurimise lõpetamist 30. novembriks 2009. a. Seoses sellega kohustas kohus AS-i Werol Tehased teatama viivitamatult, aga hiljemalt 20. novembriks 2009. a kannatanu seisukoht tsiviilhagi esitamise osas. 05.01.2010. a osales AS-i Werol Tehased seaduslik esindaja, juhatuse liige xxxxxxxxxxxx kohtuistungil (IV kd, tl 224-225). Kohus palus esindajal teatada kannatanu seisukoht võimaliku tsiviilhagi esitamise osas. Kohus viitas asjaolule, et kannatanu on varem avaldanud hagi esitamise võimalusest kuni kriminaalasja kohtuliku uurimise lõpuni. AS Werol Tehased juhatuse liige xxxxxxxxxxxx vastas, et tsiviilhagi esitamise otsustamine on nõukogu pädevuses. AS Werol Tehased nõukogu on tellinud kahju kindlakstegemiseks analüüsi. Tsiviilhagi esitamine otsustatakse 2010. aasta jaanuari lõpus või veebruari alguses toimuval nõukogu koosolekul. Tsiviilhagi lahendamisel juhindub kohus kriminaalmenetluses tsiviilkohtumenetluse korrast, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 sätestab:

91 Lg 1: kohus menetleb tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. Seaduses sätestatud juhul menetleb kohus tsiviilasja omal algatusel. Lg 2: hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Lg 3: pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). Neist seadusesätetest tuleneb, et menetlus toimub poolte esitatu alusel ja hagejal on õigus oma nõuet käsutada, s.h. ka sellest loobuda. AS Werol Tehased on 08.06.2007. a avaldusega loobunud Erki Aaviku vastu kriminaalasjas esitatud tsiviilhagist. Tsiviilhageja on põhjendanud oma loobumist. Hageja esindaja teatas menetluse kestel tsiviilhagi esitamise õigusest kuni kriminaalasja kohtuliku arutamise lõpuni. Hageja nimetatud õigust kasutanud ei ole ja uut tsiviilhagi kohtule esitatud ei ole.

On õige, et tsiviilhagi esitamise otsustamine on nõukogu pädevuses. ÄS § 317 lg.8 sätestab: nõukogu otsustab juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja määrab tehingute tingimused, samuti õigusvaidluste pidamise juhatuse liikmetega. Tehingu tegemiseks ja õigusvaidluste pidamiseks määrab nõukogu aktsiaseltsi esindaja. Kohus on hoidnud AS-i Werol Tehased kursis menetluse käiguga ja teavitanud menetluse kulgemisest, et oleks võimalik tsiviilhagi esitamine tähtaegade piires. Seda ei ole tehtud. Tunnistaja xxxxxxxxx on kohtuistungil (tl.156 kd.I) andnud ütlusi, et kui Werol müüdi, oli toimiv ettevõte: bilanss oli puhastatud, kõik eelarves märgitud kahjumid olid maha kantud, aktsiakapital vähendatud, tehas töötas. Ostja sai puhta lehe, ei tulnud ostjale mingit kahju kaasa. Kõiki neid menetluslikke ja sisulisi põhjendusi arvestades leiab kohus, et hagist loobumine tuleb vastu võtta. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

Kohus leiab, et hagist loobumine ei riku olulist avalikku huvi, mis TsMS § 429 lg 4 järgi võiks muu hulgas olla aluseks hagist loobumise mittevastuvõtmisel. Kohus võtab TsMS § 429 lg 1 alusel vastu AS-i Werol Tehased loobumise tsiviilhagist Erki Aaviku vastu ja lõpetab selles osas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. TsMS § 432 lg 1 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on kinnitanud hagist loobumise avalduses, et on teadlik asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

8. Kahju kui KarS § 289 (alates 15.03.2007 KarS § 2172 lg.1) järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisu tunnus.

Juhatuse esimehe poolt võetud tegutsemisliinistsõlmida rapsiseemne ostu-müügi lepinguid seemne ostmiseks võimalikult suuremas koguseshargnes edasi vajadus sõlmida järgmisi

92 lepinguid ja võtta kohustusi, et tagada tehase tootmisvajadust ületavate rapsikoguste finantseerimine, nende hoiustamine, transport. Selliseid lepinguid sõlmisid nii Erki Aavik kui ka Helmo Hainsoo. Sellisena tõi tehase tootmisvajadust ületava rapsiseemne ostmine kaasa planeerimatud väljaminekud: 145 960 krooni ehk 36,49% AS-ga Hansa Liising sõlmitud lepingutasu 1 095 032,16 krooni (36,49%)AS-ga Hansa Liising sõlmitud lepingu intressse 4 141 772,70 krooni (36,49%) Rapsiseemne hoiustamise kulusid 107 031.04 krooni AS Ühisliising lepingutasu 868 779 krooni AS Ühisliising lepingult intresse 5 295 354,10 krooni transpordi ja logistikakulusid.

Kokku täiendavad väljaminekud 11 653 929 krooni. Äririsk, mille juhatuse liikmed võtsid rapsiseemne ostulepingute sõlmimisega tehase tootmisvõimsust ületavas mahus kujunes rahas väljendatuna 19 200 220.82 krooni suuruseks. Kohus leiab, et need rahalised väljaminekud (mis faktiliselt tehti) summas 11 653 929 krooni ja börsihinda arvestav seemnehinna vahe summas 19 200 220.82 krooni, kõik kokku 30 854 149.82 krooni moodustab kahju, mis AS-le Werol Tehased tekkis seoses rapsiseemne ostmisega mahus, mis ületas tehase tootmismahtu (eelarvega kinnitatud kogust). Kohus on teinud kindlaks, et rapsiseemne ostmine nõukogu poolt kinnitatud eelarvet ületavas mahus oli ebaseaduslik ja kujutas endast ametiseisundi ehk teise isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuste võtmise õiguse ebaseaduslikku ärakasutamist. KarS § 289 (§ 2172 lg.1) järgi moodustab selline kuritarvitus süüteona karistatava teo, kui sellega on tekitatud suur varaline kahju. KarSRS § 8 sätestab kuriteoga tekitatud kahju hindamise. KarSRS § 8 kohaselt hinnatakse süütegude kvalifitseerimisel karistusseadustiku järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju tekitamine, varalist kahju järgmiselt: 1) oluline on kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt; 2) suur on kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Ehkki Kars § 289 järgi on nõutav olulise kahju olemasolu, tuleb kohtul hinnata, kas süüteokoosseisu elemendina on olemas suur kahju, kuna käesoleval ajal kehtiva KarS § 2172 lg.1 järgi on süüteokoosseis täidetud alles suure kahju olemasoluga. Kui võtta aluseks oluline kahju, mis on summaliselt väiksem kui suur kahju, on süüdistatava olukord sellega raskendatud, kuna süüteokoosseis saab täidetud madalama kriteeriumiga.

Äriühingule tekkinud kahju on 30 854 149.82 krooni, mis moodustab suure ulatuse Karistusseadustiku rakendamise seaduse 3.peatüki § 8 p.2 järgi nii aastal 2004 (palga alammäär ühes kuus 2480 krooni, suur kahju 100x2480= 248000 krooni) kui ka aastal 2010 (palga alammäär ühes kuus 4350 krooni, suur kahju 100x4350=435000 krooni). Sellega on olemas süüteokoosseisu täitev element – tagajärg, mis on nõutav süüdistuse kvalifitseerimisel KarS § 289 (§ 2172 lg.1) järgi.

9. Eesti Vabariigi tsiviilhagi.

Eesti Vabariik Põllumajandusministeeriumi kaudu esitas Erki Aaviku ja Helmo Hainsoo vastu tsiviilhagi. Hageja leiab, et käesolevas asjas on mittevaieldavad järgmised asjaolud: 1. Eesti Vabariik oli kuni 31.07.2006. a AS-i WErol Tehased enamusaktsionär, kellele kuulus 98,0583 protsenti aktsiakapitalist.

93 2. Kostja Helmo Hainsoo oli AS Werol Tehased juhatuse liige perioodil 6.02.2003 – 31.05.2006. a. 3. Kostja Erki Aavik oli AS Werol Tehased juhatuse liige perioodil 09.06.2003 – 20.12.2004. a. 4. AS Werol Tehased tootmisvõimsus oli 72 500 tonni rapsi aastas. 5. Kuni 2004/2005 majandusaastani oli AS Werol Tehased rapsi ostnud lähtudes tehase toomisvõimsusest. 6. 2004/2005 majandusaastal sõlmis AS Werol Tehased rapsi kokkuostulepinguid 139 603 tonni rapsi ostmiseks. 7. AS Werol Tehased 2003/2004 majandusaasta puhaskahjum oli 3 940 000 krooni. 8. AS Werol Tehased 2004/2005 majandusaasta puhaskahjum oli 42 461 933 krooni. 9. 31.07.2006. a. võõrandas hageja talle kuulunud AS Werol Tehased aktsiad 32,13 miljoni krooni eest AS-ile Pere Leib. 10. juunil 2004. a kinnitas AS Werol Tehased nõukogu 2004/2005 majandusaasta eelarve, mille kohaselt vastas rapsiseemne varumismaht tehase maksimaalsele pressimisvõimsusele, s.o kokku 72 500 tonni. 2004/2005 majandusaastal rikuti eelarvedistsipliini ning sõlmiti rapsi kokkuostulepinguid 139 603 tonni, millest 64 603 tonni moodustasid eelarvevälised hanked. Hageja on seisukohal, et igapäevaseks majandustegevuseks mittevajaliku ja eelarvevälise rapsiseemne varumisega 2004/2005 majandusaastal tekitati AS-ile Werol Tehased kahju 37 580 136,07 krooni. AS Werol Tehased juhatuse liikmed Erki Aavik ja Helmo Hainsoo ja nimetatud juhatuse liikmete ebaseadusliku otsuse alusel töölepingu alusel tööle võetud Tõnu Jaanimets varusid AS Werol Tehased nõukogu poolt kinnitatud eelarve väliselt rapsiseemet kokku 49 005,092 tonni, kogumaksumusega 169 105 260,13 krooni, mis sisaldas transpordikulu summas 3 850 948 krooni ja juurdehindlust kvaliteedi eest summas 1 838 922,94 krooni. Ajavahemikul 19.11.2004. a kuni 29.07.2005. a oli AS Werol Tehased sunnitud nn üleliigse rapsiseemne maha müüma 19 475 898 krooni alla soetushinna. 2004/2005 majandusaasta eelarvet ületava rapsiseemne müügiks ettevalmistamisega ning transpordiga seoses kandis AS Werol Tehased kahju summas 6 389 182,07 krooni. Hageja on seisukohal, et kostjate Helmo Hainsoo ja Erki Aaviku poolt AS Werol Tehased seaduslike esindajatena 2004/2005 majandusaastal rapsi kokkuostulepingute sõlmimine AS Werol Tehased tootmisvõimsust ületavas mahus oli õigusvastane tegevus.Selle tulemusena halvenes oluliselt AS-i Werol Tehased majanduslik olukord, mis omakorda langetas hagejale kuulunud aktsiate väärtust. Kostjad rikkusid AS Werol Tehased tootmismahtu ületavas mahus rapsi kokkuostulepingute sõlmimisel olulisel määral juhatuse liikme hoolsuskohustust. Kostjatele pidi juhatuse liikmetena olema teada, et AS Werol tootmisvõimsus on 72 500 tonni. Samuti oli ja pidi olema kostjatele teada, et oma igapäevaseks majandustegevuseks ostis AS Werol Tehased rapsi lähtudes tehase tootmisvõimsusest ning et AS Werol Tehased nõukogu poolt 10.06.2004. a kinnitatud 2004/2005 majandusaasta eelarve nägi ette rapsiseemne varumise tehase tootmisvõimsust arvestades. Lisaks üleliigse rapsi hinna tasumise kohustusele, pidi AS Werol Tehased tasuma tootmismahtu ületava rapsi transpordi ja hoiukulud. Arvestades, et käibevahendid selleks puudusid, pidi AS Werol Tehased sõlmima erinevad krediidilepingud, millega aktsiaseltsile kaasnesid täiendavad rahalised kohustused intresside näol. Kostjad võtsid rapsi kokkuostulepinguid sõlmides AS-ile Werol Tehased põhjendamatuid riske, tegutsedes seejuures vajalikku nõukogu otsust omamata. Sellega rikkusid kostjad juhatuse liikme hoolsuskohustust. 21. veebruaril 2005. a koostas AS PricewaterhouseCoopers kokkuvõtte finantsküsimuste ülevaatest Werol Tehased AS-is, millest nähtus, at AS Werol Tehased oli perioodil 1. august kuni 31. detsember 2004. a hankinud lisaks eelarves tootmisvajaduseks ettenähtud rapsiseemnele 30 tuhat tonni rapsiseemet erinevatelt välismaistelt ja Eesti hankijatelt. Lisaks sellele oli ettevõte võtnud kohustusi hankida 2004/2005 majandusaastal veel 32 tuhat tonni

94 rapsiseemet, mille varumist majandusaasta eelarves ette nähtud ei olnud. Nimetatud ülevaates märgiti veel, et ettevõttele tekitas kahju eelarveväliste rapsihangete teostamine maailmaturu hindadest kallimalt, eelarvevälise rapsi ladustamise ja finantseerimisega seotud kulutuste kandmine. Samuti leiti, et võimalikud on hankijate poolsed kahjunõuded AS-ile Werol Tehased. AS Werol Tehased 2004-2005 majandusaasta aruande kohaselt oli AS Werol Tehased 2004/2005 aasta puhaskahjum 42 461 933 krooni ja kokku jaotamata kahjum seisuga 31. juuli 2005. a 71 050 000 krooni. Seoses nimetatud kahjuga tegi juhatus aktsionäride üldkoosolekul ettepaneku aktsiakapitali lihtsustatud vähendamiseks kahjumi katteks summas 71 050 000 krooni. 11. novembril 2005. a toimunud AS Werol Tehased aktsionäride üldkoosolekul otsustati vähendada aktsiaseltsi aktsiakapitali 116,05 miljonilt kroonilt 45 miljoni kroonini. Pärast aktsiakapitali vähendamist kuulus Eesti Vabariigile 4 412 625 nimelist aktsiat igaüks nimiväärtusega 10 krooni, mis moodustasid kokku 98,0583 % aktsiakapitalist. 24.märtsil 2006. a kuulutas Eesti Vabariik välja talle kuuluvate AS-i Werol Tehased aktsiate enampakkumise. 31. juulil 2006. a sõlmisid Eesti Vabariik (Põllumajandusministeerium) ja AS Pere Leib Tootmine riigile kuulunud AS Werol Tehased aktsiate müügilepingu, millega Eesti Vabariik müüs talle kuulunud aktsiad 32,13 miljoni krooni eest AS-ile Pere Leib. AS Werol Tehased Eesti Vabariigile kuulunud aktsiate enampakkumisel tegi kõrgeima pakkumise summas 52 200 000 krooni OÜ Dovelin Baltic, kes aga võttis oma pakkumise tagasi. Hagejale ei ole teada Dovelin Baltic OÜ pakkumise tagasivõtmise motiivid, kuid tõenäoliseks tuleb pidada, et pakkuja ei pidanud sellist tehingut endale kasulikuks. Eesti Vabariigile kuulusid AS Werol Tehased aktsiad, mille väärtus KPMG Estonia 26.03.2004. a hinnangu kohaselt oli vahemikus 42,4 – 49,6 miljonit krooni. Aktsiate väärtus sõltub otseselt aktsiaseltsi majanduslikust olukorrast. Kostjate õigusvastase tegevuse tulemusena halvenes oluliselt AS Werol Tehased majanduslik seis Kui 2003/2004 majandusaasta lõppes 3 940 000 kroonise puhaskahjumiga, siis 2004/2005 majandusaasta puhaskahjum oli 42 461 933 krooni. AS Werol Tehased majanduslik seis oli halvenenud eelarvevälise rapsiseemne varumise tehingutest tekkinud kahju tõttu, millest tulenevalt oli kahju 37 580 136,07 krooni. Juhatuse tegevuse tulemusena tekkinud kahju tõttu olid AS Werol Tehased aktsionärid sunnitud vähendama aktsiakapitali ja tühistama aktsiaid nominaalväärtuses 71 050 000 miljonit krooni. Perioodil 31.07.2004. a – 31.07.2005. a kahanes ettevõtte väärtus netovara meetodil 87 462 000 kroonilt 45 000 000 kroonini ja vastavalt kahanes PM valitsemisel oleva ühe aktsia väärtus raamatupidamislikult 7,54 kroonilt 3,88 kroonini. Riigivara vähenes seega arvestuslikult 41 649 592,2 miljoni krooni võrra. Eesti Vabariigile kuulunud aktsiate müük 32,13 miljoni krooni eest omakorda kinnitab, et riigivara vähenemine ei olnud mitte üksnes arvestuslik, vaid turg võttis ettevõtte väärtuse vähendamist arvesse ja riigil tuli aktsiaid võõrandada madalama hinnaga kui oli aktsiate väärtus 2004. a märtsis KPMG Estonia hinnangu kohaselt. Hageja on seisukohal, et kostjate õigusvastase tegevuse tulemusena langes talle kuulunud AS Werol Tehased aktsiate hind, mistõttu hageja sai aktsiate võõrandamisel 31. juulil 2006. a vähem kasu kui ta oleks saanud siis, kui ostjate õigusvastast tegevust ei oleks olnud. Eesti Vabariik võõrandas talle kuulunud AS Werol Tehased aktsiad 32,13 miljoni krooni eest. KPMG Estonia hindas hagejale kuuluvate aktsiate hinnaks 42,4 – 49,6 miljonit krooni. Võttes aluseks KPMG Estonia hinnangu keskmise, milleks on 46 miljonit krooni ja aktsiate müügi hinna 32,13 miljonit krooni, sai Eesti Vabariik aktsiate võõrandamisel 13,87 miljonit krooni vähem kui ta oleks eeldatavasti saanud aktsiate eest siis, kui kostjad ei oleks oma õigusvastase tegevusega halvendanud oluliselt AS Werol Tehased majanduslikku seisundit. Hageja palus kohtul Erki Aavikult ja Helmo Hainsoolt välja mõista Eesti Vabariigile tekitatud kahju summas 13 870 000 krooni.

95 Kohtuistung

Kohus arutas tsiviilhagi kohtuistungitel 08. jaanuaril 2008. a (protokoll I kd, tl 5-6), 12. aprillil 2008. a (protokoll I kd, tl 135-137), 08. aprillil.2009. a (protokoll III kd, tl 237). Hageja Eesti Vabariik Põllumajandusministeeriumi kaudu jäi kohtuistungil hagiavalduses esitatud seisukohtade ja nõude juurde. Kostjad vaidlesid hagile vastu.

Kostjate vastuväited hagile

Kostja Helmo Hainsoo kaitsja Sirje Must teatas 18.04.2008. a kirjalikus vastuses (I kd, tl 84) kohtule, et EV Põllumajandusministeeriumi tsiviilhagi on esitatud õigusliku aluseta. Kaitsja on seisukohal, et tulenevalt ÄS § 315 lg-st 2 ja 4 puudub EV Põllumajandusministeeriumil kui AS Werol Tehased suuromanikul hagi esitamise õigus juhatuse liikmete vastu. Nimetatud paragrahvi kohaselt saaks juhatuse liikme kohustuse rikkumise korral hagi esitajaks olla AS Werol Tehased temale kahju tekitamise korral. Kuid AS Werol Tehased nõukogu on varem dokumente ja asjaolusid analüüsides leidnud, et juhatuse liikmed H.Hainsoo ja E.Aavik ei ole aktsiaseltsile kahju tekitanud. Sellest tulenevalt esitati tsiviilhagist loobumise avaldus. Kaitsja on aktsiahinna võrdluse osas seisukohal, et 2004. aasta aktsiate hinnale tuginemine on vale, kuivõrd selles ei ole kajastatud maailmaturu muutused rapsiseemne hinna osas. Kaitsja märgib, et EV Põllumajandusministeeriumil kui AS Werol Tehased enamusaktsionäril, ei ole H. Hainsoo tegevuse tõttu saamata jäänud tulu aktsiate võõrandamisel tekkinud, kuivõrd EV Põllumajandusministeerium ise võõrandas temale kuulunud AS Werol Tehased aktsiad 32,13 miljoni krooni eest AS-ile Pere Leib Tootmine, määrates madalamat pakkumist valides täiesti iseseisvalt aktsiate madalama müügihinna

Kostja Erki Aaviku kaitsja Monika Mägi esitas 10.11.2009. a vastuseks tsiviilhagile mag iuris Andres Vuti poolt koostatud õigusliku arvamuse (IV kd, tl 141). Selle põhjal on süüdistatava ja tema kaitsja seisukohad tsiviilhagile alljärgnevad: 1. Kahju tekitamine AS-ile Werol Tehased 1.1. Juhatuse liikme poolt kahju tekitamise õiguslikud alused ja üldpõhimõtted Esitatud faktidest tulenevalt võiks eraõigusliku kahju hüvitamise nõue põhineda ÄS §-l 315 lg 2. See on lepingulise kahju hüvitamise norm, mis eeldab kolme asjaolu kontrollimist: kas kahju tekitaja on toime pannud lepingurikkumise (rikkunud juhatuse liikme kohustusi), kas tekkinud on kahju ning kas esineb põhjuslik seos lepingurikkumise ja kahju vahel. Juhatuse liikmel on võimalik vabaneda vastutusest, kui ta tõendab, et on täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 315 lg 2 lause 2). Eesti kohtupraktika (näit. RKTKo 3-2- 1-45-03) kohaselt tuleb juhatuse liikme kohustuste täitmisel hinnata ärilise õigustatuse reeglit. Ärilise õigustatuse reeglit kasutades, tuleb hinnata peamiselt kolme asjaolu: 1) kas juhatuse liige tegutses heauskselt; 2) kas juhatuse liige tegutses nii, nagu tegutseks samas olukorras tema asemel teine juhatuse liige; 3) kas juhatuse liige tegutses äriühingu huvides. Küsimus, kas juhatuse liige tegutses nii, nagu tegutseks tema asemel samas olukorras teine juhatuse liige, vajab omakorda vastust küsimustele: 1) kas juhatuse liikmel oli piisav teave otsuse tegemiseks, 2) kas otsuse tegemine oli selle teabe põhjal põhjendatud ja 3) kas juhatuse liikmel oli ratsionaalne usk otsuse põhjendatusesse ning kas selline usk oli omakorda põhjendatud. Kahju hüvitamise subjekt Automaatse solidaarvastutuse kontseptsioon, millest lähtub hageja, on õigusteaduses tundmatu ning järelikult ei ole ka võimalik seda rakendada. 1.2. Nõukogu nõusolekuta tehingute tegemine kui õigusrikkumine

96 Juhatuse liikmele süüks pandav õigusrikkumine rajaneb asjaolul, et juhatus tegi eelarvet ületades tehinguid ilma nõukogult luba küsimata, st rikkus nõuet teha tehinguid nõukogu nõusolekul. Tuleb uurida, kas vastav rikkumine on üldse esinenud. Formaalsel lähenemisel tuleb tunnistada, et rapsiseemne ostmisel rikuti eelarve nõudeid. Samas võib väita, et tegu on ühingujuhtimise seisukohalt üsna tüüpilise juhtumiga, kus nõukogu teeb formaliseeritud otsuse, kuid ei nõua selle täitmist, vaid loob oma käitumisega arusaama, et ta ei pea seda formaalset otsust siduvaks. Vorminõuetele mittevastava lepingu muutmine või lõpetamine loetakse kehtivaks ka vorminõuete rikkumise korral, kui üks lepingupool võis teise lepingupoole käitumisest aru saada, et pool oli nõus muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis (VÕS § 13 lg 3). Kuna antud juhul on faktid sisuliselt samad, siis oleks võimalik vastava normi kohaldamine analoogia alusel (TsÜS § 4). Nõukogu otsuse olemasolul või puudumisel tekitatud kahjuga puudub igasugune seos, kuna kahju saab tekkida vaid konkreetsest tehingust. Kokkuvõtteks – väide, et kahju tekitati nõukogu nõusolekuta tehingute tegemise tulemusena (eelarvet ületades) on õiguslikult ebapädev. 1.3. Hoolsuskohustuse rikkumine ja kahju Selleks, et kindlaks teha juhatuse liikme võimalik vastutus, tuleb hinnata kõiki juhatuse liikmele etteheidetavaid tegusid lähtuvalt ärilise õigustatuse reeglist. Eelarvet ületava rapsiseemne müügi puhul on süüdistuses lähtutud faktist, et müüdi madalama hinnaga. Samas ei ole püstitatud ühte äärmisel olulist küsimust – kas aktsiaselts oli teinud kõik endast oleneva kahju vähendamiseks? Eesti kohtupraktikas on selgelt väljendatud põhimõte, et juhatuse liikme vastu saab esitada kahju hüvitamise nõude üksnes juhul, kui kõik muud võimalused on ammendatud. Lisaks sellele tuleb kahju hüvitamise nõude korral arvestada ka asjaoluga, kas selline kahju oli ettenähtav (VÕS § 127 lg 3) ning kas aktsiaselts tegi mõistlikke pingutusi kahju vähendamiseks. Kohaldatavad õigusnormid Leitakse, et ÄS § 315 on ainus paragrahv, millele viitamine oleks isegi põhjendatud, kuid kuna paragrahv sisaldab endas vähemalt kuute õigusnormi, siis on viide äärmiselt ebatäpne. Lisaks sellele ei olnud paragrahv (eelkõige lg 1) kohaldatav ilma, et oleks välja toodud juhatuse liikmete konkreetsed rikkumised lähtuvalt nõuetekohasest rikkumise hindamisest. 2. Kahju tekitamine Eesti Vabariigile Seoses väidetava kahju tekitamisega Eesti Vabariigile, tuleb kahju küsimust analüüsida nii kuriteo koosseisu tunnusena kui ka tsiviilhagi rahuldamise võimalikkuse raames. 2.1. Aktsionär kui kahju hüvitamise nõudja Peamine küsimus on selles, kas Erki Aavik kui AS Werol Tehased juhatuse liige sai tekitada kahju Eesti Vabariigile kui AS Werol Tehased aktsionärile. Tsiviilhagis on tuginetud nõude alusena VÕS §-ele 1045 lg 1 p 7 ja 1045 lg 3. Antud sätete nimetamine nõude alusena on arusaamatu, kuna olemuslikult saab nõudenormiks olla küll VÕS § 1045 lg 1 p 7, mitte mingil juhul aga VÕS § 1045 lg 3.Viimatinimetatud norm täpsustab lõiget 1 p 7, nähes ette kahju hüvitamise üksnes olukorras, kus rikuti normi, mille eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekitamise eest. Küsimus on selles, et kas on rikutud normi, mille eesmärk oli kannatanu (aktsionäri) kaitse. Ühinguõiguslike normide eesmärgiks võib olla erinevate aktsiseltsiga seotud isikute kaitse. Nii sisaldab ühinguõigus aktsiaseltsi, tema võlausaldajate, juhtimisorgani liikmete kui ka aktsionäri kaitse sätteid. Normide eesmärgi kindlakstegemisel tuleb arvestada erinevate huvigruppide seost aktsiaseltsiga, mis määrab kaitse vajaduse ja võimalused. Aktsinäre kaitsevad üksnes need normid, mis on suunatud otseselt nende õiguste tagamisele. Aktsionäri kaitsvad normid on eelkõige need, mis otseselt tagavad tema õigusi (ÄS § 226). Antud juhul on väidetav kahju tekitatud aktsionärile juhatuse liikme poolt. Juhatuse liige on seotud äriühinguga lepingulaadse suhte alusel. Siit tulenevalt on ka juhatuse liikmel

97 primaarsed kohustused aktsiaseltsi ees, millest saab järeldada, et kõigi juhatuse liikme kohustusi sätestavate normide eesmärk on eelkõige aktsiaseltsi kaitse. Seadus tunneb juhatuse liikmete vastu esitatavaid otsenõudeid olukorras, kus juhatuse liige on tekitanud aktsiaseltsile kahju, kuid aktsiaselts ei pane tema vastu oma nõuet maksma. Sellistes olukordades on võimalik, et kolmas isik esitab hagi aktsiaseltsi asemel, nõudes hagis kahju hüvitamist aktsiaseltsile (mitte endale).Eesti õigus annab selliste derivaathagide esitamise õiguse ainsal juhul aktsiaseltsi võlausaldajatele (ÄS § 315 lg 4), aktsionärile seadus vastavat õigust ei anna. Eelneva alusel tuleb järeldada, et Eesti Vabariigil kui AS Werol Tehased aktsionäril puudub kahju hüvitamise nõue Erki Aaviku kui AS Werol Tehased juhatuse liikme vastu. 2.2. Kahju Aktsionärile tekitatud kahjuna on asjas käsitletud aktsiate hinnangulise väärtuse ja tegeliku müügihinna vahet. Seoses kahju olemusega on selgelt näha, et antud asjas on kõne all puhtmajanduslik kahju. See tähendab, et kahjuna ei käsitleta mitte füüsilist kahju, vaid saamata jäänud tulu. Puhtmajanduslik kahju ei saa olla reeglina hüvitatav. Deliktiõigus ei kaitse kellegi varalisi positsioone tervikuna, vaid konkreetseid õigushüvesid, mis peavad otseselt seadusest tulenema. Järelikult, kui aktsinär nõuab juhatuse liikmelt kahju hüvitamist, peab tema poolt nõutava kahju arvutamine tuginema mingi konkreetse õigushüve rikkumisele, kusjuures see ei ole kellegi teise, kui aktsionäri õigushüve.Nagu eespool öeldud, selline õigushüve puudub. Asja sisu osas on oluline tunnustatud majandusteaduslik põhimõte, et aktsiatesse investeerimine on alati seotud riskidega ja selline investeering ei ole kunagi tagatud. Viimase valguses on selgelt lubamatu väita, et kui aktsiate hind väheneb, siis vastutab selle eest juhatus, pannes talle kohustuse vahe hüvitada.

10.02.2010. a esitas Erki Aaviku kaitsja Monika Mägi täiendavad seisukohad hagile (V kd, tl 67-68). Kaitsja on seisukohal, et Erki Aavikule kriminaalasjas esitatud süüdistuse KarS § 289 (§ 2172 lg 1) ja § 201 lg 2 p 2, 3 järgi kohta kogutud tõenditest lähtudes ei ole Erki Aavik ja Helmo Hainsoo tekitanud kahju, mida saaks KarS § 12, 16, 32, 2172 ja § 201 lg 2 p 2 ja 3 alusel inkrimineerida. Tulenevalt eelmärgitust puudub kaitsel vajadus analüüsida kahju suurust ja selle hindamise metoodikat. Kaitsja on seisukohal, et AS Werol Tehased aastatepikkune püsiv kahjum ei ole kuritegelikus kausaalsuses AS Werol Tehased juhatuse tegevusega. Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama, et ta ei ole süüdi (KrMS § 7 lg 2). Seetõttu leiab kaitsja, et ta ei saa esitada metoodikat kahju suuruse arvutamiseks. Kaitsja on arvamusel, et kõigepealt tuleb vaadelda kostjate tegu ja hinnata selle õigusvastasust ning alles seejärel saab hinnata kahju ja selle suurust. Kriminaalasja menetlemise vältel on kahju ja selle suuruse kohta esitatud prokuratuuri poolt hulgaliselt erinevaid variante. Algselt esitati Erki Aavikule kahtlustus 114 530 760,86 krooni suuruse kahju põhjustamises. Kuidas selline summa saadi, ei selgunud esialgse kahtlustuse esitamise ajal ega ka hiljem. AS Werol Tehased ja prokuratuuri seisukoht kahju olemasolu ja selle suuruse osas on erinev. Igapäevaselt AS WErol Tehased äritegevuse spetsiifikaga kursis olevad nõukogu liikmed võtsid 07.06.2007. a vastu otsuse, mille kohaselt ei ole Aavik aj Hainsoo juhatuse liikmetena kahju tekitanud, mida kinnitas oma 08.07.2007. a kirjaga ka AS Werol Tehased juriidiline nõustaja ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Maria Mägi. Juhatuse liikmed Erki Aavik ja Helmo Hainsoo ei ole rikkunud hageja kui AS Werol Tehased aktsionäri aktsiatest tulenevaid õigusi, mis on sätestatud ÄS §§-s 226 ja 362. ÄS § 226 sätestab, et aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused. Juhatuse liikmed Aavik ja Hainsoo ei ole takistanud osalemist aktsionäride üldkoosolekul ega ole takistanud kasumi jaotamisel tehtud otsuseid. Kuna seltsi

98 ei ole lõpetatud, siis ei ole kerkinud küsimust ka vara jaotamisest. ÄS § 362 kirjeldab aktsiakapitali lihtsustatud vähenemise tehnilist protseduuri. Arvestades, et Erki Aavik ei olnud Werol Tehased juhatuse liige aktsiakapitali vähendamise ajal 11.11.2005. a, siis on selge, et ühtegi nimetatud sättes välja toodud normi ta rikkuda ei saanud. Juhatuse liikmel puudub täielikult võimalus muuta äriühingu aktsiakapitali suurust, aktsiakapitali suuruse üle saavad otsustada üksnes aktsionärid. Kaitsja leiab, et kriminaalasjas ei ole süüdistatavate poolt kahju tekitatud Eesti Vabariigile ega AS-ile Werol Tehased. Eesti Vabariigis ei ole õigusnormi, mille alusel saaks rahuldada enamusaktsionäri hagi juhatuse liikme vastu.

Kohtu seisukoht ja põhjendused tsiviilhagi osas

Kohus arutas menetlusosalistega kohtuistungil 08.aprillil 2009 (tl.237-241 kd.III)TsMS § 351 lg.1, lg.2 juhindudes esitatud tsiviilhagi nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest, samuti arutas asjaoludele võimaliku õigusliku hinnangu andmist. Kohus saatis 04.02.2010. a Lõuna Ringkonnaprokuratuurile, Erki Aaviku ja Helmo Hainsoo kaitsjatele ning Eesti Vabariigile ning AS-ile Werol Tehased kirja (kd V, tl 46-47), milles selgitas, et seoses Erki Aavikule esitatud süüdistuse KarS § 289 (KarS § 2172 lg 1) järgi, KarS § 201 lg 2 p 2, 3 järgi ja Helmo Hainsoole esitatud süüdistuse KarS § 289 (KarS § 2172 lg 1) järgi käsitlemisega, tuleb hinnata kuriteoga tekitatud kahju olemus. Süüdistusaktis on esitatud kuriteokoosseisu tunnuseks oleva kahju numbriline suurus, käsitlemata arvutuse aluseks olevat metoodikat, s.h käsitlemata teo ja tagajärje vahelist põhjuslikkust. Kahju tekkimises seisneva tagajärje kindlakstegemisel tuleb kohtul lähtuda objektiivsest omistatavusest, sealhulgas kahju suuruse arvutamisel võtta arvesse VÕS § 127 lg 2, lg 4 ja lg 5 sätteid. Eeltoodu põhjal tegi kohus menetlusosalistele ettepaneku olla valmis käsitlema vähenemist Eesti Vabariigi varalises sfääris, mis süüdistuse kohaselt on Eesti Vabariigile tekkinud kahju (13 870 000 krooni), lähtudes ÄS § 226, § 362 ja aktsiakapitali mõistest. Kohus tegi menetlusosalistele ettepaneku esitada kohtule vajalikuks peetavad asjaolud ja väited enne kohtuvaidluse pidamist kohtuistungil 10. veebruaril 2010. a.

Menetlusosalised kahju kohta täiendavaid seisukohti ei esitanud. Hageja esitas hagile täienduse, kuid hageja seisukohad kahju osas võrreldes hagis esitatuga ei muutunud. Erki Aaviku kaitsja teatas 10.02.2010. a vastuses (V kd, tl 67), et tulenevalt Erki Aavikule esitatud süüdistuse kohta kogutud tõenditest on kaitsja seisukohal, et Aavik ja Hainsoo ei ole kahju tekitanud, mida saaks KarS alusel inkrimineerida. Tulenevalt märgitust puudub kaitsel vajadus analüüsida kahju suurust ja selle hindamise metoodikat. Kaitsja on arvamusel, et AS Werol Tehased aastatepikkune püsiv kahjum ei ole kuritegelikus kausaalsuses AS Werol Tehased juhatuse tegevusega. Kohus ei käsitle E.Aaviku kaitsja esitatud mag iuris Andres Vuti õiguslikku arvamust tõendina. Vastavalt TsMS § 229 lg-le 2 võib tõendiks olla muu hulgas eksperdiarvamus. Kohus leiab, et Andres Vuti arvamust ei saa käsitleda eksperdiarvamusena TsMS § 229 lg 2 mõistes. Arvamuse koostajat ei ole kohtus üle kuulatud, pooltel ei ole olnud võimalik esitada temale küsimusi ja teda ei ole hoiatatud vastutusest, nii nagu näeb eksperdiarvamuse puhul ette TsMS § 303. Kohus käsitleb arvamust kostja seisukohana tsiviilhagile.

Kohus, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid ja kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. AS Werol Tehased ei ole esitanud hagi Erki Aaviku ja Helmo Hainsoo vastu kahju hüvitamiseks. AS-i Werol Tehased lepinguline esindaja rõhutas 23.04.2008. a kohtuistungil võimalust esitada tsiviilhagi kuni kohtuliku uurimise lõpuni.

99 AS Werol Tehased tsiviilhagi Erki Aavikult ja Helmo Hainsoolt kahju hüvitamiseks ei esitanud.

Hageja Eesti Vabariik Põllumajandusministeeriumi kaudu on esitanud Erki Aaviku ja Helmo Hainsoo vastu hagi kahju summas 13 870 000 krooni hüvitamise nõudes. Hageja nõue põhineb kostjate deliktilisel üldvastutusel. Hagiavalduse põhjal on kostjad Erki Aavik ja Helmo Hainsoo AS-i Werol Tehased juhatuse liikmetena rikkunud Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 306 lg-s 2 ettenähtud kohustust, ei ole kinni pidanud nõukogu seaduslikest korraldustest ning teinud 2004/2005 majandusaastal nõukogu nõusolekuta tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest. Kostjatele pannakse süüks, et nad varusid rapsiseemet rohkem, kui AS-i Werol Tehased nõukogu poolt kinnitatud 2004/2005 majandusaasta eelarve ette nägi. Sellise tegevuse tulemusena on hagejal tekkinud kahju. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kahju hüvitamise nõude lahendamiseks tuleb kohtul esmalt teha kindlaks, kas esineb objektiivne teokoosseis. Selleks tuleb tuvastada, kas kostjad on teinud õigusvastase teo ja põhjustanud selle teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. ÄS § 306 lg 2 sätestab, et juhatus peab juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Kohus tegi kindlaks, et juhatuse liikmed Erki Aavik ja Helmo Hainsoo rikkusid ÄS § 306 lg-s 2 ettenähtud kohustust, kuna nemad AS Werol Tehased juhatuse liikmetena tegid tehinguid, mis väljusid igapäevase majandustegevuse raamest, ilma nõukogu nõusolekuta.

Kohus leiab, et aktsiahinna muutumisest (vähenemisest) tulenev väärtuste vahe ei ole käsitatav kahjuna, mis täidab KarS § 289 koosseisu ja seega ei ole see juhatuse liikmetelt sissenõutav.

Vähenemine aktsionäri varalises sfääris , mis väljendub aktsiahinna (väärtuse) languses, ei ole käsitletav kahjuna, mis täidaks KarS § 289 (§ 2172 lg.1) koosseisu. Potentsiaalne investor, omandades äriühingu aktsiad, väljendab sellega valmisolekut taluda aktsiaseltsi majandustegevuse tulemusi. Majandustulemused võivad olla positiivsed või mitte nii positiivsed. Aktsia kui börsil kaubeldava väärtpaberi hinda mõjutavad lisaks aktsiaseltsi enda majandustulemustele hulgaliselt muid ettevõtluskeskkonnast, ärikliimast ja maailmamajanduse üldisest olukorrast tulenevaid tegureid. Valdavas osas on tegemist mõjuritega, mille osakaal aktsiahinna kujunemisel ei ole täpselt määratav. See tähendab, et usaldusväärselt ei ole kindlaks tehtav ettevõtte enda majandustegevuse osa (osakaal) aktsiahinna kujunemises. Kohus möönab, et mõnevõrra erinev võib olla olukord sellise ettevõtte aktsiahinna kujunemist mõjutanud tegurite kindlakstegemisega, mille aktsiad ei ole börsil kaubeldavad. Kuid millegagi ei oleks põhjendatud olukord, et aktsiahinna langusest tulenevat väärtuste vahet käsitletakse erinevalt börsiettevõtte ja mittebörsiettevõtte puhul ehk et börsiettevõtte aktsiahinna langus ei ole käsitletav aktsionärile tekkinud kahjuna, mida saab süüdlaselt sisse nõuda, kuid mittebörsiettevõtte aktsiahinna langus on käsitletav kahjuna, mille hüvitamist saab nõuda juhatuse liikmelt.

100

Niisiis: aktsiate omandamisega Eesti Vabariigis manifesteerib aktsionär tahet saada osa õigustest ja kohustustest, mille näeb aktsionärile ette Äriseadustik. ÄS § 221 lg.1 järgi jaguneb aktsiaseltsi aktsiakapital aktsiateks, kusjuures aktsia nimiväärtus ja väljalaskehind võivad erineda (ÄS § 223, § 225). Aktsia on väärtpaber - vähemalt ühepoolse tahteavalduse alusel üleantav varaline õigus või kohustus või leping (Väärtpaberituru seaduse § 2 lg.1 p.1). Kelle ees võtab aktsionär kohustuse või õiguse või kellega sõlmib lepingu ostes aktsiaid? Kohtu hinnangul ei saa sellise tekkiva suhte teiseks pooleks olla juhatus või juhatuse liige, kuna ta ei osale aktsiate väljalaskmises. Aktsiaseltsi majandustegevuse tulemus väljendub kasumina või kahjumina.

ÄS § 226 sätestab: aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused. Väljamakstav osa kasumist ehk dividend (ÄS § 277, § 278, § 279) võtab arvesse nii positiivset (tõusvat) kui ka negatiivset(langevat) majandustegevuse tulemust: ÄS § 276 lg.1: aktsiaselts võib teha aktsionäridele väljamakseid ainult puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, vastavalt seadusele.

Selline sõnastus ütleb, et aktsionäri kanda on nii kasum kui ka kahjum ehk tulemus, mis sõltuvalt oma väärtusest võib olla plusspoolel või miinuspoolel. Aktsiaseltsi kahjumi katmine võib toimuda aktsiakapitali vähendamise teel (ÄS § 362 lg.1). Aktsiaseltsi pankrotistumisel jäävad aktsionärid ilma oma investeeringust (aktsiatesse panustatud rahast või muust sissemaksest), vara allesjäämisel jaotatakse see aktsionäride vahel (ÄS § 379). Selline olukord näitab, et aktsia väärtuse muutus (muut), olenemata väärtuse muutumise suunast, on aktsionäri kanda. See on investeerimisrisk, mille aktsionär võtab endale omandades aktsiad ja mis tuleb investoril (aktsionäril) kanda ka siis kui aktsiahinna langus toob kaasa vähenemise investori varalises sfääris. Aktsia hind muutub ajas pidevalt (börs kõigub) olenemata sellest, kas konkreetsel ajahetkel soovib seda keegi kindlaks määrata, maksta vms. Aktsiahind sõltub seega konkreetsest ajahetkest, millal see fikseeritakse. Sellistest objektiivsetest, konkreetse isikuga mitteseotud asjaoludest sõltuvat aktsiahinda ja sellel baseeruvat arvutust hinna muutumise kohta ei saa käsitleda kahjuna. Aktsionär osaleb temale kuuluva varagaaktsiatega-aktsiaseltsi elus, võttes osa aktsiaseltsi juhtimisest üldkoosolekul osaledes (ÄS § 290 lg.1), nõukogu liikmeid valides või tagasi kutsudes (ÄS § 298 lg.1 p.4). § 298 lg.1 p.9 tuleneb, et aktsionäride (üldkoosoleku) otsuseid realiseerib aktsiaselts ja ka aktsionäridel lasub vastutus nende poolt tehtavate otsuste eest (§ 298 lg.2). Seetõttu segunevad aktsiaseltsi majandustegevuse tulemustes nii aktsionäri enda otsustest kui muudest teguritest tulenevad mõjud. Analüüsides ettevõtte kasumite/kahjumite seost omakapitaliga, mis väljendub majandustegevuse tulemusi kajastavas bilansis (numbriline väljund tl.54-57 bilansikirjete võrdluses ja tl.52 omakapitali muutust ja netovara olemasolu käsitlev tabel kd.49) nähtub, et ettevõtte vara (netovara) väärtuse vähenemine on otseses seoses tekkinud kahjumitega. Ehk kui AS Werol Tehased paneks maksma oma nõuded juhatuse liikmete vastu ja nõuaks tekkinud kahju hüvitamist, saaks taastatud endine olukord ja taastuks ettevõtte vara väärtus, s.t. taastuks ka aktsia hind( aktsia see on äriühingu vara väärtus jagunenud aktsiate vahel). Sellisel puhul – kui on olemas ka aktsiate hinnalanguse hüvitamise nõueoleks tegemist ühe ja sama vähenemise hüvitamise nõudega, mis on esitatud kahel viisil.

101 ÄS § 306 lg 2 kaitse eesmärgiks on kaitsta aktsiaseltsi huve. Nimetatud normid ei ole kehtestatud aktsionäride kaitsmiseks. Isegi kui on tuvastatud, et kostjad rikkusid ÄS § 306 lgst 2 ja lg-st 3 tulenevaid juhatuse liikme kohustust ning ÄS § 315 lg-st 1 tulenevat juhatuse liikme hoolsuskohustust, ei võimalda see hagejal nõuda kostjatelt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel kahju hüvitamist, kuivõrd VÕS § 1045 lg 3 kohaselt ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. VÕS § 127 lg 2 sätestab, et kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Õige on kostja kirjalikus vastuses toodud väide, et aktsionäre kaitsevad üksnes need normid, mis on suunatud otseselt nende õiguste tagamisele (IV kd, tl 141.8). Aktsionäri võimalused osaleda aktsiaseltsi tegevuse korral on piiratud, aktsionäri käsitletakse ühinguõiguslikult passiivse investorina, kes teostab oma õigusi valitud juhtorganite kaudu (ÄS § 298). Seega on aktsionäri kaitsvad normid eelkõige need, mis otseselt tagavad tema ühinguõiguslikke õigusi. ÄS § 226 näeb ette aktsionäri õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel. ÄS § 287 lg 1 kohaselt on aktsionäril õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta. Seadus ei sätesta norme, mis tagaks aktsionärile tema aktsiate väärtuse. Sellest tulenevalt on juhatuse liikmel primaarsed kohustused aktsiaseltsi ees, millest saab järeldada, et kõik juhatuse liikme kohustusi sätestavate normide eesmärk on eelkõige tagada aktsiaseltsi kaitse. Seadusandja on piiranud juriidilise isiku juhtorganite liikmete vastutust kolmandate isikute ees. Üldjuhul, kui juriidilise isiku juhtorgani liige rikub kohustust, mis tal on juriidilise isiku ees, ei kujuta see õiguste rikkumist juriidilise isiku võlausaldajate ees. Võlausaldajate ees vastutab üksnes juriidiline isik. Seaduses on ette nähtud erandjuhud, kui juhatuse liige vastutab juriidilise isiku võlausaldajate ees. Näiteks ÄS § 306 lg 31 sätestab, et kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse. Nimetatud sätte kaitse eesmärk on võlausaldajate kaitse ja selle rikkumisel juhatuse liikme poolt on võlausaldajal õigus esitada nõue juhatuse liikme vastu. Riigikohus on 22.09.2005. a otsuses (RKTKo nr 3- 2-1-79-05, p 12) asunud seisukohale, et erandina saavad äriühingu juhatuse liikmel tekkida kohustused võlausaldajate ees seaduses sätestatud juhul. Selliseks erandiks võib olla näiteks ka 7. juulil 2001. a jõustunud ÄS § 180 lg-s 51 ja § 306 lg-s 31 sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine, millega võib kaasneda ka juhatuse liikmete otsene isiklik vastutus osaühingu võlausaldajate ees. Sellisel juhul käituks juhtorgani liige õigusvastaselt äriühingu võlausaldaja suhtes, kellega tal lepinguline suhe puudub. TsÜS § 37 lg-st 2 ja lg-st 3 tulenevalt saab juriidilise isiku võlausaldaja nn sisesuhtest tulenevate kohustuste rikkumise korral nõuda juriidilise isiku juhtorgani liikmetelt kahjuhüvitist juriidilisele isikule üksnes juhul, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada juriidilise isiku vara arvel. Samasugune põhimõte on sätestatud ÄS § 315 lg-s 4, mis näeb ette, et aktsiaseltsi võlausaldaja võib kahju hüvitamist aktsiaseltsile nõuda juhatuse liikmelt üksnes, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada aktsiaseltsi vara arvel. ÄS § 315 lg 5 kohaselt on võlausaldajal või pankrotihalduril õigus käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud kahju hüvitamise nõue esitada ka juhul, kui aktsiaselts on nõudest juhatuse liikme vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppel juhatuse liikmega muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud. Aktsionärile seadus vastavat õigust ei anna. ÄS § 315 lg 1 ja TsÜS § 37 lg 1 näevad ette aktsiaseltsi juhtorgani liikmete vastutuse aktsiaseltsi ees oma kohustuste rikkumise eest. Neile sätetele ei saa tugineda aktsionär talle tekitatud kahju hüvitamiseks. Sellest tulenev nõue kuulub ainult aktsiaseltsile, kellel on juhtorgani liikmega tehinguline suhe.

102 Kohus leiab, et äriühingu juhatuse liige saab vastutada aktsionäride ees üksnes seaduses selleks ettenähtud erikoosseisu alusel. Näiteks ÄS § 403 lg 6 näeb ette vastutuse erikoosseisu, mille järgi vastutavad ühineva ühingu juhatuse ja nõukogu liikmed solidaarselt ühinemisega muuhulgas aktsionäridele süüliselt tekitatud kahju eest. VÕS § 127 lg 4 näeb ette, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et antud juhul ei ole tõendanud hageja temal kahju tekkimist ja väidetava kahju põhjuslikku seost kostjate õigusvastase tegevusega. Hageja väitel on temal tekkinud kahjuks AS Werol Tehased aktsiate võõrandamise hinna ja aktsiate varasema väärtuse vahe. Hageja väitel kujunes aktsiate väärtuse vähenemine alljärgnevalt: Nimelt kuulusid hagejale Eesti Vabariigile AS Werol Tehased aktsiad, mille väärtus KPMG Estonia 26.03.2004. a hinnangu kohaselt oli vahemikus 42,4 – 49,6 miljonit krooni. Kostjate õigusvastase tegevuse tulemusena halvenes AS Werol Tehased majanduslik seis. Kui 2003/2004 majandusaasta lõppes 3 940 000 kroonise puhaskahjumiga, siis 2004/2005 majandusaasta puhaskahjum oli 42 461 933 krooni. AS Werol Tehased majanduslik seis oli eelkõige halvenenud eelarvevälise rapsiseemne varumise tehingutest tekkinud kahju tõttu, millest tulenev kahju oli kriminaalasja kohtueelse menetluse kokkuvõtte kohaselt 37 580 136,07 krooni. Juhatuse tegevuse tulemusena tekkinud kahju tõttu olid AS Werol Tehased aktsionärid sunnitud vähendama aktsiakapitali ja tühistama aktsiaid nominaalväärtuses 71 050 000 miljonit krooni. Perioodil 31.07.2004 – 31.07.2005 kahanes ettevõtte väärtus netovara meetodil 87 462 000 kroonilt 45 000 000 kroonini ja vastavalt kahanes Põllumajandusministeeriumi valitsemisel oleva ühe aktsia väärtus raamatupidamislikult 7,54 kroonilt 3,88 kroonini. Riigivara vähenes seega arvestuslikult 41 649 592,2 krooni võrra. Eesti Vabariik võõrandas 31.07.2006. a AS-i Werol Tehased aktsiad 32,13 miljoni krooni eest AS-ile Pere Leib. Võttes aluseks KPMG Estonia hinnangu keskmise, milleks oli 46 miljonit krooni ja aktsiate müügi hinna 32,13 miljonit krooni, sai Eesti Vabariik aktsiate võõrandamisel 13,87 miljonit krooni vähem, kui ta oleks saanud aktsiate eest eeldatavasti siis, kui kostjad ei oleks oma õigusvastase tegevusega halvendanud oluliselt AS Werol Tehased majanduslikku seisundit. Kahju hüvitamise kohustuse eelduseks on hüvitatava kahju olemasolu. Kohtu hinnangul ei saa hageja poolt nõutavat aktsiate väärtuse vähenemist käsitleda kahjuna VÕS § 128 mõistes ega kahjuna, mis täidaks karS § 289 (§ 2172 lg.1) koosseisu.. ÄS § 226 sätestab, et aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused. Vastavalt § 298 lg 1 p –le 1 on aktsionäride üldkoosoleku pädevuses muu hulgas aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine ning p-le 7 kasumi jaotamine. ÄS § 348 lg 1 kohaselt võib aktsiakapitali suurendamise otsusega ette näha tähtpäeva, millest alates aktsiad annavad õiguse saada dividendi. Nimetatud sätete põhjal saab järeldada, et aktsiate väärtuse vähenemine (nagu ka väärtuse võimalik suurenemine) on aktsionäri kanda. Riskid, mis mõjutavad aktsiate väärtuse kasvu või kahanemist, on aktsionäri kanda, neid ei saa jagada (välja mõista) teistelt isikutelt. Aktsia väärtuse vähenemine või suurenemine kujutab endast muutust aktsionäri (omaniku) varalises sfääris, mis ei ole käsitatav kahjuna (ega kasuna). Võrdluseks - kui äriühingu pankrotistumisel omanikud (aktsionärid) kaotavad oma investeeringud (aktsiakapitali), siis ei teki neil sellest õigust hüvitusnõuete esitamiseks juhatuse liikmete vastu.

103

Hageja on esitanud tõendina KPMG Estonia AS-i 26.03.2004. a hinnangu AS Werol Tehased aktsiate väärtuse kohta (kd 59, tl 38-55). KPMG Estonia AS on hinnanud aktsiate väärtuseks 42,4 – 49,6 miljonit krooni. Kohus leiab, et nimetatud hinnang ei tõenda aga, et AS-i Werol Tehased aktsiate turuhind pidanuks aktsiate võõrandamise ajal, s.o 31.07.2006. a olema samas väärtuses. Hindaja on aktis märkinud, et aktsiate hindamise eesmärgiks oli anda hinnang ettevõtte aktsiate väärtusele seoses ettevõtte võimalike väljavaadete ning arengusuundadega tulevikus. Hindamise eesmärgiks ei olnud ettevõtte aktsiate turuhinna määramine. Hindaja on aktis lisaks märkinud, et hindamisel kasutatud eeldused ettevõtte tulubaasi, kasumlikkuse, investeeringute mahu ning finantspositsiooni kujunemise kohta tulevikus on subjektiivsed. Seeläbi, kui mainitud eeldused ei kattu tulevikus AS Werol Tehased reaalsete majandustulemustega võib hinnang AS Werol Tehased aktsiate väärtusele oluliselt muutuda (kd 59, tl 53). KPMG Estonia AS on hinnanud AS Werol Tehased aktsiate väärtust ettevõtte prognoositavate majandustulemuste alusel. Hindaja on prognoosinud ettevõtte ärikasumi ja vaba rahavoo kujunemist aastatel 2003/2004 – 2007/2008 (kd 59, tl 48). Ärikasum on prognoositud 2003 (7 kuud) -6,7 miljonit krooni, 2003/2004 majandusaastal 7 miljonit krooni, 2004/2005 majandusaastal 12,5 miljonit krooni, 2005/2006 majandusaastal 14,9 miljonit krooni, 2006/2007 majandusaastal 14,9 miljonit krooni ja 2007/2008 majandusaastal 14,9 miljonit krooni. Vaba rahavoo kujunemist on prognoositud 2003/2004 majandusaastal 13 408 302 krooni, 2004/2005 majandusaastal 21 129 254 krooni, 2005/2006 majandusaastal 16 693 981 krooni, 2006/2007 majandusaastal 16 693 980 krooni ja 2007/2008 majandusaastal 14 346 990 krooni. Samas oli juba aktsiate enampakkumisega müügi ajaks märts 2006. a selge, et need eeldused ja prognoositud tulemused ei osutunud tõesteks. See tähendab, et nende eelduste ja prognooside (mis osutusid väärateks) alusel välja toodud aktsiate väärtus ei kajastanud isegi mitte arvestuslikku väärtust õigesti. Kohus leiab, et KPMG Estonia AS-i hinnangut ei saa võtta aluseks AS Werol Tehased aktsiate väärtuse hindamisel nende müügi ajal 2006. aastal. Aktsiate väärtus sõltub väga paljudest teguritest. Samas ei pruugi aktsiate müügihind kujuneda samasuguseks nagu on müügilepingu järgi üleantavate aktsiate tegelik väärtus ehk turuväärtus. Kohus nõustub kostja seisukohaga (IV kd, tl 141.9), et aktsiate müügihinna kujunemisel ei ole sageli oluline ühingu omakapitali väärtus. On tõendamist leidnud, et aktsiate müügihind kujunes enampakkumise teel. Hageja ei ole tõendanud, et aktsiate müügihinna kujunemine enampakkumisel on põhjuslikus seoses kostjate poolt kahju tekitamisega aktsiaseltsile. VÕS § 10 lg 1 järgi loetakse enampakkumisel leping sõlmituks parimale pakkumisele nõustumuse andmisega. Antud juhul leidis tõendamist, et AS Werol Tehased aktsiate enampakkumise võitja (see, kes pakkus kõrgeimat hinda) loobus ja müük toimus järgmise hinnaga pakkujale. H. Hainsoo kaitsja esitas kohtule tõendina põllumajandusministeeriumist välja nõutud AS Werol Tehased aktsiate enampakkumise dokumentatsiooni. Põllumajandusministri käskkiri 24.03.2006 nr 56 (I kd, tl 67) AS-i Werol Tehased Eesti Vabariigile kuuluvate aktsiate müümiseks avalikul kirjalikul enampakkumisel. Enampakkumisteade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 24.03.2006. a (I kd, tl 64). Põllumajandusminister oma 26.04.2006. a käskkirjaga nr 80 (I kd, tl 77) on kinnitanud AS Werol Tehased aktsiate müügi enampakkumise tulemused. Enampakkumise tulemuste põhjal võitis enampakkumise Dovelin Baltic OÜ, kelle pakutud hind aktsiate eest oli 52 200 000 krooni. Paremuselt teise pakkumise tegi AS Pere Leib Tootmine, kelle pakutud hind oli 32 130 000 krooni.

