2-19-4404/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek

Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.10.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-4404

Kohtuasi

XX hagi YY vastu ühisvara jagamiseks ja YY vastuhagi

XX vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 20.01.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

YY apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja/vastuhagis kostja (vastustaja): XX (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Kersti Põld

Kostja/vastuhagis hageja (apellant): YY (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Liivi Tuus

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 15.09.2020 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 20.01.2020 otsus kinnisasjade jagamise ja rahalise

hüvitise väljamõistmise osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jagada

ühisvara kostja poolt soovitud viisil.

2. Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

2.1. Hagi jätta rahuldamata ja rahuldada vastuhagi.

2.2. Lõpetada varaühisus ja jagada poolte ühisvara.

2.3. Ühisvara jagamisel jätta XX omandisse AAA korteriomand, mis on sisse

kantud

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna

kinnistusregistriossa

nr

AAAAAAA ja RRR kinnistu, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusregistriossa nr RRRRRRR.

2.4. Ühisvara jagamisel jätta YY omandisse KKK kinnistu, mis on sisse kantud Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriossa nr KKKKKK ja LLL kinnistu, mis on

sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriossa nr LLLLLLL;

2-19-4404

sõidukitest: sõiduauto Bedford Blitz (reg nr GGGGGG), Opel (reg nr KKKKKK),

sõiduauto järelhaagis Respo (reg nr UUUUUU), väikelaev Lappaja (pardatähis

AAAAAA), paat Bella (pardatähis SSSSSS), omavalmistatud paat (pardatähis ÜÜÜÜÜÜ)

ning ajaloolisest püügiõigusest: 5 nakkevõrku, 2 ääremõrda suu kõrgusega kuni 3 m, 1

süvaveemõrd, 2 kastmõrda ja 2 ääremõrda suu kõrgusega kuni 1m.

2.5 Realiseerida alljärgnevad sõidukid ja ajaloolised püügiõigused enampakkumisel ning

jagada rahaline tulem hageja ja kostja vahel võrdsetes osades: Volkswagen Golf (reg nr

CCCCCC, väljalaskeaasta 1987), Nissan Terrano (reg nr DDDDDD, väljalaskeaasta

2002), Ford Transit (reg nr PPPPPP, väljalaskeaasta 1993), väikelaev Lappaja

(pardatähis QQQQQQ, ei ole registrisse kantud); 2 ääremõrda suu kõrgusega kuni 3 m,

1 süvaveemõrd ja 2 rivimõrda.

2.6. Kohustada YY hüvitama XX-le enamsaadu arvel 4202,50 eurot.

2.7. Kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number RRRRRRR teises

jaos senine kanne omaniku YY (isikukood XXXXXXXXXXX) kohta ja kanda registriosa

number RRRRRRR teises jakku omanikuna sisse XX (isikukood XXXXXXXXXXX).

2.8. Kohustada YY andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa

number RRRRRRR teise jakku kinnistu omaniku YY kohta tehtud kande kustutamiseks

ja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) registriosa nr RRRRRRR teise jakku omanikuna

sissekandmiseks.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

4. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 22.03.2019 hagi YY (kostja) vastu ühisvara

jagamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 09.08.1975 ning lahutati Pärnu Maakohtu

18.12.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-17882, mis jõustus 22.01.2019. Pooled ei ole jõudnud

kokkuleppele varaühisuse lõpetamises ja ühisvara jagamises. Abielu kestel on pooltel tekkinud

ühisvara nelja kinnistu, rahaliselt hinnatavate varaliste õiguste (püügiõigused), sõidukite

veesõidukite ja traktorite näol.

3. Ühisvara koosseisu kuuluvad järgmised kinnisasjad: 1) XXX asuv AAA korteriomand,

väärtusega 34 500 eurot; 2) XXX asuv KKK kinnistu, väärtusega 45 500 eurot; 3) LLL kinnistu,

väärtusega 20 000 eurot ja 4) RRR kinnistu, väärtusega 15 000 eurot.

4. Ühisvara koosseisu kuuluvad järgmised sõidukid, veesõidukid ja traktorid: 1) sõiduauto

Nissan Terrano, turuväärtus 2500 eurot; 2) kaubik Bedford Blitz, turuväärtus 170 eurot; 3) Opel,

2-19-4404

turuväärtus 450 eurot; 4) Ford Transit, turuväärtus 700 eurot; 5) Volkswagen Golf, turuväärtus

320 eurot; 6) järelhaagis Respo, turuväärtus 300 eurot; 7) väikelaev Lappaja, pardatähis

AAAAAA, kaasomandis WW-ga, ½ osa väärtus 250 eurot; 8) väikelaev Lappaja, pardatähis

QQQQQQ, turuväärtus 500 eurot; 9) paat Bella, kaasomandis BB-ga, ½ osa väärtus 250 eurot;

10) omavalmistatud paat, turuväärtus 500 eurot; 11) traktor T-25 koos haakeriistadega,

turuväärtus 3500 eurot; 12) traktor T-16 kopaga, turuväärtus 1500 eurot; 13) traktor T-16

tõstemehhanismiga, turuväärtus 2500 eurot; 14) traktor T-40 (mittetöötav), turuväärtus 1000

eurot.