Põllumajandusministeerium Dovelin Baltic OÜ-ga aktsiate müügilepingut ei sõlminud.

104 AS Pere Leib Tootmine ja OÜ Rapsoodia esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse Põllumajandusministeeriumi toimingute ja käskkirja nr 80 tühistamiseks. 26.04.2006. a määrusega keelas Tallinna Halduskohus esialgse õiguskaitse korras AS-i Werol Tehased aktsiate müügilepingu sõlmimise kuni 03.05.2006. a ja 02.05.2006. a määrusega keelas Tallinna Halduskohus aktsiate müügilepingu sõlmimise kuni kohtulahendi jõustumiseni haldusasjas. Tallinna Ringkonnakohus tühistas Tallinna Halduskohtu 02.05.2006. a määruse ja jättis AS-i Pere Leib Tootmine esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. AS Pere Leib Tootmine esitas sellele määruskaebuse. Riigikohus ei võtnud määruskaebust menetlusse. 21.04.2006. a kuulutas Tartu tööpiirkonna Võru kohtutäitur välja AS-ile Werol Tehased kuuluva tootmiseks vajaliku ja muu vallasvara enampakkumise tervikvarana, enampakkumine pidi toimuma 02.05.2006. a. 19.06.2006. a algatas Tartu Maakohus AS-i Werol Tehased pankrotimenetluse ja kohaldas pankrotiavalduse tagamise abinõuna vara käsutamiskeeldu.. 31.07.2006. a esitas OÜ Dovelin Baltic Põllumajandusministeeriumile avalduse (I kd, tl 62), milles teatas, et ei pea võimalikuks AS Werol Tehased aktsiate müügilepingut sõlmida. OÜ Dovelin Baltic leiab avalduses, et tulenevalt algatatud pankrotimenetlusest ja kohtu poolt kohaldatud käsutuskeelust, ei saanud AS Werol Tehased jätkata oma igapäevast majandustegevust ning sõlmida oma majandustegevuseks vajalikke tooraine varumislepinguid, mistõttu oli raskendatud ettevõtte majandustegevuse jätkamine. OÜ Dovelin Baltic leiab, et sellest tulenevalt on oluliselt muutunud AS Werol Tehased enampakkumise väljakuulutamise ja pakkumise tegemise ajal kehtinud tingimused ning AS Werol Tehased ei vasta enam nendele tingimustele, mis olid aluseks OÜ Dovelin Baltic poolt tehtud pakkumisele. OÜ Dovelin Baltic on arvamusel, et AS-i Werol Tehased majanduslik olukord on võrreldes pakkumise hetkega oluliselt halvenenud. Põllumajandusminister otsustas 31.07.2006. a käskkirjaga nr 136 (I kd, tl 61) sõlmida AS-i Werol Tehased 4 412 625 nimelise aktsia müügileping AS-iga Pere Leib Tootmine kui paremuselt teise pakkumise teinud isikuga. Eeltoodust nähtub, et AS Werol Tehased aktsiate müügileping 32,13 krooni eest sõlmiti enampakkumisel osalenud paremuselt teise pakkuja – AS-iga Pere Leib Tootmine. OÜ Dovelin Eesti pakkus AS Werol Tehased aktsiate eest 52 200 000 krooni. Nimetatud pakkumine ületab KPMG Estonia poolt 26.03.2004. a hinnatud aktsiate väärtuse, mis oli vahemikus 42,4 – 49,6 miljonit krooni. OÜ Dovelin Baltic taganemine pakkumisest ei olnud seotud kostjate tegevusega. Süüdistatavatel puudus võimalus mõjutada hinna kujunemist enampakkumise käigus ehk kujunenud hind ei olnud põhjuslikus seoses süüdistatavate käitumisega, vaid enampakkumise protseduuriga. Riigivaraseaduse § 31 lg.1, lg.3 näeb ette, et riigivara müüakse avalikul enampakkumisel, kus ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kes nõustub kehtestatud müügitingimustega ja pakub kõige kõrgemat ostuhinda; riigivara müümisel määrab alghinna müügi otsustaja; § 28 lg.3 järgi riigivara võib võõrandada ainult vara harilikule väärtusele vastava tasu eest… Käesoleval juhul toimus aktsiate müük alghinda määramata ja ostu-müügi leping sõlmiti mitte kõige kõrgemat hinda pakkunud isikuga. Riigikohus on 21.05.2002. a otsuses (RKTKo 3-2-1-56-02) asunud seisukohale, et saamata jäänud tulu nõude puhul hinnata just tõenäosust, millega ja millises suuruses tulu oleks saadud, kui kohustusi oleks nõuetekohaselt täidetud. Antud juhul ei ole võimalik hinnata, kas AS Werol Tehased aktsiate müügihind oleks aktsiate võõrandamise ajal, s.o 31.07.2006. a kujunenud suuremaks, kui kostjad poleks juhatuse liikmetena kohustust rikkunud ja ettevõttele kahju tekitanud ning juhul, kui aktsiate hind oleks kujunenud suuremaks, siis kui

105 palju. VÕS § 128 lg 4 kohaselt peab kahjustatud isik tõendama asjaolusid, millest nähtub tulu saamise tõenäosus. Antud juhul ei ole hageja tõendanud, et juhul, kui kostjate õigusvastast tegu ei oleks olnud, oleks hageja saanud aktsiate müügist rohkem tulu. Riigikohus on 13.06.2005. a ja 30.11.2005. a otsustes (RKTKo 3-2-1-64-05, p 15 ja RKTKo 3-2-1-123-05, p 24), et saamata jäänud tulu kui puhtmajandusliku kahju hüvitamist ei saa reeglina nõuda lepinguvälise vastutuse korral. Riigikohus on oma sellist seisukohta põhjendanud asjaoluga, et üks ja sama õigusvastane tegu võib kahjustada erinevate isikute õigushüvesid, mida kõike ei saa paratamatult hüvitada ning vastasel juhul ei oleks rikkuja jaoks tema vastutus ettenähtav ja võiks kujuneda ebaproportsionaalselt suureks. Kohus nõustub kostja seisukohaga (IV kd, tl141.9), et kui aktsionär nõuab juhatuse liikmelt kahju hüvitamist, peab tema poolt nõutav kahju arvutamine tuginema mingi konkreetse õigushüve rikkumisele. Antud juhul selline õigushüve puudub. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 1 tähendab muu hulgas seda, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga (VÕS § 127 lg 5). Seega peab kohus hüvitatava kahju kindlakstegemisel alati võrdlema kahjustatud isiku varalist olukorda pärast kahju tekitanud sündmust selle olukorraga, mis oleks olnud juhul, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tekkinud kahju suuruseks loetakse nimetatud kahe varalise olukorra vahe. Hageja ei ole tõendanud, et kostjate poolt juhatuse liikme kohustuse rikkumisega ja äriühingule kahju tekitamine mõjutas AS Werol Tehased aktsiate müügihinna suurust aktsiate müügitehingu teostamise ajal 31.07.2006. a. Kohus Eesti Vabariigi hagi rahuldamata. 10.Rapsiseemne kasutusvõimalused ettevõttes.

Rapsiseemne varumise aruannetest (tl.6,8,5,7,9 kd.44) nähtub, et augustis 2004 saabus rapsiseemet kokku 10 310 280 kg (keskmise kilohinnaga 3,684 krooni) ja sellest varuti Eestist 433 920kg, millest samal kuul läks tootmisse (pressimisse) 3 865 000kg ja kuu lõpus jäi laojääk 6 445 280 kg seemet, s.h. 25.augusti hommikuks oli saabunud seemet 6683.10 tonni. Septembri alguses 2004 oli seemne laojääk 6 445 280 kg, septembrikuu sissetulek oli 21 616 765 kg (keskmise kilohinnaga 3,470 krooni), sellest varuti Eestist 8 446 895 kg, tootmisse läks 6 195 000 kg ja laojääk kuu lõpuks oli 21 752 095 krooni (tl.96, 97, 98, 106 kd.44). Oktoobrikuu 2004 alguseks oli seemne laojääk 21 752 095 kg, oktoobrikuu sissetulek oli 44 013 690 kg ( keskmise kilohinnaga 3,375 krooni) ja Eestist varuti 29 416 800kg, tootmisse (pressimisse) läks 6 131 000 kg seemet ja laojääk kuu lõpuks oli 59 634 785 kg seemet (tl.107, 110 kd.44).

See tähendab, et oktoobrikuu lõpuks oli ladudes olemas seemet umbes 10 kuu pressimisvõimsuse jagu. Ja kolme kuuga (august, september ja oktoober) oli seemet varutud 75 940 735kg ehk umbes aastase pressimisvõimsuse jagu ehk umbes nõukogu poolt kinnitatud aastaeelarvele (72 500 tonni) vastav kogus. Kohus on seisukohal, et varumise jätkumine sellises olukorras on õigustatud juhul, kui on olemas (sõlmitud) lepingud oma

106 tehases mitte pressitava seemne töötlemiseks mujal, on olemas lepingud teenuste osutamiseks oma tehases mittepressitava seemne baasil või on olemas (sõlmitud) lepingud seemne edasimüümiseks soodsamatel tingimustel seemne ostmise tingimustest.

Novembrikuu 2004 alguses oli rapsiseemet ladudes 59 634 785 kg, novembrikuu sissetulek oli 17 034 160kg (keskmise kilohinnaga 3,406 krooni) ja Eestist varuti 9 052 310kg, tootmisse läks 6 107 000kg ja laojääk kuu lõpuks oli 70 561 945 kg (tl.10,11, 12 kd.45). Detsembrikuu 2004 alguseks oli rapsiseemne laojääk 70 561 945kg, sissetulek 5 568 720kg(keskmise kilohinnaga 3,402krooni), s.h. Eestist varuti 4 038 820 kg, tootmisse läks 6 484 000kg ja laojääk kuu lõpuks oli 69 646 665 kg (tl.63,67,68, 69 kd.45). Jaanuaris 2005 oli seemne laekumine 6 012 803kg(keskmise kilohinnaga 3,471krooni), s.h. Eestist 647 820kg, tootmisse läks 6 429 000kg ja jääk kuu lõpuks 69 230 468kg(tl.86,87,85, 91 kd.45). Veebruaris 2005 oli seemnelaekumine 1 838 040kg(keskmise kilohinnaga 3,356krooni), s.h. laekumine Eestist 306 860kg, tootmisse läks 5 589 000kg, müüki läks 9 834 335kg seemet ja jääk kuu lõpuks 53 842 440 kg (tl.116,117, 118,119 kd.45). Märtsis oli seemne varumine 2 709 180 kg (keskmise kilohinnaga 3,877 krooni),s.h. varumine Eestist 57 420kg, tootmisse läks 6 434 000kg ja jääk kuu lõpuks 49 593 020kg (tl.160,161,162,163 kd.45). Aprillis oli seemnelaekumine 200 340kg (keskmise kilohinnaga 4,356krooni), s.h. Eestist 115 060 kg, tootmisse läks 4 726 480kg, müüki 3 932 620kg, laojääk kuu lõpuks oli 41 113 420kg (tl.187, 188,189, 190 kd.45). Maikuus 2005 seemet ladudesse sisse ei tulnud, tootmisse läks 5 607 720kg, müüki läks 14 034 540kg ja kuu lõpuks oli laojääk 21 449 030kg (tl.206,209 kd.45). Juunikuus 2005 oli seemne sissetulek 90 820kg, tootmisse läks 4 073 300kg ja müüki 4 851 160kg, jääk kuu lõpuks 16 922 510kg (tl.220,221 kd.45). Juulis 2005 läks tootmisse 6 226 000kg seemet, jääk kuu lõpuks 10 149 490kg seemet (tl.224,225 kd.45).

10.1. Kas pressimisvõimsust (72500 tonni) ületava seemnekoguse jaoks oli AS-s Werol Tehased kavandatud kasutusviis ehk miks varuti nii palju.

Asja kohtuliku arutamise käigus on kohtule esitatud väiteid ja versioone rapsiseemne võimalikest kasutusviisidest.

Erki Aavik on andnud oma tegevuse kohta põhjenduse, et tema kutsumisel juhatuse esimeheks anti talle ülesanne „teha, mida iganes“, et Werol kahjumist välja tuua. Erki Aaviku seletustest nähtub mitmeid erinevaid tegutsemisliine ja visioone, mida tema kui juhatuse esimehe juhtimisel AS-s Werol Tehased ette valmistati: 1)Ühe võimaliku visioonina arendati AS-s Werol Tehased Soome Vabariigi Mildola tehasega ühinemise (selle äraostmise) projekti. 2)Leedu Obeljai tehase ostmise projekt. 3)Seemne pressimine Raisios õliks ja toorõli rafineerimine Werolis. 4)Seemnekaubanduse arendamine (seemne sisseostmine ja müümine edasi). 5)Liitumine biodiisli äriga. 6)AS Werol Tehased on müügis teistele ostmiseks.

1)Mildola projekt. Et Mildola ostmise projekti arutati nõukogus juhatuse esimehe esitlusel mitu korda, tunnistavad tunnistajad xxxxxxxxxxx, xxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxx, see kajastub nõukogu protokollides, mida kohus uuris ja avaldas. E.Aaviku ütlustest kohtuistungil nähtub, et ta enne juhatuse esimehena tööleasumist tutvus tehasega ja lubas poole aasta möödudes ehk 2004 alguses anda oma arvamuse, mis tehasega

107 teha saab. E.Aaviku juhatuse liikme lepingu lisast (tl.19 kd.50) nähtub, et see on vormistatud E.Aaviku kohustusena, mis on tasustatav täiendava lisatasuga 10000 krooni kuus (lisaks igakuisele tasule). Minu kokkulepe tollase minister xxxxxxxxxre ja nõukoguesimehe xxxxxxxxxxxxxx oli, et ca poole aasta jooksul esitan ma hinnangu kas selle tehasega on võimalik üldse midagi teha ja kuidas võiks seda teha. Vähemalt 2003a lõpuks oli vaikimisi selline kokkulepe. WT-l oli kogunenud 100 milj kahju selleks ajaks, 25 miljonit kahjumit aastas oli palju. 2003a ilmnes, et Mildola tehas on müügiks, kui hakkasime selle võimaluse vastu huvi tundma, võtsid meiega ühendust Raisio esindajad, et nad toetavad seda ostu, mis oleks kinnitanud WT koostööd Raisioga veelgi, mis 2003a juba algas.

Nõukogu koosoleku protokollist 22.01.2004 (tl.244-246 kd.4)nähtub, et päevakorras on olnud äriplaani küsimus ja E.Aavik kannab ette, et koostatakse äriplaani, milline lähtub kavast osta konkureeriv ettevõte. Lähenemisi on mitu, kuna ei ole selget nägemust, mis saab ettevõttest, kui ei õnnestu osta konkureerivat ettevõtet. Muu hulgas nähtub protokollist, et on käsitletud kaubandustegevuse teematkaubandustegevust ei ole eelarves kajastatud. E.Aavik vastab küsimustele, et kui kaubandustehinguid tehakse, siis rikutakse eelarvet… ja enne tehingute tegemist tuleb eelarve muutmiseks kokku kutsuda nõukogu koosolek.

Koosolek 19.02.2004 (tl.211-212) kuulas E.Aaviku ettekantud äriplaaniettevõte kapitaliseerida ja osta pikka aega müügis olnud konkurent Mildola. Nõukogu liige tundis huvi, kas on olemas ka teine plaan kui käesolevat äriplaani ei õnnestu rakendada. E.Aavik pidas teisi võimalusi tagasihoidlikeks, igal juhul on vaja ettevõte kapitaliseerida vähemalt 200 miljoni krooni ulatuses. Nõukogu otsustas kiita heaks juhatuse esitatud äriplaan, jätkata sellega tööd. Sellest nõukogu koosoleku protokollist ei nähtu, milles esitatud äriplaan seisnes. Nõukogu koosoleku protokolli juures on materjal pealkirjaga „Weroli äriplaan Mildola ostuks ja ühendamiseks“ (tl.218-243 kd.4).

Koosolek 22.04.2004 (tl.145-146) arutas äriplaani Mildolaga, selle koostamine on käima lükatud. Kavandati analüüside läbiviimist, auditeerimist. Aavik on kohtunud Mildola omanike esindajaga. Nõukogu liikmed on pidanud oluliseks ministeeriumi seisukoha teadasaamist pärast ministri vahetumist. Ministeeriumi seisukoht selgitatakse pärast auditi ja analüüside läbiviimist. Ei ole kindlat kava, kui suureks jääks riigi osalus. Aprillis 2004 esitas juhatus Weroli äriplaani 2004 (tl.65-110), mis kajastab situatsiooni ühinemisel Mildolaga, muu hulgas jääb Eesti Vabariigi osalus ühendatud ettevõttes 34% ehk 56,6 miljoni krooni väärtuses. Äriplaanis märgitakse, et ettevõtte tulem sõltub olulisel määral maailmaturu hindadest. Äriplaanist nähtub, et toorõli müümise kohta biodiisli tootmiseks ei ole veel tehtud tasuvusuuringuid ja ka biodiisli tehast alles planeeritakse. See võiks tegevust alustada 2006 suvel. Weroli majandustegevuse analüüsi juures nähakse ohtudena tooraine hindade tõusu ja hinnasõda õliturul. Äriplaani kohaselt on Werolil kaks strateegilist alternatiivi: kas laieneda ja saavutada seeläbi turul parem konkurentsipositsioon või jätkata senist eksisteerimist, kuni kahjum omanikke tehast müüma sunnib. Omanike uue struktuuri kujunemisel ( uue investori osa 51%, Eesti Vabariigi osa 34%, juhtkonna osa 5%, logistilise partneri osa 10%) on võimalik suurendada Weroli hetkeväärtust kuni 500 miljoni kroonini ja selle eelduseks on puhaskasumi kasv 140 miljoni kroonini. Eestis rapsikasvatus elavneb: see annab kasvatajatele 1,7 korda kõrgemat tulu kui nisu kasvatamine. Eesti rapsikasvatajate 12,7% põllumaast peaks suurenema 20%-le. Äriplaan rõhutab, et ka Werol- Mildola koos jäävad alla vajalikule pressimisvõimsusele (jätkub rafineerimisvõimsust) ja igal juhul tuleb toorõli importida Venemaalt. Rapsiseemne hind sõltub MATIF-ist Pariisis (v.a. Ukraina, Moldova ja Valgevene ostud). Riskianalüüsis kavandatakse, et üldja administratiivkulud langevad ja mõlemad tehased suudavad kasumlikult toota. On risk, et biodiisli tehast ei

108 asutata. On risk, et tõusevad tooraine hinnad. On risk, et tõusevad toorainehinnad, kuna rapsiseeme ja rapsiõli on börsikaubad. Kuna biodiisli tootmine elavdab nõudlust rapsiõli järele, ei tohiks tooraine hinna tõus Weroli sarnast tootjat negatiivselt mõjutada. On tähelepanuväärne, et riskianalüüs ei sisalda konkreetseid numbrilisi käsitlusi ega võimalike arengute finantsprojektsioone. Äriplaani finantsprojektsiooniosa sisaldab nii realistlikku, optimistlikku kui ka pessimistlikku stsenaariumi, põhinedes eeldusel, et müük tervikuna kasvab (ka pessimistliku stsenaariumi puhul) ja hinnad (pessimistliku stsenaariumi puhul) jäävad samaks (realistliku ja optimistliku puhul tõusevad). Äriplaanis on fikseeritud, et käesolevat projekti juhib ja täiendavat informatsiooni annab Erki Aavik, Werol Tehased AS juhatuse esimees. Koosolek 24.05.2004 (tl.134-137) kuulas äriplaani ülevaadet. Äriplaani elluviimisega seoses võimalikke riske hakatakse välja selgitama; ettepanek vaadata üle ja täpsustada finantsprojektsioon; pidada silmas riigi regionaalpoliitilisi ja sotsiaalseid eesmärke ja tööturu olukorda selles piirkonnas, teha selgeks riigi ärist väljumise võimalused, otsustati äriplaani käsitleda järgmisel koosolekul. Juhatus teatas oma otsusest ostueelse analüüsi ( juhatus kasutab ingliskeelset väljendit due diligence) läbiviimise kohta Mildolas. Koosolek 24.08.2004 (tl.59-61 kd.4) arutas nõukogu liikmete ettepanekul täiendatud äriplaani. Siduva pakkumiseks Mildolale on aega 03. septembrini 2004. Otsustati, et nõukogu esimees räägib läbi enamusaktsiate omanikuga seisukoha saamiseks AS Werol Tehased äriplaani kohta. Nõukogu koosolek 18.10.2004 (tl.55-58 kd.4), kus E.Aavik kandis ette, et Werol on teinud pakkumise Mildola ostuks 7 miljoni EUR-i eest ja see pakkumine on ametlikult aktsepteeritud. Finantsinvestorid on valmis investeerima 8 miljonit EUR-i ja nad on andnud selle kohta kirjaliku ja siduva kinnituse. Kuidas jätkata? Nõukogu esimees R.Rosenberg teatas, et Põllumajandusministeerium ei toeta äriplaani, millega riik jääb vähemusaktsionäriks. Otsustati teha juhatusele ülesandeks koostada olemasolevale äriplaanile lisaks alternatiivne äriplaan, mis hõlmab tänast tegevust, koostada finantsprojektsioon ja eelarve. Kannatanu Eesti Vabariigi esindaja xxxxxxxxxxxxxx, kes oli AS WErol Tehased nõukogu liige andis kohtuistungil ütlusi (tl.116-134 kd.I), et Aavikul olid ideed, kuidas kulutada raha. Weroli nõukogu ei ole kunagi heaks kiitnud Aaviku äriplaani Mildola ostuks. Plaani puudutati nõukogu koosolekutel viiel korral ja novembris 2004 ütles nõukogu, et enam sellest ei räägi. Sisuliselt ei onud tegemist äriplaaniga, vaid Aaviku plaaniga kuidas omandada Werol. See sisaldas plaani 1. etappi laiendada Weroli aktsiakapitali, kuid nende uute investorite nimesid Aavik ei avaldanud kunagi. Ta avaldas vaid ühe investeerimisfondi nime. Sellega oleks riik kaotanud enamusosaluse ja poleks enam hiljem saanud otsustada, kas Werol ostab Mildola. Et Mildola ost oleks tagatud, selleks oleks olnud vaja ette valmistada tulevaste aktsionäridega lepingu projekt. Aavikult nõuti, et ta esitaks investorite, aktsionäride nimed ja lepingu projekti, ta ei esitanud. Lõppotsuse Mildola teemal oleks pidanud tegema valitsus ja oli selge, et umbmäärast materjali pole võimalik valitsusse viia. Nõukogu arutaski seda teemat mitu korda, kuid kuna nõutud dokumente Aavik ikkagi ei esitanud, siis ei jõutud sellega kuhugi. Aavik teatas, et ta on esitanud ostupakkumise Mildolale, milleks tal polnud ei valitsuse ega nõukogu luba, ei osanudki kuidagi reageerida, kuidas see võimalik on, nõukogu luba oli selleks kindlasti vaja. Nõukogul oli siiski lootus, et Aavik täidab talle antud ülesande esitada investorite nimed ja aktsionäridevaheline lepingu projekt, et asja oleks saanud edasi ajada. Kohtuistungil esitas kohus E.Aavikule küsimusi selle kohta, kes olid tolleaegsed kavandatavad investorid. E.Aavik vastas esmasel küsimisel sellele, et ta ei mäleta (tl.232 pöördel). Järgmisel kohtuistungil ütles E.Aavik, et need olid FinFun, Askembla Asset

109 Management, vaatasin vahepeal oma märkmetest järgi. Kiideti heaks nende äriplaan, asi jäi selle taha et minister ei viinud seda valitsusse. Selles tehingus oli kindla sõna andnud Askembla. Esimene kiri ministrile oli suvel. Kuid kuna tegu olid üliaktuaalse küsimusega, oli jutt, et ajame asja algul läbi nõukogu, kuna WT on riigiettevõte. Kuid ministrilt vastust ei saadud. Minuga võttis korduvalt ühendust põllumajandusministriga seotud Rahvaliidu erakonna esimees xxxxxxxxxxxn,ütles, et põhimõtteliselt on nõusolek olemas. E.Aaviku arvates Mildola ostumüügi protseduur oleks kulgenud ajaliselt nii, et minister oleks 2-3 nädalaga seisukoha võtnud, siis oleks valitsus andnud ministrile volitused. Arvan, et selleks oleks olnud rahandusministeerium. Volitus oleks Veskimägile antud küllalt ruttu, nädalaga. E.Aavik arvab, et Mildola ostumüügi ajakava oli kusagil kindlasti kirjas, kuid see oli hüpoteetiline.Kus see oli? Äriplaanis. See oli sündmustena, nagu valitsus selle ette nägi, et paar nädalat läheb aega ministeeriumis, paar nädalat Riigikantseleis. Tehing ei olnud kiireloomuline. Nõukogu kiitis korduvalt heaks Mildola plaani tervikuna, ideed sellisel kujul paberile ei jõudnud, et neid saaks kinnitada (tl.232 kd.IV). Kohtuliku vaidluse raames avalda E.Aavik, et Mildola äriplaan kujutas endast aktsiakapitali suurendamise plaani, mis oli aktsionäride otsustada, selleks oli vajalik ka Vabariigi Valitsuse kinnitus. Esitasime WT pakkumise Mildola ostuks, mis oli siduv, kuna seal oli juures ka Askembla kinnitus. Pakkumises oli ka kirjas, et tehinguks on vajalik enamusaktsionäri nõusolek, milleks oli riik. Lõplike finantseerimise otsuste juurde jõudmist takistas see, et enamikaktsionäride seisukoht puudus. xxxxxxo ei andnud infot pangale, milline oli enamusaktsionäri seisukoht, kas tehas läheb müüki või mitte. Aktsionär jättis oma otsuse tegemata, mistõttu ei saanud pankadest raha. Kas riik oleks jäänud Mildola ostul vähemusvõi enamusaktsionäriks, oleks hiljem selgunud, see oli läbirääkimiste küsimus. Juhatusele anti väga vastukäivat infot. xxxxxxx ja xxxxxxxxx said Askemblalt investprojektsioonid. Miks teiste nõukogu liikmetega seda infot ei jagatud, ei oska öelda. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx oli AS Werol Tehased nõukogu liige alates maikuust 2004 kuni maini 2005 (tl.245-252 kd.II), andis kohtuistungil ütlusi, et eelarvestamisel planeeriti rapsiost Eestist ja puudujääv osa Baltikumist. Nõukogu kinnitas eelarve varumiseks riikide lõikes, ettevõtete kaupa ei olnud. Eelarvekogus oli ettenähtud vastavalt tehase võimsusele suurusjärgus 70000 tonni. Kauplemistegevusest oli planeeritud rafineeritud õli ja ja koogiga kauplemine, see tuli uue tegevusena sisse. Kauplemist rapsiseemnega ette nähtud ei olnud. Nõukogu arutas ka äriplaane- Mildola äriplaani, kevadel ja augustis. Sügisel olid üksikud äriprojektid ja koostöövõimalused nõukogule tutvustamiseks. Nõugu arutas Mildolaga ühinemise plaani, tegi ettepaneku seda täiendada, heaks seda ei kiidetud. Juhatus ületas majandusaasta eelarves nõukogu poolt kinnitatud rapsiseemne kogust, nõukogu ei olnud seda heaks kiitnud ega teadnud sellest. Juhatuse kohustus on kooskõlastada igapäevase majandustegevuse raamest väljuvad tehingud nõukoguga. Rapsi ülevarumist nõukoguga kooskõlastatud ei olnud. Nõukogu ei kiitnud rapsi ülevarumist ka hiljem heaks. Mildola äriplaani arutati, kuid mitte nii täpselt, et keegi oleks saanud poolt või vastu olla, hääletamistkes poolt, kes vastuei toimunud. 2004/2005 majandusaasta eelarve võeti vastu kohe kui see nõukogule esitati. 2004.a.a sügisel arutati nõukogus üleliigse seemne küsimust ja Jaanimets ütles, et osa lepinguid katkestatakse. Ta ütles, et on plaankas rafineerida ja müüa või seemnena müüa. Ta ütles, et on võimalik liigne seeme realiseerida nii, et ei tekiks kahju ja kõik on kontrolli all. Juhatus ületas oma pädevuse piire. Nõukogu ülesanne oli otsustada laenude võtmine, pandiga tagamine, eelarve kinnitamine. Juhatus ületas oma pädevust üleliigse seemne varumisega. Probleem oleks üleliigselt varutud seemnega olnud ka siis kui seemne hind ei oleks maailmaturul langenud. Seemne ülevarumine ei olnud lubatud. Eelarves oli kavandatud õli ost, mitte seemne. Kauplemistegevusena oli ette nähtud rafineeritud õli ja õlikoogiga kauplemine, mitte seemnega.

110

2)Obeljai tehase ostmine. Leedu Obeljai tehase ostmise kaalumist tutvustas nõukogu koosolekul 15.11.2004 V.Vahar (tl.32-37kd.4). Nõukogu otsustas võtta teadmiseks, et juhatus jätkab tööd võimaliku ärihuvi selgitamiseks Obeljai tehase omandamiseks Leedus. Süüdistatav Tõnu Jaanimets valmistas ette Leedu firma Obeljau ostmise äriplaani: käis korra sealt läbi, võttis pakkumise, tegi pildid. Seda projekti esitles Jaanimets ka nõukogus 15.11.2004. Kannatanu esindaja xxxxxxxxxandis ütlusi, et Obeljai ostmine oli 1-2 lehele kirja pandud mõte, kuidas võiks raha kulutada või mida võiks osta. Seda ei saanud nimetada plaaniks, see oli idee.

3)seemne müümine Raisio tehasele. E.Aaviku ütlused kohtuistungi:(tl.150kd.IV) vastuseks küsimusele „kas tehingute tegemiseks Raisioga on sõlmitud rapsi ostulepinguid või varutud rapsi“: ei ja jah. Varem olid läbi räägitud võimalikud väga soodsad tehingud Raisioga, mis oleks Werolile kasulikud olnud ja hiljem olidki. Weroli kogu rafineerimiskoormuse ärakasutamiseks oleks pidanud õli juurde ostma. Raisiost tagasi tulnud toorõli oli Werolile kasumlik ja tuli kõne alla Biodiisli tehases kasutatavana. Werol oleks saatnud Raisiole pressimiseks seemet ja müünud Raisiolt saadud õli Biodiislile. Selle äriideega seoses oleks Werolil olnud vaja rapsi varuda, kuid selleni ei jõutud. Vastavalt sõlmitud lepingule pidi Raisio pressima WT jaoks õli ja saatma toorõli WT-sse tagasi. … kõige parem plaan oli siinjuures WT mõistes piiramatus koguses pressida. Raisio oli nõus WT jaoks õli pressima, mille tulemusel jääb pressimise jääk- šrott Raisiole ja õli saab WT tagasi, millega sai WT koormata kogu oma rafineerimisvõimsuse.…Raisos oli ühe tonni töötlemine ca 3x odavam. WT puhul oli kooki, Raiso tehnoloogia puhul šrotti, väga raske müüa. Seda müüdi pigem kahjudega ja see etapp jäi Raisio puhul Werolil ära. WT oli võimalik rafineerida toorõli ja müüa oma põhilist toodanguttoiduõli. Selline plaan oli juh liikmete poolt ette valmistatud, selle äri jätkamisel oleks olnud WT-l võimalik ükskõik mis rapsikogust töödelda ja see oleks olnud Werolile kasulik. Pärast Aaviku lahkumist pidid xxxxxxx ja xxxxx tagama Raisioga sõlmitud lepingute täitmise, kuid edasi nad sellega ei tegelenud. Süüdistatav H.Hainsoo ütlused tl.127-129 kd.IV): Juhatuse esimees pidas septembris läbirääkimisi Raisioga, see oli alternatiivplaan Weroli tootmisvajadust ületava rapsi jaoks, et riski maandada. See plaan teostus aastal 2005, kuid oktoobris või septembris katkestati, vist nõukogu esimehe initsiatiivil. Kohus on seisukohal, et ei saa olla tõsiseltvõetav idee varuda rapsiseemet Raisios pressimiseks, et see siis AS-le Biodiisel maha müüa, kuna biodiisli tehast ei olnud veel ehitama hakatudki ja selleks tehti alles maaeraldus 14.12.2004 (tl.10, 11,12 kd.4). Kohus loeb tõendatuks süüdistatavate H.Hainsoo ja E.Aaviku ütlustega, et eelläbirääkimised Raisio tehasega koostööks olid peetud ja sellega loodud teatud eeldused osa rapsiseemne realiseerimiseks. Tunnistaja xxxxxxxx ütlustest ja kirjast (tl.114 kd.56) nähtub, et xxxxx ja xxxxxxx rääkisid Raisioga läbi tegeliku müügi teostamiseks ja leping selle kohta sõlmiti 14.01.2005. 4)kauplemistegevuse arendamine. Tunnistaja xxxxxxxxx, kes oli ettevõttes pearaamatupidaja, andis ütlusi: Kauplemistegevusega loodeti leida lahendus ettevõtte käibekapitali puudusele: ostulepingu sõlmimisel pidi olema teada ka ostja, kellele toodang müüakse, et oleks sisend ja väljund omavahel seotud. Kauplemine ei tohtinud tekitada täiendavaid riske: ostumomendil pidi sõlmima ka juba toodangu edasi müümise lepingu. Kuna kauplemistegevus toob täiendavaid kulusid, oli ettenähtud moodustada selleks eraldi firma ja siis oleks tehingud ja kulud tekkinud teises ettevõttes. Mildola äriplaanist on tunnistaja kuulnud ja äriplaani ka näinud, kuid seoses sellega ei ole mingite andmete koostamisel osalenud. 2004/2005

111 eelarveperioodiks oli planeeritud tehase käive 425 miljonit krooni, mis oli meeskonna ühine otsus ja 125 miljonit suurem eelmise aasta omast, kuna oli kavandatud hakata tegelema kauplemistegevusega. Juhtkonna nõupidamisel räägiti lahti, milliseid riske võime võtta ja millised võtame. Werolil ei olnud käibevahendeid, et kallima hinnaga ostetud seeme maha müüa ja osta odavam. Varumise korraldamiseks ja tootmisproduktide müügiks börsil kavatseti maakler palgata, Eestist sellist inimest ei leitud. Tunnistaja osales ka nõukogu koosolekutel kui arutati spetsiifilisi küsimusi, näiteks eelarve koostamist. Tootmiseks mittevajaliku, eelarvet ületava seemne ostmiseks varumisplaani ei olnud. Tunnistaja ei oska öelda, mis eesmärgil rapsiseemet eelarveväliselt varuti. Tunnistaja oletab, et see võis olla edasimüümise eesmärgil või sellest, et ei osatud arvestada, et seemne hind läheb langustendentsi, kui hind oleks tõusnud, oleks kasum olnud. Tehasel omal polnud võimsust, et seda kõike ümber töötada. Hind kujunes börsil, kui me oleks teinud omad reeglid, poleks rapsi saanud. Seemne hind Weroli laos erines börsihinnast logistikakulude arvel. Lisandusid transpordikulud. Tunnistaja ei pea võimalikuks, et Werol oleks saanud kallima hinnaga ostetud rapsi maha müüa, et asendada seda odavama hinnaga kaubaga, kuna Werolil polnud selleks käibevahendeid, et osta ja müüa. Börsihind kõigub ja käitub sinusoidina, oleneb rapsisaagist maailmas.

Tunnistajaxxxxxxxxxxxx annab kohtuistungil seletuse selle kohta, et tema teada ei sisaldanud 2004/2005 aasta eelarve seemnega kauplemist. Kuid koostatakse ka projektipõhine lisaeelarve, nende projektide põhjal, mis hiljem juurde tulevad. Tehasest lähtuv eelarve oli see, mis oli eelarve projektis kirjas, kuid kauplemistegevus oli täiendav tegevus, järelikult pidi eelarve suurem olema, kuna lisandus ka projekt kauplemiseks. Tunnistaja kirjeldab võimalikke visioone oodata ära šroti ja toorõli hinnatõus kevadperioodil, siis - eelnevate aastate põhjalhakkab sel ajal rapsi hind tõusma ja selle toodete hind samuti. See loob soodsa situatsiooni kasumlikuks müügiks. Selline arvamus kujunes igapäevaste turuanalüüside alusel, oli Reutersi spetsiifiline info, Milkest GmBH ostetud teenused. Ettevõtte meeskond tugines oma kogemustele ja välisanalüütikutelt saadule. Oli äriplaan osta või ühineda Mildolaga, mis oleks tinginud suurema seemnevajaduse. Tunnistaja osales sellise äriplaani arutelul, enda tootmisvajadustest ülejääv seemnekogus sai olla ainult müügiks. Tunnistaja teada oli olemas suurem eelarve kui oma vajadusteks, see seeme oleks ostetud mitte tehasesse, vaid ettevõttesse. Tunnistaja ei tea, kas prognoositi ka seda varianti, kui hind kevadperioodil ei tõuse, rahaliste riskide hindamisest tunnistaja ei tea. Juba enne varumist arvestati sellega, et hind tõuseb ja et hind võib ka langeda. Kahjumit siiski ei prognoositud, kuid börsil toimuvat ei tea keegi 100%-lise kindlusega ette öelda, seda ei saa ära hoida. Arutati ka neid baashindu, millega oleks mõistlik varuda, et hinnatõusule lootes kasumit saaks, hinnaerinevus pidi olema selline, et see kataks hoiustamis – ja finantskulusid. Juba börsil kauplemisel on tonni hind 2-3 EUR-i võrra erinev. Tunnistaja arvab, et see võimalik: kulu arvutati välja, mis võib lisanduda. Seemnetehingutes ja hindade kavandamisel lähtuti MATIF-ist (Pariisi seemnebörs), seemne ostuhinna tõus ja langus on reeglipärased. Need andmed võeti hinnatõusu lootuses aluseks. Mildola äriplaani arutati ettevõttes avalikult. Weroli missioon on 8 aasta jooksul olnud olla rapsi väärtusahela juht Baltikumis, ahel algab põllul ja lõpeb laual, selles on võrdse kaaluga nii õli, kook kui ka seeme, mis on kõige suurema tähtsusega, kuid kõige kriitilisem. Tunnistaja annab ütlusi, et ostuosakonna töö korraldati ümber, Jaanimets võeti tööle, et koordineerida seemne ostuvajadust siseja välisturul. Kauplemisriske püüti hinnata, võttes arvesse varasemate aastate turumuutusi. Tunnistaja arvates planeeriti rapsi müümiseks umbes 1/3 aastasest ressursist ja ka nõukogu oli teadlik kollektiivsest otsusest hakata rapsiseemet müüma. Tunnistaja arvates tehti arvestusi selle kohta, kas seemnega kauplemine on üldse kasulik, seda tegid finantsistid. Kuigi kauplemine oleks toimunud laenude abil ostetud

112 seemnega, ei nähtud oma positsiooni parandamiseks teist võimalust. Kui eelnevate perioodide alusel vaadata, siis võis eeldada, et hind tõuseb. 2004 lõpus, 2005 alguses muutus kahtlaseks prognoos, et seemnehind turul kasvab. Ka Raisioga tehingud olid planeeritud juba varem. MATIF-i alusel hindu kujundades lähtutakse sellest, et seemne ostuhinna tõus ja langus on reeglipärased. Tõus algab perioodil, mis eelneb uuele saagile: esimesel poolaastal on ressurss ära kulutatud, lisandub dollari ja nafta hind, seega kevadeks hind tõuseb. Kõik selle võtsime aluseks kui lootsime hinnatõusu. Tunnistaja seletab, et ta osales Mildola äriplaani koostamiseks andmete esitamises, läbirääkimistel Mildola omanikega ja finantseerijatega Askemblast. Äriplaani õnnestumisel oleks tegevjuhtkond, s.h. tunnistaja, saanud omandada Weroli aktsiaid. Tunnistaja arvab, et seemne hinnalanguse 2005 kevadelvastupidiselt tavapäraseletõi kaasa tohutu seemneost biokütuse jaoks. Turud olid ootuses ja võimalik müük tegelikele tootjatele oli häiritud. See on tagantjärele tarkus, uskusime, et läheb reeglipäraselt. Seemneostuks ei ole piirkondlikke piiranguid kunagi olnud, määrav on, kust saab soodsamalt. Mildola müük pidi toimuma 2004 kevadel, ettevalmistus selleks hakkas varem. Tunnistaja nimetab töötajaid, kes arutasid kauplemise teemat, meeskonnaks. Meeskonda kuulusid kõik, kellega arutati ettevõtte tegevust: juhatuse liikmed, osakonnajuhatajad, tunnistaja ehk xxxxxxxx xxxxxxxxs, xxxx, xxxxx, protokollijaxxxxx, ka laborijuhataja xxxx, müügiosakonna juhataja xxxx. Tunnistaja kinnitab, et Mildolale varuti seemet, kuna Mildola ostu-müügi läbirääkimiste protsess toimus väga kiiresti, kindlalt ja ühesuunaliselt, meeskonnal oli veendumus, et sellega lõpule jõutakse. Aavik rääkis, et sellest on räägitud ka ministeeriumile. Kuni selle ajani töötati selle nimel, et seemet osta, Mildola oli üks tugi nende tehingute tegemiseks. Süüdistatav Helmo Hainsoo (tl.119-130, 142-145 kdIV): kauplemistegevusega käidi ka nõukogus, algul oli teema kook ja õli, kuid juhatuse esimees presenteeris nõukogus ka rapsiga kauplemist. Nõukogu arvas, et kauplemise võiks omaette haruna teha, seepärast oli vahepeal suundumus ühineda Eesti Viljasalvega, kes selle kaubandusega tegeles ja riigi seemneturg oleks olnud ökonoomsem. Eelarvestamise hetkeks oli sõlmitud rapsi ostumüügilepinguid Eesti kasvatajatega. 2004- 2005a majandusaasta eelarve sisaldas kauplemistegevust. Selle rahaline maht oli 100 miljonit ja rohkem. Eelarves kauplemist seemnega mustvalgel kirjas ei ole. Seemnega kauplemist arutati ka nõukogus. Juhatuse esimees presenteeris nõukogule kauplemisi, sh ka seemnega. Kirjalikus vormis ei ole Hainsoo seda luba lugenud. Mildola ostuplaani arutati 2004a esimesel poolel. Selle esialgseid skeeme nägin nõukogus, Tallinnas oli juhatusel abiks meeskond, kes sellega töötas. Kelle peas idee sündis, ei tea, tõenäoliselt juhatuse esimehe initsiatiivil. Projekti esitlus toimus 2004a. Ka Jaanimets kinnitas Painkülas, et tal on juh esimehe poolt antud ülesanne varuda 150 000t seemet. Panin kokku need kaks asja, et tundus, et see eesmärk on selge ja realiseerimiseks. Kogustest tegin järelduse, et Mildola projekt on käiku läinud. Aruteludel nõukogus presenteeriti tabeleid Mildola äriplaani osas. Ei mäleta, et oleks olnud juttu, et Mildola jaoks tuleb hakata kohe rapsi varuma. Ei mäleta, et koosolekutel oleks sellest räägitud, et Mildola jaoks on sõlmitud rapsi ostumüügilepinguid.

5)Biodiisli tootmises osalemine. Juhatus 20.05.2004 (tl.316 kd.5) otsustas osaleda biodiislit tootvas ettevõttes kuni 20%-ga eesmärgiga olla peamine toorainetarnija. AS Werol Tehased (müüja, esindaja E.Aavik) ja AS Biodiesel ostja, esindaja xxxxxa) vahel 11.10.2004 sõlmitud lepingu (tl.204-206 kd.55) p.3.1. näeb ette, et müüja kohustub varustama ostja biodiisli tehast toorainega (rapsi hüdrateeritud toorõli) mahus vähemalt 50000 tonni aastas; p.8.2. järgi algab pooltevaheline kaubavahetus 2006/2007 hooajast, tarnete algus vastavalt tarnegraafikule, milles lepitakse kokku hiljemalt 01.08.2006. lepingu juurde kuuluvad tarnegraafik ja tooraine sertifikaat.

113 Nõukogu koosolekul 24.05.2004 arutati võimalikku osalemist AS Biodiisel asutamises ja anti juhatusele nõusolek osaleda AS Biodiisel asutamises kuni 20% aktsiakapitalist märgitud nominaalhinnas. AS-ga Biodiisel sõlmitud sellekohane leping (tl.204-206 kd.55), mis jõustub tehase ehitamisel. Tehast ei ehitatud. E.Aaviku selgituse järgi oli tarnegraafikus kirjeldatud tingimused, et biodiisli tehas ehitatakse Weroli õuele ja leping hakkab kehtima siis kui tehas ehitatakse. 2004 oli üsna tõenäoline, et pressitava õli kasutamine selle tehase jaoks ei ole võimalik, tuli tegeleda teiste projektide ettevalmistamisega. Vastuseks küsimusele „kas mingi hulk rapsi ostust oli selle projekti eesmärgil“ vastab E.Aavik „jah, seda ka“. (E.Aaviku ütlused tl.150 kd.IV). Biodiisli projekti järgi Werol oleks saatnud Raisiole pressimiseks seemne ja müünud Raisiolt saadud õli Biodiislile.

Nõukogu koosolek 15.11.2004 (tl.32-37)arutas eeloleva kolme aasta äriplaani: biodiisli varustamine toorõliga, tuleks saada 70000 tonni täiendavat pressimisvõimsust, raudteeharu ehitamine ja seemnelao vajadus. On kaalutud Obeljai tehase ostmist. Nõukogu liige xxxxxxxavaldas ministeeriumi seisukoha, et eelarvest (põhiomaniku poolt) raha sissepanemine ei ole reaalne. Edasi arendada äriplaane, mis ei sisalda laiendamist. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx: nõukogu ei näinud ette võimalust osta kümneid tuhandeid tonne seemet. Oli võimalus osta seemet ja pressida või osta õli ja rafineerida. Nõukogu andis läbi eelarve juhatusele võimalused sellega tegeleda. Eelarves oli seemnest ja õlitootmisest juttu, et tuua tegevust juurde. Biodiislile seoses rapsi varumisega polnud see? Biodiisli tehast polnud, see valmis käesoleval aastal, ei tööta tänaseni. Biodiislitehase asutamine oli 2004, oli arutusel osaluse omandamine, aga mitte seemnemüük.

Tunnistaja xxxxxxxxxxx AS WErol Tehased finantsdirektor augustist 2004 kuni juuni 2005. Tunnistaja annab kohtuistungil ütlusi (tl.226-231 kd.I): 2004/2005 eelarves oli ettenähtud kauplemistegevus turu laiendamiseks. Riskide maandamiseks üritati toodang maha müüa. Kauplemistegevust pidi finantseeritama jooksvast rahavoost. Tunnistaja ei ole varumisplaani näinud, ehkki koosolekutel mitu korda teemat tõstatas ja küsis kommertsdirektorilt ja ostujuhilt. Neil koosolekutel olid ka juhatuse liikmed ja otsustati, et varumisplaan tuleb teha, kuid seda ikka ei tulnud. See oli jutuks kunagi siis kui selgus, et varumisplaan läheb lõhki. Kui tunnistaja augustikuus tööle tuli, lähtus ta augustikuu seemnelaekumist arvestades eelarvest. Ei olnud teavet, palju on lepinguid sõlmitud. Ehk oli see teave ostujuhil ja kommertsdirektoril Rahavoogusid planeerida polnudki võimalik. Tunnistaja arvates ei olnud ka pearaamatupidajal ülevaadet, palju on seemneostulepinguid sõlmitud. Kui ei teadnud, mis tulemas on, hakkas usaldusväärsus kaduma, see tekitas täiendavaid probleeme ja finantseerimisraskusi. Tunnistaja arvates tuli kõigile ootamatult, et raps muudkui tuleb ja tuleb ja ära ei lõpe. Laopinnad seemne hoiustamiseks olid olemas. Laopindade juures oli lähtutud igakuisest vajadusest – 6000 tonni, hoiustamisperiood 7-8 kuud. Tunnistaja sai teada eelarvevälisest rapsivarumisest oktoobris, kui eelarvelised kogused said täis ja rapsi tuli kogu aeg juurde. Sellega polnud keegi arvestanud. Kui raps oli kohal, hakati otsima sellele rakendust ja mõtlema, mis sellega teha. Käidi välja seemnega kauplemise idee, septembris. Rapsi varumisega Eesti piires tegeles xxxxxxxxxx, väljaspool Eestit- Jaanimets. Weroli äriprojektidest teab tunnistaja Mildola ostmise plaani ja kauplemisvõimalust. Tunnistaja tegeles koos tehase direktor xxxxxxxxx üleliigse rapsi paigutamisega, rääkis läbi Raisio tehasega seemne müügi võimalusi (tl.114 kd.56). Seemne maailmaturu hind oli langenud, see tõi kaasa õlihinna languse. See oli üksik seemnehinna languse aasta paljude aastate hulgas. Üritati saada ka laenusid olukorra päästmiseks, näiteks MES-ist, tuli eitav vastus. Tunnistaja otsis võimalusi MES-ist laenu saamiseks, pankadel oli nõue, et MES annaks laenudele garantii. Ka nõudsid pangad, et ka riik kui omanik oleks huvitatud Weroli päästmisest.

114 Tunnistaja xxxxxxxxxxx: planeeriti, et kauplemises on suur osa seemnega kauplemisel. Riskide maandamiseks arvestati seda kogemust, mida teeb rapsiseemne hind ja sellega seoses šroti ja toorõli hind kevadperioodimärtsist maini ja edasi. Eelnevatest aastatest sai teha järelduse, et reeglina hakkab sel ajal rapsi hind tõusma ja ka selle toodete hind, mis looks soodsama situatsiooni kasumlikuks müügiks. Tuginesime enda kogemusele ja välisanalüütikutelt saadule. Seemne müügiga keegi varem tegelenud ei olnud. Tunnistaja ei oska öelda, mida võeti ette selleks otstarbeks, kui hind ei oleks tõusnud. Kas seda prognoositi, tunnistaja ei teasee on finantsdirektori pädevus, rahaliste riskide kohta ei oska tunnistaja öelda, üldist analüüsi on koos arutatud. Tunnistaja ütleb, et kindlasti arvestati sellega, et hind tõuseb ja sellega, et hind võib langeda. Kahjumit just ei ennustatud, kuid börsil toimuvat ei saa ette öelda, see on prognoos ja äririsk. 2004 kevadeltalvel prognoositi seemne hinnatõusu, oli reeglipärane, et kevadel seemne hind tõuseb. Tunnistaja xxxxxxxxxxx töötas AS-s Werol Tehased personalijuhtjuristina. Andis kohtuistungil ütlusi (tl.186-191 kd.I), et juhatuse esimees tegeles Mildola äriprojekti ettevalmistamisega, osta õlitehas Soomest. Nõukogus arutati, otsuste vastuvõtmist ei tea.

Tunnistaja xxxxxxxxx, kes oli WT nõukogus Põllumajandusministeeriumi esindaja, annab ütlusi, et eelarve järgi oli ette nähtud kauplemine õli ja õlikoogiga, seemnega kauplemist ei mäleta. Laenu võtmiseks oleks pidanud pöörduma nõukogu poole, kes kinnitab, milleks laenu võetakse. Nõukogu ees esineti ideega osta teine tehas Soomest, see oli juhatuse esimehe idee, tunnistaja seda ei pooldanud. Tunnistaja arvates ei olnud see päris tõsiseltvõetav teema. Nõukogule küll presenteeriti seda, kuid finantsprojektsiooni ei suudetud kokku saada. Ei olnud teada ostetava tehase eelnev ajalugu, oli kahtlus, et tegemist on Soome riigi võlglasega, finantsskeem oli segane, puudusid majandusaastate aruanded. Nõukogu arutas seda, kuid heaks ei kiitnud. See ei olnud äriplaan, tegemist oli ideega, mõttega, et kusagil on midagi olemas. Kui selgus, et rapsi on üle varutud, siis oligi selgitus, et mingi Soome tehase jaoks varuti. Aavik oli teinud lepingu biodiisli tootmiseks tehase ehitamiseks, selleks polnud nõukogu talle volitusi andnud. Tunnistaja xxxxxxxxxxxx oli AS Werol Tehased nõukogus 2002.a. Rahandusministeeriumi poolt nimetatud esindaja. Weroli kasumlikuks muutmiseks koostati erinevaid äriplaane tarkade meeste osalusel, kuid tehas ei olnud ehitatud ega mõeldud kasutamiseks nii nagu ta oli. Tunnistaja on kuulnud ka Mildola projektist, kuid kuna asi ei läinud reaalselt tehinguks, ta ei süvenenud sellesse. Tunnistaja arvates juhatuse äriplaanid olid kollektiivne looming. Nõukogu arutas ka biodiisli tootmisele minekut, see ei saa toimuda ilma raudteeharu sisse toomata. Kaugemale aruteluga ei jõutud. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx oli AS WT nõukogu esimees. Juhatus pakkus välja plaani Mildola ostuks, selle kaudu tehast suurendada ja kasumit teenida, Mildolal oli ka sadam. Riik oleks sellega pidanud jääma vähemusaktsionäriks, ka garanteeritud hinda ei olnud teada. Kokkuvõttes äriplaani ei tulnud, nõukogu poolt heaks ei kiidetud. Olid seisukohad, et tuleb edasi arutada. Juhatus tõi välja seemnega kauplemise teema, üldseisukoht oli, et Weroli kapitalile ei tohi liigseid riske võtta, ei olnud kapitali, et kauplema minna. AS Eesti Viljasalv tegeles kaubandustehingutega, ta oli Werolile partneriks. Seemneostudeks eelarvet ei suurendatud, vaid rafineerimiseks. Mildola äriplaani arutati ka pärast ministri vahetust. Tunnistaja ettepanekud olid 1)muuta tehas ökonoomsemaks ja nii edasi minna 2) erastada aktsiad ja 3)juhatuse pakutud äriplaan. Neid võimalikke arenguvariante tutvustati ka ministrile. Mildola äriplaanil ei klappinud finantspool, seda arutati nõukogu liikmetega, see tekitas pigem kahtlust kui kindlust ja sellepärast seda vastu ei võetud. Sügisel 2004 kui oli seemnega isegi palju probleeme, tõi juhatus Läti tehase või viljasalve ostmise idee, et Werol ostaks selle, saaks äritegevust laiendada. See esitati küll kirjalikult, kuid see ei olnud äriplaan, võis olla äriplaani 1.etapp, millest hakata arutama. Laitsime maha selle, sest meil ei ole

115 võimalik kulutada. Tunnistaja annab seletuse, et äriplaan pole ettevõttele kohustuslik, nõukogu juhib ettevõtte tegevust kinnitatud eelarve kaudu ja juhatuse visiooniks ja tegevusjuhiseks ongi eelarve. Pooldati tehase erastamist ja tehase tegevusel hoiti silma peal eelarve jälgimisega. Et selline Mildola äriplaan võetaks vastu, on vaja valitsuse otsust, mis ei ole kerge tulema. Valitsus pooldas aktsiate müüki otse. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxnõukogu liikmena annab ütlusi, et Mildola ostust oli nõukogus mitu korda juttu, tunnistajale tundus see sümpaatne idee. Aavik tutvustas plaane ja nõukogu ei takistanud tal sel teemal edasi töötamast, sellest võis Aavikule jääda mulje, et nõukogul pole selle äriplaani suhtes vastuseisu. Juhatus võis tõesti nii aru saada, et nad võivad hakata tegema mingeid samme, et kui Mildola ostuks läheb, siis oleks, millega turule minna. Aavik oli kärsitu inimene ja ei oodanud ära kindlat vastust ja „jah“ sõna. Aavik ületas oma volitusi ülevarumisega, suure äri tuhinas varus Mildola jaoks rapsiseemet. Nõukogu Mildola kohta selget signaali ei andnud, see oli üldkoosoleku pädevus, sealt ei tulnud ühest arusaama ei nõukogu jaoks ega juhatusele. Oli ka Eesti Viljasalvega ühinemisest juttu ja vajadusest viia Werol ära sadamatele lähemale, kuid kõige konkreetsem oli Mildola jutt. Suurendati turundusliku tegevuse eelarvet, selle hulka kuulus ka tootearendus. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx oli nõukogu liige maist 2004 kuni maini 2005. Tunnistaja annab kohtuistungil ütlusi, et eelarves oli planeeritud kauplemistegevus rafineeritud õli ja rapsikoogiga. Mildola äriplaani arutati vähemalt kahel koosolekul, sügisel olid veel mingid üksikud äriprojektid ja koostöövõimalused nõukogule tutvustamiseks, kuid neid põhjalikult ei tutvustatud. Nõukogu ei võtnud Mildola ühinemise asjas mingeid otsuseid vastu, nõukogu tegi ettepanekuid plaani täiendamiseks, heaks seda ei kiidetud. Nii täpselt seda plaani ei arutatud, et keegi oleks saanud poolt olla, hääletamist ei toimunud, et kes poolt, kes vastu. Mildola äriplaanil ei olnud lõplikku versiooni, sellel oli ka peal märge, et on täiendamisel. Mildola teema arutamisele punkti ei pandud, tooraine kogust seoses Mildolaga ühinemisega ei arutatud. Rapsiseemne ülevarumisest sai nõukogu teada sügisel, täpsemalt, kogused, selgus jaanuaris. Nõukogu ei olnud seda heaks kiitnud ega teadnud selliseid asju. Kannatanu Eesti Vabariigi esindaja xxxxxxxxxxxxxxxxoli AS WErol Tehased nõukogu liige. Ütlused kohtuistungil (tl.116-137 kdI). AS WErol Tehased äriplaanide ja rapsiseemne kasutamisvõimaluste kohta annab ütlusi, et see, mis nõukogule esitati, ei olnud äriplaanid, vaid Aaviku ideed, kuidas kulutada raha. Selline oli ka Mildola ostu plaan. Seda plaani pole Weroli nõukogu kunagi heaks kiitnud, seda puuduti nõukogu koosolekutel viiel korral 2003- 2004, siis loeti Mildola teema ammendatuks. Weroli äriplaaniks nimetatud dokument oli Aaviku plaan kuidas omandada Werol: kirjas oli see kaheetapilise plaanina. Kõigepealt laiendatakse Weroli aktsiakapitali, millega riigi osalus kahaneb 1/3-ni. Lepinguid hakkas välja ilmuma pärast Aaviku tagasikutsumist, millest keegi ei teadnud. Nt Weroli leping biodiisliga ilmus välja aasta hiljem.