5. Ühisvara koosseisu kuuluvad ka ajaloolised püügiõigused: 7 nakke- või raamvõrku; 2

ääremõrda suu kõrgusega kuni 1m; 6 ääremõrda suu kõrgusega kuni kuni 3 m; 2 süvaveemõrda;

2 kastmõrda; 2 rivimõrda. Kui kostja on huvitatud ajalooliste püügiõiguste säilitamisest, on

hageja valmis selles osas oma osast ühisvaras kostja kasuks loobuma õiglase rahalise hüvitise

eest. Alternatiivselt on võimalik ühisvara koosseisu kuuluvad ajaloolised püügiõigused

enampakkumisel realiseerida ja jagada nende müügist saadud raha poolte vahel võrdselt.

6. Hageja palus:

-

jätta hageja omandisse KKK ja LLL kinnistu ning kostja omandisse AAA korteriomand

ja RRR kinnistu ning teha vastavad kanded kinnistusraamatus ja asendada vajaminevad

nõusolekud;

-

jätta kostja omandisse transpordivahendid, veesõidukid ning traktorid, millised on

soetatud abielu ajal, mis on kostja valduses ja liiklusregistris registreeritud kostja

nimele;

-

jätta ajaloolised püügivõimalused kostjale, pannes kostjale kohustuse hüvitada hagejale

pool ajalooliste püügiõiguste väärtusest rahas või alternatiivselt realiseerida ajaloolised

püügiõigused enampakkumisel ja müügist saadu jagada poolte vahel võrdselt;

-

jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Kostja vastuväited ja vastuhagi

7. 28.05.2019 esitas kostja vastuhagi ühisvara jagamiseks ning 20.08.2019 alternatiivse nõude.

8. Kostja palub vastuhagis :

-

jätta hageja ainuomandisse LLL kinnistu ja AAA korteriomand koos sisustusega ning

kostja ainuomandisse RRR ja KKK kinnistu ning teha vastavad kanded

kinnistusraamatus ja asendada vajaminevad nõusolekud;

-

alternatiivselt jätta hageja ainuomandisse RRR kinnistu ja AAA korteriomand ning

kostja ainuomandisse LLL ja KKK kinnistu ning teha vastavad kanded

kinnistusraamatus ja asendada vajaminevad nõusolekud;

-

jätta hageja omandisse sõidukid Volkswagen Golf, Nissan Terrano, Ford Transit ning

väikelaeva Lappaja (pardatähis QQQQQQ) või alternatiivselt realiseerida eelmärgitud

sõidukid ja väikelaev enampakkumisel ja jagada rahaline tulem hageja ja kostja vahel

võrdsetes osades;

-

jätta kostja omandisse sõiduautod Bedford Blitz ja Opel, järelhaagis Respo, väikelaeva

Lappaja (pardatähis AAAAAA), paat Bella ja omavalmistatud paat;

-

jätta ajaloolisest kalapüügiõigusest hageja omandisse 2 kuni 3 m mõrda, 1 süvaveemõrd,

2 rivimõrda või alternatiivselt realiseerida märgitud püügiõigused enampakkumisel ja

jagada rahaline tulem hageja ja kostja vahel võrdsetes osades;

-

jätta ajaloolisest kalapüügiõigusest kostja omandisse 5 nakkevõrku, 2 kuni 3 m mõrda,

1 süvaveemõrd, 2 kastmõrda, 2 kuni 1m mõrda;

-

menetluskulud jätta poolte enda kanda.

9. Kostja ei ole nõus hageja poolt toodud ühisvara koosseisu ega hageja poolt soovitud ühisvara

jagamise viisiga.

2-19-4404

10. Kinnistud tuleb jagada teistmoodi kui hageja palub. Hageja elab korteris asukohaga AAA.

Poolte abielu purunes erimeelsuste tõttu umbes viisteist aastat tagasi. Alates sellest ajast elasid

pooled alguses AAA tänava korteri erinevates tubades, hiljem kolis hageja poolte ühisest

elukohast ära. Kostja lahkus korterist lõplikult umbes 7 aastat tagasi ning asus elama KKK

pooleliolevasse hoonesse samaaegselt hoonet ehitades. Kostja eesmärgiks on ehitada endale

uus eluase. Kostjal on märgitud hoonega emotsionaalne side, sest ta on hoone ise ehitanud.

Hoone on olnud kogu aeg kostja valduses. Viimased aastad on kostja elanud ema kõrge vanuse

ja abivajaduse tõttu T külas NNN talus ema juures.

11. Kostja nimele ei ole registreeritud traktoreid, mis on hagiavalduses märgitud. Väiketraktori

T-25A kinkis suulise kinkelepinguga kostjale BB ja EE ühine vend GG, kes ostis märgitud

traktori kostjale kinkimiseks 1992. aastal. Seega ei kuulu väiketraktor T-25A poolte ühisvara

hulka.

12. Sõidukid tuleb jagada teistmoodi kui hageja palub. Kostja soovib osa sõidukitest hagejale

jätta, mitte enampakkumisel müüa. Kostja soovib hageja ainuomandisse jätta Volkswagen

Golfi väärtusega 320 eurot, Nissan Terrano väärtusega 2500 eurot, Ford Transiti väärtusega

700 eurot ja väikelaeva Lappaja (pardatähis QQQQQQ) väärtusega 500 eurot. Kostja soovib

enda ainuomandisse jätta Bedford Blitzi väärtusega 170 eurot, Opeli väärtusega 450 eurot,

järelhaagise Respo väärtusega 300 eurot, väikelaeva Lappaja (pardatähis AAAAAA) ½ osa

väärtusega 250 eurot, paadi Bella ½ osa väärtusega 250 eurot ja omavalmistatud paadi

väärtusega 500 eurot.

13. Kostjale kui kutselisele kalurile tuleb jätta osa ajaloolisest kalapüügiõigusest.

Kalapüügiõigus, mida kostja endale soovib jätta, ei kuulu müümisele. Riigikohus on asunud

seisukohale, et mõistlik võimalus asja või õiguse jagamiseks on selle müümine avalikul

enampakkumisel ja saadud tulemi poolte vahel jagamine, olukorras, kus ükski kaasomanik

(ühisomanik) eset endale tervikuna või osaliselt (osadeks jagamise kaudu) ei soovi. Käesoleval

juhul soovib kostja osa kalapüügiõigusest ühisvara jagamisel endale saada, mitte

enampakkumisel müüa. Selleks, et kumbki pool ei peaks teineteisele hüvitist maksma, annab

kostja ühisvarasse kuuluvast ajaloolisest kalapüügiõigusest hagejale (müümiseks või

kinkimiseks nende ühisele pojale): 2 kuni 3 m mõrda; 1 süvaveemõrra; 2 rivimõrda. Kostjale

jääb ülejäänud osa ühisvarasse kuuluvast ajaloolisest kalapüügiõigusest: 5 nakkevõrku; 2 kuni

3 m mõrda; 3 1 süvaveemõrd; 4 2 kastmõrda; 2 kuni 1m mõrda.

Maakohtu otsus ja põhjendused

14. Pärnu Maakohtu 20.01.2020 otsusega hagi rahuldati, lõpetati poolte varaühisus ja jagati

ühisvara. Maakohus jättis vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

15. Maakohus jättis ühisvara jagamisel hageja omandisse KKK ja RRR kinnistu ning kostja

omandisse AAA korteriomand ja LLL kinnistu, määras teha vastavad kanded kinnistusraamatus

ja anda vastavad nõusolekud.

16. Maakohus jättis kostja omandisse sõidukitest: sõiduauto Bedford Blitz, Opel, sõiduauto

järelhaagis Respo, väikelaev Lappaja (pardatähis AAAAAA), paat Bella, omavalmistatud paat

ning ajaloolisest püügiõigusest: 5 nakkevõrku, 2 ääremõrda suu kõrgusega kuni 3 m, 1

süvaveemõrd, 2 kastmõrda ja 2 ääremõrda suu kõrgusega kuni 1m.

17. Maakohus määras, et järgnevad sõidukid ja ajaloolised püügiõigused tuleb realiseerida

enampakkumisel ning jagada rahaline tulem poolte vahel võrdsetes osades: Volkswagen Golf,

Nissan Terrano, Ford Transit, väikelaev Lappaja (pardatähis QQQQQQ), 2 ääremõrda suu

kõrgusega kuni 3 m, 1 süvaveemõrd ja 2 rivimõrda.

18. Maakohus kohustas kostjat hüvitama hagejale enamsaadu arvel 12 655 eurot.

19. Maakohus viitas perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg-tele 1 ja 3 ning asjaõigusseaduse (AÕS)

§ 77 lg-tele 1 ja 2.

2-19-4404

20. Pooled vaidlevad selle üle: 1) kelle omandisse jääb AAA korteriomand – kumbki pool

arvab, et see tuleks jätta teisele poolele; 2) kelle omandisse jääb KKK kinnistu – seda kinnistut

tahab kumbki pool endale; 3) milline on ühisomandis olevate transpordivahendite koosseis ja

väärtus ning kuidas transpordivahendeid jagada; 4) milline on püügiõiguste väärtus ja kuidas

tuleks püügiõigused ühisvara jagamisel jagada.

21. Hindamisaktide järgi on ühisvara koosseisu kuuluvate kinnisasjade turuväärtus järgmine:

AAA korteriomandi väärtus on 34 500 eurot (I kd, tl 11); KKK kinnistu väärtus on 45 500

eurot (I kd, tl 29); RRR kinnistu ja sellel kasvava metsa väärtus on 28 134 eurot (I kd, tl 170);

LLL kinnistu ja sellel kasvava metsa väärtus on 19 764 eurot (I kd, tl 173). Ühisvara koosseisu

kuuluva nelja kinnistu koguväärtus on 127 898 eurot ning kummalgi poolel on ühisvara

jagamisel õigus varale väärtusega 63 949 eurot.

22. Kinnisvara on põhjendatud poolte vahel jagada selliselt, et hagejale jäävad KKK ja RRR

kinnistu kokku väärtusega 73 634 eurot (45 500 + 28 134) ning kostjale jäävad AAA

korteriomand ja LLL kinnistu koguväärtusega 54 264 eurot (34 500+19 764).