Süüdistatava Tõnu Jaanimetsa ütlused selle kohta, miks ta tööle võeti, millised olid tema tööülesanded ja eesmärgid.Tl.6-63,66-73 kd. IV. Algul oli ta ostuagent ja varustaja.Varustajana töötades oli ette antud plaan, palju vaja seemet varuda. Võeti tööle kui inimene, kes oskab hakkama saada endise NL maades, teistes liiduvabariikides. Eesmärk: seemne, õlikultuuride varumine endise NL riikidest kuni 2004 seemnevarumisperioodi lõpuni, pikaajaliste koostööpartnerite leidmine Venemaalt. Mul oli juhatuse otsus leida Venemaalt firma, kes hakkab seal esindama Werolit ja sellepärast suhtlesin Tetra Investiga pidevalt. 2004 varumisperioodi lõpuni oli ülesanne varuda selle ajaga kuni 200000 tonni seemet, see ülesanne tuli juhatuselt. See oli selline proovikivi, näitab varustaja võimekust defitsiiti kätte saada, et kas suudetakse nii palju varuda. T.Jaanimets annab ütlusi, et peeti arvestust selle üle, palju on varutud, ka temal endal oli selle üle jooksvalt arvestus varumislepingute järgi, ta saab näidata, millised on tema sõlmitud lepingud. (Kohtu

116 küsimusele, mil viisil ta selle üle arvestust pidas või kas kusagil oli kirjas, palju ta varus, Jaanimets täpset vastust ei andnud.). Seda ei teadnud keegi, et seemne hind langeb ja võitlus käis sügiseni iga tonni seemne pärast. 2004.a. sügiseks oli prognoos, et saak ikaldub, seda teades oli vaja täiendavaid lepinguid sõlmida. Oli arvata, et kui ilm ära keerab, ei saa Eesti põllumehed oma saaki kätte. 2004. rapsivarumisperioodil olin Venemaal, sõlmisin seal Weroli nimel rapsi eelmüügi lepinguid koguses, mida ilmselt ei olnud Werolil vaja, tuli hakata neist hiljem loobuma. Et venelastele lepingute äraütlemine toimuks valutult, hakkasin otsima Venemaalt analoogseid rapsivarujaid nagu oli Werol, hakkasin neile analoogseid lepinguid pakkuma.T.Jaanimetsa väitel on ta varunud Venemaalt 2000-3000 tonni seemet, ülejäänud seeme tuli Eesti kasvatajatelt, sellest tuligi ülevarumine. Werolil oli kolm plaani, kuidas kahjumist välja tulla: 1)suurendada pressimisvõimsust, mis võrreldes rafineerimisvõimsusega oli väike 2)ühineda või osta Soome ettevõte Mildola, et suurendada oma turunišši 3)ühineda tulevikus diiselkütuse tootmisega. Oli ka neljas plaan – alustada seemnekaubandusega, et sellest börsil kasumit teenida. See ei õnnestunud, kuna börs on ettearvamatu. Kõik need neli suunda eeldavad piisavalt rapsiseemne olemasolu. Et kahjumist välja tulla, tuli seda teha kas läbi seemnekaubanduse või läbi pressimise. Oluline oli seemne olemasolu. Vaatamata sellele, et pressimisvõimsus oli väike, oli seemet juurde vaja, kuna oli plaan Mildolaga ühineda. Jaanimetsa ülesanne selleks oli konkreetne: leida suhted rapsikasvatajatega, jätta vahelt ära vahendajad. Aastas tuli koguda kuni 200000 tonni seemet, sellele lisaks veel kohalikud tarnijad. Seega oleks varutud kogus ületanud kordades Weroli pressimisvõimet. Eesmärk oli suurendada kaubandust. Jaanimets ei pidanud mõtlema, kas Werolil või riigil on seemneostuks raha, olin puhtalt varustaja, minu töö oli rapsi leida. Jaanimets annab ütlusi, et tema ei pidanud oma tööd tehes huvi tundma, kas kaup ka ikka kohale tuleb või kas kauba eest makstakse. Mina sõlmisin lepingu ja kui juhatus selle heaks kiitis, anti raamatupidamisele tasumiseks. Mul ei olnud raamatupidamisega mingeid kokkuleppeid (tl.67 pöördel). Oli vaja tegeleda ka ladustamisega, et olukorda päästa. Kui hakkasid saabuma rapsilaadungid, mille kohta esialgu polnud teavet, miks need tulevad ja kust. Weroli enda laopinnad olid väikesed ja lisarendipinnad peatselt täis. Werol oleks pidanud omandama Mildola, seeme oleks läinud sinna. Kui oleks Mildola ostetud, oleks kokku põrgatud seemnepuudusega. Mildola omandamise plaanist sai Jaanimets teada pigem söögilauavestluses, kui ta kommertsdirektoriks sai, oli see päevakorrast maas. Strateegiliste otsuste tegemise juures ei ole Jaanimets viibinud. Jaanimets valmistas ette Leedu firma Obeljau ostmise äriplaani: käis korra sealt läbi, võttis pakkumise, tegi pildid. Seda projekti esitles Jaanimets ka nõukogus. Sel oli seos ka Weroli osalusega biodiisli äris: kui biodiisli projekt oleks käivitunud, oleks Jaanimets saanud selles osaleda, varuda seemet. Aktsiate ostmise jutt levis töötajate hulgas, konkreetset pakkumist ei ole Jaanimets näinud. Jaanimets allus otse juhatusele, pidi allkirjastamised juhatusega läbi rääkima. Oli ära jaotatud: Hainsoo kureeris xxxi ja Jaanimets allus Aavikule, oma Venemaa- Ukraina tööreisidest ja plaanidest pidi Aavikut informeerima, kui Aavik oli . ära, siis suhtles Hainsooga. Tema alluvus Aavikule oli organisatsioonisiseselt jaotatud. Jaanimetsa varutava seemne üks kasutamisvõimalus oleks olnud Mildola. Jaanimets annab ütlusi, et eellepinguid rapsi varumiseks võis saada sõlmitud 150-160000 tonni peale, suurem osa sellest tuli üles öelda. Lepingupartnereid võis olla 30 ja rohkem. T.Jaanimets arvab, et need eellepingud on hävitatud, ei ole mõtet koguda, eellepinguid ei registreeritud. Tetra Invest rapsi ei tarninud, ta oli usaldusväärseks firmaks Venemaal, kes otsib sealt seemet, transpordi, Jaanimets ei saanud ise nii palju Venemaal olla. Saatis Werolile ka Višnjovist õli ja kooki. Juhatuse otsuses oligi Jaanimetsa jaoks kirjas punkt: leida firma, kes suudab varuda. Jaanimets annab ütlusi, et tema varus Venemaalt 2000-3000 tonni, kui ka Aavik on midagi varunud, jääb see seemneportfellist ikka alla 10%. T.Jaanimets annab ütlusi selle kohta, et pärast tema saamist

117 kommertsdirektoriks muutusid tal suhted xxxxxa: xxx käitus pahatahtlikult, ignoreeris Jaanimetsa käske, püüdis saada juhtnööre ja Jaanimetsa otsuste muutmist pearaamatupidaja või Hainsoo käest, informatsiooni saamine temalt oli puudulik, dokumente ei saanud ammugi. Jaanimetsal puudus info kui saabusid vagunid rapsiga ja siis tuli käia raudteejaamas saatelehtedelt uurimas, kes kauba saatis, selgus, et oli Lätist- Leedust tulnud, mis oli xxxx valdkond. Eesti põllumeestelt tuli kogu raps igal juhul ära osta, see oli ülevalt pool tulnud nõue, minister ja nõukogu nõudsid seda. Seetõttu Eesti talumehed ostsid sisse Lätist odava seemne ja müüsid vaheltkasuga Werolile. Perspektiivikad partnerid olid ka Avena Nordic, Avtotor Agro, Agrokoncerno Grudai, pikaajalised partnerid Baltikumist ja neist oleks olnud ääretult rumal loobuda. Nendega sai kaubelda. Jaanimetsa hinnangul ei ole need lepingud sõlmitud ilma nõukogu nõusolekuta, ülevarudes. T.Jaanimets arvab, et ainuüksi Eesti seeme ületab tolle aasta seemnevajaduse. T.Jaanimets annab seletuse, et teda kutsuti nõukogusse presenteerima Läti tehast ja Leedu Obeljai ostu. Sellega oleks Werol saanud läbi murda halvast seisust ja saanud enda nišiks kogu Baltikumi turuosa. Nõukogus küsiti tegevuse kohta Venemaal, kutsuti üles suhtuma Venemaa asjadesse skeptiliselt, lepinguid ära ütlema. Nõukogule ei saanud teadmata olla, et Jaanimets ajas asju Venemaal. Minister xxxxxxxxx poolt oli Jaanimetsale antud kiri, et minister on valmis andma igasugust kaasabi ja oli ka tänuavaldus Valgevene põllumajandusministrile osutatud abi eest. Kui on tänuavaldus, ei tekkinud kahtlust, et kõik on OK. Jaanimetsa kinnitusel läks ta Werolisse legaalsele tööle tegutsema sirge seljaga, teades, et ta ei pea oma tööd varjama. Tehas seisis seemnepuudusel juba 2003 aastal ja 2004 märtsis, kui seemet polnud kuskilt võtta mitte mingi raha eest, oli hirm, et kordub sama stsenaarium ja tehast pole võimalik töös hoida. Kui 2004/2005 oli ainus aasta, kus seemne hind kukkus ja oli seemne üleküllus. Börsihind on virtuaalne ja kajastab hetkehinda, mitte seemne olemasolu maailmaturul. Tehase laienemisplaanid ei õnnestunud, T. Jaanimets arvab, et rapsi hinna langemise tõttu. Kui oleks olnud varasemate aastate sarnane olukord, oleks seeme hindamatu olnud. Tõnu Jaanimetsa väitel sai ta ettevõtte kahjumist teada Weroli pankrotiprotsessi kaudu. Töölt vabastati ta seetõttu, et töötas Aaviku alluvuses ja kui Aavik lahti lasti, tuli lahti saada ka inimesest, kes liiga palju teab, s.t. Jaanimetsast. T.Jaanimets nõukogu tegevusest ei tea, oma tööd puudutavaid nõukogu otsuseid ei ole näinud. Ta oli lihtne varustaja, kes nõukogult oma tööks suuniseid ei saanud. Weroli arenguplaanides sai teada koosolekutelt ja need olid ka must-valgel kirjas. Eesmärkide ja tootearendusega tegelesid paljud, kaasatud oli teadlasi. Arendustegevus lõppes järsult kui Aavik päevapealt lahti lasti. Kohtu küsimusele „mis oleks seemnest saanud kui kõik sõlmitud eellepingud oleksid realiseerunud ja Mildolat ei ostetud“ vastab T.Jaanimets, et temale oli antud konkreetne ülesanne, tema ülesanne oli varustamine ja keegi ei arvestanud tol hetkel plaaniga B, mis juhtub kui seemne hind langeb. T.Jaanimetsa kinnitusel oli temal rapsiostmise komandeeringute kohta täpne arvepidamine ja komandeeringute kohta kõik kirjas, ka eellepingute sõlmimise detailid. Eellepingud on läinud paberihunti.

Süüdistatav Erki Aavik ütlusi (tl.145-153, 225-237 kdIV), et rapsi töötlemisvõimsus oli tunduvalt suurem. Nõukogu poolt oli tehasele antud ülesanne teha mida iganes, et Weroli majandustegevus paraneks, eelarve sisaldas ka kauplemistegevust, Werol pidi kauplema kõigi õlikultuuridega ja nende saadustega, seemnega kauplemine oli 1. positsioon (tl.147 pöördel). Kauplemine tähendas seda, et Werol vaevles pidevas toorainepuuduses või ohus sellest ilma jääda. Kauplemine tähendas, et olles turul kaupleja rollis, saab olla paindlikum, sõlmida tarnijatega kasumlikemaid lepinguid. Müügitulu maht 425 miljonit krooni pidi esmajärjekorras tulema rapsiseemnest. Seemet pidi varuma 75000 tonni pluss 100 miljoni krooni eest veel. Selle 100 miljoni krooni eest kavatses Werol tegeleda kauplemistegevusega.

118 Oli vähemalt pool tosinat erinevat stsenaariumi, Mildola ostu äriprojekt oli väga oluline neist. Mildolaga oli sõlmitud heade kavatsuste protokoll, mille järgi pidi Mildola ostma Werolilt 5000 tonni rapsi. Seejärel ilmnesid teatud motivatsioonivastuolud Mildola suuraktsionäri ja Mildola kui äriettevõtte hetkemotiivide vahel. Mildola oli huvitatud sellest, et ta saaks osta osa 2004.a. saagist, mis Werol talle varus. See ei olnud leping, vaid optsioon, võimalus. WErolil ei olnud konkreetset eesmärki hakata Mildola jaoks rapsi varuma. Kogu Mildola temaatika seemne ja varumise mõttes oli teadmine, et selline variant on olemas. Mildola jaoks ei varutud, kuid peeti silmas võimalust, et sobivate hindade korral on see võimalus olemas. Suuremat tähelepanu pöörati koostööle Raisioga. Kuna raps on rahvusvaheliselt vabalt kaubeldav tooraine, saab sellega teha igasuguseid tehinguid, näiteks biodiisli valmistamise esimene laine. Biodiisli valmistamine rapsist ei olnud Werolile väga kasulik, kuna Weroli pressimisvõimsus on ligi 2 korda väiksem kui rafineerimisvõimsus.

Süüdistatava Erki Aaviku ütlused rapsiseemne varumise koguste ja eesmärkide kohta on oma sisult kokkuvõttes vastuolulised: Eraldi kauplemist me rapsiseemnega ostumüügi hetkel ei planeerinud ja selleks seemet ei soetatud, v.a kui oleks avanenud väga soodne võimalus. Kauplemise all mõisteti Werolis tol ajal igasugust tegevust, mis ei olnud seotud Weroli pressimisvõimsusega. Werol ei planeerinud tegelda viljakaubanduse e.spekuleerimisega. Rapsi kaubanduseks ostmise eesmärk oli: muuta nõtkemaks Weroli oma hankesüsteem. Werolil ei olnud võimalik osta seemet eesmärgiga seda hiljem kallimalt edasi müüa, kuna oli pidev kapitali puudus. Werolis ei olnud konkreetset eesmärki, hakata Mildola tehase jaoks rapsi varuma, ….. Werolis pöörati suuremat tähelepanu ja võimalusi koostööks Raisioga. Seda programmi eraldi ei olnud, Mildola jaoks ei olnud rapsi varutud, kuid peeti silmas võimalust, sobivate hindade olemasolul müüa see Mildolale. Kauplemistegevus oleks pidanud toimuma ükskõik milliste kaupadega, mis oleks toetanud WT majandustegevust. Seemnega kaupleminesee oli 1.postisioon, millega Werol oleks pidanud hakkama kauplema. Ülesannet, et tuleb varuda kuni 200 000 tonni, ei olnud kellelegi antud, see võis kellegi peas olla. Kohtu küsimusele „Kas rapsi varumine nii suures koguses oli kooskõlas teie anda arusaamaga ja plaaniga kui palju ja mida peab varuma?“ vastas E.Aavik: Põhimõtteliselt küll. Kuid, et see toimub sel viisil, et septembris saame 50% saagist ja detsembris selgus, et saab 150%, see ei sõltunud minust. Meil oli eelarve. Ülearust varumist ei olnud keegi otsustanud (tl.230 kd.IV). Kohtuistungil (tl.148-150 kd.IV) esitati E.Aavikule korduvalt küsimusi selle kohta, kas on olemas dokumente selle kohta, kui palju rapsi ostetakse, kuhu ladustatakse, kuhu müüakse, kas oli ülevaade, palju on lepinguid sõlmitud. E.Aavik andis vastuolulisi vastuseid, kuid teadis, et neid dokumente oli rohkesti, kindlasti olid need ostu-müügiosakonnas, raamatupidamises. E.Aavik kinnitas, et I.Until oli kohustus varuda niipalju, et kindlustada tehas toorainega- 72-75000 tonni aastas. Hinnates tunnistajate, kes töötasid ettevõttes aastatel 2004-2005 (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, ja süüdistatavate Hainsoo ja Jaanimets ütlusi, konstateerib kohus, et kõigi nende isikute ütlused väljendavad selget teadmist ja arusaama sellest, mida nad ettevõttes pidid tegema ja nad väljendavad oma ütlustes ka selget suhtumist saabunud suurtesse rapsikogustesse. Seejuures väljendub süüdistatav H.Hainsoo ütlustes ka täpne olukorra eristamine: oli teada, et pressimisvõimsus on 72500 tonni ja nii palju tuleb varuda. Segadus tuli erinevate arenguplaanide tekkimisega. Süüdistatav Erki Aavikerinevalt teistest isikulistest tõendiallikatestoma ütlustes kohtuliku uurimise kestel peab õigeks, et varumine nii suurtes kogustes oli vajalik ja õige, samas ei ole E.Aaviku ütlustest võimalik teha järeldust selle kohta, missugune kogus rapsiseemet pidi temale teadaolevalt majandusaastal 2004-2005 varutama (missuguse koguse varumine oli tema poolt aktsepteeritud) ja millisel eesmärgil pidi seemet varutama.

119 Tunnistajate xxxxxxxx, xxxxxxa, xxxxxx, süüdistatava H.Hainsoo ütlustest ja uuritud kirjalikest tõenditest nähtub, et varumisplaani nii suurte rapsikoguste varumise kohta ettevõttes ei olnud, rapsi saabumine olulises koguses rohkem kui eelarves ettenähtu oli ootamatu ja ette valmistamata, selleks ei olnud planeeritud finantsvahendeid. Varumisplaan oli olemas, finantsvahendid kokku lepitud ja varumine ettevalmistatud rapsiseemne varumiseks eelarvega kinnitatud koguses. Süüdistatava T.Jaanimetsa, tunnistajate xxxxxxx, xxxxxx ütlustest tuleneb, et puudus ülevaade planeeritavatest või juba sõlmitud varumislepingutest ja nende mahust ehk puudus numbriline ja ajaline ülevaade sellest, kui palju kavandatakse rapsiseemet varuda ja millal see saabub. Selline ülevaade ehk prognoos oli koostatud eelarve ettevalmistamise käigus eelarve raames varutava rapsiseemne kohta.

E.Aaviku ütlusteset ostuosakonnaxxxxxxxxxxxx ja juhatuse vahel oli infosulg seemne varumise kohta, andmete koondamine ja info kogumine oli xxxxxi ülesannesisalduv etteheidexIxxxxxxxxxi suhtes ei anna õigustust Erki Aaviku tegematajätmistele.

Tunnistajate ja süüdistatavate ütlused ja uuritud kirjalikud tõendid kogumis on viinud kohtu veendumusele, et ettevõtte juhatus ja juhatusega seotult jagunenud töötajad tegutsesid erinevate eesmärkidega: juhatuse liige H.Hainsoo ja temale alluvxxxxx, igapäevaselt Painkülas olevad töötajad ja xxxxx, Vxxxxxx tegelesid üldjuhul tööga tehase tootmisvõimsuse teenindamiseks ja juhatuse esimees E.Aavik ja temale alluv T.Jaanimets tegutsesid ettevõtte laiendamise ja arenguplaanide realiseerimise nimel. Erinevate eesmärkide olemasolu kinnitus sisaldub ka E.Aaviku vastuses kohtu küsimusele selle kohta, kas Aavik ei pidanud vajalikuks tehasesse kohale minna kui sealt nn. appikarjed tulid suurte seemnekoguste pärast. Vastus oli: mul oli oma töö.

Seega nähtub uuritud tõenditest, et AS-l Werol Tehased ei olnud sõlmitud lepinguid ega tehtud muid ettevalmistavaid tehinguid oma tehase pressimisvõimsust ületava seemnekogusega toimetulekuks. Kohtu toimikutes ei ole eellepinguid ega tõendeid muude planeeritud (planeeritavate) tehingute kohta selle rapsiseemnega, mille pressimiseks ei ole AS Werol Tehastel piisavalt tootmisvõimsust. Aktsiaseltsi tegevust planeeriva (ÄS § 316) nõukogu poolt ei olnud tehtud äriplaanide elluviimist lubavaid otsuseid. Sellest tuleb kohtul järeldada, et rapsiseemne varumine ettevõttes oluliselt suuremas koguses kui oli tehase tootmisvõimsus ja kui oli lubanud nõukogu, toimus ilma eelnevate finantsarvutusteta, ilma ettevalmistusteta tehases ja ilma eelneva ja jooksva ülevaateta varutava rapsiseemne kogusest.

Tunnistaja xxxxxxxxx: Nõukogu ei andnud volitusi soetada rohkem seemet kui on tehase pressimisvõimsus, juhatus selliseid volitusi ka ei küsinud. Tunnistaja arvates oli tegemist juhatuse liikmete ebakorrektse või ebakompetentse käitumisega. Kui nõukogu küsis mingeid andmeid juhatuselt, siis ei toodud midagi või toodi „parasjagu“. Lepingute sõlmimisel polnud kogemusi, riskidest börsil ei saadud aru. Tunnistaja xxxxxxxxxxxx arvates seemne ülevarumisega ebaõnnestumise põhjuseks oli olukord turul..( Kui olukord turul oleks teine olnud, oleks Aavikule selle eest orden antud). Kui turg oleks käitunud samamoodi nagu varasemalt, oleks sellest olnud palju kasu. Pärast pikki tõusuaastaid toimus turul langus. Tehinguid püüti peatada, kuid lepingud seda kergelt ei võimaldanud. Nõukogu informeeriti ülevarumisest pärast seda, kui Aavik oli ära saadetud. Sellest olukorrast väljatulekuks tuli siduvate lepingute eest maksta või maksta trahve lepingu ülesütlemise eest. Oli võimalik välja arvestada, millal saabub majanduslik krahh, kokkuhoid ei olnud võimalik.

120 Kohus, kuulanud ära süüdistatavad, tunnistajad ja uurinud kõiki kirjalikke tõendeid, on veendumusel, et ükski äriühingu võimalikest tegevusliinidest ei olnud 2004.a. sügiseks ette valmistatud sellisel tasemel, et oleks olnud õigustatud selle tegevusliini (projekti) toimimiseks tooraine varumine ja sellega kaasnevate kulutuste tegemise riski võtmine. AS-i Werol Tehased kui äriühingu ja tema juhatuse pädevuses oli võimalike projektide ettevalmistamine ja arendamine. ÄS § 316 sätestab käesoleval ajal ja sätestas ka 2003- 2004-2005: nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule. Sellest tuleneb, et aktsiaseltsi tegevuse planeerimine ehk arenguplaanide vahel valimine ja otsustamine, millise stsenaariumi järgi äriühing tegutseb järgmisel (või järgmistel) aastatel, kuulus nõukogu pädevusse. Äriühingu juhatuse liikme E.Aaviku ülesandeks tema juhatuse liikme lepingu p.3.4 ja 3.7 järgi oli muu hulgas eelduste loomine majanduslikult edukaks tegevuseks kooskõlas AS strateegia ja huvidega, AS-i arendustegevuse korraldamine. H.Hainsoo ülesandeks oli muu hulgas äriühingu igapäevase majandustegevuse juhtimine ja korraldamine (p.2.2.), ülesannete täitmine, mis on vajalikud äriühingu eesmärkide saavutamiseks…(p.2.2.3), äriühingu majandustegevuse jätkuvuse tagamine (p.2.2.4). Äriühingu juhatuse liikmete pädevusse ei kuulunud otsuste vastuvõtmine võimalike arenguprojektide elluviimiseks või realiseerivate valikute tegemine tulevikuplaanide vahel. Seda teadsid ka juhatuse liikmed ise ja seetõttu esitles E.Aavik võimalikke arenguprojekte (ideid) nõukogule, kellel oli otsustuspädevus. Erki Aavik andis kohtuistungil ütlusi, et nõukogu arutas Mildola projekti mitu korda, minister ei teinud otsust, mis tehasega edasi teha ja Mildola ostmiseks oleks olnud vaja valitsuse otsust. E.Aavik oli ka ise nõukogu koosolekul seisukohal, et teised arendusprojektid (peale Mildola) on väiksemad ja eraldi äriplaanina ja ärina välja ei kanna.

Kohus, uurinud kõigi nõukogu koosolekute protokolle ja neile lisatud materjale, on seisukohal, et ehkki koosolekute protokollides kajastub Mildola äriplaani arutamise fakt, nähtub neist ka informatsioonipuudus äriplaani suhtes, esitatud informatsiooni pealiskaudsus ehk olukord, milles ei olnud mõeldav asuda nõukogul otsustama äriplaani poolt või vastu hääletamise küsimuses. Kohus märgib, et 24.08.2004 oli viimane nõukogu koosolek, kus toimus äriplaani sisulise külje arutelu. Samas ei väljendanud nõukogu sellel koosolekul oma seisukohta senise äriplaani kohta. Tehtud otsus (nõukogu esimees räägib läbi enamusaktsiate omanikuga seisukoha saamiseks AS Werol Tehased äriplaani kohta) tähendab nõukogu loobumist otsustamisest ehk otsustades jätta sisuline otsus tegemata jättis nõukogu kasutamata oma ÄS § 316 tuleneva õiguse ja täitmata kohustuse korraldada aktsiaseltsi juhtimist ja planeerida tegevust, mis sõltub äriplaanist (selle realiseerimisest või kõrvaleheitmisest). Nõukogu, kes on kursis äriühingu tootmistegevusega, s.t. tegevuse kulgemisega vastavalt tooraine varumise tsüklitele ja hulgale, ja kes pidas eelmise nõukogu koosoleku 30.06.2004 (kus Mildola äriprojektiga seonduvat ei arutatud), jättes koosoleku pidamata juulikuus 2004, jättes äriprojektiga seonduva otsustamata augustikuus 2004 ja jättes koosoleku pidamata septembrikuus 2004, jättis äriühingu juhatuse ebakindlasse (hõljuvasse) olukorda mitmeks kuuks tootmise korraldamise aspektist strateegilisel perioodil.

Kohus, uurinud kõiki nõukogu koosolekute protokolle ja hinnanud neid kogumis nõukogu liikmetest tunnistajate ütlustega, on arvamusel, et äriprojektide arutelu nõukogu koosolekutel ei anna signaale mõne äriprojekti (näiteks Mildola) heakskiitmise tõenäosusest lähitulevikus. Äriplaanide (Mildola) arutelu kajastamine koosolekute protokollides, mille sisu kinnitavad ka tunnistajate ütlused, jätab pigem mulje nõukogu liikmete skeptilisusest: nii näiteks on maikuu

121 lõpus toimunud koosolekul (selle teema kolmas arutelu nõukogus) peetud vajalikuks täpsustada finantsprojektsiooni, selgus puudus Mildola varasemates finantsskeemides ja kahjumites (xxxxxxx ütlused), tegemist oli Soome riigi võlglasega, mille põhjused vajasid selgitamist, aktsiate müügi viiside ja projektide kohta puudus informatsioon, auditit riskide hindamiseks alles kavandati. Juhatuse otsusest 20.05.2004 (tl.313 kd.5) nähtub, et Mildola kohta ostueelse analüüsi läbiviimine peamistes valdkondades, s.h. finantsvaldkonnas (mille käigus saadakse hinnang riskide kohta) on otsustatud 20.05.2004 ja ostueelse analüüsi läbiviimise ajagraafik on otsustatud kokku leppida 27.mail 2004, siduv pakkumine ajagraafiku kohta tehakse juuni alguses. Sellisest kronoloogiast tuleneb, et tõsiselt arvestatavat informatsiooni ostetava (ühendatava) ettevõtte kohta nii juhatusele kui ka nõukogule alles kavandati koguma hakata ja seni olemas olnud informatsiooni põhjal oleks nii juhatusel kui ka nõukogul olnud lubamatu asuda siduvaid otsuseid tegema. TsÜS § 35 sätestab: juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. § 32 sätestab: juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.

Äriseadustiku § 306 lg.2 (viimane lause) sätestab alates aastast 1996: juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Need seadusesätted tähendavad, et juhatuse liikmed peavad oma kohustusi täites olema hoolsad, nad peavad teadma, mis nende hoolde usaldatud ettevõttes toimub ja nad peavad hoolitsema selle eest, et ettevõttega seotud otsuste vastuvõtmisel oleksid nad piisavalt informeeritud selleks, et võtta vastu otsuseid äriühingu parimates huvides. Alates oktoobrist 2005 on selline hoolsuskohustuse nõue sõnastatud Äriseadustiku § 315 lg.1: juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega.

Kohus on seisukohal, et vähemalt 2004.a. juulikuuks puudus AS Werol Tehased juhatusel ja seetõttu ka nõukogul piisav informatsioon, mille põhjal teha hoolsuskohustusega kooskõlas olevaid otsustusi Mildola äriprojekti kohta. See tähendab, et puudus alus sellega seotud võimalike riskide võtmiseks, näiteks tooraine varumiseks Mildola äriprojekti silmas pidades ja sellised riskid on võetud hoolsuskohustust rikkudes. Koosolekul 22.04.2004 arutati muu hulgas koostööd AS-ga Eesti Viljasalv ja võimalikku ühendamist, peeti vajalikuks põhjaliku äriplaani koostamist. Otsustati käsitleda teemat järgmisel koosolekul. E.Aavik avaldas 18.10.2004 nõukogu koosolekul, et muud äriplaanid (lisaks Mildolale) on väiksemad ja eraldi ärina välja ei kanna. Tunnistaja xxxxxxxi ütlustest ja kirjast (tl.114 kd.56) nähtub, et xxxxx ja xxxxxxx rääkisid Raisioga läbi tegeliku müügi teostamiseks. Finantsjuht xxxxxxxx poolt tehtud arvutustest (tl.115 kd.56) nähtub, et seemne müük Raisiole andis küll muude realiseerimisvõimalustega võrreldes parima tulemuse, samas toimus see ilmselgelt ränga kahjumigaprognoositav kahjum 21000 tonni seemne müügist 7 677 638 krooni (arvutus tehtud pärast 29.12.2004). Kaja Pärn, kes oli Weroli kauaaegne pearaamatupidaja ja 2003 september-2004 ka finantsjuht, sai oma tootmise vajadusi ületavatest rapsikogustest teada siis kui need raudteejaamas kohal olid. Seda seemet tuli hakata müüma, kuna see oli ainus võimalus, et majandustegevust jätkata, ettevõte oli viidud väga raskesse majanduslikku olukorda (tl.140- 141). xxxxxxxxx ei ole eelnevalt, s.t. enne varumist teinud arvutusi täiendavalt ostetava rapsi realiseerimisvõimaluste tulususe kohta.Veiko Vahari ütlustest, kes oli AS Werol Tehased finantsdirektor alates augustist 2004, tuleneb, et alles siis kui tehing oli tehtud ja raps kohal, hakati mõtlema, mis sellega teha.

122

Kohus on seisukohal, et kui finantsdirektorilt, kelle ülesandeks oli rahavoogude prognoosimine, finantsvahendite leidmine, ei olnud enne varumisperioodi küsitud prognoosi võimaliku realiseerimise rahalise tulemi kohta ja konkreetseid realiseerimisvõimalusi otsima ja majandusarvutusi tegema hakati alles pärast mittevajalike seemnevarude kuhjumist, on juhatus tegutsenud neile pandud kohustusi rikkudes. E.Aaviku juhatuse liikme lepingus on tema ülesandena kirjas (p.3.1): juhatuse liige juhib AS-i ja arendab AS-i äritegevust heade tavade kohaselt ja äris vajaliku hoolsusega, juhindudes kehtivatest õigusaktidest, AS-i põhikirjast, üldkoosoleku ja nõukogu otsustest. H.Hainsoo juhatuse liikme lepingus on tema ülesandena kirjas (p.2.2.3. ja p.2.2.4): äriühingu igapäevase majandustegevuse juhtimine ja korraldamine, äriühingu majandustegevuse jätkuvuse tagamine. Kui ÄS § 306 lg.2 viimane lause sätestab juhatuse kohustuse tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, siis äriliste otsuste vastuvõtmine ilma sellekohaseid majandusarvutusi tegemata on juhatuse liikme hooletu tegutsemine ja tal ei saa olla usku, et ta tegutseb äriühingu parimates huvides. Juhatuse liige peab enne otsuse tegemist teadma kõiki olulisi asjaolusid, mis võiksid selle otsuse tulemust mõjutada. Selliste oluliste asjaolude teadasaamiseks on juhatuse liige kohustatud informatsiooni koguma. Informatsiooni kogumiseks kasutatakse juhtimisarvestust (ehk otsusepõhjenduslikku majandusarvestust), mis peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. Juhtimisotsuste langetamine eeldab, et juht on võimeline tegema põhjendatud valikuid alternatiivide vahel. (R.Alas. Juhtimise alused, Tallinn 1997). Kohtule esitatud materjali põhjal on võimalik hinnata, et AS-s Werol Tehased olid aastal 2004 tegelikult olemas spetsialistid ja töötajad, kelle abil koguda vajalikku infot, seda analüüsida, tõlgendada ja vormistada aruanneteks, mis võimaldaks juhtkonnal põhjendatult langetada äriotsuseid. Tunnistajaxxxxxxxxxxt andis kohtuistungil ütlusi (tl.4-22 kd.III), et Aavik rääkis, et seemet tuleb rohkem osta. Aavik andis ülesande osta seemet juurde. Tunnistaja tegi enda jaoks arvestusi, arvestades hinda ja kaasnevaid lisakulutusi ja ta ei näinud, et sellest oleks midagi teeninud. Tunnistaja tegi selle kohta tabeli ja jõudis järeldusele, et edasimüümiseks seemne ostmine ei oleks olnud tulus ettevõtmine. Kui osta sooviga seda hiljem müüa, peaks olema müügitehing juba eelnevalt fikseeritud, et oleks kasum ja teada, kuhu edasi müüakse. Kui ei ole ette teada, kuna ja kuhu müüa, siis on riskid üleval. Tunnistaja esitas selle arvutuse Aavikule ja hiljem Hainsoole. Aavik jäi endale kindlaks. Tl. 165 kd.56 on tabel „Seemne varumine müügiks“, millele on xxxxxxxxxxx poolt omakäeliselt kirjutatud: minu poolt Erki Aavikule 2004.a. kevadel esitatud hinna kujunemine hoiuja finantskulude lisamisega. Tabel kujutab arvutusi 30000 tonni lisanduva rapsi varumisel tekkivate lisakulutuste kohta, hinnavõrdlusel on lähtutud 15.aprilli, 7.mai ja 14.mai futuuridest ja rapsi hoiustamisest Valga ja Tamsalu laos. Tabelist nähtub, et hoiustamisel Tamsalu laos kujuneks 1 tonni rapsi hind 312,61 EUR-i (4891,24 krooni) ja hoiustamisel Valga laos kujuneks 1 tonni rapsi hind 276,07 EUR-i(4319,53krooni), 14.mai futuur näitas 255 EUR-i tonn ehk varutava ja hoiustatava rapsi hind (kulud sellele) kujuneks kõrgemaks kui on tulevikutehingu hind (futuur).

Äriühingu juhatuse liikmed, kes ei kogu informatsiooni nende poolt kavandatavate äriliste otsustuste võimalike mõjude ja tagajärgede kohta, rikuvad kohustusi, mille nad võtsid äriühingu ees kui asusid seda äriühingut juhtima. Äriühingut juhtima asudes andis juhatuse liige ÄS § 306 lg.2 vahendusel äriühingule lubaduse tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil.

123 Kui juhatuse liikmetele seemet ostes ei olnud täpselt teada selle ostmise eesmärk, siis ei olnud neile täpselt teada ka selle realiseerimisest (kasutamisest) saadav võimalik kasu või kahju. Uuritud tõenditest nähtub, et seda kasu või võimalikku kahju ei püütudki välja selgitada. Tehingu tegemisegalepingute sõlmimisega kohustusi võttesloodi eeldus ehk risk kahju tekkimiseks. Teades, et tegemist on börsikaubaga, pidi juhatuse liige arvestama, et hind börsil võib ka langeda. See tähendab, et juhatuse liige ei oleks tohtinud võtta riske, mille realiseerumine sõltub börsiindeksi käitumisest. Hüpoteetilises olukorras, kus selliseid riske võetakse, peab riskide võtja tegema maksimaalse võimalike riskide maandamiseks ja minimeerimiseks. Uuritud tõenditest nähtub, et AS-s Werol tehased ei olnud olemas ühtki lõpuni läbi mõeldud või ettevalmistatud plaani tehase tootmisvõimsust ületava rapsiseemnega toimetulemiseks (puudus plaan B) ja sellele hakati mõtlema alles siis, kui seemnekogused olid saabunud. Kohus leiab, et selliselt käitudes juhatuse esimees Erki Aavik ja juhatuse liige Helmo Hainsoo võimendasid oma õiguste ebaseaduslikust ärakasutamisest tulenevat rikkumist ja jätsid täitmata hoolsuskohustusekohustuse käituda äris vajaliku hoolsusega, majanduslikult kõige otstarbekamalt käitumise kohustuse (E.Aaviku juhatuse liikme lepingu p.3.1, p.3.3, H.Hainsoo lepingu p.2.3).

Puutuvalt Tõnu Jaanimetsa ütlustesse kohtuistungil teemadel, mis ei ole seotud tema enda süüdistusega märgib kohus: Tõnu Jaanimetsale esitati kohtuliku uurimise käigus küsimusi ka süüdistusest kõrvale jäävatel teemadel. Tõnu Jaanimets oli nõus sellistele küsimustele vastama. Kohtumenetluse osalised debateerisid sellise küsitluse menetlusõigusliku vormi üle(kas saab süüdistataval olla tunnistaja roll). Kohus asus KrMs § 66 lg.1, lg.2 alusel seisukohale, et süüdistatav Tõnu Jaanimetsale lubatakse esitada ka selliseid küsimusi, mis ei puuduta tema enda süüdistust, kuid Tõnu Jaanimets ei omanda sellega tunnistaja menetlusõiguslikku seisundit, teda ei hoiatata valeütluste andmise eest või ütluste andmisest keeldumise eest. Süüdistatava T.Jaanimetsa ütlusi tema enda süüdistusest kõrvale jäävatel teemadel hindab kohus kõrvuti muude tõenditega võttes aluseks KrMS § 63 lg.1, § 35 lg.2, § 34. Vältimaks T.Jaanimetsa positsioonide segunemist kui tal tuleb anda ütlusi tema enda kohta esitatud süüdistuse asjus või kaassüüdistatavaid E.Aavikut ja H.Hainsood puudutava süüdistuse asjus, kohus piiritles kohtuistungil T.Jaanimetsale küsimuste esitamise, eristades tema enda süüdistust puudutavate küsimuste bloki kaassüüdistatavaid puudutavate küsimuste blokist. Puutuvalt süüdistatava Tõnu Jaanimetsa ütlustesse tõendina neil teemadel, mis ei ole T.Jaanimetsa süüdistusega hõlmatud, on kohus seisukohal, et neid ütlusi tuleb kasutada tõendina võrdselt kõigi muude tõenditega asjas, kuna KrMS § 61 lg.1 järgi ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava T.Jaanimetsa ütlused teemadel, mis ei ole hõlmatud tema enda süüdistusest ebausaldusväärsed. T.Jaanimetsa ütlused tema enda töökorralduse kohta, ettevõtte töökorralduse kohta ja suhete kohta ettevõttes on kooskõlas teiste ettevõtte töötajatest tunnistajate ütlustega, aga ka kirjalike tõenditega, neis ei ole ka rõõnale omast. Kohus arvestab neid süüdistatava usaldusväärsete ütlustena.

11. Juhatuse liikmete vastutuse jagunemine ehk süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused Kohus on eespool asunud seisukohale, et AS Werol Tehased juhatuses oli E.Aavik juhatuse esimees ja H.Hainsoo juhatuse liige. Küsides, kas erinevad positsioonid juhatuse liikmena kujundasid ka E.Aaviku ja H.Hainsoo vahelist alluvussuhet, tuleb vastata jaatavalt. Esmalt tuleneb selline alluvussuhe juba nõukogu

124 otsusest (tl.11 kd.50), millega määrati äriühingu üldjuhtimine, s.h. juhatuse juhtimine E.Aaviku ülesandeks. Tegevusvaldkonnad, mis seonduvad ettevõtte praktilise igapäevatööga ehk H.Hainsoo vastutusvaldkonnad, on hõlmatavad ettevõtte arendamisega, perspektiivi loomisega ja juhtimisega ehk E.Aaviku vastutusvaldkondadega. Ehkki ettevõtte igapäevatöö korraldamine ja tehase käigushoidmine kuulus H.Hainsoo vastutusvaldkonda, määras selle valdkonna toimimise varumistegevus, mis kuulus E.Aaviku vastutusalasse. Nõukogu nägi juhatuse liikmete rolli erinevalt ja pani neile ka erinevad ülesanded ja erinevad ootused. Nii on H.Hainsooga sõlmitud juhatuse liikme lepingu järgi juhatuse liikme ülesanneteks äriühingu igapäevase majandustegevuse juhtimine ja korraldamine, äriühingu majandustegevuse jätkuvuse tagamine. E.Aavikuga sõlmitud juhatuse liikme lepingu järgi on juhatuse liikme põhiülesanne Werol Tehased AS-i majandusliku olukorra parandamine ja peaeesmärk kasumisse jõudmine (äritegevuse ja/või toetuste kaudu) või käesoleva lepingu kehtivuse perioodil kasumi teenimiseks ja majanduslikult edukaks tegevuseks eelduste loomine kooskõlas AS strateegia ja huvidega; juhatuse liige korraldab AS-i arendustegevust eesmärgiga kujundada AS kasumlikult tegutsevaks äriühinguks; korraldab ja vajadusel muudab juhatuse liige ASi strateegiliste ja äriplaanide ning aastaaruannete koostamist, aktsiaseltsi finantsjuhtimist ja raamatupidamist. Juhatuse liikme lepingu lisa järgi (tl.19 kd.50 ) anti E.Aavikule volitused töötada välja ettevõtte arenguperspektiivid. Sellistest juhatuse liikme ülesannetest tuleneb, et H.Hainsoolt ootas äriühing ettevõtte igapäevase tegevuse jätkumist ja äriühingu jätkusuutlikkust, E.Aavikule olid pandud ülesanded ja antud volitused laiaulatuslikeks strateegilisteks muudatusteks ja uuele tasemele tõusmiseks. Sedavõrd erinev lähenemine nõukogu poolt juhatuse liikmete seisundile määras paratamatult ka juhatuse liikmete omavahelise subordinatsiooni ja alluvusvahekorra. Nõukogu liige xxxxxxxxxxxxxxxandis ütlusi, et juhatusest rääkides mõtleb xxxxxxxxx, et koosolekul Aavik tavaliselt kandis ette, Hainsoo oli kohal. Aavik tegi ettekandeid ja rääkis, ta esindas Hainsood. Kui Hainsoo käest sai arvamust küsitud, siis tol ajal oli kõik lahtine. Hainsoo väga aktiivselt selgitustest osa ei võtnud. Tl.58 kd.4 oli nõukogu koosolekul esimene kord, kui oli välja tulnud, et mingi rikkumine võib ettevõttes olla. Hainsoo millalgi rääkis rapsivarumisest, see võis hiljem olla. Ta võis olla üks infoallikas nõukogule. xxxxxxxxx ka rääkis. Ütlesin Helmole, et tehku kirjalik raport nõukogule, et oleks midagi arutada, ta ei teinud. Koosolekul ei öelnud ta midagi. Kui Hainsoo olukorrast rääkis, pöördus tunnistaja xxxxxxxxxx poole ja xxxx saatis täpsustatud andmetega meili, mis sai aluseks Rosenbergi ettekandele nõukogus. Et Aaviku ja Hainsoo ülesanded on jagatud, tuli välja töö käigus, kuidagi olid kujunenud selged kriteeriumid.. Saime aru, et Aavik planeerib seemneostu väljastpoolt ja Hainsoo tegeles sellega kohapeal. Hainsoo tegeles tehases igapäevaste probleemidega. Juhatuse liikmete omavahelisest koostööst jäi mulje, et esimestel kuudel oli Helmo väga rahul, kuid hiljem tekkisid konfliktid, ei saanud aru, millisel pinnal. Mingil ajal muutus suhe konfliktseks kui meelde tuletada Helmo mõtteavaldusi mida ja kuidas ta rääkis. Kui Hainsoo rääkis 2 miljonist, siis kohe arutasime nõukogus, et me ei vaja selliseid deposiite. Kui Hainsoo mulle midagi rääkis, siis nõukogu koosolekutel küsisime juhatuse liikmetelt, tavaliselt vastas Aavik. Ka nõukogu iga liige nägi asja omamoodi. Arutasime teemasid, kuid fakte meil polnud. Nõukogule Aavik seletas neid teemasid ja põhjendas ära, miks ta nii oli käitunud kui erinevaid majandustehinguid tegi. Võib-olla Helmo tõesti ei julgenud nõukogu koosolekul sõna võtta. Kannatanu Eesti Vabariigi esindaja, nõukogu liige xxxxxxxxxxxxxx andis ütlusi, et kui nõukogu määras Aavikule üldjuhtimise, siis ta oli juhatuse esimees ja Hainsoo juhatuse liige. Juhatuse juhtimine tähendas, et ta võis vastu võtta otsuseid üksi ja ka Hainsoo töökorralduse suhtes. Hainsool tuli neid täita. Tunnistaja xxxxxxxxxxandis ütlusi, et Aavik kandideeris kohe juhatuse esimeheks, tema esindas ettevõtet, nimetasime ta juhatuse esimeheks.

125 Tunnistaja xxxxxxxxxx annab ütlusi, et juhatuses oli omavahel tööjaotus, et seemnelepingud pidi kinnitama Aavik, seemne varumise eest vastutas tema, kuid teda polnud pidevalt kohal tehases, siis andis Hainsoo allkirja. Kui Aavik rääkis vajadusest osta rapsi rohkem kui eelarves kirjas ja tunnistaja tegi arvutuse, et selline ostmine majanduslikult ei õigusta, jäi Aavik endale kindlaks, Hainsoo ei olnud selle pooldaja. Hainsoo kaudu koos Pärnaga sai teavitada nõukogu, et nad võtaks midagi ette. Kasutasime nõukogu poole pöördumiseks Hainsood. Hainsoo sai aru olukorra kriitilisusest, teavitas nõukogu. Hainsoo oli tehases, nägi meie igapäevast hüsteerilist olukorda. Juhatuse liikmete positsioon ja valmisolek just temalt oodatud rolli täita nähtub ühetaoliselt mõlema süüdistatava ütlustest. Nii annab Erki Aavik ütlusi, et juhatuse üldjuhtimine tähendas igasuguste protsesside, toimingute algatamist, ellu viimist, vajadusel kokkuvõtete ja järelduste tegemist. Õigust Hainsoole mingeid korraldusi anda, tulenevalt Äriseadustikust ja juhatuse liikme lepingust mul polnud. Koostöö ei olnud käskkirjade või korralduste vormis, oli sujuv koostöö. Minu vastutusvaldkond on ka tooraine ost ja toodangu müük. Välja kujunenud töökorralduse järgi oli Hainsoo põhiliselt Painkülas, mina Tallinnas. Palusin Hainsool osadele lepingutele alla kirjutada, kui mind polnud kohal. Et oli juh.liige ja juhatuse esimees, see oli nõukogu idee. Hainsoo asus tööle, vahetult, kui riik sai enamusosaluse ja keegi ei teadnud, mis toimuma hakkab. Kui mina liitusin, siis oli juba pahandus suur. Me olime praktilisest vajadusest lähtuvalt, kohustused ära jaganud. Mind üritati mõjutada, ka füüsiliselt. Hainsoo ütles samuti, et ähvardasin teda. Pidasin siin silmas poliitilisi jõudusid. Poliitikute mõjujõud ulatub kaugemale, kui normaalne oleks. Eesti on väike, ülepolitiseeritud, pidasin silmas, et normaalse äritarkusega pole siin midagi teha. Lahkhelid Hainsooga olid selles küsimuses, kuidas jätkata. Ühest küljest oli meil selge, et kuskil on mingid lahkhelid. Arutasime mis sellest kõigest võiks saada. Helmo lootis ka seda, et ei pea enne pensioni hakkama uut kohta otsima. Hainsooga oli ka sisulisi vaidlusi. Töö oli meil omavahel ladusalt ära jaotatud.

Helmo Hainsoo annab ütlusi, et kui ta xxxxxxxarvutuste aluselet suurem varumine kasumit ei anna ja annab kahjumit- Aavikuga arutas ja ütles, et siit ei ole suurt kasumit tulemas, ütles Aavik, et sa ei tea suurest ärist midagi. Oli tööjaotus valdkonniti. Minu tööülesanded olid seonduvalt tehasega: tehase toimimine, hooldustehnika, laomajandus, logistika, raamatupidamise tehnilise töö korraldamine, kogu Painküla tehasega kohapeal seonduv. Allkirjastasin ostumüügi lepinguid lähtudes sellest, et Eesti põllumehed ja eelnevad vahendajad, võisid tulla kontorisse Painkülas erinevatel aegadel. Oli eluliselt vajalik, et ma lepingud siin kohapeal kohe allkirjastaks, vastasel juhul nad oleks mõttetult tehase vahet käinud ja oma aega raisanud, mis ei olnud ka meie eesmärk nõukogu silmade läbi. Oli juhuseid, kui ilmusid uued lepingud, mis olid Aaviku juhendamisel kokku lepitud, s.t.lepingu projekt oli eelnevalt valmis ja kui allkirjaõiguslik Aavik ei olnud sel hetkel mingil põhjusel kättesaadav. Kui eelnevalt oli juhatuse esimehe poolt mulle öeldud, et see tuleb allkirjastada, või küsisin telefoni teel järgi, siis allkirjastasin. Kui juhatuses on esimees ja liige, siis liige allub esimehele. Tööjaotus valdkondades, mis olid juhatuse otsusega ära jaotatud, otsustasin oma valdkondades ise. Kui esitati allkirjastamiseks tooraine ostmiseks leping, siis algul kindlalt ei tekkinud kahtlusi selle tooraine vajalikkuse osas, sest 1.kui juhatuse esimees Aavik tuli majja, hakkas ta intensiivselt tööle tehase arenguprojektidega(biodiisel, Mildola). 2.Miski ei näinud maailmaturul rapsi hinna langust ette. 3.Aavik juhatuse esimehena arendas intensiivselt ja laiendas tehase tegevust. Aavik, ütles, et see on selge omanike tahe, plaanitakse laienemist, arengut, et turul mõjujõudu saada. Mul oli tema sõnade järgi selge, et peame laienema. 4.tegin koos Pärna ja Untiga kogustest kokkuvõtteid juhatuse esimehele ning informeerisin nõukogu esimeest tulemustest ja olukorrast, mis meil on.

126 Tunnistajaxxxxxxxxxx ütlusi andes arvas, et Hainsoo oli nii printsipiaalne inimene küll, et julges oma arvamust välja öelda.(tl.147 kd.I).

Kohtul, kuulanud umbes 40 istungipäeval süüdistatavate, tunnistajate ütlusi ja uurinud äriühingu tegevuse käigus produtseeritud dokumente, on kujunenud veendumus, et äriühingu nõukogu poolt tehtud valikute tulemusena oli AS-s Werol Tehased kujunenud juhatuse järgmine juhtimismudel: Erki Aavik genereeris ideid ja arenguperspektiive ja tegutses jõuliselt nende elluviimiseks ja nendega tuli sobitada ettevõtte igapäevane tootmistegevus.

Kohus peab vajalikuks märkida: Kahest liikmest koosneva koosluse tulemuslik tegutsemise võib olla saavutatav 1)isiksuseomaduste hea sobivuse korral 2)isiksuslike erinevuste korral, kui erinevad isikuomadused üksteist täiendavad. Arvestades E.Aaviku ja H.Hainsoo töömeetodeid ja –stiili, on ilmne, et nõukogu valis kaheliikmelise juhatuse töötulemuste saavutamiseks 2.variandi. Kohtuliku uurimise käigus kuuldu ja uuritu põhjal on võimalik teha järeldusi selle kohta, milliseid juhiomadusi oodati Helmo Hainsoolt just selle äriühingu, s.t. AS WErol Tehased juhatuse liikmena: saavutada kontakt Eesti põllumehega, olla usaldusväärne Eesti põllumehe jaoks ja panna põllumehed tegema Weroliga otsetehinguid. Teise juhatuse liikme, s.o. Erki Aaviku valimisele eelnevalt puudus nõukogu liikmetel ettevalmistatus: oli teadvustamata, mida nõukogu uue liikme valimisel peaks silmas pidama ja kuidas on see saavutatav. Nõukogu liikmed kohtusid Aavikuga siis kui Aavik tuli nõukogu koosolekule, kus ta valiti.

Uuritud tõenditest tuleneb, et juhatuse liikmed tunnetasid täpselt oma positsiooni ja neile pandud ootusi, väljendasid seda nii sõnades kui ka tegudes. H.Hainsoo annab ütlusi, et ta mõistis, et temal ei ole nii palju informatsiooni kui E.Aavikul ja seepärast ta ilmselt ei saa aru Aaviku tegutsemismotiividest. Samas fakt, et E.Aavik söandas H.Hainsoole vihjata, et too seisab ees mingitel jõududel, osutab E.Aaviku veendunud enesekindlusele oma tegevuse õigsuses. Juhatuse liikme kohustused äriühingu ees, mis tulenevad seadusest (Äriseadustik) ja juhatuse liikme lepingust, kujutavad endast olulises osas juhtimisülesandeid. Juhatuse liikme kohustuste täitmist ei saa taandada vaid konkreetsete lepingute sõlmimisele ja vastupidi: näha kohustuste rikkumist konkreetsete lepingute sõlmimises ja sellega äriühingule kohustuste võtmises. Võib esineda juhtimismudeleid, mille raames on konkreetsete tehingute tegemine või dokumentide allkirjastamine ulatuslikult delegeeritud. Seetõttu ei saa juhatuse liikmelt tema kohustuste täitmist nõudes või kohustuste rikkumist kontrollides piirduda kindlakstegemisega, kes on mingile lepingule alla kirjutanud. Ettevõttele võetud kohustsute ja nende tagajärgede õiguspärasuse eest kannab vastutust juhatus. See tähendab, et ei oma õiguslikku tähendust, kes töötajatest pidas läbirääkimisi, kes kirjutas lepingule alla. Kohustuste võtmise eest vastutab juhatus ehk selle liikmed E.Aavik ja H.Hainsoo, vaatamata sellele, et läbirääkimisi pidas ja varumislepingutele kirjutas alla näiteks T.Jaanimets.

Juhtimisotsuste õiguspärasuse kontrollimisel ei ole oluline mitte formaalne õiguspärasus, vaid see, kas see vastab äriühingu ja tema aktsionäride huvidele. Juhatuse ülesandeks on luua äriühingus see raamistik, struktuur ja olustik, millele tuginedes liigub äriühing majandusliku edenemise suunas ehk aktsionäride huvides. Kui juhatus seab eesmärgiks, et varutav toorainekogus peab olema oluliselt suurem nõukogu poolt kinnitatust, siis on juhatuse liikme kohustusi rikutud juba sellise eesmärgi seadmisega ja iga konkreetse lepingu sõlmimine (allakirjutamine) selle eesmärgi raames ei oma eraldi tähendust rikkumise tuvastamise aspektist.

127

Tegutsemise puhul kollektiivse juhtimisorganina tuleb eeldada, et kollektiivse organi liikmed tegutsevad omavahel kooskõlastatult ja ühtse tahtega. Sellisest eeldusest lähtudes on õige, et juhatuse esimees E.Aavik ja juhatuse liige H.Hainsoo tegutsevad ja saavutavad tulemuse äriühingu juhtimisel kaastäideviijatena, karistusõiguslikult KarS § 21 lg.2 tähenduses. Kui isikud on kaastäideviijad KarS § 21 lg.2 tähenduses, siis peab olema tuvastatud, et nad täitsid kooskõlastatult oma rolli ka kuriteokoosseisu realiseerimisel, neil oli ühtne tahtlus ja et iga kaastäideviija oma teoga andis sellise panuse, mis tagas kuriteokoosseisu realiseerumise ehk ühe kaastäideviija panuse äralangemisel langeks ära ka kuriteokoosseis.

Kohtu seisukoht on, et eesmärk varuda rapsiseemet oluliselt suuremas koguses kui on tehase töötlemisvõimsus (ehk nõukogu poolt kinnitatud 72500 tonni) oli püstitatud Erki Aaviku poolt. See ei olnud juhatuse liikmete poolt ühiselt kaalutud ja vastu võetud otsus. Eesmärgiks seatud varutav toorainekogus – rohkem kui töötlemisvõimsusei olnud juhatuse poolt ühiselt läbi arutatud ega fikseeritud, seda polnud kajastatud plaanides ja selleks polnud tehtud ettevalmistusi. Eesmärk varuda rapsiseemet võimalikult rohkem tulenes Erki Aaviku poolt genereeritud arenguplaanidest, tema eesmärgist laiendada ettevõtet, kauplemistegevust ja tema visioonist, et AS WErol Tehased omab potentsiaali erinevate arenguprojektide näol. Erki Aaviku ütlustest ja tema küsimustest teistele kohtuliku uurimise käigus nähtub, et ta ei pea rapsiseemne varumist nii suures koguses veaks, varumine nii suures mahus vastas tema plaanidele ja kaubandustegevuse suurendamise õigusele, varutud seemne kasutamine ja tekkinud raskest finantsolukorrast väljatulemine ei oleks olnud probleem kui Erki Aavik oleks jätkanud töötamist. AS WErol Tehased töötajad, aga ka juhatuse liige Helmo Hainsoo sobitasid oma igapäevategevuse sellest eesmärgist tulenevasse raami, ostu-müügi agent, hilisem kommertsdirektor Jaanimets tegutses eesmärgiga varuda võimalikult rohkem, 150 000-200 000 tonni seemet.