23. Jättes kinnisasjade jagamisel KKK kinnistu hageja omandisse, arvestab kohus tema

tähelepanuväärivat huvi. Asja materjalidest nähtuvalt on KKK kinnistu omandatud poolte

pikaajalise abielu ajal. Kinnistu on tänaseks hoonestatud ja ehitised on püstitatud KKK krundile

abielu ajal. Tõendamist on leidnud, et pärast poolte kooselu lõppemist, s.o viimasel seitsmel

aastal, on KKK kinnistut ja sellel paiknevaid ehitisi ning aiamaad vallanud, kasutanud ja korras

hoidnud hageja. Nimetatud asjaolusid kinnitasid oma ütlustega asjas kohtuistungil üle kuulatud

tunnistajad.

24. Tunnistajate II, VV ja LL ütlustega on tõendatud, et hageja kasutab KKK kinnistut

suvekoduna. Tal on tihedad sidemed on tütre ja pojaga, kes abistavad teda kinnistu

korrashoidmisel ja kelle lapsed on harjunud seal vanaema juures käima. Pärast poolte kooselu

lõppu on just nimelt hageja KKK kinnistut suvekoduna vallanud ja kasutanud ning seda korras

hoidnud.

25. Tunnistaja VV ütlused kinnitavad hageja väiteid, et pooled rajasid ehitised KKK kinnistule

ühise perena abielu ajal ühiselt panustades, abiks olid sugulased ja tuttavad (vt ka tunnistaja

RR ja MM ütlused, II kd, tl 51 pöördel – 53). Neid ehitisi ei püstitanud ainuisikuliselt kostja.

Samuti kinnitavad tunnistaja ütlused asjaolu, et poolte kooselu lõppemisel ei huvitunud kostja

enam sellest krundist. Huvi kinnistu kasutamise ja majandamise vastu hakkas ta üles näitama

alles 2019. aastal, kui hageja oli esitanud kohtusse ühisvara jagamise hagi. Tunnistaja sõnul

asus kostja pärast kooselu lõpp elama NNN tallu.

26. Tunnistaja LL ütlustega on kummutatud kostja väide nagu oleks ta asunud pärast kooselu

lõppu elama KKK kinnistule, tunnistaja ütluste järgi läks ta elama oma ema juurde T-le NNN

tallu.

27. Pärast poolte kooselu lõppu on just nimelt hageja KKK kinnistut suvekoduna vallanud ja

kasutanud ning seda korras hoidnud. Tegemist on olulise asjaoluga mida tuleb ühisvara

jagamise viisi kindlaksmääramisel arvesse võtta. Siinkohal ei oma tähendust asjaolu, et hageja

valduses ja kasutuses on pärast kooselu lõppu olnud ka korteriomand ning mõlemad pooled on

kandnud sellega seotud makseid. Hageja on avaldanud, et on valmis vajadusel korterist

viivitamatult välja kolima. Vaidlust ei ole selles, et KKK kinnistul olev ehitis ei ole valmis

ning et hageja on avaldanud valmisolekut teha kulutusi, et viia kinnistul asuv eluhoone

sellisesse seisundisse, et seal oleks võimalik aastaringselt elada. Seega ei oma kostja poolt

kohtule tõenditena esitatud

10.10.2019 korstnapühkimise akt

ja elektripaigaldise

kasutuselevõtule eelnev audit (II kd, tl 4) ühisvara jagamise seisukohalt tähtsust ja neid tõendeid

kohus asja lahendamisel ei arvesta (TsMS § 238 lg 1).

28. Registri andmetest nähtuvalt on kostja nimele registreeritud järgmised transpordivahendid

(I kd, tl 74): 1) sõiduauto Nissan Terrano, kohus loeb turuväärtuseks 2735 eurot (vt poolte

esitatud auto24.ee andmed - I kd, tl 100, 175); 2) kaubik Bedford Blitz, kohus loeb

2-19-4404

turuväärtuseks poolte pakutud väärtuste keskmise, s.o 185 eurot, kuna muid tõendeid selle

sõiduki väärtuse kohta ei ole pooled kohtule esitanud; 3) sõiduk Opel, kohus loeb

turuväärtuseks 540 eurot (auto24 müügiandmed, I kd, tl 102); 4) Ford Transit, kohus loeb

turuväärtuseks 840 eurot (auto24 müügiandmed, I kd, tl 105); 5) järelhaagis Respo,

turuväärtuseks on pooled määranud 300 eurot; 6) Volkswagen Golf, kohus loeb turuväärtuseks

380 eurot (auto24 müügiandmed, I kd, tl 103); 7) väikelaev Lappaja (pardatähis AAAAAA), ½

osa väärtuseks hindavad pooled 250 eurot; 8) paat Bella, ½ osa väärtuseks on pooled määranud

250 eurot; 9) omavalmistatud paat, turuväärtuseks on pooled hinnanud 500 eurot.

29. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et ühisvara ei ole väiketraktor T-25A, kuna see on

kostjale kingitud ning lisaks kuulub ühisvarasse registrisse kandmata väikelaev Lappaja

(pardatähis QQQQQQ).

30. Poolte nimele ei ole Maanteeametis registreeritud hagiavalduses nimetatud sõidukeid: 1)

Traktor T-16 kopaga; 2) Traktor T-16 tõstemehhanismiga; 3) Traktor T-40; 4) traktor T-25

koos haakeriistadega. Kostja väitel asuvad nimetatud traktorid ja haakeriistad tema ema BB-le

kuuluvas NNN talu hoovis ja kuuluvad tema emale, kes päris need oma kadunud abikaasalt

UU-lt (I kd, tl 148-150). Seega ei kuulu märgitud traktorid poolte ühisvarasse.

31. Eeltoodu alusel on ühisvarasse kuuluvate transpordivahendite väärtuseks kokku 6480 eurot.

32. Kuna hagejal puudub huvi transpordivahendite omamise vastu, peab kohus põhjendatuks

jätta kostjale tema soovitud sõidukid 2025 euro väärtuses s.o: 1) Bedford Blitz – väärtus 185

eurot; 2) Opel väärtus – väärtus 540 eurot; 3) järelhaagis Respo - väärtus 300 eurot; 4) väikelaev

Lappaja AAAAAA, ½ osa väärtuseks 250 eurot; 5) paat Bella, mille ½ osa väärtuseks 250

eurot; 6) omavalmistatud paadi – väärtus 500 eurot.

33. Ülejäänud sõidukid, mida kumbki pool endale ei soovi: s.o VW Golf, Nissan Terrano, Ford

Transit ja väikelaev Lappaja QQQQQQ, tuleb realiseerida enampakkumisel ja rahaline tulem

jagada poolte vahel võrdsetes osades.

34. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja näitab ajalooliste püügivõimaluste rahalist väärtust

nende turuväärtusest madalamana. Kostja poolt tõendina esitatud 2014 ja 2017. aastate

püügiõiguste võõrandamise lepingud (II kd, tl 177-186), ei näita ajalooliste püügivõimaluste

võõrandamise praegust väärtust. Olukorras, kus ajaloolisi püügivõimalusi omavate isikute ring

on piiratud (I kd, tl 137 -141), ei ole usutav kostja väide, et ajaloolised püügiõigused lihtsalt

kingitakse huvi tundvatele isikutele.

35. Lisaks ei tarvitse püügiõiguse kohalik keskmine turuhind olla see, millega õnnestus kellelgi

konkreetsel isikul 3-5 aastat tagasi analoogne ese võõrandada, sest vastava tehingu asjaolud

võisid olla sellised, mis muutsid konkreetse tehingu hinna turuhinnaks erinevaks – näiteks n-ö

kiirmüük või kiire vajadus esemest vabanemiseks või omandaja oluline huvi eseme vastu vms.

Välistatud ei ole ka võimalus, et maksude ja tehingutasude optimeerimiseks näidatakse

notariaalselt tõestatud lepingutes püügivõimaluste hinda tegelikust väiksemana. Millega muidu

seletada lepingutes ja oksjonikeskkondades ära toodud hindade suur erinevus.

36. Püügiõiguste turuväärtuse kohta tuleb pidada usaldusväärsemaks hageja toodud hindu, mis

baseeruvad müügikuulutustes ja oksjonikeskkondades ära toodud hindadel. Analoogset vara

müüakse mh elektroonilises müügikeskkonnas www.kuldnebors.ee. Hageja on esitanud kohtule

väljatrükid 08.06.2019, 04.10.2019, 06.10.2019 ja 09.10.2019 müügikuulutustest ajalooliste

püügiõiguste kohta, 17.10.2019 kuulutuse 3m mõrra kohta. Nimetatud tõenditest nähtub, et

ajalooliste püügiõiguste väärtus on kostja poolt nimetatust oluliselt suurem ja müüakse näiteks

Läänemeres järgmiste hindadega: 3 m ääremõrd 3400 kuni 3500 eurot/tk; nakke- ja raamvõrk

450 kuni 500 eurot/tk; kastmõrd 4500 eurot/tk; rivimõrd 1111 eurot/tk. 17.10.2019 Raadio Kadi

kuulutuste keskkonnas (www.saartehaal.ee) pakuti 3 m mõrda müüa 6000-eurose hinnaga.

37. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks määrata püügivõimaluste rahalised

väärtused kindlaks järgmiselt:

2-19-4404

1. 5 nakke- või raamvõrku; ühe väärtus 2000 eurot, koguväärtus 10 000 eurot;

2. 2 ääremõrda suu kõrgusega kuni 1m; ühe väärtus 2000 eurot, koguväärtus 4000 eurot;

3. 4 ääremõrda suu kõrgusega kuni 3 m; ühe väärtus 3000 eurot, koguväärtus 12 000 eurot;

4. 2 süvaveemõrda; ühe väärtus 6000 eurot, koguväärtus 12 000 eurot;

5. 2 kastmõrda; ühe väärtus 2000 eurot, koguväärtus 4000 eurot;

6. 2 rivimõrda; ühe väärtus 150 eurot, koguväärtus 300 eurot. Selles hinnas pooltel vaidlus

puudub.

Kokku on püügivõimaluste väärtus 42 300 eurot.