Tõendid tõendavad, et Erki Aavik juhtis äriühingut vastavalt oma juhatuse liikme lepingule uuenduste ja laienemise vaimus, lähtudes eeldusest, et idee tasemel olevad äriplaanid realiseeruvad. Nende eelduste ja plaanide realiseerimise eesmärki teenis rapsiseemne varumine tehase tootmismahust oluliselt suuremas koguses. Juhatuse liige Helmo Hainsoo täitis oma juhatuse liikme lepingust tulenevaid kohustusi (äriühingu majandustegevuse jätkuvuse tagamine) selles olustikus, mis oli loodud ettevõtet arendama ja kahjumist välja tooma valitud juhatuse liikme (esimehe) poolt. H.Hainsoo oli ettevõtte jõulise arendustegevuse suhtes passiivne juhatuse liige, mis tähendab seda, et ilma teise juhatuse liikmeta, kelleks oli Erki Aavik, ei oleks kavandatud AS-s Werol Tehased neid äriplaane, mida kavandati aastal 2004 ega oleks varutud toorainet tootmisvõimsust ületavas mahus nende äriplaanide realiseerumist silmas pidades.

Arvestades juhatuse liikmete vahelist tööjaotust, et üldja strateegiline juhtimine, arendustegevus, kommertstegevuse suunamine ja tooraine ostmine olid Erki Aaviku vastutusvaldkonnad ja sellest tulenevalt oli kommertsdirektori T.Jaanimetsa töö suunamine E.Aaviku vastutusalas, ei saa juhatuse liikmele Helmo Hainsoole ette heita seda, et ta ei takistanud äriplaanide ettevalmistamist või õhkkonna kujundamist äriplaanide kindla realiseerumise vaimus. Kohus on seisukohal, et juhatuse liige Helmo Hainsoo, pöördudes nõukogu esimehe poole rapsiseemne liigse varumise asjas, täitis sellega ÄS § 306 lg.3 tuleneva kohustuse teavitada nõukogu aktsiaseltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest ja majandusliku seisundi olulisest halvenemisest.

128 Pöördumisega nõukogu esimehe poole oli juhatuse liige andnud selge signaali vajadusest sekkuda, oli kirjeldanud konkreetset probleemi. Nõukogu, kellel on ÄS § 316 järgi pädevus teostada järelevalvet juhatuse tegevuse üle, peab tagama ise oma töö korraldamisega piisava järelevalve juhatuse tegevuse üle. Juhatuse ühe liikme pöördumine pidi nõukogu jaoks olema tõsine alarm ja tooma kaasa viivitamatu sekkumise. Millegagi ei ole põhjendatud soovitus juhatuse liikmele asuda vormistama kirjalikke ettekandeid, kuna juhatuse liikmed ei ole määratud teostama järelevalvet üksteise üle. See kohustus oli nõukogul. Nõukogu, olles komplekteerinud juhatuse sedavõrd erinevatest isiksustest ja oluliselt erinevate eesmärkidega, pidi silmas pidama ja jälgima ka juhatuse kui kollegiaalse organi (koos)töövõimet. Tähtsusetu ei ole seejuures, et selleks ajaks oli nõukoguni jõudnud juba varemgi näiteid juhatuse esimehe ebakorrektsest tegutsemisest (2 miljoni krooni kandmine advokaadibüroole).

Kõigi selliste asjaolude alusel jõuab kohus tulemuseni, et Helmo Hainsoo käitumises puudus tahtlus kasutada oma ametiseisundit juhatuse liikmena ebaseaduslikult. Tal puudusid plaanid ja eesmärgid varuda seemet rohkem kui tehase tootmisvõimsus (kinnitatud eelarve) ette näeb. Juhatuse liikmete omavahelisest tööjaotusest tulenevalt puudus tal kohustus omada ülevaadet varutava rapsiseemne hulgast ja ta teavitas nõukogu esimeest tekkinud olukorrast sellest arusaamisel. Ehkki H.Hainsoo juhatuse liikmena sõlmis (allkirjastas) rapsiseemne varumise lepinguid, puudus tal alus arvata, et sõlmitavad lepingud kokkuvõttes ületavad nii ettevõtte tootmismahu kui ka lubatava +/- 10-15% kõikumise piiri. Kuna H.Hainsool puudus lepingute sõlmimise ajal ülevaade sõlmida kavandatavate lepingute mahust (seda ülevaadet ei olnud teatavasti kellelgi) ja tal oli lepingute sõlmimise ajal õigus arvata, et lepingute sõlmimine toimub kinnitatud eelarve ja aktsepteeritava kõikumise piires, ei saanud Helmo Hainsool olla ka teadmist kahju võimalikust tekkimisest, selle võimalikust suurusest, tal ei olnud võimalik seda ette näha või kahju tekkimist möönda. Tõendatud on, ettevõtte arendustegevus, erinevate äriprojektide vedamine oli nii formaalselt kui ka sisuliselt Erki Aaviku tegevusvaldkond (sellekohane märkuski Mildola äriprojektil). Seejuures oli E.Aaviku töö erinevate äriprojektidega esitletud ka nõukogule sedavõrd veenvalt, et H.Hainsool oli küllaldane alus uskuda äriprojektide realiseerimist E.Aaviku poolt.

Tegemist on süüdistusega, mis põhineb n.n. mastaabiefektil ehk süüdistatavate tegevus on käsitatav kuriteona põhjusel, et varumislepinguid on osutunud sõlmituks liiga palju ja tekkinud kahju on liiga suur. Kohtuliku uurimise käigus on tõendamist leidnud, et varumislepingute sõlmimist teatud kõikumisega (näiteks 10-15%) on peetud varem põhjendatuks ja ettevõtte tegevuse tulemused on varemgi erinevatel põhjustel olnud kahjumis. Iga konkreetne varumisleping, mis on sõlmitud ja käesolevas kriminaalasjas süüdistatavatele etteheidetav kui nõukogu poolt kinnitatud eelarvet ületav leping, üksikultvõetuna ei pruugi moodustada KarS § 289 (§ 2172 lg.1) järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisu, eriti arvestades koosseisulise tunnusena suure kahju tekkimise nõuet. See tähendab, et teo toimepanija tahtlus peab olema tuvastatav tahtlusena sõlmida palju lepinguid (üle eelarvega kinnitatud koguse) ja tekitada suur kahju. Kohus on kirjeldanud asjaolusid ja tõendeid selle kohta, et ainult Helmo Hainsoo tegevus eraldivõetuna ei moodusta ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamise või teise isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuste võtmise õiguse ebaseadusliku ärakasutamise koosseisu tema tegevuses nõutava tahtluse puudumise tõttu. Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine ühist teootsust. H.Hainsool ja E.Aavikul seda polnud.

129 ÄS § 315 lg.1 sätestab: juhatuse liikmed vastutavad seaduse ja põhikirja nõuete rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega aktsiaseltsile või aktsionäridele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Sisult sama sätestab TsÜS § 37 lg.1. Sellised seadusesätted tähendavad solidaarset vastutust tekkinud kahju ehk võlaõigusliku tagajärje eest. Karistusõiguslik vastutus on individuaalne ja solidaarse vastutuse kohaldamine teisel isikul olnud tahtluse eest ei ole mõeldav.

Helmo Hainsoo tuleb temale esitatud süüdistuses õigeks mõista.

Juhatuse esimees Erki Aavik tahtis ja pidas õigeks varuda rapsi rohkem kui tehase tootmisvajadus ja selle piires kinnitatud eelarveline kogus (72500 tonni): varuda kuni 150000 tonni või rohkem. Ta pidas vajalikuks varuda rapsiseemet erinevate äriplaanide elluviimiseks. Ehkki ühtki äriplaani ei olnud nõukogu poolt kinnitatud ega olnud E.Aaviku enda jaoks lõpuni välja töötatud, asus E.Aavik realiseerima suures koguses rapsiseemne varumisega oma eesmärki ettevõtet arendada (laiendada). Kuna ühtki äriplaani ei olnud nõukogu poolt kinnitatud ega ka ettevõtte ega E.Aaviku enda jaoks lõpuni välja töötatud, puudus E.Aavikul igasugune alus eeldada, et tootmisvajadusteks mittevajaliku rapsiseemne varumine nii suures koguses lõpeb muu tulemusega kui kahjum ja lisanduvad kahjud. Varudes rapsiseemet ettevõtte jaoks oma kava kohaselt sedavõrd suures koguses, pidi juhatuse esimees arvestama nii suure kogusega kaasnevate lisakuludega ettevõttele, aga ka sellega, kuidas seda seemet kasutama hakatakse ja missugune võib olla selle majanduslik tulem. Kuna seemne kasutamiseks kindlaid lahendusi ei olnud, pidi E.Aavik endale teadvustama, et nii suures koguses seemne varumine lõpeb majandusliku krahhiga. Asjaolu, et Erki Aavik ei pidanud suures mahus varumise juures vajalikuks arvestada Indrik Unti poolt esitatud arvutustega tegeliku võimaliku tulemi kohta ehk seda, et kasumit ei tule, tähendab, et teades ette võimalikku tulemit ehk võimalikku kahju, tegutses ta otsese tahtlusega nii toimepandavate tegude kui saabuva tagajärje suhtes.

Kõige selle tulemusena leiab kohus, et Erki Aavik oma käitumisega täitis KarS § 289 ( alates 15.03.2007 KarS § 2172 lg.1) koosseisu ja pani toime ametiisiku poolt oma ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamise, millega tekitati suur varaline kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele ja huvidele.

Alates 15.märtsist 2007 ei ole teise isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuste võtmise õiguse ebaseadusliku ärakasutamise puhul süüteokoosseisu täitmiseks nõutav ametiisikuks olemine. Seda kohus analüüsis eespool. AS WErol Tehased juhatuse esimehena kuulus Erki Aavikule õigus käsutada AS Werol Tehased vara ja võtta sellele äriühingule varalisi kohustusi. Erki Aavik võttis neid kohustusi AS-le Werol Tehased ebaseaduslikult, ületades äriühingu nõukogu poolt kinnitatud eelarve piire ja rikkudes tema ja äriühingu vahel sõlmitud lepingust ja Äriseadustikust tulenevaid nõudeid. E.Aaviku ja AS WErol Tehased vaheline usaldussuhe tulenes nendevahelisest juhatuse liikme lepingust, millega E.Aavik võttis endale kohustuse käituda äriühingu huvides, äris vajaliku hoolsusega, majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, juhindudes kehtivatest õigusaktidest ja äriühingu põhikirjast. Lisaks äriühingu ja E.Aaviku vahelisele lepingule tulenesid E.Aaviku kohustused ka Äriseadustiku ja Tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätetest. AS-le Werol Tehased eelarvet ületavaid kohustusi võttes kasutas E.Aavik ebaseaduslikult ära oma õigust tegutseda teise isiku nimel ja võtta talle kohustusi. Liigsuurte kohustuste võtmisega tekkis AS-le Werol tehased kahju 30 854 149.82 krooni, mis moodustab suure varalise kahju.

130 Selliselt käitudes kuritarvitas E.Aavik tema hoolde antud äriühingu AS WErol Tehased usaldust KarS § 2172 lg.1 nn. esimese alternatiivi mõttes.

Erki Aavik tuleb süüdi tunnistada ja karistada.

Kohtu hinnangul ei ole KarS § 289 järgi kvalifitseeritava kuriteoga tegemist Advokaadibüroole Ehasoo &Benevolenskaja kantud 2 000 000 krooni episoodis ja selle episoodi kvalifitseerib kohus ümber.

12. Juhatuse liikmete käitumist õigustavad asjaolud

Kohus on eespool näidanud, et AS Werol Tehased juhtimismudeli järgi planeeris riigi osalusega äriühingu AS Werol Tehased tegevust ja korraldas aktsiaseltsi juhtimist nõukogu. Nõukogu kasutas selleks instrumentidena nõukogu otsuseid ja nõukogu poolt kinnitatud eelarvet. Kuna nõukogu oli kinnitanud eelarve 72500 tonni rapsi varumiseks ja sellele vastavas rahalises ulatuses, siis toimus rapsiseemne varumine suuremas koguses kui 72500 tonni ja seda ületavas rahalises väärtuses ilma nõukogu nõusolekuta. Uuritud tõenditest nähtub, et nõukogu ei kiitnud rapsiseemne varumist pressimisvõimsust ületavas koguses ja summas heaks ka tagantjärele. See tähendab, et juhatuse tegevus rapsiseemne varumisel pressimisvõimsust ületavas koguses väljus nõukogu poolt juhatusele ette antud piiridest ja oli omavoliline. AS Werol Tehased juhatuse tegevus, et olla seaduslik, pidi mahtuma neisse piiridesse, mille oli seadnud nõukogu. Nõukogu poolt seatud piire ületades toimunud tegevust ei saa lugeda lubatavaks. Otsides vastust küsimusele: kas väljumine nõukogu poolt seatud piiridest on sedavõrd etteheidetav, et väärib ebaseaduslikuks tunnistamist (ja karistusõiguslikku hinnangut), tuleb kohtul teha kindlaks, kas juhatuse liikmete jaoks esines asjaolusid, mis õigustasid sellist käitumist ja kas selline käitumine võib olla vabandatav. Karistusõiguse tähenduses saaksid käesolevas asjas sellisteks õigustavateks asjaoludeks olla kohustuste kollisioon (KarS § 30) ja eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus (KarS § 31).

KarS § 30 sätestab: tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus. KarS § 31 lg.1 sätestab: tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest.

Kas Erki Aavikule nõukogu poolt pandud kohustus tuua Werol kahjumist välja on käsitatav kolllideeruva kohustusena KarS § 30 järgi, mis õigustab nõukogu otsustest mittekinnipidamist ja juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumist? Kohus leiab, et Erki Aaviku juhatuse esimeheks määramisega seostatud ootuste täitumise vältimatuks eelduseks on just hoolsuskohustuse maksimaalne täitmine ehk teisisõnu: äriühingu majandusliku olukorra parandamine või kahjumist välja toomine saab realiseeruda vaid siis, kui juhatuse liige käitub 1)heas usus, 2)hoolsusega, mida tavapäraselt arukas inimene näitaks üles sarnastes oludes 3)viisil, mis on äriühingu parimates huvides.

Erki Aavikuga sõlmitud juhatuse liikme lepingust nähtub, et temale pandud ülesanded lähtusid tõsiasjast, et äriühing on olnud pikka aega kahjumis. Tegelikkusega ei ole kooskõlas E.Aaviku väljend, et nõukogu nõudis temalt teha mida iganes, et Werol kahjumist välja tuua. Juhatuse liikme lepingus märgitud eeldused-arvestades, et AS on olnud pikka aega kahjumis-

131 näitavad, et ülesannete püstitamisel on lähtutud reaalsusest, ka oodatavad tulemused on sõnastatud realistlikult ega tähenda tegutsemisnõuet „iga hinna eest“. Olulisim on seejuures, et püstitatud ülesanne „parandada majanduslikku olukorda“ või isegi kahjumist välja tuua tähendabki oma sisu poolest tegutsemist kõrge hoolsusega äriühingu suhtes ja äriühingu parimates huvides. See tähendab, et Erki Aavikule kui juhatuse liikmele pandud ülesanded, tema suhtes püstitatud ootused ja temal lasuvad seadusest ja õigusaktidest tulenevad kohustused olid samasisulised ja ühetähenduslikud, need ei moodustanud omavahel vastandlikke õiguslikke kohustusi, mille vahel tulnuks juhatuse liikmel valida (kuna tal ei ole võimalik kõiki kohustusi täita) ja mille puhul mõne kohustuse täitmise nimel ohverdatakse teise kohustuse täitmine (ja rikutakse teist kohustust). Lisaks sellele märgib kohus, et olenemata juhatuse liikmele pandud ülesannetest või püstitatud eesmärkidest ei saa nõukogu vabastada juhatuse liiget seadusest tulenevate kohustuste täitmisest ehk kohustusest järgida hea usu põhimõtet suhetes juriidilise isikuga (TsÜS § 32 kohustus), hoolsuskohustusest ja lojaalsuskohustusest (TsÜS § 35 kohustused). Õigustatud isiku hilisem heakskiit või luba võivad küll vastutuse määra leevendada, kuid ei muuda seadusest tuleneva kohustuse rikkumist olematuks.

Ajaks, mil E.Aavik valiti juhatuse liikmeks ja määrati juhatuse esimeheks, ei olnud muutunud AS Werol Tehased kui riigi enamusosalusega äriühingu moodustamise (õigemini: riigi enamusosaluse tekitamise) eesmärgid ega põhjendused: riigi majanduspoliitika elluviimine, Eesti põllumeestele põllukultuuride kasvatamisvõimaluste soodustamine rapsi kasvupinna laiendamise ja realiseerimisvõimaluste loomise teel. Selle eesmärgi kestmist ja orienteeritust Eesti põllumeestele on rõhutanud kõik nõukogu liikmetest tunnistajad, sellest nõudest teadmist on kinnitanud oma ütlustes kõik süüdistatavad ja tunnistajad. Et äriühing peab oma tooraine varuma esmajärjekorras Eestist ja seejärel Baltikumist, kinnitas nõukogu majandusaasta eelarvet kinnitades, kus on kirjas varumispiirkonnad ja varumismahud kõige rohkem Eestist ja siis Lätist-Leedust. Sellise olukorra tõttu leiab kohus, et Erki Aaviku ette ei olnud seatud mitut kohustust, mille täitmise vahel tuli tal valida ja kuna kõiki täita ei olnud võimalik, siis oli õigustatud rikkuda äriühingu parimates huvides ja hoolsusega käitumise kohustust. Nõue järgida äriühingu ja juhatuse liikme vahelisest lepingust tulenevate ülesannete täitmisel äriühingu parimaid huve, käituda heas usus ja hoolsusega, mida tavapäraselt arukas inimene sellises ametis üles näitaks, tuleneb seadusest ja kõigi muude ülesannete ja kohustuste täitmine pidi toimuma neid nõudeid (ehk hoolsuskohustust) järgides. Äriühingu ja juhatuse liikme E.Aaviku vahelisest lepingust tulenevad ülesandedmajandusliku olukorra parandamine, eelduste loomine majanduslikult edukaks tegevuseks-on kõrvalkohustused (kõrvaleesmärgid) Äriseadustikust tuleneva majanduslikult kõige otstarbekamal viisil tegutsemise kohustuse ja Tsiviilseadustiku üldosast tuleneva hoolsusja lojaalsuskohustuse kõrval. Hoolsuskohustuse täitmise vajalikkus on kirjas ka lepingu p.3.1. Käesoleval juhtumil ei ole õigustatud isik- AS WErol Tehased nõukogujuhatuse liikme käitumisele õiguslikku hinnangut andnud. Tavapäraselt väljendatakse selline õiguslik hinnang töösuhte lõpetamisel tehtava otsusega. Nõukogu, otsustades kutsuda Erki Aaviku tagasi juhatuse esimehe ametikohalt koosoleku 20.12.2004 otsusega (protokoll tl.2-4 kd.4), märkis otsuse põhjenduseks „ilma mõjuva põhjuseta“. Nõukogu otsustas maksta E.Aavikule kompensatsiooni 8 kuu ametipalga ulatuses. Juhatuse esimehe premeerimise vastu oli üks nõukogu liige ja vabastamise vastu üks nõukogu liige. E.Aaviku tagasikutsumine vormistati juhatuse liikme lepingu lisaga (tl. 20-21 kd.50), milles lepiti muu hulgas kokku lepingu lõpetamine kokkuleppel, heas usus ja välistades mistahes nõuete esitamise teise poole vastu mistahes vaidlustes (p.4). Lisaks kompensatsioonile 8 kuu ametipalga ulatuses lepiti kokku ühe kuu juhatuse liikme tasu maksmine preemiana uute toodete eduka turule viimise eest

132 (p.2). Riigikontrollile esitatud põhjendustes (tl.218, 219, 220, 221 kd.5) selgitas nõukogu esimees xxxxxxxxxxx, et E.Aaviku tagasikutsumine oli põhjustatud asjaolust, et juhatus oli varunud tunduvalt rohkem rapsiseemet, kui seda oli ette näinud kinnitatud eelarve. Nõukogu tunnistas, et juhatuse ülevaade ettevõtte olukorrast ei olnud alati objektiivne, ilustati situatsiooni. Kohus on seisukohal, et nõukogu, resümeerides E.Aavikuga töösuhte lõpetamise „ilma mõjuva põhjuseta“, on andnud tegelikkusega mitte kooskõlas oleva hinnangu ega ole võtnud vastutust hinnata äriühingu olukorda kriitiliselt.

Juhatuse liikmete konkreetsete tegevusterapsiseemne varumine olulises mahus rohkem eelarvega kehtestatustsuhtes on nõukogu ja selle liikmed oma seisukoha väljendanud: rapsiseemne ülevarumine ei olnud lubatud ja sellele ei ole antud heakskiitu ka hiljem.

KarS § 31 lg.1 sätestab: tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. Kas juhatuse liikmetel oli alust uskuda, et esineb asjaolusid, mis välistavad nende tegevuse õigusvastasuse?

E.Aavik annab ütlusi, et kõigist võimalikest tulevikuperspektiividest ja valikutest rääkis juhatus nõukogus võimalikult laialt ja võimalikult tihti ja tutvustas neid. Nii põllumajandusministri kui ka rahandusministri nõunikud olid aktiivsed ja esitasid küsimusi. Nõukogu liikmed, ministrid, kõik olid teadlikud. Nõukogu korduvalt kiitis Mildola ostu plaani heaks tervikuna, seda arutati korduvalt. Ideed sellisel kujul paberile ei jõudnud, et neid saaks kinnitada. Kava arenes hästi, puudu oli vaid see, et ministeeriumi ametnikud otsustaks, millisel viisil nad tahavad sellega valitsusse minna. H. Hainsoo annab ütlusi, et ta arvas, et nõukogu võtab Mildola asjus otsuse vastu, presentatsioon nõukogule algas juba 2004 esimesel poolel. Hainsoo sai aru, et kõik otsustavad isikud on sellest ideest informeeritud, minister külastas Werolit, omanike väike ring oli seda arutanudkuna Werol kuulus Rahvaliidu valitsusalasse, siis xxxxxxn ja minister xxxxxxxx võttis Weroli esindust Toompeal vastu. Nõukogu esimehe, juhatuse esimehe, omaniku-ministrite seisukohtade järgi jäi Hainsoole arusaam, et midagi on teoksil omaniku soovil ja tahtel. Hainsoo arvas, et lihtsalt tema ei ole kõigest piisavalt informeeritud.

Kohus on eespool jõudnud järeldusele, et äriprojektide arutelu nõukogu koosolekutel ei anna signaale mõne äriprojekti (näiteks Mildola) heakskiitmise tõenäosusest lähitulevikus. Äriplaanide (Mildola) arutelu kajastamine koosolekute protokollides, mille sisu kinnitavad ka tunnistajate ütlused, jätab pigem mulje nõukogu liikmete skeptilisusest. Nõukogu esimees tunnistajaxxxxxxxxxxxx ütlustest nähtub, et nõukogu liikmetel ei olnud kõigis asjus ühtset seisukohta, oldi eriarvamustel ja nõukogu liige tunnistaja xxxxxxxxxxx annab ütlusi, et juhatuse liikmed võisid aru saada, et nõukogu poolt pole vastuseisu sellele äriplaanile (Mildola). Kohtu hinnangul eriarvamuste olemasolu kollektiivses juhtimisorganis on loomulik ja seetõttu ongi nõutav kõiki argumente arvestava ja kaalutud otsuse olemasolu äriühingu tegevusplaanide aluseks. Riigi osalusega äriühingu juhtimismudelit on kohus käsitlenud eraldi ja kõigi sellise äriühingu juhtimisotsustuste tasakaalustamiseks ongi olemas nõukogu kui kollektiivne organ. Kohtu hinnangul AS WErol Tehased juhatuse liige E.Aavik oma ettevalmistatuse, kvalifikatsiooni, tausta ja varasema töökogemuse poolest vastas nõuetele, mida tuleb esitada sellise äriühingu juhile ja seetõttu olid tal olemas ka teadmised selle kohta,

133 missugune on õigusaktidest tulenev juhtimispädevus juhatusel, nõukogul ja et õiguslik tähendus on neil seisukohtadel, mis on formuleerunud nõukogu otsuseks. Kohtumenetluse käigus on korduvalt esile tõstetud, et nõukogu liikmed üksikult ja nõukogu kollektiivse organina oli teadlik, et toimub arendustegevus Venemaa suunal, et tööle on võetud Jaanimets jne.. Selles osas on kohus veendumusel, et äriühingu igapäevategevust juhtis ja korraldas juhatus, millesse nõukogul ei olnud põhjust ega õigust sekkuda. Neid küsimusi (kas on tegemist igapäevase juhtimisotsusega, kas nõukogul on õigus sekkuda) on nõukogu ka korduvalt arutanud. Et arendusküsimustega tegeleda, oli kokku lepitud ka E.Aavikuga sõlmitud juhatuse liikme lepingus. Seetõttu puudus nõukogul alus kahtlustada juhatust oma volituste ületamises, sekkuda igapäevasesse töökorraldusse. Nõukogul oli õigus eeldada, et juhatus tegutseb oma pädevuse piires, s.h. nõukogu poolt kinnitatud eelarvet silmas pidades, hoolsuskohustsuega ja äriühingu huvides. Juhatuse liikmetel puudus põhjendatud alus luua endale kujutlus, et nõukogu liikmete teadmine sellest, et kusagil Venemaal tegutseb Jaanimets, tähendab aktsepti varuda seemet oluliselt suuremas mahus kui kinnitatud eelarve.

Kohus leiab, et julguse varuda toorainet omamata kindlaid väljavaateid selle tooraine kasutamisvõimalustest andis Erki Aavikule toetav foon, mida pakkus tihe läbikäimine otsustamisõigust omavate kõrgete ametiisikute ja poliitikutega. Et Erki Aavik pidas äriplaanide õnnestumiseks oluliseks suhtlemist otsustusõigust omavate ametiisikutega ja poliitikutega, nähtub tema ütluste andmisest: Vabas turumajanduses peaks ettevõte olema selline, mida igal hetkel saaks müüa selle ülesande andis WT nõuk esimeesxxxxxxxxxxxxxx ja minister xxxxxxxxxxxxx. Primaarne oli nii tollaste rahandusminister Õunapuu, kui põllumajandusminister Tammsaare poolt, viia ettevõte seisu, et teda oleks kuidagi võimalik erastada või müüa. Kõigepealt tehti mulle ettepanek asuda Weroli nõukogu juhtima. Kaalusin seda. Lõpuks jõuti selleni, et juhatusse on sellist inimest vaja, kes tegeleks ärilise poolega, selleks määrati mind. Sellega kaasnes kokkulepe, millega olid seotud minister Tammsaar ja mõned poliitikud, et asun juhatuse liikmeks mõneks kuuks, siis annan hinnangu, kas on selle tehasega üldse midagi võimalik teha ning seejärel anna hinnangu, kes seda võiks teha. Kui selgub, et ei ole võimalik midagi teha, siis pidin andma hinnangu, kuidas see kõige väiksemate asjadega ära lõpetada, et ei tekiks poliitilist skandaali. Novembris 2004 olime Hainsooga kutsutud Toompeale, riigikogu koosolekule, kus olid nõukogu liikmed, xxxxxxxxx ja xxxxxxxx põllumajandusminister xxxxxxxxja mõned põlumajandusega tegelevate poliitiliste fraktsioonide liikmed. Meile anti seal juhtnööre, süüdistati, et me ei osta piisavalt Eesti tootjate rapsi. Saime korralduse Eesti tootjate raps kindlasti kokku osta. Nõukogu nõue oli tehas kahjumist välja tuua. Nõuded tulenesid seadusest ja Weroli põhikirjast. xxxxxxx esines ministri saadikuna nõukogus, nägime et nõukogu liikmed Rahandusministeeriumi poolt ei olnud ülejäänud nõukogu liikmetega ühte meelt. xxxxxxxxxxx, xxxxxxu ja xxxxxxxxx ütlesid, et peaks katkestama ja ministri seisukohta küsima. Sinnamaani polnud isegi olulisi dispuute.Enne 2004.a. oktoobrit ministrite suuniseid ei tulnud, see oligi probleem. xxxxxxxxx arvas, kooskõlas teda esindatavate poliitiliste ringkondade seisukohtadega, et riik ei pea Werolit majandama. Pigem oli see takistuseks, miks kokkulepe müügiks venis. Mõlema ministeeriumi poolt oli huvi et Werolist tuleb lahti saada ja riigi huvides ei ole seda majandada. E.Aavik väljendab arvamust, et uue ministri tulekuga 2004 kevadel muutus asi ebaselgeks, minister ei otsustanud. E.Aavik arvab, et põhjus võis olla ka selles, et kui oleks otsustatud: tehas müüa, siis oleks lepingu sõlmimise õigus antud rahandusministrile.

134 Kohus on eespool analüüsinud, et „Riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse“ (välja kuulutatud presidendi otsusega nr. 572 7.aprillist 2004) ettevalmistamisel nähti ette võimaliku huvide konflikti tekkimine ja seadusesse kirjutati sisse abinõud selle konflikti vältimiseks, ennetamiseks ja lahendamiseks. Sellepärast on (võrreldes varasema redaktsiooniga) oluliselt täpsustatud riigi esindaja valimise kriteeriume ja määramise korda, konkretiseeritud nõukogu tegevusest teavitamise korda, tasu maksmist ja tasu maksmise peatamist.

Erki Aaviku ütlustest tuleneb, et nõukogu tegevuse välise poliitikute toetuse kogumine (erakondade juhtide sõnaline toetus, Aaviku tegevuse heakskiitmine poliitikute, erakondade, muude poliitiliselt aktsepteeritavate isikute poolt)kujutas endast just seda teed minekut, mille vältimiseks, ennetamiseks „Riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seadus“ abinõud ette nägi. S.t. et kui seadus prognoosis huvide konflikti tekkimise võimaluse äriühingu ja riigi huvide vahel olukorras, kus üks isik nii reguleerib teatud valdkonda kui ka teostab järelevalvet, ja selle konflikti tekkimise vältimiseks nägi ette nõukogu (riigi esindajad nõukogus) enamkonkretiseeritud ja ohjava rolli (päevakorra ja otsuse eelnõude esitamine, protokollide esitamine, protokollidele ettenähtavad nõuded, kohustuste täitmatajätmise eest sanktsioonina tasu maksmise peatamine jne.), kontrolliorganiauditikomitee loomise, siis tegelikkuses lähtus Erki Aavik tegutsemisel sellest,

et

osalust valitseva ministeeriumi(ministrite või poliitikute isikus) roll on säilinud ja et tal on õigus (et talle on lubatud) piirduda vaid selle valdkonna poliitikute toetusega ja nõukogu seisukohtade saamine (arvessevõtmine) on teisejärguline. Samas: just nõukogu koosolekul võetavad seisukohad saavad kaitsta riigi huve (vt. § 22 lg.3. … kui on selgelt vastuolus äriühingu huvidega), kuna seal (osalust valitseva ministeeriumi ja Rahandusministeeriumi vaidluse vaidluse tulemusena) tasakaalustatud seisukohad on eelduslikult arvestanud kõiki asjaolusid. Sellist muutunud olukorda ei signaliseerinud nõukogu juhatuse esimehele piisavalt selgelt.

Kohus on seisukohal, et äriühingu juhatuse liikmele vajalikku haridust, teadmisi ja elukogemusi, s.h. teadmisi ühiskonna toimimise ja majanduse ja poliitika vahekorrast omaval juhatuse esimehel Erki Aavikul puudus ratsionaalne alus arvata, et lõplikult väljatöötamata, finantsprojektsioonidega kindlustamata, investoreid

riigile kui enamusaktsionärile avalikustamata, riigi osaluse edasisest olukorrast pilti omamata äriplaan võiks jõuda otsustamispädevust omava ministri lauale (sõna otseses mõtteset oleks, mille üle otsustada) või veelgi enamotsustamiseks Vabariigi Valitsuse istungile. Olukorras, kus isegi nõukogul ei olnud võimalik Mildola äriplaani üle otsustada informatsiooni ebapiisavuse tõttu, ei saanud olla tõsiseltvõetav, et juba sellesama majandusaasta ehk tootmistsükli jooksul jõutakse otsuseni Vabariigi Valitsuse tasemel. Seetõttu puudus igasugune mõistlik põhjendus hakata varuma sellise tulevikuplaani jaoks seemet ja uskuda, et kohe saabub õigustatud organi otsus, mis legitimeerib nõutava lubava otsuse puudumise tingimustes alustatud varumistegevuse. Juhatuse esimees, kes võtab vastu selliseid ärilisi otsustusi, ei täida hoolsuskohustust ja kuritarvitab äriühingu usaldust tema vastu.

Erki Aaviku käitumises puuduvad KarS § 30 ja § 31 sätestatud asjaolud, mida saaks käsitada õigusvastasust välistavatena.

II Erki Aavikule esitatud süüdistus seoses 2 miljoni krooni kandmisega OÜ-le Advokaadibüroo Ehasoo ja Benevolenskaja.

Uuritud tõendid tõendavad järgmiste faktiliste asjaolude asetleidmist:

135 1)20.juunil 2003 kandis AS Werol Tehased OÜ-le Advokaadibüroo Ehasoo & Benevolenskaja (edaspidi“Advokaadibüroo EB“) üle 2000 000 krooni põhjendusega: vastavalt lepingule WEB0301 Werol Tehaste nimel tehingute sooritamiseks.(konto väljavõte tl.13) 2)20.juunil 2003 andis Erki Aavik Advokaadibüroole EB ülesande laekunud summast kanda OÜ Tivolett arvele 1 650 000 krooni rapsiseemne ostude finantseerimiseks. Deponeeritud rahasumma jäägi kohta antakse korraldused hiljem (ülesanne tl.11). 3)20.06.2003 kandis Advokaadibüroo EB OÜ Tivolett arvele 1 650 000 krooni selgitusega „laen“. (tl.10,13). 20.juunil 2003 laekus 1 650 000 krooni Advokaadibüroolt EB OÜ Tivolett arvele (tl.23) ja samal kuupäeval kell 17.33 kuni kell 17.34 võeti OÜ Tivolett arvelt sularahaautomaadist kaardiga viiel korral välja 10000 krooni ehk kokku 50000 krooni (tl.23). Sularahaautomaadist võeti kaardiga välja viie tehingu haaval iga päev 50000 krooni ka 21.juunil, 23.juunil, 24.juunil (kõik väljavõtted pärast kella 21) ja 25.juunil 2003. Kokku võetud neil päevil sularahana välja 250000 krooni. 25.juunil 2003 on OÜ Tivolett arvelt tehtud ülekanne OÜ-le Neospark summas 1 050 000 krooni selgitusega „laenuleping“. Kõik see nähtub OÜ Tivolett kontoväljavõttest (tl.23 kd.1). 4)25.06.2003 on OÜ Neospark kontole laekunud 1 050 000 krooni OÜ-lt Tivolett selgitusega: laenu leping. 27.06.2003 on OÜ Neospark kontolt tehtud ülekanne AS-le Saare Finants summas 412 302 krooni selgitusega : arve 785 lõplik tasumine ja 27.06.2003 on OÜ Neospark kontolt tehtud ülekanne xxxxxxxxxxxxxxxx summas 600 000 krooni selgitusega: laenu tagasimaks-laenuleping 31.01.2001. (OÜ Neospark konto väljavõte tl.29 kd.1). 5)31.juuli 2003 on Advokaadibüroo EB andnud teatise AS-le Werol Tehased, et 20.juunil 2003 on AS Werol Tehased deponeerinud Advokaadibüroo EB deposiitarvele 2 miljonit krooni AS-i Werol Tehased poolt sõlmitavate rapsiseemne ostutehingute tagamiseks. (tl.8). 6)01.juulil 2003 on Erki Aavik andnud Advokaadibüroole EB ülesande kanda AS WErol Tehaste poolt kantud rahast 349890 krooni laenuna OÜ Tivolett arvele rapsiseemne ostude finantseerimiseks. (tl.9). 03.juulil 2003 on 349 890 krooni laekunud OÜ Tivolett arvele Advokaadibüroolt EB (OÜ Tivolett konto väljavõte tl.24). Selele laekumisele on järgnenud OÜ Tivolett poolt kanded OÜ-le Hotmar, Teskado ja Primorek ja sularahaväljavõtted sularahaautomaadist 03., 04. 07. ja 09.juulil kokku summas 200000 krooni (tl.24,25). 7)30.aprillil 2004 on Advokaadibüroo EB kontole laekunud OÜ-lt Tivolett 1 400 000 krooni selgitusega „laenu tagastus“ ja samal kuupäeval, s.o. 30.04.2003 on Advokaadibüroo EB kandnud 1 400 000 krooni AS-le Werol Tehased selgitusega: deponeeritud raha tagastamine vastavalt lepingule (Advokaadibüroo EB konto väljavõte tl.4 ). 30.aprillil 2004 on AS Werol Tehased juhatuse esimees Erki Aavik andnud Advokaadibüroole EB ülesande (tl.6) kanda OÜ-lt Tivolett laekunud 1 400 000 krooni üle AS-le Wero Tehased. 8) 26.05.2004 on OÜ Tivolett nimelt tehtud sularahasissemakse OÜ Tivolett kontole summas 400 000 krooni ja samal kuupäeval, s.o. 26.05.2004 on OÜ Tivolett kandnud 600 000 krooni üle Advokaadibüroole EB selgitusega „laenu tagasimakse“. (konto väljavõte tl.27). 26.mail 2004 on AS Werol Tehased juhatuse esimees Erki Aavik andnud Advokaadibüroole EB ülesande kanda OÜ-lt Tivolett laekunud 600 000 krooni üle AS-le Werol Tehased (ülesanne tl.5). 26.mail 2004 on laekunud Advokaadibüroo EB kontole 600 000 krooni OÜ-lt Tivolett selgitusega „laenu tagasimakse“ ja 27.mail 2004 on summa 600 000 krooni kantud AS Werol Tehased kontole selgitusega: AS Werol Tehased deponeeritud raha tagastamine vastavalt lepingule“ (konto väljavõte tl.4).

Süüdistatav H.Hainsoo annab ütlusi (tl.127 kd.IV), et Aavik tööle tulles selgitas, et oleme suurtel tooraineturgudel tundmatud tegijad ja meil ei ole garantiid. Advokaadibüroo garantii mingi summaga kergendab läbirääkimisi minekul Venemaale ja Ukrainasse. Selleks ajaks oli

136 minek Venemaa ja Ukraina turule alles juhatuse esimehe visioon. Oli jutt, et lõpetada nämmutamine Eestis väikeste kogustega, lihtsam on tegeleda ühe suurema tegijaga. Süüdistatav E.Aavik annab ütlusi (tl.152-153 kd.IV): Werolisse tööle asumisel puutus ta esimese asjana kokku toorainepuudusega. Leidis tehasest lepinguid Venemaa, Ukraina, Leedu tarnijatega, hakkas uurima, milliseid neist võiks realiseerida. Üht lepingut Tetra Investiga asus läbi rääkima, vene pool nõudis ettemaksu kuna Werol oli tuntud ka oma makseraskuste poolest, Werol keeldus. Leiti mõlemat poolt rahuldav viisdeponeerida summa mõlemat poolt rahuldava advokaadibüroo arvele tagatiseks tarnitava rapsiseemne jaoks. Summa kanti üle juhatuse otsusega, võis olla ka Aaviku korraldus. E.Aaviku sõnul oli sellega kursis ka Hainsoo, see oli läbimurre ja uus viis Weroli jaoks neid tehinguid finantseerida. Kui koostöö selle partneriga oli lõppenud, kanti summa Werolile tagasi. Werol ei andnud advokaadibüroole korraldust see raha Tetra Investile üle kanda, ülemääraseid riske ei võetud. Werol leidis kellegi, kes võttis ostukohustuse üle, vene poolt oli ka selleks ajaks juba uus firma, millise Venemaa firmaga pidi tehing tehtama, ei ole Aavik kindel.. Rapsitarnija tingimused muutusid ja Werolilt nõuti jätkuvalt ettemaksu. Kuna Werol polnud sellega nõus, leiti Tivoletti näol vene poolele sobiv partner, kes võttis ülesande toimetada raps Venemaalt Werolisse. Tivolettiga sõlmiti ostu-müügi korraldamise või vahendamise leping mitte ostumüügi leping, Tivolett pidi Weroli huvides ostma rapsi või vahendama.. Aavik tundis Tivoletttist xxxxxxxxxxt, xxxxx oli see, kelle ka vene pool oli soovitanud vahenduspartneriks. Seega oli xxxxx usaldusväärne nii Weroli kui vene poole jaoks. Tehing vormistati laenuna, see oli Weroli varade säilimise huvides. Aavik tundis xxxxxx varasemast ajast vahendajana. xxxxxxxxxxx Aavik tunneb, xxxxxxxx ka, xxxxxxx ei mäleta. Advokaadibüroole kantud 2 miljonit tuli kanda seniks Tivoletti käsutusse kuni tehingu teostumiseni (vene poolega). Ilmselt tuli raha kohe Tivolettile üle kanda, kui olukord tehinguga selgus. Eesmärk ei olnud Tivolettile laenu anda. Raha tuli kaks korda üle kanda ilmselt seetõttu, et algul arvati, et tehing tuleb väiksemas mahus. 2 miljonit oli väike summa, see võis olla 1/3-1/5 ettemaksmine. Aavik ei tea midagi Tivoletti ja Neosparki vahelistest seostest ega rahaülekannetest. Oma ammuse osaluse säilimisest Neosparkis sai teada kohtueelse uurimise käigus, mingit seost selle ettevõtte ega tema tehingutega Aavikul ei ole. Tivoletti sidumine Neosparkiga on meelevaldne. Tivoletti partnerid Venemaal pidid muretsema Werolile rapsi, kuid tehingud ei realiseerunud, raps Eestisse ei jõudnud, raha nende eest ei makstud. Neosparki ja xxxxxxxxxxxxxe vahelistest võlasuhetest Aavik ei tea. xxxxxxxxxx nägi Aavik esmakordselt kohtusaalis, kuid teab, et xxxx oli Tivoletti esindaja selles lepingus, mis Werol Tivolettiga allkirjastas. xxxxx ennast Aavik siis ei näinud: see oli Werolis tavapärane, et lepingud valmistati ette vastava töötaja poolt ja anti juhatusele alla kirjutamiseks, juhatuse liige ise lepingupartneriga ei kohtu. Aavik ei mäleta, kuidas allkirjastamine siis täpselt käis ja kelle kätte leping anti kui xxxxt ennast ei näinud. Kes lepingu ette valmistas ja xxxxxx kohtus, Aavik ei tea. Advokaadibüroo kandis 2 miljonit Werolile tagasi, kuna 2003.aastal alanud tegevus ei viinud soovitud tulemuseni, otsustasime selle hankekanali sulgeda. Otsus tegevus lõpetada oli Weroli ja Tivoletti ühine otsus, või otsus koos advokaadibürooga. Raha ülekandmine oli juhatuse otsus, nõukogu oli sellest informeeritud. Nõukogu koosolekul oli sellest juttu, kuid millises kontekstis, Aavik ei mäleta. Nõukogu ei andnud korraldusi seoses deposiitarvel oleva rahaga. E.Aaviku hinnangul oli selline advokaadibüroo arvele raha kandmise tehing Weroli ärieesmärki silmas pidades loomulik. Tehingu turvamise mõttes on see tavaline. E.Aaviku arvates on see konkreetne tehing võetud põhjendamatult huviorbiiti, ta ei tea, kas sarnaseid tehinguid oli Werolis veel. Werol vaevles pidevalt käibekapitali puuduses. Tunnistaja xxxxxxxxx andis ütlusi (tl.144-145 kd.I), et Advokaadibüroole EB deponeeris ta raha käsunduslepingu alusel, sedakaudu pidid hakkama toimuma ostu-müügi tehingud. E.Aavik selgitas tunnistajale, et sõlmitud käsunduslepingus on kirjas kõik vajalik. Hiljem

137 tunnistaja küsimise peale on Aavik selgitanud, et käsundusleping ei ole teistele avaldatav ja tunnistaja ei ole seda lepingut näinud. Advokaadibüroo kinnitas saldokinnitusega raha laekumist. Aastaruande auditeerimise ajaks ei olnud tehinguid toimunud ja tunnistaja nõudis raha tagastamist. Audiitorid ei saanud veenduda tehingu sisus. Advokaadibüroo maksis selle raha tagasi, ettevõte kahju ei kannatanud. Tunnistaja xxxxxxxxxx(tl.167 kd.I) andis ütlusi, et nõukogus oli jutt siis kui Aavik oli aasta tööl olnud, et on mingi ettemaks tehtud Advokaadibüroole. Ettemaks paluti tagastada. Tunnistajaxxxxxxxxxxxxx arvates sai nõukogu raha kandmisest advokaadibüroole teada alles pärast Aaviku lahkumist ettevõttest (tl.213). Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx(tl.216- ) andis ütlusi, et tehing, mida nõukogu heaks ei kiitnud, oli üks deposiidikanne advokaadibüroole. Ettevõttel on niigi raha vähe ja seda pole mõtet kusagil mujal hoida. Info sellise kande kohta tuli pearaamatupidajalt, seda ei olnud kantud majandusaasta aruandesse, mistõttu vahetati järgmisel aastal audiitorit. Nõukogu seisukoht oli, et Werol ei vaja majandustegevuseks seda deposiiti. Leidsime, et meil ei ole nii palju raha, et võiks deposiiti paigutada, et rapsi hankida. Raha laekus tagasi. Aavik selgitas, et oli vist vaja mingeid äritehinguid teha. Tunnistaja xxxxxxxxxx (tl.229-231 kdI) AS Werol Tehased auditikomitee liikmena uuris Weroliga seotud probleeme, mis nõukogu uurimiseks andis, üks neist oli Advokaadibüroo EB deposiiti kantud 2 miljonit. Raamatupidamisest sai auditikomitee dokumendid, et tehingud on toimunud. Põhjuste uurimise ülesannet, kuidas-miks kanti, tunnistajal ei olnud. E-mailiga oli Aaviku korraldus raamatupidajale, aasta hiljem Advokaadibüroolt kiri, et raha on laekunud ja on olemas dokumendid ka selle kohta, et raha on tagasi laekunud. Raamatupidamine ei teadnud raha Advokaadibüroole kandmise põhjust ja seda ei olnud võimalik ka kindlaks teha, väidetavalt oli leping, kuid seda tunnistaja pole näinud. Tunnistaja koostas oma auditeerimistegevuse käigus ka materjale ja esitas need uurijale. Auditikomitee esitas 10.11.2004 nõukogule vahekokkuvõtte oma tööst (tl.53-54 kd. 57). Sellele eelnes auditikomitee kohtumine E.Aavikuga, E.Aavikule esitati küsimustik vastamiseks seoses uuritavate tehingutega, s s.h. deposiidilepingu kohta. Auditikomitee arvamus selles küsimuses oli: arusaamatu ja küsitav ning seni juhatuse poolt selgelt põhjendamata on 20.06.2003 AS WErol Tehased poolt Advokaadibüroo Ehasoo & Benevolenskaja deposiitarvele kantud kahe miljoni krooni ülekandmise vajadus. Auditikomitee protokollist 27.09.2004 (tl63-64 kd.57) nähtub, et ettevõtte välisaudiitor on äririskide hindamise juures esile tõstnud, et arendustegevusega seotud kulud on suured. Probleemid finantseerimisvahendite leidmisega. Vabad rahalised vahendid on viidud teistesse äriühingutesse. Tunnistaja xxxxxxxxxxxandis ütlusi (tl.28-32 kd.III), et xxxxxxxxxi tegi talle ettepaneku hakata firmades Tivolett, Primorek ja veel mõned, tankistiks. xxxx kirjutas allkirju, ülejäänu tegi xxxx. Tivolettis oli ta juhatuse esimees. Pangakontosid avamas käis xxxx koos xxxxxxa, pangadokumendid ja pangakaardid olid xxxxx käes, kuid xxxx pidi kaasas olema, kuna kõik oli xxxx nimel. xxxx xxxx on teinud paljudel kordadel ka sularahasissemakseid pangakontodele, xxxxi kirjutas sissemaksusummad tšekile. Tunnistaja on kuulnud Erki Aaviku nime telekast, ka xxxxxlt. Ühe korra käis koos xxxxxxa pangas raha sisse panemas ja siis arvas xxxx, et autoroolis oli Aavik. Rääkis nii ka uurijale, aga tegelikult ta ei tea, kas tookord oli Aavik roolis või mitte. Tookord andis sissemakstava raha xxxxxxxxxxxx, kilekoti või kohvriga. Roolisistuja ei teinud midagi, ainult juhtis autot. Tunnistaja annab ütlusi, et talle pandi uurija poolt väga palju sõnu suhu, ähvardati vangipanemisega. Tunnistaja ütleb, et avaldatud tekst tl.39 kd.1 1,4 miljoni kohta võis ka nii olla, et ta tšeki pealt nägi seda summat, praegu ei mäleta ta ei summat ega autot. Firmanimedest rääkimine võis olla ka hiljem, et xxxx rääkis midagiet kas meie laenasime või Werol laenas. Mingi värk oli miljoniga. Tunnistaja sai xxxxxxt sellise tankistiks olemise eest raha kui tunnistajal „häda

138 käes oli“. Ta usaldas xxxxxt. Nüüd on ta selle eest juba karistuse kätte saanud. Pangakaardid olid xxxx käes ja raha võttis nendega välja xxxxx. Sularaha pangastvõttis xxxx koos xxxxxxx. Tunnistaja mäletab ainsa asjana laenu advokaadibüroole, olid laenu tagasimaksed. Kohus esitles tunnistajale Tl.27 kd.1 kontoväljavõttel 400 000 krooni sissemaks. Tunnistaja mäletab, et oli Aaviku ja Hainsoo advokaadibüroo või igatahes mingi kahe nimega büroo. Hiljem ütles xxxxx, et see oli kuidagi Weroliga seotud. Tunnistaja hakkas xxxxx ettepanekul tankistiks, kuna xxxxi ise oli linnaosavalitsuses tööl, ei saanud nende asjadega tegelda, korruptsioon pidi olema. Tunnistaja ei huvitunud, kust tuli see raha, mis ta panka sisse maksis. xxxxxxx rääkisid nad Aavikust, xxxx tundis teda, Aavik oli varem vist pillimees. Tunnistaja xxxxxxxxxxx andis ütlusi (tl.32-38 kd.III): ta on Erki Aavikuga olnud ühistes firmades Norax Invest, Eesti Eine ja Neospark, viimases mõlemad osanikud ja jäid osanikeks ka likvideerimise ajal. Neosparki tegid koos Aavikuga, Neospark renoveeris Tallinnas keskhaiglas ruume. Tunnistaja sõnul tegelesid osanikud, tunnistaja ja Aavik investeeringutega, Neosparki juhtimisega tegeles juhatus. Neospark laenas erinevate firmade ja fondide raha suurköögi ehitamiseks. Raha otsimisega tegeles põhiliselt tunnistaja. Ta leidis rahalaenajaks näiteks ESS-i. Prokuröri taotlusel avaldas kohus tunnistaja ütluse selle kohta kohtueelsel uurimisel kd.1 tl.82: „Erki Aavik leidis raha laenajaks xxxxxxxxxxxxx“. Tunnistaja ütleb, et see leidmine võis olla varem, ta tundis varem xxxxxxxx. Mina vedasin seda projekti, rääkisin läbi ja veensin. Oli mitmeid projekte, tuli leida aktsionäre, eks Aavik ka tegeles sellega. Tunnistaja jääb selle juurde, et tema pidas läbirääkimisi xxxxxxxxxx. Tagasi maksis Neospark. Tunnistaja arutas lepinguid xxxxxxxxxxa, kontakt xxxxxxxxxx oli tunnistajal Aaviku kaudu. Kohus avaldas prokuröri taotlusel tl.82 laused tunnistaja ütlusest eeluurimisel: „mina müüsin nimetatud laenu tagasimaksmiseks ära oma firma ärinimega ASS Baltic Computer Systems, mille müügist saadud raha maksin AS-le ESS. Kuidas Erki Aavik xxxxxxxxxxxxxxxx võlgu oleva rahasumma ära maksis, ei tea.“ Tunnistaja selgitab vastuolu ütlustes sellega, et kohtueelse uurimise ajal mais 2007 ta veel ei teadnud, kuid nüüd teab, et Neospark maksis võla. Tunnistaja annab ütlusi, et võlg oli Neosparki oma, kuid Neosparkil polnud võimalik maksta ja nad otsisid teisi võimalusi, kuidas maksta. Kui nad veel Aavikuga koos tegutsesid, siis leppisid kokku, et xxxxxxxxxxx võla tagasimaksja pidi olema Aavik. Oleks pidanud nii olema, kuid ei olnud. Tunnistaja annab ütlusi, et 2004/2005 lõpetas firma tegevuse. xxxxxxxxxxe antud laen oli tagatud hüpoteegiga kinnistule, laenuraha läks Eesti Einesse, suurköögi ehituseks. xxxxxxxxxxx olid suhted seotud seoses Neosparki ja suurköögiga. Praeguseks on Neosparki laenud ja tagatised halvas seisus, Neospark on Nooraksile siiani võlgu. Tunnistaja kinnitab, et ta rääkis kohtuistungil õigust ja samade asjade kohta rääkis ka uurijale, kuid teise nurga alt: Aavik tekitas tunnistaja jaoks kontakti xxxxxxxxxxx, tunnistaja pidas läbirääkimisi lõpuni. Tunnistaja sai laenu tagasimaksmisest teada alles 2007, ehkki laen maksti tagasi 2003. Tunnistaja ei ole seda varem uurinud, Neospark sai raha tagasi maksta siis kui raha oli. Tunnistaja arvates raha kandmisest teab xxxxxxxxxxx Võlgu oldi paljudele, ka oma ettevõtetele, enne maksti teistele tagasi. Tunnistaja tegeles ESS-ile võla tagasi maksmisega. Tunnistaja xxxxxxxxxxannab ütlusi (tl.112-115 kd.III) et tunneb Erki Aavikut seoses töötamisega Neosparkis. Tunnistaja arvates oli Neosparkis juhatuse liige xxxxxx ja osanik Aavik. Lõpus oli ka tunnistaja juhatuse liige, kuid tema ülesanded ei olnud sel ajal sugugi teisemad kui raamatupidajaks olemise ajal. Ta suhtles xxxxxxxxx, kes asju ajas ja kelle korraldusi täitis. Juhatuse liikme kohustusi xxxxxo ei täitnud. Tunnistaja ja xxxxxxx käes olid pangakaardid, ülekannete tegemise koodid. Pangatehinguid tegi interneti vahendusel tunnistaja. Tunnistaja arvates keegi teine interneti vahendusel pangatehinguid ei teinud, kui mingeid ülekandeid tehti, siis tunnistaja ikka teadis, mille alusel. Tunnistaja teadis, mis firma kontol toimus, kui keegi midagi tegi, siis tunnistaja küsis järgi. Kui olid laenud, olid ka laenulepingud. Saare Finants ja Tivolett tegid ilmselt midagi keskhaigla objektil. Kohus

139 esitles prokuröri taotlusel tunnistajale kd.1 tl.29 ülekannet Saare Finantsile. Tunnistaja mäletab, et ülekande ta tegi, füüsiliselt oli paber olemas, mille alusel ülekannet teha. Kohus esitles tunnistajale samal leheküljel kannet Tivolettile 1 050 000 krooni laenulepingu alusel. Tunnistaja täpsemalt ei mäleta. Ju siis oli laenamine, iga päev otsiti rahalaenajaid. Tunnistaja mäletab, et Neosparkile laenas raha xxxxxxxxxxxxx, seda laenulepingut tuli pikendada, et raha tagasi maksta. Tunnistaja arvab, et ta on näinud Neosparki ja xxxxxxxxxxvahelist laenulepingut, tagasimaksmise tähtaega tuli pikendada, tunnistaja arvutas intresse. Tunnistaja arvab, et raamatupidamisdokumente xxxxxxxx üle andes oli nende hulgas ka laenuleping, kõik dokumendid olid ühes kohas ja said üle antud. Tunnistaja arvab, et ta võis teha laenu tagasimaksmise ülekande xxxxxxxxxxx. Kohus esitles prokuröri taotlusel tunnistajale samal leheküljel rida 7 600 000 krooni ülekandmist xxxxxxxxxxxxx. Tunnistaja mäletab, et keegi andis laenu, vist rohkem kui 600 000 krooni ja sellest maksti xxxxxxxxxxx tagasi. See ei olnud mitte tegevusest saadud rahast, vaid uuest laenust. Tunnistaja ei mäleta, kes selleks laenu andis, kuid see pidi tulema pangaarvele. Tunnistaja sõnul tegi firmas rahaülekandmise otsuseid Normak. Tunnistaja xxxxxxxxxx andis ütlusi (tl.231-234 kd.I), et Erki Aavik on talle tuttav, kuid see ei sega tõerääkimist. OÜ Tivolett oli 2001.aastast tunnistaja omanduses, hiljem oli tunnistaja juhatuse esimees, omanik ja siis müüs osakudxxxxxxxxxxxe. Tunnistaja käes olid aegajalt Tivoletti pangakaardid. Tivoletti ja Neosparki vahel oli üks tehingsõlmiti laenuleping. Neospark pidi raha teenima Tivolettile, organiseerima selle summa eest Tivolettile väärtpabereid. Summa oli 1 050 000 krooni, 1 miljoni eest väärtpabereid, 50000 krooni vahendustasu. Tivolett sai pakkumise Advokaadibüroolt EB, vormistati laenuleping Advokaadibüroo ja Tivoletti vahel 2 miljoni krooni saamise kohta, selle summa eest pidi Tivolett teostama tehinguid Venemaaga põllumajandussaaduste ostmiseks. Tunnistaja on varem tegelenud Ukraina ja Venemaa äripartneritega, tema nimi oli garantiiks, et ostetud saaduste eest saab tasutud. Maksmised toimuvad sularahas. Eeluurimisel ta ei rääkinud tehingutest Venemaaga, seal küsitles teda kambris keegi ja siis uurija. Tunnistajat on mitu korda kinni peetud, ta ei ole aru saanud miks. Tunnistajana ülekuulamine oli tehtud kahtlustatavana ülekuulamise paberilt koopiana, lasti allkiri panna. Ettepanek olla vahendajaks tuli vene poolelt, siin pöördus tunnistaja poole Aavik. Advokaadibüroolt saadud 2 miljonit oli laen. Tivolettil oli endal ka sularaha. 1 miljoni eest otsustati osta väärtpabereid, pole mõtet raha arvel hoida. Teise miljoni eest teostati majandustehinguid. Neosparkile kanti üle 1 050 000 krooni, ülejäänud raha kasutati aja jooksul majandustegevuseks. Lepinguid vene partneritega oli alla 2 miljoni põllumajandussaaduste kohta. Nende kohta sõlmiti leping, kes need firmad olid, tunnistaja ei mäleta. Olid investorid. Tunnistaja rääkis seda ka eeluurimisel, kuid protokollis seda ei kajastatud. Tivolett pidi 2 miljonit tagastama, aasta pärast helistati Advokaadibüroost ja küsiti tagastamist nii kiiresti kui võimalik. Tivolettil nii palju raha ei olnud, oli umbes 200 000 krooni, pöördus Neosparki poole, et saada laenulepingust osagi tagasi. Neosparki töötajate poolt tagastati laen erinevates summades, kokku 1 miljon. Tunnistaja suhtles xxxxxxxxxxxxx. Kohus avaldas prokuröri taotlusel 1.kd.tl.102 lõigu Südaga pangakontoris käimise kohta. Tunnistaja ütleb, et ta pöörduski Aaviku poole, et kuidas vene raha tagasi saada, temast polnud tolku organiseerimisel. Tagasimakse pidi organiseerima Tivolett ja tunnistaja, aga mitte Aavik. Et Aaviksee on võetud kahtlustatavana ülekuulamise protokollist, mis talle ette anti. Osaliselt on avaldatu õigeta korra pöördus Aaviku poole, et raha on vaja tagasi saada. Aaviku džiibiga sõitmine ei ole võib-olla õige, ta ei mäleta. Uurija ütles selle ette. Süda ei saanud nii suure summaga üksi panka minna. Raha, mis xxxx panka pidi panemavõttis kassast, umbes 900 000 krooni. Osa oli isiklikku raha, osa sai xxxxxxxxx. Porkuröri taotlusel avaldas kohus tl.102 tunnistaja viimase vastuse uurija küsimusele, kuna on vastuolu: uurimisel rääkis tunnistaja, et sai Aavikult sularaha. Tunnistaja

140 selgitab, et kindlasti pidi olema, et Aavik organiseeris, pole Aavikult midagi saanud. Aaviku nimi kästi kirja panna. Kõik käis ühe inimese – Aaviku ümber. Tehingud sai tegelikult alguse sellest, et Aavik pakkus, kas xxxxxl on huvi vahendaja olla vene poolega, lepiti kokku. Ülekandeid tegi xxxx, raha tagasimakseteks organiseeris tunnistaja. Tunnistaja pidi Aaviku ettepaneku kohaselt olema vahendaja, tema nimi pidi olema garantiiks. Ta tutvus mõlema poole lepingutingimustega. Garantii oli, et Tivoletti poolt makstakse rahad ja kaup saadakse Venemaalt. Kaup ei saabunud, Venemaal firma vahetus. xxxxx oli vene poole usaldusisik, lepingupartner oli Tivolett. Aavik pöördus xxxxx poole sooviga põllumajandussaadusi osta, millel oleks Eestis turgu. Kellelt pidi ostetama, tunnistaja ei mäleta sellist arutelu. Aaviku seost põllumajandustoodete ostmisega ei mäleta. 2 miljonit oli Advokaadibüroo poolt pakutud summa. Kuna Tivolettil oli endal ka miljon arvel, sai arvele kokku 3 miljonit, millest 1 miljon läks aktsiate ostuks, 1 miljon Neosparkile ja 1 miljon Venemaale ettemaksuks. 1 miljon Neosparkile läks selleks, et sellelt teenida, osta väärtpabereid. See õnnestus. Tunnistaja annab ütlusi, et see, mis tema tunnistajana ülekuulamise protokollis eeluurimisel kirjas on, ei ole tema räägitud, see on koopia teisest protokollist. Ta kirjutas alla sooviga vabaneda, kuna lubati teha kriminaalasjast vabastamise määrus. Kõik ei ole protokollis vale, õige on see, mis ta täna kohtus rääkis. Aavik pole talle raha andnud, aitas organiseerida. Tunnistaja on läbi lugenud lepingud, tegemist oli põllumajandussaadustega, tema pidi olema ainult vahendaja. Tunnistaja ei mäleta, kes olid need isikud, kes Aavikut ei usaldanud, firmasid ei mäleta. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxx andis ütlusi (tl.223-226 kdI): Aavik ja Hainsoo on talle tuttavad, tööalaselt. Tunnistaja oli aprillist 2003- aprillini 2004 põllumajandusminister. OÜ-le Neospark olen raha laenanud 2001a algul. Minu osalusega Kaiu LT oli suure seafarmi omanik, ei olnud kuhugi sealiha realiseerida. Otsisime väljapääsu...xxxxxxxxxxja Aavikuga ka korraks oli sellest juttu, neil oli firma Neospark, oli mõte, et saaks ka selle firma osanikuks, neil oli raha vaja ja nii ta läks, laenasin vaba raha, et hiljem võimaluse korral osanikuks saada. Vormistasime laenulepingu, firma oli loomisel, oli kiire, kõigi teistega ei olnudki räägitud, et selline potentsiaalne omanik juurde tuleks. Laenuleping on kolimiste käigus kaduma läinud. Minu teada xxxxxx ja Aavik olid osanikud Neosparkis. Laenatud raha maksmine toimus pangaülekandega.… pärast mul kadus huvi. Ütlesin xxxxxxxxx, et maksku laen tagasi, kui nad saavad. Sain aru, et seda pole võimalik esimesel võimalusel teha, kuna ettevõttest raha väljavõtmine ei ole lihtne, iga kroon on arvel, sellega läks aega. Raha sain tagasi ülekandega 2003a jaanipäeva paiku. Ei teadnud, et tegemist on WT pärit rahaga, see on võimatu. Kohus avaldas prokuröri taotlusel tunnistaja ütlustest eeluurimisel kd.1 tl.85 2.lõigu keskelt, kuna on vastuolu kohtuistungil räägituga: OÜ-le Neospark maksin 600 000 krooni sularahas. Tunnistaja kinnitab, et asi oli nii, nagu kohtus räägib: et ta tegi ülekande isiklikult arvelt. Ta on selle pangast üle kontrollinud ja see on kontrollitav. Neospark osasid soovisin isiklikult omada ja neisse investeerida, kuna tunnistajal oli sel ajal seafarm. Aavikuga ta muude tehingute kaudu seotud ei olnud, see oli ainus tehing. Laenulepingus laenu tasumise tähtaega polnudki fikseeritud. Idee oli, et avada osa ja saada selle kaudu paremaid realiseerimise võimalusi meie sealiha tootmisele. Kindlat kuupäeva ei olnud fikseeritud mis ajaks osaluse ostumüügi tehing peaks toimuma. 2002 vaatasime, et asi ei muutu paremaks, saime sigala rendile anda, sellega kadus ära edasine huvi asjaga tegeleda, raha tagasimaksmine viibis. Laenulepingus intresse, viiviseid ei olnud. Neosparkis oli xxxxxxxxõhiline, kellega neid küsimusi sai arutatud. Neosparki vastu kadus mul huvi, kui seafarmi rendile andsin, 2003a alguseks suutsime selle maha müüa, siis oli täielikult huvi kadunud. Siis loobusin oma osaluse saamisest Neosparkis ja nõudsin raha tagasi, sain aru, et päevapealt seda ei saa. Rääkisin sellest xxxxxxxxx, tema oli põhitegija. Raha kandis Neospark tagasi minu arvele. Kas oli põhjust seostada seda raha WT-ga? kuidas

141 saab rääkida, et see oli WT raha? See on nagu: oli Rüütli juubel, kui teda näidati madrusesärgis. Kohus avaldas prokuröri taotlusel tl.85 kd.1 tunnistaja ütlused eeluurimisel selle kohta, kuidas ta küsis korduvalt osaluse omandamise kohta Neosparkis, kuna kohtuistungil on tunnistaja rääkinud ainult suhtlemisest xxxxxxxxx. Tunnistaja kinnitab, et eeluurimisel räägitu on õige: ta suhtles osade omandamise teemal loomulikult ka Aavikuga, kuid põhiliselt xxxxxxxxx. Kd.1 tl.87-88 on kahtlustatavana xxxxxxxxxi kinnipidamise protokoll 17.04.2007, millega on fikseeritud xxxxxxi kinnipidamine kahtlustuses KarS § 394 lg.2 p.3 läbi § 22 lg.3 seoses raha saamisega Advokaadibüroolt EB OÜ-le Tivolett, selle edasikandmisega Erki Aavikuga seotud Neosparkile. M.Külvi on vabastatud 18.04.2007. Tl.96- 98 on xxxxxxxxxx kahtlustatavana ülekuulamise protokoll 18.04.2007, milles xxxxxx annab kahtlustatavana ütlusi, 19.06.2007 on kahtlustus tema suhtes lõpetatud ( määrus tl.99-100), tl.101-103 on tunnistaja xxxxxxxxxi ülekuulamise protokoll 19.06.2007, milles ta kinnitab, et jääb kahtlustatavana 18.04.2007 antud ütluste juurde. Tl.49-75 on Tallinna Linnakohtu otsus 23.11.2005, millega xxxxxxxxvi süüdi tunnistatud ja karistatud KarS § 386 lg.1 -§ 22 lg.3 järgi maksupettuste toimepanemise eest jaanuarist 2001 kuni maini 2004 varifirmade OÜ Tivolett, OÜ Primorek, OÜ Teskaado ja OÜ Hotmar kaudu. Kohtuotsusega on tuvastatud, et Jxxxxxxxxx oli neis varifirmades variisik. x.xxxx on samuti süüdi tunnistatud ja karistatud.

Nõukogu koosolek 15.11.2004 (tl.32-37 kd.4) arutas raha paigutamist deposiiti tehingute tegemiseks Venemaal. E.Aavik selgitab, et seemnedefitsiidi tõttu eelmisel aastal oli vaja end siduda Venemaa suurte tarnijatega, kes nõudsid ettemaksu. Summa tagastatud. Nõukogu võttis detsembrikuu tööülesandeks selgitada 2 miljoni kroonist deposiidilepingutkas on ebaõige rahapaigutus. Asitõendite hulgas (asitõendite kast nr. 8, pakend ehk kaaned nr . 212 lk.31-32) on õigusteenindusleping E4-2/57, sõlmitud Advokaadibüroo Ehasoo& Benevolenskaja OÜ ja AS WErol Tehased vahel 15 juunil 2003 (esindaja juhatuse esimees Erki Aavik), milles on kajastatud tellija ja täitja vahelised kohustusedõigusabi osutamine. Selles lepingus ei ole ühtki viidet võimalikule deposiitarve kasutamisele või deposiidihoidmise tingimustele.

Erki Aavik on kantud AS WErol Tehased juhatuse liikmena registrikaardile 20.06.2003 ja kustutuskanne tehtud 01.01.2005. (tl. kd.) Kohus, kuulanud ära süüdistatavad E.Aaviku ja H.Hainsoo, tunnistajad xxxxxn,xxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx, xxxxxa, xxxxxxi, xxxxxxxx, xxxxxxxxxx ja xxxxxxxx, uurinud ja hinnanud kõiki kirjalikke tõendeid, mis on seotud nende tehingutega, on kokkuvõttes järgmisel seisukohal: Erki Aavik andis korralduse kanda 2 miljonit krooni Advokaadibüroo EB arvele eesmärgiga kasutada AS Werol Tehased valdusest välja läinud raha oma osalusega firma Neospark huvides ja vajadusteks, seega omastamiseks kolmanda isiku kasuks.

Kohtu selline järeldus põhineb uuritud tõendite võrdlemisel ja kogumis hindamisel. Esmalt märgib kohus, et E.Aavik valiti AS Werol Tehased juhatuse liikmeks nõukogu koosolekul 09.juunil 2003. Tehingu tegemiseks 20.juunil 2003 väärtuses 2 miljonit krooni tulnuks küsida nõukogu nõusolek enne tehingu tegemist, s.t. hiljemalt nõukogu eelneval koosolekul 09.juunil. Sellist nõusolekut ei ole nõukogult küsitud ega saadud. Tunnistajate xxxxxxxxxxxi, xxxxxxx, xxxxxxx, xxxxxxxxx, kannatanu esindaja xxxxxxxxx ütlustest tuleneb, et nõukogu sai sellisest rahakandest teada alles raamatupidamise aastaaruande jaoks vajalike dokumentide kogumisel ja auditeerimisel aastal 2004. See tehing väljus igapäevase majandustegevuse raamest ja selleks pidanuks olema nõukogu nõusolek. (ÄS § 317 lg.2 p.1).

142 Tehingu pooled- AS Werol Tehased ja Advokaadibüroo EB- on nimetanud kõnealust summat deposiidiks ja nii nimetavad seda ka ütlusi andnud tunnistajad ja süüdistatav E.Aavik. Sõna „deposiit“ tuleneb ladinakeelsest sõnast „depositum“ ehk „talletatu“, tähendab hoiust, deposiitarvearve raha hoiustamiseks tema edaspidiseks kasutamiseks. Selline sõnaseletus viitab selgelt, et deposiidina kantav raha ei ole mõeldud koheseks kasutamiseks ehk teisisõnu: see raha ei ole mõeldud kasutamiseks igapäevaseks majandustegevuses. Eriti võttes arvesse AS WErol Tehased halba majanduslikku seisu, ei saa 2 miljoni krooni kandmist välja ettevõte igapäevasest kasutusest pidada igapäevaseks majandustegevuseks ja see tehing väljus igapäevase majandustegevuse raamest. Tehingu tegemine ilma nõukogu sellekohase nõusolekuta oli ebaseaduslik. On õige, et nõukogu on advokaadibüroo deposiiti raha kandmist arutanud oma koosolekutel: Seega ei saa seda arutamist seostada nõukogult loa küsimisega tehingu tegemiseks. Rahaülekannete kuupäevad ja nendega seonduvate toimingute ajaline järjestus osutavad, et 2 miljoni krooni Advokaadibüroo EB arvele kandmise ajaks oli teada selle raha edasine kasutus: et seda hakatakse kasutatama viisil nagu teda tegelikult kasutati ja AS Werol Tehased jäetakse sellest rahast kestvalt ilma.. Tõenduseks selle kohta, et raha kanti AS Werol Tehased poolt sõlmitavate rapsiseemne ostutehingute tagamiseks (E.Aaviku versioon), on Erki Aaviku ütlused ja tema poolt kirjutatud tekst Advokaadibüroole EB antud ülesandel (tl.9,11) ja selle põhjal antud teatisel (tl.8). Puuduvad kirjalikud lepingud või mistahes dokumendid ülekantava summa kasutamiskorra, tähtaegade või muude ettevõtte jaoks tähtsate asjaolude määramise kohta. Arvestades E.Aaviku juhatuse liikmeks valimise kuupäeva (09.06.2003) ja ülekande tegemise kuupäeva (20.06.2003), pidid ettevalmistused sellise deposiidi tegemise kohta mahtuma 10 päeva sisse. E.Aaviku selgitustet ettevalmistused olid juba varem enne tema tööleasumist tehtudei kinnita pearaamatupidaja zzzzzz, kes töötas ettevõttes aastast 1999 ega ka H.Hainsoo ütlused. Asjaolu, et tehinguid Venemaa suunal hakati kavandama alles pärast E.Aaviku tööleasumist, kinnitab juhatuse otsus 05.08.2003 (tl.22 kd.50), 29.09.2003 sõlmitud tööleping T.Jaanimetsaga (tl.23-26 kd.50). Asjaolu, et Werolilt Advokaadibüroo EB arvele 2 miljoni krooni kandmine ja E.Aaviku poolt ülesande andmine Advokaadibüroole kanda raha 1 650 000 krooni edasi Tivolettile toimusid ühel ja samal kuupäeval- 20.juunil 2003, tähendab, et selleks ajaks pidanuksid olema toimunud Weroli ja vene poole läbirääkimised (kui lugeda õigeteks E.Aaviku ütlused), Weroli keeldumine ettemaksust ja leitud mõlemat poolt rahuldav advokaadibüroo; seejärel vene poolel firma vahetumine ja avaldamine, et advokaadibüroo ei ole neile usaldusväärne; seejärel mõlemale poolele usaldusväärse firma Tivolett leidmine (lepingu sõlmimine, millele J.Süda alla kirjutas), et siis 20.juunil 2003 anda ülesanne Advokaadibüroo EB-le raha Tivolettile üle kanda. Kõik see oleks pidanud toimuma alates Aaviku tööleasumisest Werolisse kuni 20.juunini 2003 (kui lugeda tõeseks E.Aaviku ütlused sündmuste käigu kohta). Kohtu hinnangul on E.Aaviku ütlused sündmuste sellise toimumise kohta nii omavahelises vastuolus kui ka vastuolus H.Hainsoo, tunnistajate zzzzzn, xxxxxxx, xxxxxxx, xxxxxxxk, xxxxxxxxxx, xxxxxxxt ütlustega ega ole seetõttu kohtu silmis usaldusväärsed. Kohus ei saa arvestada neid kui tõeseid ütlusi.

Kohtu käsutuses ei ole AS Werol Tehased ja OÜ Tivolett vahel sõlmitud lepingut vahendustegevuse kohta Venemaal, mille sõlmimisest (Tivoletti esindas xxxxxxxxxx) rääkis E.Aavik. Selle lepingu võtmist tõendite juurde ei ole taotletud ka kohtumenetluse käigus. Kohus ei pea tõepäraseks E.Aaviku seletust selle lepingu sõlmimise viisi kohta: et keegi valmistas lepingu ette, juhatuse liige kirjutas alla, Südat ta ei näinud. Kohus juhib tähelepanu, et selle lepingu sõlmimine pidi ajaliselt toimuma E.Aaviku esimestel tööpäevadel AS-s

143 Werol Tehased. Seetõttu ei saa selles olustikus tegelikkusega kooskõlas olevaks pidada E.Aaviku kirjeldust, et toimus Werolis tavapärane lepingu sõlmiminekeegi valmistas ette ja juhatuse liige kirjutas alla. Kuna lepingu sõlmimine Aaviku poolt ei saanud neil päevil olla Werolis tavapärane, siis ei saanud see ka tavapäraselt toimuda. Lisaks sellele: Aaviku sõnul oli tegemist uue ja Weroli jaoks läbimurdelise finantseerimisskeemiga, mis eeldaks lepingu põhjalikku ettevalmistamist ja reaalset olemasolu ettevõttes. Ei auditikomiteele ega nõukogule ei ole esitatud aastatel 2003-2004 kõnealust finantseerimislepingut ei Advokaadibürooga EB ega Tivolettiga vaatamata auditikomitee sellekohastele küsimustele ja dokumentide nõuetele. Kohus saab sellest teha tõenditel põhineva järelduse: neid lepinguid ei ole sõlmitud. E.Aaviku ütlused lepingute sõlmimise kohta on ümber lükatud tunnistajate xxxxx ja xxxxxxi ütlustega lepingute puudumise kohta, E.Aaviku ütlused lepingute sõlmimise viisi kohta on ebausaldusäärsed ja kohus neid tõestena ei arvesta.

Uuritud tõendidrahaülekandedtõendavad, et esmalt Advokaadibüroo EB kontole ja sealt edasi E.Aaviku korraldusel OÜ-le Tivolett kantud raha ei kasutatud rapsitehingute vahendamiseks ega seemneostudeks. Tõendeid selle kohta, et raha oleks kasutatud rapsiostutehinguteks Venemaal ei ole: E.Aavik seletas, et Venemaal tehingud ei realiseerunud, raha ei kasutatud; xxxxxxi andis ütlusi, et Venemaale läks raha ettemaksunasularahas. Kohus leiab, et raha kasutamist rapsiostutehinguteks Venemaal ei saa lugeda tõendatuks, kuna selle kohta on ainsaks tõendiks xxxxxxi ütlused, et 1 miljon maksti sularahas. Suurem osa summast – 1 650 000 kroonikanti Adokaadibüroo EB arvelt Tivolettile juba 20.juunil 2003 ja selleks ajaks ei saanud juba ajaliselt olla toimunud kõik need mitmeetapilised läbirääkimised Weroli ja vene poole vahel, et olnuks põhjust kellelegi sularahas maksta. Lisaks sellele: E.Aaviku väitel oli selleks ajaks vene poolel firma vahetunud, kes oli uus firma, ei tea ta nimetada, xxxxxxi ei nimeta ühtki firmat. Kohtu hinnangul puudusid 20.juuniks 2003 igasugused õiguslikud ja olukorrast tulenevad alused, mis õigustanuks AS-i Werol Tehased andma juba 20.juunil, s.o. samal päeval kui 2 miljonit krooni kanti Advokaadibüroo EB arvele, andma Advokaadibüroole EB ülesannet kanda raha 1 650 000 krooni edasi OÜ-le Tivolett. Kohus leiab, et Erki Aaviku poolt Advokaadibüroole EB 20.juunil 2003 antud ülesande põhjus tuleneb järgmisest: Kohus loeb tunnistajate xxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx ütlustega tõendatuks, et xxxxxxxxxx laenas OÜ-le Neospark, mille osanikud olid aastast 2000 kuni 31.05. 2007 xxxxxxxxxxx ja Erki Aavik (väljavõte äriregistrist tl.35-37 kd.1), aastal 2001 600000 krooni kaugema eesmärgiga omandada Neosparkis osalus. xxxxxxxxx kui rahastaja otsis Aavik. Kui tunnistaja xxxxxxxxxx kadus huvi Neosparki osade vastu, soovis ta, et Neospark laenuna antud raha tagasi maksaks. xxxxxxxja Aavik olid kokku leppinud, et xxxxxxxxxxe laenu tagasimaksja on Aavik (ja ESS laenu tagasimaksja xxxxxx). xxxxxxx ei saanud raha tagasi esimesel nõudmisel, sellega läks aega, raha sai ta tagasi 2003.a. jaanipäeva paiku. Laenu maksis xxxxxxxxxxx tagasi Neospark. Tunnistaja xxxxxxxxx ütlustest kohtuistungil tuleneb, et ka tema peab Neosparkile raha laenamise tehingut Aavikuga seotud tehinguks. Tunnistajaxxxxxxx ütlused xxxxxxxxxxxx laenu tagasi maksmise kohta Neosparkilt kinnitavad, et Neosparkil endal raha ei olnud, laenu tagasi maksmiseks saadi uus laen, mis oli vajadusest (600 000 krooni) suurem, see uus laen laekus Neosparki arvele. Tunnistaja ütluste andmise viisist nähtub, et neid ütlusi annab tunnistaja oma mälu järgi - kuidas raamatupidajale kui tehingu tegijale see meelde on jäänud. Neid mälus reprodutseeritud ütlusi kinnitab Neosparki kontoväljavõttel kajastuv (tl.29 kd.1), kus on näha 25.juunil 1 050 000 krooni laekumine Tivolettilt laenuna (xxxxxx andis ütlusi:suurem summa kui xxxxxxxxxxx tagastamiseks vaja) ja 27.juunil 600 000 krooni kandmine laenu tagastuseks xxxxxxxxxxx.

144 Faktid, et 1)20.juunil 2003 laekus Erki Aaviku korraldusel Advokaadibüroolt EB OÜ-le Tivolett 1 650 000 krooni, et 2) 25.juunil 2003 kandis OÜ Tivolett OÜ-le Neospark 1 050 000 krooni, et 3)27.juunil 2003 kandis OÜ Neospark xxxxxxxxxxxxxxxe 600 000 krooni laenu tagasimaksena, on ajaliselt ja isikuliselt omavahel sedavõrd tihedalt seotud, et neid tuleb lugeda seotuks kui põhjust ja tagajärge ehk ilma eelmise ülekandeta ei oleks aset leidnud järgmist. Seejuures ei ole nende rahaülekannete vahel tegemist ainult rahalise seosega (et järgmiseks ülekandeks piisav hulk raha oli arvele laekunud), vaid rahaülekandeid ühendavaks lüliks on Erki Aavik. Omavahel seotud rahaülekanded algasid xxxxxxxxxx soovist tagasi saada Neosparkile laenatud 600 000 krooni. Neosparki osanikud xxxxxx ja Aavik olid leppinud kokku, et selle maksab tagasi Aavik. xxxxxxxxxsai oma raha tagasi 27.juunil 2003 Neosparkilt pärast seda kui sellele oli eelnenud 25.juunil 2003 Tivoletti rahaülekanne Neosparkile ja sellele oli eelnenud 20.juunil 2003 Advokaadibüroo EB rahaülekanne summas 1 650 000 krooni Tivolettile Erki Aaviku korraldusel. Advokaadibüroo EB sai 2 miljonit krooni 20.juunil 2003 AS-lt Werol Tehased ja selle aluseks oli Erki Aaviku poolt genereeritud finantseerimisskeem (sõnade kohaselt rapsiostude vahendamiseks vene turult). Arvestades raha liikumise kiirust alates 20.juunist 2003 AS-st Werol Tehased läbi erinevate pangaoperatsioonide 27. juuniks 2003 xxxxxxxxxxxxx, rahaülekannete ajalist seotust ja seotust ühe isikuga ( Erki Aavikuga), leiab kohus, et esimene rahaülekanne selles ahelas- 20.juunil 2003 AS-lt Werol Tehased Advokaadibüroole EB- oli tehtud teadmisega (eesmärgil), et lõpptulemusena kasutatakse seda raha muu hulgas ka laenu tagasimaksmiseks Neosparkilt xxxxxxxxxxxxx ehk võõra vara ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramiseks suures ulatuses, s.o. KarS § 201 lg.2 p.2 järgi kvalifitseeritavaks kuriteoks.

Kuna erinevate käitumisaktide ahel oli Erki Aaviku poolt vallandatud kindlal eesmärgil, on tegemist teo toimepanemisega kavatsetusega. Käitumisaktide ahel oli valitsetud Erki Aaviku poolt alates raha kandmisest AS-lt Werol Tehased Advokaadibüroo EB arvele kuni raha tagastamiseni xxxxxxxxxxxxx. Korralduse andmisega kanda raha Werolist Advokaadibüroole toimus senise valduse murdmine ja asja äravõtmine omanikult, korralduse andmisega Advokaadibüroole kanda raha Tivoletti arvele toimus uue valduse kehtestamine. Sellise tegevusega oli omastamise objektiivne koosseis E.Aaviku poolt täidetud. Ülesandega kanda raha xxxxxxi firmale Tivolett lõi E. Aavik võimaluse saada endale juurdepääs rahale, kuna xxxxxxi ja Aavik on varasemast tuttavad, mida mõlemad kohtuistungil ka kinnitasid. Kriminaalasjas on uuritud ka jälitustegevusega saadud tõendeid, mille hulgas telefonikõnede salvestused E.Aaviku ja xxxxxxi vahelisest suhtlemisest. xxxxxxi ütlused kohtuistungil selle kohta, et Aavik organiseeris raha, et see tagasi maksta, kinnitab E.Aaviku seotust raha liikumisega lõpptulemuseni.

Tunnistaja xxxxxa ütlused kinnitavad tema poolt sularahasissemaksete tegemist Tivoletti kontole, sealhulgas seoses maksetega advokaadibüroole. Tunnistaja teadvuses on seostunud miljoni saamine advokaadibüroolt ja selle tagasimaksmine Aavikuga ja Weroliga, sellest on ta rääkinud tol perioodil xxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxi ütlused tõendavad, et raha saamine Tivoletti arvele advokaadibüroolt sai alguse Aaviku ettepanekust. Tunnistaja võtab õigeks, et kui oli vaja raha advokaadibüroole tagasi maksta, ka siis pöördus ta Aaviku poole. Vastuolude kõrvaldamise käigus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega (tl. 232 pöördel) kinnitab xxxxx, et kindlasti ütles ta, et Aavik organiseeris, ta ei ole Aavikult midagi saanud (jutt käib sularaha saamisest). Sellist

145 xxxxxxxxxx ütlust (kindlasti ütles ta, et Aavik organiseeris, ta ei ole Aavikult midagi saanud) tuleb kohtul käsitleda kui kohtuistungil antud ütlust, kuna sellist lauset kohtueelsel uurimisel öeldud ei ole ja xxxxxxx ütles selle kohtuistungil eesmärgiga lükata ümber valesti kirja pandud ütlus. Sama kordab ka tl.234. Sellised ütlused tähendavad, et nii raha saamine advokaadibüroolt kui ka tagasimaksmine oli tunnistaja jaoks seotud E.Aavikuga ja E.Aaviku organiseerimisega. Kohus ei võta aluseks xxxxxxxxxi kohtueelsel uurimisel antud ütlusi, et nendele tuginedes lugeda xxxxxxxxxi ütlused kohtuistungil ebausaldusväärseks, kuna võib olla tõsi, et tunnistajana antud ütlused kohtueelsel uurimisel olid mõjustatud varasematest ütlustest kahtlustatavana. Samas ei loe kohus xxxxxxxxxx ütlusi kohtuistungil usaldusväärseteks selles osas, mis puudutab miljonite kandmist Neosparkile väärtpaberite ostmiseks, kuna need on vastuolus nii kirjalike tõenditega (kontoväljavõttel: laen) kui ka tunnistaja Kangro ütlustega selle kohta, et arvele makstud laenust tasuti xxxxxxxxxxx. Kohus ei saa lugeda usaldusväärseks xxxxxxi ütlusi ka selle kohta, kuidas korjati kokku advokaadibüroole tagasimakstavat raha, kuna need on omavahel vastuolus( Tivolettil oli arveldusarvel 200 000 krooni ja kassas 8000 krooni ja … kassast sai võetud 900 000 krooni). Tulenevalt paljudest vastuoludest ütlustes ei loe kohus usaldusväärseks xxxxxxi ütlusi ka selles osas, mis puudutab Venemaa firmadega toimunud vahendustegevust (taheti osta põllumajandussaadusi, millel oleks turgu Eestis). xxxxxxxxxx ütluste usaldusväärsuse hindamisel ei saa arvestamata jätta ka Tallinna Linnakohtu otsusega tuvastatut, et Tivoletti näol oli tegemist maksupettuste toimepanemisele orienteeritud varifirmaga.

KarSRS § 8 kohaselt: 1) oluline on kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt; 2) suur on kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Aastal 2003 oli palga alammäär 2160 krooni kuus, suur kahju on summa, mis ületab 216 000 krooni. Kuna kolmanda isiku kasuks pööratud rahasumma oli 600 000 krooni, on tegemist võõra vara ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramisega suures ulatuses. Esialgselt AS-le Werol Tehased kuulunud raha 2 miljonit krooni, mis kanti E.Aaviku korraldusel üle Advokaadibüroole EB, oli E.Aavikule võõras, see oli E.Aavikule usaldatud ametiseisundi tõttu. E.Aavikul AS Werol Tehased juhatuse liikmena oli õiguspädevus anda korraldusi selle vara käsutamiseks. Kohus ei nõustu süüdistuse käsitlusega selle kohta, et Erki Aaviku tegevus AS Werol Tehased arvelt 2 miljoni krooni kandmisel Advokaadibüroo EB arvele ja sealt edasi tema enda tuttava xxxxxxxxxxga seotud varifirma OÜ Tivolett arvele kujutab endast KarS § 289 järgi kvalifitseeritavat kuritegu ja sealt edasi järgnenud toimingud: 25.06.2003 OÜ Tivolett arvelt 1 050 000 krooni kandmine tema endaga seotud firma OÜ Neospark arvele ja Neosparki arvelt selle raha kasutamine AS Saare Finants poolt esitatud arve tasumiseks ja xxxxxxxxxxxx laenu tasumiseks moodustavad KarS § 394 lg.2 p.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus on seisukohal, et E.Aaviku tegevuse kvalifitseerimine süüdistuses käsitletud viisil oleks õigustatud juhul kui KarS § 394 lg.2 p.2 koosseisu moodustavad tegevused kujutaksid endast KarS § 289 koosseisu kuuluvate tegevuste tagajärge: pärast rahakannete tegemist Advokaadibüroo EB arvele ja sealt edasi OÜ Tivolett arvele tekkinuks soov varjata ennast kui vara tegelikku omanikku ja selleks oleks asutud tegema järgmisi ülekandeid Neosparkile, Saare Finantsile ja Tammsaarele. Kohtu hinnangul tõendavad asjas uuritud tõendid, et põhjuse ja tagajärje seos selles asjas oli vastupidine: esmalt oli olemas vajadus maksta tagasi laen xxxxxxxxxxx, võib-olla ka Saare Finantsile ja selline põhjus ajendaski E.Aavikut tegema selliseid rahakorraldusi nagu ta tegelikkuses tegi. Ehk raha kandmine xxxxxxxxxxx (ja võib-olla Saare Finantsile) ei olnud tehtud mitte selleks, et varjata raha saamist (päriolu) Werolist, vaid raha oli saadud Werolist

146 selleks, et kanda seda xxxxxxxxxxx. Sellises olukorras on esikohal eesmärk: raha äravõtmine (AS Werol Tehased pearaamatupidajale korralduse andmine raha kandmiseks Werolist välja) sai alguse eesmärgist see raha omastada ja kõik muud tegevused selle järel on kaetud selle üleulatuva sisetendentsiga. E.Aavik on omastamise toime pannud kavatsetusega.

Erki Aavik, pöörates temale usaldatud võõra vara suures ulatuses ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks, pani toime KarS § 201 lg.2 p.2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

E.Aaviku tegevuse ja korralduste tulemusena jäi AS Werol Tehased kestvalt (20.juunist 2003 kuni 30.aprillini 2004) ilma temale kuulunud 2 miljonist kroonist. Uuritud tõendid tõendavad küll raha kandmist Erki Aavikuga seotud firmast Neospark AS-le Saare Finants, kuid puuduvad tõendid E.Aavikul isikliku seose või motiivi olemasolu kohta arve tasumiseks sellele firmale, mistõttu kohus jätab selle osa süüdistusest välja. Ehkki korralduse andmine E.Aaviku poolt 2 000 000 krooni kandmiseks Advokaadibüroole EB ja sealt edasi 1 650 000+349 890 krooni kandmine firmale Tivolett on toime pandud oma ametiseisundit ärakasutades ehk usaldust kuritarvitades, kvalifitseerib kohus selle ümber KarS § 201 lg.2 p.2 järgi ulatuses 600 000 krooni ehk xxxxxxxxxxxxx tasutu ulatuses. KarS § § 289 ( alates 15.03.2007 2172 lg.1 järgi) ei kuulu tegu kvalifitseerimisele, kuna on olemas KarS § 201 sätestatud süüteokoosseis.

III Erki Aaviku süüdistus seoses 75000 EUR-i omastamisega

Erki Aaviku süüdistus KarS § 201 lg.2 p.2,3 järgi seisneb etteheites, et Erki Aavik ametiisikuna pööras ebaseaduslikult enda kasuks temale usaldatud AS Werol Tehased raha 75000 EUR-i ehk 1 173 495 krooni. Selline summa moodustab suure ulatuse Karistusseadustiku rakendamise seaduse 3.peatüki § 8 p.2 järgi nii aastal 2004 (palga alammäär ühes kuus 2480 krooni, suur kahju 100x2480= 248000 krooni) kui ka aastal 2010 (palga alammäär ühes kuus 4350 krooni, suur kahju 100x4350=435000 krooni), mistõttu süüdistuse kvalifikatsioon KrS § 201 lg.2 p.2 järgi on põhjendatud. Asjas ei ole vaidlust selles ja tõendatud on, et E.Aavik oli AS Werol Tehased juhatuse liige, s.o. isik, kellele olid pandud haldamise, järelevalve ja juhtimise funktsioonid ning materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad ülesanded. E.Aaviku juhtimisfunktsioonid tulenesid nii seadusest (Äriseadustikust) kui ka 01.09.2003 E. Aavik`uga sõlmitud juhatuse liikme lepingust (tl.14-19 kd.50). Selliseid funktsioone ja kohustusi kandes ja nimetatuna juhatuse liikmete omavahelise kokkuleppe alusel juhatuse esimeheks oli Erki Aavik ametiisik KarS § 288 mõistes. KarS § 288 sätestas alates 01.09.2002: KarS § 288 redaktsioonide muutustest nähtub, et alates 15.03.2007 on eraõiguslikus juriidilises isikus juhtimisfunktsioone omav isik käsitletav ametiisikuna vaid KarS § 293-298 nimetatud kuritegudes. See tähendab, et E.Aavik, kes oli juhatuse liige eraõiguslikus juriidilises isikus AS Werol Tehased (TsÜs § 24, § 25 lg.1, § 26 lg.2, § 28 lg.1, § 31 lg.1, lg.2, lg.3, Riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seadus § 1 lg.1, lg.2 ja Riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seadus § 1 lg.1, lg.2), ei ole pärast 15.märtsi 2007 käsitletav ametiisikuna ja temale ei saa inkrimineerida tegevust ametiisikuna. Sellest tulenevalt ei saa käesoleval ajal E.Aavikule ette heita KarS § 201 lg.2 p.2,3 järgi süüteo toimepanemist ametiisiku poolt aastal 2004 ja p.3 tuleb süüdistusest välja jätta. E. Aaviku süüdistuses sisalduva KarS § 201 lg.2 p.2 (p.3 kohtu poolt välja jäetud) dispositsiooni elementideks on: 1) isikule usaldatud võõras vara 2)ebaseaduslik enda kasuks pööramine 3)suur ulatus.

147

Vaidluse all ei ole ja on tõendatud, et Erki Aavikule kui AS Werol Tehased juhatuse liikmele oli usaldatud AS-le Werol Tehased kuuluv vara: temal kui juhatuse liikmel oli juhatuse liikme lepingust ja seadusest tulenev õigus ja kohustus korraldada AS Werol Tehased raha liikumist, anda rahaülekannete tegemiseks korraldusi raamatupidajale ja otsustada rahaliste vahendite kasutamine. AS Werol Tehased vara, s.h. raha oli Erki Aaviku suhtes võõras vara. Kohus tõendite kohtuliku uurimise tulemusena tegi kindlaks järgmise: Tõnu Jaanimets avas OOO Tetra Invest nimele pangakonto Aizkraukles Bankas OÜ Express Enterprises vahendusel. See on tõendatud OÜ Express Enterprises tolleaegse juhataja tunnistajana kohtuistungil üle kuulatud xxxxxxxxxxx ütlustega ja süüdistatava Tõnu Jaanimetsa ütlustega. Pangakonto numbriga 146900308260301 avati 26.05.2004 juriidilise isiku Tetra Invest poolt arveldusarve avamiseks esitatud avalduse alusel, kliendi esindajaks oli avalduse kohaselt direktor xxxxxxxxxxxxxxxxxxi, kes allkirjastas kliendi esindajana konto avamise avalduse 26.05.2004 (tl.92 kd.2). Juriidilise isiku allkirjade ja pitseri näidiste kaardi (tl.95 kd.2) järgi on juriidilisel isikul üks esindajapeadirektor xxxxxxxxxxxxxxxxxi, on kirjutatud tema allkirjanäidis ja pitsati näidis, kliendi esindaja on täitnud näidiste kaardi 26.05.2004. Kaardi pöördel (tl.95 kd.2) kinnitab xxxxxxxxx 26.05.2004.a. kliendi esindaja allkirja õigsust. Tetra Invest on 26.05.2004 esitanud avalduse deebetkaardi CIRRUS kasutamiseks (vastava konto avamiseks tl.102 kd.2), avalduse internetipangaga liitumiseks 26.05.2004, milles dokumentide verifikatsiooni mooduseks on klient märkinud „koodikaart“, Internetipanga AB.LV kasutaja komplekti kättesaamise mooduseks on märgitud: posti teel, ENTERPRISE EXPRESS Ltd., Majaka 26 Tallinn (tl.104 kd.2). Kaks viimast dokumenti on Aizkraukles Bankas registreeritud 2004 03.juunil. 04.06.2004 on koostatud deebetkaardi CIRRUS konto valdaja ettevõtte Tetra Invest kasutaja avaldus, millel informatsiooniks deebetkaardi CIRRUS kasutaja kohta on märgitud kasutaja nimi xxxxxxxxxxxxxxxxxi, deebetkaardi CIRRUS ja PIN-koodi väljastamise kohaks on märgitud ENTERPRISE EXPRESS Ltd, Majaka 26 Tallinn. Sellel avaldusel on ettevõte allkirjaga kinnitanud, et volitatakse panka väljastama kaart eespoolnimetatud isikule kui kaardi kasutajale ja volitaja võtab enda peale kõik materiaalse vastutuse selle isiku poolt kaardiga läbiviidavate operatsioonide eest (tl.98 kd.2). 06.06.2004 on koostatud konto juhtimise vahendite kättesaamise kinnitus (tl.100 kd.2), millega klient Tetra Invest, kelle konto nr. 1-469-0030826-0301 kinnitab, et ta on kätte saanud järgmised kontode haldusvahendid ja kliendi identifikatsiooni vahendid kinnises rikkumata ümbrikus: Internetipanga AB.LV ümbrik nr . 00027649, milline sisaldab PIN ümbrikut nr . 10007357 ja koodide kaarti nr. 10005547. Kaks viimast dokumenti on Aizkraukles Bankas registreeritud 2004 07.juunil. Hinnates kõiki panga kliendi Tetra Invest nimel koostatud avaldusi ja dokumente, järeldab kohus, et kõigi dokumentide eesmärgiks on näidata, et ainus volitatu Tetra Investi nimel pangaoperatsioone tegema ja Tetra Investi esindama on xxxxxxxxxxxxxxxxli; kõik Tetra Investi kui kliendi nimel antud allkirjad on visuaalsel vaatlusel ühetaolised ja kujutavad endast xxxxxxxxxxxxxxxxxi allkirja. Tunnistajana kohtuistungil üle kuulatud xxxxxxxxxxxxxxxxxx andis ütlusi (tl.109-117 kd.IV), millest nähtub, et tema ei ole avanud arvet Aizkraukles Bankas, tema mäletamist mööda ta ei ole selle kohta kirjutanud avaldusi ega andnud allkirju. Tunnistaja ütleb, et ta ei mäleta, et oleks selliseid dokumente (tl.92-104 kd.2) vormistanud ja allkirjastanud, allkiri on minu allkirjaga sarnane. Sellise käsikirjalise teksti kirjutamist, nagu neil blankettidel on, at ei mäleta. Kuupäevadel, mil on dokumendid allkirjastatudmais –juunis 2004 oli ta Gruusias.

Tõendatud on järgmised faktilised asjaolud:

148 02.juunil 2004 andis Erki Aavik korralduse xxxxxxxxxxxx kanda firmale Tetra Invest vastavalt Weroli ja Tetra Investi vahel sõlmitud lepingule ECT-4/16 ja ostu-müügilepingule P-4/43-E 3000 tonni rapsiseemne tarnimiseks ettemaks summas 75000 EUR-i tähtajaga 3.juuni 2004. sellise korralduse edastas E.Aavik pearaamatupidaja xxxxxxxxe faksi teel 02.06.2004 (tl.121 kd.1). Kuna korraldusel polnud makserekvisiite, võttis xxxxxx Erki Aavikuga ühendust pangarekvisiitide saamiseks. E.Aavik andis xxxxxxxxx teada, et pangarekvisiidid annab Jaanimets. xxxxxxxxx sai telefoni teel Jaanimetsalt teada Tetra Investi pangarekvisiidid, mille xxxxxxxxx kirjutas Aavikult saadud korraldusele. Selle info alusel kandisxxxxxxx AS Werol Tehased arvelt 75000 EUR-i ehk 1 173 495 krooni Tetra Investi kontole Aizkraukles Bankas. Erki Aavik võtab ütlustes õigeks, et ta on sellise korralduse raha kandmiseks andnud. xxxxxxxxn annab ütlusi, et tal polnud alust kahelda sellise lepingu olemasolus, mis oli korraldusele märgitud. See oli juhatuse esimehe korraldus ja temale kui pearaamatupidajale täitmiseks. Kuna tehases oli tooraine puudus, tuli kohe tasuda, et kiiresti toorainet saada. Aavik oli ise samal ajal lähetuses, et toorainet hankida. Tl.121 kd.1 ((pöördel) on maksekorraldus 75000 EUR-i kandmise kohta AS WErol Tehased arvelt 03.06.2004 Tetra Invest Ltd arvele Aizkraukles Banka. OOOTetra Invest kontoväljavõttel (tl.115 kd.2) alates 08.06.2004 nähtub 75000 EUR-i olemasolu makstuna AS WErol Tehased poolt 03.06.2004.

Neist tõenditest nähtub, et raha 75000 EUR-i väljamineku aluseks AS WErol Tehased valdusest on Erki Aaviku korraldus. Erki Aaviku korraldus raha ülekandmiseks tugineb AS WErol Tehase (esindaja juhatuse esimees Erki Aavik) ja Tetra Invest (esindaja kommertsdirektor M.-A. Getija) vahelisele lepingule E-4/16 ja ostu-müügilepingule P-4/43- E. Leping ja selle lisa P-4/43-E on võetud kriminaalasja juurde (tl.107-109, tõlge 110-112, lisa tl.113, tõlge tl.114), vaadeldud (tl.104-106). Leping ja selle lisad 1 ja 2 on ka originaaldokumentidena kui asitõendid kriminaalasja juures, kohtuistungil avaldatud ja vaadeldud. Leping on sõlmitud 20. mai 2004 ja selle sisuks on tarnija (Tetra Invest) kohustus tarnida ja ostja (AS WErol Tehased) kohustus vastu võtta ja tasuda kauba eest lepingu lisas 1 märgitud koguses, kvaliteet lisast nr. 2. Lepingu p.3.4. järgi on lepingujärgse kauba üldmaksumus 10 000 000 eurot. Pooled on leppinud kokku, et ärasaatmisgraafik ja transpordiliik näidatakse lisas nr . 3. Lepingu p. 7.3. järgi kummalgi poolele ei ole õigust anda oma käesoleva lepingu järgseid õigusi ja kohustusi edasi kolmandatele isikutele ilma teise poole vastava kirjaliku nõusolekuta. 20.05.2004.a. lepingu nr . ECT-4/16 lisa nr . 1 on pealkirjaga Lisalepe nr . P-4/43-E on dateeritud 02.juuli 2004, poolte esindajad E.Aavik ja M.A.Getija, kokku on lepitud tarne esemesraps (õliseeme), 2004.a. saak, kauba üldmaksumus 4 500 000 eurot, kaup peab olema tarnitud ostjale ajavahemikul kuni 31.august 2004 10000 tonni ja ajavahemikul kuni 30.septembrini 2004 10000 tonni. Ostja teeb ettemaksu 75 000 euro suuruses summas (p.6). Lisa nr . 2 20.05.2004.a. lepingu juurde, lisalepe nr . P-4/61-E 20.juulist 2004 (tl.115-116), poolte esindajad E.Aavik ja M.A.Getija, lepiti kokku tarne esemesrafineerimata rapsiõli, kauba üldmaksumus 114 000 eurot. Kaup peab olema tarnitud ostjale enne 31.augustit 2004. Nii leping kui ka lisalepped kannavad polte esindajate allkirju ja pitsatijäljendeid. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxi on kogu kohtueelse uurimise kestel olnud positsioonil, et tema oli OOO Tetra Invest asutaja ja peadirektor, teisi õigustatud isikuid firmas ei olnud ja ainult temal endal oli õigus allkirjastada dokumente selle firma nimel. Sama kinnitab otsus 28.01.2004 Tetra Invest loomise kohta p.4, millega on määratud OOO Tetra –Invest peadirektoriks tähtajaga kaks aastat xxxxxxxxxxxxxxxxx (tl.110-111 ). Kohtuistungil andis tunnistaja xxxxxxxxxxxxi ütlusi, et kui ta Gruusiasse sõitis, jättis enda asemele xxxxxx, andsin talle volitused üle. Kui oli vaja mingit tehingut teha, pidi xxxxxa tunnistajalt luba

149 küsima, siis ta helistas. Kohtuistungil kohus esitles A.Šavlišvilile lepingut tl.107-109 ja tunnistaja kinnitas, et allkiri sellel lepingul Tetra Investi esindajana ei ole tema oma, kas see on xxxxxx allkiri, seda tunnistaja ei oska öelda. Kohtueelse uurimise käigus on läbi viidud käekirjaekspertiis, milleks on eelnevalt võetud võrdlusuuringuks xxxxxxxxxa allkirja näidised, mis on saadud õigusabi korras Vene Föderatsioonist (tl.122 kd.3) ja viidud läbi dokumendiekspertiis, võetud võrdlusmaterjal pitsatijäljenäidistena (tl.122 kd.3). Õigusabi korras saadud materjal on kriminaalasjast eraldatud, menetlusosalistele teatatud sellega tutvumise võimalusest (tl.77-78 kd.59) Ekspertiisi ( akt tl.190-196 kd.55) käigus on eksperdid viinud läbi uuringud vastamaks küsimusele, kas lepingu ECT-4/16 kolmandal lehel vasakus alumises nurgas olev allkiri on kirjutatud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx poolt, sama küsimus lepingu lisa nr. 1 ja lepingu lisa nr . 2 allkirja kohta ja saldokinnituse allkirja kohta. (tl.117 kd.1). Allkirjade uurimise tulemusena visuaalselt, ekraan-mikroskoobis suurenduses ja stereomikroskoobis on eksperdid andnud arvamuse, et kontrollitav allkiri 20.05.2004 lepingul ECT-4/16 (E4-9/1) ja selle lisal nr . 2 ja saldokinnitusel põhiosas ei järgi xxxxxxx allkirja ehitust, lahkuminekud on üldtunnustes kaldes ja suuruses, samuti viies eritunnuses. Eksperdid on arvamusel, et vaidlustatud allkirjad ei ole kirjutatud xxxxxxx poolt. Arvamus on antud kategoorilises eitavas vormis. Ei ole võimalik arvamust anda, kas 20.05.2004 AS WErol Tehased ja OOO Tetra Invest lepingu lisa nr . 1 (P-4/43-E) vasakus alumises nurgas olev allkiri (koopia) on kirjutatud xxxxxxxxxxxxoolt. Allkiri ei vasta xxxxxxxxxx allkirjale. Asjas on läbi viidud dokumendiekspertiis (tl.197-198), kus ekspertidele on esitatud küsimus, kas 20.05.2004 dateeritud lepingul, selle lisadel nr . 1 ja nr .2 ja saldokinnitusel olev templijäljend kirjaga „TETRA INVEST“ (slaavi tähed) on tehtud sama templiga, millega on jäetud võrdluseks esitatud templijäljendid. Võrdlusmaterjal on võetud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 27.03.2006 (tl.1,3, 5 kd.3), s.h. on võetud võrdlusmaterjaliks OOO Tetra Invest pitsatijäljendid. Eksperdid on uuringute tulemusena andnud arvamuse, et lepingul ECT-4/16 20.05.2004, lisakokkkulepetel P-4/43 –E 02.07.2004 ja P-4/61-E 29.07.2004 ja AS WErol Tehased kirjal nr. FI12/6094 21.09.2004 olev OOO Tetra Invest (slaavi tähed) templijälg ning võrdluseks esitatud OOO Tetra Invest templijäljed on jäetud erinevate templitega. Need templijäljed erinevad klišeetunnuste poolest, mis välistab võimaluse, et vaidlustatud ja võrdluseks esitatud templijäljed on jäetud ühe ja sama templiga. Ekspertide arvamus tähendab, et kontrollitud lepingul, selle lisadel ja saldokinnitusel olev pitsatijäljend ei ole jäetud selle OOO Tetra Invest pitsatiga, mille andis uurijale ja millega tegi võrdlusmaterjaliks olevaid templijäljendeid OOO Tetra INvest peadirektor xxxxxxxxxxxxi. Kuna eksperdiarvamus tõendab, et uuritaval lepingul ja selle lisadel olev allkiri ei ole kirjutatud Tetra Investiga seotud isiku xxxxxxxxxx poolt ja xxxxxxxxxxxxxx kinnitusel ei ole need allkirjad kirjutatud ka tema poolt, siis tuleb sellest järeldada, et lepingud ei ole allkirjastatud nende isikute poolt, kellel selleks oli õigus (xxxxxxxxxxxxi) või kelle võimalikku õigust möönab xxxxxxxxxxxxi oma ütlustes.

Kriminaalasja toimikus on olemas kirju, mis OOO Tetra Investilt on saadetud AS-le Werol Tehased ja mille sisuks on nõuete esitamine tulenevalt AS Werol Tehased ja OOO Tetra Invest vahelistest võlasuhetest (lepingutest): kiri 22.aprill 2005 (tl.132, tõlge tl.183, originaal kohtule esitatud), kiri 11.jaanuarist 2005 (tl.133, tõlge tl.187, kd. IV, originaal kohtule esitatud), pretensioonpankrotihoiatus 26.12.2005 tl.30, tõlge tl. 133, pretensioonpankrotihoiatus 14.06.2006 tl.35, tõlge tl.143, kirjad advokaadibüroole (tl.33,34, tõlked tl.137, 141 kd.V). Nendes kirjades ei märgi OOO Tetra Invest kordagi lepingut 20.05.2004

150 ECT-4/16, ega viita selle kui võlasuhete tekkimise alusele. Sellistest asjaoludest kogumis järeldab kohus, et OOO Tetra Invest –i õigustatud isik selle lepingu väidetava sõlmimise ajal ei ole teadlik sellise lepingu olemasolust. 20.05.2004 sõlmitud leping oma olemuselt kujutab raamlepingut, selles on viide, et tarnitavad kogused, tarnegraafik jm. lepitakse kokku lisadega. Lisa nr .1, milles kirjas, et ettemaks tehakse 75000 EUR-i ja kaup saabub ajavahemikul kuni 31.augustini 2004, on sõlmitud 02.juulil 2004. Fakt,et E.Aavik on andnud korralduse raha ülekandmiseks 02.06.2004 tähtajaga 3.juuni 2004, kuid alles 02.juulil on pooled leppinud kokku, et kaup tarnitakse enne 31.augustit, kinnitab, et raha ülekandmise korralduse andmise ajaks (kuu aega varem) ei olnud konkreetset tarnimise kokkulepet sõlmitud. Eakt, et OOO Tetra Invest –i volitatud isikud ei tea lepingu olemasolust (ka aasta hiljem mitte) ega ole sellele alla kirjutanud, tõendab, et 20.mail 2004 ei ole AS Werol Tehased esindaja Erki Aavik OOO-ga Tetra Invest lepingut sõlminud. Erki Aavik annab kohtuistungil ütlusi, et tema ise ei ole kunagi kokku puutunud xxxxxxxx ega kellegi teise selle ettevõtte esindajaga. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxi annab ütlusi, et ta ei ole Werolist suhelnud kellegagi peale Tõnu Jaanimetsa. Äratundmiseks esitamisel 27.03.2006 (tl.16-20 kd.3 ) ei tundnud xxxxxxxxxxxxxxxxi ära kedagi nende fotode järgi, millel kujutatud ka Erki Aavik. Selliste tõendite alusel on kohus veendumusel, et 20.mail 2004 ei ole AS WErol Tehased ja OOO Tetra Invest vahel lepingut sõlmitud, leping, millele E.Aavik raha ülekandmise korralduses viitab, ei ole tegelikkuses kahe poole vahel sõlmitud tehing. Vormistatud lepingu näol on tegemist paberiga näiliku tehingu kohta (TsÜS § 89), mis on vormistatud tegeliku tahteavalduse varjamiseks, mis on tühine (TsÜS § 89 lg.2) ja millel ei ole õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg.1). E.Aavik andis kohtuistungil ütlusi, et raha tuli selle lepingu järgi kanda pangaarvele, mis vene poole polt näidatud. Võrdluseks: 20.05.2004 lepingu rekvisiitide juures on märgitud OOO Tetra Invest pangaarve Moskva pangas ja teine pangaarve Dresdner Bank AG, Frankfurt/Main (tl.109 kd.1). Pearaamatupidaja xxxxxxxxx on antud T.Jaanimetsa poolt pangarekvisiitidena Aizkraukles Banka rekvisiidid. E.Aavik andis selle lepingu sõlmimise kohta seletuse (tl.227 kd.IV), et ta ei sõlminud ühtki lepingut väljaspool Eestit. Lepingute allkirjastamine toimus üldreeglina nii, et posti teel saadeti teisele poolele leping, kes pani omapoolse allkirja alla ja saatis ühe allkirjastatud lepingu tagasi. Selle lepingu sõlmimine võiski nii käia. Aavik ise oli sel ajal Ksahstanis lähetusel ja arvet, mille alusel vaja kiiret ettemaksu teha, ei olnud tal kindlasti kaasas. Ju keegixxxx, Jaanimets või Hainsoo tema poole pöördus selles küsimuses ja saatis arve. Ta andis korralduse seoses sellega, et kaup oli teel. Süüdistatav Tõnu Jaanimets andis kohtuistungil ütlusi, et 20.mai lepingut pole ta näinud. Tetra Investil oli juht, kes mõni päev produtseeris 10 lepingut ja järgmine päev neid ümber tegi. Kohtu hinnang neile ütlustele on, et viide Tetra Investi esindajana väidetavalt tegutsenud xxxxxxxa kui lepingu allkirjasta kohta ei ole kooskõlas eksperdi arvamusega, et leping ja lisa ei ole allkirjastatud xxxxxa poolt. Kohus leiab, et Erki Aaviku ütlused lepingu sõlmimise kohta ja korralduse andmise kohta ei ole kooskõlas muude tõenditega ja tegeliku olukorraga ja vastuolude tõttu muude tõendite ja tegeliku olukorraga ei loe kohus neid ütlusi usaldusväärseteks ega tõeseteks. Nimelt: E.Aaviku ütlused selle kohta, et ta andis korralduse kellegi initsiatiivil ja temale saadetud arve alusel on vastuolus faktiga, et korraldus xxxxxxxxxxxx 75000 EUR-i ülekandmiseks on edastatud faksi teel xxxxxxxxxxxe 2.juunil 2004 hotelli Inter- Continental blanketil. See tähendab, et selle aluseks ei olnud arvet ja keegi teine talle arvet ei saatnud. Fakt, et korraldus on antud hotelli blanketil, kus E.Aavik peatus, aga mitte varuja

151 poolt esitatud arvel või lepingul, osutab, et korralduse andmise (teele saatmise) initsiatiiv on tulnud Erki Aavikult. Tunnistaja xxxxxxxxxx ütlustest nähtub, et ta on Aavikult saanud ainult faksi, ei ole lepingut ega muid dokumente, faksi saabumisel võttis ühendust Aavikuga telefoni teel. Aaviku ütlused lepingu sõlmimise ja allkirjastamise kohta on vastuolus tegeliku faktilise olukorraga: kaupa (rapsiseemet)Tetra INvestilt teel ei olnud ja tegelikult ei saabunud kunagi. Tõendamist on leidnud, et lepingule ei ole alla kirjutanud isik, kes olnuks selleks õigustatud (xxxxxxxxxxi võixxxxxx). Selliste vastuolude tõttu tegelikkusega ei saa kohus E.Aaviku ütlusi arvestada kui tõeseid. Tunnistaja xxxxxxxxx andis kohtuistungil (tl.234-237 kdI) ütlusi: tunnistaja oli Enterpice Express OÜ juhataja, see firma oli Lätis asuva Aizkraukles Banka esindaja Tallinnas. Tunnistaja ülesanne oli pangaga sõlmitud lepingu alusel koguda ja saata dokumente pangale, et arvet avav isik ei peaks ise Lätti kohale sõitma arve avamiseks. Jaanimets soovis avada arvet Tetra Investile, ta oli Tetra Investi volitatud esindaja. Seda volitust tunnistajal enam pole, on kaduma läinud. Jaanimets tõi Tetra Investi põhikirja, lepingu, volikirja, passi. Tunnistaja saatis nende dokumentide koopiat Lätti panka, andis Jaanimetsale täita blanketi, millest osa täitis Janaimets ja osa esindaja. Blanketid, millel Tetra pidi osa täitma, andis tunnistaja Jaanimetsa kätte. Dokumendid saatis tunnistaja pangale e-postiga, hiljem postiga. Pangakaardid saadeti üldjuhul pangast tunnistaja juurde kontorisse Tallinnasse, Jaanimets soovis neile ise järgi minna.. Tunnistaja kirjutas selleks Jaanimetsale volituse, Jaanimets läks Lätti järgi. Volitus oli pangakaartide kättesaamiseks. Kaks aastat hiljem pöördus tunnistaja veel Jaanimetsa poole, et saada volitust või kinnitust volituse kohta, kuna tunistaja sai aru, et sellega on mingi probleem. Siis andis Jaanimets veel dokumente juurde. Kohus esitles prokuröri taotlusel tunnistajale tl. 120 kd. 56 volikirja (tõlge tl.265) ja tunnistaja kinnitab, et selle esitas Jaanimets talle 2006.aastal.Volitus, mille tunnistaja andis Jaanimetsale 04.06.2004 pangakaardi kättesaamiseks pangast (tl.121), seda Enterprise Expressil enam alles ei olnudki. Tunnistaja selgitab tl.141-155, 147-148 kd.56 dokumentide kohta: Jaanimets sai kätte kõik instrumendid, millega arvet juhtida ja käsutada. 26.mail andis Jaanimets pangakaardi taotluse, 04.juunil on deebetkaardi kasutaja avaldus. Internetipanga koodid ja pangaarvega seotud dokumendid said kõik Jaanimetsa kätte. Tunnistaja selgitab, et Läti pank oleks avanud ka arve ilma volikirjata, kuid tunnistaja kui dokumentide ettevalmistaja pidi aru saama, kellega ta suhtleb. Tunnistaja arvab, et küllap oli Tetra Investilt lihtkirjalik volikiri, kuid seda pole säilinud. Tunnistaja tegutses Läti pangaga sõlmitud lepingu alusel (tl. 139-142 kd.2). Tunnistaja arvates on nimekiri nendest dokumentidest, mis peavad arve avamiseks olema, selles lepingus. Tõenäoliselt viskas ta Jaanimetsale antud volikirja ära. xxxxxxxxxxx kui Tetra Investi esindaja allkirju ta kontrollisvõrdles olemasolevaid allkirju passikoopial. Tunnistaja tundis Jaanimetsa ehk aastast 2000. Tunnistaja andis uurijale üle dokumendid (tl.120-155 kd.2), mis temal on seoses selle arve avamisega. Muu hulgas volikiri (tl.120, tõlge tl.265), millest nähtub, et OOO Tetra Invest kinnitab, et Tõnu Jaanimets oli volitatud vastu võtma Tetra Invest nimel dokumente, mis olid seotud arvelduskonto nr. 146900308260301 avamisega ja kasutamisega Aizkraukles Bankas ja andma need üle firma Werol Tehased juhatajale härra Erki Aavikule järgnevaks edasiandmiseks firmale Tetra Invest. Aizkraukles Banka ja Enterprise Express Ltd vahel sõlmitud lepingu (tl.139-142, tõlge tl.143-146 kd.2 ) p. 3.1. sätestab, et vahendaja (Enterprise Express Ltd) kinnitab kõik kolmandate isikute käest pangale edastamiseks saadud dokumentide koopiad, eeldusel, et esitatud on ka dokumentide originaalid, samuti tõestab ta isikute allkirjad sellistes dokumentides, eeldusel, et sellised isikud on isiklikult kohal. Isiku allkirja tõestades peab vahendaja allkirjastaja isiku kindlaks tegema ning veendma tema õigusja teovõimes….

152 Vahendaja kannab vastutust võltskoopiate kinnitamise ja allkirjade ebakorrektse tõestamise eest. Kohus hindab lepingu p.3.1. alusel, et Enterprise Express OÜ esindajana tegutsenud Avo Tölpt rikkus pangaga sõlmitud lepingust tulenevaid nõudeid, kinnitades Akakii Šavliašvili allkirjad isikut nägemata. Lepingust tulenevalt puudus võimalus dokumente kinnitada või edastada volikirja alusel ehk avaldusi esitava isiku kohalolekuta. Lõuna Ringkonnaprokuratuur esitas abistamistaotluse Läti Vabariigi Peaprokuratuurile materjalide ja tõendite saamiseks kriminaalasjas (tl.66-72). Aizkraukles banka saadetud järelepärimistest õigusabi korras ja saadud vastustest (tl.75-91) nähtub, et OÜ Tetra Invest-ile on avatud arvelduskonto nr . 1-469-0030826-0301 2004.aasta 26.mail ja suleti 2006.aasta 16.jaanuaril. OÜ-le Tetra Invest oli avatud maksekaartide konto, mis suleti 2006.aasta 13.jaanuaril. Deebetkaart CIRRUS nr . 6763774004095885, mis seoti OÜ Tetra Invest kaardikontoga, väljastati ühingu direktori xxxxxxxxxxxxxxxxxx nimele (tl.88,90). Õigusabi korras Aizkraukles Bankast saadetud dokumentide hulgas on deebetkaardi CIRRUS kasutaja avaldus (tl.98), dateeritud 04.06.2004, panga poolt löödud tempel 07.juunil 2004. Konto juhtimise vahendite kättesaamise kinnitus dateeritud 06.06.2004(tl. (tl.100), kannab panga templit 07.juuni 2004. Tetra Investi nimel allkirja andja kinnitab, et ta on saanud kätte ümbriku, mis sisaldab PIN-ümbrikut, test-võtit ja koodide kaarti. Kinnitusel on märgitud numbrikombinatsioon ehk test-võti.

Need tõendid kinnitavad, et 06.juunil 2004 sai Tetra Investi esindajana tegutsenud Tõnu Jaanimets kätte kõik vajalikud instrumendid (kont haldusvahendid ja kliendi identifikatsiooni vahendid) Tetra Investi nimele avatud pangakonto 1-469-0030826-0301 kasutamiseks, sealhulgas deebetkaardi, PIN-ümbriku, koodide kaardi ja test-võtme.

Süüdistatav Tõnu Jaanimets kinnitab, et ta sai xxxxxx käest volikirja, sõitis Riiga, kus sai kinnise ümbriku, läbi selle olid näha paberil allkirjad, tulin tagasi ja Tallinnas andsin selle ümbriku Aavikule. Jaanimets ei tea midagi sellest, kes, kus raha 75000 EUR-i arvele kandis ja kes kasutas. Jaanimetsa sõnul väljastati dokumendid xxxxxx kontorile, need saadeti Venemaale. Jaanimets oli mai lõppjuuni algul Venemaal, kui selgus, et osad paberid pole tulnud. xxxxxxxa suheldes selgus, et ta oli unustanud need Riia pangast küsida. Asjaga oli kiire. xxxxxxxxxxxa leppisid kokku, et xxxxx väljastab mulle volitused, teen ära tema töökäin ära Riia kontoris, et aega lühendada. Süüdistatav Erki Aavik annab ütlusi, et ta teab, et Riia panga kaardid ja paroolikaardid sisaldusid ümbrikus, mille palusin sekretäril posti panna. Jaanimets andis mulle ümbriku ja ütles, et seal on venelaste pangadokumendid. Seega uuritud tõendid tõendavad, et Tetra Investile Aizkraukles Bankas avatud arve käsutamise instrumendid (konto haldusvahendid) sai enda kätte Tõnu Jaanimets, kes andis need Erki Aaviku valdusse.

Erki Aavik, andes xxxxxxxxxxxxx korralduse kanda 75000 krooni ilma õigusliku aluseta OOO Tetra Invest pangakontole, mille üle oli E.Aaviku valdus, omastas AS Werol Tehased vara summas 75000 EUR-i ehk 1 173 495 krooni, millega pani toime isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise suures ulatuses, s.o. KarS § 201 lg.2 p.2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.. Korralduse andmisega raha üle kanda OOO Tetra Invest arvele toimus senise valduse murdmine. OOO Tetra Invest pangakonto kontohaldusvahendite enda kätte saamisega toimus uue valduse, enda valduse kehtestamine kontol olevale rahale. Kohus ei loe õigeks Tõnu Jaanimetsa ütlusi selle kohta, et xxxxx saatis osa pangadokumente Peterburgi, Jaanimets sai sellest Venemaal olles teada, et xxxxx suhtles xxxxxxxx ja lepiti

153 kokku, et Jaanimets käib Tölpti eest Riias. Jaanimetsa sellised ütlused on vastuolus tunnistaja xxxxxxxi ütlustega, kelle sõnul Tetra Investile arve avamise asjus suhtles ta ainult Jaanimetsaga, teisi inimesi ta Tetra Investist ei tea, s.h. xxxxxx nimi ei ütle midagi. Lisaks sellele ei luba dokumentide saatmist kliendile posti teel panga ja Enterprise Express vaheline leping, mis nõuab suhtlemist kliendiga ainult kliendi isiklikult kohal olles. Ja olukorras, kus Peterburis asuva Tetra Invest esindajaks Eestis oli T.Jaanimets, puudus igasugune vajadus saata midagi posti teel. Arve avati 26.mail 2004. CIRRUS kaardi kasutamise avaldus on kirjutatud 04.06.2004 (tl.98), samal kuupäeval ehk 04.06.2004 on Enterprise Express poolt xxxxxxxxxx poolt allkirjastatuna antud Tõnu Jaanimetsale volitus internetipanga ja CIRRUS kaardi kasutamise dokumentide kättesaamiseks (tl.121,266 kd.56), 06.juunil 2004 on kinnitatud nende kättesamist (tl.100). Sellised kuupäevad ja toimingud viitavad asja plaanipärasele kulgemisele ja on kooskõlas xxxxxxxi ütlustega, et Jaanimets tahtis Riiga panka järgi minna (selleks anti talle 04.juunil volikiri, et ta 06.juunil pangainstrumendid kätte saaks). Selliste kuupäevadega pigem ei haaku Jaanimetsa ütlused selle kohta, et midagi oli jäetud tegemata (nt xxxxxxpoolt), et toimus postiga saatmisi ja aja lühendamiseks tuli tal Riiga sõita. Kellele oli vaja arvet Läti Vabariigis asuvas pangas? Tõnu Jaanimets andis kohtuistungil ütlusi (tl.60-70 kd.IV) selle kohta, et arve avamine Aizkraukles Bankas toimus tema kaasabil. xxxxxxxxxxx otsis võimalusi avada pangaarve Tetra Investi jaoks ka Eestis, kuid ainus võimalus oli teha seda Läti Aizkraukle pangas läbi nende Tallinna filiaali, kuna ainult nemad avasid arve ilma inimest ennast nägemata. Jaanimets saatis panga Tallinna filiaalist saadud dokumendid bussiga Peterburi allkirjastamiseks, kust need tagastati xxxxxxxxxxx allkirjadega. Arve avamine võttis aega umbes kolm kuud. Prokuröri taotlusel avaldas kohus T.Jaanimetsa ütlused eeluurimisel kd.57 tl. 125 alates viimasest lausest vastuolude tõttu kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Tl.125 kd.57 annab Tõnu Jaanimets ütlusi, et E.Aavik palus temal leppida kokku temale organiseerida 75000 EUR-i suurune ettemaks (pigem küll minu arusaamist mööda laen) Tetra Investile makseks kuuluva raha arvelt. Ma leppisin vene poolega kokku, et septembrini talle seda ka võimaldatakse. Tulenevalt Erki Aaviku vajadusest antud raha järele sai minu poolt organiseeritud arveldusarve avamine OOO Tetra Invest nimele Läti Vabariigis asuvas pangas Aizkraukles Banka. Küsimusele, kas ta on andnud selliseid ütlusi vastab T.Jaanimets: võimalik, et olen. Nagu vanasti öeldi „ütleme Lenin, mõtleme partei“, võib-olla ka, et ma mõtlesin Aaviku all Werolit (tl.61 pöördel). Praegu on võetud ütlused kontekstist välja. Prokurör taotles avaldada tl.134 alates teisest lausest, kus on samasugused ütlused ja räägitud ainult Aavikust. Kohus avaldas, nende hulgas laused:… tegi Erki Aavik minule ettepaneku leppida kokku mõne kauba tarnijaga, et see võimaldaks tarnitava kauba eest maksta alles septembris. Nimetatud tingimustel oli nõus raha laenama… OOO Tetra Invest. Nimetatud firma esindajad olid nõus Erki Aavikule laenama 75 000 EUR-i. Mina teadsin Erki Aaviku jutust, et ta kasutab laenatavat raha Weroli huvides, kuid kuidas, seda ta mulle ei rääkinud. Laenatav summa tuli Tetra Investile tagastada hiljemalt 01.09.2004. Kohtuistungil T.Jaanimets kinnitas selliste ütluste andmist. Jah, läbi Aaviku oli seotud sellega Werol. Werolil endal pole ju nägu ega nime, Aavik ja Werol olid minu jaoks sünonüümid. Tunnistaja xxxxxxxxxxxli andis ütlusi (tl.109 kdIV), et Jaanimets tegi ettepaneku luua firma, mis hakkaks tegelema rapsi tarnimisega ja selle saatmisega Eestisse, Weroli tehasesse. Veel annab tunnistaja ütlusi, et telefoni teel suhtlemisel ütles Tõnu, et võib-olla tuleb rahaliselt Werolit aidata. Kuna meie firma oli asutatud Weroli ettepanekul ja töötasime Weroliga, miks mitte aidata kui meil võimalus on. Tahtis firmale avada arvet Eestis, kuna

154 Werol oli Eestis partner, et raha liikumine toimuks kiiremini. Venemaal oli reform, paljud kaotasid raha. Eestisse viisat tunnistaja ei saanud, arvet avada ei saanud. Juhatus otsustas Tõnu Jaanimetsa tööle võtta rapsiseemne hankimiseks Venemaalt, Valgevenest, Ukrainast (tl.22 kd.50). 11.05.2004 otsus partnerite leidmiseks ja Weroli esindamiseks (tl. 321 kd.5).

Uuritud tõendid tõendavad, et OOO Tetra Investi õigustatud esindajatele ei olnud teada, et nende firma nimele on avatud arve Aizkraukles Bankas Lätis ja sellele on laekunud raha. Nii annab tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxi ütlusi, et tal oli xxxxxxa jutuajamine arve avamisest, tunnistaja soovitas pöörduda Jaanimetsa poole. Kui tunnistaja Gruusiast tagasi tuli, sai ta teada, et arve avamisega on korras, mis konkreetselt toimus, mind ei huvitanud. Tunnistaja annab ütlusi, et tema ei ole arvet Riia pangas kasutanud, ta ei ole kursis, kas sinna on mingeid summasid laekunud. Hiljem on ta teada saanud, et sinna on mingi summa kantud. Ta sai rahalaekumisest arvele teada pärast Gruusiast tagasitulekut aastal 2005, kui hakkas selle küsimusega tegelema. Tunnistaja ei tea midagi selle arve pangarekvisiitidest. Moskva pangas, kus oli nende firma arve, sai ta teada, et tema allkirjaõigus on pangas tühistatud. Hakkas Maksuinspektsioonist uurima, sai teada, kes ajavad raamatupidamisasju. Tunnistaja sai teada, et xxxxxxoli tema äraolekul avanud arveid Venemaa pankades ja Maksuinspektsioon määras selle eest trahvi 25000 rubla. (selliste asjaolude kohta esitas T.Jaanimetsa kaitsja tõendid tl.131-138, 166-180 kd.IV). Tunnistaja ei tea midagi raha laekumise kohta Läti panga arvele ja ei saa aru, kust tuleb üldse summa 75000 EUR-i. Tunnistaja on esitanud võla tasumiseks nõudeid Werolile, saatnud kirju ja Weroli võlg Tetra Investi ees on üle 100 000 EUR-i. Kohus esitles prokuröri taotlusel tunnistajale konto väljavõteet tl.115 kd.2, tunnistaja näeb seda esimest korda. Tõnu on talle varem helistanud ja rääkinud, et Erki kandis sellele arvele raha. Kontoväljavõtet pangakaardi kasutamise kohta - ei ole mõtet seda dokumenti ette lugeda. Tunnistaja ei ole kursis, mis sellel kontol liikus ja miks. Samas kinitavad tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxi ütlused Tõnu Jaanimetsa ütlusi selles osas, et xxxxxxxxxxxxxx kui peadirektorile oli teada, et T. Jaanimets on küsinud võimalust aidata Werolit rahaliselt ja xxxxxxxxxxi on seda võimalust lubanud.

Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxn (tl.30-31 kd.IV)on üle kuulatud KrMS § 468 alusel audiovisuaalsel teel, tunnistaja küsitlemist on taotletud T.Jaanimetsa kaitsja vandeadvokaat A.Lubergi poolt. Tunnistaja töötas xxxxxxxx juures Tetra Investis raamatupidamisteenust osutades. Varem oli Tetra Investi direktor keegi teine, siis xxxxxx. Sellest ei tea midagi, kas Tetra Investil on arve Läti pangas Aizkraukles Banka. Ma käisin xxxxxxxxxa Moskva pangas ja valuutakontrollis. Läti panga kohta: minu arust polnud seal mingeid arveid, muidu oleks need meie raamatupidamisest läbi käinud. Terta Investil polnud varem mingit raamatupidamist, meie olime esimesed, kes seda tegid. Üksikud paberid, mis seal varem olid, andis xxxxxxx. Tunnistaja teab vaid ühte xxxxx firmat, ja ühte selle firma arveldusarvet. Selleks et pidada välismajandustegevust, peab olema vähemalt 3 arvet. xxxxx firmale auditit me ei teinud, selle firma raamatupidamisest loomulikult ei tea me kõike. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxa (tl.31-33 kd.IV) on üle kuulatud KrMS § 468 alusel audiovisuaalsel teel, tunnistaja küsitlemist on taotletud T.Jaanimetsa kaitsja vandeadvokaat A.Lubergi poolt. Tunnistaja omandas firma Tetra Invest 2006a. oma advokaadi vahendusel. Tetra Investil oli siis arveldusarve Lätis, Aizkraukles Bankas, Riias. Olen käinud Riias ja Aizkraukles Banka arve sulgenud.. Werol on Tetra Investile praegu võlgu 63 000 eurot. Omandasin Tetra selle võlaga, see oli õli eest. Werolilt õnnestus tagasi saada 13 000 eurot. Tetra Invest on teinud Weroliga ainult selle rapsi õli tehingu, mille järgi on praegu võlgnevus.

155 11.jaanuaril 2005 on xxxxxxxxxxxxx saatnud kirja OOO Tetra Invest nimel AS-le Werol Tehased (tl.188 kd.IV), milles nõuab lepingu 14.05.2004 alusel võla 67980 rubla tasumist ja 10.06.2004 lepingu alusel võla 108442.50 EUR-i tasumist. Seejärel jääb võlg 75000 EUR-i, mis tuleb raamatupidamisdokumentide alusel selgitada. Võlgnevused palutakse tasuda arvele Moskva pangas, seal ka transiidi valuutaarve. Sisult samasugune on ka kiri 22.aprillist 2005 (tl. 184), kus nõutakse võla tasumist lepingute 14.05.2004 ja 10.06.2004 alusel, pangarekvisiidid tasumiseks Moskva pangas. Süüdistatav Helmo Hainsoo ütlused selle kohta: Tetra Investilt rapsi ei ole saabunud. Ettemaks tehti, juhatuse esimees oli andnud korralduse tasuda 75000 EUR-i Läti panka. Raha ülekandmise ajaks ei olnud Hainsoo seda lepingut näinud, mille alusel raha kanti. Pearaamatupidaja kandis üle juhatuse esimehe kirjaliku korralduse alusel. Tetra Investilt on tulnud kooki ja ka õli. Tetra Investi pangakonto ülevaatest (tl.115,116 kd.2) perioodi 08.06.2004 kuni 31.12.2004 kohta nähtub, et sellele kontole on tehtud ainult üks rahakanne: AS Werol Tehased poolt 03.06.2004 75000 EUR-i. 07.juunil 2004 on konto aktiveeritud 75000 EUR-i ulatuses. Seejärel on 09.06.2004 saadetud ülekanne 62000 EUR-i xxxxxxxxxxxxxxxx. 18.juunil 2004 on toimunud pangasisene ülekanne (kaardikontole). Seejärel 22.juunil 2004 on toimunud sularaha väljavõtmine pangaautomaadist viie väljavõttega ja 01.juulil 2004 on toimunud sularaha väljavõtmine pangaautomaadist Tartus 15 väljavõttega. Muid tehinguid kontol toimunud ei ole (tl.113, 115, 177-121, 127 kd.2). Konto seis 21.07.2004 233.73 EUR-i. Pärast seda kontol tehinguid toimunud ei ole. Sellisest kontokajastusest tuleneb, et kontot on kasutatud ainult 75000 EUR-i ülekandmiseks AS-lt Werol Tehased. Millestki ei nähtu kontoomaniku OOO Tetra Invest huvi või vajadus selle konto kasutamiseks. Seega: kui oli vaja lühendada aega pangakaardi kättesaamiseni ( T.Jaanimetsa ütlustest), siis ei olnud see Tetra Investi huvi.

Kohus on seisukohal, et tõendid tõendavad Erki Aaviku huvi selle konto kasutamise vastu. Asjas on tõendamist leidnud süüdistatavate T.Jaanimetsa ja E.Aaviku ütlustega, et pangakonto haldamise instrumendid sai Erki Aaviku kätte. E.Aaviku ja T.Jaanimetsa ütlustes ei ole ühtki põhjendust ega väidet selle kohta, miks anti OOO Tetra Investile kuuluva pangakonto haldamise instrumendid Erki Aaviku kätte. On olemas tõendid selle kohta, et arve avamisega tegeles T.Jaanimets, dokumente edastas ja vahendas Axxxxxx (Enterprise Express juhataja), vajadusel edastas T.Jaanimets dokumente OOO –le Tetra Invest bussiga Peterburgi. Seetõttu puudus igasugune faktiline vajadus anda konto haldamise dokumendid Erki Aaviku kätte. Kohus on seisukohal, et konto haldamise dokumentide E.Aaviku kätte andmise põhjus oli E.Aaviku huvi kasutada kontole kantud raha. T.Jaanimets sai kontohaldusvahendid kätte 06.juunil 2004, need on kasutaja jaoks panga poolt aktiveeritud 07.juunil 2004 ja 09.juunil 2004 on toimunud ülekanne xxxxxxxxxxxxxxxx. Kui T.Jaanimets andis ümbriku kontohaldusvahenditega E.Aaviku kätte, siis pidi see toimuma 06.juunil või pärast seda. Kohus on lugenud eespool tõendatuks, et OOO Tetra Invest õigustatud isikud ei olnud teadlikud ei arve avatusest Aizkraukles Bankas ega sellele kantud rahast ehk nende kätte ei olnud jõudnud selle arve kasutamiseks vajalikud instrumendid. Fakt, et kontohaldusvahendeid (näiteks deebetkaarti) on kasutatud 1.juulil 2004 Tartus sularaha väljavõtmiseks sularahaautomaadist 15 maksega kokku 150000 krooni tõendab, et kontohaldusvahendid jäid Eestisse (ega liikunud Peterburi Tetra Investini). Kuna ülekanne xxxxxxxxxx on toimunud 9.juunil, siis selline lähedastel kuupäevadel tegutsemine osutab tegutseja kindlale huvile. Tõnu Jaanimetsa ütlustest nähtub, et huvi kasutada Aizkraukles Bankas avatud arvele kantud raha oli Erki Aavikul.

156 Tõendid tõendavad: Erki Aaviku valduses olnud OOO Tetra Invest kontol olev 75000 EUR-i on jagunenud järgmiselt: xxxxxxxxxxxxxxxe on 62000 EUR-i üle kantud 09. juunil 2004 (tl.113,114,115 kd.2) ja raha laekumine xxxxxxxo kontole nr . 1102564540 Hansapangas nähtub ka xxxxxxxxxxxxx kontoväljavõttest (tl.236, 234 kd.1), kuhu 62000 EUR-i alusel on konverteeritud 969469.20 krooni. Raha ülekandest ja laekumisest on näha, et raha on kantud kinnisvara ostu-müügi lepingu nr. EST-4/Agr-6 alusel. See tehing on teostatud kontoarveldussüsteemi „AB Test- Keys“ kasutades ja selleks vajalikud vahendid sai klient kätte pangas arvelduskonto avamisel (selgitus Aizkraukles Banka Latvija kirjas 28.11.2006 (tl.129-132, tõlge tl.133-138 kd.2, saadud õigusabitaotluse korras). Kliendi OOO Tetra Invest kinnitus selle kohta, et ta on saanud kätte konto haldamise vahendid programmi „AB Test-Keys“ konto 1-469-0030826- 0301 jaoks on kd.2 tl. 92 pöördel 26.05.2004 koos allkirjaga. xxxxxxxxxxxxxxon 10.juunil 2004 võtnud oma kontolt välja sularahas 500 000 krooni ja 11.juunil 2004 463 000 krooni (nähtub kontoväljavõttelt Hansapangast tl.236 kd.1). 07.jaanuaril 2006 maksis xxxxxxxxxxxxx Hansapanka oma kontole nr . 1102564540 990 000 krooni, 12. jaanuaril 2006 konverteeris selle EUR-ideks ja 13.jaanuaril 2006 tegi makse OÜ Sikuti Advokaadibüroole (tl.247 kd.1). 13.jaanuaril 2006 on sõlmitud käsundusleping käsundiandjaxxxxxxxxxxxxxo ja käsundisaaja Sikuti Advokaadibüroo vahel (tl.14 kd.2), millest nähtub, et käsundiandja teeb käsundisaajale ülesandeks lahendada võlaõiguslik vahekord tema ja tema poolt hiljem näidatud isikute vahel. Käsundiandja kannab käsundisaaja arvele 62000 EUR-i, milles käsundisaaja peab hoiustama edaspidiste korralduste saamiseni. 13.01.2006 on käsundiandja xxxxxxxxxxxxx poolt antud käsund (tl.13 kd.2), millega xxxxxxxxxteeb ülesandeks tema poolt hoiustatud summast 62000 EUR-i kanda 41 333 krooni AS Era Liisingu Inkassoteenused arveldusarvele… peale seda kui käsundisaaja ja AS Era Liisingu Inkassoteenused vahel on allkirjastatud kokkulepe puutumuses võlakohustuse vähendamisega firma OOO Tetra Inbest eest. 20 667 EUR-i jätta käsundisaajale vahendus ja asjaajamiskuludeks kohustusega selle summa arvelt katta kõik olemasolevad ja tulevikus tekkivad kulutused, millised tulenevad käesoleva käsunduslepingu täitmisest, s.h. õigusabi-, transpordi-, lähetuskulud jne.

Pärast 9.juunit 2004 jäi E.Aaviku valduses olevale OOO Tetra Invest kontole 75000-62000= 13000 EUR-i. 22.juunil 2004 võeti sularahaautomaadist sularahana välja 150+600+600+600+600=2550 EUR-i.(kaardikonto väljavõte tl.117 kd.2) ja 01.juulil 2004 võeti Tartus asuvast sularahaautomaadist välja 15x10000krooni. Kokku võetud kontolt 12402.60 EUR-i. (tl.117-118 kd.2). Kohtuliku uurimise kestel esitati T.Jaanimetsa kaitsja poolt OOO Tetra Invest peadirektori xxxxxxxxxxxxxxxxxxxoolt 18.05.2006 allkirjastatud tõend (tl.105 kd.III), millega kinnitatakse, et Tetra Invest on saanud 18.05.2006 Erki Aavikult 13000 EUR-i võla kustutamiseks. Erki Aaviku võlg seisuga 18.05.2006 moodustab 62000EUR-i. Kohtuistungil tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxx(tl.31-33 kd.IV) andis ütlusi, milles kinnitas 13000 EUR-i saamist. Tunnistajale andis raha üle advokaat. Ta sai raha kätte sularahas. Tunnistaja teab, et Werol on tehas ja Werolil on võlg Tetra Investi ees. Oli ainult see tehing, õlitehing, mille järgi on võlg. Volikirja kohta (tl.120 kd.56) annab tunnistaja ütlusi, et ta allkirjastas selle kui oli Tallinnas, Eestis oli ta maikuus 2006. Siis ta kohtus advokaatidega Tallinnas ja Valgas, advokaadid ütlesid, et selline dokument on vajalik, tunnistaja kirjutas alla. Meeldetuletuseks: volikiri (tl.120, tõlge tl.265 kd.56), millest nähtub, et OOO Tetra Invest kinnitab, et Tõnu Jaanimets oli volitatud vastu võtma Tetra Invest nimel dokumente, mis olid seotud arvelduskonto nr. 146900308260301 avamisega ja kasutamisega Aizkraukles Bankas ja andma need üle firma Werol Tehased juhatajale härra Erki Aavikule järgnevaks edasiandmiseks firmale Tetra Invest.

157 OÜ Valga Advokaaadibüroo kirjast 08.02.2010 (tl.63 kdV) nähtub, et 07.02. 2006 nende arvele laekunud 13000 EUR-i ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxe 18.mail 2006 üle antud 13000EUR- i on üks ja sama. Kohus on seisukohal, et Erki Aaviku õigusliku aluseta korralduse alusel tema valduses oleva 75000 EUR-i kui kuriteo tulemusena saadud raha jagunemine 62000 EUR-iks ja 13000 EUR- iks, milles suhtes käsutusi sai teha ainult kontohaldusvahendite abil, mis olid Erki Aaviku käes, (peaaegu) 13000 EUR-i välja võtmine sularahaautomaatidest sularahana ja hiljem 13000 EUR-i tagastamine Erki Aavikult Tetra Investile tõendab, et ühtse kuritegeliku tahtluse tulemusena saadud 75000 EUR-i liikus ka edasi Erki Aaviku tahte ja juhiste kohaselt. Selle eesmärgiks oli omandada, vallata, kasutada ja anda üle kuriteo tulemusena saadud vara, sooritada sellega tehinguid ja toiminguid, mille eesmärk ja tagajärg on selle vara tegeliku omaniku ning ebaseadusliku päriolu varjamine, s.t. KarS § 394 lg.2 p.3 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

E.Aaviku poolt õigusliku aluseta ehk tühise tehingu täitmiseks antud korralduse alusel OOO Tetra Investi kontole 03.juunil 2004 laekunud 75000 EUR-i omastamine kui KarS § 201 lg. 2 p.2 järgi kvalifitseeritav kuritegu oli lõpule viidud hiljemalt selleks ajaks, mil ta sai enda kätte Aizkraukles Banka kontohaldusvahendid ehk hiljemalt 09.juuniks 2004. Selleks ajaks oli kontol olevast rahast saanud E.Aaviku jaoks kriminaaltulu ja järgnevad tegevused on sooritatud E.Aaviku poolt selle raha omastamise varjamiseks ja selleks, et varjata selle raha päriolu AS-lt Werol Tehased. Eespool on tõendamist leidnud, et Erki Aaviku huvi oli saada enda käsutusse raha ja selle huvi realiseerimiseks sai ta enda kätte pangakonto kontohaldusvahendid. Kuna ainult kontohaldusvahendite abil on võimalik teha rahakäsutusi kontol ja 09.juunil on tehtud rahakäsutus xxxxxxxxxxxxo kontole, siis sai selle tegijaks olla ainult Erki Aavik. Selline rahakäsutus on tahtlik tegevus. Ülekande selgitusest nähtub, et see on tehtud kinnisvara ostumüügi lepingu nr. EST-4/Agr-6 alusel. Kohtule ei ole esitatud andmeid ega väiteid E.Aaviku ja xxxxxxxxxxxhel kinnisvara ostu-müügi lepingu olemasolu kohta. Süüdistatav Erki Aavik annab selle kohta ütlusi (tl.228 kdIV), et ta tunneb xxxxxxxxxxxxxxx seoses oma huviga purjetamise vastu, samuti on kokku puutunud kirjanduslikes ringkondades. Raha 62000 EUR-i laekumise kohta xxxxxx kontole oskab ta seletada vaid seda, mida on kuulnudxxxxxxxxxxxja kohtusaalis. Aavikule on püütud seoses selle kohtuasjaga survet avaldada aastatel 2006 ja 2007, esitati mitmeid nõudeid, ettepanekuid alla kirjutada ühele või teiselepaberile, ta tegi selle kohta Kaitsepolitseile avalduse. Raha kandmisest xxxxxxxxt Sikuti Advokaadibüroole teab ta vaid kohtusaalis räägitu põhjal. Pärast Aaviku lahkumist Werolist on pöördutud tema poole pankadest. Eesti Viljasalve juhataja xxxxxs tegi ettepanekuid, et Aavik teda aitaks, tegi füüsilist laadi ähvardusi. Aavikule oli helistamisi, oli tegevusi, mida Aavik ei osanud seletada. Aavik on kasutanud umbes 15 aastat telefoninumbrit 50 35 324. Kindlasti on tal olnud ka mitu telefoniaparaati. Veel on ta kasutanud ühe teise ettevõtte telefoni 53 332 332. Prokuröri palvel esitles kohus E.Aavikule mobiiltelefoni pealtkuulamise salvestust tl.47 kd.2, millest nähtub, et Erki Aavik on 25.07.2006 kell 17.56.11 saatnud Tõnu Jaanimetsale järgneva sisuga SMS*i: „krt müüja nimi on xxxxxxxxxxxxx.“ Kohus kohtuistungil 20.mail 2009 kuvas CD-plaadilt ekraanile sõnumi teksti ja andis menetlusosalistele võimaluse sellega tutvuda. E.Aavik tutvus (tl.34 kd.IV). Kohtuistungil ütles E.Aavik selle sõnumi saatmise võimalikkuse kohta, et kuna xxxxxx nimi on talle tuttav, ei saa ta seda välistada.

Tunnistaja xxxxxxxxxxxxx andis kohtuistungil ütlusi (tl.218-224 kd.III): tunnistaja tunneb Erki Aavikut, saab õigust rääkida. Kohus esitles prokuröri taotlusel tunnistajale tema

158 kontoväljavõtet kd.1 tl.236. Tunistaja selgitab, et tema kontole laekus selline summa seoses kinnisvaratehinguga: tunnistaja tahtis oma korteri ära müüa, oli selline plaan, kuid see ei õnnestunud. Ta võttis raha välja, kahel korral, kuna tahtis osta kahte korterit, mõlema eest taheti sularaha. Firmaga OOO Tetra Invest ta tuttav ei ole. Tunnistaja ei mäleta korteri ostjat, temaga oli suuline kokkulepe korteri müügi kohta, isik rääkis vene keelt. Eellepingut ei olnud, dokumente sellest ei jäänud. Välja võetud rahasummad ta hoidis ja säilitas, kus, ei soovi öelda. Eelurimisel ta tunnistajana ütlusi andnud ei ole, on andnud kahtlustatavana. Prokuröri taotlusel avaldas kohus vastuolude tõttu ütlustes tl.9 kd.2 tunnistajana ülekuulamise protokollist alates sõnadest : 2004 aasta keskpaiku …. kuni lehekülje lõpuni. Tunnistaja selgitab, et ta ei ole tunnistajana selliseid ütlusi andnud. Teda on üle kuulatud ka kahtlusalusena, võib-olla ta siis andis selliseid ütlusi. Ülekuulamine kestis mõne minuti. Oli eelnevalt valmis tehtud tunnistajana ülekuulamise protokoll sama tekstiga, mis ta andis ütlusi kahtlustatavana. Ta oli ülekuulamisel advokaadiga, kes ei viibinud ülekuulamise juures. Prokuröri taotlusel esitles kohus tunnistajale ja avaldas tl.254-255 kd.1 omakäelise teksti pealkirjaga puhtsüdamlik kahetsus, dateeritud 13.06.2006. Tunnistaja kinnitab, et ta on selle omakäeliselt kirjutanud ja soovib selgitada, mis selle dokumendi koostamisele eelnes: See oli nii, et 2006a suve algul, õhtul, pärast tööd, koputati mulle uksele, oli kaks tundmatut meest. Nad näitasid eemalt oma töötõendit ja ütlesid, et pean kaasa minema nendega. Olin nö kodukleidis ja toatuhvlites, keegi ei teadnud, kuhu mind viiakse ja kauaks, kedagi polnud kodus.. Mind viidi kaugele mere äärde, kuskil Kopli pool. Öeldi, et mulle räägitakse nüüd seda, kuidas nende meelsest asi on ja räägiti, et mind süüdistatakse Weroli rahapesus, mis oli minu arust absurdne. Öeldi, et kui ma pole nõus seda kirja panema, mida mulle räägitakse, siis mind peetakse kinni. Öeldi, et pean mingitele paberitele alla kirjutama ja kui kirjutan puhtsüdamliku ülestunnistuse, saan koju. See oli selline hetk, mil ma olin nõus ükskõik millele alla kirjutama. Mulle öeldi, et mind võidakse väga kaua kinni pidada. See oli esimene kord, kui mind sinna viidi. Teine kord kutsuti mind veel välja, ei mäleta millal. Esimene kord kirjutasin alla sellele, mida mulle öeldi, et pean kirjutama, siis sain koju, nagu lubati, viidi mind koju. Tunnistaja ei tea temaga vestelnud isikute ja ähvardajatehirmutajate nimesid, teda kuulas üle mitu inimest.

Prokurör taotles tunnistaja kahtlustatavana ülekuulamise protokolli tl.260-263 kd.1 avaldamist. Süüdistatava E.Aaviku kaitsja vandeadvokaat Monika Mägi ja süüdistatava T.Jaanimetsa kaitsja vandeadvokaat A.Luberg sellega ei nõustunud, kuna KrMS § 66 võimaldab avaldada tunnistaja ütlusi eeluurimisel, aga mitte kahtlustatava omi. Kohus on seisukohal, et kui toimikus on olemas kirjalik tõend, mis on seotud tunnistajaga ja kui tunnistaja väitel on selle tõendi saamise asjaolud mõjutanud tema ütluste andmist ja ütluste sisu, siis tuleb selle tõendiga seonduvat kontrollida. Tõendiks on siinjuures mitte kahtlustatavana üle kuulatudxxxxxxxxxxxxx ütluste sisu, vaid selle kohta vormistatud uurimistoimingu protokoll tl.260-263 kd.1. Protokoll on vormistatud selle kohta, et ülekuulamine toimus 20.06.2006, ülekuulaja on olnud xxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxxxx kohtuistungil kinnitab, et kaitsja soovimiseks tal võimalust ei olnud. Prokuröri taotlusel esitles kohus xxxxxxxxxx tl. 256-259, neist tl.257 on xxxxxxxxxomakäeline tekst, et ta kaitsjat ei soovi. xxxxxxxx kinnitab, et jah, nii ta kirjutas, talle öeldi, et parem kui keegi siia ei tule. Kohtuistungil xxxxxxxxxxxxx ei mäleta, kas kahtlustatavana antud ütlused ühtivad tema puhtsüdamliku ülestunnistusega. Prokuröri taotlusel kohus avaldas xxxxxxxo kahtlustatavana ülekuulamise protokolli tl.257. Tunnistaja ütleb, et kui tema allkiri on all, siis on ta sellele alla kirjutanud, ta oli valmis tookord kõigele alla kirjutama. Dtailid ütlustesnäiteks kaua ta E.Aavikut tunneb, on õiged, seda polnud põhjust varjata. Andmed, kust, kuidas raha on välja võetud, kus pidi E.Aaviku autojuhiga kokku saamaei oska öelda, kuidas protokolli said. Tl. 261, 260 kohtakas ta kirjutas alla,

159 kas ta ütles, et kaitsjat ei soovi, kas õigusi-kohustusi selgitati, ütlebxxxxxxxxx, et võimalik, et ta kirjutas alla, talle öeldi, et ta kirjutaks, et ei soovi kaitsjat ja ta kirjutas. Talle ei öeldud, et see on ülekuulamine.

Kohus on tl. 256-259, 260-263 asuvate xxxxxxxxxkahtlustatavana ülekuulamise protokollide kohta seisukohal, et neis sisalduvaid ütlusi ja nende sisu kohus ei arvesta tõendina. xxxxxxxx on neil ülekuulamistel olnud kahtlustatava rollis, praeguseks on tema menetluslik seisund muutunud. Kohus arvestab kirjaliku tõendina KrMS § 63 lg.1 alusel avaldatud kahtlustatavana ülekuulamise protokolle nende toimingute asetleidmise fakti, aja jms toimumisega seotud asjaolude osas.

xxxxxxxx mäletab, et talle näidati mingeid pilte uurimise ajal ja on võimalik, et ta tundis kedagi ära, et oletas, et keegi on keegi. Pokuröri taotlusel esitles kohus xxxxxxxxxx kd.2 tl.4-6 isikute äratundmise protokolli, kus xxxxxxxo on ära tundnudxxxxxxxxxx kui isiku, kellele ta raha andis.xxxxxxxxx ütleb et võimalik, et selline toiming ja äratundmiseks esitamine toimus. Jah, ta tundis kellegi ära, ka praegu tunneks. Fotodel 1 ja 3 on sarnased isikud. Ta on seda inimest näinud, embakumba nendest. Tunnistaja ei mäleta, kas ta äratundmiseks esitamisel andis selle isiku äratundmise kohta ka mingi seletuse. Prokuröri taotlusel avaldas kohus protokolli lk.4-5 p.5 ja 6. Tunnistaja ütleb, et võimalik, et ta andis äratundmiseks esitamisel selliseid selgitusi. Tunnistaja kinnitab, et sellel protokollil on tema allkiri lk.5.Protokolli sisu ei saa kuidagi õige olla. See on sama tekst, mida talle on juba korduvalt ette loetud. Tunnistaja annab selgituse, mis asjaoludel on selline tekst äratundmise protokolli kirja saanud: ta oli sundolukorras, tekkis günekoloogiline probleem. Uurija ütles talle, et kui ta on kõigega nõus, lõpetatakse tema suhtes süüdistus. Oli mitu inimest, kes kõik seda rääkisid, avaldati psühholoogilist survet. xxxxxxxx on menetluse osalise lõpetamsie määruse kätte saanud. Prokuröri taotlusel avaldas kohus ja esitles tunnistajale Tl. 235-253 kd.1 kontoväljavõtteid ja tl.249, kus näha, et tunnistajaon konverteerinud rahasumma eurodeks. Tunnistaja seletab, et talle tuli rahasumma eurodes, seepärast püüdis ta ka eurodes tagasi saata, kuna tehing jäi ära. Raha, mille sisse maksis, sai potentsiaalse korteritehingu eest, mida ei toimunud ja raha oli tal alles hoitud. Raha tagasi saata samale kontole, kust see tuli, enam ei õnnestunud. Keegi tunnistajaga ühendust ei võtnud kui see summa tema kontole laekus, tal oli vaja olukorda kuidagi lahendada. Tunnistaja oli mures sellepärast. Raha tagasisaatmisel ei saanud ka pank aidata. Tunnistaja kinnitab, et ta on saatnud uurijale dokumente. Kd.2 tl.13,14.. Ta faksis need dokumendid uurijale, kuna raha ei läinud tagasi ja ta tahtis sellest rahast kuidagi vabaneda. Kandis raha Sikuti Advokaadibüroole, et sellega edasi tegeletaks. Käsunduslepingu sõlmis Sikuti Advokaadibürooga. Tunnistaja faksis selle lepingu uurijale, mis tal kodus oli. Miks ei ole sellel kuud ega kuupäeva, Sikuti allkirja, tunnistaja ei tea. 62000 EUR-ist mingi vahendustasu pidi jääma advokaadibüroole, vist 40 000 Euri pidi tagastatama. Tunnistaja arvab, et kuna korteritehingud jäid ära Tetra Investi süül, siis võisid nad ka vähem raha tagasi saada kui tunnistajale algselt kandsid. Ka tunnistaja oli saanud moraalset ja materiaalset kahju. Tetra Investist ega ERA Liising Inkassoteenustest ei ole keegi tunnistajaga kontakti võtnud. Tunnistaja ei oska midagi öelda Era Liisingu Inkassoteenuste ega Tetra Investi kohta. Tetra Invest ei ole tema poole pöördunud raha kättesaamiseks. Tunnistajana ülekuulamisel on ta rääkinud kõike, mida kohtus täna, kuid seda ei pandud kirja. Korterit soovis ta müüa, rääkis sellest oma tuttavatele, kuulutusi ei avaldanud. Tunnistaja annab seletuse, et potentsiaalne korteriostja käis korterit vaatamas, helistas enne. Oli vene keelt kõnelev meesterahvas. Hind lepiti kokkuoli miljonist kroonist jutt. Tunnistaja tahtis raha ette. Tehingu toimumise aega kokku ei lepitud. Ta andis potentsiaalsele ostjale oma

160 pangarekvisiididi, et sinna raha üle kanda. Kui ostja enam välja ei ilmunud, ei teinud tunnistaja midagi, et temaga ühendust saada. Raha ei soovinud ta pangakontol hoida. Oli võõras raha. Tunnistaja ootas kaks aastat, siis püüdis raha tagasi kanda. Tunnistaja ei tea, kas advokaadil on õnnetunud kontakti saada, see polnud enam tunnistaja probleem. Prokuröri taotlusel avaldas kohus tunnistaja ütlused eeluurimisel vastuolu tõttu kohtus antud ütlustega kd.2 tl.9-12 tl.11-12 alates lausest 2005.a. detsembri lõpp… Tunnistaja selgitab, et uurimisel antud ütluste hulgas on õige see, et ta mitu korda üritas raha tagasi kanda. Ülejäänud osa, ka see, et ta sai raha Aaviku pojalt, ei ole õige. Talle öeldi ülekuulamisel, kuidas on hea, et ta räägiks, et teda vabastataks võimalikust kahtlustusest. Võis olla, et ülekuulamise ajaks oli menetlus juba lõpetatud. Teda kutsuti kaks korda välja, teine kord Tartusse, kästi hoolikalt järele mõelda. Paber oli enne valmis tehtud, tal kästi alla kirjutada. Esimesel korral ta ei onud nõus alla kirjutama. Äratundmiseks esitamisi toimus veel, ta pidi ära tundma ühe Erki Aaviku poegadest. Prokuröri taotlusel avaldas kohus kd.2 tl.1-3, kus xxxxxxxx on ära tundnud Erki Aaviku poja. xxxxxxxx selgitab, et võttis selle foto sellepärast välja, et kolmest pildist üks on selgem ja tumedam teistest. Ta nimepidi ei oska seda isikut öelda, temalt küsiti, kes neist võiks olla Erki Aaviku poeg. Valikut oli kerge teha, see oli teistest selgem pilt. Kohus avaldas tl.1 p.5,6, milles märgitud, et xxxxxxxx tunneb ära fotol nr .2 oleva isiku ja annab kirjelduse, mille järgi tunneb. Tunnistaja ütleb, et võimalik, et ta rääkis uurijale nii, või rääkis uurija temale. Tunnistaja selgitab, et ta on üle kuulatud ainult kahtlustatavana, kogu muu tekst on kopeeritud ja kleebitud. Temale raha laekumisest on ta rääknud oma pojale. Uurija juures käimisest ja seal toimunust on rääkinud oma isale. Teisel korral rääkis pojale, isale ja tädile. Kelleltki nõu ta ei küsinud. Siis helistas uurija veel ja tegi ettepaneku, et ta võtaks Aavikuga ühendust, et nad saaksid tunnistaja ja Aaviku vahelist vestlust lindistada. Käsundi kohta (tl.13,14 kd.2) ütleb tunnistaja, et tema ei ole käsundi teksti koostanud, ta usaldas juriste ja advokaate.

Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxi oli OOO Tetra Invest peadirektor kuni aastani 2006. Ta andis ütlusi, et OÜ TetraInvest kinnisvaraäriga ei tegelenud. xxxxxxxxxxxxxxe 62 000euri ülekandmisest ei ole tal aimugi, kuuleb esimest korda. Ei tea millega seoses oli Tetra Investi arvel nii suur summa ja xxxxxxxxxxxxx nime kuuleb esimest korda. Tunnistajale teadaolevalt TetraInvest ei ole ostnud mingit kinnisvara Eestis, ei kortereid, maju, pole isegi kuulnud sellest. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx annab kohtuistungil ütlusi, et ta ei ole kunagi suhelnud Erki Aavikuga, kuuleb seda nime esimest korda. Sellest, et xxxxx tahab osta Baltikumi korterit ei mäleta midagi. xxxxxx oli Peterburis korter. Mingist kinnisvara ostmisest pole juttu olnud, minuga pole ta vähemal sellest rääkinud.

Kohus, hinnates eespool uuritud tõendeidxxxxxxxxxxxxxxkontoväljavõtteid, tema ütlusi ja tunnistajate xxxxxxxxxi ja xxxxxxx ütlusi, leiab, et xxxxxxxxxxxxxxxontole 62000 EUR-i kandmine ei ole toimunud firma Tetra Invest poolt ega kinnisvara ostu-müügi lepingu täitmiseks. Uuritud tõenditest tuleneb, et OOO Tetra INvest õigustatud isikud ei tea midagi kinnisvaraostu plaanidest, ei tunne xxxxxxxxxxxxxxxx Kohus on eespool lugenud tõendatuks, et OOO Tetra Invest õigustatud isikud ei olnud teadlikud selle arve olemasolust ja rahast 75000 EUR-i Aizkraukle Bankas. Tehing, ka näiteks kinnisvaratehing saab olla kahepoolne. Kui üks pool ei tea tehingu võimalikust toimumisest, ammugi raha kandmisest selle tehingu täitmiseks, ei saa lugeda õigeks ka oletatava tehingu teise poole, käesoleval juhul xxxxxxxx ütlusi selle kohta, et selline tehing pidi toimuma. Puuduvad igasugused

161 andmed ja väited selle kohta, et keegi kindlakstegemata isik esines Tetra INvesti nimel xxxxxxxxxxxxx ees sooviga korterit osta ja kandis selle katteks raha. Hinnates xxxxxxxxxxxxx ütlusi kohtuistungil võimaliku korterimüügi tehingu kohta ja raha laekumise kohta selle tehingu täitmiseks, leiab kohus, et need ütlused on oma sisult ebausutavad, kuna kirjeldavad sündmuste toimumist sellisena nagu need elus ei toimu ja isikute käitumist sellisena kuidas mõistlik inimene ei käitu. xxxxxxxxxxxxx on kõrgema haridusega isik, kes töötab kõrgkoolis õppejõuna, mistõttu kohtul on alus eeldada, et tegemist on loogiliselt ja mõistlikult tegutseva inimesega. xxxxxxxx kirjeldus oma korteri müümise kohtaet andis võhivõõrale isikule oma pangarekvisiidid, kontole laekunud suure rahasumma võttis kohe sularahas välja, oletatava korteriostjaga ei püüdnud kaks aastat kontakteeruda, korteri müümise asjus asjatundjatega ei konsulteerinud, hoidis poolteist aastat sularaha enda valduses. Seejärel maksis sama summa sularaha panka tagasi, konverteeris EUR-ideks ja pärast ebaõnnestunud katset raha saatjale poolteist aastat hiljem tagastada, andis käsundi advokaadibüroole. Käsundile 62000 EUR-i kohta, mille sisu ei olnud talle arusaadav, kirjutas alla. Tunnistaja ütluste sisulise ebausutavuse tõttu leiab kohus, et need ütlused on väljamõeldis ja valeütlused ja kohus ei saa nendega arvestada. xxxxxxxxxx kohtueelsel uurimisel läbiviidud toiminguid 20.06.2006 (äratundmiseks esitamised) kohus tõenditena ei arvesta, kuna nende toimingute ajal on tunnistajal olnud kahtlustatava seisund.

Kohus kordab, et Erki Aaviku õigusliku aluseta korralduse alusel tema valduses oleva 75000 EUR-i kui kuriteo tulemusena saadud raha jagunemine 62000 EUR-iks (xxxxxxxx kontole) ja 13000 EUR-iks, milles suhtes käsutusi sai teha ainult kontohaldusvahendite abil, mis olid Erki Aaviku käes, (peaaegu) 13000 EUR-i välja võtmine sularahaautomaatidest sularahana ja hiljem 13000 EUR-i tagastamine Erki Aavikult Tetra Investile tõendab, et ühtse kuritegeliku tahtluse tulemusena saadud 75000 EUR-i jagunes ja liikus ka edasi Erki Aaviku ühtse tahte ja juhiste kohaselt. Ehkki rahapesu kui kuritegu oli E.Aaviku poolt lõpule viidud 62000 EUR-i ülekandmisega xxxxxxxxxpangakontole, leiab kohus, et ka edasised tegevused selle rahasummaga: väljavõtmine xxxxxxxx poolt sularahas 10.ja 11. juunil 2004, pangakontole tagasi panemine 07.01.2006, konverteerimine EUR-ideks ja ülekandmine 13.01.2006 OÜ Sikuti Advokaadibüroole on toimunud Erki Aaviku kontrolli all ja teadmisel. Ja nimelt: kui rahaülekandel xxxxxxxx pangakontole on märgitud selgituseks kinnisvaratehing ja kohtuistungil seletab xxxxxxxx tehingut kui oma korteri müümist, siis xxxxxxxxxxxxo korteri müümise tehingust teadis Erki Aavik 25.juulil 2006, mil ta saatis sellesisulise sõnumi Tõnu Jaanimetsale: „krt müüja nimi on xxxxxxxxxxxxo“. (tl.47 kd.2).

Ehkki E.Aavik ja xxxxxxxx on omavahel ammu tuttavad, kinnitavad mõlemad, et nad ei ole kohtunud ega suhelnud aastaid, s.t. ka kohtueelse uurimise perioodil mitte. Fakt, et E.Aavik teatas kohtueelse uurimise ajal korteri müüja nime Tõnu Jaanimetsale, tõendab, et E.Aavik oli teadlik versioonist „xxxxxxxxxxxxx müüb korterit“, mis tõendab omakorda Aaviku ja xxxxxxxomavahelist suhtlemist sel teemal. Seega ei ole õiged E.Aaviku ütlused selle kohta, et panpangakontole kantud 75000 EUR-i liikumisest teab ta vaid niipalju, kui kohtusaalis kuulnud on. Sündmuste ahel: Tõnu Jaanimetsa poolt Tetra Investi nimele avatud arve, mille kontohaldusvahendid E.Aaviku käes- E.Aaviku korralduse alusel sellele arvele kantud raharahaülekanne Tetra Investi arvelt kinnisvaratehingu asjus xxxxxxxxxx- Aaviku info Jaanimetsale(sideisik Tetra Investiga) korteri (kinnisvara) müüja kohtaosa raha tagasi

162 maksmine E.Aaviku poolt Tetra Investilekujutab endast Tetra Investi arvele kantud raha liikumise suletud ringi, mille siduvaks lüliks on Erki Aavik. Kohus küsitles kaitsja taotlusel kutsutud tunnistajaid xxxxxxxxxxxk (tl.138 kd.II) ja xxxxxxxx (tl.138-140 kd.II). Tunnistajate kinnitusel nad xxxxxxxxxxxxxxx ei tea. Kohus küsitles kohtuistungil tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxt (tl.113 kd.IV), kes andis ütlusi, et Werol oli Tetra Investile võlgu, tunnistaja oli mitu nõudekirja saatnud, pöördus Jaanimetsa poole, et too aitaks. Jaanimets ütles jutuajamisel, et raha omastas või varastas keegi, nende endine direktor. Jaanimets ütles ka, et see raha on võetud Riia panga arvelt maha. Tunnistajat kutsuti Eestisse, et Erki kannaks siis selle raha Tetra Investi arvele tagasi. Tunnistaja ei nõustunud kuhugi tulemata tahab selle raha saada seaduslikul teel. Kohus avaldas prokuröri taotlusel T.Jaanimetsa kohtueelsel uurimisel antud ütlused selle kohta, et Aavik palus, et Jaanimets organiseeriks Aavikule 75000 EUR-i suuruse ettemaksu, et Aavik saaks seda kasutada (tl.125 ja 134 kd.57). Tõnu Jaanimets kinnitas nende ütluste õigsust. Kohus uuris jälitusprotokolle tl.15 kd.2, koostatud 25.06.2007 selle kohta, et on tehtud jälitustoimingud Harju Maakohtu esimehe lubade nr . 326 ja 361 alusel, Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku loa nr. 370 ja loa nr. 391 alusel. Protokolli järgi on jälitustoimingu nimtuseks mobiiltelefoni abonentide salajane pealtkuulamine ja helisalvestamine. Isikud, kellel suhtes toiminguid teostati on: Erki Aavik, Tõnu Jaanimets, xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja senituvastamata isikud. Jälitustoimingute ajavahemik: 12.06.2006-20.08.2006.a. Jälitustoiminguga kogutud teabeks on Erki Aaviku ja Tõnu Jaanimetsa omavaheliste või kolmandate isikutega teetud telefonivestluste helisalvestused CD plaadil. Kohus avaldas ettelugemise teel kõik jälitustoimingute stenogrammid prokuröri taotlusel (tl.16-17 Jaanimetsxxxxi 14.juunil 2006), tl.18-22 14.juunil 2006 Jaanimetsxxxxx, tl.23- 28 05.juulil 2006 E.Aavikxxxxxxx, tl.29-31 06.juulil 2006 Jaanimetsxxxxxxxxxxx, tl.32- 33 13.juuli 2006 Jaanimetsxxxxxxxxxx, tõlge lk.34-37, tl.38-41 17.juuli 2006 Jaanimetsxxxxxx, tl.42-43 Aavik- Jaanimets 25.juulil 2006, tl.44-45 aavik- Jaanimets 25.juuli 2006, tl.46 Aavik- Jaanimets 25.juuli 2006 ja tl.47 SMS Aavikult Jaanimetsale 25.juulil 2006. Seejärel kohus kuulas kõiki helisalvestusi kohtuistungil 19.05.2009 CD-R plaadilt.(tl.34 kd.IV). Kuna E.Aavik ja tema kaitsja avaldasid kahtlust, kas xxxxxxxxxxxx peetud telefonikõnes on kõneleja Erki Aavik ( kohtuistungil tl.58 kd.IV), määras kohus prokuröri taotlusel hääleekspertiisi (tl.87-90 ). Ekspert andis arvamuse (tl.92-94), et 05.juulil 2006, 25.juulil 2006 toimunud kolme telefonivestluse salvestisel on üks osapool Erki Aavik. Helisalvestistel ei ole tunnuseid, mis viitaksid helisalvestise monteerimisele või töötlemisele. Tl.23-28 kd.2 stenogramm ja kuulatud 25.07.2006 toimunud telefonikõne salvestist E.Aaviku ja xxxxxxx vahel, milles xxxxxxx räägib, et venelased pommitavad, et millal kantakse…, et tuleb originaaldokumendid esitada ja kokkuleppele minna. E.Aavik ütleb: „aga kas esimesest paberist ei ole küllalt (tl.27), vaat seal ei old ju midagi muud nimetatud kui ainult võlaõiguslike suhete lahendamiseks.“ Kõrvutades kasutatud väljendit „võlaõiguslike suhete lahendamiseks“ asjas varem koostatud dokumentidega, nähtub, et sama väljendit kasutatakse xxxxxxxxxxxxx käsundis Sikuti Advokaadibüroole (tl.13,14 kd.2). Selline kokkulangevus kinnitab, et Erki Aavik oli 05.juulil 2006 teadlik xxxxxxxx poolt 13.01.2006 Sikuti Advokaadibüroole antud käsundi sõnastusest, millest järeldub, et ta oli teadlik käsundist raha kohta. Tl.29-34 Tõnu Jaanimetsa jaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxo (OOO Tetra Invest juhataja) telefonikõne 06.07.2006, milles Tõnu Jaanimets räägib, et ta vestles Erkiga, kes rääkis Janimetsale, et Jaanimets asja enda peale võtakset nagu oleks võtnud krediiti.

163 Tl.44-45 telefonivestluse E.Aaviku ja T.Jaanimetsa vahel stenogramm, millest kuuldub, et arutatakse omavahelises vestluses, kuidas teha grusiinidele ettepanek muuta oma ütlusi ja räägiksid korteriostust. Tl.51-52 on kõneeristuste analüüs, millest nähtub, et Erki Aavik on pidevalt üheaegselt kasutanud kahte erinevat mobiiltelefoni IMEI koodidega 356201001856790 ja 356632005766000, millistes omakorda on kasutanud vähemalt nelja erinevat kõnekaarti (53649548, 58011851, 53662286 ja 51901393) ning ühte lepingulist abonenti 5035324. Kohtu hinnangul selliste telefonivestluste, mis on toimunud E.AAviku kasutuses olevatelt kõnekaartidelt ja abonendilt , sisu kinnitab, et E.Aavik ja T.Jaanimets arutavad omavahel ja teiste isikutega võimalusi raha omastamise varjamiseks ja nende tehingutega seonduvat. Kohus tutvus jälitustoimikuga, koostas selle kohta õiendi (tl.54) ja andis ülevaate kohtuistungil (tl.34,58 kd.IV ja istungil 10.02.2010). Kohtu hinnangul on jälitustoiminguteks loa küsimine ja andmine toimunud viisil, et jälitustoimingud on toimunud kooskõlas KrMS 8.jao nõuetega. Loa taotleja jälitustoimingute läbiviimiseks on olnud prokurör. Taotluses on põhjendatud, milliste asjaolude tõttu on vajalik tõendit koguda just sellise toiminguga ja kohtu hinnangul ei ole need põhjendused formaalsed. Toiminguosalistele on pärast jälitustoimingut antud teada nende suhtes läbiviidud toimingust ja selgitatud võimalust tutvuda kogutud teabega. Tutvumise võimalust on kasutanud xxxxxxi. Kohtu hinnangul on jälitustoimingute läbiviimine ja teabe kogumine toimunud seaduslikult, see on kohtu poolt kontrollitud ja kasutatav tõendina kriminaalasjas.

Asjaolu, et raha 75000 EUR-i ei kuulunud Tetra Investile, kuna puudus õiguslik alus selle raha kandmiseks Tetra Investi arvele, ei muuda rahakäsutuste tegija käitumisele antavat õiguslikku kvalifikatsiooni. Raha oli selle käsutaja Erki Aaviku jaoks võõras. AS-i Werol Tehased valdusest väljus raha E.Aaviku ebaseadusliku korralduse alusel E.Aaviku valdusse (OOO Tetra Investi kontole), millega E.Aavik pööras raha ebaseaduslikult enda kasuks, pannes sellega toime KarS § 201 lg.2 p.2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Rahasumma 75000 EUR-i ehk krooni on suur ulatus (rohkem kui sajakordne miinimumtöötasu aastal 2004). Teo toimepanemise ajaks juunis 2004 oli E.Aavik juba toime pannud omastamise juunis 2003, omastades 2 miljonit krooni AS Werol Tehased raha. Korralduse andmine 75000 EUR-i kandmiseks Tetra Ivesti kontole on toimunud EAaviku algatusel (hotelli blanketil ilma arve ja lepinguta) ehk tema tahtliku tegevuse alusel. Seejärel kontohaldusvahendite enda valdusse võtmine teades, et saab nende abil kontot omal äranägemisel kasutama hakata, on samuti tahtlik tegevus. Nende tahtlike kätumisaktidega on 75000 EUR-i omastamine E.AAviku poolt toime pandud otsese tahtlusega.

Erki Aaviku tegevus on kvalifitseeritav KarS § 201 lg.2 p.1 ja p.2 järgi ehk isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramisena suures ulatuses ja isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise.

Kohus on seisukohal, et OOO Tetra Invest ja AS Werol Tehased vahel 20.05.2004. a sõlmitud leping nr ECT-4/16 ja selle lisad on näilikud ning sel alusel tühised. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 näeb ette, et tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad, on näilik. TsÜS § 89 lg 2 kohaselt on näilik tehing tühine. § 89 lg.3 järgi kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. Lepingu ja selle lisadega sooviti näidata, et AS-i Werol Tehased ja OOO Tetra Invest vahel on võlasuhe. Lepingu eesmärgiks oli varjata Erki Aaviku poolt AS-ilt Werol Tehased raha

164 omastamist näidates, et raha kandmiseks AS-ilt Werol Tehased OOO Tetra Invest arvele on õiguslik alus. Vastavalt TsÜS § 84 lg-le 1 ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ja tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 91 lg 3 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisel võlgnetava summa kandmisega võlausaldaja kontole loetakse kohustus täidetuks võlausaldaja konto krediteerimisest võlgnetava rahasumma ulatuses. AS-l Werol Tehased puudus kohustus OOO Tetra Invest ees, mida tulnuks täita. Seetõttu ei saa VÕS §-le 91 lg.3 viidates lugeda, et võlausaldaja (ehk siis OOO Tetra Invest) konto krediteerimisega läks rahasumma võlausaldaja omandisse.

IV Tõnu Jaanimetsa süüdistus KarS § 22 lg.3 - § 201 lg.2 p.2,3 järgi.

Tõnu Jaanimetsale on esitatud süüdistus KarS § 22 lg.3 - § 201 lg.2 p.2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisest, s.o. et ta aitas kaasa Erki Aaviku kui ametiisiku poolt temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramisele suures ulatuses.

Kohus leiab, et T.Jaanimetsale esitatud süüdistuse ja kohtuliku uurimise käigus tuvastatu alusel ei ole võimalik Tõnu Jaanimetsa süüdi tunnistamine temale esitatud süüdistuses.

Uuritud tõendite alusel on kindlaks tehtud järgmised faktilised asjaolud, mis on tähtsad T.Jaanimetsale esitatud süüdistuse aspektist: 1)T.Jaanimets avas OOO Tetra Invest pangakonto Aizkraukles Bankas 26.05.2004 2)E.Aavik andis 03.06.2003 korralduse AS WErol Tehased pearaamatupidajale kanda Aizkraukles Bankas avatud kontole 75000 EUR-i 3)T.Jaanimets sai Aizkraukles Bankas kätte avatud konto kontohaldusvahendid ja andis need üle Erki Aavikule 06.06.2004 või pärast seda.

Tõnu Jaanimetsa süüdistuses ei ole kirjas, milles seisnes E.Aaviku teo õigusvastasus, millele T.Jaanimets väidetavalt kaasa aitas, kas, millal ja kuidas E. Aavik selle õigusvastase teo toime pani ja millisel teel pidi olema T.Jaanimets sellise teo toimepanemise soovist teada saanud. Seetõttu ei ole T.Jaanimetsale esitatud süüdistuse kontrollimisel võimalik seostada seda Erki Aaviku õigusvastase teoga ega ole võimalik kindlaks teha, kas Tõnu Jaanimetsal oli vähemalt kaudne tahtlus aidata kaasa või soodustada Erki Aaviku õigusvastast tegu.

Tõendite uurimise käigus on tuvastamist leidnud, et Tõnu Jaanimets avas OOO-le Tetra Invest arve Aizkraukles Bankas. On tõendamist leidnud, et Tõnu Jaanimets oli tööle võetud suhete arendamiseks Venemaal, suhtlemisel OOO-ga Tetra Invest esindas AS-i Werol Tehased T.Jaanimets. Tetra Invest oli huvitatud arve avamisest Eesti pangas, kuid see tal ei õnnestunud, AS WErol Tehased ja OOO Tetra Invest koostööd nägid pooled pikemaajalises perspektiivis. Neil asjaoludel sai OOO-le Tetra Invest arve avamisel abi osutajaks olla Tõnu Jaanimets. Sellise abi osutamise ja arve vajalikkust kinnitab tunnistaja xxxxxxxxxxxxx kohtuistungil. Seetõttu on Tõnu Jaanimets arve avamisel objektiivselt käitunud vastavalt oma ülesannetele AS Werol Tehased ja OOO Tetra Invest vahelistes suhetes. Tõendamist on leidnud, et arve avamine on toimunud ilma OOO Tetra Invest õigustatud isiku volituseta ja pangadokumentidele õigustatud isikutelt allkirju saamata, kuid selles ei ole kellelegi süüdistust esitatud. Arvestades OOO Tetra Invest ja AS WErol Tehased vaheliste suhete

165 perspektiivi ei saa kohtu hinnangul lugeda, et arve avati ainult E.Aaviku palvel ja kuritegelikel eesmärkidel. Samas on kohus seisukohal, et arve avamise ja kontohaldusvahendite kättesaamise kiirus võis olla mõjutatud E.Aaviku huvist.

Uuritud tõendid tõendavad, et Tõnu Jaanimets on OOO TEtra Invest esindajatelt taotlenud nõusolekut kasutada neile makstavat raha ehk teisisõnu: et Tetra Invest ootaks neile makstava raha kättesaamisega kuni 1. septembrini 2004. Selliseid ütlusi on andnud T.Jaanimets nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtus ja T.Jaanimets kinnitab, et ta kohtueelsel uurimisel nii rääkis. See tähendab, et T.Jaanimets on lähtunud eeldusest, et Tetra Investile kuuluvat raha kasutatakse suhteliselt lühikese tähtaja jooksul. Kohus, hinnates tõendite uurimise käigus tuvastatud T. Jaanimetsa rolli AS WErol Tehased ja OOO Tetra Invest vahelistes suhetes ja perspektiivi, et head suhted nende äriühingute vahel kestavad veel pikka aega, ei pea usutavaks, et teades Tetra Investilt raha omastamise plaani, T.Jaanimets oma kaasaaitamistegevusega selle võimaluse lõi.

Kohtumenetluse käigus on OOO Tetra Invest esitanud kohtule avaldusi ja tõendeid, millest nähtub,et äriühing loeb Aizkraukles Banka tema arvele kantud raha enda omaks ja samal seisukohal on olnud ka T.Jaanimets. (Kohus on seisukohal, et see on AS Werol Tehased vara.) Tõnu Jaanimetsa käitumise motiiviks on uuritud tõenditest nähtuvalt olnud teadmmine, et Aizkraukles Banka arvele kantava raha näol on tegemist OOO Tetra Invest rahaga, mille suhtes kehtib OOO Tetra INvest õigustatud isikute luba. T.Jaanimetsa süüküsimuse lahendamisel ei oma tähendust, millise õigusliku hinnangu on andnud selle raha omaniku suhtes kohus. T.Jaanimets on olnud sellega eksimuses ja tema tahtlus ja teadmine ei hõlma teadmist varavastase süüteo sooritamisest AS Werol Tehased vastu. T.Jaanimetsa käitumises puudub teadmine ja tahtlus aidata kaasa õigusvastase teo sooritamisele. Ta ei vasta KarS § 22 lg.3 kriteeriumidele ja tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista.

V Erki Aavikule esitatud süüdistus karS § 394 lg.2 p.2 ja p.3 järgi

OOO Tetra Invest kontol olevat raha omades, vallates ja käsutades, kasutades tema käsutuses olevaid kontohaldusvahendeid, tegi E.Aavik tehinguid ja toiminguid, mille eesmärk oli selle raha tegeliku omaniku ja ebaseadusliku päritolu varjamine. Selline tegevus on rahapesu Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 2 ja KarS § 394 mõistes. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (01.01.2004 kehtima hakanud redaktsioon) § 2 sätestab: Rahapesu on kuriteo tulemusena või sellises teos osalemise eest saadud vara omandamine, valdamine, kasutamine, muundamine, üleandmine või varaga tehingute või toimingute sooritamine, mille eesmärk või tagajärg on selle vara tegeliku omaniku ning ebaseadusliku päritolu varjamine. OOO Tetra Investi kontole kantud rahast 75000 EUR-ist kujunes rahapesu objekt, mille edasist liikumist korraldas E.Aavik. Edasised tehingud selle rahaga toimusid eesmärgil varjata E.Aaviku seotust selle rahaga. Tehinguid rahaga tegi ka xxxxxxxxxxxxx, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu tema teos (määrus 22.06.2007 tl.7-8 kd.2). Erki Aavik pani toime eelkuriteo, mille läbi omandas valduse OOO Tetra Invest kontole kantud rahale ja seejärel, olles ise rahapesu subjektiks, asus tegema toiminguid selle raha päritolu ja enda seose varjamiseks. Rahapesu kui kuriteo eesmärgiks on varjata rahapesu eelset seost rahapesu objektiks oleva vara ja seda kuritegelikult kontrolliva isiku vahel. Rahapesu objektiks olev vara- 75000 EUR-i pärines AS-lt Werol Tehased. Menetluse vältel on nii T.Jaanimets kui ka E.Aavik korduvalt andnud ütlusi selle kohta, et Erki Aavik ja Werol olid sünonüümid, rääkides Aavikust mõeldi Werolit. Aaviku kasutuses

166 oleva raha seostamise lõpetamiseks Weroliga sobisid toimingud, mis viivad raha kaugemale Werolist ega võimalda seda raha enam seostada Weroliga. Kohus märgib siin, et ehkki raha kandmisega Werolilt OOO Tetra Invest arvele ilma õigusliku aluseta jäi selle raha omanikuks endiselt AS Werol Tehased (TsÜS § 89 lg.1), tuleb "vara tegeliku omanikuna" Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 2 ja seega ka KarS § 394 tähenduses mõista isikut, kelle tegeliku kontrolli all on vara, mille suhtes rahapesu toimub, käesolevas asjas siis E.Aavikut, mitte aga rahapesu objektiks oleva vara viimast seaduslikku omanikku ehk AS-i Werol Tehased. Vara viimase seadusliku omaniku varjamise eesmärk või tagajärg on juba hõlmatud vara ebaseadusliku päritolu varjamise eesmärgist või tagajärjest. Uuritud tõendid tõendavad, et raha kandmisel OOO Tetra Investi kontolt xxxxxxxxxxxxx kontole puudus tehinguline alus ja põhjendus. Sellisena on selle Erki Aaviku poolt tehtud toimingu ainsaks sisuliseks motiiviks selle raha ebaseadusliku päritolu ja tegeliku omaniku („Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse“ § 2 mõttes Erki Aaviku) varjamine. On tõendamist leidnud, et 75000 EUR-i jagunes 62000 EUR-iks ja 13000EUR- iks, mille edasine liikumine toimus Erki Aaviku kontrolli all ja 13000EUR-I jõudis E.Aaviku nimel ka OOO-ni Tetra Invest. Erki Aavik on eitanud kohtumenetluses oma seost selle raha liikumisega, mis tähendab tema soovi varjata ennast kui raha tegelikku omanikku ajal, mil raha liikus OOO Tetra Invest kontolt edasi. Raha ebaseadusliku päritolu ja tegeliku omaniku varjamise viise arutati E.Aaviku ja xxxxxxxxvahelises telefonivestluses, mida kohus kuulas kohtuistungil. Asudes tegema kindlaks rahapesu toimepanija tahtlust, tuleb kohtul arvestada sellega, et Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse redaktsioonid on muutunud ja käesoleval ajal sätestab rahapesu mõiste seaduse § 4, mille kohaselt:

Lg.1: Rahapesu on kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara või selle asemel saadud vara: 1) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise, omandiõiguse või varaga seotud muude õiguste varjamine või saladuses hoidmine; 2) muundamine, ülekandmine, omandamine, valdamine või kasutamine eesmärgiga varjata või hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest.

Seaduse sellise sõnastuse järgi p.1 ja p.2 eristuvad neis kirjeldatud tegevuste eesmärgi poolest. Käesolevas asjas on OOO Tetra Investi kontolt xxxxxxxxxxxxo kontole raha kandmise ainsaks motiiviks ja eesmärgiks selle raha ebaseadusliku päritolu ja tegeliku omaniku varjamine, millega on tegu toime pandud kavatsetusega.

Sellega Erki Aavik pani toime KarS § 394 lg.2 p.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. rahapesu suures ulatuses, s.o. omandas, valdas, kasutas ja andis üle kuriteo tulemusena saadud vara ning sooritas sellega tehinguid ja toiminguid, mille tagajärg oli selle vara tegeliku omaniku ning ebaseadusliku päritolu varjamine.

OOO Tetra Investi arvele kantud 75000 EUR-ist sai rahapesu objekt, millest OÜ Sikuti Advokaadibüroo arvele nr. 222032025242 Hansapangas kantud 62000 EUR-i, s.o. 969 673.80 krooni on arestitud Tartu Maakohtu 10.06.2006 määruse alusel (tl.60-62 kd.2).

VI Tõnu Jaanimetsa süüdistus KarS § 344 lg.1 järgi.

167 Tõnu Jaanimets ennast temale esitatud süüdistuses KarS § 344 lg.1 järgi süüdi ei tunnista. Ta võtab küll õigeks, et täitis Agroleksile saadetavast kirjast (tl.119 kd.1) käsikirjalise osa näidiseks, kuid mitte allkirja ja pitsatit. Kohus tõendite kohtuliku uurimise tulemusena tegi kindlaks T.Jaanimetsale esitatud süüdistuse KarS § 344 lg.1 ja § 345 lg.1 kohta:

AS Werol Tehased blanketile on koostatud inglise keeles, dateeritud kuupäevaga 13.10.2004 ja adresseeritud Agroleks OOO-le, asukohaga Krasnodar, Kolhoznaja 80 Venemaal kiri nr. F112/6582 (koopia tl. 119, tõlge tl.120 1.kd, originaal kriminaalasja asitõendite juures, vaadeldud kohtuistungil tl.61 IVkd). Kirja sisuks on AS WT palve OOO-le Agroleks võrrelda võlajääki seisuga 11.10.2004 ja kinnitada, et OOO Agroleks võlgnevus AS-le WT seisuga 11.10.2004 on 98 917,06 EUR-i. Vastus palutakse saata faksi teel (+37277) 68 220. Kiri on kirjutatud kommertsdirektor Tõnu Jaanimets nimel ja allkirjastatud Tõnu Jaanimetsa poolt, varustatud AS Werol Tehased pitsatijäljendiga. Sellele AS Werol Tehased kirjale on originaaltekstina ja käsikirjaliselt kantud ainult kirja number „6582“ kirjutatuna sinise pastapliiatsiga. Kogu muu tekst, s.h. Tõnu Jaanimetsa allkiri ja AS WErol Tehased pitsatijäljend on kirjal koopiana. Kirja teksti kandev blankett on jaotatud horisontaaljoonega kaheks ja blanketi alumisel osal on trükitud ingliskeelne tekst: „kinnitame, et võlajääk ettevõttele AS Werol Tehased 11.10.2004 seisuga oli“ Sellele tekstile järgneb kirjarida markeeriv horisontaaljoon, millele on sinise pastapliiatsiga kirjutatud käsikirjaliselt 98 917,06 EUR Sellele järgneb uuel real trükitud tekstina inglise keeles sõna „kuupäev“ ja sellele järgnevad käsikirjalise tekstina kuupäeva tähistama määratud numbrid 14.10.2004 Seejärel uutel ridadel trükitud tekstina ingliskeelsed sõnad Allkiri ja Amet, millele järgneb käsikirjalise tekstina slaavi tähtedega kirjutatud sõna direktor, sellele järgneb allkiri ja kaldsulgudesse käsikirjaliselt slaavi tähtedega kirjutatud nimi xxxxxxxxxxxxx. Käsikirjalist teksti kandvate ridade kõrgusel on sinist värvi ümmargune pitsatijäljend venekeelse tekstiga ja slaavi tähtedega OOO“Agroleks“. Sama kajastab vaatlusprotokoll (tl.104-106 1.kd). Kirjal puudub pealkiri. Kohus, andes hinnangut sellele dokumendile visuaalse vaatluse alusel, konstateerib muljet pastakaga käsikirjas lehe alumises osas kirjutatud teksti kirjutamisest ühe sama isiku poolt ja sama kirjutusvahendiga.

Tunnistaja xxxxxxxxx andis kohtuistungil T.Jaanimetsaga seonduvates episoodides järgmisi ütlusi (tl.137-164): tunnistaja koostas saldokinnitused Tetra Investile ja Agroleksile, inglise keeles. Kuna inglisekeelsed dokumendid ei tulnud programmist, arvab tunnistaja, et saldokinnitused Agroleksile ja Tetra Investile koostas ta ja andis Jaanimetsale eraldi. Saldokinnitused omasid tähtsust seoses 2003/2004 majandusaastaga. Saldokinnitus on vajalik, et veenduda, et ettemaks on teisele poolele kohale jõudnud kui teine pool viivitab oma kohustuse täitmisega. Saldokinnitus esitatakse audiitorile raamatupidamiseandmete õigsuse kinnituseks. Saldokinnitused koostas Jaanimetsa nimel, kuna Jaanimets oli ainus vahendaja nende ettevõtetega ja tunnistaja arvates lepingud olid ka tema sõlmitud. Saldokinnitusi saadeti ka käsipostiga, olenevalt kliendi asukohast. Nende klientidega tegeles ja suhtles Jaanimets, kes viibis ka palju väliskomandeeringutes. Tunnistaja andis saldokinnitused Jaanimetsale ja palus nendega edasi tegeleda. Saldokinnitusednii Agroleksilt kui Tetra Investilttulid kiiresti tagasi, see tekitas lausa kahtlust, et kuidas on nii kiiresti võimalik seda kooskõlastust saavutada kui tarnija asub kusagil kaugel. Tunnistaja arvates võis ta need saldokinnitused saata Jaanimetsale Tallinnasse faksi teel, kus Jaanimets need välja printis ja allkirjastas. Nende saldokinnitustega oli kiire, kuna oli aastaaruande auditeerimine ja

168 saldokinnitus kui raamatupidamisdokument pandi kausta, kus audiitor nendega tutvus. Saldokinnituste liiga kiire tagasisaamise kohta tunnistaja Jaanimetsale küsimusi ei esitanud, avaldas selle kohta kahtlust Hainsoole. Kui saldokinnitusi tagasi poleks saanud, oleks audiitor nõudnud nende ettemaksude kuludesse kandmist. Seni olid need ettemaksudena üleval bilansis aktivapoolel. Tunnistajal ei olnud otsekontakte ei Tetra Investiga ega Agroleksiga, kontakteerus läbi Jaanimetsa ja sai infot, et Tetra Investilt on raps kohe tulemas, kuid kohale ei jõudnud. Tunnistaja ei asunud kohe tasuma Weroli kohustusi Tetra Investile, kuna Tetra Invest ei olnud ettemaksu eest kaupa saatnud. Tunnistaja pöördus Jaanimetsa poole, et too peaks läbirääkimisi tasaarvestuse teostamiseks. Tasaarvestus teostati summa ulatuses, mis Werol oli võlgu õli ja koogi eest, tasaarvestus tehti kolmepoolse lepingu alusel: Tetra Invest, Werol ja Eesti Viljasalv. Agroleksilt rapsi lepingujärgsetel tarneaegadel pärast ettemaksu tasumist ei tulnud, tootmine seiskus. Augustis tuli 1 vagun seemet. Kuna rohkem tarneid Agroleksilt ei tulnud, helistas tunnistaja sügisel Agroleksi, kust vastas keegi meesterahvas, et ettemaks tagastatakse. Kui laekumist ikka ei olnud, võttis tunnistaja uuesti ühendust ja selgus, et firmat seal enam ei ole. Uusi kontakte ei saadud. Tunnistaja pöördus ka Julianus Inkasso poole abi saamiseks, kuid ka sedakaudu ei suudetud firmat tuvastada ja Julianus Inkassost võeti paberid tagasi.

Süüdistatav Tõnu Jaanimets annab kohtuistungil 08.juunil 2009 ütlusi (tl.61-63,65 -72 IVkd) selle episoodi kohta: xxxx ja Hainsoo pöördusid Jaanimetsa poole seoses Tetra Investile 75000 EUR-i kandmisega, et on hea, kui on paber, kus venelased ise kinnitavad, et on raha saanud. Jaanimetsal oli vaja näidata seda nõukogule, et raha on läinud ja vene poolega on kontakt olemas. Kohus esitles (tl.235 pöördel kd.III) T.Jaanimetsale AS Werol Tehased kirjade originaaleksemplare (mille koopiad tl.117 ja tl.119 1.kd). T.Jaanimets annab ütlusi, et temale esitletud Agroleksi saldokinnitus on näidis, mille Jaanimets Agroleksi saatis, 3 näidist läks sinna. Saldokinnituste allkirjadega algul ei olnud kiire, pärast xxxx teatas, et on kiire ja siis bussiga läks ja tuli. Agroleks ei olnud Jaanimetsa klient, ta helistas sinna vaid mõned korrad, ei tea, kellega suhtles, iga kord oli uus mees. Agroleksi inimesi ta ei tunne. Jaanimetsa arvates leppis Agroleksi juhatajaga kokku xxxx. Jaanimets andis korralduse saata Agroleksi saldokinnitus ka Tetra Investile, mujale ei osanud saata, see oli reaalne koht, kus kiiresti reageeriti. Vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele Agroleksist inimene võttis seal need vastu, allkirjastas ja saatis kuhu vaja. Pärn pidi otsima kellegi, kes selle allkirjastaks. Saldokinnitused saadeti bussiga tagasi kas samal päeval või järgmisel, selle kohta on esitatud Cargobusi tšekid, millega on siiapoole saadetud. xxxxxxxx tunneb Jaanimets seoses sellega, et ta ilmus Agroleksist Tetra Investi poolele ja sai paberid, mille Jaanimets saatis Tetra Investile, et Agroleksi esindaja need kohapeal kätte saaks. Nende dokumentide hulgas oli ka Jaanimetsale kohtuistungil esitletud näidis, mis oli täidetud täielikult, sellelt puudus vaid allkiri ja pitsat. See oli täidetud n.ö. täitsa lollide jaoks, et inimesed seal saaks aru, kuidas täita õigesti paberit. Ainult allkirja ja pitsati osa oli täitmata. Kohtuistungil 09.juunil 2009 (tl.65 ja 67 pöördel annab T.Jaanimets ütlusi, et ta tunneb xxxxxxxx 2004a. lõpust, sai temaga tuttavaks Peterburis Tetra Investi kontoris. Agroleksi kontoris Krasnodaris Jaanimets viibinud ei ole. Agroleksi saldokinnitusel (tl.119 1.kd) on Jaanimetsa poolt täidetud originaaldokumendist tehtud valguskoopia osa, siin on Jaanimetsa originaalallkiri ja WErol Tehaste pitsat. Allpool käsikirjalist teksti ei olnud ja Jaanimetsa poolt on sellel kirjutatud numbrid 98 koma ja edasi, tähed EUR, ka kuupäev 14.10.2004 ja sõna direktor, ka sulud ja nendes nimi xxxxxxxxxxxx. Selle paberi tõi talle xxxx, kes dikteeris ka ette, mis tuleb kirjutada. Kui Jaanimets saatis paberi ära, puudus sellel tempel ja selle all olev allkiri. See paber oli näidiseks. Jaanimets nägi esimest korda saldokinnitusi kohtusaalis, kohtueelsel uurimisel talle neid ei näidatud. Jaanimets kirjutas sinna näidise peale endise direktori Sivokoni nime, et kõigile oleks selge, et selle koha peal peab direktori allkiri

169 olema. Hiljem selgus, et on juba teine direktor. Dokumendid andis ta bussijuhile ja xxxxx pidi vastu tulema. Jaanimetsa arvates xxxx leppis kokku, et xxxxxxx paneb dokumendile allkirja. Werol sai paberid tagasi järgmisel päeval bussiga koos Tetra Investi paberitega. Kohtu kokkuvõte: Tõnu Jaanimetsa ütlustest selgub, et ta pani Agroleksile allkirjastamiseks mõeldud dokumendid bussi peale sealjuures dokumente Agroleksile adresseerimata ja teadmata, kas keegi Agroleksi töötajatest on teadlik dokumentide saabumisest, vajadusest neid vastu võtta, allkirjastada ja tagasi saata. Kohus leiab, et selliste ütlustega ei saa lugeda tõendatuks saldokinnituse saatmist õigele adressaadile (kelle asukoht Krasnodaris) allkirjastamiseks. Tõendid, mis on esitatud saadetiste liikumise kohta Cargobusi vahendusel 14.10.2004 (tl.109 kd.III, tõlge tl.220 IVkd ja kassaaparaadi kviitung 14.10.2004 originaaldokumendina), tõendavad mingi saadetise liikumist sel kuupäeval xxxxxxa ja T.Jaanimetsa vahel, kuid ei tõenda selle saadetise sisu, ammugi seotust Agroleksi dokumentidega. Lisaks sellele: T.Jaanimetsa kaitsja on esitanud tõendeid T.Jaanimetsale dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumentide kasutamises esitatud süüdistuste kohta, milles omavad tähtsust kuupäevad 21.09.2004 (seoses Tetra Investiga) ja 14.10.2004 (seoses Agroleksiga). Kohtule on esitatud Cargobusi (Petrokom servis) ekspressposti saatelehed, mis kannavad Sankt- Peterburis märgitud kuupäeva 21.09.2004 ja 14.10.2004, eesmärgiga tõendada saadetiste liikumist neil süüdistuse seisukohalt olulistel kuupäevadel Sankt- Peterburist Tõnu Jaanimetsale. Mõlemal juhul on saatjaks xxxxxxa ( (tl. 108,109 kd.III).

Tunnistaja xxxxxxx ja süüdistatava T.Jaanimetsa ütlused ja 13.10.2004 saldokinnituse originaaleksemplari vahetul vaatlusel saadud informatsioon tõendavad, et saldokinnituseks mõeldud dokument koostati AS-s Werol Tehased hiljemalt 13.oktoobril, see anti paberkandjal kätte Tõnu Jaanimetsale. Tõnu Jaanimets täitis sellel blanketil lepingupartnerile (OOO Agroleks) täitmiseks mõeldud lüngadvälja arvatud allkiri ja pitsatja andis lühikese aja möödumisel tagasi Werol Tehased raamatupidamisse. Need tõendid ei anna tõsikindlat informatsiooni selle kohta, kes kirjutas saldokinnitusele Agroleksi direktori allkirja ja pani pitsati. Neis tõendites puudub ka informatsioon selle kohta, millal sai saldokinnituse enda kätte T.Jaanimets ja millal ta selle raamatupidamisele tagastas. Saldokinnituse T.Jaanimetsa käes olemise kestus on määratletav tunnistaja xxxxxxx hinnanguga tol ajal: tuli nii kiiresti tagasi, et tekkis kahtlus, kuidas see võimalik oli. Ka Tõnu Jaanimetsa ütlused on suunatud kinnitama, et saldokinnitused said raamatupidamisele tagasi väga lühikese aja pärast (tagasi saadeti minu arust samal päeval või järgmisel, oleneb, millal bussi peale panditl. 61 pöördel kd.IV).

T.Jaanimetsa kaitsja taotles tunnistajatena üle kuulata xxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxx (tl.3,4 kd.I). Tl.204-205 (Ikd) kaitsja loobub xxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxx kutsumisest kohtusse tunnistajatena. xxxxxxxxxxxxxxon isik, kes organiseeris firma Agroleks saldokinnituse saatmist Vene poolelt Eestisse. Kohus rahuldas kaitsja taotluse osaliselt ja kutsus tunnistajatena ütlusi andma selles episoodis xxxxxxxxxxxxxx. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxandis ütlusi kaugülekuulamise teel KrMS § 468 korras (tl.33-34 IVkd). Tunnistaja tutvus temale esitatud kuupäeva 13.10.2004 kandva saldokinnitusega, dokument on tunnistajale tuttav. 2004 suvel-sügisel oli tal hooajaline töö Agroleksis, tema tööks oli kaupa kokku osta, sõitis palju ringi. Direktor xxxxxxx palus xxxxxxx paberid vastu võtta, panna pitsat. Dokument, mis xxxxxxxx esitati, oli koopia, näidis, xxxxxx võttis paberid Euroline bussi pealt vastu, seal oli kaks täitmata blanketti ja see näidis, ja saatis kõik edasi xxxxxxxxxx posti teel. Näidisel oli täidetud summa, direktor xxxxxxx, ainult allkirja ja templit ei olnud. xxxxxx pani näidise alumisele osale pitsati ja allkirja. See pitsat, mille xxxxxx pani, on saatelehtede jaoks ja ei ole põhikirjaga kooskõlas.

170 Tunnistaja andis dokumendi pärast allkirja panemist xxxxxxx. 13.10.2004 oli Agroleksi direktor xxxxxxx ja tunnistaja ei tea, miks oli dokumendil xxxxxxxx allkiri. xxxxxxx palus dokumentidele bussi vastu minna, tunnistaja mäletab, et jutt käis homsest ja ta palus tunnistajal dokumendi allkirjastada, et päästa Weroli pearaamatupidajat. Allkirja kirjutades tunnistaja lihtsalt sodis midagi paberile ja kellegi konkreetse isiku allkirja ei kirjutanud. Ametlikele blankettidele pidi alla kirjutama direktor ja raamatupidaja ja ka need pidi tagasi saadetama samamoodi. Kohus, hinnates tunnistaja xxxxxxxxxx ütluste sisu, leiab, et tunnistaja ütlused on omavahel sisult vastuolus ja vastuolus ka tunnistaja xxxxxxx ja süüdistatava T.Jaanimetsa ütlustega. Nii on tunnistaja ütlustes omavaheline sisuline vastuolu selles, et tunnistaja kinnitab, et sai enda kätte kaks täitmata blanketti ja täidetud näidise, mille saatis kõik xxxxxxxxxx edasi. Samas annab tunnistaja ütlusi, et pani näidisele allkirja ja pitsati ja andis selle xxxxxxx. Sisuline vastuolu on ka selles, et kui tunnistaja sai täidetud näidise, s.t. sai aru, et tegemist on näidisega, siis on sisult põhjendamatu, miks oli seda vaja allkirjastada ja pitsatit panna (kui dokumendid saadeti alla kirjutamiseks niikuinii direktorile ja raamatupidajale). Tunnistaja xxxxxxx ja süüdistatava T.Jaanimetsa ütlustest tuleneb, et neist kumbki Agroleksiga ühendust ei võtnud (xxxx: andis Jaanimetsale ja palus edasi tegeleda; Jaanimets: ta arvas, et xxxx leppis kokku) ega teatanud saldokinnituste saatmisest. Tunnistaja xxxxxxxxx ütlustest nähtub, et xxxxxxx palus tal bussi vastu minna, allkirja ja pitsati panna. Olukorras, kus keegi ei olnud saajat teavitanud saadetise saabumisest, ei saanud saajale teada olla vajadus bussile vastu minna. xxxxxxxxx osalemise ebatõepärasust allkirja andmiselpitsati panemisel Agroleksi nimel oktoobris 2004 süvendavad ka vastuolud sellekohastes T.Jaanimetsa ütlustes: xxxxxxxx tunneb Jaanimets seoses sellega, et ta ilmus Agroleksist Tetra Investi poolele ja sai paberid, mille Jaanimets saatis Tetra Investile, et Agroleksi esindaja need kohapeal kätte saaks (antud Jaanimetsa poolt kohtuistungil 08.juunil); ta tunneb xxxxxxxx 2004a. lõpust, sai temaga tuttavaks Peterburis Tetra Investi kontoris ( antud Jaanimetsa poolt kohtuistungil 09.juunil). Võttes aluseks xxxxxxx ütlused, et ta töötas Agroleksis hooajatööl suvelsügisel 2004, järeldub, et 2004.a. lõpus ta enam Agroleksis ei töötanud ja Jaanimetsa tutvumine temaga 2004.a. lõpus ei olnud seoses töötamisega Agroleksis. Olukorras, kus Jaanimets ise saldokinnitusega seoses Agroleksiga eelnevalt ühendust ei võtnud, ei saanud talle teada olla, et Agroleksist ilmus keegi xxxxxxx saldokinnitust allkirjastama. Sisult ebausutavad on ka tunnistaja xxxxxxxxx ütlused selle kohta, et saldokinnitusele allkirja andes ta lihtsalt sodis sinna eikellegi allkirja. See väide on vastuolus ka 13.10.2004 saldokinnituse visuaalsel vaatlusel tuvastatavaga, et tegemist on allkirjaga, milles esimene initsiaal on „A“ ja järgmine on slaavi tähestikus „C“. Kõiki neid sisulisi vastuolusid xxxxxxxxxx enda ütlustes ja vastuolusid xxxxxxxxx, T.Jaanimetsa ja xxxxxxa ütluste vahel arvestades leiab kohus, et tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütlused allkirja sodimise ja pitsati panemise kohta Agroleksi saldokinnitusele ei ole usaldusväärsed ja neid ei saa arvestada tõestena. Käekirjaekspertiisiks on võrdlusmaterjal võetudxxxxxxxxxxxxxxxxt (tl.188, 190,tl.191A kd.2). Käekirjaekspertiisi akt (tl.190-193 55.kd) ja selles sisalduv eksperdiarvamus tõendavad, et sellel saldokinnitusel, mille päises kuupäev 13.10.2004 ja mille allakirjutamise kuupäev on 14.10.2004, ei ole tekst ja allkiri kirjutatud xxxxxxxxxxxxxxxx poolt. Ekspert annab arvamuse, et OOO Agroleks pitsatijäljendi juures olev allkiri ja numbrid on tõenäoliselt kirjutatud Tõnu Jaanimets*a poolt. Eksperdid on läbi viinud uuringud, neid kirjeldanud ja muu hulgas on uuringus kirjas, et saldokinnitusel olev allkiri ja tekst on kirjutatud keskmiselt väljatöötatud käekirjas ja sellel käekirjal on püsivad üldtunnused ja eritunnused, neid tunnuseid on eksperdid ka kirjeldanud. Need käekirja püsivad üldtunnused (vähemalt 7

171 juhul) ja eritunnused (vähemalt 6 juhul) langevad kokku Tõnu Jaanimetsa käekirja ja allkirjaga. Oluline on seejuures, et eksperdid on käsitlenud kogu kirjutatud ja ekspertidele analüüsimiseks esitatud teksti kui ühe isiku poolt kirjutatut, s.t. kogu käsikirjaline tekstnii numbrid kui ka allkiri kannavad ühtseid üldtunnuseid ja eritunnuseid ja eksperdid ei ole osutanud, et numbrid ja allkiri võivad olla kirjutatud erinevate isikute poolt. Eksperdiarvamuse hindamisskaala (tl.196 kd.55) järgi tähendab eksperdi tõenäoline jaatav arvamus, et tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine isik, on väike. Kohus leiab, et dokumendi, mis kannab 13.kuupäeva ja mille sai enda kätte Tõnu Jaanimets ja mille allkirjastamine kannab 14.kuupäeva ja mis tagastati raamatupidamisele lühikese ajavahemiku järel, allkirjastamine Agroleksi õigustatud isikute poolt ei ole tõendamist leidnud. Dokumendil oleva allkirja päritolu kohta on olemas üks usaldusväärne tõendeksperdi arvamus, mille kohaselt allkiri on kirjutatud tõenäoliselt Tõnu Jaanimetsa poolt. Saldokinnitusel olevate numbrite päritolu kohta on Tõnu Jaanimets võtnud õigeks, et numbrid on kirjutatud tema poolt. Eksperdid on andnud arvamuse, et ka numbrid saldokinnitusel on tõenäoliselt kirjutatud T.Jaanimetsa poolt. See tähendab, et ekspertide tõenäolises vormis arvamus numbrite kirjutaja kohta langeb kokku süüdistatava ütlustega ja puudub alus kahelda ekspertide arvamuse õigsuses ka ülejäänud osas ehk allkirja kirjutaja kohtasee on kirjutatud Tõnu Jaanimetsa poolt. Seega on tõendatud, et Tõnu Jaanimets kirjutas 13.10.2004 kuupäeva kandval kirjal OOO Agroleks töötaja xxxxxxxxxxx allkirja xxxxxxxxxxxxx eest.

KarS § 344 lg.1 dispositsioon sätestab käesoleval ajal ja sätestas ka väidetava teo toimepanemise ajal sügisel 2004: dokumendi, pitsati või plangi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimise eest…

Sellises sõnastuses süüteokoosseisu elementideks on 1)dokument, pitsat või plank, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest 2)võltsimine.

Eespool tuvastatud faktid - et Tõnu Jaanimets kirjutas 13.10.2004 kuupäeva kandval kirjal OOO Agroleks töötaja xxxxxxxxxxn allkirja xxxxxxxxxxxxxxxeesttähendavad, et ta võltsis dokumenti (võltsimine materiaalses mõttes ehk järeletegemine). Kas T.Jaanimetsa poolt võltsitud dokument on dokument KarS § 344 lg.1 mõttes, s.t. kas selle dokumendi alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest?

Süüdistuse kohaselt Agroleksile esitatud saldokinnitus oli määratud kinnitama, et 04.06.2004 AS Werol Tehased ja OOO Agroleks vahel sõlmitud lepingu nr. 21/06 RUS/EST (tl.128- 130 kd.3, tõlge tl.236-238 kd.43) p. 6.1. alusel teostatud ettemaks OOO-le Agroleks summas 110 000 EUR-i on laekunud. AS Werol Tehased tasus 29.06.2004 ettemaksu 110000 EUR-i ehk 1721126,00 krooni (tl. 118 kd.51, tl.231 kd.43), kogu lepingujärgne rapsiseemne tarnemaht oli 2000 tonni 440000 EUR-i eest (lepingu p.2.2., 5.1.). OOO Agroleks tarnis 12.08.2004 seemet 50,52 tonni, mille kogumaksumuseks arvestati 177053.49 krooni (tl.231, 232, 239 kd.43). Teostatud ettemaksust 1 547 715.67 krooni jäi tagastamata, seemet ei laekunud. Võlgniku OOO Agroleks leidmine ei õnnestunud ( kiri tl. 241, kättetoimetamise ebaõnnestumine tl.243 kd.43). OOO Agroleks võlg Werol Tehased ees summas 1 547 715,67 krooni seisuga 31.07.2005 kanti ebatõenäoliselt laekuva nõudena maha (juhatuse otsus E1-4/9 17.08.2005 tl.282 kd.5).

Eespool on kohus kirjeldanud ja hinnanud dokumenti kuupäevaga 13.10.2004 (tl.119 kd.1). Kuna dokument on trükitud AS Werol Tehased blanketile ja on adresseeritud OOO-le Agroleks, nimetab kohus seda dokumenti kirjaks. Sellel kirjal pole pealkirja ega nime, s.t.

172 kirja kirjutaja ei ole määratlenud selle kirja (dokumendi) liiki. Tunnistaja xxxxxxxxx, kes oli AS Werol Tehased pearaamatupidaja, nimetab seda kirja saldokinnituseks. Samamoodi nimetab seda kirja ka Tõnu Jaanimets. Ka süüdistus nimetab seda dokumenti saldokinnituseks. Hinnates (tl.119 kd.1) kirja kui dokumenti, konstateerib kohus, et selle dokumendi kui ühtse terviku tegelikuks sisuks on kinnitus, et OOO Agroleksi võlg AS-le Werol Tehased on 98 917.06 EUR-i. Samas ei ole selles kajastatud tehingu majanduslikku sisu ega arvnäitaiaid (koguseid, ühikuhindu jms). Sellisena ei vasta dokument raamatupidamise algdokumendi nõuetele. Uurides sõna „saldokinnitus“ päritolu ja tähendust, on kohus jõudnud järgmise tulemini: Saldokinnitust kasutatakse kui raamatupidamisliku informatsiooni esitusviisi ja see kajastab tulude ja kulude saldeerimise (netosummas kajastamine) tulemust ( RTL 2005, 66, 952; 2007, 16, 257; 2009, 3, 46 RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes (muudetud 2009). Kuna tl.119 kd.1 olev kiri kannab endas tulude ja kulude saldeerimise tulemust, võib sisu tõttu nimetada seda kirja saldokinnituseks.

AS Werol Tehased raamatupidamise sise-eeskiri FI26 (tl.288-340 kd.3) näeb raamatupidaja tööülesannete hulgas ette „saldovõrdlused klientidega“. Raamatupidamise siseeeskirja p.19 Inventeerimine näeb ette (tl.338 kd.3): Ettevõtte arvelduste seise inventeeritakse üks kord kvartalis. Selleks saadetakse deebitoridele ja kreeditoridele saldokinnitused ning palutakse oma nõuete (võlgade) summa õigsust kinnitada või märkida ära lahkuminekud. Lahknevuste põhjused selgitatakse edasiste läbirääkimiste käigus, mille tulemusena raamatupidamisregistrites tehakse vastavad parandused. Kohus on seisukohal, et tunnistaja xxxxxxx ütlused, audiitorite poolt aastaaruande kohta arvamuse andmine ilma saldokinnituseta ja AS Werol Tehased raamatupidamise sise-eeskiri p.19 kogumis tõendavad, et AS-s Werol Tehased oli saldokinnitusele omistatud raamatupidamiskorralduslik sisu ja saldokinnitusi ei koostatud iseseisva kohustuse loomiseks. See tähendab, et sellise raamatupidamisdokumendi loomisel ei pidanud keegi silmas võimalust või eesmärki omandada selle abil õigusi või vabaneda kohustustest.

On leidnud tõendamist, et T.Jaanimets võltsis saldokinnitusel xxxxxxxxxxxxx allkirja. Dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, kvaliteet on dokumendil, mis eraldivõetuna või teiste tõendite lisamisel saaks olla aluseks nõuete esitamisele või neist vabanemisele. Käsitletav saldokinnitus seda ei võimalda. Saldokinnituse olemasolu või puudumine nõudele või sellest vabanemisele alust ei loo. Et saldokinnitusel puudub iseseisvat õiguslikku tähendust andev väärtus, tõendab ka fakt, et 2003/2004.a. majandusaasta aruanne, mille juurde saldokinnitus väidetavalt mõeldud oli (tunnistaja xxxxxxx ütlus), on juhatuse liikmete poolt allkirjastatud 11.10.2004 (tl.170 3.kd) ja audiitorite poolt allkirjastatud 11.oktoobril 2004 (tl.171 3.kd), s.t. enne käsitletava saldokinnituse koostamist ja allkirjastamist. Hinnates võltsitud dokumendi kvaliteeti objektiivselt, s.t. tema võimet olla aluseks õiguste omandamisele või kohustustest vabanemisele, on kohus seisukohal, et saldokinnitus oma olemuselt ei kujuta endast iseseisvat alust õiguste omandamiseks või kohustustest vabanemiseks. Võlaõigusseaduse § 2 lg.1 sätestab võlasuhte mõiste: võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 6 sätestab võlasuhte tekkimise alusdokumendina lepingu ja lepinguvälised asjaolud.

173 Raamatupidamisseaduse § 4 p.3) sätestab, et raamatupidamiskohuslane on kohustatud kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; Raamatupidamisseaduse § 6 lg. 4) Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument Raamatupidamisseaduse § 7 lg.1) sätestab: Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asuvõi elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Raamatupidamisseaduse § 14 lg. 1 (alates 01.01.2004 kehtinud redaktsioon) sätestab: Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Majandusaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus, kui audiitorkontroll on kohustuslik, ja äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek. Lg.2: Majandusaasta aruande koostamise ja esitamise käik hõlmab järgmisi tegevusi: 1) raamatupidamise aastaaruande koostamine; 2) tegevusaruande koostamine; 3) audiitorkontroll; 4) äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku koostamine; 5) majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks. .Raamatupidamisseaduse § 15 sätestab aastaaruande koostamise eesmärgid ja põhimõtted, s.h. „Aastaaruande koostamiseks inventeeritakse raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste saldod, hinnatakse registrites kajastatud varade ja kohustuste väärtuse vastavust käesoleva seaduse §-des 16 ja 17 sätestatud arvestuspõhimõtetele, tehakse reguleerimisja lõpetamiskanded ning koostatakse põhiaruanded ja lisad (lg.3). Sellisest sõnastusest tuleneb, et saldokinnitus ei ole vajalik mitte audiitorile, vaid see on üks võimalik raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste inventeerimise viis. Sama tuleneb ka AS WErol Tehased raamatupidamise sise-eeskirja p.19. Audiitortegevuse seaduse § 50 lg.1, lg.2, lg.3 järgi on audit kindlustandev audiitorteenus, mille objektiks on kliendi poolt koostatud möödunud perioodide rahandusinformatsioon, auditi eesmärgiks võimaldada kogutud tõendusmaterjali põhjal vandeaudiitori aruandes avaldada ettenähtud kasutajale üldistavas jaatavas vormis arvamust. § 56 lg.1 sätestab kliendi kohustuse anda audiitorile kogu tema kutsetegevuseks vajalik info ja võimaluse tutvuda kõigi selleks vajalike dokumentidega. See tähendab, et audiitortegevuse käigus on audiitorile aluseks kogu kliendil olemasolev raamatupidamisinformatsioon ja ühelegi üksikule dokumendile, s.h. saldokinnitusele ei ole antud erilist tähendust, teistest olulisemat kaalu või võimet asendada raamatupidamise algdokumenti. Kohus ei nõustu süüdistuse väitega selle kohta, et saldokinnitust on võimalik käsitleda dokumendina, mis loob iseseisva kohustuse eeldusel, et saldokinnituse aluseks olev leping on tühine, s.t. võlatunnistusena.

174 VÕS § 30 lg.1 sätestab: leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Võlatunnistusega, mis loob isesesisva kohustuse, loetakse senine kohustus (senised kohustused) lõppenuks ja algab uus iseseisev kohustus. Käesolevas asjas puudub alus lugeda, et võla tekkimise aluseks olev leping on tühine või et esinevad muud, iseseisva kohustuse loomisele õigustust andvad asjaolud. Seejuures on oluline, et õiguste omandamiseks või kohustustest vabanemiseks alust andva iseseisva kohustuse loomiseks on vajalik poolte sellekohane omavaheline kokkulepe või sellise kokkuleppe puudumisel tuvastab iseseisva kohustuse loomise huvitatud poole nõudel kohus. Käsitletavat saldokinnitust ei saa lugeda poolte sellekohaseks kokkuleppeks, kuna pooltevahelise lepinguga (21/06/RUS/EST) seonduvalt puuduvad eeldused ja alused sellise iseseisva kohustuse loomiseks ja ka saldokinnituses endas puuduvad ka igasugused viited endise kohustuse asendamisele uuega. Kuna dokumendil, mille võltsimist Tõnu Jaanimetsale ette heidetakse ja millel oleva allkirja ta on võltsinud, puudub KarS § 344 lg.1 koosseisus nõutav kvaliteet ja selle dokumendisaldokinnituseabil ei ole võimalik omandada õigusi ega vabaneda kohustustest, ei sisalda Tõnu Jaanimetsa käitumine KarS § 344 lg.1 kirjeldatud süüteokoosseisu üht objektiivset tunnust. Puutuvalt T.Jaanimetsa tegevuse subjektiivsesse külge märgib kohus, et teise isiku eest (xxxxxxxxxxx) allkirja kirjutamine oli tahtlik tegevus, mida T.Jaanimets tegi teadmises, et seda on vaja raamatupidamisele aastaaruande jaoks ja audiitorile esitamiseks. Saldokinnituseks nimetatud dokumendiga seoses ei peetud AS Werol Tehased raamatupidamises ega T.Jaanimetsa poolt silmas võimalust omandada selle abil õigusi või vabaneda kohustustest. KarS § 344 lg.1 järgi esitatud süüdistuse puhul puudub kuriteosündmus ja Tõnu Jaanimets tuleb temale esitatud süüdistuses õigeks mõista KrMS § 309 lg.2, § 306 lg.1 p.3 alusel. VII Tõnu Jaanimetsa süüdistus KarS § 345 lg.1 järgi. Tõnu Jaanimetsale on esitatud süüdistus KarS § 345 lg.1 järgi selles, et ta esitas AS Werol Tehased raamatupidamisele 2004.a. sügisel kaks saldokinnitust (üks neist OOO Agroleks saldo kinnitamiseks ja teine OOO Tetra Invest saldo kinnitamiseks), millest OOO Agroleks saldokinnituse oli ta võltsinud ise ja OOO Tetra Invest saldokinnituse võltsimisest oli ta teadlik. Võltsitud saldokinnituste esitamisega raamatupidamisele ta kasutas võltsitud dokumenti eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest. KarS § 345 lg.1 dispositsiooni elementideks on 1)võltsimine 2)dokument (mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest) 3)kasutamine 4)õiguste omandamise või kohustustest vabanemise eesmärk. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et saldokinnitusi koostati ja esitati raamatupidamisele raamatupidamise initsiatiivil. Sellise tegevuse õiguslik alus tuleneb AS Werol Tehased raamatupidamise sise-eeskirja p.-st 19. Ei ole vaidlust ka selle üle, et T.Jaanimets esitas saldokinnitused raamatupidamisele. Eespool on kohus leidnud tõendatud olevat, et Tõnu Jaanimets võltsis saldokinnitusel xxxxxxxxxxx allkirja. Eespool on kohus analüüsinud ja põhjendanud, et saldokinnitus kui dokument objektiivselt ei oma sellise dokumendi kvaliteeti, mille alusel on õigus omandada õigusi või vabaneda kohustustest. AS-s Werol Tehase saldokinnitusi sellel eesmärgil ka ei koostatud, s.t. ei peetud

175 silmas eesmärki omandada saldokinnituste abil mingeid õigusi või vabaneda kohustustest ja sellist eesmärki ei omanud ka T.Jaanimets. Neil põhjustel puudub Tõnu Jaanimetsa käitumises, kui ta esitas raamatupidamisele OOO Agroleks saldokinnituse, millel oli võltsinud xxxxxxxxxxx allkirja, KarS § 345 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisu kaks objektiivset tunnust ja ta tuleb süüdistuse selles osas õigeks mõista KrMS § 306 lg. 1p.3, § 309 lg.2 alusel. Seoses süüdistusega KarS § 345 lg.1 järgi OOO Tetra Invest saldokinnituse episoodis tegi kohus kindlaks: OOO Tetra Invest nimele saadetud saldokinnitus oli määratud kinnitama, et OOO-le Tetra Invest on laekunud 75000 EUR-i ehk 1 173 495 krooni AS WErol Tehased poolt 03.06.2004 tehtud ülekande alusel (tl.121 kd.1).Sellise summa laekumine OOO Tetra Invest pangakontole Aizkraukles Bankas on tõendatud pangakonto ülevaatega (tl.115,116 kd.2). AS Werol Tehased blanketile on koostatud inglise keeles, dateeritud kuupäevaga 21.09.2004 ja adresseeritud Tetra Invest Ltd.-le, asukohaga Sankt- Peterburg, Zanevsky Prospekt 20 Venemaal kiri nr. F112/6094 (koopia tl. 117, tõlge tl.118 1.kd, originaal kriminaalasja asitõendite juures, vaadeldud kohtuistungil tl.61 IV kd, tl.235 kd.III ). Kirja sisuks on AS WT palve OOO-le Tetra Invest võrrelda võlajääki seisuga 21.09.2004 ja kinnitada, et OOO Tetra Invest võlgnevus AS-le WT seisuga 21.09.2004 on 75000 EUR-i. Vastus palutakse saata faksi teel. Kiri on kirjutatud kommertsdirektor Tõnu Jaanimets nimel ja allkirjastatud Tõnu Jaanimetsa poolt, varustatud AS Werol Tehased pitsatijäljendiga. Selle kirja originaaleksemplaril on käsikirjaliselt sinise pastapliiatsiga kirjutatud kirja number 6094, ka on originaalina sinise pastakaga kirjutatud Tõnu Jaanimetsa allkiri ja AS Werol Tehased pitsatijäljend on jäetud vahetult pitsatiga sinise templivärviga. Kirja teksti kandev blankett on jaotatud horisontaaljoonega kaheks ja blanketi alumisel osal on trükitud ingliskeelne tekst: „kinnitame, et võlajääk ettevõttele AS Werol Tehased 21.09.2004 seisuga oli“ Sellele tekstile järgneb kirjarida markeeriv horisontaaljoon, millele on sinise pastakaga kirjutatud käsikirjaliselt 75000 EUR Sellele järgneb uuel real trükitud tekstina inglise keeles sõna „kuupäev“ ja sellele järgnevad käsikirjalise tekstina 22. sent. (slaavi tähtedega) 2004. Seejärel uutel ridadel trükitud tekstina ingliskeelsed sõnad Allkiri ja Amet, millele järgneb käsikirjalise tekstina sinise pastakaga kirjutatud allkiri. Käsikirjalist teksti kandvate ridade peal on sinist värvi ümmargune pitsatijäljend venekeelse tekstiga ja slaavi tähtedega Tetra-Ivest. Sama kajastab vaatlusprotokoll (tl.104-106 1.kd). Kirjal puudub pealkiri. Süüdistatav Tõnu Jaanimets annab kohtuistungil 08.juunil 2009 ütlusi (tl.61-63,65 -72 IVkd) selle episoodi kohta: xxxx ja Hainsoo pöördusid Jaanimetsa poole seoses Tetra Investile 75000 EUR-i kandmisega, et on hea, kui on paber, kus venelased ise kinnitavad, et on raha saanud. Jaanimetsal oli vaja näidata seda nõukogule, et raha on läinud ja vene poolega on kontakt olemas. Kohus esitles (tl.235 pöördel kd.III) T.Jaanimetsale AS Werol Tehased kirja originaaleksemplare (mille koopia tl.117 1.kd). Saldokinnituste allkirjadega algul ei olnud kiire, pärast xxxx teatas, et on kiire ja siis bussiga läks ja tuli. Enne bussiga saatmist kontakteerus Jaanimets xxxxxxx. Saldokinnitused saadeti tagasi samal päeval või järgmisel. Kohtule esitatud Cargobusi kviitungitest on näha, millal on need siiapoole saadetud. T.Jaanimetsa kaitsja esitas kohtule tõendina pearaamatupidaja xxxxxxx e-kirja Tõnu Jaanimetsale 21.09.2004 (tl.55 kd.I), milles soovitakse T.Jaanimetsalt reageerimist hiljemalt

176 23.09.2004 Tetra Investile ja Agroleksile tehtud ettemaksude kohta: seemneostudel puudub saldokinnitus ja vajalik on juhtkonna hinnang, millal ettemaksu eest kaup saadakse. Tõendid, mis on esitatud saadetiste liikumise kohta Cargobusi vahendusel 21.09.2004 (tl.108 kd.III, tõlge tl.217 kd.IV) 14.10.2004 (tl.109 kd.III, tõlge tl.220 IVkd ja kassaaparaadi kviitung 14.10.2004 originaaldokumendina), tõendavad mingi saadetise liikumist neil kuupäevadel xxxxxxa ja T.Jaanimetsa vahel, kuid ei tõenda saadetiste sisu. Lisaks sellele: T.Jaanimetsa kaitsja on esitanud tõendeid T.Jaanimetsale dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumentide kasutamises esitatud süüdistuste kohta, milles omavad tähtsust kuupäevad 21.09.2004 (seoses Tetra Investiga) ja 14.10.2004 (seoses Agroleksiga). Kohtule on esitatud Cargobusi (Petrokom servis) ekspressposti saatelehed, mis kannavad Sankt- Peterburis märgitud kuupäeva 21.09.2004 ja 14.10.2004. Kui AS Werol Tehased on saldokinnituse dateerinud 21.09.2004 ja saldokinnituse kinnitaja OOO-s Tetra Invest on kinnitamise kuupäevaks märkinud 22.september 2004, siis ei saa see saldokinnitus olla Sankt- Peterburis bussile antud 21.09.2004 kuupäeva kandva ekspressposti saatelehe alusel. See tähendab, et ekspressposti saateleht (tl.108 kd.III) ei tõenda selle saldokinnituse liikumist Eesti ja Sankt- Peterburi vahel. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxi (tl.109-117 kd.IV) annab kohtuistungil ütlusi, et ta moodustas firma Tetra Invest 2004.a. alguses, vist veebruaris ja oli seal peadirektor. Kommertsdirektoriks võttis xxxxxxxxxxxxx. Dokumendil tl.117 kd.1 ei ole tunnistaja allkiri, kas see on xxxxx allkiri, tunnistaja ei tea. Dokumendi sisust tunnistaja aru ei saa, kuna see on inglisekeelne. Pitsati kohta ütleb tunnistaja, et kui seal on peal kirjas „Tetra Invest“, siis on Tetra Investi pitsat. Tunnistaja annab ütlusi, et pärast seda, kui teda miilitsas üle kuulati selles asjas, kohtus ta juhuslikult xxxxxxx Sankt- Peterburis kirikus. Nad rääkisid ka Tetra Investi asjadest ja xxxxx andis tunnistajale üle Tetra Investi lepingute dublikaadid ja pitsatid. Tunnistaja sõitis Gruusiasse 2004 aprilli algul ja andis kõik volitused üle xxxxxxx. Tunnistajal suri Gruusias isa ja ta jäi Gruusiasse kauemaks, tagasi tuli augustis. Siis oli tunnistaja Peterburis umbes kuu aega ja sõitis uuesti ära septembris. Tagasi tuli novembrist või detsembri algul 2004. Tunnistaja mäletab, et Tõnu (Jaanimets) pöördus tema poole, et raamatupidamisel on vaja midagi kinnitada või raamatupidamisele on mingit paberit vaja. Tunnistaja oli Gruusiasse sõitmas, pakkis asju ja lubas Tõnule, et räägib xxxxxxe ja pöördugu Tõnu xxxxa poole, xxxxx on kursis ja teeb, mis vaja. xxxxxxxxxxxxi passi koopiatest (tl.250-257 kd.2) nähtub, et ta saabus Gruusiasse 25.09.2004, seejärel on viisat pikendatud ja ta lahkus Gruusiast 09.11.2004. Nendest tunnistaja ütlustest tuleneb, et Tetra Invest*i nimel oli õigustatud allkirju kirjutama xxxxxxxxxxxxxxxxxxx või siis xxxxxxxxxxxxa. xxxxxxxxxxxxxxxxxx (passikoopiatest nähtuvalt) ei olnud 21. ja 22.septembril 2004 veel Gruusias, siis saanuks allkirjastaja olla ka tema, kuid xxxxxxxxxxxxi eitab tema allkirja sellel kirjal. Kohtueelse uurimise käigus on läbi viidud käekirjaekspertiis, milleks on eelnevalt võetud võrdlusuuringuks xxxxxxxxxxxxi käekirja ja allkirja näidised (tl.6,8,10 kd.3). xxxxxxxxxallkirja näidised eraldatud (tl.122 kd.3). Ekspertiisi ( akt tl.190-196 kd.55) käigus on eksperdid viinud läbi uuringud vastamaks küsimusele, kas saldokinnituse vasakus alumises nurgas olev tekst ja allkiri on kirjutatud xxxxxxxxxxxxa poolt. Allkirjade uurimise tulemusena visuaalselt, ekraan-mikroskoobis suurenduses ja stereomikroskoobis on eksperdid andnud arvamuse, et kontrollitavad allkirjad (s.h. saldokinnitusel) põhiosas ei järgi xxxxxxx allkirja ehitust, lahkuminekud on üldtunnustes kaldes ja suuruses, samuti viies eritunnuses. Eksperdid on arvamusel, et vaidlustatud allkirjad (s.h. allkiri 21.09.2004 kuupäeva kandval saldokinnitusel ) ei ole kirjutatud xxxxxxa poolt. Arvamus on antud kategoorilises eitavas vormis.

177 Kohus, hinnates kõiki isikulistest allikatest pärinevaid tõendeid (tunnistaja xxxxxx, süüdistatav T.Jaanimets ja tunnistaja xxxxxxxxxxxxi ütlused) kogumis eeldusel, et need on tõesed, peaks jõudma järgmise tulemini: kui Jaanimets rääkis xxxxxxxxxxxxe vajadusest kinnitada raamatupidamisdokument ja see toimus enne xxxxxxxxxxx sõitu Gruusiasse (pakkis asju), siis pidi see toimuma enne 25.septembrit 2004. Kui dokument oli raamatupidamisest ära lühikest aega (xxxxxxx, T.Jaanimetsa ütlusedühel päeval läks ja teisel tuli), siis ei saanud dokument liikuda Eesti ja Sankt- Peterburi vahel 14.oktoobril 2004 (et lugeda dokumendi liikumine tõendatuks ekspressposti saatelehega, mis kannab kuupäeva 14.10.2004). Neil asjaoludel on kohtul veendumus, et ekspressposti saatelehed (ei 21.09.2004 ega 14.10.2004 kuupäevaga) ei tõenda saldokinnituste liikumist Eesti ja Sankt- Peterburi vahel. Pearaamatupidaja e-kirjaga 21.septembrist, mis nõudis T.Jaanimetsalt reageerimist 23.septembriks (tl.55 kd.I), on sisulises vastuolus xxxxxxxxxxxxli ütlused selle kohta, et kui Jaanimets rääkis temale vajadusest kinnitada raamatupidamisdokument, siis tema soovitas sellest rääkida xxxxxxx (kuna sõidab ise ära), kuna vajalik raamatupidamisdokument oli vaja kinnitada juba 23.septembriks (s.t. enne xxxxxxxxxxx ärasõitu) ja tegelikkuses enne 23.septembrit ka kinnitati (22.septembril). Selliste tegelikkusega ja muude tõenditega mitte kokku sobivate vastuolude tõttu loeb kohus tunnistaja xxxxxxxxxxxxx ütlused kohtuistungil saldokinnituste kohta mitteusaldusväärseteks. Käekirjaekspertidele on esitatud küsimus ka selle kohta, kas 21.09.2004 AS WErol Tehased poolt firmale OOO Tetra Invest saadetud saldokinnituse /kirja FI12/6094 vasakus alumises nurgas olev tekst ja allkiri on kirjutatud Tõnu Jaanimetsa poolt. Eksperdid on uuringute tulemusena andnud arvamuse, et ei ole võimalik määrata, kas… saldokinnituse tekst ja allkiri on kirjutatud Tõnu Jaanimetsa poolt, kuid on viiteid, et kirjutajaks võib olla Tõnu Jaanimets. Selliselt sõnastatuna on arvamus antud hindamisskaalal nullvariandina, selle kolmas alternatiiv (Ei ole võimalik öelda, kas vaidlustatud käsikirjaline tekst ja allkiri on kirjutatud kontrollitava isiku poolt või on kirjutajaks keegi teine isik, kuid samas ei ole välistatud, et kirjutajaks võib olla kontrollitav isik). Asjas on läbi viidud dokumendiekspertiis, kus ekspertidele on esitatud küsimus, kas 21.09.2004 dateeritud saldokinnitusel olev templijäljend kirjaga „TETRA INVEST“ (slaavi tähed) on tehtud sama templiga, millega on jäetud võrdluseks esitatud templijäljendid. Võrdlusmaterjal on võetud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxt 27.03.2006 (tl.1,3, 5 kd.3), s.h. on võetud võrdlusmaterjaliks OOO Tetra Invest pitsatijäljendid. Eksperdid on uuringute tulemusena andnud arvamuse, et AS WErol Tehased kirjal nr. FI12/6094 21.09.2004 olev OOO Tetra Invest (slaavi tähed) templijälg ning võrdluseks esitatud OOO Tetra Invest templijäljed on jäetud erinevate templitega. Need templijäljed erinevad klišeetunnuste poolest, mis välistab võimaluse, et vaidlustatud ja võrdluseks esitatud templijäljed on jäetud ühe ja sama templiga. Ekspertide arvamus tähendab, et 21.09.2004 kuupäeva kandval saldokinnitusel olev pitsatijäljend ei ole jäetud selle OOO Tetra Invest pitsatiga, mille andis uurijale ja millega tegi võrdlusmaterjaliks olevaid templijäljendeid OOO Tetra INvest peadirektor xxxxxxxxxxxxx. OOO Tetra Invest saatis kohtule ekspresspostiga taotluse 10.juuli 2006.a. arvelduskonto arestimise määruse tühistamiseks, mille sisuks on taotlus tühistada selle kriminaalasja kohtueelse uurimise ajal koostatud eeluurimiskohtuniku määrus OÜ Sikuti Advokaadibüroo arvel oleva 62000 EUR-i arestimise kohta ja summa tuleb välja maksta OOO Tetra Investile. Taotlus saabus Jõgeva kohtumajja 29.01.2010 (tl.1 kd.V) ja taotluse juures on lisad (tl.6-38b kd.V). Süüdistatavate kaitsjad toetasid taotluse ja lisamaterjali võtmist selle kriminaalasja juurde, kuna tegemist on menetlustoiminguga selles kriminaalasjas. Kohus võttis saadetu kriminaalasja juurde, süüdistatava T.Jaanimetsa kaitsja korraldas mitte eestikeelsete materjalide tõlke (tl.91-146). Nende OOO Tetra Invest poolt kohtule saadetud materjalide hulgas on ka AS Werol Tehased blanketil kiri kuupäevaga 21.09.2004 nr. FI12/6094 (tl.24,

178 taotluse lisa nr . 12 kd.V) ehk saldokinnitus, mille kui võltsingu esitamises on T.Jaanimetsale esitatud süüdistus KarS § 345 lg.1 järgi. Sellel kirjal on nurgal templijäljend „Koopia“, allkiri ja OOO Tetra Investi pitsatijäljend, kuid erinevalt kriminaalasja materjali hulgas olevast saldokinnituse originaalist puudub kinnitatav võlasumma ja kuupäev. Sellise kirja olemasolu OOO-s Tetra Invest tõendab kirja toimetamist OOO-le Tetra Invest kindlakstegemata ajal, kuid fakt, et adressaatettevõttes oleval saldokinnitusel puudub kinnitus võlgu oleva summa kohta numbriliselt, tõendab, et saldokinnitus, mis esitati AS WErol Tehased raamatupidamisele koos võlasumma 75000 EUR-i kinnitamisega 22.septembril 2004, ei ole koostatud OOO-s Tetra Invest. Tõnu Jaanimetsale KarS § 345 lg.1 järgi esitatud süüdistus OOO Tetra Invest saldokinnituse episoodis ei täpsusta, kes, millal ja kus võltsis OOO Tetra Invest saldokinnituse kuupäevaga 21.09.2004 ja kust pärines süüdistatava teadmine saldokinnituse võltsitusest (etteheidet T.Jaanimetsale selle võltsimises ei ole esitatud). Seda ei ole täpsustatud ka süüdistuskõnes kohtulikus vaidluses. Sellega on süüdistus selles osas konkretiseerimata ja kohtul tuleb lugeda, et süüteokoosseisu tunnusvõltsiminepuudub. Tõnu Jaanimets tuleb temale esitatud süüdistuses KarS § 345 lg.1 järgi õigeks mõista nii OOO Agroleks saldokinnitusega kui ka OOO Tetra Invest saldokinnitusega seotud episoodis KrMS § 309 lg.2, § 306 lg.1 p.3 alusel süüteokoosseisu puudumise tõttu tema käitumises. Süüdistus on E.Aavikule ja H.Hainsoole esitatud ka Tõnu Jaanimetsa töölevõtmises ja kahju tekitamises AS-le Werol Tehased Tõnu Jaanimetsaga seotud tööalaste kulutuste ( töötasu, komandeeringukulud, hüvitised) ulatuses summas 1 232 664,27 krooni. Kohus kohtuliku uurmise kestel uuris kõiki selle süüdistuse episoodiga seotud tõendeid. Kohtuvaidluse osas peetud süüdistuskõnes prokurör seda süüdistuse episoodi ei käsitlenud. Seetõttu loeb kohus KrMS § 301 alusel, et prokurör on selles osas süüdistusest loobunud ja süüdistatav E.Aavik tuleb selles süüdistuse episoodis õigeks mõista.

VIII Karistuse kohaldamine

Erki Aavik tuleb temale esitatud süüdistuses KarS § 289 ( alates 15.03.2007 KarS § 2172 lg.1), § 201 lg.2 p.1,2, § 394 lg.2 p.3 süüdi tunnistada ja mõista karistus. Vastutust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg.1 p.2 järgi on E.Aaviku käitumises süüdistuses KarS § 201 lg.2 p.1,2 järgi tema poolt tekitatud kahju hüvitamine – 2 miljoni krooni tagastamine AS-le Werol Tehased ja 13000 EUR-i maksmine OOO-le Tetra Invest. Ehkki kahju E.Aaviku kuriteo tõttu sai AS WErol Tehased, aga mitte OOO Tetra Invest, loeb kohus sellist tegutsemisviisi tunnistuseks sellest, et E.Aavik on mõistnud toimepandud teo tagajärgede heastamise vajadust. Kohus leiab, et 2 miljoni krooni tagasimaksmises ja 13000 EUR-i maksmises väljendub Erki Aaviku tegevkahetsus toimunu pärast. Teistes süüdistustes Erki Aavik oma käitumise pärast kahetsust väljendanud ei ole. Süüdistuses KarS § 289 järgi on E.Aavik väljendanud, et ta on teinud kõik õigesti. Vastutust raskendavaid asjaolusid (KarS § 58 järgi)kohus Erki Aaviku käitumises ei tuvastanud. Erki Aaviku karistatuse õiendist ja karistusregistrist nähtuvatest andmetest kohtuotsuse tegemise ajal selgub, et E.Aavik ei ole varem kriminaalkorras karistatud, väärteokorras on karistatud liiklussüütegude eest. E.Aavik omab muusikaalase kõrghariduse, täiendav haridus omandatud ärijuhtimise alal erinevates kõrgkoolides. Ka käesoleval ajal on tal käsil hariduse täiendamine.

179 E.Aaviku kohta on menetluse käigus uuritud tõenditest teada, et tema innovaatiline ja uuenduslik juhtimisstiil tõi AS-i Werol tehased uusi avardunud mõtteviise, teadusvaldkondade võimaluste kasutamist. E.Aaviku päevasissetuleku kohta pärinevatest andmetest (tl.3 kd.58) 2004.a. kohta nähtub, et tema deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist oli 927 172 krooni. Erki Aaviku sõnul on tema peres neli last.

KarS § 56 lg.1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg.2 sätestab: vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhjendama. Karistuse valikul Erki Aavikule tuleb kohtul arvestada seda, et kohtuotsuse tegemise ajaks on möödunud süütegude toimepanemisest rohkem kui viis aastat. Uute kuritegude toimepanemisest tema poolt selle aja kestel ei ole andmeid. Kohtueelse uurimise perioodil on E.Aavik olnud vahistatu 02.novembrist 2006 kuni 15.jaanuarini 2007 ehk 2 kuud 14 päeva. E.Aaviku poolt on süüteod toime pandud suhteliselt lühikese ajavahemiku kestelkoheselt alates tema tööleasumisest AS-s Werol Tehased on alanud omandivastase süüteo toimepanemine, teine samaliigiline süütegu on pandud toime aasta hiljem. Seejuures on oluline, et omandivastane rünne on olnud mõlemal korral intensiivnesuurtes summades, sellele on lisandunud tahtluse raskeima vormiga sooritatud rahapesu. Selline tulemus iseloomustab järjekindlat ja sihikindlalt tegutsejat. Rahapesu oma olemuselt on kuritegu, mis on suunatud vastutusest vabanemisele ja eesmärgile mitte sattuda kuriteo eest karistatute hulka. Kohus loeb karistuse valiku juures oluliseks ka seda, et kuigi esimene AS Werol Tehased vara vastu sooritatud rünne – 2 miljoni krooni väljaviimine ettevõttest oma huvidessai avalikuks ja E.Aavik tagastas raha, ei hoidnud see teda uuest ründest äriühingu raha vastu. Vastupidi: uue ründe puhul lisandus skeem kuriteo varjamiseks rahapesu teel ehk enamohtlik tegevus. KarS § 201 lg.2 p.1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja § 289 (§ 2172 lg.1) järgi kvalifitseeritava kuriteo eest näeb seadusandja ette ka rahalise karistuse kohaldamise võimaluse. Seejuures on KarS § 289 ja selle asemel pärast 15.03.2007 rakendatava KarS § 2172 lg.1 sanktsioonid võrdsed. KarS § 394 lg.2 p.3 järgi kvalifitseeritav kuritegu on esimese astme kuritegu, mille võimalik karistusliik on seadusandja poolt nähtuna ainult vangistus. Selleliigiliste kuritegude puhul ei ole karistuse eesmärke võimalik saavutada rahalise karistusega. Ka asjaolu, et kuriteod on suunatud võõra vara vastu suures ulatuses, ei võimalda karistust mõista rahalise karistusena. KarS § 289 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistuse valiku kohta märgib kohus järgmist: kohtu hinnangul on teo motiiviks soov realiseerida oma isiklikku võimekust, saavutada tunnustus raskes olukorras olevale ettevõttele lahenduse leidmise eest (E.Aaviku enda ütlus: minu spetsiaalsuseks on olnud probleemsed ettevõtted). See tähendab, et esikohal ei ole olnud mitte ettevõtte jätkusuutlikkus, vaid isiklik edu. Ehkki AS WErol Tehased oli raskes majandusseisus kogu oma tegutsemisaja kestel, oli E.Aaviku initsiatiivil toimunud varumine ettevõttele hävitav. Kohtul tuleb karistuse valikul arvestada ka saabunud tagajärgi. Võttes arvesse saabunud tagajärgi ja süüdlase tegutsemise intensiivsust, ei pea kohus võimalikuks valida karistuseks rahalist karistust. Neidsamu asjaolusid arvestades peab kohus põhjendatuks rakendada karistuse määra, mis on kõrgem sanktsiooni keskmisest.

180 KarS § 201 järgi kvalifitseeritavate kuritegude puhul peab kohus oluliseks, et mõlemas episoodis on tegu pandud toime suures ulatuses võõra raha suhtes. Selle kvalifikatsiooni puhul kohaldab kohus karistust sanktsiooni keskmises määras. KarS § 394 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul peab kohus oluliseks, et tegemist on kavandatud ja läbimõeldud plaaniga enda poolt toime pandud kuritegu varjata, mille taga on soov jätta ühiskonnale mulje endast kui õiguskuulekast kodanikust, mitte kanda kadusid ja kitsendusi teise isiku vara vastu sooritatud ründe pärast. Kohus loeb sellist käitumist ühiskonnas ohtlikuks. Seadusandja on näinud ette sanktsiooni piirid kaks kuni kümme aastat vangistust. Arvestades, et leidis aset üks kuriteoepisood, kohaldab kohus karistusmäära, mis on sanktsiooni alamäära lähedal. Järelikult tuleb kohtul valida piisavalt intensiivse toimega kestvalt mõju avaldav mõjutusvahend. Karistuseks valida vangistus. Arvestades mitme erineva kvalifikatsiooniga süüteo toimepanemist, s.t. mitme erineva õigushüve ründamist lühikese ajavahemiku jooksul, ei ole rahalise karistuse valimine ka õiguskorra kaitsmise huvides õigustatud. KarS § 289 (§ 2172 lg.1) järgi karistus 4 aastat vangistust. KarS § 201 lg.2 p.1,2 järgi karistus 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 394 lg.2 p.3 järgi karistus 2 aastat 6 kuud vangistust. Karistuste liitmine toimub KarS § 64 lg.1 alusel ja kohus loeb kergemad karistused kaetuks raskema karistusega. Samas leiab kohus, et vangistuse ärakandmine E.Aaviku poolt kogu ulatuses ei ole vältimatult vajalik ja vangistus tuleb osaliselt jätta tema suhtes tingimisi kohaldamata KarS § 74 lg.1, lg.2 alusel, kuid tema suhtes tuleb rakendada käitumiskontrolli, kohustada teda järgima kontrollnõudeid ja alluma kriminaalhoolduse nõuetele. Erki Aavik on eelvangistuses viibinud kaks kuud ja 14 päeva , mis tuleb KarS § 68 lg.1 alusel arvata kantud karistuse hulka. Käesoleval ajal on Erki Aaviku suhtes kohaldatud kaht tõkendit: kautsjon alates kohtueelsest uurimisest esmalt summas 750 000 krooni, mida kohus vähendas kaitsja taotluse alusel 350 000-le kroonile (määrus tl.136-141 kd.III ) ja määras 400 000 krooni tagastada kaitsjale (kautsjonisumma maksjale). KrMS § 135 lg.51alusel kohaldas kohus E.Aaavikule ka tõkendi elukohast lahkumise keeld, millega keelas E.Aavikul lahkuda oma elukohast ilma kohtu loata. 10.02.2010 (tl.70 kdV) Esitas kaitsja uue taotluse kohaldatud kautsjoni tühistamiseks ja kautsjonisumma tagastamiseks. KrMS § 135 lg.7 sätestab: kautsjon tagastatakse, kui: 1)kahtlustatav või süüdistatav ei riku kautsjoni tingimusi; 2)kriminaalmenetlus lõpetatakse; 3)süüdistatav mõistetakse õigeks. See tähendab, et kautsjoni tagastamatajätmine juhul, kui esinevad KrMS § 135 lg.7 tingimused, ei ole võimalik. Kohtumenetluse kestel ei ole E.Aavik rikkunud. Sel põhjusel tuleb kohtul lõpetada E.Aaviku suhtes kautsjoni kohaldamine ja kohtuotsuse jõustumisel kautsjonisumma tagastada maksjale, s.o. OÜ-le Advokaadibüroo Concordia. Tõkendallkiri elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse täitmiseni, s.o. E.Aaviku ilmumiseni karistust kandma. Kohtuotsuse jõustumisel saadab kohus süüdimõistetule KrMS § 414 lg.1 alusel teatise selle kohta, mis ajal ja millisesse vanglasse tuleb tal ilmuda karistust kandma. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist politseiasutuse vahendusel.

Süüdistus on E.Aavikule ja H.Hainsoole esitatud ka Tõnu Jaanimetsa töölevõtmises ja kahju tekitamises AS-le Werol Tehased Tõnu Jaanimetsaga seotud tööalaste kulutuste ( töötasu, komandeeringukulud, hüvitised) ulatuses summas 1 232 664,27 krooni. Kohus kohtuliku uurmise kestel uuris kõiki selle süüdistuse episoodiga seotud tõendeid. Kohtuvaidluse osas

181 peetud süüdistuskõnes prokurör seda süüdistuse episoodi ei käsitlenud. Seetõttu loeb kohus KrMS § 301 alusel, et prokurör on selles osas süüdistusest loobunud ja süüdistatav E.Aavik tuleb selles süüdistuse episoodis õigeks mõista.

IX OOO Tetra Invest taotlus raha vabastamiseks aresti alt

Lepingu ja selle lisadega sooviti näidata, et AS-i Werol Tehased ja OOO Tetra Invest vahel on võlasuhe. Lepingu eesmärgiks oli varjata Erki Aaviku poolt AS-ilt Werol Tehased raha omastamist näidates, et raha kandmiseks AS-ilt Werol Tehased OOO Tetra Invest arvele on õiguslik alus. Vastavalt TsÜS § 84 lg-le 1 ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ja tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kuna AS Werol Tehased ja OOO Tetra Invest vahel 20.05.2004. a sõlmitud leping nr ECT- 4/16 ja selle lisad on tühised, siis on 75 000 krooni kantud OOO Tetra Invest pangaarvele õigusliku aluseta.

Kohus leiab, et tühise tehingu järgi OOO Tetra Invest pangakontole kantud raha ei saa tasaarvestada nagu OOO Tetra Invest ja AS Werol Tehased 29.12.2004. a kokkuleppes ja AS Viljasalv ja AS Werol Tehased 25.08.2005. a kokkuleppes on teinud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 kohaselt saab teha tasaarvestuse juhul, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse. Eelpool leidis tuvastamist, et 20.05.2004. a leping nr ECT-4/16 ja selle lisa nr 1, mille alusel AS Werol Tehased raha OOO Tetra Invest pangaarvele kandis, olid tühised. Vastavalt TsÜS § 84 lg-le 1 ei saanud tühise tehingu tagajärjel tekkida AS-il Werol Tehased kohustust tasuda OOO-le Tetra Invest raha – ettemaksu 75 000 eurot. Kuna AS-i Werol Tehased kohustust ei ole tekkinud, siis ei saa nõuet ka tasaarvestada.

Kohus leiab, et arvestades asjaolusid saab lugeda, et OOO Tetra Invest pangaarvele kantud 75 000 eurot ei ole tegelikult OOO Tetra Invest omandisse üle läinud.

Asjas on leidnud tõendamist, et OOO Tetra Invest esindajad ei teadnud midagi pangaarve avamisest ega sinna 03.06.2004. a kantud 75 000 eurost.

Pangakonto avas OOO Tetra Invest nimele Aizkraukles Banka pangas Tõnu Jaanimets. OOO Tetra Invest esindaja 2004. aastal,xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tema ei ole kedagi volitanud pangaarvet avama ja ta ei teadnud ettevõtte arvele kantud rahast midagi. Sellest sai ta teada hiljem. OOO Tetra Invest töötaja xxxxxxxxxxxxxxxx on andnud ütlusi selle kohta, et temale teadaolevalt ei olnud ettevõttel pangaarveid Läti pangas, muidu oleks need raamatupidamisest läbi käinud. On tõendatud, et 21.09.2004 saldokinnitus on võltsitud. 11.01.2005. a kirjas (IV kd, tl 187, 188) AS-ile Werol Tehased teatab OOO Tetra Invest, et ei ole nõus tasaarvestuskokkulepet sõlmima ning nõuab AS-ilt Werol Tehased 15.05.2004. a lepingu nr 0402/02 alusel tekkinud kreditoorse võlgnevuse summas 67 980 rubla tasumist ja 10.06.2004. a lepingu nr 0603/ alusel tekkinud võlgnevuse summas 108 442,50 eurot; sellest võlgnevuse osa summas 33 442,50 eurot 13. jaanuariks 2006. a ja ülejäänud võlgnevuse osa summas 75 000 krooni peab kustutama pärast asjaolude lõplikku väljaselgitamist vastavalt poolte makseja raamatupidamisdokumentidele.

182 22.04.2005. a on OOO Tetra Invest koostanud kirja (IV kd, tl 183, 184) AS-ile Werol Tehased, milles tuletab meelde, et AS-il Werol Tehased on OOO Tetra Invest ees tulenevalt 14.05.2004. a lepingust nr 0402/02 rapsiõlikoogi eest võlgnevus 67 980 rubla ja 10.06.2004. a lepingust nr 0603/03 võlgnevus 33 442,50 eurot.

Vastavalt VÕS § 91 lg 3 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisel võlgnetava summa kandmisega võlausaldaja kontole loetakse kohustus täidetuks võlausaldaja konto krediteerimisest võlgnetava rahasumma ulatuses. See tähendab, et kohustus loetakse täidetuks alles siis, kui raha on jõudnud võlausaldaja kontole.

AS-l Werol Tehased puudus kohustus OOO Tetra Invest ees, mida tulnuks täita. Seetõttu ei saa VÕS §-le 91 lg.3 viidates lugeda, et võlausaldaja (ehk siis OOO Tetra Invest) konto krediteerimisega läks rahasumma võlausaldaja omandisse.

Enne seda, kui OOO Tetra Invest sai teada konto olemasolust ja sinna kantud rahast (eeldatavalt saadi teada 29.12.2004. a AS Werol Tehased esindaja Helmo Hainsoo kirjast), oli raha juba kontolt välja võetud. Seega saab lugeda, et AS Werol Tehased ei ole täitnud kohustust tulenevalt tühisest 20.05.2004. a sõlmitud lepingu nr ECT-4/16 lisast 1 ettemaksuna rapsiseemne eest. Isegi, kui tühise tehingu tagajärjel kantud raha oleks jõudnud OOO Tetra Invest valdusse, ei oleks see muutunud OOO Tetra Invest omandiks, kuna see oli saadud õigusliku aluseta. Tühisel tehingu alusel saadu tuleb TsÜS § 84 lg 1 järgi tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele.

AS Werol Tehased poolt OOO Tetra Invest kontole Aizkraukles Banka panka 03.06.2004. a 20.05.2004. a lepingu nr ECT-4/16 lisa 1 alusel kantud 75 000 eurot ei seostu AS Eesti Viljasalv ja OOO Tetra Invest omavaheliste tehingutega. Seega ei saa nimetatud summa arvel teha tasaarvestusi AS Eesti Viljasalv, AS Werol Tehased ja OOO Tetra Invest 25.08.2005. a tasaarvestuse kokkuleppe alusel. Tasaarvestuse tegemine ei ole kooskõlas VÕS § 197 lg 1, mis näeb ette, et tasaarvestuse saab teha juhul, kui tasaarvestuse pooled on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse.

Fakt, et 11.01.2005 ja 22.04.2005 kirjades on OOO Tetra Invest käsitlenud ainult 14.05.2004 ja 10.06.2004 lepingutest tulenevaid tarneid ja võlasuhteid, osutab, et ta ei olnud teadlik 20.05.2004 sõlmitud lepingust ega selle alusel tehtud ettemaksest.

AS Eesti Viljasalv, AS Werol Tehased ja OOO Tetra Invest nimel on vormistatud 25.08.2005. a tasaarvestuse kokkuleppe. VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Seetõttu ei ole asjakohane menetluses esitatud väide selle kohta, et kuna OOO Tetra Invest ei ole kokkulepet allkirjastanud, ei ole see siduv. Küll omab aga õiguslikku tähendust fakt, et OOO Tera Invest on teatanud pärast tasaarvestusavalduse kättesaamist, et ta ei nõustu tasaarvestusega. Määrava tähendusega on aga, et tasaarvestuse tegemise ajaks puudus 75000EUR-i OOO Tetra Invest kontol, sest see oli selleks ajaks E.Aaviku poolt juba omastatud. Raha omastamisega OOO Tetra Invest kontolt oli tekkinud uus õiguslik olukord. Sellest rahast oli saanud rahapesu objekt. Rahapesu objekti suhtes rakendatakse karistusõiguslikke sanktsioone KarS § 83 alusel ehk konfiskeeritakse.

OÜ Valga Advokaadibüroo on saatnud teate OOO-le Tetra Invest, kus kinnitatakse, et 07.02.2006. a laekus advokaadibüroo arvele 13 000 eurot ning see raha on mõeldud OOO Tetra Invest ja AS-i Eesti Viljasalv vaheliste võlgnevuste likvideerimiseks (II kd, tl 244). OOO Tetra Invest esindaja xxxxxxxxxxxxxxxxxx on kinnitanud, et Erki Aavik maksis

183 13 000 eurot OOO-le Tetra Invest välja 18.05.2006. a. ja E.Aaviku võla jääk sisuga 18.05.2006 on 62000 EUR-i. Kohus leiab, et ei ole tõendatud, mis alusel ja milliste võlasuhete raames (raha maksmise ajal ei olnud Erki Aavik AS-i Werol Tehased esindaja) on OOO-le Tetra Invest nimetatud 13 000 eurot makstud.

OOO Tetra Invest, AS WErol Tehased ja AS Eesti Viljasalv (vajadusel ka AS OKE) vahel sõlmitud lepingute, nõuete loovutamiste ja tasaarvelduskokkulepete alusel tekkinud võlaõiguslikud suhted ei kuulu lahendamisele käesoleva kriminaalasja raames.

X Asitõendid:

AS Werol Tehased raamatupidamise dokumentatsioon 2004/2005 majandusaasta kohta 115 pitseeritud köitesasitõendid asuvad kriminaalasja materjalide juures – kuuluvad kohtuotsuse jõustumisel tagastamisele KrMS § 126 lg.3 p.2 alusel AS-le Werol Tehased. 29.09.2005 AS-is Werol Tehased teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud juhatuse liikme Helmo Hainsoo kasutuses olnud arvutiarvuti on antud lepingu alusel vastutavale hoiule AS-le Werol Tehased – tuleb vabastada asitõendi staatusest ja tagastada omanikule AS WErol Tehased. Asitõendid originaaldokumentidena: Võltsitud 20.05.2004 AS Werol Tehased ja OOO Tetra Invest vaheline leping nr ECT-4/16 (E4-9/1)- 3-l lehel; Võltsitud 20.05.2004 AS Werol Tehased ja OOO Tetra Invest vahelise lepingu nr ECT-4/16 (E4-9/1) lisa nr 1 (lepingu lisa nr P-4/43-E, sõlmitud 02.07.2004)- 1-l lehel; Võltsitud 20.05.2004 AS Werol Tehased ja OOO Tetra Invest vahelise lepingu nr ECT-4/16 (E4-9/1) lisa nr 2 (lepingu lisa nr P-4/61-E, sõlmitud 29.07.2004)- 1-l lehel; Võltsitud 21.09.2004 AS Werol Tehased poolt firmale OOO Tetra Invest saadetud saldokinnituse/kirja nr FI12/6094 - 1-l lehel; Võltsitud 13.10.2004 AS Werol Tehased poolt firmale OOO Agroleks saadetud saldokinnituse/kirja nr FI12/6582 - 1-l lehel – tuleb KrMS § 126 lg.3 p.1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

CD plaat telefonivestluste salvestistega, asub ümbrikus kd 2 tl. 48, ekspertiisiakti nr . IA- 0076-05/6955 lisa CDR plaat – jätta kriminaalsja juurde.

Vandeadv.A.Lubergi poolt istungil esitatud dokumentide originaalid: - kaks originaalkviitungit Cargo bussi kviitungitest ja xxxxxxxxxxxomakäeline kirjutis, millest nähtub, et raha, mille omastamises Aavikut ja Jaanimetsa süüdistatakse, ei olnud mitte WT oma, vaid Tetra Investi raha. jätta kriminaalasja juurde. - 17.01.05- otsus TetraInvesti trahvimise kohta ja originaalnõue sama menetluse kohta 5-l ja vastus seoses xxxxxxxxxx tagastada T.Jaanimetsa kaitsjale.

XI Menetluskulud:

Kohtueelses menetluses on tehtud tõlkekulusid kohtueelse menetleja arvel 1981.20 krooni, AS Dialoog arve 02.01.2007 nr . 529 summas 1981.20 krooni (tl.1 kd. 58). Kohtumenetluses on tehtud tõlkekulusid riigi arvel 1590,17 krooni (14.01.2005 leping Raisioga tõlkimine), mille eest on esitatud OÜ Luisa Tõlkebüroo arve summas 1590,17 krooni (tl.172 kd II), tasumine kohtu määruse alusel 17.10.2008 summas 1590.17 krooni (tl.173-174 kd.II). KrMS § 177 p.3, § 178, § 173 lg.1 p.3, lg.4 järgi on tõlkekulud lisakulud, mis jäävad selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.

Ekspertiisikulusid on kohtueelses menetluses tehtud järgmiselt:

184 07.10.2005 Ekspertiisiakt nr IA-0072-05/6621 teostamise eest summas 2 760 krooni; Infotehnoloogia ekspertiis kd 55 lk 95-96, maksumus lk 97. 22.12.2006 Ekspertiisiakt nr DK-0388-06/6620 teostamise eest summas 1 800 krooni; Käekirjaekspertiis kd 55 lk 104-106, maksumus lk 107. 06.03.2007 Ekspertiisiakt nr IA-0076-05/6955 teostamise eest summas 18 400 krooni; Infotehnoloogia ekspertiis kd 55 lk 111-113, maksumus lk 114. 23.05.2007 Ekspertiisiakt nr DK-0137-07/2772 teostamise eest summas 1 620 krooni; Käekirjaekspertiis kd 55 lk 190-194, maksumus lk 195. 24.05.2007 Ekspertiisiakt nr DM-0138-07/2771 teostamise eest summas 1 260 krooni; Dokumendiekspertiis kd 55 lk 197-198, maksumus lk 199. Kokku ekspertiisikulusid kohtueelses menetluses 25840 krooni.

Kohtumenetluses on määratud (tl.87-90 kd IV) ja viidud läbi hääleekspertiis, ekspertiisiakt tl.92-94 kd.IV. Ekspertiisi maksumus 4140 krooni (tl.95). Kokku eksperdikulusid 29980 krooni. Eksperdile makstavad summad on KrMS § 175 lg.1 p.2 järgi menetluskulud, mis kuuluvad KrMS § 180 lg.1 alusel süüdimõistetul hüvitamisele. KrMS § 180 lg.2 näeb kohus ette menetluskulude jaotuse ja § 173 lg.2 järgi hüvitab menetluskulud kohustatud isik. Kriminaalmenetluses on kohustatud isikuks isik, kelle süü küsimuse lahendamine on toonud kaasa kulude tekke. Kohus käesolevas asjas hindab kulude tekkepõhjusi sellest asjaolust lähtudes ehk iga konkreetse kuluartikli seotust süüdimõistetuga ja leiab, et ekspertiisikulud kuuluvad väljamõistmisele Erki Aavikult.

Tunnistajatasusid on selles kohtueelses uurimises tasutud kokku 10702.81 krooni ja kõik tunnistajad on olnud seotud E.Aavikule esitatud süüdistusega. Seetõttu tuleb tunnistajatasud välja mõista E.Aavikult. Kohus vähendab väljamõistetava tunnistajatasu summat 2x250=500 krooni võrra, kuna tunnistaja xxxxxxl tuli käia kohtukutse alusel mitmel korral, mis ei olnud tingitud E.Aavikust. Väljamõistmisele kuulub seega 10202.81 krooni.

Kriminaalmenetluse käigus on tehtud kriminaaltoimiku materjalist koopiaid kaitsjatele KrMS § 224 lg.1 alusel järgmiselt:

1)advokaat Monika Mägile tehtud koopiate kulu kokku 15 294,80 krooni 285 eek, . Tl 17-18. 2)advokaat Sirje Mustale tehtud koopiate kulu kokku 15 294,80 krooni. Tl 15-16. 3)advokaat Aadu Luberg’le tehtud koopiate kulu kokku 2543,40 krooni. Tl 13-14. 4)kannatanu esindaja Karina Lõhmus-Einale tehtud koopiate kulu kokku 597 krooni. Tl 19, 20. K.Lõhmus- Ein on saanud koopiad materjalidest 2-l CD plaadil( tl 21).

KrMS § 175 lg.1 p.5 järgi on kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu menetluskulu, mis tuleb hüvitada kohustatud isikul võttes arvesse KrMS § 180 ja § 181. KrMS § 180 lg.1 alusel tuleb vandeadvokaat M.Mägile tehtud koopiate kulu 15294.80 krooni mõista välja E.Aavikult, vandeadvokaat S.Mustale tehtud koopiate kulu 15 294.80 krooni ja vandeadvokaat A.Lubergile tehtud koopiate kulu 2543.40 krooni tuleb kanda riigil.

Kannatanu Eesti Vabariigi esindajale vandeadvokaat K. Lõhmus-Ein*ale on koopiate tegemise kulu 597 krooni, KrMS § 224 lg.5 järgi on kannatanul õigus taotleda koopiate tegemist tasu eest. Sellest kohus järeldab, et kannatanu on tasunud koopiate tegemise eest ise ja seega on temale koopiate tegemise kulu pigem kannatanul (Eesti Vabariigil) tekkinud kulu. Eesti Vabariigi esindaja ei ole kohtukulude nimekirjas (tl. 148-149 kd V) ega selle

185 lisades (150-175) taotlenud koopiate tegemise kulu hüvitamist. Seetõttu jääb see kulu kannatanu Eesti Vabariigi enda kanda.

KrMS § 181 lg.1 järgi õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Menetluskulude kuluhüvitis määratakse KrMS § 175 lg.1 p.1, § 173, § 178, § 192 sätete alusel. Kuluhüvitise suuruse määrab kohus KrMS § 189 lg.2, lg.3 alusel eraldi määruses (määrus kuupäevaga 05.mai 2010). Kohtuotsuses kajastab kohus otsustuse, et õigeksmõistetud süüdistatavate menetluskulud jäävad riigi kanda.

XII Konfiskeerimine:

KarS § 83 lg.2, lg.3 järgi võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme, kui see kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui ta (p.2) on omandanud vahendi, aine või eseme täielikult või olulises osas toimepanija arvel;

Asjas on leidnud tõendamist, et OÜ Sikuti Advokaadibüroo arvele kanti raha 62000 EUR-i Kristi Saarso pangakontolt eesmärgiga varjata selle vara tegeliku omanikku ja ebaseaduslikku päritolu. Raha on kujunenud rahapesu objektiks Erki Aaviku kuritegeliku tegevuse tulemusena. xxxxxxxxxxxxxo on raha kandnud advokaadibüroo deposiitarvele käsunduslepingu alusel, andes advokaadibüroole käsundi lahendada selle raha arvel võlaõiguslik vahekord tema ja Era Liisingu Inkassoteenused vahel. Kohtuliku uurimise käigus on tõendamist leidnud, et raha ei kuulunud xxxxxxxxxxxxxxx, ta ei pidanud seda enda omaks ja tõendamist on leidnud, et raha oli E.Aaviku poolt toime pandud rahapesu objekt. Seega on tegemist KarS § 83 lg.2 nimetatud tahtliku süüteo toimepanemise vahetu objektiga, mis on antud kolmanda isiku OÜ Sikuti Advokaadbüroo omandusse (valdusse). Süüteo toimepanemise vahetu objekti võib süüteo toimepanijalt konfiskeerida üksnes juhul, kui on toime pandud koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu, KarS § 83 lg.3 näeb ette erandina võimaluse konfiskeerimiseks kolmandalt isikult, kui kolmas isik on omandanud selle toimepanija arvel. Süüteo toimepanijalt vahetu objekti konfiskeerimisel kehtivad samad eeldused nagu karistamise puhul ( KarS § 2 lg 2). Süüteo toimepanemise vahetu objekti süüteo toimepanijalt konfiskeerimine tugineb isiku süül, ta on omandanud selle ilma õigusliku aluseta ja tal puudub alus seda enda omaks pidada. Samamoodi puudub sellel kolmandal isikul alus saadud raha enda omaks pidada, eriti olukorras, kui ta on saanud selle toimepanija arvel ilma vastusammeta. OÜ Sikuti Advokaadibüroo on teavitatud raha arestimisest 11.07.2006 (tl.63 kd.2). OÜ Sikuti Advokaadibüroo arvel olev 62000 EUR-i, mis on arestitud kohtu määrusega 10.07.2006 (tl.60-62 kd.2) tuleb konfiskeerida.

XIII Arestitud vara

E.Aavikule, H.Hainsoole ja T.Jaanimetsale kuuluv vara on prokuröri taotlusel ja kohtu määruste (tl.52-55, 85-86 kd.2) alusel arestitud kuriteoga tekitatud kahjude ulatuses ja tsiviilhagi tagamiseks. Kriminaalasjas ei ole esitatud tsiviilhagi AS WErol Tehased poolt ja Eesti Vabariigi tsiviilhagi jääb rahuldamata. Seetõttu tuleb tsiviilhagi tagamiseks arestitud süüdistatavate vara aresti alt vabastada.

186 Kuna tsiviilhagi tagamiseks võetud meetmed moodustavad kohtuotsuse resolutiivosa osa (KrMS § 313 lg.1 p.10, § 314 p.4), siis tsiviilhagi tagamiseks rakendatud meetmed jõustuvad kohtuotsuse jõustumisel (§ 408 lg1.)

Kohtunik Rahvakohtunik Rahvakohtunik Ülle Raag Vello Pajo Ülle Rosin

Tartu Ringkonnakohtu 10.06.2011 kohtuotsuse alusel:

1. Tühistada Tartu Maakohtu 5. mai 2010 otsus kriminaalasjas nr 1-07-16197 osaliselt, see on:

1.1 Erki Aaviku karistamises KarS § 289 (alates 15.03.2007 KarS § 2172 lg 1) järgi 4 aastase vangistusega.

1.2 Erki Aaviku süüdimõistmises ja karistamises KarS § 201 lg 2 p 1, 2 järgi.

1.3 Erki Aavikule KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmises.

1.4 Erki Aaviku suhtes KarS §74 lg 1, 2 ja 3 kohaldamise osas.

1.5 Erki Aavikule mõistetud lõpliku reaalse vangistuse kandmise osas.

1.6 Erki Aavikule vangistuse kandmise aja alguse määramise osas.

1.7 Erki Aavikult ekspertiisikulude 29980 krooni väljamõistmises riigituludesse.

1.8 Erki Aavikult tunnistajatasude 10202.81 krooni väljamõistmises riigituludesse.

1.9 Helmo Hainsoo õigeks mõistmises KarS § 289 (alates 15.03.2007 KarS § 2172 lg 1) järgi.

1.10 Helmo Hainsoo menetluskulude jätmises riigi kanda.

1.11 Tühistada Tartu Maakohtu 05.05.2010 määrus Helmo Hainsoole õgusabi kulude 408463 krooni hüvitamiseks riigieelarve vahenditest.

1.12 Tühistada Tõnu Jaanimetsa menetluskulude jätmine riigi kanda ja lahendada see eraldi määrusega Tartu Maakohtu 5. mai 2010 määrusele esitatud määruskaebuse läbivaatamisel.

2. Otsuse tühistatud osas teha uus otsus :

2.1 Mõista Erki Aavikule KarS § 289 (alates 15.03.2007 KarS § 2172 lg 1) järgi karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust;

187 2.2 Mõista Erki Aavik õigeks süüdistuses seoses 2 miljoni krooni kandmisega OÜ-le Advokaadibüroo Ehasoo ja Benevolenskaja.

2.3 Süüdi tunnistada Erki Aavik KarS § 201 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

2.4 Mõista Erki Aavikule KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks, lugedes kergemad karistused kaetuks raskemaga, 3 (kolm) aastat vangistust.

2.5 KarS § 68 lg 1 alusel lugeda Erki Aavikul karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 2. novembrist 2006 kuni 15. jaanuar 2007, see on 2 kuud ja 14 päeva ja lõplikuks liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud ja 16 (kuusteist) päeva vangistust.

2.6 Kohaldada Erki Aaviku suhtes KarS § 74 lg 1 ja 3 sätteid ja määrata, et vangistust (2 aastat 9 kuud ja 16 päeva) ei pöörata täitmisele, kui ta 3(kolme) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale KarS § 75 käitumiskontrolli ajaks maakohtu otsusega pandud kontrollnõudeid.

2.7 Süüdi tunnistada Helmo Hainsoo KarS § 289 (alates 15.03.2007 KarS § 2172 lg 1) järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

2.8 Kohaldada Helmo Hainsoo suhtes KarS § 73 lg 1 ja 3 ning jätta karistus tema suhtes tingimisi kohaldamata. Karistust ei pöörata täitmisele, kui ta 3 (kolme) aastase katseajal jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

2.9 Mõista välja Helmo Hainsoolt sundraha 6525 krooni (417.02 eurot) riigituludesse.

2.10 Helmo Hainsoo menetluskulud - 408 463 krooni (õigusabi kulud eeluurimisel ja menetlusel maakohtus) ja 1400.33 EUR (õigusabi kulud menetlusel ringkonnakohtus) jätta H. Heinsoo kanda.

2.11 Välja mõista Helmo Hainsoolt menetluskuludena ekspertiisitasu 11 480 krooni (733.71 EUR) riigituludesse.

2.12 Välja mõista Helmo Hainsoolt menetluskuludena kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 15 294.40 krooni (977.52 EUR) riigituludesse.

2.13 Välja mõista Helmo Hainsoolt menetluskuludena tunnistajatele väljamakstud tasu 4702.05 krooni (300.52 EUR) riigituludesse.

2.14 Välja mõista Erki Aavikult menetluskuludena ekspertiisitasu 18500 krooni (1182.37 EUR) riigituludesse.

2.15 Välja mõista Erki Aavikult menetluskuludena tunnistajatele väljamakstud tasu 5500.76 krooni (351.56 EUR) riigituludesse.

3. Erki Aaviku ja tema kaitsja ning prokuratuuri apellatsioonid rahuldada osaliselt.

1. Eesti Vabariigi apellatsioon jätta rahuldamata.

188 Riigikohtu 14.12.2011 kohtuotsuse alusel:

1. Tühistada Tartu Maakohtu 5. mai 2010. a otsus ja Tartu Ringkonnakohtu 10. juuni 2011. a otsus osas, millega konfiskeeriti OÜ Sikuti Advokaadibüroo arvelduskontolt nr 222032025242 raha summas 62 000 eurot. Vabastada arvelduskonto aresti alt.

2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 10. juuni 2011. a otsus lisaks punktis 1 märgitule osas, millega ringkonnakohus:

2.1 tühistas maakohtu otsuse Helmo Hainsoo õigeksmõistmises, tunnistas Helmo Hainsoo KarS § 289 (§ 2172 lg 1) järgi süüdi ja mõistis talle karistuse;

2.2 jättis muutmata maakohtu otsuse Erki Aaviku süüditunnistamises KarS § 289 (§ 2172 lg 1) järgi;

2.3 tühistas maakohtu otsuse Erki Aavikule KarS § 289 (§ 2172 lg 1) järgi karistuse mõistmises, KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmises ja selle KarS § 74 lg-te 1–3 osalises täitmisele pööramises ning mõistis Erki Aavikule KarS 289 (§ 2172 lg 1) järgi uue karistuse, KarS § 64 lg 1 alusel uue liitkaristuse ning jättis selle KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimuslikult 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata;

2.4 jättis Erki Aavikut puudutavas osas osaliselt muutmata maakohtu kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse, samuti osas, millega ringkonnakohus tegi Erki Aavikut ja Helmo Hainsood puudutavas osas ise uue kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse.

3. Saata kriminaalasi resolutiivosa punktis 2 nimetatud osas uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

4. Muus osas jätta Tartu Ringkonnakohtu 10. juuni 2011. a otsus muutmata.

5. Mõista Eesti Vabariigilt Tõnu Jaanimetsa kasuks välja 2405 (kaks tuhat nelisada viis) eurot 68 senti, sealhulgas 2045 eurot 68 senti apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks ja 360 eurot kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

6. Mõista Eesti Vabariigilt Erki Aaviku kasuks välja 1680 (üks tuhat kuussada kaheksakümmend) eurot kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

7. Mõista Eesti Vabariigilt Helmo Hainsoo kasuks välja 1200 (üks tuhat kakssada) eurot kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

8. Eesti Vabariigi (Põllumajandusministeeriumi kaudu) kassatsioonimenetluse kulud jätta selle kohtumenetluse poole enda kanda.

9. Kaitsjate kassatsioonid rahuldada osaliselt. Prokuratuuri kassatsioon jätta osaliselt rahuldamata, ülejäänud osas aga läbi vaatamata. Eesti Vabariigi (Põllumajandusministeeriumi kaudu) kassatsioon jätta rahuldamata.

Tartu Ringonnakohtu 29.03.2012 kohtuotsuse alusel:

189 1. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2,4, § 340 lg 2 p 4,6, § 340 lg 4 p 2 tühistada Tartu Maakohtu 5. mai 2010 kohtuotsus järgnevas:

1.1 Erki Aavikule mõistetud liitkaristuse osas KarS § 74 lg 1,2,3 ja § 75 sätete kohaldamises;

1.2 Erki Aavikule ärakandmisele mõistetud karistuse osas;

1.3 Erki Aavikule mõistetud lõpliku reaalse vangistuse kandmise osas;

1.4 Erki Aavikule vangistuse kandmise aja alguse määramise osas;

1.5 Erki Aavikult ekspertiisikulude summas 29 980 krooni väljamõistmises riigi tuludesse;

1.6 Erki Aavikult tunnistajatasude summas 10 202,81 krooni väljamõistmises riigi tuludesse;

1.7 Helmo Hainsoo õigeksmõistmises KarS § 289 (§ 2172 lg 1) järgi;

1.8 Helmo Hainsoo menetluskulude riigi kanda jätmises.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 05.05.2010 määrus Helmo Hainsoole õigusabikulude summas 408 463 krooni hüvitamisest riigi eelarve vahenditest.

3. Teha uus otsus, millega:

3.1 Kohaldada Erki Aaviku suhtes KarS § 73 lg 1,2,3 sätteid ja pöörata talle mõistetud karistusest 4 aastat vangistust kohaselt kandmisele 2 kuud 14 päeva vangistust. 3 aastat 9 kuud 16 päeva vangistust jätta tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata, kui Erki Aavik ei pane katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

3.2 KarS § 68 lg 1 alusel arvata Erki Aaviku poolt eelvangistuses viibitud aeg 02.11.2006– 15.01.2007, s.o 2 kuud 14 päeva, karistusaja hulka ning lugeda Erki Aavikule koheselt ärakandmisele kuuluv karistus kantuks eelvangistuses viibitud ajaga.

3.3 Helmo Hainsoo tunnistada süüdi KarS § 289 (§ 2172 lg 1) järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust.

3.4 Kohaldada Helmo Hainsoo suhtes KarS § 73 lg 1,3 sätteid ning jätta talle mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui ta 3-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

3.5 Mõista Helmo Hainsoolt välja sundraha summas 417,03 eurot riigi tuludesse.

3.6 KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Helmo Hainsoolt välja menetluskuluna kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu summas 977,52 eurot riigi tuludesse.

3.7 Jätta Helmo Hainsoo poolt esimese astme kohtus kantud õigusabikulud summas 26 105,54 eurot tema enda kanda.

190 3.8 KrMS § 185 lg 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt välja Helmo Hainsoo kasuks valitud kaitsja poolt ringkonnakohtus (30.06.2010 arve alusel 920,33 eurot, 04.03.2011 arve alusel 480 eurot, 04.01.2012 arve alusel 600 eurot) osutatud õigusabi katteks 2000,33 eurot.

3.9 KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Helmo Hainsoolt välja menetluskulud (ekspertiisikulu 733,71 eurot, tunnistajatasu 300,54 eurot) summas 1034,25 eurot riigi tuludesse.

3.10 KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Erki Aavikult välja menetluskulud (ekspertiisikulu 1182,37 eurot, tunnistajatasu 351,54 eurot) summas 1533,91 eurot riigi tuludesse.

3.11 Helmo Hainsool ja Erki Aavikul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pank nr 10220034796011, AS Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr 333416110002. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitusse: ees– ja perekonnanimi 1-07-16197, kohtukulud.

4. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

5. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

6. Prokuröri apellatsioon rahuldada ning Erki Aaviku ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldada osaliselt.

VÄLJAVÕTE ÕIGE

Pille Kaarepere Istungisekretär