38. Kohus peab põhjendatuks jätta kostjale kui kutselisele kalurile järgmised tema soovitud

kalapüügiõigused: 5 nakkevõrku – väärtus 10 000 eurot; 2 ääremõrda suu kõrgusega kuni 3

m – 6000 eurot ; 1 süvaveemõrd – 6000 eurot; 2 kastmõrda 4000 eurot; 2 ääremõrda suu

kõrgusega kuni 1m - 4000 eurot, kokku väärtuses 30 000 eurot. Ülejäänud püügiõigused, s.o 2

ääremõrda suu kõrgusega kuni 3 m, 1 süvaveemõrd ja 2 rivimõrda, tuleb realiseerida

enampakkumisel ja rahaline tulem jagada poolte vahel võrdsetes osades.

39. Ühisvara eeltoodud viisil jagamisel jääb hageja omandisse vara koguväärtusega 73 634

eurot (KKK kinnistu 45 500 + RRR kinnistu 28 134) ja kostja omandisse jääb vara

koguväärtusega 86 289 eurot (Aia korteriomand 34 500 + LLL kinnistu 19 764 +

transpordivahendid 2025 + püügivõimalused 30 000). Seega jääb kostjale ühisvara sel viisil

jagamisel vara mõnevõrra suuremas väärtuses ning ta on kohustatud hagejale enamsaadu arvel

rahaliselt hüvitama 12 655 eurot.

40. Menetluskulud tuleb vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 jätta poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus

41. Kostja esitas 20.02.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse (v.a

resolutsiooni p-i 4 osa, milles on poolte vahel jagatud transpordivahendid) ning teha asjas uus

otsus, millega jätta hageja hagi rahuldamata ja rahuldada kostja vastuhagi ning jätta

apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.

42. Kinnistu KKK määramiseks hageja ainuomandisse puudub hageja ülekaalukas huvi.

Kostjal on kinnistule ehitatud hoonega ja seega kinnistuga emotsionaalne side. Lapsed ja

lapselapsed saavad kinnistul käia ka siis, kui kinnistu jääb kostja ainuomandisse.

43. Kohus jättis tähelepanuta, et tunnistaja II ütles, et ta on tegelikkuses näinud kostjat

korduvalt töötamas KKK kinnistul. Kostja esindaja küsimustele vastates selgus, et tunnistaja II

töötab 12 tundi, suvel 13 tundi ja tema tööpäev kestab poole kaheksast poole kaheksani talvisel

perioodil ja suvel pikemalt. Seega ei saa tunnistajal olla täielikku ülevaadet sellest, kui sageli

kostja on KKK kinnistul viibinud ja milliseid töid kostja on kinnistul teinud. Kohus jättis

tähelepanuta, et tunnistaja VV ütles kohtuistungil, et ta on kostjat näinud küllalt sageli KKK

kinnistu eest hoolt kandmas ja seal töötamas. Seega on tunnistaja II ja VV ütlustega tõendatud,

et KKK kinnistut valdus oli nii hagejal kui kostjal, kusjuures on tõendatud asjaolu, et kostja

hoolitses kinnistu eest.

44. Kohus leidis alusetult, et 10.10.2019 korstnapühkimise akt ja elektripaigaldise

kasutuselevõtule eelneva audit ei oma ühisvara jagamise seisukohalt tähtsust ja jättis tõendid

vaidluse lahendamisel alusetult arvestamata.

45. AAA korteriomandi jätmiseks kostja omandisse puudub igasugune alus. Korteriomand on

hageja ainuvalduses ja -kasutuses olnud vähemalt viimased 5-7 aastat ja on hageja alaline

elukoht. Tunnistajate JJ ja LL ütluste kohaselt ei ela kostja korteris vähemalt 5-7 aastat.

Tunnistaja JJ kinnitas, et hageja elab nimetatud korteris.

46. Ajalooliste kalapüügiõiguste turuväärtused tuleb määrata kosta poolt esitatud tõendite

alusel: ajaloolise kalapüügiõiguse turuväärtus mõrraga püüdmisel on 500 eurot ja

2-19-4404

nakkevõrkudega 50 eurot. Samas on Saaremaal sõlmitud ajalooliste püügiõiguste

võõrandamislepingud, millel on väärtuseks märgitud „tasuta“.

47. Hageja poolt esitatud kuulutused ei tõenda, et ajaloolisi kalapüügiõigusi kuulutustes

müüjate poolt soovitud hindadega on tegelikkuses müüdud. Märgitud kuulutused ei tõenda

ajalooliste kalapüügiõiguste turuväärtust Saaremaal. Kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et

ainus Saaremaa ajaloolise püügiõiguse turuväärtust kajastav kuulutus, mis hageja poolt on

kohtule esitatud, on Saaremaa kohaliku Kadi Raadio kuulutuste leheküljel olev müügikuulutus,

mille kohaselt müüakse 3 meetrist mõrda koos ankrute ja köitega. Lisatud on, et kauba peale

on ajalooline osak 3 meetrisele mõrrale. Eeltooduga on hageja poolt esitatud tõendiga

tõendatud, et Saaremaal loovutatakse ajaloolist püügiõigust tõepoolest tasuta.

48. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja poolt kohtule esitatud ajaloolise

kalapüügiõiguse müügi kuulutus Läänemerel 08.06.2019 Kuldses Börsis, ID: 82868076, oli

Kuldses Börsis veel 21.10.2019. Eeltoodust nähtub, et ka ajaloolist püügiõigust Läänemerel ei

osteta müügikuulutustes soovitud hindadega. Seega ei ole maakohus tuginenud ajalooliste

kalapüügiõiguste turuväärtuse määramisel Saaremaa tegelikele turuväärtustele ja teinud selles

osas ebaõige järelduse ning tõenditele mittetugineva otsuse.

49. Kostja hinnangul on ajalooliste kalapüügiõiguste, mis jäävad kostja omandisse, turuväärtus

kokku 3750 eurot: 5 nakkevõrku, ühe väärtus 50 eurot, koguväärtus 250 eurot; 2 kuni 3 m

mõrda ühe väärtus 500 eurot, koguväärtus 1000 eurot; 1 süvaveemõrd väärtus 500 eurot; 2

kastmõrda ühe väärtus 500 eurot, koguväärtus 1000 eurot; 2 kuni 1m mõrda ühe väärtus 500

eurot, koguväärtus 1000 eurot.

50. Eeltoodust nähtub, et kohtuotsuse kohaselt ühisvara jagamisel on hageja poolt saadava vara

väärtus 73 634 eurot (kaks väärtuslikumat kinnistut) ja kostja poolt saadava vara väärtus on

60 039 (kaks vähemväärtuslikku kinnistut – 54 264 eurot + transpordivahendid 2025 eurot +

kalapüügiõigused 3750 eurot).

51. Kohtuotsuse resolutsiooni p-i 6 kohaselt kohustas maakohus kostjat hüvitama hagejale

enamsaadu arvel 12 655 eurot. Kohus ei ole välja selgitanud, kas kumbki pooltest on valmis

teisele poolele hüvitist maksma ja kui on, siis kui suure summa. Pooled on menetluse jooksul

korduvalt väljendanud seisukohta, et ühisvara tuleb jagada selliselt, et kumbki pool ei peaks

maksma teisele poolele hüvitist. Lisaks eeltoodule on maakohus mõistnud kostjalt välja hüvitise

ebaõigesti. Kohtuotsuses toodud arvutuse kohaselt on poolte ühisvara väärtus kokku 159 923

(73 634 + 86 289) eurot. Seega on ½ osa vara väärtusest 79 961,50 eurot. Seega oleks hagejale

makstava hüvitise suurus 6327,50 eurot.

Vastustaja seisukoht

52. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata (v.a

resolutsiooni p-s 6 märgitud hüvitise osas) ning jätta menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

53. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab,

et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada. Ringkonnakohtul on

võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi tuleb jätta rahuldamata ja rahuldada

vastuhagi.

54. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille

kolmel aastal igal aastal kahe nakkevõrguga püügivõimalus püügiõigused ning mõistis kostjalt

hageja kasuks enamsaadu arvel välja rahalise hüvitise. Osas, milles maakohus jaotas

transpordivahendid, ei ole otsust vaidlustatud.

2-19-4404

55. Kuigi kostja vaidlustab maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 3 ja 4 kinnistute jagamise

kohta tervikuna, ei ole sisulist vaidlust RRR kinnistu ja LLL kinnistu jagamise ega nende

turuväärtuse üle. Maakohus jättis RRR kinnistu hageja omandisse ning LLL kinnistu kostja

omandisse ning kostja ei ole seda vaidlustanud. Vaidlus on AAA korteriomandi ja KKK

kinnistu jagamise üle. Pooled ei vaidle kinnistute turuväärtuse osas, vaid üksnes selles,

kummale need kinnistud peaksid jääma.

56. Esmalt käsitleb kolleegium vaidlust ajalooliste püügiõiguste turuväärtuse üle. Hageja leiab,

et kostjale jäävate ajalooliste püügiõiguste turuväärtus on 30 000 eurot, kostja peab

püügiõiguste turuväärtuseks 3750 eurot. Vaidlust ei ole selle üle, et ajaloolise püügiõiguse

annab riik isikule tasuta, see kehtib konkreetses maakonnas ja veekogul ning on vajalik

kutselise kalurina töötamisel. Kui isik ei soovi enam ajaloolist püügiõigust kasutada, saab ta

selle notariaalse lepinguga võõrandada.

57. Ringkonnakohus leiab, et ajalooliste püügiõiguste turuväärtuse määramisel on

asjakohasemad kostja poolt esitatud tõendid.

58. Hageja poolt esitatud üksikute müügikuulutuste põhjal, milles üheski ei pakuta püügiõigust

Saaremaal, ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik hinnata püügiõiguste tegelikku

turuväärtust Saaremaal. Ainus Saare maakonna ajaloolise püügiõiguse turuväärtust kajastav

kuulutus, mis hageja poolt on kohtule esitatud, on Saaremaa kohaliku Kadi Raadio kuulutuste

leheküljel olev müügikuulutus ( II kd, lk 15). Selles müüakse tegelikult hoopis 3 meetrist mõrda

koos ankrute ja köitega ning lisatud on, et kauba peale on ajalooline osak 3 meetrisele mõrrale.

Selle kuulutuse alusel ei ole võimalik määrata ajaloolise püügiõiguse hinda. Sellest nähtub vaid,

et püügiõigust 3 meetrilisele mõrrale pakutakse kauba peale. Müügikuulutus 08.06.2019

Kuldses Börsis, ID: 82868076 ( II kd, lk 9), kus pakutakse püügiõigusi Läänemerel, Ida-Viru

maakond, Lääne-Viru maakond ja Pärnu maakond, oli Kuldses Börsis veidi alandatud

hindadega ka 06.10.2019 ( II kd, lk 11) ning veelkord alandatud hindadega veel ka 21.10.2019

(II kd, lk 22). Eeltoodust nähtub, et ajaloolist püügiõigust Läänemerel ei osteta

müügikuulutustes soovitud hindadega.

59. Kostja esitas püügiõiguste turuväärtuse tõendamiseks tegelikult sõlmitud Saare maakonna

püügiõiguste võõrandamise lepingud, millega maakohus jättis põhjendamatult arvestamata.

Esitatud lepingute kohaselt on müüdud ajaloolisi püügiõigusi järgnevalt: 06.10.2014 – kolmel

aastal igal aastal kahe nakkevõrguga püügivõimalus, kokku 100 eurot ( I kd, lk 181-183);

16.06.2014 – kolmel aastal igal aastal kahe nakkevõrguga püügivõimalus, kokku 100 eurot (I

kd, lk 184-186) ning 10.10.2017- kolmel aastal igal aastal 3 avaveemõrraga püügivõimalus,

kokku 1500 eurot. Kolleegium ei nõustu maakohtu põhjendustega, et nende tehingute asjaolud

võisid olla sellised, mis muutsid konkreetsete tehingute hinnad turuhinnaks erinevaks või on ka

võimalus, et maksude ja tehingutasude optimeerimiseks näidatakse notariaalselt tõestatud

lepingutes püügivõimaluste hinda tegelikust väiksemana. Tegemist on üksnes kohtu oletusega.

Kui esinesid mingid erilised asjaolud, oleks hageja pidanud need esile tooma ja tõendama.

Samuti pole mingit alust kahelda notariaalsete tehingute kehtivuses.

60. Ringkonnakohtu arvates ei oma tähtsust see, et müügilepingud pärinevad aastatest 2014 ja

2017, sest asjas ei ole tõendatud püügiõiguste üldist hinnatõusu viimastel aastatel.

61. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et ajalooliste püügiõiguste turuväärtus vastab kostja

poolt toodud hindadele. Kostja omandisse jäävad ajaloolised kalapüügiõigused turuväärtusega

kokku 3750 eurot: 5 nakkevõrku, ühe väärtus 50 eurot, koguväärtus 250 eurot; 2 kuni 3 m

mõrda, ühe väärtus 500 eurot, koguväärtus 1000 eurot; 1 süvaveemõrd, väärtus 500 eurot; 2

kastmõrda ühe väärtus 500 eurot, koguväärtus 1000 eurot; 2 kuni 1m mõrd, ühe väärtus 500

eurot, koguväärtus 1000 eurot.

62. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb vaidlusalused kinnisasjad jagada selliselt, et hageja

omandisse jääb AAA korteriomand ja kostja omandisse KKK kinnistu. AAA korteriomandit

ei soovi kumbki pool, kuid arvestades seda, et tegemist on hageja alalise elukohaga, kus kosta

2-19-4404

ei ole juba 7 aastat elanud, on põhjendatud jätta see kinnistu hagejale. KKK kinnistu ei ole

kummagi poole elukohaks. Seal asub pooleliolev ehitis, kus ei ole võimalik aastaringselt elada.

Kolleegiumi hinnangul ei ole kummalgi poolel ülekaalukat huvi KKK kinnistu omandamiseks.

Kuna hagejale jääb AAA korteriomand ja hoonestamata kinnistutest väärtuslikum RRR

kinnistu, tuleb võrdsel jagamisel jätta KKK kinnistu kostjale. Kui jätta KKK kinnistu hagejale,

tuleks tal tasuda kostjale suuremat rahalist hüvitist, kui ta selleks valmisolekut avaldas. Hageja

kinnitas ringkonnakohtu istungil, et ta on valmis maksimaalselt hüvitama 3000 eurot. Juba sel

põhjusel ei saa KKK kinnistut jätta hagejale.

63. Ühisvara eeltoodud viisil jagamisel jääb hageja omandisse vara koguväärtusega 62 634

eurot (AAA korteriomand 34 500 + RRR kinnistu 28 134) ja kostja omandisse jääb vara

koguväärtusega 71 039 eurot ((KKK kinnistu 45 500 + LLL kinnistu 19 764 +

transpordivahendid 2025 + püügivõimalused 3750). Kostjale jääb ühisvara 8405 euro võrra

suuremas väärtuses ning ta on kohustatud sellest poole 4202,50 eurot tasuma hagejale rahalise

hüvitisena.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

64. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse.

65. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda ja

ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta.

66. Ringkonnakohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel ka apellatsioonimentluse kulud poolte endi

kanda. Üldreeglina kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Asjas ei

nähtu ringkonnakohtu arvates asjaolusid kulude jagamiseks TsMS § 164 lg 1 sätestatust

erinevalt.

67. Tulenevalt menetluskulude jaotusest pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots